Kiri

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kultuuriministeerium Teie: 15.12.2025 nr 1-11/1317-1

[email protected] Meie: 08.01.2026 nr 1

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus Kultuuriministri eelnõule „Nõuded

audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse

ligipääsetavaks puudega inimestele. Täname Kultuuriministeeriumi erinevate kohtumiste ja

arutelude eest, mis toimusid enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist.

Täiendame, et Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on 30.09.2025 seisuga nägemispuue

tuvastatud 2204-l mehel ja 3357-l naisel (kokku 5561, eelnõus on 3497), koos vaegnägijatega on

hinnatud inimeste arvuks ca 8000 (Riigikantselei Audiovisuaal- ja online meedia alateema

lõpparuanne 2020). Kuulmispuue on 30.09.2025 seisuga tuvastatud 2121-l mehel ja 2957-l naisel

(kokku 5078, eelnõus on 2212) ning kuulmislanguse diagnoosiga inimeste statistikat

uuendatakse Terviseameti kodulehel igapäevaselt, inimeste arv hetkeseisuga ca 200000.

Tervitame, et eelnõu sätestab miinimummahu Eesti Rahvusringhäälingu programmi saadetele

audiosubtiitrite, kirjeldustõlke ja viipekeeletõlkega ning seab nõuded eestikeelsete filmide ja

seriaalide ligipääsetavusele. Tunnustame Põhiseadusele tuginemist, kus igaühel on õigus saada

üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ehk määrusega luuakse miinimumstandardid

riiklikul tasandil. Tunnustame määruse sätet, et riiklikest vahenditest toetatud ligipääsetavad

elemendid peavad liikuma kaasa filmi või seriaali esitamisega muudes kanalites.

Eesti Kurtide Liidu hinnangul on audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse eelnõu oluline samm edasi,

kuid kehtestatud miinimumnõuded ei taga kurtidele inimestele veel võrdset ja igapäevast

ligipääsu ühiskondlikule meediaruumile. Viipekeelne ligipääs on eelnõus suunatud peamiselt

riiklikele ja pidulikele sündmustele, jättes tahaplaanile igapäevase päevakajalise info, sh

poliitikasaated, arutelupõhise sisu ning kriisi- ja erakorralised teated, kus kiire, selge ja

emakeelne info on eriti oluline ning subtiitrid ei ole paljude kurtide jaoks piisav lahendus.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

EKL rõhutab, et eesti viipekeel on paljude kurtide inimeste emakeel ning seda tuleb käsitleda

keelelise õiguse, mitte üksnes tehnilise ligipääsetavuse meetmena. Eriti kriisiolukordades (nt

loodusõnnetused, tervisekriisid, julgeoleku teated), kus viipekeelse info andmine on vältimatu,

et tagada kurtidele inimestele võrdne ligipääs elutähtsale teabele samal ajal ja samas mahus

ülejäänud ühiskonnaga.

Lisaks juhib EKL tähelepanu, et eelnõus ei käsitleta piisavalt viipekeelset laste- ja noortele

suunatud sisu, kuigi varajane emakeelne ligipääs meediale on kurtide laste arengus määrava

tähtsusega ning aitab ennetada hilisemat ebavõrdsust. Viipekeelsete lastesaadete ja lastele

suunatud info edendamine vajab eraldi tähelepanu ning teeme ettepaneku tegeleda sellega

koostöös juba käesoleva aasta esimeses kvartalis, seades plaane 2027-2030 aastateks.

Eelnõu teavitab, et kui valmib viiperobot, siis saab viipekeeletõlke lisada oluliselt suuremale

arvule saadetest. EKL peab samuti oluliseks, et automaatsed viipekeelsed lahendused ei asendaks

inimtõlki sisulises, emotsionaalses ja arutelupõhises meedias ning et viipekeelse tõlke kvaliteedi,

nähtavuse ja tehniliste standardite (sh tõlgi asukoht ja suurus ekraanil) kujundamisel kaasataks

sisuliselt Eesti Kurtide Liit. Ühtne ja kogukonna vajadustest lähtuv standardite raamistik aitab

tagada, et ligipääsetavus oleks praktikas toimiv ka kriisi- ja erakorralistes olukordades, mitte

üksnes formaalselt täidetud. Viipekeele tõlkerobot ei anna edasi saadetes olevate inimeste

miimikat ega emotsioone, mis on olulise info ja konteksti loomisel detailid, mida saavad edastada

viipekeeletõlgid. Eesti viipekeelne tõlkerobot sobib, nagu ütleb Eesti Keele Instituut, esmalt

tekstilistele tõlgetele, infotabloodele, uudistele ning muuseumide eksponaatide kirjeldustele ehk

peamiselt staatilise info andmiseks.

Sellega seoses soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et viipekeeletõlkide puudus Eestis on

audiovisuaalmeediateenuste jätkusuutlikkuse kohapealt väljakutse, et tagada kuulmispuudega

kurtide, kes ei saa teenust kasutada teenuseid nö tavapärasel moel, ligipääsetavus avalikest

teenustest võrdselt ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Kurtide ligipääsetavus ühiskonnas sõltub

suuresti ja otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus.

Tegemist on strateegiliselt vajaliku otsusega riiklikul tasandil, kus loodame ka

Kultuuriministeeriumi toetusele.

Lisaks teeme ettepanekud:

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

• Edasiste tegevuskavade avalikult kättesaadavaks tegemine, sh kokkuvõtted, mida

tehti, millisel platvormil jms, mis on oluline ka meedia sisu tarbija seisukohast

• Kasutaja tagasiside ning kaebuseid peab olema võimalik koondada järelevalve

(TTJA) kaudu.

Soovime täpsustust:

§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja

vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse,

piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja

kasutust. Kas paragrahv sätestab, et kõik teenusepakkujad, sh Go3, peavad edastama ETV,

ETV2, Kanal2 ja TV3 saateid valitavate subtiitritega? Hetkel on osad kliendid väga ebavõrdses

seisus, sest Go3-l seda kohustust pole ning kliendid ei näe subtiitreid ehk, kas määrus laieneb

teleteenuse osutajale?

Rõhutame, et ka edasine ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava kohaselt koostöös ning

sihtrühmade osalusel. Valikute tegemistesse, näiteks sisu ligipääsetavaks muutmisel on oluline

kaasata puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh planeerimisetapis ja vajaduste

kaardistamiseks, sest ajas uuenevad nii audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusest

kasusaavate inimeste vajadused kui ka tehnilised võimalused lahenduste pakkumiseks. Koostöö

kasusaajatega sisulise ligipääsetavuse tagamisel on EPIKoja silmis parimaks

poliitikakujundamise viisiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Sirle Papp

Eesti Kurtide Liit

Külliki Bode

Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Riigikogu Kultuurikomisjon Meie: 24.11.2025 nr 69

[email protected] Teie: 26.09.2025 nr 2-6/25-01795-1

Haridus- ja teadusministeerium

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja), Eesti Kurtide Liidu, Eesti Viipekeele Seltsi ja

Eesti Vaegkuuljate Liidu arvamus keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud,

tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas

puuetega inimestele, kes sageli vajavad erilahendusi. Pöördumisega juhime tähelepanu

kaasajastamist vajavatele punktidele Keeleseaduses eesmärgiga luua parem õigusselgus ja

reeglistik eesti viipekeele kasutamisele kui puuetega inimeste erivajadusest tulenevale õigusele

teistega samaväärselt ühiskonnaelus osaleda.

Kuigi eelnõu eesmärk on kaasajastada riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdada eestikeelse

asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandada eesti keele õpet täiskasvanutele, on

EPIKoja eesmärk juhtida tähelepanu viipekeelse elanikkonna vajadustele, mis tulenevad ÜRO

Puuetega inimeste õiguste konventsioonist ning mis on seotud käesoleva seadusega.

Konventsiooni artikkel 9 kohustab riiki tagama puuetega inimestele ligipääsu füüsilisele

keskkonnale, teabele ja kommunikatsioonile, sealhulgas viipekeelele. Artiklid 21, 24 ja 30

kohustavad riiki tagama ligipääsu teabele, haridusele ja avalikele teenustele viipekeeles,

soodustama viipekeele kasutamist, tunnustama viipekeelset kultuuri ning tagama keelelise

identiteedi kaitse. See tähendab, et riigil on kohustus tagada Eesti viipekeele ja viipekeelse

hariduse säilimine ja areng sihtrühma vajadustega arvestavalt. Keeleseaduse § 2 lõike 4 kohaselt

on eesti viipekeel iseseisev keel, millel on oma struktuur ja grammatika ning mis ei ole eesti

keele alavorm ega dialekt. Seetõttu ei ole võimalik eeldada, et eesti keel oleks kurtide emakeel

või et seda omandatakse samadel alustel kui see on võimalik kuuljatele inimestele. Seega kõik

keelepoliitilised otsused peavad seda eripära arvestama.

Senine õppepraktika on näidanud, et Eesti viipekeelt kasutavatele kurtidele on kõige sobivam

olnud õppida eesti keelt venekeelsete koolide jaoks loodud õppematerjalide abil, kus eesti keelt

õpetatakse teise keelena. Kuna kurtidele ei ole loodud eraldi eesti keele õppemudeleid ega

viipekeelepõhist metoodikat, sõltub nende õppimine jätkuvalt just nendest visuaalselt ja

struktuurilt sobivatest alternatiividest. See rõhutab vajadust tagada, et keelepoliitilised

muudatused ei asetaks kurte ebavõrdsesse olukorda ega piiraks nende hariduslikke võimalusi.

Eriti oluline on tagada, et kurtidel lastel oleks oma koolikeskkond, kus nad saavad kasvada

viipekeelses ja kultuuriliselt turvalises ruumis, nagu Tallinna Heleni Koolis nad saavad seda

kogeda. Viipekeelne koolikeskkond ei ole üksnes õppevorm, vaid laste identiteedi,

enesehinnangu, kogukonnatunde ja psühhosotsiaalse arengu keskne tugisammas. Selline

haridusmudel ei tohi kaduda ega väheneda poliitikamuudatuste tulemusena.

Samuti juhime tähelepanu, et kvaliteetne viipekeeletõlge on kurtidele ligipääsetavuse tagamisel

ülioluline. Selleks peab tõlk olema pädev, erialase ettevalmistusega ja atesteeritud spetsialist.

Eestis on käesoleval ajal puudus viipekeeletõlkidest ning teenuse jätkusuutlikkus sõltub otseselt

sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus. See on strateegiliselt

vajalik nii riigile kui kogukonnale.

Suurimaks probleemiks täna on viipekeelsetele kurtidele viipekeeles asjaajamise tagamise

kohustuse täitmine, mida Keeleseadusse § 8 lõike 2 kohaselt tagatakse õigusaktides

sätestatud korras viidates näiteks sotsiaalhoolekande seadusele, mis aga ei kohusta kohalikke

omavalitsusi (KOV-e) pakkuma viipekeeletõlketeenust, vaid KOV arvestab esmalt inimese

abivajadust, sissetulekut jne. Sageli pakutakse viipekeeletõlketeenuse asemel asjaajamiseks suu

pealt lugemist, kirjalikku suhtlust või soovitatakse kasutada pereliikmeid viipekeelse jutu

tõlkimiseks. See tähendab, et sageli kohustatakse kurti tulenevalt sissetulekust tasuma viipekeele

tõlketeenuste eest avalike teenuste tarbimisel. Viipekeelsetel kurtidel ja kuulmislangusega

inimestel on antud õigus tarbida avalikke teenuseid võrdselt teiste ühiskonnaliikmetega, kuid nad

ei saa neid kasutada nö tavapärasel moel, sest tegemist ei ole avaliku hüve ligipääsetava disainiga

ehk disainiga, mis sobiks kõigile neile omasel moel. Seega juhime tähelepanu, et asjaajamisel

kurdile tõlketeenuse organiseerimine ei tohi sõltuda puudega isiku sissetulekust ning soovime

tugevamat kaitset kurtidele asjaajamisel viipekeeletõlke tagamiseks.

Paragrahvi 18 lõikega 1 täiendatakse audiovisuaalse teose tõlgitud koopia näitamise nõudeid.

Keeleseaduse eesmärke silmas pidades ei saa võimaldada võõrkeelde dubleeritud filmide levikut

Eestis, v.a lastele ja haridusliku sisuga. Samas on võõrkeelsed subtiitrid olulised nii

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

vaegkuuljatele, turistidele kui ka keeleõppijatele. Rõhutame, et eestikeelsed subtiitrid on veelgi

olulisemad, sh eestikeelsetele filmidele, mida soovivad vaadata nii kuulmislangusega inimesed

(Terviseameti andmetel statistiliselt 15% elanikkonnast) kui keeleõppijad.

Keeleseaduse § 18 lõike 1 kohaselt tagab audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja

audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel, et võõrkeelsele tekstile on

lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Autoriõiguse seaduse kohaselt on filmid

audiovisuaalsed teosed, mistõttu kehtib see nõue ka kinos näidatavate filmide kohta.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus sätestab, et audiovisuaalmeedia teenusele ligipääsu

tagamisel tuleb arvestada ka kurtide, vaegkuuljate, pimedate ja vaegnägijate ning teiste puudega

inimeste vajadustega ning rakendada vastavaid ligipääsetavuslahendusi, nagu subtiitrid,

audiokirjeldus, viipekeeletõlge ja muud funktsioonid ehk, et ligipääsetavuse elemendid on

tagatud ja kasutatavad.Seega ei tohi keeleseaduse mõistes eestikeelne tõlge olla ulatuselt kitsam

kui ligipääsetavuse kohustusavalikkusele suunatud teenuse osutamisel. EPIKoda teeb

ettepaneku, et sellega seonduvalt tuleb tagada eestikeelsed subtiitrid (ehk eestikeelne tõlge)

kõigile Eesti kinodes näidatavatele filmidele, sh eestikeelsetele filmidele pakkudes järgmise

sõnastuse: Audiovisuaalse teose avalikul esitamisel ja edastamisel tagatakse, et eestikeelne tõlge

on kättesaadav subtiitritena kõigile vaatajatele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse

seaduses sätestatud ligipääsetavusnõuetega.

1. Eesti keele tasemeeksamitega seotud teabele puudub seni selgelt määratletud

juurdepääsuregulatsioon. Samal ajal kehtivad avaliku teabe seaduse alusel üldreeglid, mille

kohaselt eksamitööd ja nendega seotud materjalid on avalik teave. Ligipääsetavuse rakkerühma

lõpparuanne (Riigikantselei, 2021), mis on Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud strateegiline

dokument ligipääsetavuse edendamiseks nendib, et valitsusasutuste edastatava info

ligipääsetavus on lünklik (nt pressikonverentsid, veebilehtedel toodud olulised juhised ja

materjalid), mis ei ole dubleeritud viipekeelsete videotega. Lisaks kasutatakse infomaterjale

muuseumides, näitustel, teatrites ja teistes kultuuriasutustes mitmes keeles, kuid ligipääsetava

tõlke loomine on erivajadusega inimese organiseerida (nt viipekeele tellimine kurtide poolt),

mitte kultuurikorraldaja läbimõeldud teenuse loomulik osa. Samas on tegemist avalikkusele

suunatud teenustega, mille disain peab algstaadiumis sobima kogu laiema avalikkuse

vajadustega, eriti arvestama puudest tuleneva erivajadusega, et tagada võrväärne juurdepääs

infole ja avalikele teenustele. EPIKoja ettepanek on disainida eesti keele tasemeeksamite

ligipääsetavus nii, et kogu info eksamite tehniliste detailide ja eranditega on kättesaadav

ka eesti viipekeeles, sh Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga tagada

ühtne põhikooli lõpueksami töö ja gümnaasiumi riigieksami töö ning eksamitöö hindamise teave

eesti viipekeeles.

Täiendavad ettepanekud:

• Tagada, et kõik keelepoliitika muudatused arvestavad Keeleseaduse § 2 lõike 4

põhimõtet ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid 21, 24 ja 30.

• Lisada eelnõude seletuskirjadesse eraldi peatükk Eesti viipekeelt kasutavate kurtide

õiguste ja vajaduste kohta, tagamaks nende läbivat arvestamist

poliitikakujundamisel.

• Töötada välja ligipääsetav eesti keele õppimise süsteem, mis põhineb Eesti

viipekeelel ja visuaalsetel metoodikatel, kuna praegu kasutavad kurdid peamiselt

venekeelsete koolide õppematerjale. Taastada täielik vabastus eesti keele

tasemeeksamitest Eesti viipekeelt kasutavatele kurtidele, kuni luuakse neile

ligipääsetav ja realistlik eesti keele õppe- ja hindamismudel.

• Tagada kurtide laste viipekeelse koolikeskkonna säilimine ja arendamine nagu

Tallinna Heleni Koolis, sest viipekeelne haridus on lapse identiteedi ja arengu

seisukohalt hädavajalik.

• Tagada, et viipekeeletõlk on pädev, atesteeritud spetsialist ning taastada või avada

ülikoolis viipekeeletõlkide koolitus eriala.

• Tagada, et eesti keele nõuded ei piiraks Eesti viipekeelt kasutavate kurtide ligipääsu

haridusele, tööle ega kodakondsusele.

• Kaasata Eesti Kurtide Liit süsteemselt eesti keele õppe, tasemeeksamite ja

ligipääsetavuse teemaliste muudatuste väljatöötamisse.

• Täiendada Keeleseaduse § 30 lg 2, et ameti pädevuses on kontrollida eesti keele, eesti

viipekeele ja võõrkeelte kasutamist.

• Täiendada Keeleseaduse § 39 lg 3 tuues sisse eraldi lõike, et eesti viipekeele koolitaja

ja õpetaja peab suutma tõendada C1 keeleoskust euroopa keeleõppe

raamdokumendi põhjal.

• Seonduvalt keele õpetamisega täiendada tervisekaitsenõudeid. Viipekeele

õpetamine ei ole lihtsalt “suuline keel istuvas asendis”, vaid nõuab üla– ja

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

ülajäsemete liikumisruumi, vaatevälja ja distantsi õpetaja ja õppija vahel ning seda,

et õppijad ei istuks üksteisele “otsa”. Täiendada seadusandlust, et Eesti viipekeele

kursuse läbiviimiseks tuleb tagada vähemalt 3 m2 õppija kohta põhjusel, et

viiplemine nõuab piisavat liikumisruumi ning suulise keele õpetamiseks kehtivad

ruuminõuded (1,7 m2 õppija kohta) ei ole siinkohal sobivad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Janne Oja

Eesti Viipekeele Seltsi juhatuse liige

[email protected]

Sirle Papp

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esinaine

[email protected]

Külliki Bode

Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine

[email protected]

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kultuuriministeerium Teie: 15.12.2025 nr 1-11/1317-1

[email protected] Meie: 08.01.2026 nr 1

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus Kultuuriministri eelnõule „Nõuded

audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse

ligipääsetavaks puudega inimestele. Täname Kultuuriministeeriumi erinevate kohtumiste ja

arutelude eest, mis toimusid enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist.

Täiendame, et Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on 30.09.2025 seisuga nägemispuue

tuvastatud 2204-l mehel ja 3357-l naisel (kokku 5561, eelnõus on 3497), koos vaegnägijatega on

hinnatud inimeste arvuks ca 8000 (Riigikantselei Audiovisuaal- ja online meedia alateema

lõpparuanne 2020). Kuulmispuue on 30.09.2025 seisuga tuvastatud 2121-l mehel ja 2957-l naisel

(kokku 5078, eelnõus on 2212) ning kuulmislanguse diagnoosiga inimeste statistikat

uuendatakse Terviseameti kodulehel igapäevaselt, inimeste arv hetkeseisuga ca 200000.

Tervitame, et eelnõu sätestab miinimummahu Eesti Rahvusringhäälingu programmi saadetele

audiosubtiitrite, kirjeldustõlke ja viipekeeletõlkega ning seab nõuded eestikeelsete filmide ja

seriaalide ligipääsetavusele. Tunnustame Põhiseadusele tuginemist, kus igaühel on õigus saada

üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ehk määrusega luuakse miinimumstandardid

riiklikul tasandil. Tunnustame määruse sätet, et riiklikest vahenditest toetatud ligipääsetavad

elemendid peavad liikuma kaasa filmi või seriaali esitamisega muudes kanalites.

Eesti Kurtide Liidu hinnangul on audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse eelnõu oluline samm edasi,

kuid kehtestatud miinimumnõuded ei taga kurtidele inimestele veel võrdset ja igapäevast

ligipääsu ühiskondlikule meediaruumile. Viipekeelne ligipääs on eelnõus suunatud peamiselt

riiklikele ja pidulikele sündmustele, jättes tahaplaanile igapäevase päevakajalise info, sh

poliitikasaated, arutelupõhise sisu ning kriisi- ja erakorralised teated, kus kiire, selge ja

emakeelne info on eriti oluline ning subtiitrid ei ole paljude kurtide jaoks piisav lahendus.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

EKL rõhutab, et eesti viipekeel on paljude kurtide inimeste emakeel ning seda tuleb käsitleda

keelelise õiguse, mitte üksnes tehnilise ligipääsetavuse meetmena. Eriti kriisiolukordades (nt

loodusõnnetused, tervisekriisid, julgeoleku teated), kus viipekeelse info andmine on vältimatu,

et tagada kurtidele inimestele võrdne ligipääs elutähtsale teabele samal ajal ja samas mahus

ülejäänud ühiskonnaga.

Lisaks juhib EKL tähelepanu, et eelnõus ei käsitleta piisavalt viipekeelset laste- ja noortele

suunatud sisu, kuigi varajane emakeelne ligipääs meediale on kurtide laste arengus määrava

tähtsusega ning aitab ennetada hilisemat ebavõrdsust. Viipekeelsete lastesaadete ja lastele

suunatud info edendamine vajab eraldi tähelepanu ning teeme ettepaneku tegeleda sellega

koostöös juba käesoleva aasta esimeses kvartalis, seades plaane 2027-2030 aastateks.

Eelnõu teavitab, et kui valmib viiperobot, siis saab viipekeeletõlke lisada oluliselt suuremale

arvule saadetest. EKL peab samuti oluliseks, et automaatsed viipekeelsed lahendused ei asendaks

inimtõlki sisulises, emotsionaalses ja arutelupõhises meedias ning et viipekeelse tõlke kvaliteedi,

nähtavuse ja tehniliste standardite (sh tõlgi asukoht ja suurus ekraanil) kujundamisel kaasataks

sisuliselt Eesti Kurtide Liit. Ühtne ja kogukonna vajadustest lähtuv standardite raamistik aitab

tagada, et ligipääsetavus oleks praktikas toimiv ka kriisi- ja erakorralistes olukordades, mitte

üksnes formaalselt täidetud. Viipekeele tõlkerobot ei anna edasi saadetes olevate inimeste

miimikat ega emotsioone, mis on olulise info ja konteksti loomisel detailid, mida saavad edastada

viipekeeletõlgid. Eesti viipekeelne tõlkerobot sobib, nagu ütleb Eesti Keele Instituut, esmalt

tekstilistele tõlgetele, infotabloodele, uudistele ning muuseumide eksponaatide kirjeldustele ehk

peamiselt staatilise info andmiseks.

Sellega seoses soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et viipekeeletõlkide puudus Eestis on

audiovisuaalmeediateenuste jätkusuutlikkuse kohapealt väljakutse, et tagada kuulmispuudega

kurtide, kes ei saa teenust kasutada teenuseid nö tavapärasel moel, ligipääsetavus avalikest

teenustest võrdselt ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Kurtide ligipääsetavus ühiskonnas sõltub

suuresti ja otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus.

Tegemist on strateegiliselt vajaliku otsusega riiklikul tasandil, kus loodame ka

Kultuuriministeeriumi toetusele.

Lisaks teeme ettepanekud:

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

• Edasiste tegevuskavade avalikult kättesaadavaks tegemine, sh kokkuvõtted, mida

tehti, millisel platvormil jms, mis on oluline ka meedia sisu tarbija seisukohast

• Kasutaja tagasiside ning kaebuseid peab olema võimalik koondada järelevalve

(TTJA) kaudu.

Soovime täpsustust:

§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja

vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse,

piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja

kasutust. Kas paragrahv sätestab, et kõik teenusepakkujad, sh Go3, peavad edastama ETV,

ETV2, Kanal2 ja TV3 saateid valitavate subtiitritega? Hetkel on osad kliendid väga ebavõrdses

seisus, sest Go3-l seda kohustust pole ning kliendid ei näe subtiitreid ehk, kas määrus laieneb

teleteenuse osutajale?

Rõhutame, et ka edasine ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava kohaselt koostöös ning

sihtrühmade osalusel. Valikute tegemistesse, näiteks sisu ligipääsetavaks muutmisel on oluline

kaasata puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh planeerimisetapis ja vajaduste

kaardistamiseks, sest ajas uuenevad nii audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusest

kasusaavate inimeste vajadused kui ka tehnilised võimalused lahenduste pakkumiseks. Koostöö

kasusaajatega sisulise ligipääsetavuse tagamisel on EPIKoja silmis parimaks

poliitikakujundamise viisiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Sirle Papp

Eesti Kurtide Liit

Külliki Bode

Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Riigikogu Kultuurikomisjon Meie: 24.11.2025 nr 69

[email protected] Teie: 26.09.2025 nr 2-6/25-01795-1

Haridus- ja teadusministeerium

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja), Eesti Kurtide Liidu, Eesti Viipekeele Seltsi ja

Eesti Vaegkuuljate Liidu arvamus keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud,

tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas

puuetega inimestele, kes sageli vajavad erilahendusi. Pöördumisega juhime tähelepanu

kaasajastamist vajavatele punktidele Keeleseaduses eesmärgiga luua parem õigusselgus ja

reeglistik eesti viipekeele kasutamisele kui puuetega inimeste erivajadusest tulenevale õigusele

teistega samaväärselt ühiskonnaelus osaleda.

Kuigi eelnõu eesmärk on kaasajastada riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdada eestikeelse

asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandada eesti keele õpet täiskasvanutele, on

EPIKoja eesmärk juhtida tähelepanu viipekeelse elanikkonna vajadustele, mis tulenevad ÜRO

Puuetega inimeste õiguste konventsioonist ning mis on seotud käesoleva seadusega.

Konventsiooni artikkel 9 kohustab riiki tagama puuetega inimestele ligipääsu füüsilisele

keskkonnale, teabele ja kommunikatsioonile, sealhulgas viipekeelele. Artiklid 21, 24 ja 30

kohustavad riiki tagama ligipääsu teabele, haridusele ja avalikele teenustele viipekeeles,

soodustama viipekeele kasutamist, tunnustama viipekeelset kultuuri ning tagama keelelise

identiteedi kaitse. See tähendab, et riigil on kohustus tagada Eesti viipekeele ja viipekeelse

hariduse säilimine ja areng sihtrühma vajadustega arvestavalt. Keeleseaduse § 2 lõike 4 kohaselt

on eesti viipekeel iseseisev keel, millel on oma struktuur ja grammatika ning mis ei ole eesti

keele alavorm ega dialekt. Seetõttu ei ole võimalik eeldada, et eesti keel oleks kurtide emakeel

või et seda omandatakse samadel alustel kui see on võimalik kuuljatele inimestele. Seega kõik

keelepoliitilised otsused peavad seda eripära arvestama.

Senine õppepraktika on näidanud, et Eesti viipekeelt kasutavatele kurtidele on kõige sobivam

olnud õppida eesti keelt venekeelsete koolide jaoks loodud õppematerjalide abil, kus eesti keelt

õpetatakse teise keelena. Kuna kurtidele ei ole loodud eraldi eesti keele õppemudeleid ega

viipekeelepõhist metoodikat, sõltub nende õppimine jätkuvalt just nendest visuaalselt ja

struktuurilt sobivatest alternatiividest. See rõhutab vajadust tagada, et keelepoliitilised

muudatused ei asetaks kurte ebavõrdsesse olukorda ega piiraks nende hariduslikke võimalusi.

Eriti oluline on tagada, et kurtidel lastel oleks oma koolikeskkond, kus nad saavad kasvada

viipekeelses ja kultuuriliselt turvalises ruumis, nagu Tallinna Heleni Koolis nad saavad seda

kogeda. Viipekeelne koolikeskkond ei ole üksnes õppevorm, vaid laste identiteedi,

enesehinnangu, kogukonnatunde ja psühhosotsiaalse arengu keskne tugisammas. Selline

haridusmudel ei tohi kaduda ega väheneda poliitikamuudatuste tulemusena.

Samuti juhime tähelepanu, et kvaliteetne viipekeeletõlge on kurtidele ligipääsetavuse tagamisel

ülioluline. Selleks peab tõlk olema pädev, erialase ettevalmistusega ja atesteeritud spetsialist.

Eestis on käesoleval ajal puudus viipekeeletõlkidest ning teenuse jätkusuutlikkus sõltub otseselt

sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus. See on strateegiliselt

vajalik nii riigile kui kogukonnale.

Suurimaks probleemiks täna on viipekeelsetele kurtidele viipekeeles asjaajamise tagamise

kohustuse täitmine, mida Keeleseadusse § 8 lõike 2 kohaselt tagatakse õigusaktides

sätestatud korras viidates näiteks sotsiaalhoolekande seadusele, mis aga ei kohusta kohalikke

omavalitsusi (KOV-e) pakkuma viipekeeletõlketeenust, vaid KOV arvestab esmalt inimese

abivajadust, sissetulekut jne. Sageli pakutakse viipekeeletõlketeenuse asemel asjaajamiseks suu

pealt lugemist, kirjalikku suhtlust või soovitatakse kasutada pereliikmeid viipekeelse jutu

tõlkimiseks. See tähendab, et sageli kohustatakse kurti tulenevalt sissetulekust tasuma viipekeele

tõlketeenuste eest avalike teenuste tarbimisel. Viipekeelsetel kurtidel ja kuulmislangusega

inimestel on antud õigus tarbida avalikke teenuseid võrdselt teiste ühiskonnaliikmetega, kuid nad

ei saa neid kasutada nö tavapärasel moel, sest tegemist ei ole avaliku hüve ligipääsetava disainiga

ehk disainiga, mis sobiks kõigile neile omasel moel. Seega juhime tähelepanu, et asjaajamisel

kurdile tõlketeenuse organiseerimine ei tohi sõltuda puudega isiku sissetulekust ning soovime

tugevamat kaitset kurtidele asjaajamisel viipekeeletõlke tagamiseks.

Paragrahvi 18 lõikega 1 täiendatakse audiovisuaalse teose tõlgitud koopia näitamise nõudeid.

Keeleseaduse eesmärke silmas pidades ei saa võimaldada võõrkeelde dubleeritud filmide levikut

Eestis, v.a lastele ja haridusliku sisuga. Samas on võõrkeelsed subtiitrid olulised nii

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

vaegkuuljatele, turistidele kui ka keeleõppijatele. Rõhutame, et eestikeelsed subtiitrid on veelgi

olulisemad, sh eestikeelsetele filmidele, mida soovivad vaadata nii kuulmislangusega inimesed

(Terviseameti andmetel statistiliselt 15% elanikkonnast) kui keeleõppijad.

Keeleseaduse § 18 lõike 1 kohaselt tagab audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja

audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel, et võõrkeelsele tekstile on

lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Autoriõiguse seaduse kohaselt on filmid

audiovisuaalsed teosed, mistõttu kehtib see nõue ka kinos näidatavate filmide kohta.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus sätestab, et audiovisuaalmeedia teenusele ligipääsu

tagamisel tuleb arvestada ka kurtide, vaegkuuljate, pimedate ja vaegnägijate ning teiste puudega

inimeste vajadustega ning rakendada vastavaid ligipääsetavuslahendusi, nagu subtiitrid,

audiokirjeldus, viipekeeletõlge ja muud funktsioonid ehk, et ligipääsetavuse elemendid on

tagatud ja kasutatavad.Seega ei tohi keeleseaduse mõistes eestikeelne tõlge olla ulatuselt kitsam

kui ligipääsetavuse kohustusavalikkusele suunatud teenuse osutamisel. EPIKoda teeb

ettepaneku, et sellega seonduvalt tuleb tagada eestikeelsed subtiitrid (ehk eestikeelne tõlge)

kõigile Eesti kinodes näidatavatele filmidele, sh eestikeelsetele filmidele pakkudes järgmise

sõnastuse: Audiovisuaalse teose avalikul esitamisel ja edastamisel tagatakse, et eestikeelne tõlge

on kättesaadav subtiitritena kõigile vaatajatele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse

seaduses sätestatud ligipääsetavusnõuetega.

1. Eesti keele tasemeeksamitega seotud teabele puudub seni selgelt määratletud

juurdepääsuregulatsioon. Samal ajal kehtivad avaliku teabe seaduse alusel üldreeglid, mille

kohaselt eksamitööd ja nendega seotud materjalid on avalik teave. Ligipääsetavuse rakkerühma

lõpparuanne (Riigikantselei, 2021), mis on Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud strateegiline

dokument ligipääsetavuse edendamiseks nendib, et valitsusasutuste edastatava info

ligipääsetavus on lünklik (nt pressikonverentsid, veebilehtedel toodud olulised juhised ja

materjalid), mis ei ole dubleeritud viipekeelsete videotega. Lisaks kasutatakse infomaterjale

muuseumides, näitustel, teatrites ja teistes kultuuriasutustes mitmes keeles, kuid ligipääsetava

tõlke loomine on erivajadusega inimese organiseerida (nt viipekeele tellimine kurtide poolt),

mitte kultuurikorraldaja läbimõeldud teenuse loomulik osa. Samas on tegemist avalikkusele

suunatud teenustega, mille disain peab algstaadiumis sobima kogu laiema avalikkuse

vajadustega, eriti arvestama puudest tuleneva erivajadusega, et tagada võrväärne juurdepääs

infole ja avalikele teenustele. EPIKoja ettepanek on disainida eesti keele tasemeeksamite

ligipääsetavus nii, et kogu info eksamite tehniliste detailide ja eranditega on kättesaadav

ka eesti viipekeeles, sh Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga tagada

ühtne põhikooli lõpueksami töö ja gümnaasiumi riigieksami töö ning eksamitöö hindamise teave

eesti viipekeeles.

Täiendavad ettepanekud:

• Tagada, et kõik keelepoliitika muudatused arvestavad Keeleseaduse § 2 lõike 4

põhimõtet ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid 21, 24 ja 30.

• Lisada eelnõude seletuskirjadesse eraldi peatükk Eesti viipekeelt kasutavate kurtide

õiguste ja vajaduste kohta, tagamaks nende läbivat arvestamist

poliitikakujundamisel.

• Töötada välja ligipääsetav eesti keele õppimise süsteem, mis põhineb Eesti

viipekeelel ja visuaalsetel metoodikatel, kuna praegu kasutavad kurdid peamiselt

venekeelsete koolide õppematerjale. Taastada täielik vabastus eesti keele

tasemeeksamitest Eesti viipekeelt kasutavatele kurtidele, kuni luuakse neile

ligipääsetav ja realistlik eesti keele õppe- ja hindamismudel.

• Tagada kurtide laste viipekeelse koolikeskkonna säilimine ja arendamine nagu

Tallinna Heleni Koolis, sest viipekeelne haridus on lapse identiteedi ja arengu

seisukohalt hädavajalik.

• Tagada, et viipekeeletõlk on pädev, atesteeritud spetsialist ning taastada või avada

ülikoolis viipekeeletõlkide koolitus eriala.

• Tagada, et eesti keele nõuded ei piiraks Eesti viipekeelt kasutavate kurtide ligipääsu

haridusele, tööle ega kodakondsusele.

• Kaasata Eesti Kurtide Liit süsteemselt eesti keele õppe, tasemeeksamite ja

ligipääsetavuse teemaliste muudatuste väljatöötamisse.

• Täiendada Keeleseaduse § 30 lg 2, et ameti pädevuses on kontrollida eesti keele, eesti

viipekeele ja võõrkeelte kasutamist.

• Täiendada Keeleseaduse § 39 lg 3 tuues sisse eraldi lõike, et eesti viipekeele koolitaja

ja õpetaja peab suutma tõendada C1 keeleoskust euroopa keeleõppe

raamdokumendi põhjal.

• Seonduvalt keele õpetamisega täiendada tervisekaitsenõudeid. Viipekeele

õpetamine ei ole lihtsalt “suuline keel istuvas asendis”, vaid nõuab üla– ja

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

ülajäsemete liikumisruumi, vaatevälja ja distantsi õpetaja ja õppija vahel ning seda,

et õppijad ei istuks üksteisele “otsa”. Täiendada seadusandlust, et Eesti viipekeele

kursuse läbiviimiseks tuleb tagada vähemalt 3 m2 õppija kohta põhjusel, et

viiplemine nõuab piisavat liikumisruumi ning suulise keele õpetamiseks kehtivad

ruuminõuded (1,7 m2 õppija kohta) ei ole siinkohal sobivad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Janne Oja

Eesti Viipekeele Seltsi juhatuse liige

[email protected]

Sirle Papp

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esinaine

[email protected]

Külliki Bode

Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine

[email protected]

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437