| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 9-1/1345-2 |
| Registreeritud | 02.02.2026 |
| Sünkroonitud | 03.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 9 Välisesinduste ning rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 9-1 Kirjavahetus EL otsustusprotsessis osalemisega seotud küsimustes |
| Toimik | 9-1/2026 EL otsustusprotsessis osalemisega seotud dokumendid |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Risto Raaper (KULTUURIMINISTEERIUM, Strateegia- ja innovatsiooniosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 17.12.2025 nr 17.1.1/25-0587/-2T
Meie: 02.02.2026 nr 5-1/78-2
Siseministeeriumi arvamus digivaldkonna normide
toimivuskontrolli avaliku konsultatsiooni kohta
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/25-02345 edastab Siseministeerium arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumile avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu (edaspidi EL)
digivaldkonna normide toimivuskontrolli. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, digi- ja teabehaldusosakond ning sisejulgeolekuosakond ([email protected] ).
Valdkondade eest vastutab Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ([email protected]).
Siseministeerium tervitab Euroopa Komisjoni initsiatiivi hinnata digivaldkonna normide toimivust. EL- i digivaldkonna õigusaktide kogumõju võib julgeoleku vaatest tekitada riske eelkõige juhul, kui
regulatsioonid on killustatud, kattuvad või ebaselge kohaldamisalaga. Üheks näiteks võib tuua mõju, mis kaasneb tehisaru määruse rakendamisega. Kuigi on oluline, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt arvestab kaasnevaid riske ja ohte, on riikide jaoks üsna keeruline leida tasakaal uute tehnoloogiate eeliste
ja riskide maandamise vahel (st eriti ajal, mil standardid on alles väljatöötamisel). Samuti tuleks arvestada kumulatiivse halduskoormusega, sest iga uue õigusaktiga kaasneb koormus ressurssidele (nt aeg, kapital,
inimesed), mis sageli kattuvad. Võimaliku lahendusena võib pakkuda näiteks mõnede teemade koondamine arutamiseks ja analüüsimiseks ühte töörühma, et optimeerida ressurssi ja vähendada dubleerimist.
Küberturvalisuse seisukohalt on riskiks ka see, et nõuded intsidentidest teatamisele, riskihindamisele ja
andmete kaitsele ei ole piisavalt ühtlustatud eri sektorite ja liikmesriikide vahel. See võib takistada õigeaegset infot jagamist ja koordineeritud reageerimist piiriülestele küberintsidentidele ning vähendada elutähtsate teenuste ja digitaristu vastupanuvõimet. Lisaks võivad automatiseeritud
vastavusmehhanismid ja tehisarul põhinevad lahendused, kui nende vastutus- ja järelevalveraamistik ei ole selge, kujutada endast julgeolekuriski. Liigne tuginemine automatiseeritud süsteemidele võib
vähendada inimlikku kontrolli, raskendada vastutuse tuvastamist ning suurendada süsteemsete vigade või pahatahtliku väärkasutuse mõju. Seetõttu on oluline, et digitaalse toimivuse kontrolli käigus arvestataks selgelt ka riikliku ja kollektiivse julgeoleku vajadustega ning välditaks lihtsustamis t
julgeoleku arvelt.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Katarina Budrik 6125144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|