Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalik küsimus rahandusministrile (KK 463)

Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister
28. jaanuar 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Maksuhalduri ja teiste asutuste ligipääs pangasaladusele

Lugupeetud rahandusminister
Viimastel kuudel on avalikkuses ja õigusekspertide seas tõsist muret tekitanud rahandusministeeriumi poolt ette valmistatud täitmisregistri regulatsiooni muudatused, mille eesmärk on lahendada õiguskantsleri tõstatatud probleem seoses riigiasutuste ligipääsuga pangakonto väljavõtetele.
Õiguskantsler on osutanud, et senine praktika, mille kohaselt saavad riigiasutused täitmisregistri kaudu ligipääsu pangasaladusele ilma selge ja konkreetse õigusliku aluseta, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Selle tulemusel on maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebüroo ligipääs täitmisregistrile ajutiselt piiratud.
Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud lahendus on pälvinud aga teravat kriitikat Eesti Advokatuurilt. Advokatuuri hinnangul ei kõrvalda kavandatav eelnõu õiguskantsleri osutatud probleeme, vaid loob olukorra, kus maksuhaldurile antakse väga laialdane ja sisuliselt kontrollimatu ligipääs pangasaladusele. Advokatuur rõhutab, et konto väljavõtete pärimine võimaldab isikute detailset profileerimist ning on oma olemuselt võrreldav jälitustoimingutega, mille puhul on Eestis kehtestatud oluliselt rangemad menetluslikud ja kohtulikud kontrollimehhanismid.
Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et isikud ei saa teada, millal ja mis alustel nende pangakonto andmeid on päringutega kasutatud, mistõttu puudub neil ka tegelik võimalus oma õigusi tagantjärele kaitsta või vaidlustada võimalikke rikkumisi. Samal ajal on ministeerium kinnitanud, et kavandamisel on ka eraldi ja laiem pangasaladuse regulatsiooni käsitlev eelnõu, mis tekitab küsimusi õigusselguse ja ajutiste lahenduste sobivuse kohta.
Palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milline on Teie hinnangul praegu kehtiva ja kavandatava regulatsiooni alusel maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebüroo tegelik ligipääs pangasaladusele täitmisregistri kaudu?
2. Kuidas tagab rahandusministeerium, et täitmisregistri kaudu tehtavad pangakonto väljavõtete päringud on sisuliselt põhjendatud, proportsionaalsed ja kontrollitavad, arvestades, et isikuid päringutest ei teavitata?
3. Miks ei ole eelnõus ette nähtud eelnevat kohtulikku kontrolli pangakonto väljavõtete pärimisel, sarnaselt jälitustoimingutele, nagu seda on soovitanud Eesti Advokatuur?
4. Kuidas on ministeerium hinnanud riski, et kavandatav regulatsioon võimaldab isikute ulatuslikku profileerimist ning seeläbi riivab ebaproportsionaalselt põhiõigusi, sealhulgas õigust eraelu ja pangasaladuse kaitsele?
5. Kas ja millisel viisil on kavandatava eelnõu ettevalmistamisel analüüsitud selle kooskõla põhiseaduse, Euroopa Liidu andmekaitsenõuete ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga?
6. Kuidas väldib rahandusministeerium olukorda, kus kahe eraldi ja eri ajateljel valmiva eelnõu (täitmisregister ja pangasaladuse laiem regulatsioon) tulemusel väheneb õigusselgus ning suureneb õiguslik ebakindlus nii pankade, asutuste kui ka isikute jaoks?
7. Millise ajakava ja milliste põhimõtete alusel kavatseb valitsus esitada tervikliku lahenduse pangasaladusega seotud küsimustele, mis tagaks ühtaegu riigi järelevalvevõimekuse ja isikute põhiõiguste tõhusa kaitse?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees