Rahatarga riigi programm 2026-2029

KINNITATUD rahandusministri 02.02.2026

käskkirjaga nr 6

Lisa

Programmi koostaja ja vastutaja Rahandusministeerium, strateegia- ja finantsosakond

Programmi kinnitamise aeg 02.02.2026

Dokumendi sisu kasutamise selgitus

Dokumendis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve koostamise (RE) protsessis. Programmi eelnõu kohandatakse lähtuvalt RES-i ja RE otsustest. Programmi kinnitab minister käskkirjaga peale riigieelarve Riigikogus vastu võtmist.

Tulemusvaldkond Riigivalitsemine

Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna arengukava -

Programmi nimi Rahatarga riigi programm

Programmi eesmärk Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne. Riigi tulusid kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt ning tolli töö on tõhus. Eesti inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad.

Programmi periood 2026-2029

Peavastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutajad Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo

2

2

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

1.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................................. 4

2. Positiivsed arengud valdkonnas .......................................................................................................... 7

3. Olulisemad programmi tegevused riigieelarve strateegias ................................................................. 9

4. Programmi tegevused ja teenused.................................................................................................... 10

Tegevus: Eelarvepoliitika ja kujundamine ja elluviimine ................................................................ 10

Teenus: Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine .................................. 12

Teenus: Majandusprognoosi koostamine ..................................................................................... 13

Teenus: Riigieelarve protsessi juhtimine ....................................................................................... 13

Teenus: Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs ............................................................................ 14

Teenus: Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine .................................................. 14

Teenus: Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine ................................................ 15

Teenus: Riigi arvelduste korraldamine .......................................................................................... 16

Teenus: Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus ........................................................ 16

Teenus: Välistoetuste auditeerimine ............................................................................................ 17

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine..................................................... 17

Teenus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine (RaM) ..................................................................... 18

Teenus: Maksukogumine (MTA) ................................................................................................... 19

Teenus: Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (MTA)......................................................................... 21

Teenus: Mittemaksuliste riiginõuete haldus (MTA) ...................................................................... 21

Tegevus: Finantskeskkonna arendamine ......................................................................................... 22

Teenus: Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus .................................................................... 24

Teenus: Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine .................................................................. 27

Teenus: Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine ............................................................. 28

Teenus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine

(Rahapesu Andmebüroo) .............................................................................................................. 29

5. Programmi juhtimiskorraldus. ........................................................................................................... 29

Lisa 1. Rahatarga riigi programmi teenuste rahastamiskava ................................................................ 31

3

3

Sissejuhatus

Joonis 1. Tulemusvaldkonna Riigivalitsemine programmid ja eesmärgid.

Rahatarga riigi programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud Riigivalitsemise

tulemusvaldkonna eesmärgi „Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine“

saavutamisse, koondades endas eelarve-, maksu- ja tolli ning finantspoliitika.

Rahatarga riigi programm panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ valdkondade vajalike

muutuste saavutamisse:

1. Majandus ja kliima: Turvaline majanduskeskkond, vastutustundlik ettevõtlus ning aus

konkurents.

2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse valdkond: Kohandumine ühiskondlike muutustega.

3. Oskuste ja tööturu valdkond: Valmistumine tulevikutööks.

4. Riigivalitsemine: Rahvusvaheline positsioon ja julgeolek, valitsemise ühtsus ja riigi sujuv

toimimine.

Eesti on koos 198 liikmega Pariisi leppe osapool. Pariisi leppe eesmärgiks on hoida globaalse

soojenemise tase alla 1,5 kraadi. Samuti on Eesti Euroopa rohelise kokkuleppe osapool, mille eesmärgiks

on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga ja

saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seatud kliimaeesmärgid mõjutavad laialdaselt nii Euroopa

Liidu kui erinevate riikide poliitikaid ning nende saavutamisse aitavad panustada rahatarga riigi

programmis kavandatud tegevused. Lisaks on rahandusminister kliimakoalitsiooni liige koos 98 riigiga

üle maailma, mille eesmärgiks on kaasata rahandusministeeriumid kliimapoliitika kujundamisse.

Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebürooga tagab kestliku ja

majandustsüklit tasakaalustava rahanduse, mis võimaldab pakkuda vajalikke avalikke teenuseid ning

hoida Eesti majandust konkurentsivõimelisena. Eelarvepoliitika eesmärk on kasutada riigi rahalisi

vahendeid tõhusalt ning koostada igal aastal riigieelarve ja -strateegia, mis arvestavad nii siseriiklike

vajadustega kui ka Euroopa Liidu eelarvenõuetega.

Maksu- ja tollipoliitika eesmärgiks on tõhus ja lihtne maksusüsteem, mis loob soodsa keskkonna

ettevõtluseks ja kaubanduseks, hoides samal ajal ära ebaseadusliku kaubavahetuse. Finantspoliitika

eesmärk on tugevdada avalikkuse usaldust finantsteenuste vastu, edendada finantskirjaoskust ning

4

4

tagada ligipääs kvaliteetsetele ja taskukohastele finantstoodetele, sh piiriüleselt. Rahapesu tõkestamine,

finantsjärelevalve ning pensionisüsteemide jätkusuutlikkus kuuluvad samuti finantspoliitika fookusesse.

1.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne. Riigi tulusid

kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt ning tolli töö on tõhus. Eesti

inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad.

Tabel 1. Rahatarga riigi programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20291.

Mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029

Sihttase/prognoos

Valitsussektori nominaalne

eelarvepositsioon SKP-st, % Allikas: Rahandusministeerium

-5,4% -2,6% -1,0% -2,7% -1,3% -4,5% -4,5% -3,8% -3,6%

Maksude osakaal SKPst, %** Allikas: Rahandusministeerium

33,1% 33,8% 32,9% 33,6% 35,2% 35,2% 35,3% 35,6% 35,3%

Maksupoliitika stabiilsus

(ennustatavus),

maksumuudatustest

tingitud kõikumine alla 1,5%

SKPst, % Allikas: Rahandusministeerium

0,1% 0,1% -0,2% 0,2% 1,0% -1,1% 0,3% 0,0% 0,0%

Võlakoormus (osakaal SKPst,

%) ** Allikas: Rahandusministeerium,

Statistikaamet

19,1% 18,4% 19,2% 20,2% 23,5% 25,9% 29,2% 32% 34,5%

Likviidsete finantsreservide

osakaal SKPst, % ** Allikas: Rahandusministeerium

11,9% 9,9% 11% 9,6% 12% 8,5% 8,1% 8,0% 7,5%

Kapitalituru maht (börs,

võlakirjad, ühisrahastus,

riskikapitali- ja muud fondid

ning III samba

pensionifondid v.a.

krediidiandjad, II samba

pensionifondid ja

kindlustus) SKP-sse, %, > Allikas: Rahandusministeerium

22,9% 28* 29% 29% 32% 30% 32% 34% 35%

Finants- ja

kindlustustegevuse

osatähtsus SKP

lisandväärtuses, % **

4,9% 4,6% 4,6% 6% 6,5% 5% 5% 5% 6%

1 Programmi mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029.

5

5

Allikas: Rahandusministeerium

II samba fondide pikaajaline

reaaltootlus (20 aasta libisev

keskmine on võrdne või

ületab 2%) Allikas: Rahandusministeerium

0,9% 1% -0,3% 0,1% 0,4% 1% 1% 1% 1%

* hinnanguline

** Seoses SKP prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud kui ka sihtväärtused.

Joonised 2 ja 3. Rahatarga riigi programmi valitud mõõdikud.

6

6

Tabel 2. Rahatarga riigi programmi eelarve tegevuste lõikes, perioodil 2025-2029.

Programmi rahastamiskava, tuhat eurot

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Rahatarga riigi programm -363 416 -350 296 -415 480 -490 617 -567 714

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine

- 297 895 -278 831 -344 956 -421 515 -498 606

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine

-57 942 -63 317 -62 758 -61 331 -61 335

Tegevus: Finantskeskkonna arendamine

-7 578 -8 149 -7 766 -7 770 -7 774

Tabelis kajastatud 2025. aasta eelarve on Riigikogu poolt vastu võetud 11.12.2024 (redaktsiooni

kehtivus alates 01.01.2025) ning seda on korrigeeritud vastavalt 2026. aasta riigieelarve eelnõu kulude

metoodikale, st kuludest on elimineeritud amortisatsioonikulud (mitterahalised kulud).

Suurima muutuse põhjustaja eelarves on riigi intressikulud laenudelt ja muudelt kohustustelt, mis on

põhikomponent Eelarvepoliitika kujundamise ja elluviimise tegevuses. 2026.aastal prognoositakse

intressikulude langust, kuid edaspidi kulud kasvavad. 2025 ja 2026 aasta eelarvete muutuste

detailsemad selgitused on toodud 2026. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas ptk 3.14

"Rahandusministeeriumi valitsemisala" ja selle alapeatükkides. Vt infoks ka 2026 riigieelarve eelnõu

seletuskirja ptk 1.3 "Amortisatsioon".

Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (muudatuste selgitused koos

eelarvega, tuhat eurot)

Ülekantavad vahendid (2024→2025) Eelarve

muudatus

Selgitused

Rahatarga riigi programm -5 568 Rahandusministri 17.02.25 käskkiri nr 8 ja

20.05.25 käskkiri nr 35

https://adr.rik.ee/ram/dokument/16681226 ja

https://adr.rik.ee/ram/dokument/17037803

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja

elluviimine

-1 372

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika

kujundamine ja korraldamine

-2 317

Tegevus: Finantskeskkonna arendamine -1 879

2025.a riigieelarve I p.a.

seadusemuudatused

Eelarve

muudatus

Selgitused

Rahatarga riigi programm -349 Vt 2025 lisaeelarve eelnõu seletuskiri

Rahandusministeeriumi kodulehel:

https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/riigieelarve-ja-

eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-

lisaeela

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja

elluviimine

-363

Tegevus: Finantskeskkonna arendamine 13

2025.a riigieelarve II p.a.

seadusemuudatused

Eelarve

muudatus

Selgitused

Rahatarga riigi programm -

VV reservide eraldised Eelarve Selgitused

7

7

Rahatarga riigi programm -702 Rahandusministri 15.04.25 käskkiri nr 24 ja

02.05.25 käskkiri nr 31

https://adr.rik.ee/ram/dokument/16894725 ja

https://adr.rik.ee/ram/dokument/16996312

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika

kujundamine ja korraldamine

-702

2. Positiivsed arengud valdkonnas

EELARVEPOLIITIKA

 Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on Eesti krediidireiting veidi parem ning väljavaade

stabiilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie peamiste tugevustena esile Eesti pikaajalise tugeva

ja proaktiivse eelarve- ja majanduspoliitika, madala võlakoormuse ning väljakujunenud ja tugeva

institutsionaalse raamistiku. Reitingu stabiiline väljavaade peegeldab tasakaalustatud riske.

Välisorganisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, on rõhutanud stabiilse maksutulu

kogumise olulisust, et vähendada eelarve struktuurset defitsiiti.

 Majanduskasvu taastumine ja viimaste aastatega võrreldes mõnevõrra madalamad

intressimäärad peaksid edaspidi investeerimishuvi kasvatama. Nii ettevõtete kui ka

majapidamiste investeeringud peaksid pöörduma 2025. aastal taas kasvule. Investeeringute

kogumahtu kergitab, eriti aastatel 2025–2026, valitsussektor, kelle investeeringute osakaal

majanduses tõuseb Rail Baltica ja kaitseinvesteeringute kiire kasvu tõttu ajalooliselt kõrgeimale

tasemele.

MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA

 Eesti juhib juba üheteistkümnendat aastat järjest USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide

maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi, 20

protsendist2 füüsilise isiku tulumaksu koos dividendide maksuvabastusega füüsilise isiku tasemel,

ettevõtte tulumaksu rakendumist üksnes jaotatud kasumile, samuti maksude maksmisega seotud

madalat halduskoormust võrreldes teiste riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et

Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste

väärtust.

 Eesti maksumaksjate maksudistsipliin on hea. 2024. aastal tasuti maksunõuetest 88 protsenti

tähtaegselt ning sissenõudmise tulemusel tasuti aasta lõpuks 99 protsenti maksunõuetest.

 Alates Venemaa agressioonist Ukraina vastu on tolli valdkonna peamine fookus olnud

kaubasanktsioonide rakendamisel. Maksu- ja tolliamet on tõhusalt rakendanud kõik 15

Venemaale kehtestatud sanktsioonipaketti. Veendumaks, et üle piiri ei jõuaks sanktsioneeritud

kaupa, alustati 2024. aasta augustis täiemahulist kontrolli idapiiril. Lisaks maksu- ja tolliameti

koostööle väga paljude Eesti riigiasutuste, liikmesriigi tollidega ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega, on Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola on allkirjastanud ühise lepingu, mille

eesmärk on tugevdada ja ühtlustada Euroopa Liidu sanktsioonide kontrolli Venemaa vastu.

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

 Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on

suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele. Tugev pangandussektor

2 Tax Foundation 2024. aastal koostatud hinnang.

8

8

on olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka keerulistel aegadel toetama.

Intressikeskkond on muutumas ja on näha intressitasemete alanemise märke. 

 Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära

kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid

üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist. 

 Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on

mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju.

Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures

ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti. 

 Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi

kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.

 Eestis tegutseb kokku umbes 50 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes

tarbijatele laene väljastavad. Krediidiandjate mitmekesisus turul tagab konkurentsi ja tarbijale

võimaluse leida turult endale sobivaima hinnaga laenupakkuja.

KAPITALITURG

 Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused

suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna

investeerivate jaeinvestorite arv. Eesti riigi võlakirjaemissioon 2024. aastal, kus osalesid nii

eraisikud kui ka kohalikud finantsasutused, toetab kapitalituru arengut ning intressitulu jääb

kohalikele investoritele.

 Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate

jooksul.

 Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks

alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

 III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2023. aasta lõpuks oli III sambas kokku

197 000 inimest, siis 2024. aasta lõpuks 219 868 inimest.

 Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2024. aasta seisuga 0,51 protsenti, mis on

taas veidi madalam, kui aasta varem (2023 oli 0,54 protsenti ja 2022 oli 0,57 protsenti).  

 Pensioni investeerimiskontosid on 2024. aasta aprilli lõpu seisuga avatud 8 700, mille kaudu on

investeeritud või investeerimisel umbes 117 miljonit eurot (2023. aasta lõpus oli 89 miljonit).

 Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist

lepitusmenetluse süsteemi.

 Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta

ning seda arendatakse järjepidevalt.

RAHAPESU TÕKESTAMINE JA RAHANDUSTEAVE

 2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL-

i poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist

9

9

MONEYVAL järgmistel aastatel jälgib. 2024. aasta detsembris toimus taas järelhindamise

aruandmine, kus tõsteti kahe kriteeriumi hinnangut.

 Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate

üle, tänu millele on see turg tänaseks oluliselt korrastunud. 2024 käivitas RAB kvartaalse

aruandluse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, mis aitab paremini analüüsida aga ka

maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

 Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid märkimisväärset huvi

investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ning see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi

saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata

koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste

koostöös valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis

2024. aastal lõimiti õppekavadesse ja –materjalidesse.

3. Olulisemad programmi tegevused riigieelarve strateegias

 Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve koostamine ning järgmiste riigikogu valimiste eel

või vastavalt Euroopa regulatsioonidele fiskaal-struktuurse plaani koostamine ja selle täitmise

jälgimine. Prognoosi- ja analüüsimetoodikate pidev arendamine, et anda võimalikult

teadmuspõhine, objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja

fiskaal-struktuurse plaani koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste

langetamiseks.

 Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja

hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamine. Koos riigieelarve seaduse

muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised ning viiakse muudatustega ja omavahel

kooskõlla. Fookuseks on ka riigi finants- ja strateegilist juhtimist toetava riigieelarve infosüsteemi

arendamine.

 Eelarverevisjoni läbiviimine eelarvevahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks ning

kulubaasi vähendamiseks. Kõigi valitsemisalade osas eelarve analüüsi käigus tõusetunud

detailsemat analüüsi vajavate valdkondade kohta tõhustamiskavade koostamine. Lisaks

välisvahendite ja tulemusvaldkondade arengukavade hindamine riigi poliitika ja selle meetmete

rakendamise mõju analüüsimiseks.

 Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitika kujundamisel ning järelevalves

ja vajadusel aruteludesse panustades. Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu eelarveprotsessides,

sh järgmise, 2028. aastal algava, EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja

ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel.

 Eelarve puudujäägi finantseerimiseks kasutatakse erinevaid laenuinstrumente ja edendatakse

investorsuhteid, et igas olukorras oleks riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga

kaasata, tagamaks riigi arvelduste toimimine. Riigi arvelduste tõhusamaks korraldamiseks

kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist platvormi.  

 Tehnoloogilise võimekuse loomine automaatseks ja sihipäraseks maksukogumiseks ning

tollikuulekuse tagamiseks. Baasvõimekuse jätkusuutlikkuse tagamiseks MTA ühe suurima ja

10

10

keerukaima IT-süsteemi - maksukohustuslaste registri – tehnoloogiline ümberkirjutamine.

Tehnoloogilise võla vähendamine ja MTA andmehalduse korrastamine on aluseks tehisintellekti

arendamisele ning andmepõhise aruandluse osakaalu suurendamisele, võimaldades tegevusi

maksimaalselt automatiseerida, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele.

 Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppest ja Euroopa Liidu otsustest tulenevate maksupoliitiliste

valikute analüüsimine ja elluviimine ning Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide

jõustamine.

 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsemaks muutmine ning riikliku

riskihinnangu (NRA) läbiviimine. Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise järelevalve asutuse

ülesehitamisse panustamine. Rahapesu andmebüroo võimekuse suurendamine ja

digilahenduste kasutuselevõtmine, sh strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine

ja seda toetava õigusraamistiku loomine. Finantssanktsioonide seire tugevdamine.

 Rahvusvahelise kui ka siseriikliku finantsjärelevalve ja finantskriiside juhtimise raamistiku

tõhustamine, et tagada eelkõige suurem hoiustajate ja investorite kaitse, samuti ka seni

reguleerimata valdkondades (nt hoiu-laenuühistud, krüptovarad).

 Euroopa Liidu Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et

soodustada regionaalset kapitalituru arengut ja piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi

investeeringuid.

 Suurema tähelepanu pööramine krediidivaldkonna eri aspektidele, sh vastutustundliku

laenamise põhimõtte parem rakendamine ja selle eesmärgi toetamiseks positiivse

krediidiregistri loomine.

4. Programmi tegevused ja teenused

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine

Eesmärk: Riigi eelarves ja rahaasjades valitseb selgus, valitsus saab tipptasemel ekspertnõu ja välisrahastus toetab Eesti arengut.

Tabel 4. Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20293.

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024

2026 2027 2028 2029

Sihttase

Perioodi 2021-2027

struktuurivahendite

väljamaksete osakaal

kogumahust, % Allikas: Rahandusministeerium

- - - 3% 11% >45% >65% >85% >95%

Audiitorite poolt leitud

veamäär välistoetuste 0,8% 1,4% 1,1% 3% 1,3% 2% 2% 2% 2%

3 Tegevuse „Eelarvepoliitika“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029.

11

11

üldkogumis (hinnang

auditeeritud valimi pinnalt),

%,< Allikas: Rahandusministeerium

E-riigikassa süsteemi

vahendusel õigeaegselt

teostatud väljamaksed

(tehniline), %-des Allikas: Rahandusministeerium

- - 100% 100% 100% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9%

** Seoses SKP prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud kui ka sihtväärtused.

Joonis 4. Eelarvepoliitika valdkonna valitud mõõdik.

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja

analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome

Programmi tegevuse „Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine“ tähelepanu vajavad

teemad:

2024. aasta lõppes 689 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga (1,7 protsenti

sisemajanduse koguproduktist), mis oli 361 miljoni euro võrra väiksem kui 2023. aasta u ühe miljardi

euro suurune defitsiit (2,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist). Puudujäägi vähenemist toetasid

prognoositust parem maksulaekumine, suurenenud mittemaksulised tulud ning asjaolu, et kulude

kasv jäi tulude kasvust väiksemaks tänu lisaeelarves kavandatud kokkuhoiule ja planeeritust

madalamatele kaitsekuludele. Defitsiidi tulemusel kasvab valitsussektori võlakoormus 2025. aastal

23,3 protsendini ja 2029. aastaks 34,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kuid prognoos võib

muutuda, kuna mitmed eelarvetasakaalu mõjutavad seadusemuudatused on veel jõustamata ning

kokkulepped sõlmimisel.

12

12

Viimastel aastatel on maksupoliitika olnud suurtes muutustes. Koroonakriisi ning

julgeolekuriskide suurenemise tagajärjel kasvanud riigi kuluvajaduste katmiseks on otsustatud

mitmeid olulisi maksutõuse ning -muudatusi. Riigi üldine majandusolukord on juba pikalt kehv ning

valitsussektor tegutseb arvestatava eelarvepuudujäägi tingimustes, võlakoormus kasvab ning riigi

krediidireiting on langenud. Ei ole selge, kas tehtud maksuotsused on kõik olnud optimaalsed, kas neil

on olnud ja tulemas mingit soovimatut mõju ning mis võiks olla pikemaajalisem optimaalne

poliitikakujundus, arvestades kõiki ja muid eelnevalt kirjeldatud mõjukanaleid.

2025.aastal algavad arutelud Euroopa Liidu 2028-2034 eelarve üle. Eesti prioriteedid järgmise

pikaajalise eelarve läbirääkimistel on suurendada kaitsevalmidust, tugevdada piiriüleseid

taristuühendusi, tagada igakülgne toetus Ukrainale ning arvestada laienemise võimalusega.

Konvergentsi ja konkurentsivõime toetuseks on jätkuvalt oluline ühtekuuluvuspoliitika.

Ühtekuuluvuspoliitika peaks adresseerima ka Euroopa Liidu idapiiril agressoritest naabrite keerulist

olukorda, kes on Venemaa agressiooni mõjuna kannatanud teistest riikides enam, vajades samas

suuri kaitseinvesteeringuid. Ühises põllumajanduspoliitikas on jätkuvalt tarvis võrdsete

konkurentsitingimuste tagamiseks otsetoetuste ühtlustamise jätkamist.

Reitinguagentuurid Fitch ja Moody´s kinnitasid Eesti pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel

A+/A1, reitingute koondväljavaade on stabiilne. Languse peamisteks põhjusteks on kahanenud

tarbimine ja investeeringud, Venemaa ja Valgevene vastastest sanktsioonidest tingitud

kaubavahetuse vähenemine, geopoliitilised riskid, nõrk Põhjamaade ehitus- ja kinnisvarasektor ning

teise samba vahendite enneaegne tarbimisse suunamine. Reitingute tõstmisele võiks viia tugev

eelarvepoliitika koos püsiva võlakoormuse vähendamisega keskpikas plaanis ning väiksem haavatavus

välismõjude suhtes, mida parandaks mitmekesisem siseriiklik majandustegevus ja sõjast tulenevate

riskide taandumine.

Euroopa Komisjon järeldas häiremehhanismi aruandes, mille ülesanne on teha kindlaks võimaliku

makromajandusliku tasakaalustamatuse risk, et täiendav põhjalik analüüs on vajalik teha ka Eesti

kohta.

Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude

juhtimine. Olulised väljakutsed on võlakohustuste portfelli optimaalse kulu ja riski tagamine, olukorras

kus eelarve puudujääk ja sellest tulenev laenuvajadus järgnevatel aastatel kasvab.

Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning

puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus, mis toetaks valitsemisalasid tegevuspõhise

riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel.

Programmi tegevuse „Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine“ teenused:

Teenus: Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine

Eesmärk: Tagada Euroopa Liidu majanduste ühtlane, jätkusuutlik ja stabiilne areng. Euroopa Liidu

arengusuundade määratlemises hoida tähelepanu Eestile olulistele küsimustele, läbirääkimistel ning

eelarvekomitees tagada Euroopa ühiste eesmärkide piisav rahastamine ja Eesti huvide kaitstus.

13

13

Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitika kujundamisel ning järelevalves

ja vajadusel aruteludesse panustades. Eesti huvide pidev kaitsmine Euroopa Liidu eelarveprotsessides,

sh järgmise 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja ühtekuuluvuspoliitika

tuleviku kujundamisel.

Teenus: Majandusprognoosi koostamine

Eesmärk: Pakkuda täpset ja sõltumatut analüüsi ning prognoosi majanduse ja riigi rahanduse

väljavaadete osas vastavalt riigieelarve seaduses, Vabariigi Valitsuse seaduses ning

rahandusministeeriumi põhimääruses sätestatule.

Vastavalt riigieelarve seadusele makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi ning Euroopa

Liidu reeglitele vastava eelarve- ja struktuurikava ning selle täitmist iga-aastaselt hindava eduaruande

(varasemalt Euroopa Liidule esitatud stabiilsusprogrammi) koostamine igal aastal, toetamaks

riigieelarve koostamist.

Makromudeli arendamine koostöös teadus-arendustegevuse teostajatega (2024-2026), mille

eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja teadmust majanduse erinevate komponentide

omavahelisi keerukaid seoseid terviklikult käsitlevate mudelite alal, luues võimalused

rahandusministeeriumi vajadustele vastava makromudeli(te) välja töötamiseks ja rakendamiseks

fiskaalpoliitika osakonna töös.

Osalemine seitsme EL liikmesriigi ühises TSI projektis ”Jaotuslike mõjuanalüüside teostamise

koostöö elavdamine mikrosimulatsioonide kaudu“ (2024-2026), mille eesmärk on kasvatada

valdkondlikku võimekust EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli kasutamiseks

makromajanduspoliitika mõjude analüüsimisel Eestis.

Traditsioonilise valimislubaduste analüüsi läbiviimine, hindamaks erakondade

valimisplatvormides toodud lubaduste mõju riigi rahandusele (2026-2027).

Teenus: Riigieelarve protsessi juhtimine

Eesmärk: Eelarve operatiivne planeerimine on kooskõlas strateegilise raamistikuga ja toetab

eesmärkide saavutamist.

Riigi eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamine, elluviimise korraldamine selliselt, et

see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning toetab riigi eesmärkide saavutamist.

2025. a IV kvartalis on välja kuulutatud riigihange (valmislahenduse litsentsid) riigieelarve

protsesse toetava infotehnoloogilise lahenduse seadistamiseks perioodil 2026-2027 ja kasutusele

võtmiseks hiljemalt 2028. aastal. Hankega seotud kulude katteks on välisvahenditest (SF) eraldatud

6,2 MEUR, lisaks on RAM eelarve kaudu eraldatud 1 mln euro mahus vahendeid 2027. aastaks.

Paralleelselt arendatakse edasi ka eelarvestrateegia ja riigieelarve protsesse, sealhulgas jätkatakse

eelarveprotsessi automatiseerimisega ning seostatakse omavahel paremini menetlusprotseduurid

riigi olemasolevate tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud infosüsteemidega.

14

14

Teenus: Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs

Eesmärk: Vabariigi Valitsuse nõustamine eelarve, maksunduse ja makromajanduse küsimuses, et

analüüsidele tuginedes saaks Valitsus teha informeeritud poliitikaotsuseid.

Majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüside koostamine (sealhulgas

eelnõude mõjuanalüüs), kehtivate poliitikate analüüs ja nendest tulenevad soovitused. Samuti

nendeks tegevusteks vajalik majanduse ja riigi rahanduse seire.

Fit for 55 kliimapaketi rakendamise mõjuanalüüsi läbiviimine teaduspartnerluse raames (2026).

Teenus: Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine

Eesmärk: Strateegiline ja finantsjuhtimine on riigis ühtsetel alustel ja omavahel seostatud.

Tulemusaruandluse kaudu informatsiooni pakkumine viisil, mis tagab nii riigi tegevuste

läbipaistvuse kui ka alusinfo otsuste tegemiseks. Hindamiste ja tõhustamiskavade koordineerimise

kaudu otsustajatele ekspertiisi pakkumine paremate poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja

kokkuhoiuks.

Jätkatakse valitsemisalade toetamist tegevuspõhise riigieelarve rakendamisel, kuivõrd seos

poliitika kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel

ebaühtlane.

§ Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine toimub mitmes etapis.

1) 2024. aastal kaotati seadusest stabiilsusprogrammi nõue ning kehtestati põhiseaduslike

institutsioonide eelarveautonoomia ning lisati riigieelarve ülesehitusse kulude jaotus majandusliku

sisu järgi.

2) 2025. aastal võeti üle EL eelarveraamistiku direktiivi nõuded, lisati vabastusklausli taotlemise

tingimused, täiendati riigieelarve ülesehitust koostöös Rahanduskomisjoniga eelarve arusaadavuse

suurendamiseks, seati reservide planeerimise põhimõtted, täpsustati toetuste andmise tingimusi

ning suurendati kohalike omavalitsuste rahastamise paindlikkust.

3) Riigieelarve seaduse järgmine muutmine on kavas 2027. aastal. Jätkatakse arendustega tervikliku

finantsjuhtimise süsteemi kvaliteetse toimimise ning selgema õigusruumi eesmärgil. Samal eesmärgil

uuendatakse ka rakendusakte. Väljatöötatavas eelnõus planeeritavad teemad: arvestuspõhimõtted,

strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise seosed ja rollid, Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise

reservi kaotamine, omatulude planeerimise põhimõtted, investeeringute planeerimine, riigieelarve

täitmise kontrolli kohustus, seire ja planeerimistsükkel, käibemaksu planeerimine eelarves ja Vabariigi

Valitsuse osa seaduses.

Eelarverevisjoni läbiviimine eelarvevahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks ning

kulubaasi vähendamiseks. Kõigi valitsemisalade kohta eelarve analüüsi nn null-baasiline koostamine

ning selle käigus tõusetunud detailsemat analüüsi vajavate valdkondade kohta tõhustamiskavade

koostamine. Lisaks välisvahendite ja tulemusvaldkondade arengukavade hindamine riigi poliitika ja

selle meetmete rakendamise mõju analüüsimiseks.

15

15

Teenus: Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine

Eesmärk: Tagada välistoetuste kasutuselevõtt maksimaalses mahus, võimalikult kiiresti ja

tulemuslikult.

Rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ning eelarve otsuste ettepanekute

koostamisega erinevate Euroopa Liidu fondide ja teiste välistoetuste kasutamiseks. Koordineerime

Euroopa Liidu ja teiste toetuste planeerimist ja rakendamist, teostame toetuste kasutamise seiret ja

hindamisi ning korraldame toetuste kasutamist puudutavad läbirääkimised ja infovahetuse Euroopa

Komisjoniga

Koordineeritakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Taaste- ja vastupidavusrahastu

ja teiste välistoetuste kasutamise aluseks olevate strateegiate tulemuslikku elluviimist, vajadusel

ajakohastamist ning seeläbi planeeritud vahendite maksimaalset kasutuselevõttu, et toetada

erinevate poliitikavaldkondade arengueesmärkide elluviimist.  

Valmistatakse ette 2028. aastal algavat Euroopa Liidu toetuste rahastamisperioodi, mille käigus

tuleb Euroopa Liidu tasandil seista Eesti seisukohtade eest, koostada rahastamisstrateegia (riigiplaan)

ja pidada läbirääkimisi ning tagada õigeaegselt kõik siseriiklikud ettevalmistused alates

rakendussüsteemi uuendustest kuni õigusraamistiku loomiseni.

Käimasoleva (2021-2027) ja järgmise (2028+) Euroopa Liidu toetuste rahastamisperioodi ülemineku

ajaks tuleb tagada jooksva perioodi edukas lõpetamine ja kogu toetusraha välja maksmine Eestile,

mis tähendab regulaarset rakendamise seiret, väljamaksete kiirendamist, vajadusel

ümberplaneerimist ja rahastamiskava muudatuste algatamist ning läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.

Koostamisel on uue fondi - Sotsiaalse kliimafondi – kasutamise aluseks olev sotsiaalne kliimakava,

mis tuleb läbi rääkida ja kokku leppida Euroopa Komisjoniga ning tagada fondist planeeritud

meetmete ja investeeringute edukas käivitamine.

2026. aasta sügisel lõppeb Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamine ning tähtajaks tuleb

ellu viia kõik taastekavas kokkulepitud investeeringud ja reformid ning tagada Eestile rahastu

väljamaksed täismahus.

Viiakse läbi rida Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise hindamisi:

 Euroopa Liidu struktuurivahenditest teostatud transpordiinvesteeringute mõjude

hindamine (2025);

 Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendussüsteemi ja projektide

valikukriteeriumide hindamine (2025);

 Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite mõju regionaalarengule (2026);

 Ida-Viru piirkonna arendamise rakendussüsteemi hindamine (2026);

 Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine (2025-

2026);

16

16

 Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine (2025-2027);

 Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide panus EE2035 sihtidesse, riigipõhiste

soovitustega arvestamine ja EL lisandväärtus (2025-2027);

 Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava järelhindamine (2027-

2029);

 Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide transpordiinvesteeringute mõjude

hindamine (2028-2029).

Teenus: Riigi arvelduste korraldamine

Eesmärk: Riigi arvelduste (maksed ja laekumised) toimimine on tagatud.

Korraldatakse riigiasutuste: tervisekassa, töötukassa, riigi asutatud sihtasutuste ja teiste asutuste

kassalist teenindamist (s.t vahendatakse makseid, laekumisi ja muid makseteenuseid), mis toimub e-

riigikassa süsteemi ja krediidiasutustes olevate rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu

kuuluvate pangakontode vahendusel. E-riigikassa on internetipõhine maksesüsteem, mille kaudu

edastatakse asutuste maksed pankadesse või teostatakse e-riigikassa sisese maksena.

E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa

tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel

koormustel (2023-2027).

Teenus: Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus

Eesmärk: Riigil on igal ajahetkel olemas piisavalt vahendeid, et täita riigi finantskohustusi.

Riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade

paigutamine, võlakohustuste kaasamine), mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema

kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt

ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks

tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat

likviidsusvaru (reservi) või võetakse vajadusel laenu.

Oluline on järgida nõudeid, mis valitsus on kehtestanud likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise

miinimumtasemele (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud).

Kasvava laenuvajaduse tingimustes on vajalik suurendada ja hajutada investorbaasi üle maailma.

Võlakirjaemissioonide õnnestumiseks ning laenuportfelli mitmekesistamiseks, kohtutakse

rahvusvaheliste investoritega ning tutvustatakse Eesti majandust ja riigi rahandust. Hoitakse pidevalt

ajakohasena ja välisveebis kättesaadavana Eesti riigi rahanduse olukorda iseloomustavaid

kokkuvõtteid, esitlusi ja tutvustusi.

Laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad

laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Laene ja riigigarantiisid antakse: 1) avalike

17

17

ülesannete täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada

või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi

tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi; 3) asutustele, kelle raha riik hoiab ja paigutab või nende

kohustuste tagamiseks; 4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus

enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel; 5)

välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks.

Teenus: Välistoetuste auditeerimine

Eesmärk: Välisdoonorite poolt eraldatud toetusvahendid on rakendatud tõhusalt ning järgides

kokkulepitud reegleid.

Välisvahendite auditeerimise eesmärk on anda kord aastas siseriiklikult ja doonoritele hinnang

süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Auditeerimine

koosneb kahest suunast: kulude auditeerimine statistilise valimi alusel ning toetuse andmise ja

kontrolli eest vastutavate asutuste tegevuste auditeerimine. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks

hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2 protsenti, mille ületamisel

loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks.

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine

Eesmärk: Maksude kogumine ja tolli korraldus on arusaadav, stabiilne ja tõhus.

Tabel 5. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud, tegelikud väärtused ja sihttasemed, perioodil 2020-20294.

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024

2026 2027 2028 2029

Sihttase

Tarbimise efektiivne maksumäär,

%

Allikas: Rahandusministeerium

22,3% 22,9% 21,6% 21,0% 22,1% 23,4% 23,2% 23,3% 22,9%

Tööjõu efektiivne maksumäär, %

Allikas: Rahandusministeerium 32,2% 33,3% 33,7% 33,9% 34,6% 34,1% 34,6% 34,9% 35,0%

Maksusoodustuste suhteline

maht võrreldes riigieelarve

maksutuludega, %,<

Allikas: Rahandusministeerium

3,4% 3,3% 3,4% 3,9% 4,4% 3,2% 3,2% 3,2% 3,1%

Eesti koht Tax Foundation

rahvusvahelise maksualase

konkurentsivõimelisuse indeksis

Allikas: Tax Foundation

1 1 1 1 1 3 3 3 3

ELi maksualaste direktiivide

ülevõtmisega seotud

rikkumismenetluste arv

Allikas: Rahandusministeerium

0 0 0 1 0 0 0 0 0

4 Tegevuse „Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026- 2029.

18

18

Laekunud maksude suhe

riigieelarve prognoosi, %

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

100% 102% 108% 99% 99,2% 100% 100% 100% 100%

Maksuaugu osakaal laekunud

maksudest, %

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

3,5% 2,6% 2,4% 2,4% 2,4% <5% <5% <5% <5%

Aruandeperioodi maksunõuete

tasumise osakaal, %

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

98,9% 99,4% 99,4% 99,4% 99,4% 98% 98% 98% 98%

Maksutahte indeks

Allikas: Maksu- ja Tolliamet 68,4 69,6 67 66,2 63,6 66 66 66 66

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja

analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome

Programmi tegevuse „Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine“ teenused:

Teenus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine (RaM)

Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide

elluviimiseks.

Vajab tähelepanu:

Maksukoormus kasvas 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 1,8 protsendi võrra sisemajanduse

koguproduktist. Peamiselt kiirendasid maksukoormuse kasvu käibemaksu tõus 20 protsendilt 22

protsendile ning aktsiisimäärade tõusud ja uue maksuna automaks. Täiendavad muudatused on

plaanis ka 2026. aastal, kui maksukoormust vähendavad kõigile ühtse tulumaksuvaba tulu

kehtestamine ja mootorsõidukimaksu soodustused lastega peredele, maksukoormust suurendavad

järjekordsed aktsiisitõusud.

Pikalt kestnud keerulises majandus- ja eelarveolukorras on maksupoliitika muutunud

heitlikumaks ning keskendunud eelkõige täiendavate eelarvetulude kiire leidmise vajadusele, jättes

muud laiemad maksupoliitilised eesmärgid rohkem tahaplaanile. Kiirelt muutuvale maksukeskkonnale

on ka elanike ja ettevõtete vastuseis ühiskonnas olnud tugev ning seda hoolimata asjaolust, et

peamised põhjused maksukoormuse tõusuks -- kulutaseme kasv sotsiaalvaldkonnas, tervishoius ja

riigikaitses -- on olnud ühiskonnas tervitatavad, pikaajalise eelarvedistsipliini vajadust põhimõttena ei

eitata ning Eesti maksukoormuse tase jääb endiselt alla enamikele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Lähiaastatel tuleb analüüsida maksutõusude realiseerunud tegelikku mõju ning milline võiks olla

pikemas perspektiivis optimaalne poliitikakujundus, tagamaks maksupoliitika kooskõla

eelarvevajaduste ja muude majanduspoliitiliste eesmärkidega.

Tegevused:

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi,

õigusloomet, nõustamist ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimist. Lisaks maksude

19

kogumise regulatsioonidele, hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike

ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises.

Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks hoitakse maksusüsteem stabiilsena ja maksukoormus

optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega. Maksukoormuse

jaotumisel jälgitakse, et see oleks majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele

eelistatakse maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku

kogumist.

Maksuvaidlustes jälgitakse Euroopa Liidu kohtu praktikat ning vastavalt sellele tehakse

siseriiklikus õiguses vastavad muudatused, vähendamaks rikkumismenetluste algatamise tõenäosust

ja koos sellega riikliku maine kahju tekkimise ja täiendavate rahaliste kulutuste tegemise riske.

Vältimaks rikkumismenetlusi, analüüsitakse pidevalt maksusüsteemi ja tehakse vajadusel

ettepanekuid muudatusteks.

Selgitamaks välja käibemaksuseaduse muudatuste mõju, teostatakse vastav järelhindamine

(2026).

Selgitamaks välja tulumaksuseaduse muudatuste mõju, teostatakse vastav järelhindamine (2027).

Selgitamaks välja mootorsõidukimaksu kehtestamise mõju, teostatakse järelanalüüs (2027-2028).

§ Ausama konkurentsikeskkonna loomiseks laiendatakse veebiplatvormide kohustusi, esitada

maksuhaldurile tehinguandmeid: teenuse- ja e-kaubandusega tegelevatele platvormidele lisatakse

krüptovaluuta vahendajad ja pakkujad. See omakorda aitab kaasa maksukuulekuse suurendamisele.

§ Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks tehakse muudatusi energiatoodete ja

elektriaktsiisiga maksustamise süsteemis ning rakendatakse piirimeetmeid süsiniku energiamahukate

toodete impordi suhtes.

§ Maksuhaldur hindab kriitiliselt maksude optimeerimist võimaldavaid skeeme, et tuvastada

kasumijaotusel põhineva ettevõtte tulumaksu vältimist; samuti luuakse maksuhaldurile tööriistad

anomaaliate leidmiseks läbi uuendatud käibearuandluse.

Teenus: Maksukogumine (MTA)

Eesmärk: Koguda kokku riigi maksutulud ja toetada ausat maksukonkurentsi.

Vajab tähelepanu:

Eesti elanike maksutahe on eelmise aastaga võrreldes pisut suurenenud. 88 protsenti (86 protsenti

2024. aastal) elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus, samas on

oluliselt vähenenud elanike hulk 69 protsenti (92 protsenti 2024. aastal), kes enda sõnul tasub

maksud alati korrektselt ära.

20

Järgnevate aastate väljakutse on säilitada ja kasvatada maksu- ja tolliameti IT- ja andmevõimekust,

et kaasas käia muutuvate oludega, sh kasvavate riigi ootuste ja klientide vajadustega. Maksumaksjate

ootused lihtsama ja automaatsema aruandluse osas on väga suured. Seepärast on maksu- ja

tolliameti (edaspidi MTA) siht kasvatada suutlikkust üha enam protsesse automatiseerida, pakkuda

klientidele reaalajas andmevahetust (TSD ja KMD deklaratsioonide esitamise asemel automaatne

andmevahetus) ja nutikamaid teenuseid. See võimaldab vähendada nii maksu- ja tolliameti kui

klientide halduskoormust, et amet toimiks ka muutuvates oludes üha efektiivsemalt.

Tegevused:

Maksu- ja tolliameti visioon on toetada Eesti riigi kujunemist kõrgeima kontaktivaba

maksukuulekusega riigiks Euroopas. Maksukuulekuse all mõistame taset, mil määral maksumaksja

täidab riigi maksuseadusi ning muid maksu- ja tollialaseid ettekirjutisi. Kontaktivaba maksukuulekus

aga eeldab, et maksukohustuse täitmise jaoks vajalikud teenused toimivad tema jaoks taustal

automaatselt ja maksumaksja saab need täita minimaalse halduskoormusega.

MTA järelevalve tegevused peavad olema hästi sihitud, mõjusad ja riskipilt arvestama muutuva

majanduskeskkonna väljakutsetega. Selleks loob eelduse tugev andmeanalüütiline võimekus ja

reageeriva ressursi võimendamine kõige olulisemates kohtades. Ameti tugevus on erinevate

mõjutusmeetmete kasutamise võimalus – alustades nõustamisest ning lõpetades vajadusel ka

karistamisega. Parima tulemuse saavutamiseks peavad järelevalve tegevused olema hästi sihitud,

võimalikult mõjusad ja läbi viidud süsteemselt ning meie riskipilt peab arvestama muutuva

majanduskeskkonnaga seotud väljakutseid.

Tehakse ettevalmistusi, et minna üle andmepõhisele aruandlusele, mis on osa maksu- ja

tolliameti plaanist liikuda reaalajamajanduse suunas. See võimaldab saata andmed otse

raamatupidamisprogrammist MTA-le ja kõikidele teistele õigustatud asutustele korraga.

Masintöödeldavate arvete (e-arvete) kohustuse tekkimisel võimaldatakse käibedeklaratsioonile

automaatne arve andmete edastamine. Need lahendused aitavad deklaratsioonide esitamist

maksimaalselt automatiseerida, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele.

Järgnevatel aastatel korrastatakse maksu- ja tolliametis andmehaldust ning kasvatatakse

analüüsivõimekust. MTA tegevuste tulemuslikkus sõltub andmete targast kasutamisest, mille

eelduseks on kvaliteetsed, struktureeritud ja jätkusuutlikult hallatud andmed. Selleks on vajalik

andmed kirjeldada, süstematiseerida ning võtta kasutusele uudsed IT-lahendused andmete

hoidmiseks andmeaidas. MTA siht on saavutada kiirem ja selgem arusaam keskkonnas toimuvast

juhtimisotsuste tegemiseks ning luua eeldused andmeteadusega tegelemiseks. Kvaliteetne

andmehaldus on oluline eeldus kõrgeks automatiseerituseks ja tehisintellekti arendamiseks.

Analüütilise võimekuse kasvatamiseks plaanime kasutusele võtta tehisintellekti (AI) lahendused,

mis aitavad teostada võrgustiku analüüse. Võrgustikuanalüüs võimaldab näha terviklikku ja

kontekstipõhist ülevaadet seostest, samuti tuvastada anomaaliaid ja peidetud mustreid ning

suurendada objektivaliku täpsuse abil maksulaekumist.

21

Teenus: Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (MTA)

Eesmärk: Tagada ühiskonnakaitse ehk ainult ausa kauba liikumine üle Euroopa Liidu välispiiri.

Vajab tähelepanu:

Tolli valdkonnas on jätkuvalt probleemiks sanktsioneeritud kaupade sisse- ja väljavedu Venemaa

naaberriikide kaudu. Mahud on stabiliseerunud, kuid uusi ärijuhtumeid katsetatakse igapäevaselt.

Kaubavahetus Venemaaga on säilinud kaupade osas, mis ei ole sanktsioneeritud. Venemaa teraviljale

kehtestatud tariifid on kaasa toonud täiendavaid maksuriske. Jätkub teatud sanktsioneeritud kaupade

transiit läbi Venemaa. Ukraina sõda omab lisaks sanktsioonidele ka laiemat mõju piiriülesele kaupade

liikumisele ning tõusnud on strateegiliste kaupade salakaubaveorisk.

Tegevused:

Sisejulgeoleku tagamine läbi tõhusa tollijärelevalve korraldamise ja tollipiiri kaitsmise, et tõkestada

pettuseid ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu

kehtestatud sanktsioonide rakendamine, sanktsioonidest möödahiilimise katsete tõkestamine ning

tõhus väärteomenetlus. Selleks on oluline tagada tolliprotseduuride terviklik järelevalve, hoida

kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada

piisav mehitatus sanktsioonimeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mis looks suutlikkuse üle

vaadata kaubavoogusid mõistliku ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul

tasemel. Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstnud kordades tolliformaalsuste ajalist kestvust,

kuna võrreldes varasemaga on oluliselt tähtsamaks muutunud just julgeoleku tagamine.

Eesti algatatud idapiiri tollikoostöö laiendamine kõikidele transpordiliikidele (EU CAB), eelkõige

eesmärgiga tõhustada narkootikumide salakaubanduse vastast võitlust. Tegemist on järgmise etapiga

liikmesriike toetava üle-Euroopalise Tolliameti loomisele. Koostöö arendamine ettevõtjatega

narkoriskide maandamiseks.

E-tolli infosüsteemide uuendamisega jätkamine ja tollireformi ettevalmistamisega alustamine.

Tolliprotseduuride, sh eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine

panustab sanktsioonide edukasse rakendamisse ja heidutushoiakute tõhustamisse ning parandab

julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja Euroopa Liidu üleselt. Prioriteedina toimub tolli „ühtse

akna“ edasiarendus, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja tagada elektrooniline suhtlus

partnerasutustega.

Tollikontrolli tõhustamiseks võtame kasutusele tehisintellekti võimalusi, et viia läbi röntgenpiltide

analüüsi. Tavapärane röntgenpiltide analüüs on ajakulukas ja pildilugemine keerukas, sest silmaga on

keeruline erisusi märgata. Tehisintellekti kaasabil on võimalik suurendada kontrollide mahtu ja

vähendada inimlikke eksimusi pildilugemisel ja kasvatada kontrollide mahtu.

Teenus: Mittemaksuliste riiginõuete haldus (MTA)

22

Eesmärk: Pakkuda teistele riigiasutustele nõuete haldamise ja sissenõudjana esindamise teenust ning

osaliselt ka nõuete esmase sundtäitmise toimingute teostamist.

Maksu- ja tolliamet pakub kohtutele, prokuratuurile, Tallinna linnale, transpordiametile,

sotsiaalkindlustusametile, kaitseressursside ametile, keskkonnaametile ja haridusministeeriumile

nõuete haldamise ja sissenõudjana esindamise teenust, osadele nõuete osas teeb ka esmaseid

sundtäitmise toiminguid ise.

Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise tsentraliseerimisel maksu- ja tolliametisse tekib ülevaade

riigi nõuetest, väheneb käsitöö ja tegevuste dubleerimine erinevates riigiasutustes, paraneb

sissenõudmise efektiivsus ning riigi tulud kasvavad. Kodanikul tekib iseteeninduskeskkonda ühtne

vaade enda nõuetest riigi ees, neid saab mugavalt ühest kohast tasuda ning enammakstud summasid

automatiseeritult tagasi küsida, kodaniku jaoks vähenevad ka täitekulud võrreldes tänasega. IT

arendustega loob MTA eeldused uute politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti nõuete halduse ja

sissenõudmise ülevõtmiseks, kaasajastades ja täiendades enda tänaseid automatiseeritud protsesse

ning luues uued vajalikud sõnumivahetused.

Tegevus: Finantskeskkonna arendamine

Eesmärk: Finantskeskkond on usaldusväärne, stabiilne ja konkurentsivõimeline, seda ei kasutata kuritegevuseks ning inimesed käituvad rahatargalt.

Tabel 6. Finantskeskkonna arendamise tegevuse mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20295.

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024

2026 2027 2028 2029

Sihttase

Finantsteenuste pakkujate

arv/Eestis litsentsi saanud ja

filiaalina tegutsejate pakkujate

arv, >

Allikas: Finantsinspektsioon

180 210 250 131* 136 155 160 165 175

Tähtaegselt üle võtmata EL

õigusaktide arv

Allikas: Rahandusministeerium

1 5 0 3 3 0 0 0 0

III sambas hõlmatud inimeste arv

Allikas: Pensionikeskus

167

200

179

500

186

500 196 500

208

000

220

000

225

000

229

000

232

000

OECD Finantskirjaoskuse uuringu

Eesti koht riikide edetabelis:

hoiakud

Allikas: OECD

7 - -

Ei

hinnatu

d

- - -

OECD Finantskirjaoskuse uuringu

Eesti koht riikide edetabelis:

käitumine

Allikas: OECD

13 - - 23 - - -

5 Tegevuse „Finantskeskkonna arendamine“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029.

23

OECD Finantskirjaoskuse uuringu

Eesti koht riikide edetabelis:

teadmised

Allikas: OECD

4 - - 3 - - -

Rahvusvahelised hinnangud

rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise alasele

olukorrale (MONEYVAL),

hinnangud "osaliselt vastavuses"

või "madal" puuduvad

Allikas: Rahandusministeerium

0 0 15 15 14 10 8 5 0

Kindlustandva audiitorteenusega

kaetud aastaaruannete osakaal

kõikidest registrile esitatavatest,

%

Allikas: Rahandusministeerium

4,1% 4% 3,8% 4,1% 4% 4% 4% 4%

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle

kvaliteedikontrolli tulemus vastab

nõuetele või on väheoluliste

puudustega

Allikas: Rahandusministeerium

94% 88% 81% 77% 100% 100% 100% 100%

Uurimisasutustele edastatud

materjalides kajastuvate teadete

osakaal süvaanalüüsi saadetud

teadetest, %

Allikas: Rahapesu andmebüroo

27% 47% 21% 38% 31% 30% 30% 30% 30%

RAB-i tegevusloaga isikute

järelevalvega kaetus (nii kaug- kui

kohapealsed)

Allikas: Rahapesu andmebüroo

38% 32% 15% 41% 32% 25% 25% 25% 25%

* (võrreldes varasemate aastatega on seda metoodikat korrigeeritud - välja on jäetud maaklerid, ilma loata fondivalitsejad)

24

Joonised 5 ja 6. Finantskeskkonna arendamise tegevuse mõõdikud.

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja

analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome

Programmi tegevuse „Finantskeskkonna arendamine“ teenused:

Teenus: Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus

Eesmärk: Kodanikele ja ettevõtjatele finantsteenuste osutamisega seotud regulatiivse raamistiku

pakkumine, mis on piisavalt aja- ja asjakohane, selge ja usaldusväärne ning mis on kooskõlas Euroopa

Liidu ja muu vajaliku rahvusvahelise õigusega ja arvestab üldtunnustatud parimaid praktikaid.

Tegevuste peamise tulemina peaks Eesti finantssüsteem olema stabiilne ning hoiustajate ja investorite

vahendid kaitstud. Finantssektorit puudutavate tõrgete ja kriiside korral tuleb tagada ametiasutuste

sujuv koostöö ja viia miinimumini kulud maksumaksjate jaoks. Teiseks on oluline, et Eestis oleks piisav

arv piisavalt erinevaid finantsteenuste pakkujaid, et tagada võimalikult lai finantsteenuste

kättesaadavus mõistliku hinnaga.

Vajab tähelepanu finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisel:

Finantskriisiks on maailmamajanduse muutlikus olukorras vajalik parem ettevalmistus, et kriisi

tekkimisel oleks olemas finantsvahendite tagatisvaru, toimiv koostöö naaberriikidega ja finantssektori

valmisolek küberrünnakuteks või teistest valdkondadest algavaks kriisiks.

Tarbijad, hoiustajad ja investorid vajavad paremat kaitset, seda nii finantsasutuste klientide

vaidluste lahendamisel, lõhkilaenamise vältimisel, kui ka hoiu-laenuühistute pankrotistumiste vastu

ning paljude probleemolukordade vältimiseks on oluline üldine rahatarkuse kasvatamine.

25

Tegevused:

Euroopa Liidu Pangandusliidu projekti tulemusena finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase

raamistiku täiustamine (Euroopa Keskpanga juures oleva ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse

Euroopa Liidu kriisilahendussüsteemi tõhus toimimine, sealhulgas ühtse Euroopa Liidu

kriisilahendusfondi piisava rahastamise tagamine). Hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide

toimimise tõhustamine, Tagatisfondi võimekuse kasvatamine, sealhulgas finantseerimismudelite

ühtlustamine liikmesriikides ja võimaliku Euroopa Liidu ülese hoiuste tagamise süsteemi/skeemi

loomine (2026–2028).

Pankade ja kindlustusandjate juhtimisnõuete ning kapitalinõuete uuendamine ja rakendamine,

kontrolli suurendamine hoiu-laenuühistute üle (2026–2029).

Koostöövõrgustiku tõhustamine ja täiendamine Põhja-Balti regioonis (sh euroala väliste Põhjala

riikidega, kuna suuremad pangandusgrupid on Skandinaavia päritolu) (2025-2027).

Regulatiivse keskkonna loomine, mis soodustab finantsteenuste pakkumist kestlikult (vastavalt

enviromental (E), social (S) ja, governance (G) kriteeriumitele) (2026–2028).

Pankade ja teiste finantssektori ettevõtete hädaolukordadeks valmisoleku ja muude riskide

maandamise (nt tehnilised rikked, operatiivsed vead, küberründed jmt) regulatsiooni

väljatöötamine/muutmine, muuhulgas digieuro ja nn off-line kaardimaksete kasutamise

võimaldamine (2026-2027).

§ Lõhkilaenamise vähendamiseks ja vastutustundliku laenamise suurendamiseks positiivse

krediidiregistri loomiseks vajaliku regulatsiooni väljatöötamine ja registri käivitamine (2026 - 2028).

Efektiivne kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi ehk finantsombdusman loomine, kelle poole

finantsasutuste klientidel (füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel) oleks lihtne pöörduda;

Muude meetmete analüüs, mis võimaldaks vähendada lõhkilaenamist - sissetuleku/laenumaksete

määra ettenägemine, intressi- ja viivismäära alandamine jms (2025 - 2027).

Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine. Jätkuvalt on fookus

haridussüsteemi puudutavatel tegevustel, nagu õppematerjalide süstematiseerimine ja

kättesaadavaks tegemine ning rahatarkuse õpetajate süsteemne õpetamine ja muul viisil toetamine,

kuid üha enam muutub oluliseks täiskasvanute harimine, eelkõige on rõhuasetus haavatavamatel

ühiskonnagruppidel ja koostööl tööandjatega.

Eraldi tähelepanu vajab võitlus finantspettustega, sest pettuste ohvriks langevate inimeste ja

seetõttu kaotatavate summade suurused pigem kasvavad. Vajalik on tõhustada nii õiguslikke kui

tehnilisi vastumeetmeid ning tõsta inimeste üldist teadlikkust pettuste erinevatest vormidest ja

sellega kaasnevast. 2025-2027 töötatakse välja pettustega võitlemise tegevuskava, analüüsitakse

seaduste muutmise vajadust ning luuakse või tõhustatakse koostöövorme pangandussektori, politsei,

telekommunikatsiooniettevõtete ja küberturbega tegelevate asutuste vahel.

26

Vajab tähelepanu konkurentsiolukorra suurendamisel ja finantsteenuste arengu soodustamisel:

Konkurentsi soodustamine finantsteenuste valdkonnas, et finants- ja kindlustusteenuste valik

oleks mitmekesine, aga ka hind oleks tarbijale taskukohane ja julgustaks tarbijat finantsteenuseid

rohkem tarbima. Selleks tuleb proaktiivselt Euroopa Liidu läbirääkimistel enam kaitsta Eesti huve,

lähtuvalt meie riigi väiksusest ja ära kasutada Euroopa Liidu õiguses sätestatud valikukohti, et

kehtestada liberaalsemaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata. Euroopa Liidu

läbirääkimisetel rõhuda enam proportsionaalsuse arvestamisele, et väiksematel teenusepakkujatel

oleksid leebemad nõuded.

Keskmine II samba fondide pikaajaline (viimased 20 aastat) reaaltootlus on 0,4 protsenti.

Kokkuvõttes oli 2024 hea aasta, kuid jätkuvalt vajab fondide tootlus tähelepanu.

2024. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 5,9 miljardit eurot (2023. aasta lõpus 4,95

miljardit). Kuigi aastane tõus oli miljard eurot, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt

keeruline. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise investeerimise

eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist.

Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp

konkurents - jätkuvalt on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas vaid üks pakkuja. Koostoimes

madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide

jaoks parimaid valikuid.

Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks

kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha ka

regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi

regulaarselt panustama.

Tegevused:

Euroopa Liidu Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine ja nende

rakendamine, sh väärtpaberituru- ja investeerimisfondide alase õiguse muutmine, et soodustada

piiriülest kapitali kaasamist (2026–2028). Sealhulgas aidata kaasa Euroopa Liidu väärtpaberituru

infrastruktuuride (registrite ja arveldussüsteemide) laiemale integreerumisele, et Eesti investoril

oleks võimalik lihtne ja odav osta mõne teise liikmesriigi ettevõtte aktsiat/võlakirja ning vastupidi.

Fintech ettevõtete arengut eesmärgistava strateegilises või muus vormis koostöö loomine koostöös

partneritega. Selle elluviimiseks vajalike tegevuskavade ja struktuuride loomine (2026).

Finantssektori konkurentsi tõstmisele suunatud tegevused ja eelduste loomine uute finantsteenuste

arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme (sh võimalikud muudatused investorikaitse

skeemis) ja võrdse kohtlemise tagamine. Riskikapitali- ja muude investeerimisfondide valdkonna

regulatsiooni muutmine (2026-2027).

27

Aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registripidamise ning nende väärtpaberitega seotud

arvelduste toimimise valdkonna täiendav analüüs, kas seni kehtinud registrikorraldust oleks vaja

muuta, sh milliseid samme saaks astuda, et meie väärtpaberite keskdepositoorium (väärtpaberite

register) oleks rohkem integreeritud või liidestatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide depoodega

(2026).

Viia läbi uuring: „Kuidas jätkuks raha pensionipõlve lõpuni?“ (2026-2027).

Pensionimudeli kasutuselevõtt.

§ Pensionifondide investeeringute, tasude ja kulude, sh mõjude analüüsi eelnõu.

Teenus: Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine

Eesmärk: Audiitortegevust reguleeriva õigusraamistiku väljatöötamine ja audiitortegevuse

koordineerimine Raamatupidamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine.

Vajab tähelepanu:

Kättesaadava ja kvaliteetse audiitorteenuse tagamine riigis, sealhulgas arvestades muudatusi

auditeerimiskohustusega ettevõtete ning audiitorite arvus.

Tegevused:

Arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine

viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad ettevõtluskeskkonna nii

riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsusega ning

seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu.

Audiitortegevuse korraldamisel on põhitegevuseks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning

siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule

huvile.

Audiitortegevuse järelevalve regulatsiooni piisavuse analüüs.

Audiitoripoolsete korduvate märkustega esitatud majandusaasta aruannete märkuste põhjuste ja

nende likvideerimata jätmise analüüs.

Audiitorkohustuse ja ülevaatekohustuse piirmäärade analüüs (2026).

§ Audiitortegevuse seaduse põhjalik revisjon 2025-2026).

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkond

28

Rahapesu ja terrorismi rahastamise suurim risk Eestis on seotud mitteresidentide ja teistes riikides

toime pandud kuritegevuse tulemusel saadud vahendite pesemisega läbi Eesti majandusruumi ja

finantssüsteemi. Arvestades, et ka finantssanktsioonist kõrvalehoidumisel kasutatakse samu

meetodeid ja maksekanaleid, kohaldub see ka finantssanktsiooni rakendamisele.

Vajab tähelepanu:

Rahapesu tõkestamisega seotud tegevused vajavad riigis tulemuslikumat koordineerimist, et lisaks

rahandusministeeriumi valitsemisala tegevusele motiveerida ka teisi organisatsioone ja riigiasutusi

panustama rahapesu tõkestamisse, ilma milleta ei suuda Eesti täita kõiki FATF-i soovitusi ja

kriteeriume, mida Moneyval hindab.

Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda uute

võimalike rahapesualaste väljakutsetega. Valdkonna püsiv ülesanne on riskide tuvastamine õigesti ja

õigeaegselt. Vaja on arendada andmeanalüüsi võimekust, rahvusvahelist koostööd ning olla

sanktsioonide rikkumiste ja kõrvalehoidumiste tuvastamisel proaktiivsem.

Euroopa Liidu uus rahapesutõkestamise regulatsioon (nn AML6 pakett) muudab oluliselt Eesti

rahapesutõkestamise regulatsioone, mistõttu peame väga suures ulatuses muutma Eesti

rahapesualaseid seaduseid. Samuti toob eeltoodu ettevõtetele kaasa kohustuse rakendada

otsekohalduvaid keeruka sõnastusega määruseid, mida Eesti õigusesse üle ei võeta.

Hasartmängu regulatsiooni kaasajastamine arvestades hasartmängude mängimise ühe suuremat

liikumist virtuaalkeskkonda (kaughasartmäng, toto, e-kiirloterii, hübriid-hasartmäng jms.) ning

hasartmängusõltuvuse kasvu.

Teenus: Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine

Eesmärk: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine

ja rakendamine.

Tegevused:

MONEYVAL-i V hindamisvooru ettepanekutele tegevuskava koostamine, soovituste elluviimine

ning seire.

§ Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uute reeglite (nn AML VI direktiiv) Eesti õigusesse

ülevõtmine. Direktiivi ülevõtmise käigus muudetakse suurel määral rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seadust (2025-2028).

Riikliku rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise 2025. aastal uuendatud

riskihinnangu koostamise metoodika alusel riskihindamise läbiviimine koostöös Maailmapanga ja

Royal United Services Institute, hindamise tulemuste põhjal tegevuskava koostamine ning elluviimine

(2025-2027).

29

Teenus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni

kohaldamine (rahapesu andmebüroo)

Eesmärk: Finantstehingute läbipaistvuse ja aususe tagamine läbi finantsteabe kogumise, analüüsimise

ja jagamise, et ennetada ja takistada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist

rahapesuks, terrorismi rahastamiseks ja finantssanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.

Tegevused:

Peamised tegevused on rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega informatsiooni analüüs,

finantssanktsiooni rakendamise tagamine, tegevuslubade väljastamine rahapesu andmebüroo

järelevalve all olevatele subjektidele ja juhtorganite sobivuse tagamine ning järelevalve rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete üle, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude,

suundumuste, mustrite ja toimimisviiside strateegiline analüüs, järelevalvesubjektide ja avaliku sektori

teavitamine ja koolitamine.

Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks,

tuvastamiseks ja adresseerimiseks automatiseeritud olukorrateadlikkuse, strateegilise seire ja

analüüsi võimekuse väljaarendamine.

Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine läbi erinevate tegevuste, nagu siseriiklike

töögruppide juhtimine, rahvusvahelistes koostööformaatides osalemine ning ühiste

analüüsiprojektide ja uuringute tegemine koostöös välisriikide rahapesu andmebüroodega. Euroopa

Liidu rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) ülesehitusse panustamine, kaasa rääkimine agentuuri

protsesside ja praktikate kujundamisel, et oleks võimalik kasutada AMLA mandaati ja ressursse

andmehalduse ja -vahetuse, koostöö ja ühiste menetluste korraldamisel.

Andmevahetuse tõhustamine, mille eesmärgiks on luua andmevahetuseportaal, mis koondab

kohustatud isikute teadete ja aruannete edastamise ning nendele tagasiside andmise

funktsionaalsuse. Sellega tekib asutuse ja erasektori vahel efektiivne ja mugav suhtluskanal

infovahetuseks. Projekti raames valmib ja rakendub 2026. aasta lõpuks uus teatamise süsteem

kohustatud isikutele. Jätkutegevusena luuakse aruandluse funktsionaalsus.

§ Strateegilise analüüsi funktsiooni (SAF) tõhustamine, et õigeaegselt avastada õigusvastase

käitumise trende ja pakkuda lisainfot riskide maandamismeetmete planeerimiseks. Projekti olulisem

suund on arendada andmeladu koos analüütikavahenditega, kus pseudonüümitult riiklikest registritest

pärit suurandmeid analüüsitakse. Projektiga tagatakse võimekus luua otsuste tegemiseks õigeaegselt

vajalikke juhtimisaruandeid.

5. Programmi juhtimiskorraldus.

Rahatarga riigi programmi eesmärgi saavutamise ja täitmise eest vastutab rahandusministeerium, kelle

peamisteks koostööpartneriteks programmi eesmärgi saavutamisel ja sekkumiste kavandamisel on

30

maksu- ja tolliamet, Eesti Pank, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majandusliku

Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit,

finantsinspektsioon, Tagatisfond, mitmed eriala- ja huviliidud ning teised valitsusasutused. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise suunal on rahandusministeeriumi peamisteks partneriteks rahapesu

andmebüroo ja finantsinspektsioon, siseministeerium, justiitsministeerium ning prokuratuur.

Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnas on oluline koostöö Audiitorkogu ja Raamatupidamise

Toimkonnaga, samuti Eesti siseaudiitorite ühingu ja Eesti raamatupidajate koguga. Sotsiaalkindlustuse

valdkonna poliitika kujundamise põhiline koostööpartner on sotsiaalministeerium, ettevõtluse

valdkonnas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja justiitsministeerium ning finantskirjaoskuse

edendamise valdkonnas teiste seas haridus- ja teadusministeerium. Piiriülest koostööd tehakse teiste

riikide vastava valdkonna ministeeriumidega. Rahandusministeeriumi roll on peamiselt koordineerimine

ja suunamine, seda nii eelarve-, maksu- ja tollipoliitika kui ka finants- kui ka arvestuspoliitika

kujundamise valdkonnas.

Rahatarga riigi programmi juhivad eelarvepoliitika asekantsler, kes rakendab eelarvepoliitika meedet ja

koordineerib selle seiret ning finants- ja maksupoliitika asekantsler, kes rakendab maksu- ja tollipoliitika

ning finantspoliitika meetmeid ja koordineerib nende seiret. Programmijuhtide ülesanne on programmi

koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Rahandusminister

kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm avalikustatakse

Rahandusministeeriumi veebilehel.

Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud aasta

kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Riigivalitsemine“

tulemusaruandesse.

Kõikide nimetatud valdkondade arengu jaoks on väga tähtsad tihedad sidemed Euroopa Komisjoni ja

Nõukogu ning OECD vastavate komiteede ja töögruppidega, sest oluline osa programmi keskkonda

mõjutavaid regulatiivseid otsuseid tehakse ühiselt Euroopa Liidu ühisturu kontekstis.

31

Lisa 1. Rahatarga riigi programmi teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud (tuhat eurot) 350 296 415 480 490 617 567 714

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine 278 831 344 956 421 515 498 606

Riigieelarve protsessi juhtimine 1 356 1 328 1 338 1 341

Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine 1 161 1 137 1 144 1 147

Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine 7 109 6 686 6 028 5 726

Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs 439 534 421 422

Majandusprognoosi koostamine 424 518 406 407

Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine 812 784 722 787

Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus 262 393 328 828 406 229 483 486

Riigi arvelduste korraldamine 3 425 3 429 3 431 3 472

Välistoetuste auditeerimine 1 712 1 711 1 746 1 818

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine 63 317 62 758 61 331 61 335

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine 1 748 1 752 1 650 1 653

Maksukogumine 38 966 38 669 37 908 37 908

Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse 21 998 21 736 21 184 21 184

Mittemaksuliste riiginõuete haldus 604 601 590 590

Tegevus: Finantskeskkonna arendamine 8 149 7 766 7 770 7 774

Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine 279 273 275 276

Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine 418 410 413 414

Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus 1 147 1 130 1 129 1 131

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine 

6 304 5 953 5 953 5 953

Põhjalikum ülevaade riigieelarve juhtimislaual 2026 Riigieelarve | Rahandusministeerium

KÄSKKIRI

Rahatarga riigi programm aastateks 2026–2029

kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Rahatarga riigi programm aastateks 2026–

2029“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Rahatarga riigi programm aastateks 2026–2029

02.02.2026

nr 6