Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Haldusmenetluse seaduse ja

avaliku teabe seaduse muutmise

seadus

Austatud justiits- ja digiminister

Rahandusministeerium kooskõlastab haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse

muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

Toetame automaatse haldusmenetluse raamistiku loomist haldusmenetluse seaduses (edaspidi

HMS). Automatiseeritud menetlused annavad olulise võimaluse avaliku sektori kulude

kokkuhoiuks ning piiratud juhtudel isikute taotluste kiireks lahendamiseks. Regulatsiooni

loomisel tuleks aga jälgida, et HMS-is sätestatava normistiku sõnastus ei võimaldaks tühistada

kehtivaid automaatse haldusmenetluse võimalusi.

1) Riskikohti näeme HMS planeeritud § 71 lõikes 3, mis kohustab tagama isikule „igal

ajal õiguse vahetule kontaktile haldusorgani nimel tegutseva isikuga“.

Juhime tähelepanu, et mõiste „vahetu kontakt“ on avaliku teabe seaduses kasutuses

füüsilise vahetu kontakti tähenduses (§ 13 p 1 ja § 17 lg 1 p 2). Eelnõu seletuskirjast

võib küll mõista, et sõnaga „vahetu“ sooviti rõhutada mitte-masinaga suhtlemise

võimalust, kuid me ei ole veendunud, et piisab üksnes seletuskirjas toodud selgitustest

terminitele tavapärasest erineva tähenduse andmiseks.

Lisaks on küsitav, kas on üldse võimalik tagada kontakt ametnikuga „igal ajal“.

Automaatne menetlus tähendab, et isiku taotluse ning saadava otsuse vahele ei jää

mõõdetavat aega, mille jooksul oleks üldse võimalik isikule selgitusi jagada.

Küll aga on juba täna haldusorganil selgitamiskohustus, mis peab tagama vastused ka

automaatse haldusmenetluse kohta (HMS § 36 ning maksuasjades maksukorralduse

seaduse §-id 13 ja 14). Seda nii enne menetluse algust kui haldusaktide ja toimingute

vaidlustamise faasis.

Isiku õigustatud taotlusele järgneb automaatselt positiivne haldusakt ning

lisajuhendamist selles faasis isik ei vaja. Juhul, kui isiku initsiatiivil toimuv

automaatne haldusmenetlus ebaõnnestub ehk taotlusele ei järgne automaatselt

Teie 18.12.2025 nr 8-1/10168-1,

JDM/25-1354/-2K

Meie 02.02.2026 nr 1.1-11/5464-2

2

positiivset haldusakti (isik ei täida õigusaktides sätestatud automaatse haldusakti

andmise kriteeriume), rakenduvad nö automaatselt tavapärased menetlusreeglid.

Sellisel juhul lahendatakse asi tavamenetluses, kus ametnik selgitab isikule tema

õiguseid ja kohustusi. Isikute õiguste kaitset tavamenetlusse suundumine ei vähenda.

Samuti on faktiliselt võimatu tagada isikule personaalset kontakti kõikides automaatse

haldusakti andmise faasis asjades, mis menetletakse haldusorgani initsiatiivil (nt

maksuteate koostamine). Maksu- ja Tolliametil (edaspidi MTA) on kohustus

maksuteade väljastada seaduses sätestatud tähtajaks. Sõltumata sellest, kas maksuteate

koostab ja allkirjastab ametnik käsitsi või käivitatakse maksuteate koostamine

automatiseerituna, tagavad kehtivad seadused isiku õiguste kaitse nii enne kui pärast

maksuteate koostamist. Kättetoimetamise reeglid ei erine. Seletuskirjas tasuks avada

selgemalt, mida peetakse silmas „igal ajal“ selgituste jagamise all.

Palume kaaluda, kas HMS planeeritava § 71 lõikes 3 kirjeldatud õigused oleks

võimalik tagada viisil, mis ei võtaks haldusorganilt võimalust kasutada seaduses

sätestatud õigust menetleda asi automatiseeritult. Eelkõige tuleks isiku õiguste kaitse

tagada sellega, et valdkondliku õigusaktiga ei antaks õigust teha automatiseeritult

otsuseid või toiminguid asjades, milles on vaja isiku aktiivset kaasamist (ärakuulamist)

ning tõendite kaalumist. Asjad, mida saab lahendada automatiseeritult on reeglina

sellised, mille lahendamise käigus ei ole vajalik ega põhjendatud isiku aktiivne

kaasamine (näiteks maksuvõla tasumise ajatamine, mida saab MTA otsustada

automatiseeritult vaid väga rangelt ettekirjutatud tingimustel, mis on sätestatud

rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise

ajatamise kord“). Isiku taotluse ja ajatamise otsuse saamise vahele ei jää aega, mil

tekiks võimalus pakkuda isikule „igal ajal vahetut isiklikku kontakti“.

Kindlasti ei tohiks luua õigusraamistikku, mis välistab isiku tahtmisel mistahes

automatiseeritud menetlused ja sunnib haldusorganeid läbi viima ressursimahukaid

tavamenetlusi asjades, kus kaalutlusvõimalus puudub ja isikul ei ole võimalik saada

haldusorganilt automaatse menetlusega võrreldes soodsamat lahendit.

Palume HMS planeeritava § 71 lõike 3 sõnastus parandada ning seletuskirjas täpsemalt

selgitada normi mõtet ja eesmärki.

2) Põhimõtteliselt mõistame ja saame toetada HMS planeeritud § 71 lõigete 5 ja 6

eesmärki, kuid palume üleminekuregulatsiooni praegu kasutusel olevate automaatsete

haldusaktide jaoks. Enesestmõistetavalt on automatiseeritud haldusakti andmise

protsess täielikult elektrooniline ja seega mistahes muudatus automaatselt antavas

haldusaktis vajab infosüsteemide arendustöid. Reeglina on MTA infosüsteemide

arendused väga ajamahukad ja kulukad. HMSi lisatavate uute selgitustega haldusakti

väljatöötamiseks ja arendamiseks vajab MTA vähemalt ühte aastat vahendite

planeerimiseks, analüüsiks, arendustöödeks jne.

Viidatud sätted kohustavad haldusorganit avaldama andmekogude nimetused, milles

sisalduvaid isikuandmeid on haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel kasutatud,

ning andmed automaatse haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel kasutatud

infosüsteemi kohta (lg 5) samuti lisama haldusaktile otsustuspõhimõtete ja

kriteeriumide selgituse (lg 6).

3

MTA kasutab oma ülesannete täitmisel kokku üle 60 erineva andmekogu ja

andmeregistri, sh andmeid teiste asutuste andmekogudest (nt rahvastikuregister,

äriregister). Reeglina on ühes menetluses kasutuses erinevad andmekogud ja

andmeregistrid, mis omakorda on seotud teiste MTA andmekogude ja

andmeregistritega. Seega ainuüksi üksikasjalik andmete liikumise kaardistamine on

töömahukas ning HMS muudatuste planeeritud jõustumise ajaks võimatu saavutada.

HMS planeeritud § 71 lõike 6 puhul märgime lisaks, et MTA automaatsete haldusaktide

puhul on õigusselgus juba tagatud õigusaktide tasandil. Automaatselt antavate

haldusaktide ammendav loetelu on sätestatud rahandusministri 14.03.2019 määruse nr

15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused

ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla-

ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude

dokumentide nimekiri“ §-s 8.

MTA enda initsiatiivil automaatselt antavate haldusaktide õiguslik raamistik tuleneb

seadusest ning täiendavaid kriteeriume ei ole loodud ka ameti tasandil. Esitame

näidetena maamaksuteate ning korralduse deklaratsiooni esitamiseks ja selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks ühes sunniraha rakendamise hoiatusega.

Maamaksuteade väljastatakse registrites olevate andmete pinnalt seaduses sätestatud

raamistikus. Korraldus teabe esitamiseks ja sunniraha hoiatus saadetakse samuti

seaduses sätestatud juhul ja tähtajal. Isiku jaoks ei ole õiguslikult ega praktiliselt vahet,

kas maksuteade on koostatud automaatselt või käsitsi ametniku poolt, kuna

maksuteade on sisuliselt olemasolevate andmete pinnalt tehtav arvutustehe.

Kaalutlusruum puudub. Ka ei ole deklaratsiooni esitamata jätmisel tõlgendamise ega

kaalumise kohta vaid lihtsakoeline fakti küsimus. Deklaratsiooni esitamata jätmise

korral on MTA-l õigus teha korraldus deklaratsiooni esitamiseks ning samas hoiatada

sunniraha määramise eest.

Isiku taotlusel antavate haldusaktide näidetena toome enammakse tagastamise otsuse

ja maksuvõla tasumise ajatamise otsuse. Enammakse tagastamise õiguslikud alused

tulenevad seadusest. Automaatselt saab enammakse tagastamise otsuse anda juhul, kui

enammakse tagastamise alused on selged. Nagu eelnevalt märgitud, on maksuvõla

tasumise ajatamise automaatse otsuse tegemiseks rahandusministri määrusega ette

nähtud ranged kriteeriumid, mis kaalutlusruumi ei sisalda ning kriteeriumid on

üksikasjalikult loetletud ministri määruses.

Märgime veel, et maksukorralduse seadus sätestab juba praegu MTA kohustuse

maksukohustuslane ära kuulata ning anda isikule selgitusi tema õiguste ja kohustuste

kohta (§-d 13 ja 14).

3) Palume seletuskirjas parandada HMS-i loodava § 71 lõike 1 selgituses (lk 5) järgmine

lause: „Näiteks saab süsteem kaaluda, kas määrata maksuviivis või mitte, kui on teada

tasumise hilinemise aeg, korduvus ja eelnev ajalugu.“. Siit ei ole aru saada, millises

kontekstis on viidatud maksuviivisele. Juhul, kui on mõeldud maksuintressi, siis on

lause sisu faktiliselt eksitav - MTA praegu maksuintresside kohta automaatselt

haldusakte ei anna, kuigi õiguslik alus selleks on olemas. Kindlasti aga ei loodaks

automatiseeritud süsteemi, mis sisaldaks erinevate tõendite ning õiguslike asjaolude

sisulist kaalumist (korduvus, eelnev ajalugu). MTA õigused automaatsete haldusaktide

4

ja dokumentide andmiseks on ja jäävad olema väga kitsalt piiritletud ning ilma

kaalutlusruumita asjades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]