Sotsiaalministri määruse „Üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva määruse eelnõuga kehtestab sotsiaalminister sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 139³ lõike 12 alusel üksi elava pensionäri toetuse (edaspidi pensionäritoetus) maksmise määra 2026. aastaks.
Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise pädevus anti valdkonna eest vastutavale ministrile 1. jaanuaril 2026. a jõustunud seadusemuudatusega. Muudatuse eesmärk on tagada pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamine lõplike Statistikaameti andmete alusel ning vältida olukordi, kus riigieelarve seaduses kehtestatud määr vajab hilisemat korrigeerimist, nagu on varasemalt kahel korral juhtunud. Eelnõuga ei kaasne vahetut mõju halduskoormusele, sest pensionäritoetuse määramine toimub olemasolevate andmete alusel ning täiendavaid toiminguid isikutelt ei nõuta.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak (
[email protected] ja pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Reet Kodu (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga kehtestatakse uus määrus. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate õigusaktidega.
Eelnõu rakendamine ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid pensionäritoetuse maksmine seda on (vt andmekaitsealast mõjuhinnangut on seletuskirja punktis 4.5).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus kehtestatakse SHS § 139³ lõike 12 alusel.
Eelnõu sätestab pensionäritoetuse maksmise määra 2026. aastaks. Pensionäritoetuse maksmise määra arvutamise valem on kehtestatud SHS § 139³ lõikes 11, mille kohaselt võetakse maksmise määra arvutamisel aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, lähtudes eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta avaldatud Statistikaameti andmetest.
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teise kvartali keskmine vanaduspension 826,8 eurot. Selle 1,2-kordne suurus on 992,16 eurot, mis ümardatuna täisarvuni on 992 eurot. Seega kehtestatakse pensionäritoetuse maksmise määr 2026. aastaks 992 eurot.
Pensionäritoetust makstakse üksi elavatele vanaduspensionieas olevatele pensionäridele, kelle pensioni netosumma jääb perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini alla kehtestatud maksmise määra ja kes vastavad muudele toetuse saamise tingimustele. 2026. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 5 punkti 6 kohaselt on pensionäritoetuse suurus 200 eurot.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Mõju sihtrühmale
Määruse eelnõuga kehtestatav pensionäritoetuse maksmise määr sätestab piiri, millest väiksema pensioni netosumma korral on üksi elaval pensionäril õigus pensionäritoetusele. Määruse kehtestamine ei muuda toetuse saamise tingimusi ega laienda ega kitsenda toetuse saajate ringi võrreldes kehtiva õigusega, vaid tagab seaduses sätestatud arvutusloogika rakendamise ja pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise. Varem kehtestati sama SHS-s sätestatud valemi alusel arvutatud pensionäritoetuse maksmise määr iga-aastase riigieelarve seadusega.
Muudatus suurendab sihtrühma õigusselgust ja kindlustunnet, kuna pensionäritoetuse maksmise määr põhineb alati ajakohastel ja lõplikel statistilistel andmetel ega sõltu riigieelarve menetluse käigus või pärast riigieelarve vastuvõtmist sisse viidavatest muudatustest. Muudatusi on juba kehtestatud määras varem tehtud, kui II kvartali keskmise vanaduspensioni suurust on parandatud.
4.2. Sotsiaalne mõju
Määruse eelnõul on positiivne sotsiaalne mõju üksi elavatele pensionäridele. Pensionäritoetuse maksmise määr kehtestatakse pärast II kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse lõplikku selgumist. Seetõttu pensionäritoetuse maksmise määra enam ei muudeta. Muudatus ei too kaasa sihtrühmale halduskoormuse suurenemist ega kohanemisraskusi.
4.3. Mõju riigiasutustele
Määrusest mõjutatud riigiasutus on Sotsiaalkindlustusamet. Muudatus lihtsustab asutuse töökorraldust, kuna toetuste maksmisel saab lähtuda ministri määrusest, mis on kooskõlas kõige ajakohasemate statistiliste andmetega. Infosüsteemide arendusvajadust ega täiendavat andmevahetust muudatus kaasa ei too.
4.4. Mõju riigieelarvele
Määruse eelnõu rakendamisega kaasnev kulu on kavandatud 2026. aasta riigieelarves SHS § 139³ lõike 9 kohaselt ehk Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. 2026. aastaks on riigieelarve seaduse kohaselt pensionäritoetuse maksmiseks ette nähtud 16,7 miljonit eurot. Eelnõu ei too kaasa täiendavaid kulusid võrreldes riigieelarves kavandatuga ega mõjuta riigieelarve tasakaalu.
4.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Pensioni suuruse andmed on töödeldavad sotsiaalkaitse infosüsteemis. Isikuandmete töötlemine toimub kehtivate õigusaktide alusel ning rakendatud on asjakohased turvameetmed. Käesoleva määrusega ei muudeta isikuandmete töötlemise ulatust ega korda ega kehtestata uusi isikuandmete kogumise või töötlemise kohustusi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei tingi uusi tegevusi. Pensionäritoetuse maksmiseks vajalikud vahendid on ette nähtud 2026. aasta riigieelarves arvestusliku kuluna (16,7 miljonit eurot). Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus tuleb kehtestada hiljemalt 31. märtsiks 2026. a. Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule.