Arvamus

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

EV Sotsiaalministeerium Pr. Pille Saar 02. veebruar 2026 a. Pr. Heli Paluste Eesti Õendusjuhtide Ühingu (EÕJÜ) juhatuse seisukoht EMO triaaži regulatsiooni muutmise eelnõu kohta (jõustumine 1.04.2026) Eesti Õendusjuhtide Ühing (EÕJÜ) toetab eesmärki parandada erakorralise meditsiini osakonna (EMO) töökorraldust ja kättesaadavust ning tuua triaaži põhimõtted selgemalt teenuse korraldusnõuete regulatsiooni. Kuid eelnõu praegusel kujul on EÕJÜ hinnangul patsiendiohutust ohustav, õiguslikult ebamäärane ja praktiliselt teostamatu, sest see muudab toimivat triaažisüsteemi ilma, et oleks kokku lepitud teenuse sisu, vastutus, dokumenteerimine ja patsiendi tegelik edasine teekond. EÕJÜ juhatus ei toeta eelnõu kavandatud lahendust sellisel kujul ning peab vältimatuks sisulisi täpsustusi ja kokkuleppeid enne jõustumist.

1. Põhiseaduslik õigus tervise kaitsele tähendab reaalselt toimivat ligipääsu tervishoiuteenusele

Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele. See ei ole deklaratsioon, vaid kohustus kujundada tervishoiukorraldus nii, et patsiendi abi ei jääks “õigesti suunamise” taha kinni. Eelnõu avab ukse olukorrale, kus patsient küll triažeeritakse, kuid ei pääse tegelikult ühelegi teenusele – see on vastuolus põhiseadusliku õiguse sisuga ja suurendab ebavõrdsust (eriti neil, kellel pole perearsti kättesaadavust või oskust süsteemis navigeerida).

2. Erakorralise meditsiini teekond peab lõppema kliinilise otsuse ja TIS-i jõudva dokumentatsiooniga

EÕJÜ seisukoht on põhimõtteline: EMO episood peab lõppema kliinilise otsusega, mis on langetatud arsti või pädeva eriõe poolt, korrektselt dokumenteeritud ning edastatud riiklikku tervise infosüsteemi (TIS). Kui eelnõu normaliseerib “triaažis lõpetamise” praktika, tuleb tagada, et see ei muutu sisuliselt “mitte- episoodiks”, mis ei jäta tervishoiusüsteemi kvaliteetset jälge. Riigikontroll on rõhutanud, et terviseandmed on Eestis sageli puudulikud, esitatakse hilinemisega või üldse mitte, mis lõhub ravijärjepidevust ja kasvatab lisatööd ning kulusid. TIS-i regulatsioon sätestab terviseandmete edastamise kohustuse ja raamistiku.

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

Eelnõu suurim puudus: see annab sisulise õiguse lõpetada patsiendikäsitlus triaažis, kuid ei anna samal tasemel selgust, kuidas tagatakse ühtne dokumenteerimine, andmekoosseis ja TIS-i edastus. Tulemuseks on killustatus, vigade kasv ja ravijärjepidevuse halvenemine.

3. Triaaž on standardiseeritud, algoritmipõhine patsiendiohutuse protsess – toimiva süsteemi “lõdvendamine” on ohtlik

Triaaž ei ole “suunamisvestlus”. Triaaž on algoritmipõhine patsiendiohutuse ja riskide juhtimise protsess, mille eesmärk on tuvastada viivitamatult eluohtlikud ja kiiret sekkumist vajavad seisundid ning korraldada EMO töö kliinilise prioriteedi alusel. Kehtiv triaažijuhend (Lisa 26) kirjeldab triaaži põhimõtteid, ajakriteeriume ja käsitlust loogikana, mis toetab süsteemi ohutust ja ühtlust. EÕJÜ peab äärmiselt problemaatiliseks lähenemist, kus:

 senine juhend tunnistatakse kehtetuks,  asemele jäetakse “tunnustatud juhendi” üldviide,  ning samal ajal laiendatakse triaaži rolli “käsitluse lõpetamiseni”.

See kombinatsioon tähendab praktikas, et Eesti EMO-des tekib mitu paralleelset triaažimaailma. Patsiendiohutus ei saa sõltuda sellest, millise haigla uksest patsient sisse astub.

4. Triaaži teostaja lisapädevus peab olema riiklikult reguleeritud – praegu seda ei ole

Eelnõu ütleb, et triaaži teeb triaažiõde, kellel on piisav kogemus ja väljaõpe. EÕJÜ nõustub, et triaaž peab olema õenduslik lisapädevus, mille eesmärk on tagada patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet. Aga täna puudub riiklikult üheselt reguleeritud standard:

 milline eelnev EMO töökogemus on miinimum,  millised haridusnõuded kehtivad,  milline on standardiseeritud väljaõppe sisu ja maht,  kuidas pädevust hoitakse ja hinnatakse.

Kui riik annab triaažiõele ka de facto “ära suunamise” otsuse rolli, siis pädevusnõuded peavad olema veel rangemad, mitte ebamäärasemad.

5. 80% / 10 minuti nõue + triaažis “lõpetamise” võimalus on vastuoluline ilma ressursi ja rakendusmudelita

Eelnõus toodud nõue, et vähemalt 80% patsientidest jõuab triaažini 10 minuti jooksul, on patsiendiohutuse seisukohalt mõistetav ja kooskõlas senise juhendi loogikaga. Kuid kui triaažis antakse võimalus lõpetada käsitlus, suunata ja nõustada, siis triaaži sisuline maht kasvab. See tähendab rohkem dokumenteerimist, rohkem vastutust, rohkem ajakulu — ning suuremat riski, et 10 minuti standardi nimel tehakse kiire, kuid ebapiisav hindamine.

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

Normi lisamine ilma töökorralduse, IT-lahenduse ja personalivõimekuse tagamiseta ei paranda kättesaadavust. See nihutab riski triaažiõe õlule ja suurendab ebaõnnestumiste tõenäosust.

6. Triaažis patsiendi “ärasuunamine” on sisuliselt õe vastuvõtuteenus – sellega peavad kaasnema samad reeglid

Kui patsiendi käsitlus lõpeb triaažis pärast tervishoiuteenuse vajaduse hindamist ja nõustamist, on tegemist sisuliselt õe vastuvõtutegevusega (hindamine, otsus edasise teenuse kohta, juhised, riskide maandamine). Selline tegevus eeldab selget teenuse- ja vastutusraami ning kvaliteedinõudeid, mida õendusabiteenuste regulatsioonid üldiselt käsitlevad. EÕJÜ ei toeta lähenemist, kus sama tegevus “tehakse ära” EMO triaaži sildi all, kuid ilma selge teenusekirjelduse, standardse dokumenteerimise ja kvaliteedijuhtimiseta.

7. Läbimõtlemata on kõige olulisem: kuhu patsient suunatakse ja kes teda päriselt ootab? Eelnõu kõige ohtlikum lünk on lihtne ja praktiline: kui mure ei kuulu EMO-le, siis kuhu inimene päriselt läheb ja millal ta abi saab? Praegu puudub vastus küsimustele:

 kas alternatiivteenus on samal päeval kättesaadav,  kas see on avatud õhtul ja nädalavahetusel,  kes võtab vastutuse, kui patsient jääb “vahele”,  kuidas välditakse pendeldamist EMO – perearst – EMO – 1220 vahel.

Kui patsient saadetakse EMOst ära, kuid ei saa tegelikult teenusele, siis eelnõu:

 ei vähenda EMO koormust, vaid tekitab korduvpöördumisi,  suurendab hilinenud diagnooside ja halvenemiste riski,  ning murendab usaldust tervishoiusüsteemi vastu.

Nõuandetelefon võib olla kasulik kontakt, kuid see ei ole ravikoht ning ei asenda olukordi, kus patsient vajab objektiivset läbivaatust, uuringut või ravi samal/järgmisel päeval.

8. EÕJÜ hinnang: eesmärk on õige, aga tee on vale – patsiendiohutus ei tohi olla reformi “kõrvalkulu”

EÕJÜ tunnustab ministeeriumi soovi suunata patsiendid õigele tasandile ja vähendada EMO pöördumisi, mis ei vaja erakorralist sekkumist. Kuid me ei toeta reformi, mis saavutab selle õigusliku lihtsustuse hinnaga: “triaaž on tehtud, seega asi on korras.” Patsiendiohutus ja ravijärjepidevus ei ole kõrvalteema. Need on EMO töö tuum.

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

9. EÕJÜ ettepanek: luua ministeeriumi eestvedamisel töörühm erakorralise patsiendi teekonna ja standardite loomiseks

EÕJÜ teeb ettepaneku moodustada Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning koostöös Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Õendusjuhtide Ühingu (EÕJÜ-ga) töörühm erakorralise meditsiini patsiendi tervishoiuteenuse disaini loomiseks. Töörühma väljundid peavad olema:

1. erakorralise patsiendi teekonnakaart (end-to-end) ja otsustuspunktid; 2. standarditud üleriigiline triaažijuhend (valik/kohandamine/kinnitamine); 3. triaažiõe pädevusnõuded (miinimumkriteeriumid) ja lisapädevuse standard; 4. lisapädevuse täiendõppe õppekava (sisu ja maht); 5. EMOst ärasuunamise algoritm-juhend (ohutuskriteeriumid, eskalatsioon, vastutus); 6. dokumenteerimise ja TIS-i edastuse kokkulepped (dokumendiliik, andmekoosseis, tähtajad, IT-

lahendus). EÕJÜ on valmis töörühmas osalema ning lahendused ühiselt läbi töötama. Kokkuvõte: EÕJÜ juhatuse seisukoht EÕJÜ juhatus ei toeta eelnõud praegusel kujul ning peab enne jõustumist vältimatuks, et:

1. triaaži standard ei killustuks haiglapõhiseks “tunnustatud juhendi” tõlgenduseks; 2. triaažiõele sätestataks selged ja kontrollitavad pädevusnõuded; 3. “triaažis lõpetamine/ärasuunamine” ei saaks toimuda ilma reaalse järelteenuse kättesaadavuse

tagamiseta; 4. iga EMO pöördumine, sh triaažis lõpetatud käsitlus, lõpeks dokumenteeritud kliinilise otsusega ning

jõuaks TIS-i ühtse loogikaga; 5. reformi valmistaks ette ja rakendaks sektoriülene töörühm, mitte üksik õigusakt ilma teenusedisaini

ja rakendusvõimekuseta. EÕJÜ ootab Sotsiaalministeeriumilt sisulist, partnerlust väärtustavat ja patsiendiohutust esikohale seavat lähenemist. Meie eesmärk ei ole muutusi takistada, vaid vältida olukorda, kus heast kavatsusest sünnib praktikas risk patsiendi elule ja tervisele ning lisakoormus tervishoiusüsteemile. Aleksei Gaidajenko Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse liige

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

EV Sotsiaalministeerium Pr. Pille Saar 02. veebruar 2026 a. Pr. Heli Paluste Eesti Õendusjuhtide Ühingu (EÕJÜ) juhatuse seisukoht EMO triaaži regulatsiooni muutmise eelnõu kohta (jõustumine 1.04.2026) Eesti Õendusjuhtide Ühing (EÕJÜ) toetab eesmärki parandada erakorralise meditsiini osakonna (EMO) töökorraldust ja kättesaadavust ning tuua triaaži põhimõtted selgemalt teenuse korraldusnõuete regulatsiooni. Kuid eelnõu praegusel kujul on EÕJÜ hinnangul patsiendiohutust ohustav, õiguslikult ebamäärane ja praktiliselt teostamatu, sest see muudab toimivat triaažisüsteemi ilma, et oleks kokku lepitud teenuse sisu, vastutus, dokumenteerimine ja patsiendi tegelik edasine teekond. EÕJÜ juhatus ei toeta eelnõu kavandatud lahendust sellisel kujul ning peab vältimatuks sisulisi täpsustusi ja kokkuleppeid enne jõustumist.

1. Põhiseaduslik õigus tervise kaitsele tähendab reaalselt toimivat ligipääsu tervishoiuteenusele

Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele. See ei ole deklaratsioon, vaid kohustus kujundada tervishoiukorraldus nii, et patsiendi abi ei jääks “õigesti suunamise” taha kinni. Eelnõu avab ukse olukorrale, kus patsient küll triažeeritakse, kuid ei pääse tegelikult ühelegi teenusele – see on vastuolus põhiseadusliku õiguse sisuga ja suurendab ebavõrdsust (eriti neil, kellel pole perearsti kättesaadavust või oskust süsteemis navigeerida).

2. Erakorralise meditsiini teekond peab lõppema kliinilise otsuse ja TIS-i jõudva dokumentatsiooniga

EÕJÜ seisukoht on põhimõtteline: EMO episood peab lõppema kliinilise otsusega, mis on langetatud arsti või pädeva eriõe poolt, korrektselt dokumenteeritud ning edastatud riiklikku tervise infosüsteemi (TIS). Kui eelnõu normaliseerib “triaažis lõpetamise” praktika, tuleb tagada, et see ei muutu sisuliselt “mitte- episoodiks”, mis ei jäta tervishoiusüsteemi kvaliteetset jälge. Riigikontroll on rõhutanud, et terviseandmed on Eestis sageli puudulikud, esitatakse hilinemisega või üldse mitte, mis lõhub ravijärjepidevust ja kasvatab lisatööd ning kulusid. TIS-i regulatsioon sätestab terviseandmete edastamise kohustuse ja raamistiku.

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

Eelnõu suurim puudus: see annab sisulise õiguse lõpetada patsiendikäsitlus triaažis, kuid ei anna samal tasemel selgust, kuidas tagatakse ühtne dokumenteerimine, andmekoosseis ja TIS-i edastus. Tulemuseks on killustatus, vigade kasv ja ravijärjepidevuse halvenemine.

3. Triaaž on standardiseeritud, algoritmipõhine patsiendiohutuse protsess – toimiva süsteemi “lõdvendamine” on ohtlik

Triaaž ei ole “suunamisvestlus”. Triaaž on algoritmipõhine patsiendiohutuse ja riskide juhtimise protsess, mille eesmärk on tuvastada viivitamatult eluohtlikud ja kiiret sekkumist vajavad seisundid ning korraldada EMO töö kliinilise prioriteedi alusel. Kehtiv triaažijuhend (Lisa 26) kirjeldab triaaži põhimõtteid, ajakriteeriume ja käsitlust loogikana, mis toetab süsteemi ohutust ja ühtlust. EÕJÜ peab äärmiselt problemaatiliseks lähenemist, kus:

 senine juhend tunnistatakse kehtetuks,  asemele jäetakse “tunnustatud juhendi” üldviide,  ning samal ajal laiendatakse triaaži rolli “käsitluse lõpetamiseni”.

See kombinatsioon tähendab praktikas, et Eesti EMO-des tekib mitu paralleelset triaažimaailma. Patsiendiohutus ei saa sõltuda sellest, millise haigla uksest patsient sisse astub.

4. Triaaži teostaja lisapädevus peab olema riiklikult reguleeritud – praegu seda ei ole

Eelnõu ütleb, et triaaži teeb triaažiõde, kellel on piisav kogemus ja väljaõpe. EÕJÜ nõustub, et triaaž peab olema õenduslik lisapädevus, mille eesmärk on tagada patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet. Aga täna puudub riiklikult üheselt reguleeritud standard:

 milline eelnev EMO töökogemus on miinimum,  millised haridusnõuded kehtivad,  milline on standardiseeritud väljaõppe sisu ja maht,  kuidas pädevust hoitakse ja hinnatakse.

Kui riik annab triaažiõele ka de facto “ära suunamise” otsuse rolli, siis pädevusnõuded peavad olema veel rangemad, mitte ebamäärasemad.

5. 80% / 10 minuti nõue + triaažis “lõpetamise” võimalus on vastuoluline ilma ressursi ja rakendusmudelita

Eelnõus toodud nõue, et vähemalt 80% patsientidest jõuab triaažini 10 minuti jooksul, on patsiendiohutuse seisukohalt mõistetav ja kooskõlas senise juhendi loogikaga. Kuid kui triaažis antakse võimalus lõpetada käsitlus, suunata ja nõustada, siis triaaži sisuline maht kasvab. See tähendab rohkem dokumenteerimist, rohkem vastutust, rohkem ajakulu — ning suuremat riski, et 10 minuti standardi nimel tehakse kiire, kuid ebapiisav hindamine.

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

Normi lisamine ilma töökorralduse, IT-lahenduse ja personalivõimekuse tagamiseta ei paranda kättesaadavust. See nihutab riski triaažiõe õlule ja suurendab ebaõnnestumiste tõenäosust.

6. Triaažis patsiendi “ärasuunamine” on sisuliselt õe vastuvõtuteenus – sellega peavad kaasnema samad reeglid

Kui patsiendi käsitlus lõpeb triaažis pärast tervishoiuteenuse vajaduse hindamist ja nõustamist, on tegemist sisuliselt õe vastuvõtutegevusega (hindamine, otsus edasise teenuse kohta, juhised, riskide maandamine). Selline tegevus eeldab selget teenuse- ja vastutusraami ning kvaliteedinõudeid, mida õendusabiteenuste regulatsioonid üldiselt käsitlevad. EÕJÜ ei toeta lähenemist, kus sama tegevus “tehakse ära” EMO triaaži sildi all, kuid ilma selge teenusekirjelduse, standardse dokumenteerimise ja kvaliteedijuhtimiseta.

7. Läbimõtlemata on kõige olulisem: kuhu patsient suunatakse ja kes teda päriselt ootab? Eelnõu kõige ohtlikum lünk on lihtne ja praktiline: kui mure ei kuulu EMO-le, siis kuhu inimene päriselt läheb ja millal ta abi saab? Praegu puudub vastus küsimustele:

 kas alternatiivteenus on samal päeval kättesaadav,  kas see on avatud õhtul ja nädalavahetusel,  kes võtab vastutuse, kui patsient jääb “vahele”,  kuidas välditakse pendeldamist EMO – perearst – EMO – 1220 vahel.

Kui patsient saadetakse EMOst ära, kuid ei saa tegelikult teenusele, siis eelnõu:

 ei vähenda EMO koormust, vaid tekitab korduvpöördumisi,  suurendab hilinenud diagnooside ja halvenemiste riski,  ning murendab usaldust tervishoiusüsteemi vastu.

Nõuandetelefon võib olla kasulik kontakt, kuid see ei ole ravikoht ning ei asenda olukordi, kus patsient vajab objektiivset läbivaatust, uuringut või ravi samal/järgmisel päeval.

8. EÕJÜ hinnang: eesmärk on õige, aga tee on vale – patsiendiohutus ei tohi olla reformi “kõrvalkulu”

EÕJÜ tunnustab ministeeriumi soovi suunata patsiendid õigele tasandile ja vähendada EMO pöördumisi, mis ei vaja erakorralist sekkumist. Kuid me ei toeta reformi, mis saavutab selle õigusliku lihtsustuse hinnaga: “triaaž on tehtud, seega asi on korras.” Patsiendiohutus ja ravijärjepidevus ei ole kõrvalteema. Need on EMO töö tuum.

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 Mob: 53319900 L. Puusepa tn 8 E-mail:[email protected] 51014 Tartu http://www.estnda.ee

9. EÕJÜ ettepanek: luua ministeeriumi eestvedamisel töörühm erakorralise patsiendi teekonna ja standardite loomiseks

EÕJÜ teeb ettepaneku moodustada Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning koostöös Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Õendusjuhtide Ühingu (EÕJÜ-ga) töörühm erakorralise meditsiini patsiendi tervishoiuteenuse disaini loomiseks. Töörühma väljundid peavad olema:

1. erakorralise patsiendi teekonnakaart (end-to-end) ja otsustuspunktid; 2. standarditud üleriigiline triaažijuhend (valik/kohandamine/kinnitamine); 3. triaažiõe pädevusnõuded (miinimumkriteeriumid) ja lisapädevuse standard; 4. lisapädevuse täiendõppe õppekava (sisu ja maht); 5. EMOst ärasuunamise algoritm-juhend (ohutuskriteeriumid, eskalatsioon, vastutus); 6. dokumenteerimise ja TIS-i edastuse kokkulepped (dokumendiliik, andmekoosseis, tähtajad, IT-

lahendus). EÕJÜ on valmis töörühmas osalema ning lahendused ühiselt läbi töötama. Kokkuvõte: EÕJÜ juhatuse seisukoht EÕJÜ juhatus ei toeta eelnõud praegusel kujul ning peab enne jõustumist vältimatuks, et:

1. triaaži standard ei killustuks haiglapõhiseks “tunnustatud juhendi” tõlgenduseks; 2. triaažiõele sätestataks selged ja kontrollitavad pädevusnõuded; 3. “triaažis lõpetamine/ärasuunamine” ei saaks toimuda ilma reaalse järelteenuse kättesaadavuse

tagamiseta; 4. iga EMO pöördumine, sh triaažis lõpetatud käsitlus, lõpeks dokumenteeritud kliinilise otsusega ning

jõuaks TIS-i ühtse loogikaga; 5. reformi valmistaks ette ja rakendaks sektoriülene töörühm, mitte üksik õigusakt ilma teenusedisaini

ja rakendusvõimekuseta. EÕJÜ ootab Sotsiaalministeeriumilt sisulist, partnerlust väärtustavat ja patsiendiohutust esikohale seavat lähenemist. Meie eesmärk ei ole muutusi takistada, vaid vältida olukorda, kus heast kavatsusest sünnib praktikas risk patsiendi elule ja tervisele ning lisakoormus tervishoiusüsteemile. Aleksei Gaidajenko Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse liige