Arvamus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Haridus- ja Teadusministeerium

Meie 20.01.2026 nr 1.2-2/4-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muutmise määruse ja Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021.a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ kehtetuks tunnistamise eelnõu ja seletuskirja, millele ootame tagasisidet hiljemalt 30.01.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. EN_VV määrus_arstiõppe jms raamnõuded; 2. SK_VV määrus_arstiõppe jms raamnõuded; 3. Seletuskirja lisa 1_vastavustabel; 4. Lisa 3_proviisorõppe õa loetelu; 5. Lisa 4_hambaarstiõppe õa loetelu; 6. Lisa 6_õeõppe õa loetelu.

Lisaadressaadid: Tartu Ülikool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eesti Hambaarstide Liit Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Õdede Liit Tervisekassa

2 Leena Kalle [email protected]

EELNÕU 05.01.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muutmine ja Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021.a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 5 lõike 5 ja § 7 lõike 3, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 13 ja haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(2) Proviisoriõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 30 ainepunkti mahus ja vähemalt kuus kuud kestvast praktikast.“; 2) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 6–9 järgmises sõnastuses: „6) piisavad teadmised kliinilisest farmaatsiast ja farmatseutilisest hoolest ning oskused neid praktikas rakendada; 7) piisavad teadmised ja oskused rahvatervishoiu kohta ning selle mõju osas tervise edendamisele ja haiguste ohjamisele; 8) piisavad teadmised ja oskused inter- ja multidistsiplinaarse koostöö, kutsealavaheliste tavade ja kommunikatsiooni valdkonnas; 9) piisavad teadmised info- ja digitehnoloogiast ning oskused neid praktikas rakendada.“; 3) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) piisavad teadmised digitaalsest hambaravist ning hea arusaamine selle kasutamisest ja ohutust rakendamisest praktikas.“; 4) paragrahvi 31 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) võime osaleda tervishoiutöötajate praktilises koolituses ning kogemused selliste töötajate ja muude tervishoiusektori kutsealade esindajate töötamisel;“; 5) paragrahvi 31 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 31 punktis 7 asendatakse tekstiosa “vastavalt punktidele 4 ja 5” tekstiosaga “vastavalt punktile 4”; 7) paragrahvi 31 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) pädevuse osutada individualiseeritud õendusabi ning võimestada patsiente ja nende lähedasi nii enesehoolitsuse kui ka tervisliku eluviisi valdkonnas;“;

8) paragrahvi 31 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 31 täiendatakse punktidega 14–15 järgmises sõnastuses: „14) pädevuse arendada tõhusat juhtimist ja otsuste tegemise oskused; 15) igakülgsed teadmised tehnilistest uuendustest tervishoiu ja õendusmeetodite valdkonnas ning oskuse neid rakendada.“; 10) määruse lisad 3, 4 ja 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 11) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: “Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2024/782, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ seoses koolituse miinimumnõuetega üldõe, hambaarsti ja proviisori kutsealadel (ELT L, 2024/782, 31.05.2024).". § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 jõustub 4. märtsil 2026. a. (2) Määruse § 2 jõustub 1. mail 2026. a. Kristen Michal Peaminister Karmen Joller sotsiaalminister Keit Kasemets riigisekretär Lisa 3 Proviisoriõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu Lisa 4 Hambaarstiõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu Lisa 6 Õeõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312

„Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe,

hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe,

arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“

Lisa 3

(muudetud sõnastuses)

PROVIISORIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU

Proviisoriõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:

1) botaanika ja zooloogia;

2) füüsika;

3) üld- ja anorgaaniline keemia;

4) orgaaniline keemia;

5) analüütiline keemia;

6) farmatseutiline keemia, sealhulgas ravimite analüüsimine;

7) üldine ja meditsiiniline biokeemia;

8) anatoomia ja füsioloogia;

9) patoloogia ja patofüsioloogia;

10) meditsiiniterminoloogia;

11) mikrobioloogia;

12) farmakoloogia ja farmakoteraapia;

13) farmatseutiline tehnoloogia;

14) biofarmaatsiatehnoloogia;

15) toksikoloogia;

16) farmakognoosia;

17) õigusaktid ja kutse-eetika;

18) geneetika ja farmakogenoomika;

19) immunoloogia;

20) kliiniline farmaatsia;

21) farmatseutiline hool;

22) sotsiaalfarmaatsia;

23) rahvatervishoid ja epidemioloogia;

24) farmakoökonoomika.

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe,

hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe

ja ehitusinseneriõppe raamnõuded» Lisa 4

(muudetud sõnastuses)

HAMBAARSTIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU Hambaarstiõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid: 1. Põhiained:

1) keemia; 2) füüsika; 3) bioloogia.

2. Meditsiinilis-bioloogilised õppeained ja üldmeditsiinilised õppeained: 1) anatoomia; 2) embrüoloogia; 3) histoloogia, sealhulgas tsütoloogia; 4) füsioloogia; 5) biokeemia; 6) patoloogiline anatoomia; 7) üldpatoloogia; 8) farmakoloogia; 9) mikrobioloogia; 10) rahvatervishoid; 11) ennetav meditsiin ja rahvastiku hambatervishoid; 12) radioloogia; 13) füsioteraapia; 14) üldkirurgia; 15) üldmeditsiin, sealhulgas pediaatria; 16) otorinolarüngoloogia; 17) dermatoloogia ja veneroloogia; 18) üldine psühholoogia, psühhopatoloogia, neuropatoloogia; 19) anesteesia.

3. Otseselt stomatoloogiaga seotud õppeained:

1) hambaproteetika; 2) hambaravimaterjalid ja -seadmed; 3) suu- ja hambahaigused; 4) ennetav hambaravi; 5) valuvaigistid ja rahustid hambaravis; 6) suukirurgia; 7) eripatoloogia; 8) kliiniline praktika; 9) laste hambaravi; 10) ortodontia; 11) parodontoloogia; 12) suu- ja hambahaiguste radiodiagnostika;

13) oklusioon ja lõualuu funktsioonid; 14) kutseala korraldus, kutse-eetika, kutsepädevus ja kutsealased õigusnormid; 15) hambaravi sotsiaalsed aspektid; 16) geneetika; 17) regeneratiivne meditsiin; 18) hügieen; 19) immunoloogia; 20) konservatiivne hambaravi; 21) gerodontoloogia; 22) suuõõne implantoloogia; 23) digitehnoloogia hambaravis; 24) kutsealadevaheline koostöö.

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe,

hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe

ja ehitusinseneriõppe raamnõuded» Lisa 6

(muudetud sõnastuses)

ÕEÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU

Õeõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:

I. TEOREETILINE ÕPE

1. Õendus:

1) õenduse alused ja eetika;

2) tervishoiu ja õenduse põhimõtted;

3) õenduse üldalused ja seos järgmiste valdkondadega:

– üld- ja erimeditsiin, sisehaigused;

– üld- ja erikirurgia;

– terve laps ja lastehaigused;

– emadushooldus;

– vaimne tervis ja psühhiaatria;

– vanurite hooldus ja geriaatria;

– isikukeskse hoolduse teooriad ja rakendused;

– tõenduspõhine praktika ja teadustöö;

– e-tervis ja digitehnoloogia tervishoius.

2. Põhiained:

1) anatoomia ja füsioloogia;

2) patoloogia;

3) bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia;

4) biofüüsika, biokeemia ja radioloogia;

5) toitumisõpetus;

6) hügieen: tervisekasvatus – ennetav meditsiin;

7) farmakoloogia.

3. Sotsiaalained:

1) sotsioloogia;

2) psühholoogia;

3) juhtimise alused;

4) pedagoogika alused;

5) sotsiaal- ja tervishoiualane seadusandlus;

6) õendusalane seadusandlus.

II. PRAKTILINE ÕPE

Õendus ja selle seos järgmiste valdkondadega:

1) üld- ja erimeditsiin, sisehaigused;

2) üld- ja erikirurgia;

3) terve laps ja pediaatria;

4) emadushooldus;

5) vaimne tervis ja psühhiaatria;

6) vanurite hooldus ja geriaatria;

7) õendus kogukonnas (sh koduõendus);

8) isikukeskne hooldus;

9) digitehnoloogiate kasutamine õenduspraktikas (e-tervis).

1

Vabariigi Valitsuse 25.oktoobri 2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja

ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muutmise ja Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021.a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest

Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ kehtetuks tunnistamise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 “Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” (edaspidi määrus nr 312 või Vabariigi Valitsuse määrus nr 312) muutmise eesmärk on viia Eestis kehtiv proviisori-, õe- ja hambaarstiõppe regulatsioon kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ ning selle delegeeritud direktiivi (EL) 2024/782 nõuetega, mis sätestavad kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise miinimumnõuded tervishoiutöötajatele. Muudatused on vajalikud tagamaks nimetatud kutsealade õppekavade ajakohasus, kvaliteet ja vastavus Euroopa Liidu õigusega ja sel moel tagada õppekava edukalt läbinute kvalifikatsiooni rahvusvaheline tunnustatavus. Direktiiv sätestab selged pädevused ja oskused, mida õpe peab tagama kõigile Euroopa Liidus kvalifikatsiooni omandavatele proviisoritele, õdedele ja hambaarstidele. Vabariigi Valitsuse määrus sisaldab suurt osa muutunud direktiivis nimetatud nõuetest, kuid osa elemente on sõnastatud ebatäpselt ning mõningad olulised pädevused puuduvad täielikult. Direktiivi korrektne ja täielik ülevõtmine on eelduseks automaatsele kvalifikatsiooni vastastikusele tunnustamisele EL liikmesriikides. Eelnõu jõustamine toob kõrgkoolidele, kes viivad läbi proviisori-, õe- ja hambaarstiõpet, täiendava kohustuse hinnata oma õppekavasid vastavuses täiendatud raamnõuetega ning vajadusel teha muudatusi. Tegemist on ühekordse tegevusega, mis toimub enne 2026/2027. õppeaasta algust. Püsivat mõju kõrgkoolide halduskoormusele eelnõul ei ole. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021.a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“, (edaspidi määrus nr 41 või Vabariigi Valitsuse määrus nr 41) kuna COVID-19 ei ole enam käesoleval hetkel ohtlik ega levi ulatuslikult ning tegemist on määruste revisjoni raames tuvastatud ebavajaliku määrusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööjõupoliitika juht Katrin Kivisild ([email protected]), ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika nõunik Kristiina Aavik ([email protected]) ja tervishoiukorralduse osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]). Määruse mõjude analüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi osakonna analüütik Vootele Veldre ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk ([email protected]). Eelnõu keeletoimetatakse pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused Määruse eelnõu kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 5 lõike 5 ja § 7 lõike 3, tervishoiu- teenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 13 ja haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel. Kõrgharidusseaduse § 5 lõige 5 ja § 7 lõige 3 sätestab volitusnormid, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ämmaemandaõppe ja õeõppe raamnõuded ning arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega, mis reguleerivad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja koolituse miinimumnõudeid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise kohta;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi

2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta;

3) Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2024/782, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ seoses koolituse miinimumnõuetega

üldõe, hambaarsti ja proviisori kutsealadel.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist ja lisadest. Määruse eelnõu §-s 1 kehtestatakse proviisori-, õenduse- ja hambaarstiõppe muudatused direktiivi ülevõtmisel. Määruse eelnõu § 1 punktis 1 konkretiseeritakse proviisorõppe praktika ajakulu. Direktiiv sätestab, et praktika kestus ei tohi olla alla 6 kuu. Kuigi Eesti määruses on nõutud 30 EAP, soovitatakse lisada määrusesse nr 312 ka vastav ajamõõde (vähemalt kuus kuud), et vältida võimalikku tõlgendamisriski. Määruse eelnõu § 1 punktis 2 täiendatakse proviisorõppe läbimisel omandatavate pädevuste loetelu. Muudatused tulenevad kutse sisu ajakohastamise vajadusest. Muudatusettepanekud on teinud nii liikmesriigid ise kui ka Euroopa kutseliitude katusorganisatsioonid. Eestis kehtivad proviisoriõppe õppekava ja õpiväljundite nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 312. Kuigi senine regulatsioon vastab osaliselt direktiivi nõuetele, toob delegeeritud direktiiv 2024/782 kaasa täpsustusi ja täiendavaid komponente nii proviisoriõppe sisuliste ainete, omandatavate teadmiste ja oskuste kui ka õppekava ülesehituse osas. Proviisoriõppe pädevuste kirjeldus määruses nr 312 §-is 16 viiakse kooskõlla direktiivi artikli 44 lõikes 3 loetletud teadmiste ja oskustega. Lisatakse uued teadmiste valdkonnad:

- piisavad teadmised kliinilisest farmaatsiast ja farmatseutilisest hoolest ning oskused neid praktikas rakendada;

- piisavad teadmised ja oskused rahvatervishoiu kohta ning selle mõju kohta tervise edendamisele ja haiguste ohjamisele;

- piisavad teadmised ja oskused inter- ja multidistsiplinaarse koostöö, kutsealavaheliste tavade ja kommunikatsiooni valdkonnas;

- piisavad teadmised info- ja digitehnoloogiast ning oskused neid praktikas rakendada. Muudatused võimaldavad pädevusi sõnastada selgemalt ja praktilisemalt, mis on kooskõlas kaasaegsete oskuste raamistikuga (nt ESCO, EQF).

3

Muudatuste eesmärk on:

 tagada ühtne kvalifikatsiooniraamistik Euroopa Liidus proviisorikutse tunnustamiseks;

 ühtlustada proviisoriõppe aine- ja pädevusnõuded;

 laiendada ja ajakohastada õppekava vastavalt kaasaegse farmaatsia ja rahvatervise vajadustele;

 tagada Eesti proviisoritele kutsekvalifikatsioonide tunnustamine teistes EL liikmesriikides.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse hambaarstiõppe läbimisel omandatavate pädevuste loetelu digitaalse hambaravi osaga. Seni ei olnud digitaalse hambaravi kasutamine ja ohutu rakendamine koolituse miinimumnõuetes sätestatud, kuid liikmesriikide tagasiside põhjal on see vajalik arvestades teaduse ja tehnika üldtunnustatud edusamme. Määruse eelnõu § 1 punktidega 4–9 täpsustatakse õeõppe ja selle õppekavale esitatavaid nõudeid. Õeõppe läbimisel omandatavaid pädevusi täiendatakse järgmiselt: 1. Olemasolevaid sõnastusi muudetakse täpsemaks ja konkreetsemaks, et need oleksid

kooskõlas direktiivi mõistete ja terminoloogiaga; 2. Ühendatakse ja lihtsustatakse olemasolevaid lõikeid, mis direktiivi vaates kuuluvad ühe

oskuste kogumi alla (nt praktilise koolituse ja meeskonnatöö kogemuse ühendamine); 3. Lisatakse kaks uut pädevust, mida kehtivas määruses nr 312 ei kajastata:

 pädevus arendada tõhusat juhtimist ja otsuste tegemise oskus;

 teadmised tehnilistest uuendustest tervishoiu ja õendusmeetodite valdkonnas ning oskus neid rakendada.

Muudatuste eesmärk on parandada õeõppe kutse taset, et anda õele rohkem vastutust. Määruse eelnõu § 1 punktis 10 kehtestatakse määruse nr 312 lisad 3, 4 ja 6 uues sõnastuses. Proviisorõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu (lisa 3) täiendatakse vastavalt direktiivi lisa V punktis 5.6.1 sätestatud loetelule. Loetellu lisatakse järgmised õppeained:

- farmakoökonoomika; - rahvatervishoid, sh epidemioloogia; - sotsiaalfarmaatsia; - farmatseutiline hool; - kliiniline farmaatsia; - immunoloogia; geneetika ja farmakogenoomika; - biofarmaatsiatehnoloogia; - patoloogia/patofüsioloogia.

Lisaks ühtlustatakse olemasolevate ainete nimetused („taime- ja loomabioloogia“ asemel „botaanika ja zooloogia“) direktiivis toodud terminoloogiaga, et vältida erinevat tõlgendust. Hambaarstiõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu (lisa 4) täiendatakse vastavalt direktiivi lisa V punktis 5.3.1 sätestatud loetelule. Loetellu lisatakse järgmised õppeained:

- geneetika; - regeneratiivne meditsiin; - hügieen; - immunoloogia; - konservatiivne hambaravi; - gerodontoloogia; - suuõõne implantoloogia; - digitehnoloogia hambaravis; - kutsealadevaheline koostöö.

4

Lisaks täpsustatakse olemasolevate ainete nimetusi, viies need vastavusse direktiivi terminoloogiaga – „ortopeediline hambaravi“ asendatakse „hambaproteetikaga“ ja „ennetav meditsiin ja epidemioloogia“ asendatakse „ennetavava meditsiini ja rahvastiku hambatervishoiuga.” Laiendatakse õppeaine „Kutseala korraldus, kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid“ sisu, lisades sinna „kutsepädevuse“ komponendi. Õe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu (lisa 6) täiendatakse vastavalt direktiivi lisa V punktis 5.2.1 sätestatud loetelule. Loetellu lisatakse õppeained “tõenduspõhine praktika ja teadustöö” ning “E-tervis ja digitehnoloogia tervishoius”. Lisaks täpsustatakse olemasolevate õppeainete sisu ja nimetusi, viies need vastavusse direktiivi terminoloogiaga järgnevalt:

- "dietoloogia" asendatakse sõnaga "toitumisõpetus", - "hügieen: rahvatervis" muudetakse sõnastust „hügieen: tervisekasvatus – ennetav

meditsiin“. - Täpsustatakse ka sotsiaalainete nimetusi: "juhtimine" täpsustatud kui "juhtimise

alused" ning "pedagoogika" täpsustatud kui "pedagoogika alused". Lisatakse uue õendusainena õppeaine „isikukeskse hoolduse teooriad ja rakendused“. Lisatakse uus õppevaldkond praktilisse õppesse: „isikukeskne hooldus“. Täpsustatakse "koduõendus" kui „õendus kogukonnas (sh koduõendus)“. Lisatakse e-tervise kasutamine praktikasse: „digitehnoloogiate kasutamine õenduspraktikas (e-tervis)“. Kokkuvõtlikult puudutavad peamised muudatused järgmisi valdkondi:

- Isikukeskne hooldus – nii teoreetilise kontseptsioonina kui praktilise osana – peab saama kajastuse. See on keskne põhimõte kvaliteetses õendusteenuses.

- Tõenduspõhine õenduspraktika ja teadustöö – selle lisamine õppekavasse aitab tagada teaduspõhise kutse arengut ning toetab erialast kriitilist mõtlemist.

- E-tervis – digipädevused ja tehnoloogiate kasutamine tervishoius on osa igapäevasest praktikast ning tuleb õppeprotsessis adresseerida.

- Rahvatervishoiu valdkonna laiendamine – lisades ennetava meditsiini ja tervisekasvatuse.

- Terminoloogiline ajakohastamine – nt "dietoloogia" asendamine "toitumisõpetusega" ning õenduse kogukonnapõhise iseloomu tugevdamine.

Muudatused aitavad tagada nii direktiivi nõuete täitmist kui ka õdede valmisoleku kaasaegseks tervishoiutööks Eestis ja ELis. Määruse eelnõu § 1 punktis 11 tehakse normitehniline muudatus. Määruse eelnõu §-is 2 tunnistakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021.a määrus nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“. Tänaseks on COVID-19 liikunud pandeemilisest faasist endeemilisse faasi. See tähendab, et viirus on jäänud rahvastikku püsivalt ringlema, sarnaselt gripile ja teistele hingamisteede viirustele. Haigusega kaasnevad riskid on paremini hallatavad kui aastal 2021, mil määrus vastu võeti. COVID-19 käsitletakse meditsiiniliselt ja sotsiaalselt kui ühte rasketest hingamisteede nakkushaigustest ehk samaväärsele nt gripiga. Kuigi eakate ja nõrgestatud immuunsüsteemiga inimeste jaoks on COVID-19 endiselt statistiliselt veidi ohtlikum ja suurema suremusega kui tavaline gripp, ei erine enamiku inimeste jaoks COVID- 19 haiguskulg ja haiguse ravikäsitlus teiste ülemiste hingamisteede nakkustest põhjustatud haigestumiste käsitlusest. Neid argumente arvesse võttes ei ole COVID-19 erikäsitlus enam põhjendatud. Seetõttu leiti määruste revisjoni raames, et tegu on ebavajaliku määrusega. Määruse eelnõu § 3 lõige sätestab Vabariigi Valitsuse määruse nr 312 muudatuste osas jõustumisaja, milleks on 4. märts 2026. a. Direktiivi 2024/782 ülevõtmise tähtaeg on 4. märts

5

2026. a., seega selleks ajaks peavad liikmesriigid üle võtma direktiivis ettenähtud õigus- ja haldusnormid ning need avaldama. Direktiivi ülevõtmisel kehtestatud muudatused proviisori-, õenduse- ja hambaarstiõppes rakenduvad alates õppeaastast 2026/2027. Kõrgkoolidel tuleb teha vajalikud muudatused õppekavades ja tagada direktiivis nõutavate ainete sisuline rakendamine õppetöös. Lisaks sätestab sama paragrahvi lõige 2 Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021.a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ kehtetuks tunnistamise aja, milleks on 1. mai 2026. a. Kehtetuks tunnistamise kuupäev on valitud seetõttu, et vältida olukorda, kus 2026. a talveperioodil peaks COVID-19 levimise tõttu tekkima vajadus määruses nimetatud terviseteenuse osutajatele tekkivate kulude hüvitamiseks, kuid selleks puudub kehtiv regulatsioon. Kui tulevikus on tarvis sarnast regulatsiooni kehtestada, siis tervishoiuteenuste korraldamise seaduses olev volitusnorm võimaldab seda vajaduse ilmnemisel teha. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega võetakse üle Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2024/782 I ja V lisas olevad nõuded. Kehtiva regulatsiooni ja direktiivis nõutava võrdlustabel on toodud seletuskirja lisas 1. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõu vastuvõtmisel on ajakohastatud proviisori-, õenduse- ja hambaarstiõppele esitatavad nõuded kui ka õppe läbimisel omandatavad pädevused vastavalt direktiivile. Luuakse tingimused, kus tervishoiuteenuse osutajate juures ja apteekides töötavad ajakohase kvalifikatsiooniga tervishoiuspetsialistid, kes pakuvad patsiendile turvalist ja kvaliteetset tervishoiu- või apteegiteenust. Kvaliteetsematel tervishoiuteenustel ja apteegiteenustel on potentsiaal parandada Eesti elanike heaolu, töövõimet ja eluiga. 4.2. Mõju majandusele ja välissuhetele Määrus ei too kaasa otsest mõju majandusele ega mõjuta kõrgkoolide õigust kujundada õppekavu akadeemilise vabaduse piires. Küll aga tagab see suurema rahvusvahelise ülekantavuse ning tööalase mobiilsuse lõpetajatele. Õppekavade ajakohastamine on oluline isikute vaba liikumise so. tööalase mobiilsuse soodustamiseks Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi vahel. Määruse muudatus loob paremad eeldused patsiendikeskseks lähenemiseks apteekides ja tervishoiuteenuseid pakkuvates asutustes ja apteegiteenuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks. Kvaliteetne apteegiteenus ja tervishoiuteenused parandavad riigi elanike töövõimet ja heaolu, mis omakorda aitavad elavdada riigi majandust. Seega võib eelnõu rakendamisel olla pikaajaline kaudne positiivne mõju riigi majandusele. 4.3. Mõju halduskoormusele Õppekavade regulaarne ajakohastamine on kõrgkoolides tavapärane protsess ning VV muutuv määrus on selles protsessis üks sisenditest. Kõrgkoolid on muutunud direktiivist teadlikud ning asjasse puutuvaid õppekavasid on regulaarselt ajakohastatud ning mitmes aspektis juba vastavad direktiivis sätestatule1. Eelnõu rakendamine suurendab ajutiselt nende kõrgkoolide halduskoormust, kus koolitatakse proviisoreid, õdesid ja hambaarste (Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna

1 vt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava, Tartu Tervishoiukõrgkooli õe õppekava, Tartu Ülikooli

hambaarstiteaduse õppekava ja proviisori õppekava.

6

Tervishoiu Kõrgkool). Kõrgkoolid peavad hindama, millises ulatuses on vajalik õppekavasid uuendada ning tagama uuendatud õppekavade rakendumise 2026/2027 õppeaastal. 4.4. Valdkonnad, mida eelnõu ei mõjuta Määrus ei avalda mõju riigi julgeolekule, elu- ega looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele. Määruse eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega, mistõttu andmekaitsealane mõjuhinnang pole vajalik. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Kõrgkoolide ajutine kasvav halduskoormus kaetakse sisemiste ressursside arvelt. Õppekavade uuendamine ja muudetud kava rakendamine on haridusasutuste tavapärane protsess ning selle protsessiga on arvestatud juba kõrgkoolide halduslepingutes. Lisaks ei nõua direktiivist tulenevad muudatused põhimõttelisi ümberkorraldusi, vaid olemasolevate õppekavade täiendamist. 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus Vabariigi Valitsuse 25.oktoobri 2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muutmise osas jõustub 2026. aasta 4. märtsil ning Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021.a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks 1. mail 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja teadusministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekrite Liidule ja Eesti Õdede Liidule.

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe,

hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded"

muutmise eelnõu seletuskirja Lisa 1

Euroopa Liidu õigusaktide ja Eesti õigusakti eelnõu võrdlustabel

Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2024/782, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ seoses koolituse miinimumnõuetega

üldõe, hambaarsti ja proviisori kutsealadel.

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe,

proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja

ehitusinseneriõppe raamnõuded" muutmise eelnõu

1) Proviisori õppekava õppeained

Direktiivi lisa V punkt 5.6.1 nõutud aine

VV määruse lisa 3 Vastavus ELi õigusallikale

Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus

Botaanika ja zooloogia Taime- ja loomabioloogia

Vastab osaliselt

Ühtlustada terminid

Füüsika Füüsika Vastab

Üldine ja anorgaaniline keemia

Üld- ja anorgaaniline keemia

Vastab

Orgaaniline keemia Orgaaniline keemia Vastab

Analüütiline keemia Analüütiline keemia Vastab

Farmaatsiakeemia (sh ravimianalüüs)

Farmatseutiline keemia, ravimite analüüsimine

Vastab

Üldine ja meditsiiniline biokeemia

Üldine ja meditsiiniline biokeemia

Vastab

Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, patofüsioloogia

Anatoomia ja füsioloogia

Ei vasta Asendada sõnastusega „Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, patofüsioloogia“

Meditsiiniterminoloogia Meditsiiniterminoloogia Vastab

Mikrobioloogia Mikrobioloogia Vastab

Farmakoloogia ja farmakoteraapia

Farmakoloogia ja farmakoteraapia

Vastab

Farmatseutiline tehnoloogia

Farmatseutiline tehnoloogia

Vastab

Biofarmaatsiatehnoloogia Puudub Ei vasta Lisada

Toksikoloogia Toksikoloogia Vastab

Farmakognoosia Farmakognoosia Vastab

Õigusaktid ja kutse- eetika

Õigusaktid ja kutse- eetika

Vastab

Geneetika ja farmakogenoomika

Puudub Ei vasta Lisada

Immunoloogia Puudub Ei vasta Lisada

Kliiniline farmaatsia Puudub Ei vasta Lisada

Farmatseutiline hool Puudub Ei vasta Lisada

Sotsiaalfarmaatsia Puudub Ei vasta Lisada

Rahvatervishoid, sh epidemioloogia

Puudub Ei vasta Lisada

Apteegipraktika Praktika nõutud §14 (30 EAP), sh apteegis

Vastab

Farmakoökonoomika Puudub Ei vasta Lisada

2) Proviisorõppe pädevuste kirjeldus

ELi õigusakti nõue Direktiivis Art 44 lõige 3

Määruse säte (paragrahv, lõige, punkt)

Vastavus ELi õigusallikale

Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus

Piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta

§16 lg 1 p 1 Vastab

Piisavad teadmised farmatseutilise tehnoloogia, samuti ravimite füüsikalise, keemilise, bioloogilise ja mikrobioloogilise kontrollimise kotha

§16 lg 1 p 2 Vastab

Piisavad teadmised metabolismi ja ravimite mõju ning mürgiste ainete toime, samuti ravimite kasutamise kotha

§16 lg 1 p 3 Vastab

Piisavad teadmised ravimeid puudutavate statistiliste andmete hindamiseks, et olla suuteline oma teadmiste põhjal andma asjakohast teavet

§16 lg 1 p 4 Vastab

Proviisorina tegutsemiseks vajalike juriidiliste ja muude nõuete piisav tundmine

§16 lg 1 p 5 Vastab

Piisavad teadmised kliinilisest farmaatsiast ja farmatseutilisest hoolest ning oskused neid praktikas rakendada

- Ei vasta Puudub. Lisada määrusesse

Piisavad teadmised ja oskused rahvatervishoiu kohta ning selle mõju kohta tervise edendamisele ja haiguste ohjamisele

- Ei vasta Puudub. Lisada määrusesse

Piisavad teadmised ja oskused inter- ja multidistsiplinaarse koostöö,

- Ei vasta Puudub. Lisada määrusesse

kutsealavaheliste tavade ja kommunikatsioonivaldkonnas

Piisavad teadmised info- ja digitehnoloogiast ning oskused neid praktikas rakendada

- Ei vasta Puudub. Lisada määrusesse

3) Õe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Direktiivi lisa V punkt 5.2.1 nõutud aine

VV määruse lisa 6

Vastavus ELi õigusallikale

Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus

Õendus – olemus, eetika, põhimõtted

Õenduse alused ja eetika

Vastab

Terviseõpetus, isikukeskne hooldus

Tervishoiu ja õenduse põhimõtted

Vastab osaliselt

Lisada isikukeskne hooldus

Õendus: üld- ja eriarstiabi

Üld- ja erimeditsiin, sisehaigused

Vastab

Õendus: üld- ja eriarstiabi

Üld- ja erimeditsiin, sisehaigused

Vastab

Õendus: üld- ja erikirurgia

Üld- ja erikirurgia Vastab

Õendus: lastehooldus ja pediaatria

Terve laps ja pediaatria

Vastab

Õendus: sünnitajate ja imikute hooldus

Emadushooldus Vastab

Õendus: vaimne tervis ja psühhiaatria

Vaimne tervis ja psühhiaatria

Vastab

Õendus: eakate hooldus ja geriaatria

Vanurite hooldus ja geriaatria

Vastab

Tõenduspõhine praktika ja teadustöö

Puudub Ei vasta Lisada eraldi ainena

Anatoomia ja füsioloogia

Anatoomia ja füsioloogia

Vastab

Patoloogia Patoloogia Vastab

Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia

Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia

Vastab

Biofüüsika, biokeemia, radioloogia

Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia

Vastab

Toitumisõpetus Dietoloogia Vastab osaliselt

Asendada sõnaga toitumisõpetus

Hügieen: rahvatervishoid, ennetav meditsiin, tervisekasvatus

Hügieen: rahvatervis

Vastab osaliselt

Lisada tervisekasvatus ja ennetav meditsiin

Farmakoloogia Farmakoloogia Vastab

Sotsioloogia Sotsioloogia Vastab

Psühholoogia Psühholoogia Vastab

Juhtimise alused Juhtimine Vastab

Pedagoogika alused Pedagoogika Vastab

Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusnormid

Sotsiaal- ja tervishoiualane seadusandlus

Vastab

Õenduse õiguslikud aspektid

Õendusalane seadusandlus

Vastab

e-tervis Puudub Ei vasta Lisada uue ainena

Praktiline õpe: koduõendus / kogukonnas

Koduõendus Vastab osaliselt

Asendada sõnastusega „Praktiline õpe: koduõendus/kogukonnas”

4) Õeõppe pädevuste kirjeldus

ELi õigusakti nõue Direktiivis Art 31 lõige 6

Määruse säte (paragrahv, lõige, punkt)

Vastavus ELi õigusallikale

Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus

a) Igakülgsed teadmised üldõenduse aluseks olevate teadusalade kohta, sealhulgas piisav arusaam terve ja haige inimese ehitusest, füsioloogiast ja käitumisest, samuti inimese terviseseisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelisest seosest

§ 31 p 1 Vastab

b) Kutseala olemuse ja eetika, samuti tervishoiu ja õenduse üldpõhimõtete tundmine

§ 31 p 2 Vastab

c) Piisav kliiniline töökogemus, mis on läbitud kvalifitseeritud õendusala töötajate järelevalve all ning kus on piisavalt personali ja varustust

§ 31 p 3 Vastab

d) Võime osaleda tervishoiutöötajate praktilises koolituses ning kogemus selliste töötajate ja muude tervishoiusektori kutsealade esindajatega töötamisel

§ 31 p 4 ja 5 Vastab osaliselt

Määruse § 31 p 4 ja 5 ühendada ning võtta üle direktiivi tekst “võime osaleda tervishoiutöötajate praktilises koolituses ning kogemus selliste töötajate ja muude tervishoiusektori kutsealade esindajatega töötamisel“

e) Võime osutada individualiseeritud õendusabi ning võimestada patsiente, sugulasi ja teisi

§ 31 p 8 ja 10 Vastab osaliselt

Määruse § 31 p 8 ja 10 ühendada ning võtta üle direktiivi

asjaomaseid isikuid nii enesehoolitsuse kui ka tervisliku eluviisi valdkonnas

tekst: “Võime osutada individualiseeritud õendusabi ning võimestada patsiente ja nende lähedasi, nii enesehoolitsuse kui ka tervisliku eluviisi valdkonnas“.

f) Võime arendada tõhusat juhtimist ja otsuste tegemise oskusi

- Puudub Lisada määrusesse

g) Teadmised tehnilistest uuendustest tervishoiu ja õendusmeetodite valdkonnas

- Puudub Lisada määrusesse

5) Hambaarsti õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Direktiivi lisa V punkt 5.3.1 nõutud aine

VV määruse lisa 4 Vastavus ELi õigusallikale

Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus

Keemia Keemia Vastab

Füüsika Füüsika Vastab

Bioloogia, geneetika ja regeneratiivne meditsiin

Bioloogia Vastab osaliselt

Lisada geneetika ja regeneratiivne meditsiin

Anatoomia Anatoomia Vastab

Embrüoloogia Embrüoloogia Vastab

Histoloogia, sealhulgas tsütoloogia

Histoloogia, sealhulgas tsütoloogia

Vastab

Füsioloogia Füsioloogia Vastab

Biokeemia (või füsioloogiline keemia

Biokeemia Vastab

Patoloogiline anatoomia

Patoloogiline anatoomia

Vastab

Üldine patoloogia Üldpatoloogia Vastab

Farmakoloogia Farmakoloogia Vastab

Mikrobioloogia Mikrobioloogia Vastab

Hügieen Puudub Ei vasta Lisada eraldi ainena

Ennetav meditsiin ja rahvastiku hambatervishoid

Ennetav meditsiin ja epidemioloogia

Vastab osaliselt

Asendada sõnastusega „Ennetav meditsiin ja rahvastiku hambatervishoid”

Radioloogia Radioloogia Vastab

Füsioteraapia Füsioteraapia Vastab

Üldkirurgia Üldkirurgia Vastab

Üldmeditsiin, sealhulgas pediaatria

Üldmeditsiin, sealhulgas pediaatria

Vastab

Otorinolarüngoloogia Otorinolarüngoloogia Vastab

Dermatoveneroloogia Dermatoloogia ja veneroloogia

Vastab

Üldine psühholoogia — psühhopatoloogia — neuropatoloogia

üldine psühholoogia, psühhopatoloogia, neuropatoloogia

Vastab

Anestesioloogia Anesteesia Vastab

Immunoloogia Puudub Ei vasta Lisada eraldi ainena

Hambaproteetika Ortopeediline hambaravi

Vastab osaliselt

Asendada sõnaga hambaproteetika

Hambaravimaterjalid ja -varustus

Hambaravimaterjalid ja -seadmed

Vastab

Konservatiivne hambaravi

Puudub Ei vasta Lisada eraldi ainena

Ennetav hambaravi Ennetav hambaravi Vastab

Valuvaigistid ja rahustid

Valuvaigistid ja rahustid hambaravis

Vastab

Erikirurgia Suukirurgia Vastab

Eripatoloogia Eripatoloogia Vastab

Kliiniline praktika Kliiniline praktika Vastab

Pedodontia Laste hambaravi Vastab

Ortodontia Ortodontia Vastab

Periodontia Parodontoloogia, suu- ja hambahaigused

Vastab

Hambaravialane radioloogia

Suu- ja hambahaiguste radiodiagnostika

Vastab

Hambumus ja lõualuude funktsioonid

Oklusioon ja lõualuu funktsioonid

Vastab

Kutseala korraldus, kutsepädevus ja - eetika ning kutsealased õigusnormid

Kutseala korraldus, kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid

Vastab osaliselt

Lisada kutsepädevus

Hambaravi sotsiaalsed aspektid

Hambaravi sotsiaalsed aspektid

Vastab

Gerodontoloogia Puudub Ei vasta Lisada eraldi ainena

Suuõõne implantoloogia

Puudub Ei vasta Lisada eraldi ainena

Kutsealadevahelisel koostööl põhinev ravi

Puudub Ei vasta Lisada kutsealadevaheline koostöö

Digitehnoloogia hambaravis

Puudub Ei vasta Lisada eraldi ainena

6) Hambaarsti õppe pädevuste kirjeldus

ELi õigusakti nõue Direktiivis Art 34 lõige 3

Määruse säte (paragrahv, lõige, punkt)

Vastavus ELi õigusallikale

Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus

a) piisavad teadmised hambaarstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

§ 21 lg 1 p 1 Vastab

b) terve ja haige inimese ehituse, füsioloogia ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine, niivõrd kui need faktorid mõjutavad hambaarstitööd;

§ 21 lg 1 p 2 Vastab

c) nii tervete kui haigete hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede struktuuri ja funktsiooni, samuti nende ja patsiendi tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse heaolu vahelise seose piisav tundmine

§ 21 lg 1 p 3 Vastab

d) hambaarstile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, samuti ennetavast, diagnostilisest ja terapeutilisest hambaarstitööst täielikku pilti andvate kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine;

§ 21 lg 1 p 4 Vastab

e) nõuetekohane kliinilise töö kogemus asjakohase järelevalve all;

§ 21 lg 1 p 5 Vastab

f) piisavad teadmised digitaalsest hambaravist ning hea arusaamine selle kasutamisest ja ohutust rakendamisest praktikas.

- Puudub Lisada määrusesse

Sotsiaalministeerium 2. veebruar 2026

Eesti Apteekrite Liidu arvamus Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muutmise eelnõu kohta

Täname, et andsite meile võimaluse määruse eelnõu kohta arvamust avaldada. Teeme seda osas, mis puudutab proviisoriõppe õppekavasse kuuluvaid õppeaineid (lisa 3).

Kuna õppeained on esitatud nimekirjana kus puuduvad õppeainete mahud, siis võib öelda, et olulised õppeained on nimekirjas kajastatud. Oleks ülevaatlikum, kuid õppeained oleksid sarnaselt õdede õppega (lisa 6) jaotatud teoreetilisteks ja praktilisteks õppeaineteks, samuti oleks eristatud nn põhiained (eeldus erialaainete õppimiseks) kui erialaained.

Teame, et hoolimata kõigist arengutest käib endiselt „võitlus“ kahe ülikoolimudeli - Humboldti ja Bologna mudeli - vahel. Ja kuigi ka meie peame vundamentaalteadusi ja -teadmisi oluliseks, on meie apteegivaldkonna töömaailma esindajate „praktilises vaates“ õppekavas tänamatult vähe kliinilisi aineid, sotsiaalfarmaatsiat ning patsiendi ravi ning hooldusega seotud õppeaineid (ehk nende osakaal on võrreldes botaanika, füüsika, keemia, anatoomia, mikrobioloogia, geneetika jmt põhiainete kõrval ebaproportsionaalselt väike).

Mõistame, et seoses farmaatsiaspetsialistide suurenenud vajadusega ravimitootmises, on erinevate baasainete suurem õpetamine vajalik, kuid sellesse sektorisse töölesuunduvate lõpetajate osakaal on siiski kaduvväike.

Loodame, et saate meie tagasisidega arvestada ning vajalikud jaotused lisa 3 õppeainete loetellu sisse viia.

Kaidi Sarv, MScPharm Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor

Eesti Apteekrite Liit Endla tn 31 Tallinn 10142 tel 6620323 [email protected] www.apteekriteliit.ee

Sotsiaalministeerium 2. veebruar 2026

Eesti Apteekrite Liidu arvamus Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muutmise eelnõu kohta

Täname, et andsite meile võimaluse määruse eelnõu kohta arvamust avaldada. Teeme seda osas, mis puudutab proviisoriõppe õppekavasse kuuluvaid õppeaineid (lisa 3).

Kuna õppeained on esitatud nimekirjana kus puuduvad õppeainete mahud, siis võib öelda, et olulised õppeained on nimekirjas kajastatud. Oleks ülevaatlikum, kuid õppeained oleksid sarnaselt õdede õppega (lisa 6) jaotatud teoreetilisteks ja praktilisteks õppeaineteks, samuti oleks eristatud nn põhiained (eeldus erialaainete õppimiseks) kui erialaained.

Teame, et hoolimata kõigist arengutest käib endiselt „võitlus“ kahe ülikoolimudeli - Humboldti ja Bologna mudeli - vahel. Ja kuigi ka meie peame vundamentaalteadusi ja -teadmisi oluliseks, on meie apteegivaldkonna töömaailma esindajate „praktilises vaates“ õppekavas tänamatult vähe kliinilisi aineid, sotsiaalfarmaatsiat ning patsiendi ravi ning hooldusega seotud õppeaineid (ehk nende osakaal on võrreldes botaanika, füüsika, keemia, anatoomia, mikrobioloogia, geneetika jmt põhiainete kõrval ebaproportsionaalselt väike).

Mõistame, et seoses farmaatsiaspetsialistide suurenenud vajadusega ravimitootmises, on erinevate baasainete suurem õpetamine vajalik, kuid sellesse sektorisse töölesuunduvate lõpetajate osakaal on siiski kaduvväike.

Loodame, et saate meie tagasisidega arvestada ning vajalikud jaotused lisa 3 õppeainete loetellu sisse viia.

Kaidi Sarv, MScPharm Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor

Eesti Apteekrite Liit Endla tn 31 Tallinn 10142 tel 6620323 [email protected] www.apteekriteliit.ee