Pöördumine

Saatja: Eesti Optometristide Selts <[email protected]>
Saadetud: teisipäev, 20. jaanuar 2026 11:21
Adressaat: Karmen Joller - SOM <[email protected]>
Teema: Esmatasandi tervishoid

Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller

Pöördun Teie poole Eesti Optometristide Seltsi juhatusest seoses esmatasandi tervishoius tegutsevate spetsialistide, sealhulgas optometristide ja teiste meditsiinitehnikute rolli ning õigustega Eesti tervishoisüsteemis.

Eesti tervishoid seisab silmitsi süveneva tööjõupuuduse ja kasvava ravivajadusega. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 rõhutab selgelt, et tervisesüsteem ei saa toimida ilma tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiuteenuse osutamisel osalevate spetsialistideta. Samal ajal jääb praktikas süsteemselt alakasutatuks mitmete kõrgharidusega spetsialistide pädevus, kuigi just nende suurem kaasamine aitaks leevendada nii perearstide kui ka eriarstide koormust ning parandada patsientide raviteekonna sujuvust.

Kehtiv määrus, mis loetleb tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud, näeb ette mitmete spetsialistide kaasamise, sealhulgas tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud, optometristid, sotsiaaltöötajad, kiirabitehnikud ja erakorralise meditsiini tehnikud. Vastavalt oma kutse- või erialasele pädevusele võivad nad tervishoiuteenuse osutamisel osaleda, kuid praktikas on nende süsteemne kaasamine raskendatud, kuna nende õigused on piiratud. Küsimus ei ole spetsialistide olemasolus ega pädevuses, vaid selles, miks ei ole neil võimalik teha tööd, milleks riik on nad koolitanud.

Üheks kõige konkreetsemaks ja igapäevaselt tajutavaks takistuseks on asjaolu, et optometristidel ja teistel asjassepuutuvatel spetsialistidel puudub tänaseni õigus edastada oma töö käigus kogutud terviseandmeid tervise infosüsteemi ehk terviselukku. See katkestab raviteekonna loogika, soodustab uuringute dubleerimist ning suurendab põhjendamatult perearstide ja eriarstide haldus- ja töökoormust. Samal ajal jääb väärtuslik kliiniline info süsteemselt kasutamata.

Andmete terviselukku edastamise võimaluse puudumine ei ole aga üksnes korralduslik või tehniline küsimus, vaid puudutab otseselt patsientide õigusi ja teenuse kvaliteeti. Patsiendid eeldavad põhjendatult, et nende kohta kogutud terviseandmed on neile kättesaadavad, terviklikud ning liiguvad koos nendega läbi tervishoiusüsteemi. See tekitab kasvavat rahulolematust, kahjustab usaldust tervishoiusüsteemi vastu ning on vastuolus patsiendiõiguste, andmete kättesaadavuse ja inimkeskse tervishoiu põhimõtetega.

Probleemi teeb eriti murettekitavaks asjaolu, et vastavat teemat on ministeeriumis analüüsitud juba pikemat aega, kuid senini jääb meile selgusetuks konkreetne tegevuskava või ajakava. Praktikas tähendab see seda, et asjasse puutuvad spetsialistid ei selgita, millal ja milliste sammudega olukord laheneda võiks. Selline määramatus pärsib koostööd, vähendab usaldust ning jätab nii spetsialistid kui ka patsiendid teadmatusse.

Soovin siinkohal rõhutada, et Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 seab üheks keskseks põhimõtteks koostöö, märkides, et tervisega seotud eesmärkide saavutamisel on oluline avaliku, kolmanda ja erasektori koostöö, mis hõlmaks eri valdkondi nii riigi kui ka kohalikul tasandil ning kaasaks kogukondi. Praegune olukord, kus valdkonna spetsialistid ja nende esindajad ei saa sisulist dialoogi ega ülevaadet edasistest sammudest, ei ole selle põhimõttega kooskõlas.

Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus eeldab, et olemasolevat kompetentsi kasutatakse maksimaalselt ja mõistlikult. Optometristide ja teiste esmatasandi spetsialistide ligipääs tervise infosüsteemile ei ole pelgalt tehniline või administratiivne küsimus, vaid oluline osa inimkeskse, tõenduspõhise ja patsiendiõigusi austava tervishoiu toimimisest.

Palun Teilt selget seisukohta:

Palume võimalusel juba varajases etapis välja tuua ka need võimalikud õiguslikud, korralduslikud või sisulised kitsaskohad, mis võivad tänases vaates meie eriala jaoks rakendamist pidurdada, et saaksime erialaorganisatsioonide ja praktikutena aegsasti alustada vajalike muudatuste ja tegevuskavade kavandamisega.

Pöördun Teie poole otse, kuna varasemad korduvad pöördumised ministeeriumi vastutavate ametnike poole ei ole toonud sisulisi vastuseid just ajakava ja järgmiste sammude osas.

Usun, et selged otsused ja avatud suhtlus aitavad kaasa nii tervishoiutöötajate motiveeritusele, patsientide rahulolule kui ka tervishoiusüsteemi terviklikule ja jätkusuutlikule toimimisele.

Lugupidamisega

Eesti Optometristide Seltsi juhatus

Liina Tarum-Maisla

Tel: +372 55572374