Arvamus

Pr Karmen Joller

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium 30.01.2026. a

Arvamus eelnõule

Austatud proua minister

Täname, et olete võtnud arvesse EPALi 26.11.2025 antud tagasiside tervise infosüsteemi (TIS)

arendamisega seonduva eelnõu kohta, millega liidetakse Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja

Retseptikeskus (RETS) TIS-iga. Siinsega avaldame soovi esitada täiendavad tähelepanekud ja

ettepanekud.

I Tähelepanekud tervise infosüsteemi põhimääruse (edaspidi PM) kohta

1.1. Tervishoiuteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks (PM § 13 lg 3).

Juhime tähelepanu, et PM 4. peatükis § 13 lg-s 3 on ekslikult viidatud tervishoiuteenuse osutaja

õiguste andmetele juuurdepääsu sättes apteegiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse

kontrollile.

1.2. Apteegiteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks (PM § 14 lg 1).

Juhime tähelepanu, et PM § 14 lg-s 1 on eksitud TTKS-ile viitamisel. PM § 14 lg-s 1 viidatud TTKSi

lõiget tuleb muuta järgnevalt – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 8 punktis 5

(hetkel on eelnõus viidatud TTKS § 593 lg-le 7).

II Tähelepanekud ravimiseaduse (edaspidi RavS) muutmise kohta (eelnõu § 5 p 2)

Seletuskirja leheküljel 20 selgitatakse eelnõu § 5 p-i 2 kohta, et RavS § 33 lõike 19 lisamine on

tehniline muudatus ning tuuakse välja, et „retsepti võib välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti

väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.“ Juhime tähelepanu,

et ravimite väljakirjutamist ja väljastamist reguleeriva määruse nr 30 § 5 lg 11 kohaselt peab

narkootilise ja psühhotroopse aine retsept olema elektrooniline. Kahtluste vältimiseks tuleb

seletuskirjas selgitada, et regulatsiooniga ei muudeta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

väljakirjutamise põhimõtteid ning nimetatud ainete väljakirjutamine ja väljastamine toimub ainult

elektroonse retsepti alusel.

III Täpsustused seletuskirja täiendamiseks mõjuanalüüsi alamosas „sihtrüm: TTO-d,

apteegid, meditsiiniseadet väljastavad isikud“

Seletuskirja leheküljel 24 on selgitatud järgnevat: „Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline

juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata retseptiandmetele nii nagu praegu. Lisaks saab

apteegiteenuse osutaja juurde õiguse näha inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite

koostoime infoga ning võimalikku ravimite ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate

olulisemate laboratoorsete uuringute näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada

ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut saab inimest hoiatada ohtlike ravimite

koostoimetest ja kõrvaltoimetest, mis muudel tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta

jäänud. Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on

seotud ravisoostumuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega. Apteeker saab edaspidi

digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud probleemidest

ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob turvalise

suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel.“

Arvestades eelnõus tehtavaid muudatusi oleks vajalik eelnõu seletuskirja vastavat osas

täiendada selgitustega, et apteegid saavad TTKSi muudatuse tegemisel lisaks juurdepääsu ka

teistele tööriistadele, mida pakutakse tervishoiutöötajatele (kelleks muu hulgas on ka apteeker

apteegiteenuse osutamisel) TIS kaudu – otsustustoed, raviskeem jne. Lisaks ka

suhtluskeskkond- e-konsultatsioonid ja sõeluuringutega seonduva info väljastamine.

IV Ettepanek muuta ravimiseaduses (edaspidi RavS) sätestatud apteegiteenuse mõistet

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga nähakse apteegiteenuse osutajatele ette täiendavad

võimalused, mis jäävad RavS § 29 lg-s 1 sätestatud apteegiteenuse mõiste ulatusest välja. RavS

§ 29 lg 1 kohaselt on apteegiteenus ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega

kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja

teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite

ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Eelnõu seletuskirja lk-l 14

TTKS § 593 lg 8 p-i 5 kohta antud selgitustes on eelnõu koostaja sedastanud, et apteegiteenus on

RavSis defineeritust laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine. Mõiste „apteegiteenus“ hõlmab

lisaks ka tervise ja ravimite alast nõustamist ning ravimiskeemi hindamist juhtudel, kus inimene

kasutab enam kui ühte ravimit. Kuivõrd mitme ravimi samaaegselt kasutamisel suureneb kõrval-

ja koostoimete risk, siis on äärmiselt oluline, et inimesi saaks apteegis põhjalikult nõustada.

Eelnõuga antakse apteegiteenuse osutajale võimalus edastada tervise infosüsteemi

täpsustavaid andmeid ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise

vajaduse hindamiseks ning patsiendiohutuse tagamiseks (TTKS § 592 lg 6 p 3).

Selgitame, et eelneva sättega antavat õigust piirab TTKS § 593 lg 8 p 5, mis sätestab järgnevat:

„lisaks on seaduse alusel ja ilma isiku nõusolekuta juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele

isiku retsepti- ja ravimiandmetele, kontaktandmetele, ravimi annustamist ja toimet mõjutavatele

näitajatele ning hoiatusteadetele üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutaval isikul

ravimiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Ravimiseaduses sätestatud

apteegiteenuse mõistes on nõustamine vahetult seotud ravimite jaemüügi või muul viisil

väljastamisega. Ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise vajaduse

hindamine on seega midagi enamat kui apteegiteenuse mõistes hetkel reguleeritud.

Kuivõrd eelnõuga ette nähtud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui apteegiteenuse mõistet ei

laiendata, siis eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ravimiseaduse § 29 lg-t 1 järgnevalt:

Apteegiteenus on:

1) ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega

ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi

õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest;

2) proviisori või farmatseudi poolt ravimite kasutamise osas hinnangu andmine;

3) ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.

Loodame, et vastavalt eelnevalt avaldatule muudetakse ja täiendatakse eelnõu edasist versiooni

ja laiendatakse ravimiseaduses sätestatud apteegiteenuse mõistet. Palume meid kaasata

eelnõu järgnevates menetlusetappides ning saata eelnõu tutvumiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

Lugupidamisega,

/digiallkiri/

Ly Rootslane

Juhatuse liige

Pr Karmen Joller

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium 30.01.2026. a

Arvamus eelnõule

Austatud proua minister

Täname, et olete võtnud arvesse EPALi 26.11.2025 antud tagasiside tervise infosüsteemi (TIS)

arendamisega seonduva eelnõu kohta, millega liidetakse Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja

Retseptikeskus (RETS) TIS-iga. Siinsega avaldame soovi esitada täiendavad tähelepanekud ja

ettepanekud.

I Tähelepanekud tervise infosüsteemi põhimääruse (edaspidi PM) kohta

1.1. Tervishoiuteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks (PM § 13 lg 3).

Juhime tähelepanu, et PM 4. peatükis § 13 lg-s 3 on ekslikult viidatud tervishoiuteenuse osutaja

õiguste andmetele juuurdepääsu sättes apteegiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse

kontrollile.

1.2. Apteegiteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks (PM § 14 lg 1).

Juhime tähelepanu, et PM § 14 lg-s 1 on eksitud TTKS-ile viitamisel. PM § 14 lg-s 1 viidatud TTKSi

lõiget tuleb muuta järgnevalt – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 8 punktis 5

(hetkel on eelnõus viidatud TTKS § 593 lg-le 7).

II Tähelepanekud ravimiseaduse (edaspidi RavS) muutmise kohta (eelnõu § 5 p 2)

Seletuskirja leheküljel 20 selgitatakse eelnõu § 5 p-i 2 kohta, et RavS § 33 lõike 19 lisamine on

tehniline muudatus ning tuuakse välja, et „retsepti võib välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti

väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.“ Juhime tähelepanu,

et ravimite väljakirjutamist ja väljastamist reguleeriva määruse nr 30 § 5 lg 11 kohaselt peab

narkootilise ja psühhotroopse aine retsept olema elektrooniline. Kahtluste vältimiseks tuleb

seletuskirjas selgitada, et regulatsiooniga ei muudeta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

väljakirjutamise põhimõtteid ning nimetatud ainete väljakirjutamine ja väljastamine toimub ainult

elektroonse retsepti alusel.

III Täpsustused seletuskirja täiendamiseks mõjuanalüüsi alamosas „sihtrüm: TTO-d,

apteegid, meditsiiniseadet väljastavad isikud“

Seletuskirja leheküljel 24 on selgitatud järgnevat: „Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline

juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata retseptiandmetele nii nagu praegu. Lisaks saab

apteegiteenuse osutaja juurde õiguse näha inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite

koostoime infoga ning võimalikku ravimite ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate

olulisemate laboratoorsete uuringute näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada

ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut saab inimest hoiatada ohtlike ravimite

koostoimetest ja kõrvaltoimetest, mis muudel tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta

jäänud. Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on

seotud ravisoostumuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega. Apteeker saab edaspidi

digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud probleemidest

ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob turvalise

suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel.“

Arvestades eelnõus tehtavaid muudatusi oleks vajalik eelnõu seletuskirja vastavat osas

täiendada selgitustega, et apteegid saavad TTKSi muudatuse tegemisel lisaks juurdepääsu ka

teistele tööriistadele, mida pakutakse tervishoiutöötajatele (kelleks muu hulgas on ka apteeker

apteegiteenuse osutamisel) TIS kaudu – otsustustoed, raviskeem jne. Lisaks ka

suhtluskeskkond- e-konsultatsioonid ja sõeluuringutega seonduva info väljastamine.

IV Ettepanek muuta ravimiseaduses (edaspidi RavS) sätestatud apteegiteenuse mõistet

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga nähakse apteegiteenuse osutajatele ette täiendavad

võimalused, mis jäävad RavS § 29 lg-s 1 sätestatud apteegiteenuse mõiste ulatusest välja. RavS

§ 29 lg 1 kohaselt on apteegiteenus ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega

kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja

teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite

ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Eelnõu seletuskirja lk-l 14

TTKS § 593 lg 8 p-i 5 kohta antud selgitustes on eelnõu koostaja sedastanud, et apteegiteenus on

RavSis defineeritust laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine. Mõiste „apteegiteenus“ hõlmab

lisaks ka tervise ja ravimite alast nõustamist ning ravimiskeemi hindamist juhtudel, kus inimene

kasutab enam kui ühte ravimit. Kuivõrd mitme ravimi samaaegselt kasutamisel suureneb kõrval-

ja koostoimete risk, siis on äärmiselt oluline, et inimesi saaks apteegis põhjalikult nõustada.

Eelnõuga antakse apteegiteenuse osutajale võimalus edastada tervise infosüsteemi

täpsustavaid andmeid ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise

vajaduse hindamiseks ning patsiendiohutuse tagamiseks (TTKS § 592 lg 6 p 3).

Selgitame, et eelneva sättega antavat õigust piirab TTKS § 593 lg 8 p 5, mis sätestab järgnevat:

„lisaks on seaduse alusel ja ilma isiku nõusolekuta juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele

isiku retsepti- ja ravimiandmetele, kontaktandmetele, ravimi annustamist ja toimet mõjutavatele

näitajatele ning hoiatusteadetele üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutaval isikul

ravimiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Ravimiseaduses sätestatud

apteegiteenuse mõistes on nõustamine vahetult seotud ravimite jaemüügi või muul viisil

väljastamisega. Ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise vajaduse

hindamine on seega midagi enamat kui apteegiteenuse mõistes hetkel reguleeritud.

Kuivõrd eelnõuga ette nähtud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui apteegiteenuse mõistet ei

laiendata, siis eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ravimiseaduse § 29 lg-t 1 järgnevalt:

Apteegiteenus on:

1) ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega

ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi

õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest;

2) proviisori või farmatseudi poolt ravimite kasutamise osas hinnangu andmine;

3) ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.

Loodame, et vastavalt eelnevalt avaldatule muudetakse ja täiendatakse eelnõu edasist versiooni

ja laiendatakse ravimiseaduses sätestatud apteegiteenuse mõistet. Palume meid kaasata

eelnõu järgnevates menetlusetappides ning saata eelnõu tutvumiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

Lugupidamisega,

/digiallkiri/

Ly Rootslane

Juhatuse liige