Eelnõu

EELNÕU 22.01.2026

MINISTRI MÄÄRUS

nr

Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruses nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteemi eesmärk on koguda ja avalikustada joogivee, suplus- ja basseinivee ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta andmeid, mida kasutatakse terviseohutuse analüüsimiseks, riskihinnangute koostamiseks, statistika ning teadus- ja epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhib infosüsteemi pidamist ja arendustööde tegemist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;“; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel;“; 4) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks;“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemisisesed komponendid on: 1) avalikkusele suunatud portaal; 2) ettevõtetele suunatud keskkond, sealhulgas riskihindamise moodul; 3) ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond.“; 6) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

2

„1) joogivee käitleja – joogivee käitleja andmed, veevärgi ja joogiveeallika andmed, joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed;“; 8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemi võib andmeid ja dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha digitaalselt tuvastatud kasutaja, kellel on asjakohased õigused.“; 9) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteem saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest: 1) äriregister – veekäitleja või valdaja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) aadressandmete süsteem – aadressandmed käitleja või valdaja ning veevärgi või joogiveeallika, loodusliku mineraalvee või allikavee allika, ujula või supluskoha kohta; 3) Eesti looduse infosüsteem – puurkaevu registrikood, nimetus, katastrinumber, sügavus ja olek, puurkaevu sanitaarkaitse- või hooldusala ulatus, tootlikkus, kaevu asumine nitraaditundlikul alal, põhjaveekogumi nimi, põhjaveekogumi lühend ja kood, põhjaveekogumi koondseisundi aasta, toiteala nimetus ja kood, veehaare, veehaarde aadress ja koordinaadid, veekogumi nimetus ja kood, veekogu nimetus, veekogu avalik kasutus, vesikonna nimetus ja kood, alamvesikonna nimetus ja kood; 4) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS – veeproovide tulemuste katseprotokollid ja proovivõtukaaskirjad; 5) Terviseameti labori infosüsteem – veeproovide tulemuste katseprotokollid ja proovivõtukaaskirjad; 6) keskkonnaseire infosüsteem KESE – riikliku põhjavee- ja pinnaveeseire andmed; 7) keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS – vee-ettevõtete veehaarde omaseire andmed; 8) Maa- ja Ruumiameti geoportaal – joogivee toiteala ja valgala riskihindamise kirjelduseks vajalikud ruumiandmete komplektid (ohuallikad); 9) keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke – kasutajate volitused.“; 10) paragrahvid 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Andmete täpsem koosseis (1) Käitleja andmed: 1) ärinimi ja registrikood; 2) juriidiline aadress ja kontaktandmed; 3) esindaja nimi ja isikukood ning kontaktandmed; 4) staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 5) käitleja valduses olevate objektide nimekiri; 6) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed. (2) Veevärgi andmed: 1) nimetus; 2) ID; 3) koordinaadid; 4) tarbijate arv; 5) edastatav joogivee hulk m³/ööpäevas; 6) tegevuspiirkond (maakond/maakonnad, vald/vallad, asula/asulad); 7) joogivee käitleja ärinimi / füüsilise isiku nimi; 8) esindaja ja tema kontaktandmed; 9) veevärgi ühisveevarustuse piirkonda kinnitava omavalitsuse otsuse number ja kuupäev; 10) ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamise kuupäev ja kinnitaja; 11) järelevalve staatus;

3

12) objekti staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 13) joogivee kontrollikava andmed; 14) veevärgiga seotud veeallikad; 15) veevärgi torustiku ehitus; 16) rajatised; 17) veetöötlus- ja puhastusmeetodid; 18) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus); 19) ajutiste tarbijate arv; 20) andmed üldsuse teavitamise kohta; 21) riskhindamise kohustus ja staatus. (3) Ujula andmed: 1) nimi; 2) asukoht (maakond, vald, asula); 3) aadress; 4) koordinaadid; 5) tüüp; 6) valdaja; 7) seotud joogiveevärk või joogiveeallikas; 8) ujulas olevad basseinid ja basseinisüsteemid; 9) staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 10) järelevalve staatus; 11) ujula kood. (4) Basseinisüsteemide andmed: 1) basseinisüsteemi nimi ja kood; 2) veeliik; 3) ujula nimi; 4) vee temperatuur; 5) vee puhastusmeetodid; 6) veevahetuse tüüp; 7) värske veekoguse mõõtmine (jah/ei); 8) desinfitseeriva aine lisamine (käsitsi/dosaatoriga); 9) kasutatavad biotsiidid; 10) kasutatavad kemikaalid. (5) Basseini andmed: 1) nimi; 2) kood; 3) tüüp; 4) koormus; 5) suurus; 6) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus). (6) Supluskoha andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) supluskohtade grupi ID; 4) tüüp (supluskoht, avalik veekogu); 5) asukoht (maakond, vald, asula); 6) koordinaadid; 7) veekogu nimi, mille ääres supluskoht asub, registrikood; 8) veekogu tüüp; 9) veekogumi nimi ja kood;

4

10) vesikonna nimi ja kood; 11) alamvesikonna nimi ja kood; 12) veekogu kasutus (avalik /mitteavalik); 13) suplusvee liik; 14) suplusvee profiil; 15) hinnatav suurim külastavate inimeste arv suplushooajal; 16) rannajoone pikkus; 17) seirekalendri andmed; 18) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus). (7) Loodusliku mineraalvee või allikavee andmed: 1) käitleja ärinimi; 2) toote nimetus; 3) pakendatava vee hulk; 4) loodusliku mineraalvee tunnustatus (jah/ei); 5) loodusliku mineraalvee tunnustamise kuupäev; 6) kasutatava allika nimi; 7) kasutatava puurkaevu asukoht; 8) seotud veeallikad ja veevärgid; 9) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (8) Vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik (joogivesi, looduslik mineraalvesi, allikavesi, suplusvesi, basseinivesi); 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) vee proovivõtja nimi; 6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 7) uuritud kvaliteedinäitaja; 8) uuritud kvaliteedinäitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) kohapeal mõõdetavad parameetrid (temperatuur); 12) proovinõu numbrid; 13) proovi transportimise tingimused; 14) proovivõtuprotokolli number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 17) laboratoorse uuringu tegija. (9) Veeallika andmed: 1) nimetus; 2) vee liik (joogivesi, looduslik mineraalvesi, allikavesi, suplusvesi, basseinivesi); 3) katastri number; 4) puurkaevu registrikood; 5) vee käitleja / veeallika valdaja; 6) aadress; 7) koordinaadid; 8) veeallika liik (põhjavesi: puurkaev, salvkaev; pinnavesi); 9) põhjaveekogumi nimi, lühend ja kood; 10) kaevu sügavus; 11) tootlikkus m³/ööpäevas; 12) sanitaarkaitse- või hooldusala ulatus meetrites;

5

13) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav, kaitstud); 14) olek (kasutuses, konserveeritud, lammutatud jne); 15) vee töötlemise viis; 16) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus); 17) veeallika asumine nitraaditundlikul alal; 18) toiteala nimetus ja kood; 19) veehaarde nimetus ja kood; 20) veekogu nimi; 21) veekogumi nimi ja kood. (10) Joogiveehaarde toiteala/valgala riskihindamise ja riskijuhtimise andmed: 1) joogiveehaarde toiteala või valgala kirjeldus; 2) ohtude ja ohtlike olukordade kaardistuse andmed; 3) riskihindamise tulemused; 4) rakendatavad riskijuhtimismeetmed. (11) Veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed: 1) veevarustussüsteemi kirjeldus; 2) ohtude ja ohtlike olukordade kaardistuse tulemused; 3) riskihindamise tulemused; 4) rakendatavad riskijuhtimismeetmed. § 11. Andmete õigsuse tagamine ja muutmine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse ja õigeaegsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale esimesel võimalusel uued andmed. (3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja või andmete esitaja kahe tööpäeva jooksul vigade või ebatäpsuste teadasaamisest. (5) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.“; 11) paragrahvi 13 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee

terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Terviseamet on arendamas olemasolevat vee terviseohutuse infosüsteemi, hõlbustades joogivee riskide hindamist ja luues ettevõtetele suunatud keskkonna, mis sisaldab ka riskihindamismoodulit. Infosüsteemi pidamist juhib ja selle vastutav töötleja on Terviseamet, kuna amet on joogivee ohutuse valdkonna pädevasutus ning teeb joogiveeahela riskide hindamise ning juhtimise üle järelevalvet. Määruse eesmärk on ajakohastada vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärust, et luua õiguslik alus edasiarendatud vee terviseohutuse infosüsteemi kasutamiseks. Selleks täpsustatakse infosüsteemi eesmärki, ülesehitust ja osapoolte rolle ning võimaldatakse vee terviseohutuse andmete tõhusamat kogumist, töötlemist ja kasutamist riskihindamiseks ning järelevalve toetamiseks. Määruse muudatused on seotud eesmärgiga vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Määruse muudatustega ei teki puudutatud osapooltele halduskoormuse ega töökoormuse kasvu. Infosüsteemi täpsustatud regulatsiooni mõju on sihtrühmale töökorralduslik, avaldudes lühiajaliselt kasutuselevõtu etapis ning pikemas perspektiivis andmete ühtsema kasutamise ja tõhusama järelevalve kaudu, ilma püsiva halduskoormuse kasvuta. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]) ja mõjude hindamise Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse muutmise aluseks on Terviseameti tehtud ettepanek ning amet toetas ka eelnõu koostamist. 1.3. Märkused Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määrust nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 11 punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 2, milles täpsustatakse vee terviseohutuse infosüsteemi (edaspidi VTI) eesmärki. Kuivõrd VTI eesmärk on lisaks andmete kogumisele ka neid avalikustada ja riskihinnangute koostamist hõlbustada, tehakse sättes asjakohased täiendused. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 1 ning täpsustatakse, et lisaks infosüsteemi pidamise juhtimisele juhib vastutav töötleja (Terviseamet) ka arendustööde tegemist, andes

2

volitatud töötlejale (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi. Muudatus on kooskõlas juba kehtiva praktikaga ega too kaasa sisulisi muudatusi. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 1 punktiga 111, mille kohaselt informeerib vastutav töötleja volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel. Muudatus on täpsustavat laadi ning hõlbustab vastutava töötleja ja volitatud töötleja omavahelist koostööd. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 3 lõiget 2 punktiga 81, milles sätestatakse volitatud töötleja ülesanne teha vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks. Tegemist on täpsustavat laadi muudatusega. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 4 lõikega 3, milles loetletakse infosüsteemi ülesehitusest parema ülevaate saamiseks komponendid, millest infosüsteem koosneb: avalikkusele suunatud portaal, ettevõtetele suunatud keskkond, mis sisaldab ka riskihindamismoodulit, ja ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6, kuivõrd nimetatud säte on deklaratiivne ega oma sisulist tähendust. Punktiga 7 sõnastatakse määruse § 7 lõike 1 punkt 1 uuesti ning täpsustatakse joogivee käitleja infosüsteemi esitatavaid andmeid (joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed). Muudatus on täpsustavat laadi ja arvestab VTI vastavate riskihindamist puudutavate arenduskohtade vajadusega. Punktiga 8 täiendatakse määruse § 7 lõikega 3 tulenevalt infosüsteemi uuendusest, mille kohaselt on kasutajatel (veekäitlejad jt isikud) edaspidi võimalik infosüsteemi ise sisse logida ja vajalikke andmeid sisestada, mis aitab ka infosüsteemiga seotud osapoolte töökoormust vähendada. Punktiga 9 sõnastatakse uuesti määruse § 8 lõige 2 ning lisatakse uued andmekogud ja infosüsteemid, millega VTI on liidestatud ja kust andmeid päritakse: keskkonnaseire infosüsteem KESE (veekeskkonna andmed), keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (vee-ettevõtete veehaarde omaseire andmed), Maa- ja Ruumiameti geoportaal (joogivee toiteala ja valgala riskihindamise kirjelduseks vajalikud ruumiandmete komplektid) ja keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke, mille vahendusel antakse kasutajatele volitusi VTI kasutamiseks. Punktiga 10 sõnastatakse määruse §-d 10 ja 11 uuesti. Paragrahvis 10 tehakse suurema muudatusena see, et punkti 1 koondatakse nimetuse „Käitleja andmed“ alla kõigi veekäitlejate (joogivee käitleja, loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja), supluskoha valdaja ja ujula valdaja andmed ühises andmekoosseisus. Järgnevates punktides on andmekoosseise täpsustatud vastavalt tegelikule andmekogumise vajadusele Uus kord on kompaktsem ja objektikesksem, koondab varem eraldi olnud lõiked, kaotab mõned andmeread (nt vee erikasutusloa number ja kehtivus, veevärgi tüüp ettevõtte põhitegevusala järgi, viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija), samas ka lisab mõned read (nt andmed üldsuse teavitamise kohta, riskihindamise kohustus ja staatus jt). Võrreldes kehtiva määrusega on § 10 lõigetes 10 ja 11 sätestatud riskihindamise ja riskijuhtimisega kogutavad andmed. Paragrahvist 11 jäetakse võrreldes kehtiva määrusega välja lõike 1 sõnastus. Terviseamet ei anna enam kasutajatele infosüsteemi ligipääsuõigusi ning sellest tulenevalt ei sõlmi ka enam kasutajatega kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete sisestamise õigused ja kord. Infosüsteemi arenduse tulemusena on kasutajatel nüüdsest võimalus end autentida ja infosüsteemi sisse logida, kui neile on antud juriidilise isiku esindamise õigus volituste infosüsteemi Pääsuke vahendusel. Paragrahvi 11 lõikest 2 (kehtivas määruses lõige 3), mis reguleerib infosüsteemi kantud andmete muutumist, jäetakse välja väljend „tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest“, sest Terviseamet ei sõlmi enam kasutajatega pooltevahelisi kokkuleppeid. Paragrahvi 11 lõikes 4 (kehtiva määruse lõige 5) on tehtud täiendus, mille kohaselt

3

parandab vead või ebatäpsused lisaks vastutavale töötlejale ka andmete esitaja. Samuti on andmete vigade või ebatäpsuste parandamist puudutavast sättest jäetud välja väljend „tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest“, sest Terviseamet ei sõlmi enam kasutajatega pooltevahelisi kokkuleppeid (vt p 8). Punktiga 11 tunnistatakse määruse § 13 lõige 5 kehtetuks, kuivõrd vastutava töötleja kohustus pidada arvestust andmete väljastamise ja töötlemise üle on sätestatud vastutava töötleja kohustusena § 3 lõikes 1. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. Eelnõu toetab joogivee direktiivi (EL) 2020/2184 rakendamist. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustega täpsustatakse ja ajakohastatakse VTI õiguslikku raamistikku, viies selle kooskõlla arendatud infosüsteemi funktsionaalsusega ja riskipõhise joogivee ohutuse käsitlusega. Muudatused on oma olemuselt peamiselt tehnilised ja täpsustavad, kuid neil on mõõdukas ja valdavalt positiivne mõju infosüsteemi kasutajatele ja riigiasutustele. Määruse muudatused avaldavad sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele; teistes mõjuvaldkondades mõju ei tuvastatud. Mõjude olulisust hinnati mõju ulatuse, avaldumise kestuse ja sageduse, mõjutatud sihtrühmade ja ebasoovitavate mõjude riski alusel, tuginedes eelnõu sisule ja selle praktilisele rakendumisele VTI kasutamisel. Mõjusid on käsitletud mõjuvaldkondade ja sihtrühmade kaupa. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: elanikkond Ligikaudu 85% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett, mille kvaliteedi kohta kogutakse ja töödeldakse ametlikke andmeid.1 Määruse muudatused aitavad kaasa vee kvaliteedi alaste andmete paremale kättesaadavusele ja riskide varasemale tuvastamisele, toetades seeläbi rahva tervise kaitset ja ohutu joogivee tagamist elanikkonnale. Kokkuvõtvalt kaasneb määruse muudatustega elanikkonnale kaudne, kuid positiivne mõju, kuna infosüsteemi kasutamise ja andmete liikumise tõhustumine võimaldab veekäitlejatel ja järelevalveasutustel kiiremini tuvastada ja maandada joogiveega seotud riske. Mõju majandusele Sihtrühm 1: joogivee käitlejad ja teised andmete esitajad Joogivee käitlejatele, keda oli 2024. aasta seisuga kokku ligikaudu 2702, ja teistele andmete esitajatele võib määruse rakendamisel kaasneda lühiajaline lisaajakulu seoses infosüsteemi kasutuselevõtu ja andmete esmakordse sisestamise või täpsustamisega. Tegemist ei ole uute sisuliste kohustuste kehtestamisega, vaid olemasolevate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise võimaldamisega digitaalses ja struktureeritud vormis. Pikemas perspektiivis aitab infosüsteemi kasutamine vähendada halduskoormust, kuna andmete esitamine ja ajakohastamine toimub ühes keskses keskkonnas ning väheneb vajadus korduvaks aruandluseks erinevatele asutustele.

1 Terviseamet. (2025). Joogivesi. Joogivesi | Terviseamet. 2 Terviseamet. (2025). Järelevalve. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/Joogivee_kvaliteet_maakondades_2024.xlsx.

4

Kokkuvõtvalt on mõju ulatus mõõdukas ja valdavalt positiivne, kuna muudatused puudutavad küll kõiki joogivee käitlejaid, kuid avalduvad peamiselt lühiajalise ja vähese ajakuluna infosüsteemi kasutuselevõtul ning pikaajaliselt halduskoormuse vähenemisena andmete esitamise ja haldamise tõhustumise tõttu. Mõju riigiasutustele Sihtrühm 1: Terviseamet Riikliku järelevalve all oli 2024. aastal 1025 veevärki2, mis eeldab järelevalveasutustelt suure hulga andmete süsteemset ja järjepidevat haldamist. Infosüsteemi täpsustatud regulatsioon toetab olemasoleva järelevalve tõhusamat korraldamist ja andmete ühtset kasutamist Terviseameti ning teiste järelevalve- ja koostööasutuste poolt. Infosüsteemi kasutuselevõtu algfaasis võib töökoormus ajutiselt suureneda seoses andmete kvaliteedi kontrollimise ja kasutajate toetamisega, kuid pikemas perspektiivis paraneb andmete kvaliteet ja kättesaadavus ning väheneb käsitsi menetlemise ja individuaalse suhtluse vajadus, mistõttu halduskoormus ei suurene püsivalt. Kokkuvõtvalt on infosüsteemi täpsustatud regulatsiooni mõju sihtrühmale töökorralduslik, avaldudes lühiajaliselt kasutuselevõtu etapis ning pikemas perspektiivis andmete ühtsema kasutamise ja tõhusama järelevalve kaudu, ilma püsiva halduskoormuse kasvuta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. VTI on arendatud olemasolevate vahendite arvelt ning määrus loob sellele vajaliku õigusliku aluse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VTI tehtud arendused võimaldavad määruse rakendamist selle jõustumisel. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Eesti Vee-ettevõtete Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Kliimaministeerium

Meie 30.01.2026 nr 1.2-2/7-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet Riigi Infosüsteemi Amet Eesti Vee-ettevõtete Liit Ramon Nahkur [email protected]