Teadusinformatsiooni hankimise toetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord

EELNÕU 29.01.2026

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Teadusinformatsiooni hankimise toetuse

eraldamise ja toetuse tagasinõudmise

täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 24 lõike 2 alusel.

§ 1. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on tagada avalik-õiguslikes ja riigi teadus- ja arendusasutustes,

avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides töötavatele teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute ligipääs teadusinformatsioonile.

§ 2. Toetatavad tegevused

(1) Toetatavad tegevused on: 1) avalik-õigusliku ülikooli teadusraamatukogu teavikute, sealhulgas rahvusteavikute

komplekteerimine, ning ligipääsu tagamine teadusandmebaasidele vastavalt ülikooli vajadustele;

2) riigi ning avalik-õiguslikes teadus- ja arendusasutustes, avalik-õiguslikes ülikoolides ning riigi rakenduskõrgkoolides töötavate teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute ligipääsu tagamine teadusandmebaasidele vastavalt asutuste vajadustele.

(2) Käesoleva määruse mõistes on teadusraamatukogu avalik-õigusliku ülikooli avalikku

teenust osutav raamatukogu, mille ülesanne on teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja kättesaadavaks tegemine, sealhulgas saab igal ülikoolil olla üks teadusraamatukogu.

(3) Käesoleva määruse mõistes on teavik mis tahes andmekandja, millele on talletatud

informatsioon. (4) Käesoleva määruse mõistes on rahvusteavik eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne,

välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal.

(5) Käesoleva määruse mõistes on teadusinformatsioon teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal.

(6) Käesoleva määruse mõistes on teadusandmebaas digitaalne infosüsteem, kuhu on koondatud teaduslikud allikad ja andmed.

2

§ 3. Toetuse taotlemine ja hindamine

(1) Avalik-õiguslikul ülikoolil on õigus esitada käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotlus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale

ministeeriumile iga-aastaselt hiljemalt 1. novembriks, esitades taotluses vähemalt järgmised andmed:

1) planeeritud komplekteeritava teadusinformatsiooni jagunemine valdkondade kaupa; 2) info hangitavate rahvusteavikute kohta, kui asjakohane.

(2) Teadusraamatukogudest moodustatud ühingul on õigus esitada käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse taotlus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest

vastutavale ministeeriumile iga-aastaselt hiljemalt 1. novembriks, esitades taotluses vähemalt järgmised andmed: 1) andmebaaside loetelu, millele ligipääs hangitakse, koos eeldatava maksumusega;

2) nimekiri asutustest, kes saavad ligipääsu hangitavatele andmebaasidele.

(3) Valdkonna eest vastutav ministeerium hindab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse põhjendatust ja vastavust toetuse tingimustega.

§ 4. Toetuse suurus ja toetuse eraldamine

(1) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks eraldatava toetuse mahu kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 1 toodud tegevuseks eraldatava toetuse määramisel leitakse iga asutuse osakaal, arvestades toetust teadusraamatukogudele teadusinformatsiooni ja

rahvusteavikute hankimiseks, mis on talle toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme aasta jooksul eraldatud, ning samal perioodil eraldatud toetuse kogumahtu

teadusraamatukogudele teadusinformatsiooni ja rahvusteavikute hankimiseks. (3) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks eraldatava toetuse

jaotuse tegevuste vahel ning sama lõike punktis 1 nimetatud toetuse jaotuse asutuste vahel kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatut ning käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud hindamise tulemust. (4) Elektroonilise teadusinformatsiooni hankimiseks mõeldud toetus eraldatakse

teadusraamatukogudest moodustatud ühingule lepinguga.

§ 5. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile toetuse kasutamise aruande finantseerimise aastale järgneva aasta 31. jaanuariks.

(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 1 toodud tegevuse kohta esitatakse aruandes vähemalt andmed hangitud teavikute, sealhulgas rahvusteavikute, mahtude ja jagunemise kohta

teadusvaldkondade lõikes.

(3) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 2 toodud tegevuse kohta esitatakse aruandes vähemalt järgmised andmed: 1) teadusandmebaaside loetelu koos ligipääsu maksumusega andmebaaside lõikes;

2) asutuste loetelu, kes on saanud ligipääsu teadusandmebaasidele.

3

§ 6. Toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord

(1) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutaval ministeeriumil viia läbi toetuse kasutamise kontrolli ning osutama selleks igakülgset

abi, sealhulgas esitama andmete õigsuse kontrollimiseks kõik nõutud dokumendid.

(2) Mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse võib teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium toetuse saajalt tagasi nõuda, kui esitatud aruannetest nähtub, et toetuse saaja ei ole kasutanud toetust sihipäraselt.

(3) Kui teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium on teinud toetuse

osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, peab toetuse saaja otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise kuupäevast arvates.

(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

§ 7. Rakendussätted

(1) 2026. aastal esitatakse käesoleva määrus § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse

taotlus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 31. märtsil 2026. aastal.

(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punkti 2, § 3 lõiget 2 ja § 4 lõiget 4 rakendatakse 1. jaanuarist 2027. aastast.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Triin Laasi-Õige kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium Kliimaministeerium

2.02.2026 nr 8-2/26/728

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Teradusinformatsiooni hankimise toetus eraldamise ja toetus etagasinõudmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Sama: Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium

Arvamuse avaldamiseks: avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja

arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

Mariann Saaliste

735 0214 e-post: [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teadusinformatsiooni hankimise toetuse

eraldamise ja toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimist toetatakse aastast 2004, mil haridus- ja

teadusministri määrusega kehtestati teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava

koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning

arhiivraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste

läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord. Nimetatud määrus kaotas kehtivuse

seoses teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kehtetuks muutumisega 1. oktoobril

2025. Eelnõu annab õigusliku aluse toetuse andmiseks teadusraamatukogude

teadusinformatsiooni ning teadusandmebaasidele ligipääsu hankimiseks alates 2026. aastast

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) alusel.

Kehtetuks tunnistatud õigusakt andis muuhulgas õigusliku aluse teadusraamatukogude ühtse

komplekteerimiskava koostamise põhimõtete koostamiseks, kuid nimetatud kava koostamine

ja esitamine Haridus- ja Teadusministeeriumile ei ole enam aktuaalne. Iga asutus planeerib

teavikute ostu neile eraldatud eelarve piires vastavalt asutuse vajadustele.

Seni kehtinud määruse kohaselt arvutati teadusraamatukogude teadusinformatsiooni

hankimiseks mõeldud toetuse mahtu suhteliselt keerulise valemi järgi, millega kaasnes

taotlejate jaoks bürokraatlik taotlemisprotsess. Taotlemisel esitasid asutused detailsed andmed

nende varasema baasfinantseerimise ja teadusinformatsiooni hankimiseks eraldatud summa,

üliõpilaste, teavikute ja lugejate arvu kohta. Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni on

viimastel aastatel rahastatud stabiilses mahus ning asutustele eraldatud summades suuri

erinevusi ei olnud. Seega otsustati pärast sihtrühmaga konsulteerimist kaotada toetuse

valemipõhine arvutamine, ning lähtuda toetuse määramisel asutuste varasemate aastate toetuse

mahtudest, et vältida ülemäärast bürokraatiat ka ministeeriumis, mis protsessile lisandväärtust

ei anna.

Teadusandmebaasidele ligipääsu ühiseks hankimiseks oli varasemas määruses ette nähtud

konkreetne protsent kogu teadusinformatsiooni hankimiseks mõeldud summast. Antud toetuse

sidumine teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimiseks antava toetuse mahuga ei

ole aga otstarbekas, kuna elektroonilise teadusinformatsiooni hankimisel tuleb lähtuda asutuste

tegelikest ühtsetest vajadustest seoses ligipääsuga andmebaasidele ning hangete maht sõltub ka

andmebaaside omanike poolt seatud tingimustest.

Eelnõu vähendab nii haldusesisest kui ka välist bürokraatiat, kuna loobutakse keerukast

valemipõhisest toetuse arvutamisest ja sellega kaasnenud mahukast andmete esitamisest.

Toetuse määramine varasemate aastate toetuste alusel lihtsustab asutuste jaoks taotlemist ning

vähendab ministeeriumi menetluskoormust, ilma et see mõjutaks rahastuse sisu või õiglast

jaotust. Samuti kaob põhjendamatu seos teadusandmebaaside ühishangete ja toetuse kogumahu

vahel, võimaldades lähtuda tegelikest vajadustest, mitte formaalsetest protsentidest.

Eelnõu ning seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

poliitika osakonna teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste

([email protected]), teadussüsteemi valdkonna juht Kairi Värv ([email protected]),

2

nõunik Friedrich Kaasik ([email protected]) ja peaekspert Katrin Mandra

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (kadi [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 24

lõike 2 alusel, mis annab volitusnormi teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuse

eraldamise ja toetuse tagasinõudmise täpsemate tingimuste ja korra kehtestamiseks teadus- ja

arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri poolt. Määruse eelnõu koosneb seitsmest

paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 on toodud toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on tagada asutuste

ligipääs teadusinformatsioonile, mis on oluline tegur teadus- ja arendustegevusega tegelemisel.

Toetuse sihtrühmaks on riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, avalik-õiguslikud

ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid. Teadusraamatukogudele suunatud tegevuse sihtrühm on

kitsam ning piiritletud üksnes avalik-õiguslike ülikoolidega.

Eelnõu § 2 on kirjeldatud toetatavad tegevused. Esimene toetatav tegevus on seotud teavikute

ning teadusandmebaasidele ligipääsu soetamisega teadusraamatukogudele. Lõikes 3 on toodud,

et teadusraamatukogu all mõeldakse avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu. Toetatakse

teavikute, sealhulgas rahvusteavikute ostmist ning ligipääsu hankimist ülikoolide spetsiifilistest

vajadustest tulenevatele andmebaasidele. Teaviku all mõeldakse mis tahes andmekandjat,

millele on talletatud informatsioon. Rahvusteavikute soetamist toetati varasemalt eraldi valemi

alusel, kusjuures rahvusteavikute toetus oli mõeldud üksnes kahele peamisele rahvusteadustega

tegelevale ülikoolile – Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile ning see sihtgrupp ei muutu.

Rahvusteavikute toetust enam eraldi ei anta, kuid lõikes 2 on öeldud, et eraldatav toetus sisaldab

muuhulgas rahvusteavikute hankimiseks mõeldud toetust.

Teine toetatav tegevus on suunatud riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste, avalik-

õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide ligipääsu tagamisele olulistele

teadusandmebaasidele, mille osas on antud määruse sihtgrupp näidanud üles ühist huvi ja mille

järele asutustel on vajadus. Avalik-õiguslikud ülikoolid saavad spetsiifilistele

teadusandmebaasidele ligipääsu hankida ka esimese toetatava tegevuse raames.

Eelnõu § 3 käsitleb toetuse taotlemist. Kummalgi toetusel on erinev sihtgrupp.

Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni toetust on võimalik taotleda avalik-õiguslikel

ülikoolidel vastavalt ülikoolide teadusraamatukogude vajadustele.

Elektroonilise teadusinformatsiooni hankimiseks mõeldud toetust saab taotleda

teadusraamatukogudest moodustatud ühing, kes korraldab ühishankeid juurdepääsuks teaduse

andmebaasidele lähtuvalt sihtgrupi vajadustest. Teadusraamatukogud on teadusinformatsiooni

hankimise alase tegevuse elluviimiseks koondunud Mittetulundusühingusse Eesti

Raamatukoguvõrgu Konsortsium (edaspidi konsortsium). Konsortsiumil on ühishangete

töögrupp, mille kaudu selgitatakse välja raamatukogude ühishuvid ning antakse tagasisidet

proovikasutuse andmebaaside vajalikkuse kohta. Ühiseid läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks

konsortsiumile eraldatud toetuse summa piires alustatakse juhul, kui huvi on avaldanud mitu

asutust ja ühistellimus tähendab ressursside kokkuhoidu võrreldes individuaaltellimusega.

3

Tegevuse sihtgrupiks on riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, avalik-õiguslikud

ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid. Teadus- ja arendusasutused TAIKS mõistes on asutused,

mis on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud. Lisaks evalveeritud asutustele

(teadus- ja arendusasutused ja ülikoolid) kuuluvad antud tegevuse sihtrühma ka riigi

rakenduskõrgkoolid (kokku 7), millest enamik (6) ei ole eelnõu koostamise hetkel evalveeritud.

Toetuse saamiseks tuleb ülikoolidel ja konsortsiumil esitada taotlus, kus kirjeldada, milleks

kavatsetakse toetust kasutada. Ülikoolide teadusraamatukogud esitavad taotluses andmed

planeeritava teadusinformatsiooni, nii teavikute kui elektroonilise teadusinformatsiooni,

jagunemise kohta valdkondade lõikes ning Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ka info hangitavate

rahvusteavikute kohta. Teadusinformatsiooni ühishangete osas tuleb taotluses esitada info

andmebaasidest, nende eeldatavast maksumusest ja asutustest, kellele andmebaasidele ligipääs

antakse. Taotluste vastavust toetuse tingimustele ning taotluse põhjendatust hindab HTM.

Eelnõu § 4 sätestab toetuse suuruse ja toetuse eraldamise. Toetuse üldise mahu kinnitab

haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni

hankimiseks mõeldud summa jagatakse ülikoolide teadusraamatukogude vahel vastavalt

osakaalule, mida teadusraamatukogud said toetuse eraldamisele eelneva kolme aasta

keskmisena toetuse kogusummast. Toetuse eraldamise aluseks on haridus- ja teadusministri

käskkiri, milles on toodud toetuse jaotus tegevuste kaupa ja teadusraamatukogudele eraldatava

toetuste puhul asutuste kaupa. Konsortsiumile eraldatakse toetus lepinguga.

Eelnõu §-s 5 on toetuse saaja kohustus esitada aruandeid toetuse kasutamise kohta ning

kajastada selles info toetuse kasutamise kohta. Eelneva aasta toetuse kasutamise aruande

esitamise tähtaeg on 31. jaanuar.

Eelnõu §-s 6 on kirjeldatud toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Lõikes 1 on sätestatud

ministeeriumi õigus viia läbi toetuse kasutamise kontrolli ning toetuse saaja kohustus seda

võimaldada. Samuti on sätestatud ministeeriumi õigus toetus tagasi nõuda, kui selgub, et toetust

ei ole kasutatud sihipäraselt. Lõigetes 3 ja 4 on sätestatud toetuse tagasimaksmise tähtaeg ja

tagasimaksmise ajatamise võimalus.

Eelnõu § 7 sisaldab rakendussätteid, mille kohaselt 2026. aasta toetuse saamiseks peavad

asutused taotlused esitama hiljemalt 31.märtsiks 2026. aastal. Tavapäraselt esitavad asutused

taotlused toetuse määramise aastale eelneva aasta 1.novembriks, kuid kuna käesolev määrus ei

olnud selleks ajaks jõustunud, tuleb 2026. aasta toetuse taotlused esitada hiljem.

3. Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi

reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6.

ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2) abi antakse ettevõtjale;

4

3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.

1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest.

Käesoleva määruse alusel toetatakse teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimist

riigieelarvelistest vahenditest.

2) Abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega

rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.

Toetust võivad taotleda avalik-õiguslikud ülikoolid ja teadusraamatukogudest moodustatud

ühing. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi

raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute

taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu

mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute

tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse

teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või

teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja

majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest

tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu

majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda

tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja

ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti

tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt

nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest

turuhinnale vastavat tasu. Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud

rakenduskõrgkoolidel on vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seadusele kohustus hoida riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamisel

raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja

mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine, lahus, samuti on teadus- ja

arendusasutustel kohustus investeerida mittemajandustegevusest saadav kasum teadus- ja

arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Antud meetmest toetatakse

teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimist, mis on eelduseks ülikoolide ühe

peamise rolli täitmisele – tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Seega toetatakse peamiselt

sõltumatu teadustegevuse jaoks vajaliku teadusinformatsiooni hankimist, mis on üldiselt

mittemajanduslik tegevus. Samuti on ülikoolidel tulenevalt teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadusest kohustused, mis välistavad selle, et antav abi võiks kvalifitseeruda

riigiabiks. Ühishankeid korraldab konsortsium, kes korraldab ülikoolidele ja teistele

asutustele ühishankeid ja kelle puhul ei kvalifitseeru antud tegevus majandustegevuseks.

3) Abimeetmel on valikuline iseloom.

Antud toetuse saajate ring on piiratud ning seda arvestades võib öelda, et antud meetmel on

valikuline iseloom.

5

4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise. Ligipääs teadusinformatsioonile võib

anda toetuse saajale majandusliku eelise, sest võib olla aluseks uute rakenduste ja teenuste

väljatöötamisele. Kuivõrd aga ülikoolide kohustuste hulka kuulub teadustulemuste

levitamine ja avaldamine, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate hulk laiem kui

üksnes toetuse saajad. Konsortsium on mittetulundusühing, seega ei paku ta oma teenust

turul.

5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel. Ligipääs teadusinformatsioonile on elementaarne teadustöö tegemise

eeltingimus, milleta ei ole tänapäeval võimalk teadus- ja arendustegevust teha.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuivõrd toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning

majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi

riigiabi.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

5.1. Kavandatav muudatus: teadusraamatukogudele teavikute hankimiseks toetuse

eraldamise lihtsustamine.

Muudatuse kirjeldus:

Eelnõuga loobutakse senisest korrast, kui ülikoolide teadusraamatukogudele arvutati teavikute

hankimiseks mõeldud toetus valemi abil. Ülikoolid pidid toetuse saamiseks esitama põhjaliku

taotluse, mille andmetele tuginedes arvutati välja iga asutuse osakaal teadusraamatukogude

teadusinformatsiooni toetusest. Teadusraamatukogude teadusinformatsiooniks eraldatav

summa viimastel aastatel oluliselt ei muutunud, samuti ei muutunud oluliselt asutustele

eraldatava summa suurus, kuigi selle arvutamiseks kasutati keerulist valemit. Seetõttu

sätestatakse eelnõus, et edaspidi võetakse toetuse arvutamise aluseks asutuse varasematel

aastatel saadud toetuse osakaal, arvestades ka rahvusteavikute osa (Tartu Ülikooli ja Tallinna

Ülikooli puhul). Muudatus lihtsustab oluliselt teadusraamatukogudele teadusinformatsiooni

toetuseks antavate summade arvutamist, samuti vähendab bürokraatiat taotluste esitamisel ja

menetlemisel.

Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab:

1) Avalik-õiguslikud ülikoolid ja teadusraamatukogud;

2) Haridus- ja Teadusministeerium.

5.2. Kavandatav muudatus: elektroonilise teadusinformatsiooni toetuse kogusumma

kujunemine.

Muudatuse kirjeldus:

Varasemas määruses oli elektroonilise teadusinformatsiooni toetuse summa seotud

teadusraamatukogude teadusinformatsiooni toetamiseks eraldatud kogusummaga,

moodustades sellest vastavalt valemile 62%. Eelnõuga sellest valemist loobutakse ning

elektroonilise teadusinformatsiooni toetuse summa eelarve kinnitatakse teadus- ja

6

haridusministri käskkirjaga, mis võimaldab paremini arvesse võtta elektroonilise

teadusinformatsiooni hankimise vajadusi.

Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab:

1) teadusraamatukogudest moodustatud ühing;

2) riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi

rakenduskõrgkoolid;

3) Haridus- ja Teadusministeerium.

5.3. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile

Määruse eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele. Toetuse mahu määramise

lihtsustamine vähendab asjatut bürokraatiat ning võimaldab paremini arvestada elektroonilise

teadusinformatsiooni hankimise vajadustega.

5.4. Mõju riigivalitsemisele

Eelnõuga kavandatav regulatsioon vähendab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning määruse

sihtgrupiks olevate teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide

halduskoormust.

Eelnõuga ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele.

Määruse jõustumisega ei kaasne otseseid mõjusid järgmistes valdkondades: majandus, loodus-

ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus,

regionaalareng.

Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud

Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimise toetamisega kaasnevad kulud kaetakse

riigieelarvelistest vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ning Siseministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks avalik-õiguslikele ülikoolidele, riigi ja avalik-

õiguslikele teadus- ja arendusasutustele ning riigi rakenduskõrgkoolidele, MTÜ-le Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ning Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur.