Teenistuse korraldamine

1

EELNÕU

19.01.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

2026. a nr

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja

toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest

makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 ja § 80 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruses nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja

erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „õppekogunemisel“ sõnaga „reservteenistuses“;

2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ajateenijale makstakse igakuist toetust olenevalt tema auastmest järgmiselt:

Auaste Toetus eurodes Suurendatud toetus eurodes

reamees, madrus 150 230

kapral, vanemmadrus 190 230

nooremseersant, nooremmaat 265 –

seersant, maat 305 –„;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

piirkonda lähetatud ajateenijale makstakse lisatoetust 80 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.

(6) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

piirkonda lähetatud ajateenijale ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud toetust.“;

4) paragrahvides 3 ja 4 asendatakse läbivalt sõna „õppekogunemisel“ sõnaga

„reservteenistuses“ vastavas käändes.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

2

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja

erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmise määruse eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja

erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ on kehtestatud kaitseväeteenistuse seaduse

(edaspidi KVTS) § 54 lõike 2 ja § 80 lõike 6 alusel. Eelnõuga muudetakse ajateenija toetuse suurust

ning korrastatakse määruses kasutatavaid mõisteid.

Eelnõu ja seletuskirja on valmistanud ette Kaitseressursside Ameti kaitseväeteenistuse nõunik Gerli

Morell (e-post [email protected]). Eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi

õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse ajateenija toetuse suurust ning muudetakse määruses läbivalt õppekogunemise

mõistet, asendades selle reservteenistusega.

Punktis 1 muudetakse määruse pealkirja ning asendatakse sõna „õppekogunemisel“ sõnaga

„reservteenistuses“. Muudatus on seotud 01.04.2023 jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse

muudatusega, millega ühtlustati õppekogunemiste mõisteid ning lisaõppekogunemisel ja

õppekogunemisel osalemist nimetati reservteenistuseks. Kuigi õppekogunemine ja

lisaõppekogunemine korraldatakse erinevatel eesmärkidel ja alustel, siis reservis oleva isiku jaoks

loetakse neis osalemist ühtmoodi reservteenistuseks. Käesolevas määruses reservis olevale isikule ette

nähtud toetuse maksmise kord ja piirmäärad laienevad nii õppekogunemisel kui lisaõppekogunemisel

osalemise puhul. Seetõttu tuleb ka määruse pealkirjas ja sisus mõisted ühtlustada ning muuta

selgemaks.

Punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 2, millega kehtestatakse ajateenija toetuse suurused.

Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust ajateenistuskohta saabumise päevast kuni

ajateenistuse lõpuni. Ajateenija toetuse suurus sõltub ajateenija auastmest ja teenistuse kestusest.

Riigikaitse arengukava koostamisel peeti tähtsaks ajateenija heaolu ja eraelu väärtustamist. Selleks

otsustati suurendada ajateenijate igakuist toetust, et tagada parem majanduslik kindlustunne ja

võimalus keskenduda teenistusele ilma liigse rahalise pingeta.

Igakuise toetuse ulatuse suurendamine toetab ajateenijate igapäevast toimetulekut ning võimaldab neil

paremini ühildada teenistus ja eraelu. Ajateenija toetust tõsteti viimati 2019. aastal. Muudatus toetab

makstava toetuse elukalliduse kasvuga vastavusse viimist. Igakuist toetust on planeeritud tõsta 35-75

EUR võrra.

Ajateenijale makstakse ajateenistuse esimesest päevast toetust 150 eurot kuus, reamehe/madruse

auastmes ajateenijale säilib esimesel kaheksal kuul sama toetus. Kaprali/vanemmadruse auastme

saamisel enne üheksandat kuud makstakse toetust 190 eurot kuus. Kui

2

reamehe/madruse/kaprali/vanemmadruse auastmes ajateenija teenib 11-kuulises ajateenistuses, siis

alates üheksandast kuust on toetus 230 eurot kuus. Teised ajateenija toetused lähtuvad läbitud

väljaõppest ja auastmest: nooremseersant/nooremmaat – 265 eurot kuus ja seersant/maat – 305 eurot

kuus.

Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada ajateenijal katta kulud eeskätt isiklikele esemetele ja

teenustele, mis ei ole tagatud ajateenistuse jooksul Kaitseväe poolt, nagu näiteks mobiilsideteenus,

hügieenitarbed jms.

Punktis 3 lisatakse määrusesse toetus, mida hakatakse maksma ajateenijale, kes on lähetatud

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda (edaspidi

RSO). Toetust makstakse RSO-l osalemise ajal lisaks igakuisele toetusele. Muudatus on seotud

riigikogus menetluses oleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga 664 SE II, milles sätestatakse, et ajateenija lähetamine

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda on

lubatud ajateenija nõusolekul.

Kuna RSO-le lähetatud ajateenija täidab RSO-l tegevväelasega samu ülesandeid, siis võetakse

makstava toetuse suuruse arvutamise aluseks RSO-l osalemise ajal tegevväelasele makstava päevaraha

suurus, mis on 40 eurot.

KVTS-i § 116 lõike 3 kohaselt võib tegevväelase päevaraha RSO ajal suurendada. Päevaraha

suurendamise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Päevaraha suurendatakse vastavalt

RSO piirkonnale määratud koefitsiendi korrutisega. Näiteks kui piirkonna või ülesande koefitsient on

2,0, siis korrutatakse vastava koefitsiendiga ka päevaraha suurus. Tagamaks ajateenijatele ühetaoline

ja selge toetuse maksmise kord, nähakse Vabariigi Valitsuse määruses ette kindel toetussumma, mis

ei sõltu RSO piirkonna või ülesande koefitsiendist. Et vähendada kahe sarnaseid teenistusülesandeid

täitva, kuid erineva sihtrühma ebavõrdset kohtlemist, kehtestatakse toetuse suuruseks 80 eurot päevas.

80 eurot on keskmine päevaraha suurus, mida makstakse tegevväelasele, kes on lähetatud RSO

piirkonda, mille koefitsient on 2,0. See koefitsient on kehtestatud riskiga RSO ülesandele või

piirkonnale. Seega ajateenijale makstakse RSO ajal nii igakuist toetust, kui ka lisatoetust 80 eurot

päevas kuni lähetuse lõpuni.

Kehtiva määruse kohaselt makstakse ajateenijale igakuist toetust ja kui ta lähetatakse välisriiki

kauemaks kui 14 päevaks, makstakse talle lisatoetust 10 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni. Tegemist

on üldjuhul lühiajalise lähetusega. Käesolevas määruses täpsustatakse, et ajateenijale, kes on lähetatud

RSO-le 10-eurost lisatoetust ei maksta ning RSO-l osalemise toetuse suuruseks jääb 80 eurot.

Punktis 4 tehtavate muudatustega täpsustatakse määruses kasutatavaid mõisteid ning asendatakse

läbivalt sõna „õppekogunemine“ sõnaga „reservteenistus“ vastavas käändes.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

3

Muudatusel on otsene ja positiivne mõju nii ajateenijale endale kui ka tema leibkonnale, kuna määruse

kehtestamisel suureneb ajateenija igakuine toetus. Ajateenija toetuse suurendamine tagab

ajateenijatele paremad võimalused soetada ajateenistuse läbimiseks vajalikke esemeid, tänu millele on

oodata teenistusmotivatsiooni paranemist.

Muudatus avaldab mõju ajateenijatele, keda lähetatakse RSO-le. Ajateenija RSO-le lähetamine on

võimalik vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. RSO-le lähetatud ajateenijale makstakse RSO-l

osalemise ajal peale igakuise toetuse ka suurendatud toetust. Seeläbi kasvab ka ajateenija sissetulek.

Lisaks omandab ajateenija RSO-l kogemusi ja väljaõpet, mida ei ole tavapärases ajateenija väljaõppes

võimalik omandada. Samuti säilib ajateenijal võimalus võtta juba RSO-l olles lähetamiseks antud

nõusolek tagasi ja Kaitsevägi peab esimesel võimalusel korraldama ajateenija ajateenistuskohta tagasi

toomise. Seejärel jätkub ajateenija tavapärane väljaõpe tema ajateenistuskohas kuni ettenähtud tähtaja

lõpuni.

Kuna RSO-le lähetamine on vabatahtlik, ei kaasne sellega ajateenijale lisapiiranguid ega kohustusi.

Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada ajateenijale positiivseks.

Kaitseväe praktika kohaselt on tegemist muudatusega, mis on vajalik vaid teatud eriala ja üksuste

isikkoosseisude mehitamiseks. Hinnanguliselt puudutab see ca 10-20 ajateenijat aastas. Arvestades

ajateenijate koguarvu (aastas asub ajateenistusse ca 4000 kutsealust), on puudutatud sihtrühma suurus

väike. Seega võib mõju ulatust ja esinemissagedust pidada pigem väikeseks ning harvaesinevaks.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Määruse muudatusel on positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna motiveeritud ajateenija omandab

paremini ajateenistuses antavat sõjalist väljaõpet ning seeläbi paraneb ka ettevalmistatud

reservüksuste kvaliteet.

Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule puudub. Samuti ei oma

muudatus mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvesse. 2026. aastaks on ajateenijate toetusteks planeeritud 11 mln eurot. Määruse rakendamine ei

too tulu riigieelarvesse.

4

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 02.02.2026 nr 5-3/26/1

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastuse esitada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20260119_EN_AT_toetus

20261901_SK_AT_toetus Gerli Morell [email protected]