Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 03/02/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

29/01/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1355409.6 BG

Eelotsuse asi C-761/25

Sotsialno podpomagane – Varna

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Administrativen sad - Varna - Bulgaaria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Radostina Stefanova-Kamisheva

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 03/02/2026

Kokkuvõte C-761/25 – 1

Kohtuasi C-761/25*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

26. november 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Administrativen sad Varna (Varna halduskohus, Bulgaaria)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

26. november 2025

Kaebaja:

Yu. M

Vastustaja:

Direktor na Direktsia „Sotsialno podpomagane“ Varna

Põhikohtuasja ese

Kohtumenetlus, mille ese on halduse üksikakti vaidlustamine, millega keelduti andmast

Bulgaaria kodanike perekondadele ette nähtud ühekordset peretoetust Bulgaarias koolis

käiva kaheksanda klassi nimekirja kantud lapse eest põhjusel, et sellise toetuse saamise

võimalust ei ole sõnaselgelt ette nähtud ei üheski teises seaduses ega rahvusvahelises

lepingus, mis on Bulgaaria Vabariigile osalisriigina siduv, seejuures on asjaomasele

lapsele ja tema emale antud Bulgaarias direktiivi 2001/55/EÜ alusel ajutine kaitse.

Eelotsusetaotluse ese ja valdkond

Nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 1, artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14

lõike 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21, 24 ja 34 tõlgendamine

* Kohtumenetluse keel: bulgaaria.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-761/25

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas direktiivi 2001/55/EÜ artikli 3 lõiget 2, artikli 13 lõiget 2 ja artikli 14 lõiget 1

tuleb koostoimes direktiivi põhjendusega 16 ja direktiivi artiklis 1 nimetatud eesmärgiga

tõlgendada nii, et liikmesriik, kes võimaldab alla 18-aastastele ajutise kaitse saanud

isikutele juurdepääsu oma haridussüsteemile, on kohustatud tagama ka nende

perekondadele võimaluse saada ühekordseid laste eest antavaid peretoetusi – sealhulgas

ZSPD (laste eest antavate peretoetuste seaduse (Zakon za semeynite pomoshti za detsa))

artikli 10b lõikes 1 ette nähtud toetust, mille eesmärk on soodustada koolihariduse

jätkamist – isegi kui sellist õigust ei ole sõnaselgelt ette nähtud üheski teises seaduses

ega rahvusvahelises lepingus?

2. Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikeid 1 ja 2, artikli 24 lõikeid 1

ja 2 ning artikli 34 lõikeid 1 ja 2 koostoimes direktiivi 2001/55/EÜ artikli 13 lõikega 2 ja

artikli 14 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised riigisisesed

õigusnormid, nagu ZSPD artikli 3 punkt 5, millega piiratakse ajutise kaitse saanud

kolmandate riikide kodanike õigust saada laste eest antavat peretoetust ZSPD artikli 10b

lõike 1 alusel, kui sellist toetust ei ole ette nähtud ei üheski teises seaduses ega

rahvusvahelises lepingus, mis on Bulgaaria Vabariigile osalisriigina siduv?

Viidatud õigusnormid

Riigisisesed õigusnormid

1. Bulgaaria Vabariigi põhiseadus (Konstitutsia na Republika Bulgaria, edaspidi

„põhiseadus“), eelkõige artikli 5 lõige 4, artikkel 14, artikli 26 lõige 2 ja artikli 47

lõige 1

Põhiseaduse artikli 26 lõikes 2 on sätestatud: „Bulgaaria Vabariigis elavatel

välismaalastel on kõik käesolevas põhiseaduses sätestatud õigused ja kohustused,

välja arvatud õigused ja kohustused, mille teostamiseks on põhiseaduse ja seaduste

kohaselt vajalik Bulgaaria kodakondsus.“

2. Laste eest antavate peretoetuste seadus (Zakon za semeynite pomoshti za detsa,

edaspidi „ZSPD“), eelkõige artiklid 1, 1a, 2, 3, 10 ja 10b

ZSPD artikkel 2:

„(1) Käesoleva seaduse kohased peretoetused on ühekordsed toetused ja igakuised

toetused.

(2) Ühekordsed peretoetused on:

[…]

8. ühekordne toetus kaheksandas klassis õppiva lapse eest.“

SOTSIALNO PODPOMAGANE – VARNA

3

ZSPD artikkel 3:

„Artikkel 3 Õigus laste eest antavatele peretoetustele on:

[…]

2. Bulgaaria kodanike perekondadel – Bulgaarias hooldatavate laste eest;

[…]

5. […]välisriigi kodanike perekondadel, kellel on alaline elamisõigus ja

kes hooldavad oma lapsi Bulgaarias, tingimusel et selliste toetuste saamine

on ette nähtud mõne muu seadusega või rahvusvahelise lepinguga, mis on

Bulgaaria Vabariigile osalisriigina siduv.

ZSPD artikkel 10b:

„Artikkel 10b (1) Perekonnad, kelle lapsed on kantud kooli kaheksanda klassi

nimekirja, saavad ühekordse toetuse õppeaasta alguse kulutuste osaliseks

katmiseks, tingimusel et lapsed elavad riigis alaliselt ega ole suunatud

asendushooldusele väljaspool sünniperekonda […]

(2) Lõikes 1 nimetatud toetust antakse sõltumata perekonna sissetulekust.“

3. Sotsiaalabi seadus (Zakon za sotsialnoto podpomagane, edaspidi „ZSP“), eelkõige

artiklid 2, 11, 12 ja sama seaduse rakendusmäärus, eelkõige artikkel 16

4. Varjupaiga- ja pagulaste seadus (Zakon za ubezhishteto i bezhantsite; edaspidi

„ZUB“, eelkõige artiklid 1 ja 39. Viimati nimetatud säte on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 39 Välismaalastel, kellele on antud ajutine kaitse, on õigus: […]

4. sotsiaalabile; […]“.

5. Lastekaitseseadus (Zakon za zakrila na deteto), eelkõige artiklid 1 ja 10

6. Koolieelse hariduse ja koolihariduse seadus (Zakon za preduchilishtnoto i

uchilishtnoto obrazovanie), eelkõige artikli 38 lõige 1

Liidu õigusnormid

1. Põhiõiguste harta (edaspidi „harta“), eelkõige artikli 14, 21, 24, 34

2. Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise

kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning

meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute

vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (edaspidi „direktiiv“), eelkõige

põhjendused 7, 8, 12, 15 ja 16 ning artikli 1 kuni 3, 13 lõige 2 ja 14 lõige 1

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-761/25

4

3. Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse

kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu

direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette

ajutine kaitse, eelkõige põhjendused 11, 16 ja 17 ning artikkel 2.

Rahvusvahelise õiguse normid

1. Lapse õiguste konventsioon, eelkõige artiklid 2, 3, 27 ja 28

2. Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta, eelkõige I osa punkt 16, II osa

artikkel 16 ja V osa artikkel F

3. Bulgaaria Vabariigi ja Ukraina vaheline sotsiaalkindlustusleping, jõustunud

1. aprillil 2003

Eelnimetatud lepingu artikli 2 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolev leping hõlmab järgmisi sotsiaalkindlustuse valdkondi:

1. Bulgaaria Vabariigis:

- ajutise töövõimetuse hüvitis ning sünnitushüvitis;

- vanaduspension;

- haigusest tingitud püsiva töövõimetuse pension;

- tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud püsiva töövõimetuse pension;

- toitjakaotuspensionid; – töötushüvitis;

- matusetoetus.“

Viidatud kohtupraktika

Riigisisene kohtupraktika

1. Administrativen sad Burgase (Burgase halduskohus, Bulgaaria) 22. oktoobri

2025. aasta kohtuotsus nr 9028, milles on märgitud, et „kuna laste eest makstavad

peretoetused on osa sotsiaalabist, tuleb asuda seisukohale, et ZSPD artikli 3 punktis 5

sätestatud piirangut ei kohaldata välismaalaste suhtes, kellele on antud kaitse ZUBi

alusel“.

2. Administrativen sad Dobrichi (Dobrichi halduskohus, Bulgaaria) 12. juuli

2023. aasta kohtuotsus nr 311, milles täpsustati järgmist:

„ZSPD kohased laste eest antavad peretoetused […] on laste ülalpidamiskulude katteks

ja need väljendavad riigi sotsiaalset funktsiooni, mille kohaselt riik on kohustatud

SOTSIALNO PODPOMAGANE – VARNA

5

toetama laste hooldamist perekeskkonnas vanemate ja hooldajate poolt […] ning

tagama nende heaolu […]. […] Ajutise kaitse saanud lapsed ei tohi sattuda

ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste lastega (Bulgaaria Vabariigi kodanikud,

humanitaarse seisundi või pagulasseisundi saanud välismaalased; Bulgaaria Vabariigi

pikaajalise või alalise elamisloaga välismaalased; varjupaiga saanud välismaalased

ning isikud, kelle suhtes on see ette nähtud rahvusvahelise lepinguga, mis on Bulgaaria

Vabariigi jaoks osalisriigina siduv). Peretoetused kuuluvad põhitoetuste hulka, mis

tagavad lastele nende heaolu tagamiseks õiguse piisavale elatustasemele, ning seega ei

tohi nende perekondi ja/või neid hooldavaid isikuid ZSPD artikli 3 punktis 5 nimetatud

toetusesaajate hulgast välja jätta. Selles kontekstis ei ole ZSPD artikli 3 punktis 5 ette

nähtud piirangud […], mille kohaselt on ajutise kaitse saanud välismaalastel õigus

üksnes ZSP kohastele sotsiaaltoetustele, kuid mitte ZSPD-s ette nähtud peretoetustele,

kooskõlas ei põhiseaduse, lapse õiguste konventsiooni ega direktiiviga, mistõttu tuleb

need põhiseaduse artikli 5 lõigete 1 ja 4 ning liidu õiguse esimuse tõttu kohaldamata

jätta.“

3. Administrativen sad Plovdivi (Plovdivi halduskohus, Bulgaaria) 17. jaanuari

2025. aasta kohtuotsus nr 553 ja Administrativen sad Varna (Varna halduskohus,

Bulgaaria) 7. aprilli 2025. aasta kohtuotsus nr 3850

Liidu kohtupraktika

13. märtsi 2019. aasta kohtuotsus C-635/17, EU:C:2019:192, punkt 54

Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Kaebaja Yu. M. sündis 13. oktoobril 1984 Ukrainas. Ta on Ukraina kodanik ja talle on

Bulgaarias antud ajutine kaitse, mis kehtib kuni 4. märtsini 2026 ning mille andis talle

Darzahvna Agentsia za bezhantsite pri Ministerski savet (ministrite nõukogu juures asuv

riigi pagulasamet, Bulgaaria) kooskõlas direktiiviga 2001/55/EÜ ja rakendusotsusega

(EL) 2022/382. Temaga on kaasas tema alaealine tütar E. M.

2 Õppeaastal 2025/26 oli E. M. kantud Varna (Bulgaaria) kutsekeskkooli kaheksanda

klassi nimekirja, milline asjaolu oli nõuetekohaselt tõendatud.

3 17. juulil 2025 esitas Yu. M. ZSPD artikli 10b alusel Direktor na direktsia „Sotsialno

podpomagane“ – Varnale (Varna sotsiaalkindlustusameti direktor, Bulgaaria, edaspidi

„direktor“) taotluse kaheksanda klassi nimekirja kantud õpilastele ette nähtud ühekordse

toetuse saamiseks. 24. juuli 2025. aasta otsusega keeldus vastustaja seda ühekordset

peretoetust maksmast põhjendusega, et pereliikmetel on Ukraina kodakondsus ning et ei

ole ühtegi muud seadust ega rahvusvahelist lepingut, mis oleks Bulgaaria Vabariigile

osalisriigina siduv, ja mis näeks ette sellise toetuse maksmise. Yu. M. esitas taotluse

rahuldamata jätmise otsuse peale tühistamiskaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-761/25

6

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

4 Kaebaja väidab, et ZSPD artikli 10b alusel tehtud otsus ühekordse toetuse andmisest

keeldumise kohta on õigusvastane, kuna see rikub materiaalõigust ja on vastuolus selle

eesmärgiga. ZSPD artikli 3 punktil 5 põhinev keeldumine on otseses vastuolus lapse

õiguste konventsiooni artiklitega 2, 3 ja 27. Seetõttu tuleb lapse õiguste konventsiooni

vastavalt põhiseaduse artikli 5 lõikele 4 kohaldada vahetult ja ZSPD artikli 3 punkt 5

tuleb jätta kohaldamata. Kaebaja palub vaidlustatud keeldumise otsus tühistada ja

suunata kohtuasi tagasi koos siduva juhisega taotletud ühekordse toetuse andmiseks.

5 Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised argumendid. Keeldumine

põhines õigesti ZSPD artikli 3 punktil 5, mille kohaselt on välisriigi kodanikel ja nende

perekondadel õigus laste eest antavatele peretoetustele, kui on täidetud kaks

kumulatiivset tingimust: (i) alaline elamine ja laste hooldamine Bulgaarias, (ii) selliste

toetuste saamine on ette nähtud mõne muu seadusega või rahvusvahelise lepinguga, mis

on Bulgaaria Vabariigile osalisriigina siduv. Direktori arvates ei ole kahe riigi vahel

praegu ühtegi lepingut, mis näeks ette selliste toetuste andmise. Kuigi direktiiv 2001/55

võimaldab Ukraina kodanikel, kes sisenevad Euroopa Liidu liikmesriikide

territooriumile, saada kohest abi ja toetust sõnaselgelt sätestatud juhtudel, ei ole

käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. ZSPD artikli 3 punktiga 5 ei reguleerita

humanitaarse seisundi või pagulasseisundi andmist, vaid sellega sätestatakse

välismaalaste õigused vastastikuse tunnustamise põhimõttel, kui nii on ette nähtud

rahvusvahelises lepingus või muus seaduses. Seetõttu palub vastustaja riigisisesel kohtul

vaidlustatud keeldumise hindamisel arvesse võtta viitenormi puudumist. Puudub

riigiasutuse asjaomane õigusakt, mis täpsustaks selle konkreetset liiki toetuse andmist ja

võiks olla õiguslik alus taotletud ühekordse peretoetuse andmiseks

sotsiaalkindlustusasutuste poolt, keda ei ole volitatud seadust tõlgendama ja kes

tegutsevad piiratud pädevuse raames.

Eelotsusetaotluse põhjendused

6 Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdeb kõigepealt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja

tema alaealine laps E. M. on Ukraina kodanikud ja seetõttu on neile antud

direktiivi 2001/55/EÜ alusel ajutine kaitse.

7 Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuletab samuti meelde, et selle direktiivi artikli 13

lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks ajutist kaitset

saavate isikute jaoks vajaliku abi sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste kujul, kui neil ei ole

piisavaid vahendeid. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ZUBi artikli 39 lõike 1

punkti 4 kohaselt on ajutise kaitse saanud välismaalastel õigus sotsiaalabile.

8 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on poolte vahel vaidlus selle üle, kas ZSPD

kohased toetused, eelkõige ZSPD artiklis 10b ette nähtud toetused kuuluvad

sotsiaalabisüsteemi, millele ajutise kaitse saanud isikutel on juurdepääs.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus vastab sellele küsimusele jaatavalt – isikutel, kellele on

antud ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ alusel, peab olema õigus saada ka ZSPD

SOTSIALNO PODPOMAGANE – VARNA

7

kohaseid laste eest antavaid peretoetusi, täpsemalt ZSPD artikli 10b lõike 1 alusel

antavat ühekordset toetust kaheksanda klassi õpilastele.

9 Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et arvestades Bulgaaria riigi poolt võetud

direktiivi 2001/55/EÜ artikli 1, artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 1

kohaseid kohustusi, harta artiklis 14 sätestatud õigust haridusele, harta artikli 21 lõikes 2

sätestatud diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning harta artiklis 34 sätestatud õigust

sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile, tuleb ZSPD artikli 3 punkti 5 tõlgendada ja

kohaldada viisil, mis tagab täielikult kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamise ning

selle artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 1 rakendamise. Riiklike sotsiaalabisüsteemide ja

-meetmete kohaldamisel, sealhulgas laste eest antavate peretoetuste maksmisel ei tohi

liikmesriik kohelda ajutise kaitse saanud isikuid oma kodanikega võrreldes

ebasoodsamalt. Lisaks ei kuulu õigus haridusele ja õigus sotsiaalabile nende õiguste

hulka, mille saamise eeldus on põhiseaduse ja riigisiseste õigusaktide kohaselt Bulgaaria

kodakondsus. Kuna ajutise kaitse saanud Ukraina kodakondsusega lapsed võetakse

haridussüsteemi vastu ja nad selles tegelikult ka osalevad, st on kantud asjaomase klassi

nimekirja, peaks nii neil lastel kui ka nende perekondadel olema diskrimineerimiskeelu

põhimõtte raames õigus haridust toetavatele sotsiaaltoetustele.

10 Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et ZSPD kohased peretoetused on rahalised

ja/või mitterahalised hüvitised, mis toetavad laste eest hoolitsemist perekeskkonnas

vanemate või hooldajate poolt. ZSPD kohaselt antakse 12 erinevat toetust, millest

igaühe kohta on kehtestatud piiritlemiskriteerium, mis vastab asjaomase peretoetuse

eesmärgile. ZSPD artikli 10b lõike 1 kohane toetus – ühekordne toetus peredele, kelle

lapsed on kantud kaheksanda klassi nimekirja – on toetus, mida antakse sissetulekut

kontrollimata õppeaasta alguse kulutuste katmiseks, ja üksnes juhul, kui lapsed elavad

riigis alaliselt ega ole suunatud asendushooldusele väljaspool perekonda. ZSPD

artikli 10b lõigete 6 ja 7 kohaselt makstakse see toetus välja kahes osas: 50% summast

makstakse välja pärast toetuse andmise otsuse jõustumist ja ülejäänu õppeaasta teise

poole alguses, kui laps jätkab koolis käimist. Toetus tuleb tagasi maksta, kui laps ei

hakka koolis käima või kui ta ei jätka teisel poolaastal koolis käimist kuni kaheksanda

klassi lõpetamiseni, välja arvatud juhul, kui see on tingitud tervislikest põhjustest.

11 Arvestades riigisiseste õigusnormide eripärasid võib eelotsusetaotluse esitanud kohtu

arvates põhjendatult asuda seisukohale, et see ühekordne toetus on mõeldud õpilastele

stiimulina koolihariduse jätkamiseks, toetades vanemaid keskkooli alguses tekkivate

märkimisväärsete kulutuste kandmisel. Selles kontekstis võib ZSPD artiklis 10b ette

nähtud toetust käsitada haridusele suunatud meetmena, nimelt kooli poolelijätmise

vähendamise vahendina. Kuna toetust antakse sõltumata perekonna sissetulekust, võib

seda põhjendatult käsitada meetmena, mis pakub stiimulit koolihariduse jätkamiseks.

12 Neid normatiivseid eripärasid arvestades leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et

kõnealust ühekordset toetust võib käsitleda nii seoses õigusega sotsiaalabile (vanemate

puhul) kui ka õigusega haridusele (laste puhul, kes on õpilaste nimekirja kantud).

Seetõttu leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kõnealust toetust võib käsitada üldise

sotsiaalabisüsteemi osana ja tõlgendada nii, et see kuulub osalisriikide võetud kohustuste

hulka, mis on sätestatud lapse õiguste konventsiooni artikli 27 lõikes 3 ja artikli 28

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-761/25

8

lõikes 1, või liikmesriikide kohustuste hulka, mis tulenevad direktiivi 2001/55/EÜ

artikli 13 lõikest 2 ja artikli 14 lõikest 1.

13 Vaatamata niisugusele halduskohtute seisukohale kohaldab Agentsia po sotsialno

podpomagane (sotsiaalhoolekandeamet, Bulgaaria) jätkuvalt ZSPD artikli 3 punkti 5

sõna-sõnalt ja keeldub igal aastal andmast ühekordseid toetusi ajutise kaitse saanud

Ukraina kodanikest õpilastele. Ka käesoleval juhul leiavad haldusasutused, et Bulgaaria

õiguses puudub viitenorm, st riigiasutuse asjaomane õigusakt, mis täpsustaks

konkreetset liiki toetuse andmist ja mis võiks olla toetuse andmise õiguslik alus. See

süstemaatiline vastuolu kohtupraktika ja halduspraktika vahel tekitab õiguskindlusetust

ning raskendab liidu õiguse tõhusat kohaldamist, mistõttu on vaja, et Euroopa Kohus

seda tõlgendaks.