Leping

Hankeleping nr 5.2-9/5627-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja OÜ AGE Reklaam, registrikood 10281603, asukoht Kursi 3, 10415 Tallinn, (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Kaarel Grepp, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 30 lõike 1 alusel, lähtudes töövõtjaga 14.06.2023

sõlmitud raamlepingust nr 5.2-9/3471-1. 1.2. Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

2. Lepingu maksumus ja maksetingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 7445

(seitse tuhat nelisada nelikümmend viis) eurot. Hinnale lisandub käibemaks. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.

3. Kontaktisikud 3.1. Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:

3.1.1. tellija kontaktisik on ekspert (vaimne heaolu kriisides) Helen Raja, 54510252, [email protected];

3.1.2. töövõtja kontaktisik on projektijuht Sille Tsizikova, 56659041, [email protected].

4. Lõppsätted 4.1. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 4.2. Lepingule kehtivad kõik poolte vahel 14.06.2023 sõlmitud raamlepingus nr 5.2-9/3471-1

sätestatud tingimused. 4.3. Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.

4.4. Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis puudutavad käesoleva lepinguga ettenähtud tööde teostamist.

5. Lisad 5.1. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:

5.1.1. Lisa 1 - tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2 - pakkuja pakkumus; 5.1.3. Lisa 3 - psühholoogilise esmaabi juhendmaterjal „Psühholoogiline esmaabi:

juhend otsestele abistajatele“; 5.1.4. Lisa 4 - psühholoogilise esmaabi juhendmaterjal „Psühholoogiline esmaabi:

otseste abistajate juhendamise käsiraamat“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Kaarel Grepp peadirektor juhatuse liige

Hinnapakkumine nr 6072 21.12.2025

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET    Helen Raja   Paldiski mnt 80    10617  Tallinn  

Projekt 25329 - 25329 Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomine

Toote nimetus & Lisainfo Kogus Hind Summa Agentuuritöö 7 445.00 Disainer Illustratsioonide kunstilise stiili kontsepstiooni väljatöötamine

25 h 45.00 1 125.00

Disainer Kahe juhendmaterjali põhiillustratsioonide loomine 2530 erinevat

60 h 45.00 2 700.00

Disainer Kahe juhendmaterjali toetavate illustratsioonide loomine 1015 erinevat

25 h 45.00 1 125.00

Disainer Ikoonide väljatöötamine 58 erinevat

15 h 45.00 675.00

Disainer - illustratsioonide paigutamine wordi failides õigetesse kohtadesse - kõigi loodud illustratsioonide üle andmine eraldiseisvate failidena - mõlema juhendmaterjali üle andmine wordi failide kujul, millesse on lisatud loodud illustratsioonid - pealkirjade/peatükkide, esikaane tagumise poole ja tagumise kaane värvi muutmine

20 h 45.00 900.00

Projektijuht 23 h 40.00 920.00

  Summa:   7 445.00   Käibemaks 24%  

1 786.80

  Kokku EUR   9 231.80

Kommentaar:

  Age Reklaam OÜ Kursi 3  10415 Tallinn Rg-kood: 10281603 KMKR EE100216574

Projektijuht: Sille Tšižikova [email protected]

56659041    

Age Creative

Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomine

Illustratsioonide kontseptsioon

Põhiillustratsioonid

Käsitsi joonistatud ja digitaalselt järeltöödeldud illustratsioonide kunstiline stiil on poolrealistlik ja pehme, kerge akvarellilaadse tekstuuriga. Piirjooned kohati katkevad ja õrnad, värvipalett pastelne.

Illustratsioonide stiil on kergelt hoomatav, taustamürata ja minimalistlik, toetades juhendi eesmärke ja õppimist, hõlbustades juhendites toodud põhisõnumite meeldejätmist. Oma värvivalikuga tagab ühtse stiili materjalide ülejäänud kujunduse (fotode) vahel.

Iga juhendi peatüki ilmestamiseks ning õhu tekitamiseks sisutihedasse teksti oleks hea lisada illustratsioon igale alapealkirjale. See hoiab ka peatükkide ülesehituse sidusa.

Vastavalt vajadusele saab kasutada ka erinevaid värviskaalasid, mis ühtivad Ohvriabi toonidega.

Kahe juhendmaterjali põhiillustratsioonide arv jääb vahemikku 25-30

Toetavad illustratsioonid

Saab kasutada lisaks illustratsioone, mis ei kujuta ainult inimesi vaid esemeid ja keskkondi, on põhiillustratsioonidele toetava sisuga.

Kahe juhendmaterjali toetavate illustratsioonide arv jääb vahemikku 10-15

Mini illustratsioonid ehk ikoonid

Hoidmaks selget ja puhast pildikeelt, asendaksime miniillustratsioonid ikoonidega. Neid saab kasutada läbivalt ilma üldilmet hägustamata, samas sisutihedat teksti eristada ja rõhutada.

Ikoonide arv jääb vahemikku 5-8

Põhiillustratsioonide visuaalsed näidised

Näidis: Peatükk 1.1 Kuidas mõjutavad kriisisündmused inimesi

Värvivariatsioonid, mis on tuletatud Ohvriabi CVI värvipaletist

Põhiillustratsioonide visuaalsed näidised

Näidis: Peatükk 2.4 Iseenda eest hoolitsemine

Põhiillustratsioonide visuaalsed näidised

Toetavad illustratsioonid

Näidis: Peatükk 3.3 lk 27 Reaktsioonid

Näidis: II osa moodulid, lk 62 Toimetulek

Ikoonid

Vaata Kuula Aita

? !

Värvilised

Ikoonid

Mustvalged

? !

Lisasoovitused

Fotosid muutmata kasutada Ohvriabi tasakaalustatud gradiente fotodel. Värvide õrn vahelduvus paneb silma fotol liikuma ja soodustab edastatava emotsiooni ülekandumist.

Lisasoovitused

Rahulikuma ilme saavutamiseks kasutada peatükkide kujunduses Ohvriabi sinist ereda rohelise asemel.

Sinist soovitame kasutada ka juhendi esikaane tagumise poole ja tagakaane jaoks.

Läbivalt kasutada ka Ohvriabi Bitter ja Roboto fonte.

Aitäh

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 2011. aastal

pealkirja all „Psychological first aid: guide for field workers“

© World Health Organization 2011 WHO.

Maailma Terviseorganisatsioon on andnud eestikeelse väljaande tõlke- ja

avaldamisloa Sotsiaalkindlustusametile, kes vastutab ainuüksi eestikeelse tõlke

kvaliteedi ja tõepärasuse eest. Kui ingliskeelsed ja eestikeelsed väljaanded on

vastuolulised, on ingliskeelne originaalversioon siduv ja autentne väljaanne.

Muudetud ja ajakohastatud versioonist „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele

abistajatele“, 2020 © Sotsiaalkindlustusamet, 2025.

Eestikeelse versiooni väljaandja: Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi

osakond.

Tasuta veebiversioon on saadaval Sotsiaalkindlustusameti veebisaidil

www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

P S Ü H H O L O O G IL IS E

E S

M A

A B

I JU

H E

N D

4 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

EESSÕNA Me soovime ulatada käe abivajavatele inimestele, keda mõjutavad kohutavad sündmused

erinevates kogukondades ja riikides ning laiemalt maailmas. See juhend käsitleb psühholoogilist

esmaabi, mis tähendab inimliku, toetava ja praktilise abi pakkumist traumeerivate kriisisündmuste

tõttu kannatada saanud inimestele. Juhend on kirjutatud neile, kellel on võimalik aidata inimesi,

kes on läbi elanud tõsise kriisisündmuse. Juhend annab raamistiku, kuidas toetada inimesi,

austades nende väärikust, kultuuri ja võimeid. Vaatamata oma nimetusele hõlmab

psühholoogiline esmaabi ka sotsiaalse toe pakkumist.

Võib-olla kutsutakse sind töötaja või vabatahtlikuna suurõnnetuse juurde appi või avastad end

õnnetuspaigast, kus inimesed on viga saanud. Ehk oled õpetaja või tervishoiutöötaja, kes vestleb

oma kogukonna inimesega, kes on äsja olnud lähedase inimese vägivaldse surma tunnistaja. See

juhend annab sulle teadmised, mida öelda ja teha sündmusest tugevalt mõjutatud inimese

toetamiseks. Juhend annab sulle ka teavet, kuidas läheneda uuele olukorrale nii, et see on ohutu nii

sulle kui ka teistele ning mitte põhjustada oma tegevusega kahju.

Psühholoogilist esmaabi on soovitanud paljud rahvusvahelised ja riiklikud ekspertide rühmad,

näiteks ÜRO agentuuride vaheline alaline komitee (Inter-Agency Standing Committee, IASC) ja

projekt Sphere. Psühholoogiline esmaabi on alternatiiv psühholoogilisele debriifingule. 2009.

aastal hindas Maailma Terviseorganisatsiooni mhGAP Guidelines Development Group

(suuniste arendusrühm) tõendeid psühholoogilise esmaabi ja psühholoogilise debriifingu kohta.

Organisatsioonis jõuti järeldusele, et inimestele, kes on kriisiolukorrast tugevalt mõjutatud, tuleb

pärast hiljutist traumeerivat sündmust pakkuda psühholoogilist esmaabi, mitte läbi viia

psühholoogilist debriifingut.

See juhend töötati välja, et leppida kokku madala ja keskmise sissetulekuga riikides kasutatavate

psühholoogilise esmaabi materjalide suhtes. Siinne teave on vaid mudel, mida tuleb kohandada

kohalikule kontekstile ja nende inimeste kultuurile, keda abistatakse.

Juhendi on heaks kiitnud paljud rahvusvahelised agentuurid. See peegeldab kujunevat teadust ja

rahvusvahelist üksmeelt, kuidas toetada inimesi vahetult pärast äärmiselt traumeerivaid sündmusi.

Shekhar Saxena

direktor

Stefan Germann

direktor

Marieke Schouten

direktor

Vaimse tervise ja ainete

kuritarvitamise osakond

Õppimine ja partnerlus, Global

Health Team

War Trauma Foundation

Maailma Terviseorganisatsioon World Vision International

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 5

TÄNUSÕNAD Kirjutajad ja toimetajad Leslie Snider (War Trauma Foundation, WTF), Mark van Ommeren (World Health Organization, WHO) ja Alison

Schafer (World Vision International, WVI).

Juhtimisrühm (tähestikuliselt) Stefan Germann (WVI), Erin Jones (WVI), Relinde Reiffers (WTF), Marieke Schouten (WTF), Shekhar Saxena

(WHO), Alison Schafer (WVI), Leslie Snider (WTF), Mark van Ommeren (WHO).

Kujundustiim

Illustratsioonid Julie Smith (PD Consulting). Illustratsioonid ja kujundus Adrian Soriano (WVI).

Illustratsioonide koordineerimine Andrew Wadey (WVI).

Rahastus

World Vision International

Heakskiit

Selle dokumendi on heaks kiitnud 23 rahvusvahelist organisatsiooni (vt nimesid ja logosid esi- ja tagakaanel)

ja Médecins Sans Frontičres (MSF).

Kaasautorid ja toimetajad Numan Ali (Baghdad Teaching Hospital, Iraak), Amanda Allan (Mandala Foundation, Austraalia), Abdalla Mansour Amer

(United Nations Department of Safety and Security), Mary Jo Baca (International Medical Corps, Jordaania), Nancy Baron

(Global Psycho-Social Initiatives, Egiptus), Pierre Bastin (Médecins Sans Frontičres, Šveits), Nancy Beaudoin (konsultant,

Prantsusmaa), Endry van den Berg (War Child Holland, Holland), Elsa Berglund (Church of Sweden, Rootsi), Sandra Bernhardt

(Action Contre le Faim, Prantsusmaa), Cecile Bizouerne (Action Contre le Faim, Prantsusmaa), Margriet Blaauw (War Child

Holland, Holland), Martha Bragin (CARE, USA), Maria Bray (Terre des Hommes, Šveits), Chris Brewin (University College London,

Ühendkuningriik), Melissa Brymer (National Center for Child Traumatic Stress, USA), Susie Burke (Australian Psychological

Society, Austraalia), Sonia Chehil (Dalhousie University, Kanada), Eliza Cheung (Chinese University of Hong Kong, Hiina

Rahvavabariik), Tatyana Chshieva (Dostizhenia Achievements Foundation, Vene Föderatsioon), Laetitia Clouin (konsultant,

Prantsusmaa), Penelope Curling (UNICEF), Jeanette Diaz-Laplante (University of West Georgia, USA), Annie Sophie Dybdal

(Save the Children, Taani), Tonka Eibs (CARE, Austria), Carina Ferreira-Borges (WHO, Kongo Vabariik), Amber Gray

(Restorative Resources, USA), Lina Hamdan (World Vision, Jordaania), Sarah Harrison (Church of Sweden, Rootsi), Michael Hayes

(Save the Children, USA), Takashi Isutzu (United Nations Department of Management), Kaz de Jong (Médecins Sans Frontičres,

Holland), Mark Jordans (HealthNet TPO, Nepal), Siobhan Kimmerle (WVI, Jordaania), Patricia Kormoss (WHO, Šveits), Unni

Krishnan (Plan International, Ühendkuningriik), Ronald Law (Department of Health, Filipiinid), Christine McCormick (Save the

Children, Ühendkuningriik), Amanda Melville (UNICEF), Fritha Melville (Mandala Foundation, Austraalia), Kate Minto (Mandala

Foundation, Austraalia), Jonathan Morgan (Regional Psychosocial Support Initiative – REPSSI, Lõuna-Aafrika), Kelly O’Donnell

(NGO Forum for Health, Šveits), Patrick Onyango (Transcultural Psychosocial Organization, Uganda), Pau Perez-Sales (Médicos del

Mundo, Hispaania), Bhava Nath Poudyal (International Committee of the Red Cross, Nepal), Joe Prewitt-Diaz (American Red

Cross, Puerto Rico), Megan Price (WVI, Austraalia), Robert Pynoos (National Center for Child Traumatic Stress, USA), Nino

Makhashvili (Global Initiative on Psychiatry, Gruusia), Miryam Rivera Holguin (Consultant, Peruu), Sabine Rakotomalala (Terre des

Hommes, Šveits), Gilbert Reyes (National Center for Child Traumatic Stress, USA), Daryn Reichterer (Stanford University, USA),

Chen Reis (WHO, Šveits), Khalid Saeed (WHO, Egiptus), Louise Searle (WVI, Austraalia), Marian Schilperoord (United Nations

High Commissioner for Refugees, Šveits), Guglielmo Schinina (International Organization for Migration, Šveits), Merritt

Schreiber (University of California Los Angeles, USA), Renato Souza (International Committee of the Red Cross, Šveits), Alan

Steinberg (National Center for Child Traumatic Stress, USA), Susannah Tipping (Mandala Foundation, Austraalia),Wietse Tol

(HealthNet TPO, Nepal), Iris Trapman (Mandala Foundation, Austraalia), Patricia Watson (National Center for Child Traumatic

Stress, USA), Inka Weissbecker (International Medical Corps, Gaza), Mike Wessells (Columbia University, USA), Nana Wiedemann

(International Federation of the Red Cross, Taani), Richard Williams (Glamorgan University, Ühendkuningriik), M Taghi Yasamy

(WHO, Šveits), Rob Yin (American Red Cross, USA), William Yule (Children and War Foundation, Ühendkuningriik), Doug Zatzick

(University of Washington, USA).

Täname ka 27 anonüümset vastajat, kes osalesid uuringus, mis käsitles selle dokumendi väljatöötamise vajadust.

E E S S Õ N A

JA

TÄ N U S Õ N A D

6 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 7

EESSÕNA 4

TÄNUSÕNAD 5

1. PEATÜKK. PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI 8

1.1 Kuidas mõjutavad kriisisündmused inimesi 9

1.2 Mis on psühholoogiline esmaabi 10

1.3 Psühholoogiline esmaabi: kes, kus ja millal 11

2. PEATÜKK. KUIDAS ABISTADA VASTUTUSTUNDLIKULT 14

2.1 Inimese ohutuse, väärikuse ja õiguste austamine 15

2.2 Oma tegevuse kohandamine, võttes arvesse inimese kultuuritausta 16

2.3 Teadlikkus teistest kriisiolukordadele reageerimise võimalustest 18

2.4 Iseenda eest hoolitsemine 19

3. PEATÜKK. PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI OSUTAMINE 20

3.1 Hea suhtlus abivajajaga 21

3.2 Valmistu – tutvu kriisiolukorraga 23

3.3 Psühholoogilise esmaabi põhimõtted: jälgi, kuula ja aita 25

3.4 Abistamise lõpetamine 36

3.5 Tõenäoliselt eritähelepanu vajavad inimesed 37

4. PEATÜKK. ENDA JA OMA KOLLEEGIDE TOETAMINE 44

4.1 Abistamiseks valmistumine 45

4.2 Toimetulek stressiga: tervislikud töö- ja eluviisid 46

4.3 Puhkus ja refleksioon 47

5. PEATÜKK. ÕPITU HARJUTAMINE 48

5.1 Näidisjuhtum 1: loodusõnnetus 49

5.2 Näidisjuhtum 2: vägivald ja ümberasustamine 53

5.3 Näidisjuhtum 3: liiklusõnnetus 56

PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: TASKUJUHEND 60

VIITED JA ALLIKAD 62

S IS

U K

O R

D

8 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

1. PEATÜKK PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 9

SELLES PEATÜKIS ARUTLEME:

1.1 KUIDAS MÕJUTAVAD KRIISISÜNDMUSED INIMESI

1.2 MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI

1.3 PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: KES, KUS JA MILLAL

KUIDAS MÕJUTAVAD KRIISISÜNDMUSED INIMESI

Maailmas toimuvad mitmesugused traumaatiliste tagajärgedega sündmused, nagu sõjad,

loodusõnnetused, tulekahjud, õnnetused, inimestevaheline vägivald (nt seksuaalne vägivald) jne.

Need sündmused võivad mõjutada nii üksikuid inimesi ja perekondi kui ka terveid kogukondi.

Inimesed võivad kaotada oma kodu või lähedased, avastada end perest ja kogukonnast eraldatuna,

sattuda vägivalla, hävingu või surma tunnistajateks.

Kuigi need sündmused mõjutavad mingil moel kõiki, võivad inimestel olla erinevad reaktsioonid

ja tunded. Paljud inimesed võivad tunda, et juhtunu rõhub neid, ajab segadusse või muudab

toimunu suhtes äärmiselt ebakindlaks. Nad võivad tunda, et on hirmunud ja ärevil või hoopis

tuimad ja reaalsusest irdunud. Mõni inimene võib reageerida kriisisündmusele kergelt, teised

märksa raskemalt. See, kuidas keegi reageerib, sõltub paljudest teguritest, näiteks:

» kogetava(te) sündmus(t)e laad ja raskusaste;

» eelmised neid tugevalt mõjutanud sündmused;

» toetus, mida inimene saab oma elus teistelt;

» füüsiline tervis;

» isiklik ja perekonna vaimse tervise probleemide taust;

» kultuuritaust ja traditsioonid;

» vanus (nt reageerivad erinevalt eri vanuserühmade lapsed).

1.1

1 . P

EA TÜ K K

10 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Igal inimesel on tugevad küljed ja võimed, mis aitavad tal toime tulla elu väljakutsetega, millega ta

kokku puutub. Siiski on mõned inimesed kriisiolukorras eriti haavatavad ja võivad vajada täiendavat

abi. Näiteks võib osa inimesi olla ohus või vajada rohkem toetust oma vanuse (lapsed, eakad),

vaimse või füüsilise tervise probleemide tõttu või kuuluda rühmadesse, keda võidakse tõrjuda või

kohelda vägivaldselt. Jaotises 3.5 esitatakse suunised haavatavate inimeste abistamiseks.

MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI Sphere’i (2011) ja IASC-i (2007) kohaselt on psühholoogiline esmaabi (ingl psychological first aid,

PFA) inimlik, toetav vastus kaasinimesele, kes kannatab ja võib vajada toetust. Psühholoogiline

esmaabi hõlmab järgmisi teemasid:

» praktilise abi ja toe pakkumine, mis ei ole pealetükkiv;

» vajaduste ja probleemide hindamine;

» inimeste abistamine nende põhivajaduste katmisel (nt toit ja vesi, teave);

» inimeste kuulamine, sundimata neid rääkima;

» inimeste trööstimine ja aitamine, et nad tunneksid end rahulikuna;

» inimeste aitamine teabe ja teenuste saamisel ning sotsiaalne tugi;

» inimeste kaitsmine edasise kahju eest.

OLULINE ON MÕISTA KA SEDA,

MIDA PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI EI HÕLMA:

» see ei ole selline abi, mida saavad pakkuda ainult asjatundjad;

» see ei ole professionaalne nõustamine;

» see ei ole „psühholoogiline debriifing“1 , sest psühholoogiline esmaabi ei hõlma tingimata

põhjalikku arutelu kannatusi põhjustanud sündmuse teemal;

» inimesel ei paluta analüüsida temaga juhtunut ega järjestada aega ja sündmusi;

» kuigi psühholoogiline esmaabi hõlmab inimeste lugude kuulamiseks kättesaadav olemist,

ei tähenda see surve avaldamist abivajajale, et ta räägiks abistajale oma tunnetest ja

reaktsioonist sündmusele.

1 Maailma Terviseorganisatsioon (2010) ja Sphere (2011) kirjeldavad psühholoogilist debriifingut rühmas toimuva arutelu edendamisena. Inimesel palutakse lühidalt, ent süstemaatiliselt meenutada oma tundeid, mõtteid ja emotsionaalseid reaktsioone hiljutise pingelise sündmuse ajal. Seda sekkumist ei soovitata. See erineb mõne organisatsiooni missiooni või tööülesande järel töötajatele läbiviidavast rutiinsest debriifingust.

1.2

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 11

1.3

Psühholoogiline esmaabi on alternatiiv „psühholoogilisele debriifingule“, mis on leitud olevat

ebatõhus. Psühholoogiline esmaabi kätkeb endas tegureid, mida peetakse inimese pikaajalisel

taastumisel kõige tõhusamaks (vastavalt uuringutele ja paljude otseste abistajate üksmeelsele

arvamusele2). Need tegurid hõlmavad:

» turvatunnet, ühenduses olekut teistega, rahu ja lootusrikkust;

» juurdepääsu sotsiaalsele, füüsilisele ja emotsionaalsele toele;

» arusaama, et inimesed suudavad üksteist aidata nii üksikisikute kui ka

kogukonnana.

PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: KES, KUS JA MILLAL

KELLELE ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI MÕELDUD?

Psühholoogiline esmaabi on mõeldud abivajajale, kellele on hiljuti osaks saanud tõsine

kriisisündmus. Abistada võib nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Siiski ei vaja ega soovi kõik

kriisisündmuse üle elanud inimesed psühholoogilist esmaabi. Ära sunni abi peale inimesele, kes

seda ei taha, kuid ole lihtsasti kättesaadav nende jaoks, kes võivad toetust soovida.

2 Vt viidete ja allikate alt Hobfoll, et al. (2007) and Bisson & Lewis (2009)

1 . P

EA TÜ K K

12 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Vahel tuleb ette olukordi, kus inimene vajab märksa spetsiifilisemat tuge kui psühholoogiline

esmaabi. Tunne oma piire ja võta vastu abi teistelt, näiteks meditsiinitöötajatelt (kui selline abi

on saadaval), kolleegidelt või teistelt inimestelt piirkonnas, näiteks kohalikelt ametiasutustelt või

kogukonna- ja usujuhtidelt. Allolevas tekstikastis on loetletud inimesed, kes vajavad lisatoetust

kohe. Sellises olukorras on inimestel elu päästmiseks vaja esmajoones meditsiinilist või muud

abi.

MILLAL OSUTADA PSÜHHOLOOGILIST ESMAABI? Kuigi inimesed võivad vajada abi ja toetust pikka aega pärast kriisisündmust, on psühholoogilise

esmaabi eesmärk aidata inimesi, keda traumeeriv sündmus on mõjutanud hiljuti. Psühholoogilist

esmaabi saad osutada esimesest kontaktist abivajava inimesega. Tavaliselt toimub see sündmuse

ajal või vahetult pärast seda. Siiski võib see toimuda mõnikord ka päevi või nädalaid hiljem,

olenevalt sellest, kui kaua sündmus kestis ja kui raske see oli.

INIMESED, KES VAJAVAD KOHE TÄIENDAVAT TOETUST:

» tõsiste, eluohtlike vigastustega inimesed, kes vajavad erakorralist arstiabi;

» inimesed, kes on nii endast väljas, et ei suuda iseenda või oma laste eest hoolitseda;

» inimesed, kes võivad endale haiget teha;

» inimesed, kes võivad teistele haiget teha.

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 13

KUS OSUTATAKSE PSÜHHOLOOGILIST ESMAABI? Psühholoogilist esmaabi saab osutada kõikjal, kus see on sinu jaoks piisavalt ohutu. Sageli

on see kogukonna piires, näiteks õnnetuspaigas või kohas, kuhu toimetatakse abivajajaid,

näiteks tervisekeskused, varjupaigad, laagrid, koolid ja toidujagamis- või muud kohad, kus

osutatakse abi. Võimalusel püüa anda psühholoogilist esmaabi paigas, kus saad vajadusel

inimesega omaette vestelda, juhul kui see on kohane. Kui inimene on kokku puutunud

sellise kriisisündmusega nagu seksuaalne vägivald, on privaatsus oluline, et tagada

inimesele konfidentsiaalsus ja väärikus.

1 . P

EA TÜ K K

14 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

2. PEATÜKK KUIDAS ABISTADA VASTUTUSTUNDLIKULT

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 15

AUSTA INIMESE ...

väärikust » Kohtle inimest lugupidavalt ning vastavalt tema kultuurilistele ja

sotsiaalsetele normidele.sotsiaalsetele normidele.

VASTUTUSTUNDLIK ABI HÕLMAB NELJA PÕHIPUNKTI:

2.1 INIMESE OHUTUSE, VÄÄRIKUSE JA ÕIGUSTE AUSTAMINE

2.2 OMA TEGEVUSE KOHANDAMINE, VÕTTES ARVESSE INIMESE KULTUURITAUSTA

2.3 TEADLIKKUS TEISTEST KRIISIOLUKORDADELE REAGEERIMISE VÕIMALUSTEST

2.4 ISEENDA EEST HOOLITSEMINE

INIMESE OHUTUSE, VÄÄRIKUSE JA ÕIGUSTE AUSTAMINE

Kui võtad endale vastutuse aidata inimest, keda on mõjutanud kriisiolukord, tuleb sul tegutseda,

austades tema ohutust, väärikust ja õigusi3. Humanitaarabiga seotud inimeste või organisatsioonide,

ka psühholoogilist esmaabi osutavate inimeste suhtes kehtivad järgmised põhimõtted.

ohutust » Ära aseta inimest oma tegudega suuremasse ohtu. » Veendu nii hästi kui võimalik, et abistatav täiskasvanu või laps on

ohutus kohas. Kaitse teda füüsiliste või psühholoogiliste kahjude eest.

õigusi » Veendu, et inimene saab pääseda abile ligi õiglaselt ja diskrimineerimata.

» Aita inimesel nõuda oma õigusi

ja saada olemasolevat tuge.

» Tegutse iga abivajava inimese parimates huvides.

Pea neid põhimõtteid meeles enda kõigis tegudes ja kõigi inimeste suhtes, kellega kokku puutud,

sõltumata nende vanusest, soost või etnilisest taustast. Mõtle järele, mida tähendavad need

põhimõtted sinu enda kultuuri kontekstis. Tea ja järgi oma organisatsiooni käitumissuuniseid

alati, kui töötad või oled vabatahtlik organisatsioonis, millel on olemas sellised suunised.

Alljärgnevad eetilised tee-ja-ära-tee juhised aitavad vältida inimesele suurema kahju

tekitamist ning pakkuda parimat võimalikku hoolt, tegutsedes rangelt abivajaja parimates

huvides.

3 Lisateavet vt Sphere Protection Chapter, Sphere Project (2011).

2.1

2 . P

EA TÜ K K

16 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

OMA TEGEVUSE KOHANDAMINE, VÕTTES ARVESSE

INIMESE KULTUURITAUSTA

Iga kriisisündmuse korral võib sellest mõjutatute hulgas olla erineva kultuuritaustaga inimesi, ka

vähemusi või teisi, keda võidakse tõrjuda. Kultuur määrab, kuidas me inimestesse suhtume, mida

sobib ning mida ei sobi öelda või teha. Näiteks mõnes kultuuris ei ole inimestel tavaks jagada

tundeid kellegagi väljastpoolt oma perekonda. Mõnes teises kultuuris tohivad naised rääkida

ainult teiste naistega, nad võivad riietuda kindlal viisil või on väga oluline, et nad end katavad.

Võib-olla leiad end töötamas inimesega, kelle taust on sinu omast erinev. Abistajana on oluline

teadvustada oma kultuurilist tausta ja uskumusi, et jätta kõrvale oma eelarvamused. Paku inimesele,

keda toetad, abi tema jaoks kõige sobivamal ja mugavamal viisil.

Iga kriisiolukord on ainulaadne. Kohanda see juhend kontekstile, võttes arvesse kohalikke

sotsiaalseid ja kultuurilisi norme. Vaata järgmist tekstikasti, et mõelda psühholoogilise

esmaabi osutamisele eri kultuurides.

» »

LUBATUD Ole aus ja usaldusväärne.

Austa inimese valikut teha ise oma

otsused.

Ole teadlik oma eelarvamustest ja

jäta need kõrvale.

Selgita inimesele, et isegi kui ta

nüüd abist keeldub, on tal sellest

hoolimata võimalik tulevikus abi

saada.

Austa privaatsust ja hoia inimese

lugu konfidentsiaalsena, kui see on

võimalik.

Arvesta inimese kultuuritausta,

vanust ja sugu.

»

»

»

»

»

» »

» »

»

» »

KEELATUD Ära kasuta ära oma suhet

abistajana.

Ära küsi inimeselt tema abistamise

eest raha ega teenet.

Ära anna katteta lubadusi või

valeteavet.

Ära liialda oma oskustega.

Ära sunni abi inimesele peale ja ära

ole pealetükkiv ega semutsev. Ära

sunni inimest rääkima sulle oma

lugu.

Ära jaga abivajaja lugu teistega.

Ära mõista inimest hukka tema

tegude või tunnete pärast.

2.2

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 17

KAALU JÄRGMISI KÜSIMUSI, KUI VALMISTUD OSUTAMA ERI

KULTUURIDES PSÜHHOLOOGILIST ESMAABI

Riietus » Kas mul tuleb lugupidamise näitamiseks riietuda kindlal viisil?

» Kas olukorrast mõjutatud inimene vajab teatud riideesemeid, et

säilitada enda väärikust ja kombeid?

Keel » Kuidas inimesed selles kultuuris tavaliselt üksteist tervitavad?

» Mis keelt nad räägivad?

Sugu, vanus ja

võim

Puudutamine

ja käitumine

Uskumused ja

religioon

» Kas olukorrast mõjutatud naisi peaksid aitama üksnes naissoost

abistajad?

» Kellele ma tohin läheneda (näiteks perekonnapeale või kogukonna

juhile)?

» Millised on tavalised, inimeste puudutamisega seotud kombed?

» Kas on sobilik hoida kellegi kätt või puudutada teda õlast?

» Kas näiteks eakate, laste, naiste ja teistega suheldes tuleb järgida

erilisi käitumisviise?

» Milliseid erinevaid etnilisi ja religioosseid rühmi on olukorrast

mõjutatud inimeste hulgas?

» Millised uskumused või tavad on olukorrast mõjutatud inimestele

olulised?

» Kuidas võivad nad mõista või selgitada, mis on juhtunud?

2 . P

EA TÜ K K

18 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

TEADLIKKUS TEISTEST KRIISIOLUKORDADELE

REAGEERIMISE VÕIMALUSTEST

Psühholoogiline esmaabi on osa laiemast vastusest suurtele humanitaarkriisiolukordadele (IASC,

2007). Kui olukord mõjutab sadu või tuhandeid inimesi, võetakse kasutusele erinevad meetmed,

kuidas kriisiolukordadele reageerida: otsingu- ja päästeoperatsioonid, erakorraline arstiabi,

varjupaigad, toiduabi, perede otsingud ja lastekaitsega seotud tegevused. Sageli on abistajatel ja

vabatahtlikel keeruline teada saada, kus mingid teenused täpselt asuvad. See kehtib näiteks

suurõnnetuste ajal ja paikades, kus puudub toimiv tervishoiu- ja muude teenuste taristu.

Püüa olla teadlik, millised teenused ja tugi võivad olla saadaval – nii saad abistatavate inimestega

jagada informatsiooni ning öelda, kuidas pääseda ligi praktilisele abile.

2.3

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 19

Abistajatel ei pea psühholoogilise esmaabi osutamiseks olema „psühhosotsiaalne“ taust. Kui

soovid aga kriisiolukorras aidata, soovitame töötada organisatsiooni või kogukonnarühma

kaudu. Iseseisvalt tegutsedes võid seada end ohtu ning tõenäoliselt ei saa pakkuda olukorrast

mõjutatud inimestele vajalikke vahendeid ja toetust ning sellel võib olla negatiivne mõju

jõupingutustele tegevusi koordineerida.

ISEENDA EEST HOOLITSEMINE Vastutustundlik abistamine tähendab ühtlasi hoolitsemist iseenda tervise ja heaolu eest.

Kriisiolukorras abistajana kogetu võib otseselt või kaudselt mõjutada ka sind ennast või sinu

perekonda. On tähtis, et pöörad erilist tähelepanu enda heaolule ja oled veendunud, et suudad

füüsiliselt ja emotsionaalselt teisi aidata. Hoolitse enda eest, et saaksid parimal viisil hoolitseda

teiste eest. Tiimis töötades pööra tähelepanu ka kaasabistajatele. (Abistajate toetamise kohta leiad

lisateavet 4. peatükist.)

KUI VÄHEGI VÕIMALIK, VASTA KRIISIOLUKORRALE JÄRGNEVALT:

» järgi kriisi juhtivate asjakohaste ametiasutuste suuniseid;

» selgita välja, kuidas korraldatakse reageerimist kriisiolukorrale ja millised vahendid

(kui neid on) on inimeste abistamiseks kättesaadavad;

» ära jää teele ette otsingu- ja pääste- või meditsiinitöötajatele;

» tea enda rolli ja selle piire.

2.4

2 . P

EA TÜ K K

20 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

3. PEATÜKK PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI OSUTAMINE

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 21

SELLES PEATÜKIS ARUTLEME JÄRGMISTEL TEEMADEL:

3.1 HEA SUHTLUS ABIVAJAJAGA

3.2 VALMISTU – TUTVU KRIISIOLUKORRAGA

3.3 PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI PÕHIMÕTTED: JÄLGI, KUULA JA AITA

3.4 ABISTAMISE LÕPETAMINE

3.5 TÕENÄOLISELT ERITÄHELEPANU VAJAVAD INIMESED

HEA SUHTLUS ABIVAJAJAGA Sinu suhtlusviis on kriisiolukorras väga oluline. Kriisisündmuse läbi elanud inimesed võivad

olla väga ärritunud, hirmul või segaduses. Mõned inimesed süüdistavad kriisi ajal juhtunud

sündmustes iseennast. Olles rahulik ja väljendades mõistmist, aitad kriisist tugevalt

mõjutatud inimestel tunda end ohutumalt ja turvalisemalt. Nad võivad olla kindlad, et neid

mõistetakse, austatakse ja nende eest hoolitsetakse asjakohaselt.

Inimene, kellel on selja taga traumeeriv sündmus, võib soovida sulle oma lugu jutustada. Kellegi

loo kuulamine võib olla suurepäraseks toeks. Siiski on oluline mitte survestada inimest oma

läbielamistest rääkima. Mõni inimene ei pruugi tahta juhtunust või toimunu asjaoludest

rääkida. Ometi võib ta väärtustada, kui jääd tema juurde ja ootad vaikselt, andes mõista, et oled

olemas, kui ta soovib rääkida, või pakud praktilist tuge, nagu toit või klaas vett. Ära räägi liiga

palju, lase inimesel vaikida. Vaikimine võib anda inimesele „ruumi“ ja julgustada teda jagama

teiega oma mõtteid.

Jälgi hea suhtluse nimel nii oma sõnu kui ka kehakeelt, nagu näoilmeid, silmsidet, žeste ja seda,

kuidas teise inimese suhtes istud või seisad. Igal kultuuril on omad käitumisviisid, mis on

asjakohased ja lugupidavad. Räägi ja käitu arvestades inimese kultuuritausta, vanust, sugu,

tavasid ja religiooni.

3.1

3 . P

EA TÜ K K

22 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Allpool on soovitused, mida öelda ja teha ning mida mitte öelda ega teha. Kõige tähtsam on jääda

iseendaks, pakkuda abi ning hoolitsust ehtsalt ja siiralt.

MIDA ÖELDA JA TEHA

» Püüa leida rääkimiseks vaikne

koht. Minimeeri välised segajad.

» Austa privaatsust ja hoia

inimese lugu vajaduse korral

konfidentsiaalsena.

» Püsi inimese lähedal, kuid hoia

sobivat vahemaad sõltuvalt tema

vanusest, soost ja kultuurist.

» Anna teada, et sa kuulad,

näiteks noogutades pead või

öeldes „hmm“.

» Ole kannatlik ja rahulik.

» Esita faktilist teavet, kui sul seda

on. Ole aus. Tunnista, kui sa

midagi ei tea. Kasuta näiteks

konstruktsioone: „Ma ei tea, kuid

püüan selle teie jaoks välja

uurida.“

» Anna teavet viisil, mida inimene

mõistab, ning tee seda lihtsalt.

» Uuri, kuidas inimene end tunneb ja

kas on olulisi fakte, millest ta

soovib sulle rääkida, näiteks kodu

kaotus või armastatud inimese

surm. Ütle näiteks: „Tunnen kaasa.

Mõistan, et see on teie jaoks väga

raske.“

» Tee kindlaks inimese tugevad

küljed, samuti selgita välja, kas ja

kuidas on ta ise ennast aidanud.

» Lase inimesel vaikida.

MIDA MITTE ÖELDA

EGA TEHA

» Ära sunni inimest jutustama sulle

oma lugu.

» Ära katkesta rääkijat ega kiirusta

teda tagant, näiteks ära vaata kella

ega räägi liiga kiiresti.

» Ära puuduta inimest, kui sa pole

kindel, et seda sobib teha.

» Ära hinda seda, mida inimene on

teinud või tegemata jätnud või

kuidas ta end tunneb. Ära ütle „Te ei

peaks niimoodi tundma“ või: „Te

peaksite olema õnnelik, et ellu jäite“.

» Ära mõtle välja asju, mida sa ei tea.

» Ära kasuta liiga tehnilist sõnavara.

» Ära räägi inimesele kellegi teise

lugu.

» Ära räägi enda muredest.

» Ära anna petlikke lubadusi või

kinnitusi.

» Ära mõtle ega käitu nii, nagu

peaksid lahendama inimese eest

kõik tema probleemid.

» Ära röövi inimeselt jõudu ja tunnet,

et ta on võimeline enda eest

hoolitsema.

» Ära räägi inimesest negatiivselt,

nimetades teda näiteks „hulluks“ või

„segaseks“.

Pea meeles häid suhtlemise põhimõtteid, kui jälgid, kuulad ja aitad. Tegemist on

psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtetega, mida kirjeldatakse järgmistel lehekülgedel.

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 23

VALMISTU – TUTVU KRIISIOLUKORRAGA

Kriisiolukorrad võivad olla kaootilised ja vajada kiiret tegutsemist. Kui võimalik, püüa siiski enne

kriisikoldesse sisenemist saada olukorra kohta täpsemat teavet. Kaalu järgmisi küsimusi:

VALMISTU

» Tutvu kriisisündmusega.

» Tutvu kättesaadavate teenuste ja toega.

» Hangi teavet ohutuse ja turvalisusega seotud probleemide kohta.

3.2

3 . P

EA TÜ K K

24 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

ENNE KRIISIKOLDESSE SISENEMIST TEE KINDLAKS JÄRGMISED

ASJAOLUD

Olulised küsimused

Kriisisündmus » Mis juhtus?

» Millal ja kus see juhtus?

» Kui paljusid inimesi võib juhtunu mõjutada ja kes need

inimesed on?

Kättesaadavad

teenused ja tugi

Ohutuse ja

turvalisusega

seotud probleemid

» Kes tagab põhivajadused, näiteks erakorralise arstiabi, toidu, vee,

varjupaiga või pereliikmete otsimise?

» Kus ja kuidas pääsevad inimesed ligi nendele teenustele?

» Kes veel aitab? Kas abistamisse kaasatakse ka

kogukonna liikmed?

» Kas kriisisündmus on läbi või jätkub (nt maavärina

järeltõuge või kestev konflikt)?

» Millised ohud võivad olla keskkonnas (nt mässajad,

maamiinid või kahjustatud taristu)?

» Kas on paiku, kuhu sisenemist tuleks vältida, sest need ei ole

turvalised (nt füüsilised ohud) või kuna sul on keelatud seal

olla?

Need olulised küsimused aitavad sul mõista olukorda paigas, kuhu oled sisenemas, aidates sul

osutada psühholoogilist esmaabi ohutumalt ja olla teadlikum ka enda ohutusest.

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 25

PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI PÕHIMÕTTED: JÄLGI, KUULA

JA AITA

Psühholoogilise esmaabi kolm peamist tegevuspõhimõtet on: jälgi, kuula ja aita. Need põhimõtted

annavad suunised, kuidas kriisiolukorda jälgida ja sinna ohutult siseneda, läheneda olukorrast

mõjutatud inimestele, mõista nende vajadusi ning aidata neid toe ja teabega (vt järgmist tabelit).

»

JÄLGI »

»

Kontrolli ohutust.

Tee kindlaks inimesed, kelle põhivajadused on

rahuldamata.

Tee kindlaks tõsise stressireaktsiooniga inimesed. Selgituseks: stressireaktsioone on erinevaid ja

need võivad avalduda samaaegselt. Näiteks inimene nutab ja samal ajal tunneb, et aeg juskui seisab.

KUULA

» Lähene inimestele, kes võivad vajada tuge.

» Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured.

» Kuula inimesi ja aita neil tunda end rahulikult.

»

AITA

Aita inimestel rahuldada põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele.

» Aita inimestel toime tulla probleemidega.

» Anna teavet.

» Vii inimesed kokku nende lähedastega ja abista neid

sotsiaalse toe saamisel.

3.3

3 . P

EA TÜ K K

26 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Kriisiolukorrad võivad kiiresti muutuda. Olukord, mille sündmuskohalt eest leiad, võib erineda

sellest, mida teadsid enne kohale saabumist. Seetõttu on oluline võtta aega – kasvõi mõni hetk –,

et tutvuda enne abi osutamist olukorraga.

»

JÄLGI »

»

Kontrolli ohutust.

Tee kindlaks inimesed, kelle põhivajadused on

rahuldamata.

Tee kindlaks tõsise stressireaktsiooniga inimesed.

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 27

Kui leiad end järsku kriisiolukorras, milleks sul pole olnud aega valmistuda, võid piirduda lihtsalt

kiire kontrolliga. Need hetked annavad sulle võimaluse olla rahulik, kaitstud ja mõelda enne

tegutsemist. Järgmises tabelis on küsimused, mida võtta arvesse, ja olulised sõnumid hetkeks, kui

tutvud olukorraga.

TUTVUMINE KÜSIMUSED OLULINE

SÕNUM

Ohutus » Milliseid ohte näed keskkonnas (nt

aktiivne konflikt, kahjustatud teed,

ebastabiilsed hooned, tulekahju või

üleujutus)?

» Kas saad olla kohal ilma ennast või

teisi kahjustamata?

Ära mine kriisikohta,

kui sa ei ole ohutuses

veendunud. Püüa leida

abi seda vajavatele

inimestele. Võimaluse

korral suhtle

abivajajaga ohutust

kaugusest.

Inimesed, kelle põhivajadused on rahuldamata

Tõsise stressi- reaktsiooniga inimesed

» Kas keegi tundub olevat kriitiliselt

vigastatud ja vajab erakorralist

arstiabi?

» Kas keegi näib vajavat päästmist,

näiteks inimesed, kes on lõksus või

otseses ohus?

» Kas kellegi põhivajadused on

rahuldamata, näiteks ilmale

mittevastavad või rebenenud

riided?

» Millised inimesed võivad vajada

abi, et pääseda ligi põhiteenustele?

Kes vajab erilist tähelepanu, et

olla kaitstud diskrimineerimise ja

vägivalla eest?

» Kas minu läheduses on veel keegi,

kes saab olla abiks?

» Kas on inimesi, kes tunduvad olevat

äärmiselt endast väljas, ei suuda ise

liikuda, ei reageeri teistele või on

šokis?

» Kus ja kes vajab kõige rohkem abi?

Tea oma rolli ja püüa

leida abi inimestele, kes

vajavad rohkem toetust

või kellel on

rahuldamata

põhivajadused.

Suuna kriitiliselt

vigastatud inimesed

meditsiinitöötajate

või teiste

esmaabikoolitusega

inimeste juurde.

Kaalu, kellel võib olla

psühholoogilisest

esmaabist kasu ja

kuidas saad neid

inimesi kõige paremini

aidata.

28 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Inimesed võivad kriisile reageerida väga erinevalt.

Alljärgnevalt on loetletud mõned võimalused:

» füüsilised sümptomid (nt värinad, peavalu, suur

väsimus, isukaotus, valud);

» nutt, kurbus, masendus, lein;

» ärevus, hirm;

» valvelolek või närvilisus;

» hirm, et juhtub midagi väga halba;

» unetus, õudusunenäod;

» ärrituvus, viha;

» süütunne, häbi (nt ellujäämise või teiste aitamata või

päästmata jätmise pärast);

» segaduses olek, emotsionaalne tuimus, reaalsusest

irdumise tunne või hämmeldus;

» endassetõmbunud, tardunud olek;

» teistele vastamata jätmine, vaikimine;

» meeltesegadus (nt ei tea inimene oma nime, oma

päritolukohta või seda, mis juhtus);

» inimene ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest

(nt ei söö ega joo, ei ole võimeline tegema lihtsaid

otsuseid).

Mõned inimesed võivad olla kriisist mõjutatud vaid vähesel

määral ja mõni üldse mitte.

Enamik inimesi taastub aja jooksul hästi, eriti kui neil õnnestub rahuldada oma põhivajadused

ja neile pakutakse tuge, näiteks neid ümbritsevate inimeste ja psühholoogilise esmaabi näol.

Siiski võib raske või pikaajalise stressireaktsiooniga inimene vajada rohkem tuge kui vaid

psühholoogiline esmaabi. Sageli on see nii, kui inimene ei suuda toime tulla oma igapäevaeluga

või on ohuks iseendale või teistele. Veendu, et tugeva stressireaktsiooniga inimest ei jäeta üksi.

Püüa teda kaitsta kuni reaktsiooni möödumiseni või kuni leiad abi piirkonna tervishoiutöötajatelt,

kohalikelt juhtidelt või teistelt kogukonna liikmetelt.

Otsi ka olukorrast mõjutatud elanikkonna hulgast inimesi, kes vajavad, et nende eest

hoolitsemisele ja nende ohutusele pööratakse erilist tähelepanu.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 29

INIMESED, KES VÕIVAD KRIISIOLUKORRAS ERILISELT TÄHELEPANU

VAJADA (VT JAOTIST 3.5)

» Lapsed ja noorukid, eriti kui nad on eraldatud oma hooldajatest, võivad vajada

kuritarvitamise ja ärakasutamise eest kaitset. Samuti vajavad nad tõenäoliselt, et neid

ümbritsevad inimesed hoolitseksid nende eest ja rahuldaksid nende põhivajadusi.

» Halvenenud tervisliku seisundiga või füüsilise ja vaimse puudega inimesed

võivad vajada ohutusse kohta pääsemiseks eriabi, kaitset kuritarvitamise eest ning

juurdepääsu arstiabile ja muudele teenustele. Nende hulka võivad kuuluda

nõrgad eakad inimesed, rasedad, raskete vaimse tervise probleemidega inimesed

või nägemis- või kuulmishäiretega inimesed.

» Kriisiolukorras võivad erilist kaitset vajada ka diskrimineerimise või vägivalla ohus

inimesed, näiteks naised või teatud etniliste rühmade esindajad. Samuti võivad nad vajada

toetust, et pääseda ligi olemasolevale abile.

Abisaava inimese tähelepanelik ärakuulamine on oluline, et mõista tema olukorda ja vajadusi,

aidata tal rahuneda ning pakkuda talle asjakohast abi. Õpi kuulama oma:

» silmadega, pakkudes inimesele jagamatut tähelepanu;

» kõrvadega, kuulates tähelepanelikult tema muresid;

» südamega, hoolivalt ja lugupidavalt.

KUULA

» Lähene inimestele, kes võivad vajada tuge.

» Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured.

» Kuula inimesi ja aita neil tunda end rahulikult.

30 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

1. LÄHENEMINE INIMESELE, KES VÕIB VAJADA TUGE

» Lähene inimesele lugupidavalt, võttes arvesse tema kultuuritausta.

» Tutvusta end, öeldes oma nime ja organisatsiooni.

» Küsi, kas saad aidata.

» Leia võimaluse korral rääkimiseks ohutu ja

vaikne koht.

» Aita inimesel tunda end mugavalt. Paku talle

võimalusel näiteks vett.

» Proovi tagada inimese ohutus.

» Kui see on turvaline, vii inimene vahetust ohust

eemale.

» Ürita kaitsta inimest ajakirjanduse eest, et tagada

tema privaatsus ja väärikus.

» Kui inimese stressireaktsioon on väga tugev, siis

kanna hoolt, et ta ei jääks üksi.

2. KÜSI, MILLISED ON INIMESE VAJADUSED JA MURED

» Ehkki mõned vajadused võivad olla ilmsed, näiteks

vajadus katta tekiga inimene, kelle riided on

rebenenud, tasub inimeselt alati küsida, mida ta

vajab ja mille pärast muret tunneb.

» Uuri välja, mis on hetkel tema jaoks kõige

olulisem. Aita inimesel mõista, mis on tema

prioriteedid.

3. KUULA INIMEST JA AITA TAL OLLA RAHULIK

» Püsi inimese lähedal.

» Ära sunni teda rääkima.

» Kuula inimest, kui ta soovib juhtunust rääkida.

» Aita inimesel, kes on tugevasti mõjutatud, olla rahulik. Veendu, et ta ei jää üksi.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 31

AITA INIMESEL OLLA RAHULIK

Mõni kriisi üle elanud inimene võib olla ärevil ja endast väljas. Võib tunduda, et ta on

segaduses ja rusutud meeleolus. Tal võivad esineda ka füüsilised reaktsioonid, nagu värinad,

hingamisraskused või südamepekslemine. Allpool on esitatud mõned meetodid, kuidas

aidata abivajajat, et ta tunneks end nii vaimselt kui ka füüsiliselt rahulikuna.

» Räägi rahuliku ja leebe häälega.

» Kui see on kultuuriliselt sobilik, hoia inimesega rääkides silmsidet.

» Meenuta inimesele, et oled seal selleks, et teda aidata. Kui see vastab tõele, siis

kinnita inimesele, et ta on kaitstud.

» Paku inimesele, kes tunneb end ebareaalselt või oma ümbrusest eraldatuna,

kaitstuse tunnet. See aitab tal oma keskkonna ja iseendaga kontakti saada. Sa saad

sellele kaasa aidata, paludes tal:

» asetada jalad põrandale ja neid tunnetada;

» puudutada enda süles olevaid sõrmi või käsi;

» pöörata tähelepanu mõnele keskkonnas olevale neutraalsele asjale, mida näete,

kuulete või tunnete. Lase inimesel nimetada, mida ta näeb ja kuuleb;

» julgusta inimest keskenduma oma hingamisele ja hingama aeglaselt.

32 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Ehkki iga kriisiolukord on ainulaadne, vajavad kriisist mõjutatud inimesed sageli alljärgnevas

tekstikastis loetletut.

Inimesed võivad pärast traumeerivat sündmust tunda end haavatavana, isoleerituna või jõuetuna.

Nende igapäevaelu võib olla häiritud. Nad ei pruugi ligi pääseda oma tavalisele toele või avastavad

äkki, et elavad pingelistes tingimustes. Psühholoogilise esmaabi korral on tähtis, et inimene viiakse

kontakti praktilise toega. Pea meeles, et psühholoogiline esmaabi on sageli ühekordne sekkumine

ja sa saad abistada vaid lühikest aega. Olukorrast mõjutatud inimesed peavad pikas perspektiivis

kasutama taastumiseks enda toimetulekuoskusi.

Aita inimestel ennast aidata ja saada tagasi kontroll oma olukorra üle.

»

AITA

Aita inimestel rahuldada põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele.

» Aita inimestel toime tulla probleemidega.

» Anna teavet.

» Vii inimesed kokku nende lähedastega ja abista neid

sotsiaalse toe saamisel.

SAGEDASED VAJADUSED:

» põhivajadused, näiteks varjupaik, toit, vesi ja hügieen;

» tervishoiuteenused vigastuste korral või abi krooniliste ja pikaajaliste meditsiiniliste

seisundite korral;

» arusaadav ja õige teave sündmuse, lähedaste ja kättesaadavate teenuste kohta;

» võimalus kontakteeruda lähedaste, sõprade ja teiste sotsiaalset tuge pakkuvate

inimestega;

» juurdepääs spetsiifilisele toele, mis on seotud kultuuri või religiooniga;

» saada nõustatud ja olla kaasatud tähtsate otsuste langetamisel.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 33

1. AITA INIMESEL RAHULDADA PÕHIVAJADUSI JA PÄÄSEDA LIGI

TEENUSTELE Aidates inimestel põhivajadusi rahuldada, mõtle läbi järgmised punktid.

» Püüa kohe pärast kriisisündmust aidata abivajajal rahuldada põhivajadused (toit, vesi,

varjupaik ja hügieen).

» Uuri, millised spetsiifilised vajadused inimesel on – näiteks tervishoid, rõivad või väikelaste

toitmiseks mõeldud esemed (tassid ja pudelid) – ja püüa talle kindlustada olemasolev abi.

» Veendu, et haavatav või tõrjutud inimene ei jää tähelepanuta (vt jaotist 3.5).

» Võta ühendust, kui oled lubanud seda teha.

2. AITA INIMESEL PROBLEEMIDEGA TOIME TULLA

Abi vajav inimene võib tunda end muredest ja hirmudest ülekoormatuna. Aita tal vaagida,

millised vajadused on kõige pakilisemad ning kuidas neid tähtsuse järjekorda seada ja seejärel

käsitleda.

Näiteks võid paluda inimesel mõelda, mida tuleks teha kohe ja mis võib jääda hilisemaks. Võime

mõnda küsimust käsitleda annab inimesele suurema kontrollitunde ja aitab olukorraga paremini

toime tulla. Pea meeles:

» aidata inimesel oma elus üles leida tugi, näiteks sõbrad või perekond, kes saavad teda

abistada;

» anda inimesele praktilisi soovitusi, kuidas rahuldada enda vajadusi (selgita näiteks,

kuidas registreeruda materiaalse toe või toiduabi saamiseks);

» paluda inimesel mõelda, kuidas ta minevikus raskete olukordadega hakkama on saanud

ning kinnita ta võimet, et ta suudab ka käesoleva olukorraga toime tulla;

» küsida inimeselt, mis aitab tal end paremini tunda ning julgusta teda kasutama

positiivseid toimetulekustrateegiaid ja vältima negatiivseid (vt järgmist tabelit).

34 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

TOIMETULEK

Kõigil on olemas loomulikud toimetuleku viisid. Julgusta inimest kasutama tema enda

positiivseid toimetulekustrateegiaid ja vältima negatiivseid. See aitab tal tunda end

tugevamana ja saada tagasi kontrollitunde. Kohanda järgmisi soovitusi, et võtta arvesse

inimese kultuuri ja seda, mida on konkreetses kriisiolukorras võimalik teha.

Julgusta kasutama

positiivseid

toimetulekustrateegiaid

Väldi negatiivseid

toimetulekustrateegiaid

» Puhka piisavalt.

» Söö nii regulaarselt kui võimalik ja joo vett.

» Räägi ja veeda aega oma pere ja sõpradega.

» Aruta probleeme kellegagi, keda usaldad.

» Tee midagi sellist, mis aitab sul lõdvestuda (jaluta,

laula, palveta, mängi lastega).

» Tee trenni.

» Leia ohutuid viise, kuidas aidata teisi kriisis inimesi ja

osaleda kogukonna tegevuses.

» Ära tarvita narkootikume, suitseta ega tarbi

alkoholi.

» Ära maga kogu päeva.

» Ära tööta vahetpidamata ilma puhkuse ja lõõgastumiseta.

» Ära isoleeri ennast sõpradest ja lähedastest.

» Ära jäta tähelepanuta elementaarset isiklikku hügieeni.

» Ära ole vägivaldne.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 35

3. ANNA TEAVET Kriisisündmusest mõjutatud inimene soovib täpset teavet järgmise kohta:

» sündmus;

» lähedased või teised olukorrast mõjutatud inimesed;

» nende ohutus;

» nende õigused;

» ligipääs vajalikele teenustele ja asjadele.

Pärast kriisisündmust võib olla raske leida täpset teavet. Samal ajal kui info kriisi kohta saab

teatavaks ja käiku lastakse leevendusmeetmed, võib olukord hetkega muutuda. Sageli võivad

levida kuulujutud. Sul ei pruugi olla ühel ajahetkel kõiki vastuseid, aga kui vähegi võimalik,

siis:

» uuri välja, kust on võimalik saada õiget teavet ning millal ja kust saab uuenenud infot;

» proovi hankida võimalikult palju teavet, enne kui lähened inimesele, et pakkuda talle

tuge;

» püüa olla kursis kriisi hetkeolukorraga, ohutusküsimuste, pakutavate teenuste ning

kadunud või vigastatud inimeste seisundi või asukohaga;

» veendu, et inimesele räägitakse, mis toimub ja mis on plaanis;

» kui inimesele pakutakse teenuseid (tervishoiuteenused, pere otsimine, varjupaik,

toidujagamine), siis veendu, et inimene on nende teenustega kursis ja tal on neile ligipääs;

» anna inimesele teenuste pakkujate kontaktandmed või suuna ta otse teenuste juurde;

» veendu, et ka haavatavad inimesed on teenustega kursis (vt jaotist 3.5).

36 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Kui annad olukorrast mõjutatud inimestele teavet, siis:

» selgita, milline on sinu teabe allikas ja kui usaldusväärne see on;

» ütle ainult seda, mida tead; ära mõtle midagi välja ega tekita petlikku kindlustunnet;

» sõnumid olgu lihtsad ja täpsed; korda sõnumit veendumaks, et inimene kuuleb ja mõistab

seda;

» kasulik on anda teavet mõjutatud inimestele rühmade kaupa, et kõik kuuleks sama

sõnumit;

» anna inimesele teada, kas hoiad teda kursis uueneva infoga, sealhulgas täpsusta, kus ja

millal sa seda teed.

Teavet jagades teadvusta, et abistaja võib sattuda frustratsiooni sihtmärgiks ja inimene võib tunda

viha, kui sina või teised ei ole täitnud tema abistamisega seotud ootusi. Püüa jääda sellises

olukorras rahulikuks ja olla mõistev.

4. ÜHENDA INIMESED LÄHEDASTE JA SOTSIAALSE TOEGA

On teada, et inimesed, kes tunnevad, et neil oli pärast kriisi hea sotsiaalne tugi, tulevad paremini

toime kui need, kes tunnevad, et neid ei toetatud piisavalt. Seetõttu on inimeste ühendamine

lähedaste ja sotsiaalse toega oluline osa psühholoogilisest esmaabist.

» Aita hoida koos peresid, samuti lapsi oma vanemate ja lähedastega.

» Aita inimesel võtta ühendust sõprade ja sugulastega, et ta saaks tuge. Paku näiteks

võimalust helistada lähedastele.

» Kui inimene annab sulle teada, et palve, religioosne tegevus või toetus usujuhtidelt võib

olla talle abiks, siis püüa teda ühendada tema vaimse kogudusega. Kriisiolukordade ja

vaimsuse kohta leiad soovitusi järgmisest tekstikastist.

» Aita olukorrast mõjutatud inimesi omavahel kokku viia, et üksteist aidata. Näiteks palu

inimestel aidata eakate eest hoolitseda või tuua pereta inimesed kokku teiste kogukonna

liikmetega.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 37

KRIIS JA VAIMSUS

Kriisiolukorra valust ja kannatustest läbi tulles võivad inimese vaimsed või usulised

tõekspidamised olla väga olulised, tähendust loovad ja lootust andvad. Võimalus palvetada

ja rituaale läbi viia võib olla suureks trööstiks. Siiski võib kriisiga seotud kogemus – eelkõige

kui on kohutavad kaotused – ajendada inimest oma tõekspidamisi kahtluse alla seadma.

Inimeste usk võib saada väljakutse, muutuda tugevamaks või teiseneda läbi selle kogemuse.

Alljärgnevalt on esitatud mõned soovitused, kuidas tagada pärast kriisisündmust hool ja

heaolu vaimsetes aspektides.

» Ole teadlik ja austa inimese religioosset tausta.

» Küsi inimeselt, mis tal end tavaliselt paremini tunda aitab. Julgusta teda tegema asju,

mis aitavad tal olukorraga toime tulla. Julgusta ka vaimsusega seotud rutiine, kui ta

neid mainib.

» Kuula lugupidavalt ja ilma hinnanguteta, millised on inimese vaimsed

tõekspidamised või millised küsimused tal tekivad.

» Ära sunni inimesele peale oma tõekspidamisi või kriisist tulenevaid vaimseid või

religioosseid tõlgendusi.

» Ära nõustu ega lükka tagasi vaimseid uskumusi või tõlgendusi kriisist, isegi kui

inimene palub sul seda teha.

ABISTAMISE LÕPETAMINE

Mis saab edasi? Millal ja kuidas sa

abi osutamise lõpetad, see sõltub

kriisi kontekstist, sinu rollist ja

olukorrast ning nende inimeste

vajadustest, keda sa aitad. Lähtu

oma otsustusvõimest, et hinnata

olukorda ning inimeste ja enda

vajadusi.

Kui see on asjakohane, siis selgita inimesele, et

sa lahkud. Kui teda abistab sellest hetkest alates keegi

teine, siis püüa teda sellele inimesele tutvustada. Kui oled viinud

inimese kokku teiste teenustega, siis seleta talle, mida

oodata, ja veendu, et ta teab kõiki detaile, mida tuleb jälgida. Ükskõik milline

on olnud sinu kogemus konkreetse inimesega, jäta hüvasti sõbralikult,

soovides talle kõike head.

3.4

38 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

TÕENÄOLISELT ERITÄHELEPANU VAJAVAD INIMESED

POTENTSIAALSELT HAAVATAVATE JA ERILIST ABI VAJAVATE INIMESTE

HULKA KUULUVAD: 1. lapsed ja noorukid;

2. tervisemurede ja puudega inimesed;

3. diskrimineerimise või vägivalla ohus inimesed.

Pea meeles, et kõigil inimestel on olemas oma vahendid toimetulekuks – ka haavatavatel.

Aita haavatavatel inimestel kasutada nende endi toimetulekuviise ja-strateegiaid.

1. LAPSED JA NOORUKID

Paljud lapsed – sealhulgas noorukid – on kriisiolukorras eriti haavatavad. Kriisisündmused

paiskavad sageli neile tuttava maailma segi. See hõlmab tihti ka inimesi, kohti ja igapäevaseid

tegevusi, mis lasevad lastel tunda end turvaliselt. Kriisist mõjutatud lapsi võib ähvardada seksuaalne

vägivald, kuritarvitamine ja ärakasutamine, mis tihti suurte kriisiolukordadega kaoses sagenevad.

Väikelapsed on sageli eriti haavatavad, sest nad ei suuda kaitsta ennast ega oma põhivajadusi

rahuldada ning nende hooldajad võivad olla ülekoormatud. Vanemate lastega võidakse kaubelda,

neid seksuaalselt ära kasutada või värvata relvajõududesse. Tüdrukud ja poisid seisavad silmitsi

mõnevõrra erinevate ohtudega. Tavaliselt ähvardab tüdrukuid rohkem seksuaalne vägivald ja

ärakasutamine. Neid lapsi, keda on kuritarvitatud, võivad teised inimesed häbimärgistada ja

isoleerida.

See, kuidas lapsed kriisile reageerivad (näiteks hävingu nägemisele ja vigastustele, surmale, toidu

ja vee puudumisele), sõltub nende vanusest ja arengutasemest.

3.5

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 39

Laste reageering kriisile sõltub ka sellest, kuidas suhtlevad nendega hooldajad ja teised

täiskasvanud. Näiteks ei pruugi väikelaps täielikult mõista, mis tema ümber toimub, ja võib eriti

vajada hooldaja tuge. Üldiselt tulevad lapsed juhtunuga paremini toime, kui nende lähedal on

stabiilne, rahulik täiskasvanu.

Lastel ja noortel võib esineda sarnaseid stressireaktsioone nagu täiskasvanutel (vt jaotist 3.3).

Neil võivad samuti olla järgmised eriomaseid stressireaktsioonid.4

» Väikelapsed võivad naasta varasema käitumise juurde (näiteks voodimärgamine või pöidla

imemine). Nad võivad klammerduda hooldajate külge, hakata vähem mängima või mängida

korduvalt traumeeriva sündmusega seotud mänge.

» Kooliealised lapsed võivad uskuda, et halvad asjad juhtusid nende pärast. Neil võivad

tekkida uued hirmud ja nad võivad olla vähem kiinduvad, tunda end üksikuna ja

muretseda kriisis olevate inimeste kaitsmise või päästmise pärast.

» Noorukid võivad tunda tühjust, samuti oma sõpradest erinemist või eraldatust. Neil võib

esineda riskikäitumist ja negatiivseid hoiakuid.

4 Vt viidete ja allikate alt Pynoos, et al. (2009)

40 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

MIDA SAAVAD HOOLDAJAD TEHA LASTE ABISTAMISEKS

Laste kaitsmisel ja emotsionaalsel toetamisel on tähtis roll perel ja teistel hooldajatel. Oma

hooldajatest eraldatud lapsed võivad end kriisiolukorras avastada tundmatust paigast ja võõraste

inimeste keskelt. Nad võivad tunda suurt hirmu ega pruugi hinnata õigesti neid ümbritsevaid

riske ja ohte. Esimene oluline samm on taasühendada eraldatud lapsed ja noorukid oma perede

või hooldajatega. Ära püüa seda teha üksinda. Kui teed vigu, muudab see laste olukorra

halvemaks. Selle asemel võta kohe ühendust lastekaitsega, kes saab alustada lapse arvele võtmist

ja tagada, et lapse eest hoolitsetakse.

Kui laps on hooldajaga, püüa hooldajat lapse eest hoolitsemisel toetada. Järgmisest tekstikastist

leiad soovitused, kuidas toetada eri vanuses ja arengutasemel lapsi.

Imikud »

»

Hoia imikuid soojas ja ohutult.

Hoia nad eemal suurest mürast ja kaosest. » Kaisuta ja kallista.

» Pea võimalusel kinni regulaarsest toitumis- ja unegraafikust.

» Räägi rahuliku ja leebe häälega.

Väikelapsed »

»

Leia väikelaste jaoks täiendavat aega ja tähelepanu.

Meenuta neile tihti, et nad on kaitstud. » Selgita, et nad ei süüdistaks ennast halbade asjade pärast, mis on

juhtunud juhtunud.

» Väldi väikelaste eraldamist nende hooldajatest, vendadest ja õdedest

ning ning lähedastest.

» Hoia kinni regulaarsetest rutiinidest ja ajakavadest nii palju kui

võimalik i li .

» Anna juhtunu kohta lihtsaid vastuseid ilma hirmutavate üksikasjadeta.

» Kui lapsed kardavad või klammerduvad, siis luba neil jääda teie

lähedusse lähedusse.

» Ole kannatlik lastega, kes hakkavad käituma, nagu käituksid

noorematena noore atena (näiteks imema pöialt või märgama

voodit).

» Kui võimalik, paku lastele võimalusi mängida

ja lõõgastuda.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 41

Kui hooldaja on saanud viga, endast väga väljas või ei saa muul põhjusel oma laste eest hoolitseda,

siis võid korraldada abi hooldajale ja hoolt lastele. Kui vähegi võimalik, teavita lastekaitset või

lastekaitsevõrgustikku. Hoia lapsi ja nende hooldajaid koos ning võimalusel ära lase neid üksteisest

lahutada. Näiteks, kui hooldaja viiakse arstiabi saama, saada lapsed võimalusel koos temaga või

kirjuta üles, kuhu hooldaja viidi, et ta hiljem lastega uuesti kokku viia.

Ära unusta, et lapsed võivad koguneda kriisikoha ümber ja olla kohutavate sündmuste

tunnistajateks, isegi kui sündmus otseselt neid ega nende hooldajaid ei puuduta. Kriisi kaoses on

täiskasvanud tihti hõivatud ega pruugi tähelepanelikult jälgida, mida lapsed teevad, näevad või

kuulevad. Püüa lapsi häirivate vaatepiltide või lugude eest kaitsta.

MIDA SAAVAD HOOLDAJAD TEHA LASTE ABISTAMISEKS (jätkub)

Vanemad

lapsed ja

noorukid

»

»

»

»

»

» »

»

Anna lastele ja noorukitele aega ja pööra neile tähelepanu.

Aita neil hoida regulaarseid igapäevategevusi.

Esita juhtunu kohta fakte ja selgita, mis parasjagu toimub.

Lase neil kurvastada. Ära oota, et nad oleksid tugevad.

Kuula hinnangut andmata ära nende mõtted ja hirmud.

Määra kindlaks selged reeglid ja ootused.

Küsi, milliste ohtudega nad silmitsi seisavad. Toeta neid; arutage

omavahel, kuidas ohtusid kõige paremini vältida.

Julgusta neid ja paku võimalust olla abiks.

42 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

MIDA ÖELDA JA TEHA LASTE JAOKS

Hoia koos

lähedastega

» Hoia lapsi koos oma hooldajate ja perekonnaga alati, kui see on

võimalik.

» Vii saatjata lapsed kokku usaldusväärse lastekaitse või lastekaitsevõrgustikuga.

Ära jäta last järelevalveta.

» Kui sa ei saa lastekaitset kätte, siis astu ise samme, et leida laste

hooldajad või võtta ühendust mõne teise pereliikmega, kes laste eest

hoolitseks.

Kaitse lapsi » Kaitse lapsi, et nad ei puutuks kokku hirmuäratavate vaatepiltidega,

nagu vigastatud inimesed või kohutav häving.

» Kaitse lapsi kuulmast sündmuse kohta häirivaid lugusid.

» Kaitse lapsi ajakirjanike ja teiste inimeste eest, kes tahavad neid

intervjueerida ega kuulu hädaolukorrale reageerivate inimeste hulka.

Kuula,

räägi ja

mängi

» Ole rahulik, räägi leebelt ja lahkelt.

» Kuula ära lapse seisukohad nende enda olukorra kohta.

» Püüa lapsega rääkida tema silmade kõrgusel ning kasutades sõnu ja

selgitusi, mis on talle arusaadavad.

» Tutvusta ennast nimeliselt ja ütle, et oled kohal tema abistamiseks.

» Küsi lapse nime, kust ta pärit on ja muid küsimusi, mis aitavad sul

leida tema hooldajat ja teisi pereliikmeid.

» Kui laps on oma hooldajaga, toeta hooldajat lapse eest hoolitsemisel.

» Kui veedad lapsega aega, siis püüa teda kaasata eakohastesse

mängudesse või lihtsasse vestlusesse, pärides tema huvide kohta.

Pea meeles, et ka lastel on toimetulekuks omad vahendid. Tee kindlaks, millised need on ja

toeta positiivseid toimetulekustrateegiaid. Aita lastel vältida negatiivseid strateegiaid. Suuremad

lapsed ja noorukid saavad sageli kriisiolukordades abiks olla. Kui pakud neile turvalist võimalust,

kuidas olukorras kaasa aidata, võib see aidata neil kontrollitunde tagasi saada.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 43

2. TERVISEMUREDEGA, FÜÜSILISTE VÕI VAIMSETE PROBLEEMIDEGA

INIMESED

Kroonilist (pikaajalist) haigust põdeva, füüsilise või vaimse tervise probleemiga (sh raske vaimse

tervise häirega), samuti eakad inimesed võivad vajada eriabi. See võib tähendada, et neid tuleb

toetada turvalisse paika jõudmisel, kus nad saaksid elementaarset tuge ja tervishoiuteenuseid või

neil oleks võimalik enda eest hoolitseda. Kriisikogemus võib muuta erinevad terviseseisundid

halvemaks, näiteks kõrgvererõhktõbi, südamehaigused, astma, ärevus ning muud füüsilise ja vaimse

tervise probleemid.

Rasedatel naistel ja imetavatel emadel võib kriis tekitada suurt stressireaktsiooni, mis võib mõjutada

nende rasedust või nende enda ja imiku tervist. Inimestel, kes ei saa üksi liikuda või kellel on

probleeme nägemise või kuulmisega, võib olla raskusi lähedaste leidmisega või ligipääsuga

pakutavatele teenustele.

Siin on mõned soovitused, kuidas aidata halvenenud tervisliku seisundiga või puuetega inimesi.

» Aita neil jõuda turvalisse paika.

» Aita neil rahuldada oma põhivajadusi, näiteks süüa, juua, saada puhast vett, hoolitseda

enda eest või ehitada ametiasutustelt saadud materjalidest peavarju.

» Küsi inimeselt, kas tal on mingeid terviseprobleeme või kas ta võtab regulaarselt ravimeid.

Proovi võimalusel aidata inimesel saada kätte oma ravimid või pääseda võimalusel ligi

meditsiiniteenustele.

» Jää abivajaja juurde. Kui pead lahkuma, siis veendu võimalusel, et inimesel on keegi, kes teda

aitab. Kaalu inimese saatmist kaitset pakkuda saava asutuse või muu asjakohase tugiteenuse

pakkuja juurde, kes saaks teda pikemas perspektiivis aidata.

» Anna teavet, kuidas pääseda ligi kõigile saadaolevatele teenustele.

44 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

3. DISKRIMINEERIMISE VÕI VÄGIVALLA OHUS OLEVAD INIMESED Diskrimineerimise või vägivalla ohus võivad olla näiteks naised, teatud etnilistest või usulistest

rühmadest pärit inimesed ja vaimse tervise probleemiga inimesed. Nad on haavatavad, sest nad

võivad:

» jääda pakutavatest põhiteenustest kõrvale;

» jääda kõrvale otsustest, mis on seotud abi, teenuste või sellega, kuhu minna;

» olla vägivalla, sealhulgas seksuaalvägivalla sihtmärgid.

Diskrimineerimise või vägivalla ohus olevad inimesed võivad vajada kriisiolukorras sageli

erikaitset. Nad vajavad täiendavat abi, et nende põhivajadused oleksid kaetud ja nad saaksid

kasutada pakutavaid teenuseid. Ole sellistest inimestest teadlik ja paku neile abi. Selleks:

» aita neil leida turvalisi kohti, kus viibida;

» aita neil suhelda oma lähedaste ja teiste usaldusväärsete inimestega;

» paku neile teavet teenuste kohta ja aita neil vajaduse korral saada juurdepääs

teenustele.

3 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 45

4. PEATÜKK ENDA JA OMA KOLLEEGIDE TOETAMINE

46 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

SELLES PEATÜKIS ARUTLEME JÄRGMISTEL TEEMADEL:

4.1 ABISTAMISEKS VALMISTUMINE

4.2 TOIMETULEK STRESSIGA: TERVISLIKUD TÖÖ- JA ELUVIISID

4.3 PUHKUS JA REFLEKSIOON

Kriisiolukord võib sind või sinu perekonda vahetult mõjutada. Isegi kui sa ei ole otseselt sellega

seotud, võib sind mõjutada abistamise ajal nähtu ja kuuldu. Abistajana on oluline pöörata enda

heaolule erilist tähelepanu. Hoolitse iseenda eest, et saaksid hoolitseda parimal viisil teiste eest!

ABISTAMISEKS VALMISTUMINE Mõtle järele, kuidas valmistuda kriisiolukorras tegutsemiseks kõige tõhusamalt.

Kui vähegi võimalik:

» hangi teavet kriisiolukordade ning eri liiki abistajate rollide ja kohustuste kohta;

» mõtle, milline on sinu tervis ja isiklik või perekondlik seisukord ning kas need võivad

põhjustada pingeid, kui võtad endale teiste abistaja rolli;

» ole enda suhtes aus ja otsusta, kas oled valmis sel hetkel konkreetses kriisiolukorras

abistama.

4.1

4 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 47

TOIMETULEK STRESSIGA:

TERVISLIKUD

TÖÖ- JA ELUVIISID

Abistajate peamine pingeallikas on igapäevane töö, eelkõige kriisi ajal. Abistajatele võivad nende

töös tekitada stressi näiteks pikad tööpäevad, keerulised kohustused, selge töökirjelduse

puudumine, vilets kommunikatsioon või juhtimine ning töö ebaturvalistes piirkondades.

Abistajana võid tunda, et vastutad inimeste ohutuse eest ja sul on kohustus nende eest hoolitseda.

Võid olla tunnistajaks või vahetult kogeda kohutavaid asju nagu häving, vigastused, surm või

vägivald. Võid kuulda kohutavaid lugusid teiste inimeste valust ja kannatustest. Kõik need

kogemused võivad mõjutada ka sind ja teisi abistajaid.

Mõtle, kuidas tuled stressiga kõige paremini toime ning kuidas saad toetada kaasabistajaid ja lasta

neil ennast toetada. Järgmised soovitused võivad pingete ohjamisel abiks olla.

» Mõtle sellele, mis on aidanud sul minevikus toime tulla ja mida saad teha, et püsida tugev.

» Püüa võtta aega, et süüa, puhata ja lõõgastuda, isegi lühikeseks perioodiks.

» Hoia töötunnid võimalusel mõistlikkuse piires, et sa ei kurnaks end liiga ära. Kaalu näiteks

töökoormuse jagamist abistajate vahel, kriisi ägedas faasis vahetustega töötamist ja

regulaarseid puhkehetki.

» Inimestel võib pärast kriisisündmust olla palju probleeme. Sa võid tunda end

ebaadekvaatse või frustreerituna, kui ei suuda inimesi kõigi nende probleemide korral

aidata. Ära unusta, et sa ei pea lahendama inimeste kõiki probleeme. Tee, mida suudad, et

aidata inimestel ennast aidata.

» Vähenda alkoholi, kofeiini või nikotiini tarbimist ja väldi käsimüügiravimite põhjuseta tarbimist.

» Võta ühendust kaasabistajatega, et näha, kuidas neil läheb. Lase neil ka endaga ühendust

võtta ja leia võimalusi üksteise toetamiseks.

» Räägi toe saamiseks sõprade, lähedaste või teiste inimestega, keda sa usaldad.

4.2

48 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

PUHKUS JA REFLEKSIOON

Aja võtmine puhkamiseks ja refleksiooniks ehk oma mõtete ja elamuste peegeldamiseks on sinu

abistava rolli lõpetamise tähtis osa. Kriisiolukord ja inimeste vajaduste tagamine võib olla suurt

pingutust nõudev ülesanne ning inimeste valu ja kannatusi võib olla raske taluda. Võta pärast

kriisiolukorras abiks olemist aega, et mõtestada enda kogemusi ja puhata. Järgmised soovitused

võivad aidata sul taastuda.

» Räägi oma kogemustest ülemuse, kolleegi või kellegi teisega, keda usaldad.

» Teadvusta, mida suutsid teiste abistamiseks teha, isegi vähesel määral.

» Peegelda oma kogemust ja lepi sellega, mis läks hästi ja mis mitte ning millised olid sinu

tegevuse piirid neis tingimustes.

» Leia võimaluse korral veidi aega puhata ja lõõgastuda, enne kui alustad järgmiste töiste ja

eluliste kohustustega.

Otsi usaldusväärselt inimeselt tuge, kui sündmus tekitab sinus ärevaid mõtteid või mälestusi; kui

tunned end äärmiselt närvilise või kurvana; kui sul on raskusi magamisega; kui tarbid liigselt

alkoholi või võtad ravimeid. Räägi tervishoiutöötajaga või võimalusel vaimse tervise spetsialistiga,

kui need probleemid kestavad kauem kui kuu.

4.3

4 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 49

5. PEATÜKK ÕPITU HARJUTAMINE

50 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

‘‘

JÄRGMISED JUHTUMID ON NÄITED KRIISISÜNDMUSTEST, MIDA VÕID

KÄSITLEDA OMA ROLLIS ABISTAJANA. NÄIDISJUHTUMEID LUGEDES

KUJUTA ETTE:

1. Mida vajaksid kõige kiiremini, kui sinuga midagi sellist juhtuks?

2. Millest oleks kõige rohkem abi?

Pea meeles psühholoogilise esmaabi põhimõtteid, et jälgida, kuulata ja aidata sel ajal, kui

kujutled, kuidas inimestele selliste juhtumite korral vastaksid. Oleme lisanud mõned olulised

küsimused, mis aitavad sul mõista, mille üle tasub järele mõelda ja kuidas vastata.

NÄIDISJUHTUM 1: LOODUSÕNNETUS

Sa kuuled, et keset tööpäeva on kesklinna ootamatult tabanud ulatuslik maavärin. Paljud inimesed

on vigastatud ja hooned kokku varisenud. Sina ja sinu kolleegid tundsite värinat, kuid teiega on

kõik korras. Kahjustuste ulatus ei ole teada. Asutus, kus te töötate, palus sul minna kolleegidega

ellujäänutele appi ja toetada sündmusest raskelt mõjutatud inimesi, kellega te kokku puutute.

5.1

5 . P

EA TÜ K K

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 51

Esita endale abistamiseks valmistudes järgmised küsimused.

» Kas ma olen valmis abistama? Millised isiklikud mured võivad mind mõjutada?

» Mida ma tean kriisiolukorra kohta?

» Kas ma lähen üksinda või koos kolleegidega? Mis on emma-kumma valiku eelised ja

miinused?

Mida peaksid linnas ringi liikudes jälgima?

» Kas kriisikohas olla on piisavalt ohutu?

» Millised teenused ja tugiteenused on saadaval?

» Kas kriisikohas on inimesi, kellel on rahuldamata põhivajadused?

» Kas on inimesi, kellel on tõsised emotsionaalsed reaktsioonid?

» Kes võib tõenäoliselt vajada eriabi?

» Kuidas saan parimal viisil toetada ja trööstida mõjutatud inimesi?

Kuidas saad inimestele lähenedes kuulata nende muresid kõige paremini ja pakkuda neile

tröösti?

» Millised põhivajadused võivad juhtunust mõjutatud inimestel olla?

» Kuidas ma oma isikut tuvastan ja ütlen, et pakun tuge?

» Mida tähendab vajadus kaitsta olukorrast mõjutatud inimesi kahju eest selles situatsioonis?

» Kuidas ma küsin inimestelt nende vajaduste ja murede kohta?

» Kuidas ma saan kõige paremini toetada ja trööstida juhtunust mõjutatud inimesi?

MILLE ÜLE JÄRELE MÕELDA

» Kaalu kriisiolukorras, eriti kohe pärast suurõnnetust appi minnes eeliseid, mida pakub

rühmas või paarikaupa töötamine. Rühmas töötamine aitab sul keerulistes

olukordades toetust saada ja on ohutum. Rühmas oled ka tõhusam: näiteks võib üks

inimene jääda abivajaja juurde, samas kui teine saab keskenduda arstiabi leidmisele.

Proovi võimalusel rakendada „sõbrasüsteemi“, kus sina ja kaasabistaja saate

aitamiseks ja toetamiseks teineteisega ühendust võtta.

» Mõned asutused võivad pakkuda abistajatele tuge, näiteks varustust, transporti,

sidevahendeid, värsket teavet olukorra või julgeolekuküsimuste kohta ning koordineerimist

teiste rühmaliikmete või teenustega.

52 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

5 . P

EA TÜ K K

NÄIDISVESTLUS ABIVAJAVA TÄISKASVANUGA

Lähened selles vestluses naisele, kes seisab varisenud hoone rusude juures. Ta nutab ja

väriseb, kuigi ei tundu, et ta oleks füüsiliselt vigastatud.

Sina: „Tere, minu nimi on … Ma töötan asutuses … Kas ma võin teiega rääkida?“

Naine: „See on hirmus! Ma olin majja sisenemas ja see hakkas värisema! Ma ei mõista, mis

toimub!“

Sina: „Jah, toimus maavärin. Ma kujutan ette, et see oli teie jaoks hirmuäratav. Kuidas on teie

nimi?“

Naine: „Minu nimi on Jasmina – Jasmina Salm. Ma kardan väga! [väriseb, nutab] Ma ei tea,

kas ma peaksin minema sinna sisse ja otsima oma kolleege? Ma ei tea, kas nendega on kõik

korras!“

Sina: „Proua Salem, praegu on väga ohtlik majja minna. Te võite end vigastada. Kui soovite,

võime rääkida siin, kus on ohutum. Ma võin siin teiega mõnda aega istuda. Kas soovite?“

Naine: „Jah, palun.“ [Te liigute vaiksemasse kohta, veidi eemale varisenud hoonest, kus

töötavad pääste- ja meditsiinitöötajad.]

Sina: „Kas ma toon teile vett?“ [Võimaluse korral paku praktilist tuge, nagu vesi või tekk.]

Naine: „Ma tahan natuke aega siin lihtsalt istuda.“

[Oled paar-kolm minutit vaikselt naise lähedal, kuni ta hakkab uuesti rääkima.]

Naine: „Ma tunnen end kohutavalt! Ma oleksin pidanud majja jääma, et inimesi aidata!“

Sina: „Ma mõistan seda.“

Naine: „Ma jooksin välja. Aga ma tunnen ennast teiste pärast nii halvasti!“

Sina: „On raske otsustada, mida sellises olukorras teha. Aga tundub, et majast välja joostes

lähtusite õigest instinktist, sest te oleksite võinud saada viga.“

Naine: „Ma nägin, kuidas nad tõid rusudest välja laiba. Ma arvan, et see oli mu sõber!“

[nutab]

Sina: „Tunnen kaasa. Seal töötab päästemeeskond. Me saame hiljem teada, mis seisus on

inimesed, kes olid hoones.“

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 51

Pane tähele, et selles näidisvestluses:

» tutvustasid end nimeliselt ja ütlesid hättasattunud inimesele asutuse, kus töötad;

» küsisid inimeselt, kas ta tahab rääkida;

» pöördusid inimese poole tema nimega, kasutades lugupidavalt ka perekonnanime;

» kaitsesid inimest edasise kahju eest, liikudes ohutumasse kohta;

» pakkusid inimesele pisut toetust, näiteks vett;

» kuulasid ja jäid inimese lähedusse, sundimata teda rääkima;

» andsid inimesele tagasisidet selle kohta, et ta tegutses õigesti;

» võtsid aega kuulamiseks;

» tegid kindlaks inimese vajadused ja mured;

» tunnistasid inimese muret kolleegide võimaliku kaotuse pärast;

» pakkusid abi, et viia inimene kokku tema pereliikmetega.

Mida saad teha, et pakkuda inimestele teavet ja praktilist tuge?

» Millised probleemid võivad ilmneda, mis raskendavad vahendite (toit, varjupaik, vesi) või

teenuste kohta info kättesaamist?

» Millised mured võivad inimeste meelel mõlkuda? Milliseid praktilisi soovitusi võiksin anda,

et aidata neil oma probleeme lahendada?

» Millist teavet soovivad juhtunust mõjutatud inimesed saada? Kust ma saaksin kriisisündmuse

kohta värsket ja usaldusväärset teavet?

» Mida ma saan teha, et viia inimesed kokku nende lähedastega või teenustega? Millised

võivad olla probleemid?

» Mida võivad vajada lapsed ja noorukid või halvenenud tervisliku seisundiga inimesed?

Kuidas ma saan ühendada haavatavad inimesed nende lähedastega ja teenustega?

[Vestlus jätkub veel 10 minutit. Sa kuulad naise lugu ning küsid tema vajaduste ja murede kohta. Vestlus võetakse kokku järgmiselt:]

Naine: „Ma pean uurima, kas mu perega on kõik korras, aga ma kaotasin oma telefoni, kui

maavärin algas, ja ma ei tea, kuidas koju saada.“

Sina: „Ma saan aidata teil helistada teie perekonnale ja siis me saame koos välja mõelda, kuidas te nende juurde pääsete.“

Naine: „Tänan. Sellest oleks suur abi.“

54 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

5 . P

EA TÜ K K

NÄIDISJUHTUM 2: VÄGIVALD JA ÜMBERASUSTAMINE

Pagulased tuuakse veokites uude asukohta ja öeldakse, et siin hakkavad nad elama. Nad asuvad

uude paika sõja tõttu nende varasemas elukohas. Mõned, kes veoautodest välja saavad, nutavad.

Teised tunduvad äärmiselt kartlikud, osa inimesi näib olevat segaduses, samal ajal kui mõned

ohkavad kergendatult. Enamikul on hirm ja nad kahtlevad, kas uus koht sobib elamiseks. Nad ei tea,

kus nad magavad, söövad või arstiabi saavad. Tundub, et osa inimesi ehmub, kuuldes valju häält,

sest see meenutab neile tulistamist. Sina oled vabatahtlik asutuses, mis jagab toidukaupu ja kes on

jaotuskohtades abiks.

Abistama valmistudes mõtle järele, mida sa tahaksid sellest olukorrast teada.

» Kes on need inimesed, keda ma abistan? Milline on nende kultuuritaust?

» Kas on mingeid käitumisreegleid või kombeid, mida tuleb järgida? Näiteks kas naissoost

põgenikega peaksid rääkima naissoost abistajad?

» Kui kaugelt nad tulevad? Mida ma tean konfliktist, mida nad on kogenud?

» Milliseid teenuseid osutatakse kohas, kus pagulasi vastu võetakse?

» Kui ma töötan tiimis, siis kuidas me korraldame selles olukorras abistamist? Milliseid

ülesandeid iga inimene endale võtab? Kuidas me koordineerime tööd omavahel ja teiste

abistajate rühmadega, kes seal olla võivad?

5.2

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 53

Mida peaksid jälgima, kui kohtad pagulaste rühma?

» Mida enamik pagulasi vajab? Kas nad on näljased, janused või väsinud? Kas keegi on

vigastatud või haige?

» Kas pagulaste rühmas on perekonnad või ühe küla elanikud?

» Kas leidub saatjata lapsi või noorukeid? Kes võib veel vajada eriabi?

» Pagulaste rühma liikmed võivad kriisile reageerida erinevalt. Milliseid tõsiseid

emotsionaalseid reaktsioone märkad?

Kui lähened pagulaste rühmas olevatele inimestele, siis kuidas saaksid kõige paremini kuulata

nende muresid ja pakkuda toetust?

» Kuidas ma ennast tutvustan, et pakkuda tuge?

» Inimesed, kes kogesid vägivalda või olid selle tunnistajaks, võivad olla hirmunud ja tunda

end ebaturvaliselt. Kuidas saan neid toetada ja rahustada?

» Kuidas saan välja selgitada nende inimeste vajadused ja mured, kes võivad vajada eriabi,

näiteks naised?

» Kuidas lähenen saatjata lastele ja noorukitele ning kuidas neid aitan?

NÄIDISVESTLUS SAATJATA LAPSEGA

Märkad pagulaste rühma servas umbes kümneaastast poissi, kes seisab üksinda ja tundub

olevat väga hirmunud.

Sina [laskudes ühele põlvele lapse silmade kõrgusele]: „Tere, minu nimi on … Ma olen siin …

asutusega ja selleks, et aidata. Kuidas on sinu nimi?“

Laps [vaatab maha ja räägib vaikselt]: „Adam.“

Sina: „Tere,Adam. Sul oli just pikk sõit, et siia jõuda. Kas sul on janu?“ [Paku midagi süüa või

juua või mõnda muud praktilist toetust, näiteks tekki, kui sul see on.] „Kus su perekond on?“

Laps: „Ma ei tea.“ [hakkab nutma]

Sina: „Ma näen, et sa kardad, Adam. Ma püüan sind aidata ja viia sind kokku inimestega,

kes aitavad sul leida üles su pere. Kas sa ütleksid mulle oma perekonnanime ja kust sa pärit

oled?“

Laps: „Jah, ma olen Adam Duvall. Ma olen … külast.“

56 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

5 . P

EA TÜ K K

Sina: „Tänan, Adam. Millal sa nägid viimast korda oma perekonda?“

Laps: „Mu vanem õde oli seal, kui veoautod tulid, et meid siia tuua. Aga ma ei leia teda.“

Sina: „Kui vana su õde on? Mis ta nimi on?“

Laps: „Tema nimi on Rose. Ta on 15-aastane.“

Sina: „Ma püüan aidata sul õe üles leida. Kus su vanemad on?“

Laps: „Me kõik põgenesime külast, kui kuulsime tulistamist. Me kaotasime vanemad silmist.“

[nutab]

Sina: „Mul on kahju, Adam. See võis olla sinu jaoks hirmus, aga nüüd oled sa väljaspool ohtu.“

Laps: „Ma kardan!“

Sina [soojalt ja loomulikult]: „Ma mõistan. Ma tahaksin sind aidata.“

Laps: „Mida ma peaksin tegema?“

Sina: „Ma võin jääda mõneks ajaks sinu juurde ja me võime üritada leida sinu õde. Kas sa

tahaksid seda?“

Laps: „Jah, aitäh.“

Sina: „Kas on veel midagi, mis sulle muret teeb või midagi, mida sa vajad?“

Laps: „Ei.“

Sina: „Adam, on tähtis, et me räägiksime inimestega seal eemal, kes aitavad leida su õe või

ülejäänud perekonna. Ma tulen koos sinuga nendega rääkima.“ [Oluline on aidata lapsel

registreeruda usaldusväärse pereotsingu või lastekaitse organisatsiooni juures, kui see on

olemas.]

Pane tähele, et selles näidisvestluses:

» nägid pagulaste summas saatjata last;

» laskusid ühele põlvele, et rääkida lapsega tema silmade kõrgusel;

» rääkisid lapsega rahulikult ja lahkelt;

» said teavet lapse pere kohta, sealhulgas said teada tema õe nime; » jäid lapse juurde, et leida usaldusväärne pereotsingu organisatsioon, kes aitaks viia lapse ohutusse kohta, kuni ta leiab oma pere.

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 55

Mida saad teha, et aidata inimesi teabe ja praktilise toega?

» Millised põhivajadused võivad inimestel olla? Millised teenused on saadaval? Kuidas

inimesed teenustele ligi pääsevad?

» Milline täpne teave on mul selle kohta, kuidas plaanitakse pagulaste eest hoolitseda?

» Millal ja kust leiavad inimesed toimuva kohta rohkem teavet?

» Kuidas saan kaitsta haavatavaid inimesi, näiteks naisi või saatjata lapsi, edasise kahju eest?

Kuidas saaksin aidata ühendada haavatavaid inimesi nende lähedastega ja teenustega?

» Millised erivajadused võivad inimestel olla, sealhulgas neil, kes on kokku puutunud

vägivallaga?

» Mida ma saan teha, et ühendada inimesed nende lähedastega või teenustega?

NÄIDISJUHTUM 3: LIIKLUSÕNNETUS

Sõidad tiheda liiklusega külateel riigi turvalises osas, kui näed eespool õnnetust. Paistab, et

mehele, kes ületas oma naise ja väikese tütrega teed, sõitis otsa möödasõitev auto. Mees lamab

maas, jookseb verd ega liiguta. Naine ja tütar on tema lähedal. Naine nutab ja väriseb, kuid tütar

seisab liikumatult ja vaikselt. Mõned külaelanikud kogunevad õnnetuspaiga lähedal teele.

Selles olukorras tuleb reageerida kiiresti. Ent võta endale enne appiminekut hetk aega, et jääda

rahulikuks ja mõelda järele.

5.3

58 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

5 . P

EA TÜ K K

» Kas mul ja teistel on ohutu?

» Kuidas olukorda lahendada?

» Mida on vaja teha kiiresti, eelkõige tõsiselt vigastatud mehe jaoks?

Mida on oluline jälgida?

» Kes vajab abi? Mis liiki abi vaja läheb?

» Millist abi saan ma osutada ise ja milline eriabi on vajalik?

» Keda ma saan endale appi paluda? Millist abi võiksid osutada juhtunu ümber kogunevad

inimesed? Mil viisil võivad nad sekkuda või segada?

Kui puutud kokku õnnetusse sattunud inimestega, siis kuidas saad kõige paremini neid

inimesi kuulata ja neile tuge pakkuda?

» Kuidas ma end tutvustan, et pakkuda tuge?

» Kuidas saan aidata inimesi kaitsta edasise kahju eest? Kas on erilisi muresid tütrega, kes oli

oma isa vigastuse tunnistaja ja tundub nüüd olevat šokis? Kas lapse ema suudab tema eest

hoolitseda ja teda lohutada?

» Kus ma saan osutada psühholoogilist esmaabi, nii et oleks ohutu ja suhteliselt rahulik?

» Kuidas ma küsin inimestelt nende vajaduste ja murede kohta?

» Kuidas ma saan neid inimesi toetada ja aidata neil rahuneda?

NÄIDISVESTLUS JA TEGEVUSED: MEDITSIINILINE KRIISIOLUKORD

Veendu õnnetust kiirelt hinnates, et õnnetuspaigale on ohutu läheneda. Tee on tiheda

liiklusega ning juhtunu asjaosalistest ja pealtvaatajatest mööduvad endiselt autod.

Muretsed ka selle pärast, et isa võib olla tõsiselt vigastatud.

Sina: „Kas keegi kutsus kiirabi?“

Külaelanikud: „Ei.“

Sina [lähedal olevale külaelanikule]: „Kas te kutsuksite palun kohe kiirabi?“

Külaelanik: „Jah, kutsun!“

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 57

Sina [teistele pealtvaatajatele]: „Me peame liikluse ümber suunama. Kas te võiksite palun

aidata?“

[Mõned külaelanikud peatavad viipega mööduvad autod ja suunavad liikluse ümber.]

[Juhtunu asjaosalistele lähenedes märkad, et üks külaelanik tahab vigastatud meest

liigutada.]

Sina: „Palun ärge liigutage teda! Tal võib olla kaelavigastus. Me kutsusime kiirabi.“

[Osuta vigastatud mehele esmaabi, kui sina või keegi sinu läheduses on läbinud vastava

koolituse. Kontrolli või palu kellelgi end ümbritsevatest inimestest veenduda, et naine ja tütar ei

ole saanud viga. Kui vigastatud mehe eest on asjatundlikult hoolitsetud ja sa oled kindel, et

teised asjaosalised ei ole saanud tõsiselt viga, siis osuta psühholoogilist esmaabi.]

Sina [naisele]: „Minu nimi on … Me kutsusime kiirabi. Kas teie või teie tütar saite viga?“

Naine [nuuksub ja väriseb]: „Ei, ma ei saanud viga.“

Sina [naisele, rahulikult ja soojalt]: „Kuidas on teie nimi?“

Naine [nuttes]: Hanna, te võite kutsuda mind Hannaks ... Oh, mu abikaasa!“

Sina: „Hanna, ma saan aru, et teil on suur hirm. Kiirabi on teel, et aidata teie meest. Ma jään

mõneks ajaks teie juurde. Kas teil või teie tütrel on praegu mingeid vajadusi või muresid?“

Naine: „Kas mu tütrega on kõik korras?“

Sina: „Tundub, et teie tütar ei saanud viga. Kas te võite öelda mulle tema nime, et ma saaksin

temaga rääkida?“

Naine [sirutab käe, et võtta tütre käsi]: „See on Laura.“

Sina [soojalt ja lapse silmade kõrgusel]: „Tere, Laura. „Minu nimi on ... Ma olen siin, et aidata sind

ja sinu ema.“

[Vestlus jätkub ja sa märkad, et tütar ei räägi. Ema ütleb, et see on tema tütre puhul ebatavaline,

kuid tal jätkub tähelepanu endiselt vaid abikaasale. Ema ütleb ka, et tahab koos mehega

haiglasse minna, et tema juurde jääda. On oht, et tütar veedab õhtu üksinda kodus.]

60 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

5 . P

EA TÜ K K

Sina: „Hanna, oleks palju parem, kui teie tütar jääks koos teiega või kellegagi, keda te

usaldate. Tundub, et ta on juhtunu tõttu äärmiselt hirmul. Oleks hea, kui ta ei jääks praegu

üksinda. Kas on kedagi, keda te usaldate ja kes võiks temaga jääda?“

Naine: „Jah, mu õde võiks aidata. Ta meeldib Laurale väga.“

Sina: „Kas ma võin aidata helistada teie õele?“

Naine: „Jah, palun!“

[Aitad naisel võtta ühendust oma õega ja korraldada nii, et tütar läheb õhtuks oma tädi juurde.

Soovitad emal viia tütar kliinikusse, kui ta ka lähipäevil vaikib.]

Sina: „Kui kiirabi saabub, uurin välja, kuhu nad teie abikaasa viivad. Ma annan teile teada, kas

teie ja teie tütar saate nendega kaasa minna.“

[Kiirabi saabudes saad teada, kuidas perekonda koos hoida, kui vigastatud mees haiglasse

viiakse.]

Pane tähele, et selle näidisvestluse ja tegevuse käigus:

» vaatasid kiiresti üle kriisiolukorra, et olla kindel, et sinna on ohutu siseneda. Samuti

kontrollisid, kes on tõsiselt vigastatud;

» veendusid, et vigastatud mehele kutsuti kohe kiirabi, ning takistasid tema liigutamist ja

rohkem vigastamist;

» püüdsid tegutseda viisil, mis takistas suuremat kahju või ohtu teistele (näiteks olid teel

kulgeva liikluse suhtes ettevaatlik);

» rääkisid naise ja tütrega lugupidavalt ja soojalt;

» pöördusid lapse poole tema silmade kõrgusel;

» aitasid naisel tütre eest hoolitseda;

» kui vigastatud mees viidi haiglasse, võtsid kasutusele abinõud, et aidata perel koos püsida.

Mida saad teha, et aidata inimesi teabe ja praktilise toega?

» Millised põhivajadused võivad selles kriisiolukorras olla vigastusteta, ent hättasattunud

inimestel?

» Millised mured võivad erinevatel inimestel selles näidisjuhtumis olla?

» Millist teavet nad soovivad?

» Mida ma saan teha, et viia inimesed kokku nende lähedastega, kes saavad olla neile toeks?

»

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 59

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI? Psühholoogiline esmaabi kirjeldab inimlikku ja toetavat

vastust kaasinimesele, kes kannatab ja võib vajada

toetust.

Vastutustundlik psühholoogilise esmaabi andmine

tähendab:

1. ohutuse, väärikuse ja õiguste austamist;

2. oma tegevuse kohandamist, et võtta arvesse inimese kultuuritausta;

3. teadlikkust teistest kriisiolukordadele reageerimise võimalustest;

4. iseenda eest hoolitsemist.

VALMISTU

» Tutvu kriisisündmusega.

» Ole teadlik teistest kättesaadavatest teenustest ja

tugimeetmetest.

» Hangi teavet ohutuse ja turvalisusega seotud probleemide

kohta.

PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI TEGEVUSPÕHIMÕTTED

JÄLGI

» Kontrolli ohutust.

» Tee kindlaks inimesed, kelle põhivajadused on

rahuldamata.

» Tee kindlaks tõsise stressireaktsiooniga inimesed.

KUULA

» Lähene inimestele, kes võivad vajada tuge.

» Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured.

» Kuula inimesi ja aita neil tunda end rahulikult.

AITA

» Aita inimestel rahuldada põhivajadusi ja pääseda

ligi teenustele.

» Aita inimestel toime tulla probleemidega.

» Anna teavet.

» Vii inimesed kokku nende lähedastega ja abista

neid sotsiaalse toe saamisel.

EETIKA

Eetilised tee-ja-ära-tee juhised on pakutud juhtnööridena, et vältida inimesele täiendava kahju

tekitamist, pakkuda parimat võimalikku hoolt ja tegutseda ainult tema parimates huvides.

Paku toetatavale inimesele abi kõige sobivamatel ja mugavamatel viisidel. Mõtle järele, mida

tähendab see eetiline suunis sinu enda kultuurikontekstis.

LUBATUD

» Ole aus ja usaldusväärne.

» Austa inimese valikut teha ise

oma otsused.

» Ole teadlik oma eelarvamustest ja

jäta need kõrvale.

» Selgita inimesele, et isegi kui ta

nüüd abist keeldub, on tal sellest

hoolimata võimalik tulevikus abi

saada.

» Austa privaatsust ja hoia inimese

lugu konfidentsiaalsena, kui see

on võimalik.

» Arvesta inimese kultuuritausta,

vanust ja sugu.

KEELATUD

» Ära kasuta ära oma suhet

abistajana.

» Ära küsi inimeselt tema

abistamise eest raha ega teenet.

» Ära anna katteta lubadusi või

valeteavet.

» Ära liialda oma oskustega.

» Ära sunni abi inimesele peale ja ära

ole pealetükkiv ega semutsev.

» Ära sunni inimest rääkima sulle

oma lugu.

» Ära jaga inimese lugu teistega.

» Ära mõista inimest hukka tema

tegude või tunnete põhjal.

INIMESED, KES VAJAVAD ROHKEM KUI AINULT PSÜHHOLOOGILIST

ESMAABI

Mõned inimesed vajavad palju rohkem kui ainult psühholoogilist esmaabi. Tea oma piire ja küsi

abi teistelt, kes saavad elu päästmiseks pakkuda meditsiinilist või muud abi.

INIMESED, KES VAJAVAD KOHE TÄIENDAVAT TOETUST:

» tõsiste, eluohtlike vigastustega inimesed, kes vajavad erakorralist arstiabi;

» inimesed, kes on nii endast väljas, et ei suuda iseenda või oma laste eest hoolitseda;

» inimesed, kes võivad endale haiget teha;

» inimesed, kes võivad teistele haiget teha.

.

P S Ü H H O L O O G IL IS E

E S

M A

A B

I TA

S K

U JU

H E

N D

VIITED JA ALLIKAD Bisson, J. I & Lewis,C.(2009), Systematic Review of Psychological First Aid. Tellinud Maailma

Terviseorganisatsioon (saadaval taotluse korral).

Brymer, M, Jacobs, A, Layne, C, Pynoos, R, Ruzek, J, Steinberg, A, et al.(2006). Psychological First Aid:

Field operations guide (2. trükk). Los Angeles: National Child Traumatic Stress Network and National

Center for PTSD. http://www.nctsn.org/content/psychological-first-aid ja http://www.ptsd.va.gov/

professional/manuals/psych-first-aid.asp

Freeman, C, Flitcroft, A, & Weeple, P. (2003) Psychological First Aid: A Replacement for Psychological

Debriefing. Short-Term post Trauma Responses for Individuals and Groups. The Cullen-Rivers Centre

for Traumatic Stress, Royal Edinburgh Hospital.

Hobfoll, S, Watson, P, Bell, C, Bryant, R, Brymer, M, Friedman, M, et al. (2007) Five essential elements of

immediate and mid-term mass trauma intervention: Empirical evidence. Psychiatry 70 (4): 283–315.

Inter-Agency Standing Committee (IASC) (2007). IASC Guidelines on Mental Health and

Psychosocial Support in Emergency Settings. Geneva: IASC.

http://www.who.int/mental_health_psychosocial_june_2007.pdf

International Federation of the Red Cross (2009) Module 5: Psychological First Aid and Supportive

Communication. Allikas: Community-Based Psychosocial Support, A Training Kit (Participant’s Book

and Trainers Book). Denmark: International Federation Reference Centre for Psychosocial Support.

Saadaval veebilehel: www.ifrc.org/psychosocial.

Pynoos, R, Steinberg, A, Layne, C, Briggs, E, Ostrowski, S ja Fairbank, J.(2009). DSM-V PTSD Diagnostic

Criteria for Children and Adolescents: A developmental perspective and recommendations. Journal of

Traumatic Stress 22 (5): 391–8.

The Sphere Project (2011). Humanitarian Charter and Minimum Standards in Disaster Response.

Geneva:The Sphere Project. http://www.sphereproject.org

TENTS Project Partners. The TENTS Guidelines for Psychosocial Care following Disasters and Major

Incidents. Allalaaditav veebilehelt http://www.tentsproject.eu.

War Trauma Foundation and World Vision International (2010). Psychological First Aid Anthology of

Resources. Allalaaditav veebilehtedelt www.wartrauma.nl ja www.interventionjournal.com.

World Health Organization (2010). mhGAP Intervention Guide for Mental Health, Neurological and

Substance Use Disorders in Non-specialized Health Settings. Geneva: WHO Mental Health Gap

Action Programme. http://www.who.int/mental_health/mhgap

62 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

MÄRKMED

9 789949 743643

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 2013. aastal

pealkirja all Psychological first aid: Facilitator’s manual for orienting field workers © World Health Organization 2013.

Maailma Terviseorganisatsioon on andnud eestikeelse väljaande tõlke- ja avaldamisloa Sotsiaalkindlustusametile, kes vastutab ainuüksi eestikeelse tõlke kvaliteedi ja tõepärasuse eest. Kui ingliskeelsed ja eestikeelsed väljaanded on vastuolulised, on ingliskeelne originaalversioon siduv ja autentne väljaanne.

Muudetud ja ajakohastatud versioonist „Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat“ 2020 © Sotsiaalkindlustusamet, 2025.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

P S Ü H H O L O O G IL IS E

E S

M A

A B

I JU

H E

N D

4 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

TÄNUSÕNAD Selle dokumendi kirjutas Leslie Snider (War Trauma Foundation) tihedas koostöös Alison Schaferi (World Vision International (WVI)), Mark van Ommereni (Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vaimse tervise ja ainete kuritarvitamise osakond) ja Khalid Saeediga (WHO Vahemere idaosa piirkondlik büroo).

Täname järgmisi toimetajaid: Megan McGrath (WVI), Devora Kestel (WHO / Pan-Ameerika Terviseorganisatsioon), Sarah Harrison (ÜRO pagulaste tervishoiuvolinik), Inka Weissbecker (International Medical Corps) ja Emmanuel Streel (konsultant).

Illustratsioonid:

Tööd rahastasid WHO Vahemere idaosa piirkondlik büroo ja World Vision Australia.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Psühholoogiline esmaabi:

juhend otsestele abistajatele

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 5

TÄNUSÕNAD 4

KÄSIRAAMATU ÜLEVAADE 6

Sissejuhatus 7

Kuidas käsiraamatut kasutada 7

Juhendamiseks valmistumine 8

Näpunäited juhendajale 10

JÄRKJÄRGULINE JUHENDAMINE 14

4- tunnise juhendamise päevakord 15

Juhendamise moodulid 16

I OSA: psühholoogilise esmaabi mõiste ja raamistik 16

II OSA: psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete rakendamine 35

III OSA: psühholoogilise esmaabi rollimängud ja kokkuvõte,

hoolitsemine enda ja kaaslaste eest, hindamine 52

ABIMATERJALID 65

Lisa 1: psühholoogilise esmaabi taskujuhend 66

Lisa 2: valikuline eel- või järeltest (ühepäevaseks juhendamiseks) 68

Lisa 3: simulatsiooni juhised 71

Lisa 4: näidisjuhtumi juhised 72

Lisa 5: suhtlemisharjutuse juhised 75

Lisa 6: hea suhtlemise jaotusmaterjal 77

Lisa 7: mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks – jaotusmaterjal 78

Lisa 8: haavatavate inimeste harjutuse juhised 79

Lisa 9: hindamisvorm 82

Lisa 10: lühike lõõgastumisharjutus abistajale (ühepäevaseks juhendamiseks) 83

Lisa 11: ühepäevase juhendamise päevakord 84

S IS

U K

O R

D

6 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

KÄSIRAAMATU

ÜLEVAADE

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 7

SISSEJUHATUS

Käesolev käsiraamat on mõeldud abistajate juhendamiseks psühholoogilise esmaabi andmisel pärast tõsist kriisi. Psühholoogiline esmaabi kujutab endast inimliku, toetava ja praktilise abi osutamist hädasolijatele, austades nende väärikust, kultuuri ja võimekust.

Käsiraamat koosneb kolmest osast: 1) Käsiraamatu ülevaade Selles osas antakse üldist teavet käsiraamatu kasutamise ja juhendamiseks valmistumise kohta ning näpunäiteid juhendajale.

2) Järkjärguline juhendamine

See osa sisaldab poolepäevase juhendamise päevakorda ja iga mooduli etapiviisilist kirjeldust, sealhulgas õpieesmärke, selgitusi ja näpunäiteid juhendajale, kaasasolevaid slaide ning juhiseid rühmaharjutusteks ja aruteluks.

3) Abimaterjalid

Selles lisadest koosnevas osas on osalejatele prinditavad jaotusmaterjalid.

KUIDAS KÄSIRAAMATUT KASUTADA

Käsiraamatus toodud juhised ja materjalid on mõeldud poolepäevaseks juhendamiseks (neli tundi, välja arvatud pausid), et valmistada ette abistajaid, kes toetavad hiljuti traumaatilisest sündmusest mõjutatud inimesi. Kui juhendamiseks on rohkem aega, saad kasutada tekstiväljadel sisalduvaid lisategevusi ja slaide ühepäevaseks juhendamiseks (viis ja pool tundi, välja arvatud pausid). Võimalusel tuleks korraldada ühepäevaseid juhendamisi, mis võimaldavad teemasse põhjalikumalt süveneda.

Oluline on kohandada juhendamist ja materjale kohaliku kultuuri, keele ja kontekstiga ning tõenäoliste kriisiolukordadega, kus juhendatavad saavad inimesi abistada. Tõlki kasutades tuleks juhendamiseks rohkem aega varuda. Hea oleks, kui tõlk on eelnevalt tutvunud väljaandega „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ ja juhendmaterjalidega.

Käesolev käsiraamat on psühholoogilise esmaabi suunis, mida juhendaja saab kohandada oma stiili, kogemuste ja ideedega.

Mida osalejad õpivad?

Juhendamise eesmärk on tõsta abistajate suutlikkust kriisiolukordades: » läheneda olukorrale nii enda kui ka teiste jaoks ohutult; » pakkuda abivajajatele nii sõnade kui ka tegudega võimalikult palju tuge; » MITTE põhjustada oma tegevusega lisakahju. Juhendamine pakub osalejatele mitmesuguseid võimalusi oma psühholoogilise esmaabi oskuste arendamiseks ja praktiseerimiseks.

Juhendaja käsiraamatut tuleb kasutada koos väljaandega „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ (Psychological first aid: Guide for field workers, Maailma Terviseorganisatsioon, War Trauma Foundation, World Vision International, 2011).

Ü LE

V A

A D

E

8 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Juhendamine ei anna osalejatele kliinilisi nõustamisoskusi. Õppe põhieesmärk on teha neile selgeks, mil määral nad saavad pakkuda tuge ja millal tuleks inimene asjatundlikuma abi saamiseks edasi suunata.

Kellele on käsiraamat mõeldud?

Seda käsiraamatut kasutavatel juhendajatel on sageli varasem vaimse tervise alane või psühhosotsiaalse toe pakkumise kogemus. Kasuks tuleb ka:

» eelnev kogemus kriisiolukordadest mõjutatud inimeste abistamises; » huvi juhendamise ja koolitamise vastu ning vastav kogemus.

Kes peaksid osalema psühholoogilise esmaabi koolitusel?

Psühholoogiline esmaabi on lähenemisviis, mida võivad õppida nii asjatundjad kui ka kõik teised, kes suudavad aidata kriisiolukorrast mõjutatud inimesi. Nende hulka võivad kuuluda katastroofiabi organisatsioonide töötajad või vabatahtlikud (tervishoiuvaldkonnas ja mujal), tervishoiutöötajad, õpetajad, kogukonna liikmed, kohaliku omavalitsuse ametnikud jt.

Psühholoogilise esmaabi osutamiseks ei pea abistajatel olema psühhosotsiaalset ega vaimse tervisega seotud tausta. Abistajad, kes pakuvad kriisi ajal mitmesugust leevendust ja abi, saavad psühholoogilise esmaabi oskusi ära kasutada ka oma igapäevatöös. Osalejad peaksid vastama järgmistele kriteeriumitele:

» neil on aega ja tahtmist anda abi kriisiolukorras; » nad on kättesaadavad, et aidata inimesi; » akuutses kriisiolukorras abi osutades on nad ühenduses tunnustatud asutuse või

rühmaga (nende ohutuse ja tõhusa reageerimise koordineerimiseks).

JUHENDAMISEKS VALMISTUMINE

Isegi kui töötad akuutses kriisiolukorras, peaksid varuma aega ettevalmistusteks, et juhendamine laabuks sujuvalt ja osalejatel oleks sellest kasu. Juhendamiseks aitavad valmistuda muu hulgas järgmised kontrollnimekirjad:

enda ettevalmistamine: mida sul on vaja teada; materjalide, sh jaotusmaterjali ettevalmistamine;

toimumispaiga ettevalmistamine.

Enda ettevalmistamine: mida sul on vaja teada

Juhendamiseks valmistudes tutvu kõigepealt:

väljaandega „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“. käesoleva käsiraamatuga, mis sisaldab jaotusmaterjale, slaide1 ja tegevusi; osalejate taustaga (kultuur, keel, amet, abistaja roll); kriisitüüpidega, milles osalejad abi osutavad.

1 Slaidid on saadaval veebilehel http://www.who.int/mental_health/resources/emergencies/en/

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 9

Väljaanne „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ on paljudes keeltes tasuta saadaval elektroonilises PDF-vormingus2 ja paberkoopiaid saab tellida Maailma Terviseorganisatsiooni raamatupoest3.

Samuti tasuks läbi vaadata järgmine põhidokument, mis on tasuta saadaval paljudes keeltes: Inter-Agency Standing Committee (IASC, 2007) Guidelines on mental health and psychosocial support in emergencies: Checklist for field use

4 („ÜRO agentuuride vahelise alalise komitee vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe suunised hädaolukordades: kontrollnimekiri kasutamiseks välitöödel“).

Materjalide, sh jaotusmaterjali ettevalmistamine

Anna kõigile osalejatele 2-leheküljelise psühholoogilise esmaabi taskujuhendi (vt lisa 1) prinditud koopia nende kohalikus keeles. Võimaluse korral anna neile ka jaotusmaterjalid, muud materjalid ja väljaanne „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ kohalikus keeles. Märkus: psühholoogilise esmaabi taskujuhendi ja jaotusmaterjalid leiate ka väljaandest „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“. Kontrolli Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehelt, kas juhend on juba kohalikus keeles olemas.

Kohanda juhendmaterjale vastavalt osalejate kultuuritaustale ja sotsiaalsele kontekstile. Näiteks kohanda või loo uusi näidisjuhtumeid sõltuvalt kohalikust kontekstist ja erinevatest kriisiolukordadest, millega osalejad võivad kokku puutuda.

Samuti muganda juhendamise päevakorda vastavalt oma koolitusele, st lisa konkreetsed algus- ja lõpukellaajad.

Kasuta järgmist kontrollnimekirja, et kõik sinu prinditud materjalid oleksid juhendamiseks valmis (vt lisad):

psühholoogilise esmaabi taskujuhend kohalikus keeles; „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ (elektrooniline või prinditud koopia); seminari päevakord; eel- või järeltest (valikuline); näidisjuhtum ja simulatsiooni juhised; suhtlemisharjutuse juhised; haavatavate inimeste harjutuse juhised; jaotusmaterjalid (need leiad ka väljaandest „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“): » hea suhtlus, » mida saavad hooldajad teha laste abistamiseks; kirjalik hindamisvorm.

2 Vt http://www.who.int/mental_health/publications/guide_field_workers/en/index.html 3 Vt http://apps.who.int./bookorders/ 4 Vt http://humanitarianinfo.org/iasc/pageloader.aspx?page=content-products-products&productcatid=22

Ü LE

V A

A D

E

10 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Toimumispaiga ettevalmistamine

Juhendamise läbiviimise koht oleneb mõneti situatsioonist. Akuutses kriisiolukorras ei pruugi korralikud koosolekuruumid olla kättesaadavad. Nende asemel võib kasutada alternatiivseid kohti, näiteks telki või isegi välistingimusi. Veendu, et koht on sobiv ja juhendamiseks valmis, kasutades järgmist kontrollnimekirja:

piisavalt ruumi kõigile osalejatele;

piisavalt mugav ja turvaline; piisavalt privaatne ja vaikne; vajadusel kontrolli enne juhendamist toimumispaiga helisüsteemi; lauad ja toolid, mida saab liigutada või vabalt ümber seada, et võimaldada rollimänge ja rühmatööd; sülearvuti ja LCD-projektor, kui on olemas elekter (vastasel juhul kasuta slaididest prinditud jaotusmaterjale); paber- või markertahvel ja markerid; teip või rõhknaelad paberi kinnitamiseks; pliiatsid ja märkmikud osalejatele; registreerimisleht ja nimesildid (kui neid kasutatakse); joogid ja suupisted.

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Juhendajana saad õpikeskkonda täiustada:

1. oskuste kujundamisega; 2. turvalise ja toetava õhkkonna loomisega; 3. osalusõppe kasutamisega; 4. hea ajakasutusega.

Oskuste kujundamine

Juhendades püüa vormida oskusi ja omadusi, mida soovid osalejatele õpetada:

» ole osalejaid kaasates sõbralik, heatahtlik, lõõgastunud ja rahulik; » demonstreeri head verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemisoskust, näidates oma sõnade ja

kehakeelega üles huvi ja indu; » näita üles lugupidamist ja austust ning ära mõista kohut.

Kui tegutsed koos kaasjuhendajaga, siis püüa edasi anda head rühmavaimu ja vastastikust toetust, mis oleks kriisi sündmuskohal eeskujuks nii enda kui ka rühmakaaslaste eest hoolitsemisel.

Turvalise ja toetava õhkkonna loomine

Psühholoogilise esmaabi koolitus hõlmab kriisiolukordi ja stressireaktsioone käsitlevaid arutelusid ning rollimänge. See võib olla seotud osalejate endi kogemustega ning nende mälestuste, tunnete ja reaktsioonidega varasematele või praegustele sündmustele. Mõnda osalejat võib otseselt mõjutadaka seesama kriis, milles nad abi osutavad. Juhendaja eesmärk on luua juhendamiseks turvaline ja

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 11

toetav õhkkond. » Pane juhendamise alguses paika põhireeglid, et õhkkond oleks kõigi jaoks innustav ja

toetav. » Juhendamist alustades ole valmis käsitlema ka häiriva sisuga lugusid või isiklikke kogemusi. » Kui arutelu tundub rühma jaoks liiga häiriv, siis pehmenda seda või lõpeta selle käsitlemine. » Kui osalejad näivad olevat häiritud või pöörduvad sinu poole muredega, siis ole valmis neid

aitama: » kuula nad ära ilma hukka mõistmata ja aita neil rahuneda; » loo võimalusi, et nad tunneksid end juhendamistegevustes osaledes hästi; » vajadusel võimalda juurdepääs täiendava abi saamiseks, kui see on võimalik.

Osalusõppe kasutamine

Osalusõppe meetodid, nagu simulatsioonid, rollimängud ja näidisjuhtumid, on võimsad vahendid, mis aitavad täiskasvanutel arendada oma psühholoogilise esmaabi andmise oskusi. Mida rohkem aega peavad osalejad harjutama oma suhtlemis- ja abistamisoskusi, seda suuremat kasu nad juhendamisest saavad.

Kuna osalejad võtavad endale abistaja või abivajaja rolli, elavad nad sageli oma osasse sisse ning kogevad vahetult, millistest ütlustest või tegudest on kasu ja millistest mitte. Osalejatel on võimalus katsetada oma abistamisoskusi ohutus keskkonnas, kus nad saavad tagasisidet ja õpivad üksteiselt. Need meetodid võimaldavad ühtlasi arutada, kuidas kohandada psühholoogilist esmaabi kohalikus kontekstis.

Mõne osaleja jaoks on osalusõppe meetodid uued ja nad võivad tunda end rollimängudes kohmetult. See võib aidata neil endale tunnistada, et kolleegide ees eksimisega riskimine nõuab julgust ja kõik saavad psühholoogilise esmaabi oskuste harjutamisega vähemal või rohkemal määral hakkama. Mõlemad on õppimise jaoks olulised kogemused.

Nõuanded osalejate julgustamiseks

» Alusta sissejuhatusega, mille käigus osalejad saavad üksteisega tutvuda. » Õpi selgeks osalejate nimed ja kasuta neid (abiks on nimesildid). » Küsi osalejatelt, millised on nende ootused juhendamisele. » Kasuta osalejate kaasamiseks mänge. » Piira loenguaega. Kaasa osalejaid ideede ja kogemuste vahetamisse pigem dialoogi

kaudu. » Selgita välja osalejate senised teadmised ja loomupärane abivalmidus. » Kui osalejad harjutavad uusi oskusi, siis ole julgustav ja positiivne. » Anna tagasisidet alati taktitundeliselt: küsi kõigepealt „mis läks hästi“ ja seejärel „mida

saaks teha paremini“. » Esita küsimusi ja anna aega selgitusteks. » Ole avatud tagasisidele juhendamise kohta ja tee vajadusel parandusi.

Nõuanded rühmatööks

» Ole teadlik väga vaiksetest või häbelikest osalejatest ja neist, kes aruteludes domineerivad. Püüa tagada, et igaüks saaks aktiivselt osaleda.

» Moodusta rühmatööks hallatava suurusega rühmad (4–6 osalejat), et võimaldada kõigile elavat dialoogi ja aktiivset osalust.

Ü LE

V A

A D

E

12 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Nõuanded osalejate kultuuritausta ja sotsiaalse kontekstiga kohanemiseks

» Julgusta osalejaid välja mõtlema näiteid juhtumitest, mis sobivad olukorraga, milles nad abi osutavad.

» Palu osalejatel arutleda teemal, kuidas nad kohandaksid psühholoogilist esmaabi oma kultuurikeskkonnas.

On täiesti normaalne, et psühholoogilise esmaabi demonstreerimisel teevad vigu nii juhendajad kui ka osalejad. Veendu, et osalejad mõistavad, mida kujutavad endast head psühholoogilise esmaabi võtted ja mida tuleks vältida. Too iga praktilise tegevuse lõpus selgelt välja põhipunktid või kõige olulisem, mis tuleks õpitust meelde jätta. Kirjuta põhipunktid tahvlile või näita slaide ning viita 2- leheküljelisele psühholoogilise esmaabi taskujuhendile.

Hea ajakasutus

Ajakasutus on tõhusa koolituse lahutamatu osa. Päevakord aitab juhendamist paremini ajastada. Mõnikord on siiski raske hinnata, kui palju aega rollimängule või harjutusele kulub, või siis soovid pühendada mõne teema selgitamisele rohkem aega. Aja tõhusaks kasutamiseks pööra tähelepanu järgmistele nõuannetele.

» Varu enne koolituse algust aega saabumiseks ja registreerumiseks. » Alusta ja lõpeta õigel ajal. » Juhendamise alguses aruta osalejatega läbi päevakord ja pea kinni üldisest kavast

(shlühikestest pausidest). » Ära kuluta liiga palju aega slaididele. Pigem jäta piisavalt aega aruteludele,

rollimängudele ja simulatsioonidele, mille kaudu toimub tõenäoliselt suurem osa õppimisest.

» Halda rollimängude pikkust, et need ei kestaks liiga kaua. » Kui kasutad tõlki, siis arvesta sellega, et kõik võtab rohkem aega. » Jäta juhendamise lõpus aega küsimusteks, selgitusteks ja hindamiseks.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 13

14 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

JÄRKJÄRGULINE

JUHENDAMINE

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 15

4-TUNNISE JUHENDAMISE PÄEVAKORD (V.A PAUSID)

Ühepäevase juhendamise päevakord – vt lisa 11.

Ülevaade Kestus Teema/tegevus

Enne juhendamist Osalejate saabumine ja registreerumine

I osa (70 minutit)

Psühholoogilise esmaabi mõiste ja raamistik

10 minutit Tervitus ja sissejuhatus » Tutvumine ja ootused » Eesmärk ja päevakord » Põhireeglid

10 minutit Mis mõte tuleb pähe, kui kuulete väljendit „psühholoogiline esmaabi“? » Hoolitsemine ennekõike iseenda eest

20 minutit Kriisisündmuse simulatsioon ja arutelu

10 minutit Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi » Psühholoogiline esmaabi vaimse tervise ja psühhosotsiaalse

toe raamistikus » Psühholoogilised reaktsioonid kriisisündmustele » Peamised vastupidavuse (kaitse) tegurid

15 minutit Psühholoogiline esmaabi: kes, millal ja kus?

5 minutit Psühholoogilise esmaabi ülevaade » Ellujäänute sagedased vajadused » Mida vajavad abistajad » Ülevaade põhimõtetest „valmistu … jälgi, kuula ja aita“

Paus 15 minutit

II osa (85 minutit)

Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete rakendamine

20 minutit Rühmatöö näidisjuhtumiga

10 minutit Jälgi » Otsi kaitset » Inimesed, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist » Tõsise stressireaktsiooniga inimesed

30 minutit Kuula » Rollimäng: kuulamine » Demonstratsioon: inimeste aitamine, et nad rahuneksid » Hea suhtlemine

15 minutit Aita » Võimalda põhivajaduste rahuldamist » Toeta positiivset toimetulekut » Võimalda teavet » Võimalda sotsiaalset tuge » Abistamise lõpetamine

10 minutit Kohandamine kohaliku kultuurikontekstiga

Paus 15 minutit

III osa (85 minutit)

Psühholoogilise esmaabi rollimängud, haavatavad inimesed, psühholoogilise esmaabi ülevaade, enda ja kaaslaste eest hoolitsemine, hindamine

30 minutit Psühholoogilise esmaabi rollimängud

20 minutit Inimesed, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu

10 minutit Psühholoogilise esmaabi ülevaade

» Mis on eetika seisukohast lubatud ja mis mitte 15 minutit Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine

10 minutit Hindamine ja lõpetamine

JÄ R K

-JÄ R G U

LT

16 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

I OSA MOODULID: PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI MÕISTE JA RAAMISTIK

Tervitus ja sissejuhatus (10 minutit)

Tutvumine ja ootused

Tutvusta end kui juhendajat, öeldes oma nime ja organisatsiooni (nt ettevõtte või asutuse) ning kirjelda lühidalt oma asjassepuutuvaid kogemusi.

Alusta osalejate tutvustamist, paludes kõigil lühidalt öelda:

1. oma nime; 2. organisatsiooni või koha, kust nad tulevad.

Kui koolitusel osaleb väike rühm (vähem kui 15 osalejat), võid paluda neil nimetada ühe asja, mida nad loodavad juhendamise käigus õppida.

Peatu tutvumisel võimalikult lühidalt, eriti suure rühma korral.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» mõistma juhendamise üldisi eesmärke, päevakorda ja meetodeid; » nõustuma tulemusliku ja toetava tööõhkkonna põhireeglitega.

Materjalid

» Juhendamise päevakord

Psühholoogiline esmaabi

Inimeste toetamine pärast kriisisündmust

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 17

Eesmärk ja päevakord

Selgita, et juhendamise eesmärk on aidata osalejatel teada saada, mida öelda ja teha, et toetada neid, kes on hiljuti kogenud kriisisündmust. Psühholoogiline esmaabi on meetod, mida võib kasutada ka igapäevatöös, mitte üksnes ulatusliku kriisisündmuse ajal.

Selgita, et „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ on selle koolituse põhialus.

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: JÄÄSULATAMISHARJUTUS

Mäng – 5 minutit

See harjutus sisaldab küsimusi osalejate kogemuste kohta kriisiolukordades ja kergemate küsimustega. Vajaduse korral kohanda küsimusi konteksti ja kultuuriga.

Ütle osalejatele: „Palun tõuse püsti ja plaksuta, kui ...

» sõitsid siia täna kauem kui tund; » oled kunagi töötanud kriisikoldes; » sinu lemmikvärv on sinine; » oled kunagi elanud kohas, kus oli kriis (nt üleujutus); » oled hea tantsija või laulja; » oled kunagi kriisiolukorras kedagi emotsionaalselt aidanud; » magasid täna öösel hästi.“

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

» »

Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele

Maailma Terviseorganisatsiooni väljaanne http://www.who.int/mental_health/emergencies/en/ Koostöös järgmiste organisatsioonidega: – Maailma Terviseorganisatsioon – War Trauma Foundation – World Vision International

» Heaks kiitnud 24 ÜRO/VVO rahvusvahelist organisatsiooni » Saadaval paljudes keeltes

JÄ R K

-JÄ R G U

LT

18 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Jaga osalejatele päevakord ja tutvusta seda lühidalt, sealhulgas käsitletavaid põhiteemasid ja ajakava.

Selgita juhendamisel kasutatavaid meetodeid ja rõhuta järgmisi punkte.

» Juhendamine keskendub praktilistele oskustele ja on interaktiivne. » Tegevused on välja töötatud nii, et need annavad osalejatele võimaluse harjutada ja

üksteiselt õppida. » Igaühe osalus on protsessi jaoks oluline. » Üksteise ees harjutusi tehes on kõik osalejad võrdses olukorras. Me kõik ütleme ja

teeme asju väga hästi ning me kõik teeme vigu. Nii me koos õpimegi. » Võta seda kui võimalust harjutada ja õppida, et tunda end reaalses olukorras kindlalt.

Põhireeglid

Palu osalistel mõelda, millistes põhireeglites tuleks kokku leppida, et muuta tegevus tulemuslikuks ja luua igaühe jaoks mugav tööõhkkond. Kirjuta nende vastused tahvlile. Põhireeglite lõplik nimekiri võiks sisaldada järgmist.

» Pärast pause ole õigel ajal kohal. » Lülita oma telefon välja. » Ära katkesta kõnelejat. » Säilita konfidentsiaalsus – lood (nii meie kui ka teiste omad) jäävad sellesse ruumi. » Ära räägi isiklikest asjadest, mida teised ei peaks teadma. » Rääkides kellegi teise kogemusest, ära kasuta tuvastatavaid nimesid või muid andmeid. » Austa teiste arvamusi. » Osale täielikult harjutustes. » Anna tagasisidet alati nii: kõigepealt – mis läks hästi, seejärel – mis oleks võinud minna

paremini.

Lõpuks arvesta, et koolitusel võib ette tulla häirivaid lugusid või jagatakse isiklikke kogemusi. Me peame olema üksteise suhtes peenetundelised. Paku igale osalejale, kellele harjutus või teema põhjustab ebamugavust, võimalust vestelda abistaja(te)ga.

Mida koolitus hõlmab

» Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi » Psühholoogilise esmaabi koht kriisiolukorrale reageerimises » Psühholoogiline esmaabi: kes, millal ja kus » Tegevuspõhimõtted: valmistu, jälgi, kuula ja aita » Hea suhtlemisoskus » Inimesed, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu » Psühholoogilise esmaabi kohandamine kohaliku kontekstiga » Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 19

Mis mõte tuleb pähe, kui kuuled väljendit „psühholoogiline esmaabi“?

(10 minutit)

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

See on lühike interaktiivne arutelu. Püüa dialoogi tempot üleval hoida, julgustades andma

lühikesi vastuseid ja piirates pikki, ning kutsu osalejaid üles välja pakkuma ideid.

Alustuseks küsi osalejatelt: „Milliseid kriise oled kohanud oma elus või töös?“ Täpsemalt võid küsida:

» sündmuste kohta, mis mõjutasid samal ajal paljusid inimesi (loodusõnnetus, lennuõnnetus, sõda või konflikt);

» üksikisikuid mõjutanud sündmuste kohta (liiklusõnnetus, rööv, tulekahju kodus).

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: VALIKULINE EELTEST

5 minutit

Vt eel- või järeltesti küsimusi lisas 2. Anna osalejatele eeltesti tegemiseks 5 minutit (mõni osaleja võib paluda rohkem aega, kuid püüa lubada mitte üle 10 minuti). Juhendamise lõpus võid lasta osalejatel testi uuesti teha, et hinnata koolituse mõju nende teadmistele ja enesekindlusele psühholoogilise esmaabi osutamisel.

Märkus: ära anna seda testi, kui osalejad ei pruugi keelebarjääri või puuduliku kirjaoskuse tõttu küsimustest aru saada.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» olema uurinud mõiste „psühholoogiline esmaabi“ tähendust; » olema saanud põhiteadmised sellest, mida kujutab endast psühholoogilise esmaabi

osutamine; » teadma, kui oluline on hoolitseda iseenda ja rühmakaaslaste eest.

Kriisid, millega oled kokku puutunud

» Ulatuslikud sündmused, mis mõjutasid paljusid – loodusõnnetus, lennuõnnetus, sõda või konflikt

» Üksikisikuid mõjutanud sündmused – liiklusõnnetus, rööv, tulekahju kodus

» Millised olid inimeste füüsilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised reaktsioonid? » Mida tehti inimeste abistamiseks ja toetamiseks?

JÄ R

K -JÄ

R G

U LT

20 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Uuri osalejatelt, kuidas inimesed kriisidele reageerisid. Seejärel küsi, mida tehti kriisist mõjutatud inimeste abistamiseks, eelkõige emotsionaalseks või sotsiaalseks toetamiseks: „Mida inimesed rääkisid või tegid ja kas sellest oli nendes olukordades kasu?“ Palu osalejatel lühidalt välja tuua mõned punktid. See annab neile ideid, mida kasulikku öelda ja teha eesseisvas simulatsiooniharjutuses.

Seejärel küsi osalejatelt: „Mis mõte tuleb pähe, kui kuuled väljendit „psühholoogiline esmaabi“?“

Lase ideedel vabalt voolata ja kaasa arutellu kogu rühm. Mõned vastused kajastavad täpselt psühholoogilise esmaabi eri aspekte, näiteks emotsionaalse toe pakkumist, inimeste abistamist praktiliste vajaduste rahuldamisega, ärakuulamist jms. Osalejad võivad anda ka valesid vastuseid, mis ei kuulu psühholoogilise esmaabi alla, näiteks nõustamine, ravimid või psühhoteraapia. Suuna osalejaid nii, et nad annaksid vastuseid, mis selgitavad psühholoogilist esmaabi õigesti.

Selgita osalejatele, et hoolimata mõistest „psühholoogiline esmaabi“ ei tee selles koolituses osalemine kellestki nõustajat ega psühhoterapeuti. Küll aga õpivad nad seda, kuidas toetada teisi inimlikult ja praktiliselt.

Selgita osalejatele, et enne ülejäänud tegevusi on oluline alustada endast hoolimisega. Kriisiolukorras abistajatena töötades peame kandma eriti suurt hoolt iseenda heaolu eest, et saaksime hoolitseda võimalikult hästi teiste eest.

MIS MÕTE TULEB PÄHE, KUI KUULED VÄLJENDIT

„PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI“

Hoolitsemine ennekõike iseenda eest

Võta hetk aega, et arutada ja kirja panna järgmist: » Mida ma teen selleks, et enda eest

hoolitseda? » Mida teevad minu rühmakaaslased

(perekond, kolleegid), et hoolitseda üksteise eest?

Hoia paber hilisema arutelu jaoks alles.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 21

Palu osalejatel arutada ja paberile kirja panna järgmist:

» Mida teed enda eest hoolitsemiseks ja oma stressi ohjeldamiseks? » Mida teevad sinu rühmakaaslased (perekond, kolleegid), et hoolitseda üksteise eest?

Palu neil see paber alles hoida, sest hiljem tuleme juhendamise käigus nende punktide juurde tagasi.

Kriisisündmuse simulatsioon ja arutelu (20 minutit)

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

See harjutus kaasab kõik osalejad ja aitab neil üksteisega mugavalt rollimängu mängida. Luba osalejatel umbes 5 minutit oma rolle simulatsiooniks ette valmistada. Simulatsioon ise peaks kestma maksimaalselt umbes 5 minutit. Rollimäng võib mõjuda erutavalt, seega andke osalejatele pärast lõpetamist paar minutit aega, et minna tagasi oma toolide juurde või korrastada ruumi, kui on liigutatud mööblit jne. Halda aega hästi, et aruteluks jääks 10 minutit. Simulatsiooniks on linnapiirkonda tabanud maavärin. Kui see teema võib põhjustada osalejatele stressi (näiteks kui nad on hiljuti läbi elanud sarnase sündmuse), siis kaalu teistsuguse simulatsiooni väljamõtlemist.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad: » teadma, mis tunne on olla kriisiolukorras abistaja või abivajaja »

»

»

suutma kirjeldada, millist abi võivad erinevad inimesed vajada; suutma vahet teha, millistest ütlustest või tegudest on psühholoogilise esmaabi andmisel kasu ja millistest mitte; aimama, milliseid oskusi ja teadmisi nad peavad arendama, et osutada tõhusalt psühholoogilist esmaabi; oskama kriisiolukorras abi osutades hinnata turvalisusega seotud küsimusi.

Materjalid

» Simulatsiooni juhiste jaotusmaterjal iga rühma jaoks (vt lisa 3)

Simulatsioon

I O S

A M

O O

D U

L ID

22 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Jaga osalejad kahte rühma. Anna rühmale 1 kriisist mõjutatud inimeste simulatsiooni juhised ja rühmale 2 abistajate juhised (vt lisa 3). Anna neile ettevalmistamiseks 5 minutit. Julgustakummagi rühma liikmeid jääma oma rollidesse kogu simulatsiooni ajaks, et muuta see võimalikult tõeliseks. Rühm 1 jääb koos (pea)juhendajaga ruumi. Rühm 2 lahkub koos juhistega ruumist. Kaasjuhendaja olemasolul võib ta saata rühma 2 väljaspool õpiruumi ning anda täiendavaid juhiseid või vastata küsimustele.

Kui kaasjuhendajat ei ole, siis aruta kõigepealt rühmaga 1 läbi nende juhised, vasta kõikidele küsimustele, julgusta neid võtma oma rolle ning luba neil mööblit vabalt ümber tõsta, kui see on vajalik sündmuskoha ettevalmistamiseks.

Seejärel veeda mõned minutid rühma 2 osalejatega väljaspool ruumi, et vastata küsimustele ja julgustada neid arutlema, kuidas nad saaksid organiseeruda ja valmistuda selleks, mis võib neid ees oodata. Kontrolli, kas rühma 1 osalejad on valmis, ning kutsu sisse rühm 2.

Rühma 1 juhised

Keset tööpäeva on kesklinna ootamatult tabanud ulatuslik maavärin. Hooned on kokku varisenud, kõikjal on häving ja sina oled üks paljude seas, keda see on mõjutanud. Koos sinuga on mitmekesine rühm inimesi (noored ja vanad, mehed ja naised), kes on ellu jäänud ja viibivad nüüd turvalises kohas. Te kõik olete erineval viisil mõjutatud ja murelikud, kuid ühelgi teist ei ole eluohtlikke vigastusi. Palun valige igaüks allolevast loetelust üks roll (võib ka mõelda välja rolli, millega suudetakse samastuda). Paigutage end sündmuskohale ja püsige oma rollis kogu simulatsiooni kestel (umbes 5 minutit). Püüdke harjutuse ajal mitte naerda. Hetke pärast saabuvad mõned inimesed teid aitama.

Rollid:

» saatjata laps – üksi ja hirmunud, umbes 10-aastane; » rase naine lapsega; » väga murelik, kuid vigastamata inimene, kelle pere on katastroofis kadunud; » šokis inimene, kes ei suuda rääkida; » mitteeluohtlike vigastustega inimene; » närviline inimene, kes on endast väljas ja hakkab teisi ärritama; » inimene, kes on suhteliselt rahulik ja võimeline juhtunust rääkima; » nõrk eakas inimene.

Rühma 2 juhised

Te kuulete, et keset tööpäeva on kesklinna ootamatult tabanud ulatuslik maavärin. Paljud on vigastatud ja hooned kokku varisenud. Sina ja sinu kolleegid tundsite värinat, kuid teiega on kõik korras. Kahjustuste ulatus ei ole teada. Teil paluti abistada turvalises kohas olevaid ellujäänuid, kes on erineval viisil mõjutatud. Teil on 5 minutit, et näidata, kuidas osutada psühholoogilist esmaabi. (Ühelgi kriisist mõjutatud inimesel, kellega te kokku puutute, ei ole eluohtlikke vigastusi.)

Võtke paar minutit, et otsustada, kuidas olukorrale läheneda. Võite kasutada erinevaid abistajarolle või jääda rolli, mis teil on tavaliselt kriisiolukordades abistamisel (kui see on osa teie tööst). Püüdke harjutuse ajal mitte naerda. Märguande peale võite siseneda sündmuskohale.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 23

Olenevalt osalejate kogemustest seoses katastroofidega mängivad nad oma rolle erinevalt. Rühma 1 liikmed võivad lebada oiates maas ja etendada oma rolle. Püüdes hinnata kriisist mõjutatud inimeste vajadusi ja pakkuda neile abi, võivad rühma 2 osalejad leida, et olukord on kaootiline. Kaose tõttu võib neil olla raske kinni pidada eelnevalt koostatud plaanidest. Juhendajana ära sega ega anna nõu, vaid liigu ruumis ringi, jälgides toimuvat ning tehes vajaduse korral märkmeid psühholoogilise esmaabi erinevate vastastikuse mõju aspektide – nii kasulike kui ka kasutute – kohta. Näiteks otsi suhtlust, mis aitab kaasa abistaja ja mõjutatud inimese turvalisusele või mis võib olla ohtlik.

Kasuta oma otsustusõigust simulatsiooni peatamiseks (maksimaalselt 5 minuti möödudes), tavaliselt siis, kui on kogunenud piisav hulk olulisi õppetunde, millest lähtuda, või kui näib, et abistajatel on otsa lõppenud ideed kasulike ütluste ja tegude kohta, või kui osalejad jätavad väsinud mulje. Võid lõpetada simulatsiooni, öeldes: „Aeg on läbi! Lõpetame nüüd ja naaseme tavaellu.“

Lase osalejatel paari minuti jooksul rollist välja tulla ja maha rahuneda ning vajaduse korral ruum korda teha.

Arutelus ära unusta kasutada tagasiside meetodit, mille puhul küsitakse kõigepealt, mis läks hästi, ja seejärel, mida võiks teha paremini.

Arutelu alustades küsi kõigepealt abistajatelt (rühm 2) nende kogemuse kohta.

» Mis tunne oli selles olukorras abi osutada? » Mis läks sul abistajana enda arvates hästi? Kas tundsid, et sinust on kasu? » Mida oleksid saanud teha paremini?

Korralda arutelu nii, et rühma 2 erinevad osalejad saavad jagada oma kogemust. Veendu, et igaüks mainib kõigepealt midagi, mida ta tegi hästi, enne kui ta on osutatud abi suhtes kriitiline. Kinnita, et tegemist oli keerulise olukorraga ja et tegelikkuses on katastroofid sageli kaootilised. Anna rühmale tagasisidet, osutades asjadele, mida tehti hästi (asjakohane toetus, inimeste kaitsmine jms), ning asjadele, mida oleks võinud teha paremini.

Psühholoogilise esmaabi simulatsioon: arutelu

» Kuidas sa tundsid end abistajana, kes reageerib sellele olukorrale? » Mida tegid abistajana hästi? Kas tundsid, et sinust on kasu? » Mida oleksid (oleksite) abistaja(te)na saanud teha paremini?

» Kuidas tundsid end sellest õnnetusest mõjutatud inimesena? » Kas tundsid, et abistajad toetasid või aitasid teid? » Kas abistajad ütlesid või tegid midagi sellist, millest EI olnud kasu, või mida oleks

võinud teha paremini?

I O SA

M O

O D

U LID

24 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Seejärel küsi mõjutatud inimesi kehastanud osalejatelt (rühm 1) nende kogemuse kohta.

» Kuidas sa tundsid end sellest õnnetusest mõjutatud inimesena? » Kas tundsid, et abistajad toetasid või aitasid teid? » Kas abistajad ütlesid või tegid midagi sellist, millest EI olnud kasu, või mida oleks võinud teha

paremini?

Teadvusta emotsioone, mis võivad osalejates esile kerkida, kui nad võtavad endale kriisist mõjutatud inimese rolli. Veendu, et nad annavad abistajatele kõigepealt positiivset tagasisidet, enne kui toovad esile konstruktiivse kriitika. Anna tagasisidet ka mõjutatud inimeste rollimängule ning rõhuta veel kord olulisi punkte, mida märkasid abistajate ja mõjutatud inimeste vastastikuses suhtluses. Kinnita, et harjutus oli keeruline, ja täna inimesi osalemise eest.

Kui tunned, et rühm on pärast rollimängu liiga energiline või ärev, võid teha lühikese harjutuse, et aidata neil rahuneda. Näiteks, lase neil mugavalt ja vaikselt oma toolidel istuda. Kasutades leebet, rahustavat hääletooni, palu osalejatel panna jalad põrandale, neid tunnetada ning panna käed reitele. Palu neil jälgida oma hingamist ning kolm korda aeglaselt sisse ja välja hingata. (Lisajuhiseid inimeste rahustamiseks vaata väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ jaotisest 3.3.)

Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi (10 minutit)

Loe ette psühholoogilise esmaabi määratlus väljaandest „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ ja seosta see viisidega, kuidas osalejad simulatsioonis kriisist mõjutatud inimesi toetasid.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» suutma määratleda, mis on psühholoogiline esmaabi ja mis ei ole; » mõistma psühholoogilise esmaabi rolli kriisiolukorrale reageerimises, sh vaimse

tervise ja psühhosotsiaalse toe sekkumiste kontekstis; » oskama seostada psühholoogilist esmaabi peamiste vastupidavuse (säilenõtkuse) teguritega.

Mis on psühholoogiline esmaabi?

» Humaanne, toetav ja praktiline abi inimestele, kes on hiljuti kokku puutunud tõsise kriisiolukorraga, ja mis hõlmab järgmist: – mittepealetükkiv praktiline hoolitsus ja tugi; – vajaduste ja murede hindamine; – inimeste abistamine nende põhivajaduste rahuldamisel (toit, vesi); – inimeste kuulamine, sundimata neid rääkima; – inimeste lohutamine ja rahustamine; – inimeste aitamine, et võimaldada neile juurdepääs teabele, teenustele ja sotsiaalabile; – inimeste kaitsmine edasise kahju eest.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 25

Psühholoogiline esmaabi on ... humaanne, toetav ja praktiline abi inimestele, kes on hiljuti

kokku puutunud tõsise kriisiolukorraga, ja mis hõlmab järgmist:

» mittepealetükkiv praktiline hoolitsus ja tugi; » vajaduste ja murede hindamine; » inimeste abistamine nende põhivajaduste rahuldamisel (nt toit, vesi); » inimeste kuulamine, sundimata neid rääkima; » inimeste lohutamine ja rahustamine; » inimeste aitamine, et võimaldada neile juurdepääs teabele, teenustele ja sotsiaalabile; » inimeste kaitsmine edasise kahju eest.

Järgmiseks kirjelda, mis ei ole psühholoogiline esmaabi. Psühholoogilise esmaabi kohta on levinud väärarusaamad, mis põhinevad osaliselt sõnal „psühholoogiline“. Tegelikult hõlmab psühholoogiline esmaabi lisaks lohutamisele ja emotsionaalsele hoolitsusele ka sotsiaalseid ja praktilisi toetusmeetmeid.

Oluline on rõhutada, et psühholoogiline esmaabi ...

» EI ole selline abi, mida saavad anda ainult asjatundjad; » EI ole professionaalne nõustamine; » EI ole „psühholoogiline debriifing“. See termin viitab konkreetsele sekkumisele, milles hiljuti

kriisisündmuses kannatanud inimestel palutakse lühidalt, kuid süsteemselt jutustada oma arusaamadest, mõtetest ja emotsionaalsetest reaktsioonidest seoses sündmusega. Maailma Terviseorganisatsioon ja paljud ekspertrühmad on soovitanud psühholoogilist esmaabi alternatiivina psühholoogilisele debriifingule;

» EI palu inimesel analüüsida temaga juhtunut ega järjestada sündmusi ajaliselt; » võib küll hõlmata inimeste kuulamist, ent selle käigus EI sunnita inimesi rääkima oma

kogemustest, kui nad seda ei soovi.

Mis EI ole psühholoogiline esmaabi?

» See EI ole selline abi, mida saavad anda ainult asjatundjad. » See EI ole professionaalne nõustamine. » See EI ole kriisijärgne psühholoogiline arutelu.

- Ei toimu traumeeriva sündmuse üksikasjalikku arutelu. » Inimesel EI paluta analüüsida temaga juhtunut ega järjestada sündmusi ajaliselt. » Kuigi psühholoogiline esmaabi hõlmab inimeste lugude kuulamist, EI tähenda

see inimeste survestamist, et nad räägiksid sulle oma tunnetest või reaktsioonidest sündmusele.

I O SA

M O

O D

U LID

26 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Selgita IASC vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse (ingl Mental Health and Psychosocial Support (MHPSS)) püramiidi (kohandatud loa alusel),5 mis näitab psühholoogilise esmaabi rolli vaimse tervise ja psühhosotsiaalse reageerimise raamistikus pärast kriisisündmust. Püramiidi alumine kiht näitab vajadust põhiteenuste ja turvalisuse järele, mida tuleb pakkuda ohutult ja sotsiaalselt sobival viisil, et mitte kahjustada inimeste väärikust või heaolu. Järgmises kihis vajavad paljud inimesed tõenäoliselt sekkumist, mis tugevdab kogukonna ja perekonna toetust. Liikudes püramiidis ülespoole, vajavad mõned inimesed fokuseeritud spetsialiseerimata tuge. See hõlmab esmatasandi vaimse tervise teenuseid ning elementaarset emotsionaalset ja praktilist tuge, näiteks psühholoogilist esmaabi. Püramiidi tipus vajab väike hulk inimesi kliinilist tuge, mis võib seisneda ravimites või psühhoteraapias ning hõlmab tavaliselt esmatasandi arstiabi või vaimse tervise spetsialisti pakutavat ravi.

5 IASC suuniste täielik kirjeldus – vt: http://www.who.int/mental_health/emergencies/guidelines_iasc_mental_health_psychosocial_june_2007.pdf

Näited

Vaimse tervise kliiniline ravi (esmatasandi

tervisekeskuse töötajad või vaimse tervise

spetsialistid)

Elementaarne emotsionaalne ja praktiline

tugi valitud inimestele või perekondadele,

näiteks psühholoogiline esmaabi

Sotsiaalvõrgustike aktiveerimine

Toetavad lapsesõbralikud ruumid

Tõhusa humanitaarabi propageerimine:

turvalised, sotsiaalselt asjakohased ja

väärikust kaitsvad põhiteenused

Sekkumispüramiid

Kliinilised

teenused

Fokuseeritud psühhosotsiaalne

tugi

Psühholoogilise esmaabi koht üldises vaimses

tervises ja psühholoogilises reageerimises

Kogukondlik tugi ja perede toetamine

Sotsiaalsed kaalutlused seoses põhiteenuste ja

turvalisusega

Reaktsioonid kriisisündmustele

» Inimesed võivad reageerida kriisisündmusele väga erinevalt.

» Millised tegurid mõjutavad individuaalset reaktsiooni?

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 27

Selgita osalejatele, et sündmus võib inimestes esile kutsuda erinevaid psühholoogilisi reaktsioone. Küsi rühmalt, kas nad oskavad nimetada mõnda tegurit, mis võivad mõjutada individuaalset reaktsiooni. Selliste tegurite hulka kuuluvad:

» kogetava(te) sündmus(t)e laad ja raskusaste; » varasemate kriisisündmuste mõju tugevus; » toetus, mida inimesed saavad oma elus teistelt; » füüsiline tervis; » vaimse tervise probleemide isiklik ja perekondlik ajalugu; » kultuuritaust ja traditsioonid; » vanus (näiteks eri vanuserühmade lapsed reageerivad erinevalt).

Selgita osalejatele, et kriisisündmust6 kogenud inimeste puhul on tõendeid teatud peamiste vastupidavuse (säilenõtkuse) tegurite kohta. Need näitavad, et pikemas perspektiivis saavad inimesed üldiselt paremini hakkama, kui:

1. nad tunnevad end turvaliselt ning on kontaktis teistega, rahulikud ja lootusrikkad; 2. neil on juurdepääs sotsiaalsele, füüsilisele ja emotsionaalsele toele; 3. nad saavad tagasi kontrollitunnetuse ja suudavad end ise aidata.

Need tegurid on psühholoogilise esmaabi lahutamatu osa.

6 Hobfoll S, Watson P, Bell C, Bryant R, Brymer M, Friedman M, et al. (2007) Five essential elements of immediate and mid-term mass trauma intervention: Empirical evidence. Psychiatry 70 (4): 283-315.

Miks psühholoogiline esmaabi?

» Inimesed saavad pikemas perspektiivis paremini hakkama, kui … – nad tunnevad end turvaliselt ning on

kontaktis teistega, rahulikud ja lootusrikkad; – neil on juurdepääs sotsiaalsele, füüsilisele ja

emotsionaalsele toele; – nad saavad tagasi kontrollitunnetuse ja

suudavad end ise aidata.

I O SA

M O

O D

U LID

28 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: KES, MILLAL JA KUS (15 MINUTIT)

Jaga osalejad nelja rühma ja määra igale rühmale üks slaidil olevatest küsimustest.

» Rühm 1: kes võib saada kasu psühholoogilisest esmaabist? » Rühm 2: kes vajab täiendavat toetust? » Rühm 3: millal tuleks osutada psühholoogilist esmaabi? » Rühm 4: kus tuleks osutada psühholoogilist esmaabi?

Lase rühmadel 5 minutit aru pidada ja palu neil siis kõigi ees oma aruteludest rääkida. Pärast iga rühma ettekannet saad põhisõnumi selgitamiseks kasutada nelja järgmise slaidi teavet.

Rühma 1 aruanne: kes võib saada kasu psühholoogilisest esmaabist?

Vajaduse korral kasuta arutelu ergutamiseks järgmisi küsimusi.

» Kas võid osutada psühholoogilist esmaabi lapsele? Kas pakud psühholoogilist esmaabi kõigile, kellega kokku puutud?

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» teadma, kes saab kasu psühholoogilisest esmaabist ja kes võib vajada täiendavat toetust;

» teadma, millal osutatakse psühholoogilist esmaabi; » mõistma, kus saab psühholoogilist esmaabi anda ohutult ning mõjutatud inimese

jaoks piisavalt väärikalt ja privaatselt.

Rühmaharjutus (5 minutit)

Pärast kriisisündmust ...

» KES võib saada kasu psühholoogilisest esmaabist? » KES vajab täiendavat toetust? » MILLAL tuleks osutada psühholoogilist esmaabi? » KUS tuleks osutada psühholoogilist esmaabi?

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 29

Selgita, et psühholoogilist esmaabi võib osutada igaühele, olenemata vanusest, soost, sotsiaalsest staatusest jms. Kuid kõik ei soovi või ei vaja psühholoogilist esmaabi. Oluline on mitte kunagi sundida abi peale neile, kes seda ei vaja. Samuti on oluline sinu käsutuses olevaid ressursse maksimaalselt ära kasutada (sa ei suuda aidata kõiki). Psühholoogiline esmaabi on mõeldud kriisiseisundis inimestele.

Rühma 2 aruanne: kes vajab lisaks psühholoogilisele esmaabile täiendavat toetust?

Vajaduse korral julgusta arutelu, küsides, kes vajasid simulatsiooniharjutuses lisaks psühholoogilisele esmaabile lisatuge.

Selgita, et mõned inimesed vajavad lisaks psühholoogilisele esmaabile täiendavat abi. Nende inimeste hulka kuuluvad ...

» raskete või eluohtlike vigastustega inimesed; » inimesed, kes on nii endast väljas, et ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest; » inimesed, kes võivad ennast ohustada; » inimesed, kes võivad teisi ohustada.

Psühholoogiline esmaabi: kes?

» Tugevalt mõjutatud inimesed, kes on hiljuti kokku puutunud tõsise kriisisündmusega.

» Abi võib osutada nii täiskasvanutele kui ka lastele. » Kõik kriisisündmuse üle elanud inimesed ei vaja või ei soovi psühholoogilist

esmaabi. – Ära sunni abi peale neile, kes seda ei soovi, kuid ole kergesti kättesaadav

nende jaoks, kes võivad vajada tuge.

Kes vajab lisaks psühholoogilisele

esmaabile täiendavat toetust?

» Raskete või eluohtlike vigastustega inimesed » Inimesed, kes on nii endast väljas, et ei suuda

hoolitseda enda ega oma laste eest » Inimesed, kes võivad ennast ohustada » Inimesed, kes võivad kahjustada teisi või

ohustada nende elu

I O SA

M O

O D

U LID

30 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Rühma 3 aruanne: millal tuleks osutada psühholoogilist esmaabi?

Vajaduse korral kasuta arutelu ergutamiseks järgmisi küsimusi.

» Mis sa arvad, millal kohtad inimesi, kellele hakkad abi andma? Kui kaua aega pärast kriisisündmust see võiks juhtuda?

Selgita, et psühholoogilist esmaabi võib osutada kohe pärast kriisisündmust (näiteks kui oled liiklusõnnetuse sündmuskohal) või isegi mõned nädalad pärast sündmuse toimumist (näiteks pärast suurt loodusõnnetust). Kui inimesed on mõned päevad või isegi mõned nädalad pärast sündmust endiselt tugevasti mõjutatud, võib psühholoogilisest esmaabist endiselt kasu olla.

Rühma 4 aruanne: kus tuleks osutada psühholoogilist esmaabi?

Vajaduse korral kasuta arutelu ergutamiseks järgmisi küsimusi.

» Kas võid osutada psühholoogilist esmaabi otse kriisikoldes? Miks või miks mitte? » Kas vajad psühholoogilise esmaabi andmiseks privaatsust? Millistes olukordades? Mis on

privaatsuse seisukohast kultuuriliselt vastuvõetav?

Psühholoogiline esmaabi: millal?

» Esimesel kokkupuutel tugevalt mõjutatud inimestega, tavaliselt vahetult pärast sündmust, mõnikord mõne päeva või nädala pärast

Psühholoogiline esmaabi: kus?

» Kus iganes on piisavalt turvaline viibida » Ideaaljuhul privaatsemas kohas (vastavalt vajadusele), et kaitsta kriisist mõjutatud

inimese konfidentsiaalsust ja väärikust

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 31

Selgita osalejatele, et küsimuse „KUS tuleks osutada psühholoogilist esmaabi“ puhul on kõige tähtsam iseenda ja aidatavate inimeste turvalisus. Sa ei soovi ohtu seada iseennast, kui lähed abistamiseks ohtlikku piirkonda, samuti ei soovi sa ohtu seada teisi inimesi. Psühholoogilist esmaabi võid osutada igal pool, kus on piisavalt turvaline viibida.

Mõningates olukordades on abiks, kui psühholoogilist esmaabi saab osutada privaatselt. Privaatsus võib olla oluline inimese väärikuse huvides (näiteks et kaitsta teda pealtnägijate ja ajakirjanike eest). Näitena võib tuua olukorra, kus räägitakse inimesega, keda on vägistatud. Esineda võib ka eetilisi või kultuurilisi põhjuseid, miks tuleks olla ettevaatlik, kui vestled kellegagi üksinda privaatses ruumis. Näiteks ole tähelepanelik, kui on põhjust karta, et mõnda inimest, eriti last võidakse privaatses ruumis ära kasutada või kuritarvitada.

Psühholoogilise esmaabi ülevaade (5 minutit)

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» oskama kirjeldada ellujäänute sagedasi vajadusi; » oskama kirjeldada, mida abistajad vajavad abi osutamiseks; » valdama psühholoogilise esmaabi peamisi tegevuspõhimõtteid: valmistu … jälgi,

kuula ja aita.

Kui tekiks selline kriis ...

» Mida vajaksite ELLUJÄÄNUNA? » Mida vajaksite ABISTAJANA?

I O S

A M

O O

D U

L ID

32 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: HARJUTUS

10 minutit

Palu osalejatel võtta paberileht ja murda see pikuti pooleks. Palu neil mõelda raske kriisi peale. Lase neil paberi vasakul poolel lühidalt loetleda, mida nad vajaksid ellujäänuna. Paremal poolel lase neil lühidalt loetleda, mida nad vajaksid abistajana. Anna selle harjutuse jaoks 3 minutit.

Palu rühmal jagada mõningaid punkte, mille nad kirjutasid paberi vasakule poolele – mida nad vajaksid, kui nad oleksid kriisisündmuses ellujäänute hulgas. Lõpeta arutelu kokkuvõttega ellujäänute sagedaste vajaduste kohta.

Kriisis olnud inimesed vajavad sageli järgmist:

» praktilised vajadused, näiteks tekk, toit, vesi, peavari;

» arstiabi vigastuste või krooniliste terviseseisundite korral;

» turvalisus ja kaitse;

» teave sündmuse, lähedaste ja saadaolevate teenuste kohta;

» keegi, kes soovib kuulata;

» võimalus võtta ühendust lähedastega;

» konkreetne toetus, mis on seotud kultuuri või religiooniga;

» konsultatsioon ja inimeste kaasamine neid mõjutavatesse otsustesse.

Nüüd palu osalejatel põgusalt jagada mõnda paberi paremal poolel olevat abistajate vajadust. Vastused võivad sisaldada järgmist:

» teave sündmuse kohta;

» teave kriisist mõjutatud inimeste kohta;

» piirkonda sisenemise ohutus;

» mõjutatud inimestele pakutav praktiline abi (näiteks toit, vesi);

» teave selle kohta, kes veel abistavad ja millist abi nad osutavad.

Ühepäevane juhendamine

Inimeste sagedased vajadused pärast kriisisündmust

» Põhivajadused: peavari, toit, vesi, hügieen » Arstiabi vigastuste või krooniliste tervisehäirete korral » Arusaadav ja õige teave sündmuse, lähedaste ja kättesaadavate teenuste kohta » Võimalus võtta ühendust lähedastega » Juurdepääs konkreetsele toetusele, mis on seotud kultuuri või religiooniga » Konsultatsioon ja kaasamine tähtsate otsuste tegemisel

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 33

Selgita, et psühholoogiline esmaabi on loodud ellujäänute vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas praktiliseks abistamiseks, emotsionaalseks toetamiseks ning lähedaste, teabe ja teenustega kokkuviimiseks. Samuti annab see abistajatele abi osutamist võimaldava raamistiku ning ellujäänute toetamiseks vajalikud oskused ja ressursid.

Valmistu • Tutvu kriisisündmusega. • Tutvu saadaolevate teenuste ja toetustega. • Hangi teavet turvalisusega seotud probleemide kohta.

» Kriisiolukord võib olla kaootiline. » Sageli nõuab see kiiret tegutsemist.

Kui vähegi võimalik, püüa hankida ENNE kriisikoldesse sisenemist täpset teavet, et olla kaitstud ja tegutseda tõhusalt.

Psühholoogilise esmaabi esimene etapp on VALMISTUMINE. Selgita, et kriisiolukorrad võivad olla kaootilised ja nõuavad sageli kiiret tegutsemist. On siiski oluline varuda ENNE kriisikoldesse sisenemist aega VALMISTUMISEKS, kui see on vähegi võimalik.

Valmistu Enne kriisikoldesse sisenemist püüa saada teavet ...

Kriisisündmus » Mis juhtus? » Kus? » Millal? » Kui palju inimesi ja kes on mõjutatud?

Saadaolevad teenused

» Kes tagab põhivajadused (erakorraline arstiabi, toit, peavari)? » Millal ja kus on võimalik teenustele ligi pääseda? » Kes abistab, sh kogukonna liikmed?

Turvalisus » Kas kriis on möödas või alles kestab (maavärina järeltõuked, sõjategevus)? » Milliseid ohtusid kätkeb endas keskkond? » Kas on kohti, mida tuleks vältida turvalisuse kaalutlustel või seetõttu, et

seal ei ole lubatud viibida?

Näita eespool olevat slaidi ja/või selgita, et abistajana ettevalmistumiseks tuleks püüda teada saada järgmist.

» Kriisisündmus – mis juhtus, millal ja kus see toimus, kui palju inimesi on mõjutatud ja kes? » Saadaolevad teenused ja tugi – kes tagab põhivajadused, kus ja kuidas pääsevad

inimesed ligi teenustele või toetusele ning kes veel abistab? » Turvalisus – kas kriis on möödas või kestab edasi, millised ohud võivad peituda

keskkonnas, kas on piirkondi, mida tuleb vältida turvalisuse kaalutlustel või seetõttu, et sinna ei ole lubatud minna?

I O SA

M O

O D

U LID

34 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted on: valmistu … jälgi, kuula ja aita. Et osalejatele jääks meelde printsiip „jälgi, kuula ja aita“, on juhendis illustratsioonid. Põhimõtteid tutvustades võid neid näitlikustamiseks ise kujutada või paluda osalejatel püsti tõusta ja teha seda koos endaga.

Ütle osalejatele, et järgneb lühike paus. Kui nad tagasi tulevad, on neil võimalus rakendada tegevuspõhimõtteid näidisjuhtumis. Uuri, kas neil on seni käsitletud materjali kohta küsimusi, ja palu anda juhendamise kohta põgusat tagasisidet, et saaksid teha vajalikke parandusi.

Paus (15 minutit)

Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted

Jälgi Valmistu

Kuula

Aita

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 35

II OSA MOODULID: PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI TEGEVUSPÕHIMÕTETE

RAKENDAMINE

Rühmatöö näidisjuhtumiga (20 minutit)

Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted

VALMISTU » Tutvu kriisisündmusega » Tutvu saadaolevate teenuste ja toetustega » Hangi teavet turvalisusega seotud probleemide kohta

JÄLGI » Veendu turvalisuses » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist » Otsi tugevalt mõjutatud inimesi

KUULA » Loo kontakt inimestega, kes võivad vajada tuge » Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured » Kuula inimesi ja aita neil rahuneda

AITA

» Aita inimestel rahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele » Aita inimestel probleemidega toime tulla » Anna teavet » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega

Rühmatöö ettevalmistusena kirjelda üksikasjalikumalt psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtteid, näidates eespool toodud slaidi ja/või viidates 2-leheküljelisele psühholoogilise esmaabi taskujuhendile.

Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» oskama kirjeldada peamisi tegevuspõhimõtteid: valmistu … jälgi, kuula ja aita; » oskama kirjeldada, kuidas rakendada psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtteid

oma näidisjuhtumis.

Materjalid

» Näidisjuhtumit kirjeldavad jaotusmaterjalid juhistega (vt lisa 4) » 2-leheküljeline psühholoogilise esmaabi taskujuhend kohalikus keeles (vt lisa 1)

Näidisjuhtumid

1. Loodusõnnetus

2. Vägivald ja ümberasustamine

3. Liiklusõnnetus

II O SA

M O

O D

U LID

36 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Palu osalejatel jaguneda kolme rühma ning anna igale rühmale näidisjuhtum koos seda kirjeldavate jaotusmaterjalide ja juhistega (lisa 4). Samuti anna 2-leheküljeline psühholoogilise esmaabi taskujuhend kohalikus keeles (lisa 1), mida osalejad saavad kasutada oma näidisjuhtumiga töötades.

Näidisjuhtumite eesmärk on illustreerida psühholoogilise esmaabi rakendamist erinevas kontekstis ja olukordades ning esitada selle kohta küsimusi.

Rühmatöö (10 minutit)

Palu igal rühmal arutada 10 minuti jooksul näidisjuhtumit, kasutades ülaltoodud slaidil olevaid juhiseid ja jaotusmaterjalis esitatud küsimusi.

Mõtle selle üle: 1) mida sa vajaksid ellujäänuna kõige kiiremini ja millest oleks sulle kõige rohkem kasu ning 2) mida sa vajaksid abistajana, et olla võimeline aitama ...

» Kuidas VALMISTUD abistamiseks? » Mida JÄLGID kriisikohas? » Mida on oluline abivajajatele lähenedes arvesse võtta, et KUULATA? » Kuidas sa inimesi AITAD – mida nad vajavad ja milliseid ressursse saad kasutada?

Selgita osalejatele, et nende näidisjuhtum hõlmab ka rollimängu, mille iga rühm valmistab ette ja esitab hiljem koolituse käigus.

Lühike arutelu (5 minutit)

Palu igal rühmal kirjeldada ühte huvipakkuvat ideed, mis kerkis esile nende rühma arutelus teemal „valmistu … jälgi, kuula ja aita“.

Rühmatöö näidisjuhtumiga

Mõtle selle üle: 1) mida sa vajaksid ellujäänuna kõige kiiremini ja millest oleks sulle kõige rohkem kasu ning 2) mida sa vajaksid abistajana, et olla võimeline aitama ...

» Kuidas VALMISTUD abistamiseks? » Mida JÄLGID kriisikohas? » Mida on oluline abivajajatele lähenedes arvesse võtta, et KUULATA? » Kuidas sa inimesi AITAD – mida nad vajavad ja milliseid ressursse saad kasutada?

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 37

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: NÄIDISJUHTUMI RÜHMATÖÖ PLAKATITEGA

20 minutit

Rühmatöö käigus palu igal rühmal kirjutada pabertahvlile oma näidisjuhtumi vastused ja ideed teemal „valmistu … jälgi, kuula ja aita“. Kinnita paberid seinale, et teised rühmad neid näeksid. Palu iga rühma ühel liikmel jääda oma paberi (plakati) juurde, et vastata teiste küsimustele. Osalejad peaksid ruumis ringi liikuma, et vaadata üksteise plakateid ja nende üle arutleda. Tee kokkuvõte, korraldades lühikese arutelu. Arutelu hõlbustamiseks võid kasutada ka järgmisi küsimusi. Näiteks, kuidas võttis iga rühm arvesse:

» nende endi ja teiste TURVALISUST; » kriisist mõjutatud inimeste abistamiseks kättesaadavaid RESSURSSE (näiteks

teenused, muud erakorralised abimeetmed); » mõjutatud inimeste VAJADUSI seoses sündmuse laadi ja kontekstiga; » KULTUURIküsimusi mõjutatud inimestele lähenemisel; » mõjutatud inimeste endi VÕIMEID või RESSURSSE; » inimesi, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu, ning kelle juurde (ja kuidas) nad

täiendava abi saamiseks SUUNATA.

Ütle osalejatele, et järgnevalt on kavas käsitleda iga tegevuspõhimõtet üksikasjalikumalt.

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Järgmiste sessioonide käigus kirjeldatakse iga tegevuspõhimõtet põhjalikumalt.

Meenuta kindlasti rühmatööd näidisjuhtumitega, et tuua näiteid tegevuspõhimõtete rakendamise kohta praktikas. Mõned näited on toodud selleks, et saaksid esile tõsta olulisemaid õpipunkte. Arutelu hõlbustamiseks tasub tutvuda ka näidisjuhtumi

õpipunktidega väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ 5. peatükis „Õpitu harjutamine“.

Jälgi (10 minutit)

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» oskama kirjeldada tegevuspõhimõtte JÄLGI põhielemente; » mõistma turvalisuse kontrollimise olulisust; » teadma, kuidas tuvastada inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist; » oskama kirjeldada, kes võib vajada kriisiolukorras eriabi.

II O S

A M

O O

D U

L ID

38 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Anna ülevaade tegevuspõhimõttest JÄLGI, kasutades järgmiste slaidide teavet.

JÄLGI » Veendu turvalisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist. » Otsi tugevalt mõjutatud inimesi.

» Kriisiolukorrad võivad kiiresti muutuda. » See, millega kokku puutud, võib erineda sellest, mida said teada enne kohapeale sisenemist. » Enne abi osutamist varu võimalusel natuke aega, et olukorda JÄLGIDA.

Ole rahulik. Kaitse end.

Mõtle enne tegutsemist.

Juhi osalejate tähelepanu asjaolule, et kriisiolukorrad võivad kiiresti muutuda ja täpne teave ei pruugi olla kergesti kättesaadav. See, millega nad kriisist mõjutatud elanikkonnaga kohtudes kokku puutuvad, võib erineda infost, mida nad teadsid varem. Seepärast on oluline varuda aega ja JÄLGIDA toimuvat, et hinnata olukorda enne abi osutamist.

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Võid juhtida tähelepanu asjaolule, et simulatsiooniharjutuse abistajad võisid seda

kogeda ruumi sisenedes. Olukord, millega nad puutusid kokku harjutuse ajal ruumis, võis erineda sellest, millega nad olid arvestanud ette valmistudes.

Esitle allpool oleva slaidi teavet.

VAATA » Veendu turvalisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist. » Otsi tugevalt mõjutatud inimesi.

Turvalisus • Milliseid ohtusid täheldad? • Kas saad seal viibida ennast või teisi

kahjustamata?

Kui sa ei ole ohutuses kindel, siis ÄRA MINE! Otsi abi teistelt. Suhtle ohutust kaugusest.

Inimesed, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist

• Kas keegi vigasaanutest on kriitilises seisundis?

• Kas kedagi on vaja päästa? • Kas kellelgi on ilmsed vajadused

(näiteks rebenenud riided)? • Kes võib vajada abi juurdepääsuks

teenustele või keda on vaja kaitsta? • Keda on võimalik veel abistada?

Tea oma rolli. Püüa saata abi inimestele, kes vajavad täiendavat tuge. Suuna kriitilises seisundis inimesed ravile.

Tugevalt mõjutatud inimesed

• Kui palju neid on ja kus nad asuvad? • Kas keegi on äärmiselt endast väljas,

ei liigu, ei reageeri või on šokis?

Kaalu, kes võivad saada kasu psühholoogilisest esmaabist ja kuidas neid saaks kõige paremini aidata.

Anna osalejatele teada, et turvalisus on põhimõtte VAATA puhul esmatähtis. Kui kriisikoldes viibimine pole sinu jaoks ohutu, siis ära sinna mine! Otsi abi teistelt ja võimaluse korral suhtle mõjutatud inimestega ohutust kaugusest.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 39

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Turvalisusega seotud küsimused on olulised kõigi kolme näidisjuhtumi puhul. Näiteks loodusõnnetuse korral võib ette tulla kokkuvarisenud või ebastabiilseid

hooneid. Liiklusõnnetuse puhul võib liiklus ohustada nii sind kui ka teisi sündmuskohale kogunenud inimesi.

Juhi osalejate tähelepanu punktidele, mis viitavad „inimestele, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist”. Mõned kriisist mõjutatud inimesed võivad olla väsinud, näljased ja janused. Võimaluse korral võivad abistajad pakkuda neile mõnda põhivajadust, näiteks toitu, vett või tekke. Samuti on oluline otsida inimesi, kes võivad vajada arstiabi vigastuste või haiguse tõttu.

Kasuta tööd näidisjuhtumiga, et tõsta esile eelkõige kahte punkti: 1) inimesed, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu, ja 2) tugevalt mõjutatud inimesed.

Mõned inimesed võivad vajada täiendavat toetust, et pääseda ligi teenustele või olla kaitstud vägivalla või ärakasutamise eest.

Rõhuta osalejatele, et nad peaksid otsima tugevalt mõjutatud inimeste hulgast järgmisi abivajajaid:

» lapsed ja noorukid, eelkõige need, kes on üksinda või eraldatud oma hooldajatest. Erilises ohus on tüdrukud. Eriabi osutamiseks peaksid abistajad püüdma tuvastada saatjata lapsi ja noorukeid, sest just nemad on suures kuritarvitamise ja ärakasutamise ohus;

» halvenenud terviseseisundi ja erivajadustega inimesed – nende hulka kuuluvad rasedad, vaegnägijad ja -kuuljad; inimesed, kes võivad olla liikumisvõimetud ja vajada abi, et jõuda ohutusse kohta; tõsiste vaimse tervise probleemidega inimesed ning need, kes tarvitavad krooniliste haiguste tõttu ravimeid. Nad võivad vajada abi, et jõuda ohutusse kohta ning pääseda ligi vajalikele teenustele ja arstiabile;

» inimesed, keda ohustab diskrimineerimine või vägivald – nende hulka kuuluvad naised ja teatud etnilistest rühmadest pärit inimesed, kes võivad võimaliku diskrimineerimis- või vägivallaohu tõttu vajada kaitset või täiendavat toetust juurdepääsuks teenustele.

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Vägivalla ja ümberasustamise näidisjuhtumis võivad inimesed olla eraldatud oma

perekondadest, sealhulgas saatjata lapsed või tõrjutud etnilistest rühmadest pärit inimesed.

Inimesed, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu (et olla kaitstud, et pääseda ligi teenustele)

» Lapsed ja noorukid

– Eelkõige need, kes on eraldatud oma hooldajatest

» Halvenenud terviseseisundi ja erivajadustega inimesed

– Liikumisvõimetud inimesed või need, kellel on krooniline haigus, kuulmis- või nägemispuue või tõsised vaimse tervise probleemid

– Nõrgad eakad inimesed, rasedad naised või imetavad emad

» Inimesed, keda ohustavad diskrimineerimine või vägivald

– Naised, teatud etnilistest või religioossetest rühmadest pärit

inimesed, vaimse tervise probleemidega inimesed

40 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Selgita osalejatele, et on oluline ka OTSIDA inimesi, kes on tõsises kriisiseisundis. Küsi, kuidas osalejad võiksid aru saada, kas keegi selles kogukonnas on tõsises kriisiseisundis. Pea lühike rühmaarutelu. Tee kokkuvõte, kasutades järgmistel slaididel olevat teavet.

Eespool toodud slaid näitab mõningaid reaktsioone, mis võivad inimestel tekkida traumeeriva sündmusega kokku puutudes. Parempoolses tulbas on reaktsioonid (punasega), mis ei ole küll tavalised, kuid on eriti murettekitavad.

Selgita, et enamik inimesi (isegi paljud neist, kes võivad tunduda olevat kriisisündmuse ajal tugevasti mõjutatud) taastuvad aja jooksul hästi, eriti siis, kui nende põhivajadused on rahuldatud ja nad saavad abi. Tõsiselt ja pikka aega kriisisündmusest mõjutatud inimesed võivad siiski vajada rohkem abi. Mida sina saad teha?

» püüa neid mitte jätta üksinda; » ürita neid kaitsta, kuni reaktsioon möödub või leiad abi teistelt.

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Simulatsiooniharjutuses võisid abistajad jätta mõne tugevalt kriisist mõjutatud inimese üksinda. Võid meenutada, mis mulje see jättis osalejatele harjutuse ajal, et rõhutada, kui oluline on mitte jätta abi vajavat inimest üksinda.

Stressireaktsioonid kriisile

»

» » »

» » »

Füüsilised sümptomid (värisemine, peavalud, väsimus, isukaotus, muud valud) Ärevus, hirm Nutt, lein, kurbus Süütunne, häbi (näiteks ellujäämise või teiste päästmata jätmise pärast) Vaimustus ellujäämise üle Valvelolek, närvilisus Viha, ärrituvus

» »

» » »

Liikumatu, endassesulgunud Desorienteeritud – ei tea oma nime, kust on pärit, mis juhtus Ei reageeri teistele, ei räägi üldse Segadus, emotsionaalne tuimus, ebareaalsuse tunne, hämming Ei ole võimeline hoolitsema enda ega oma laste eest (näiteks ei söö ega joo, ei ole võimeline langetama lihtsaid otsuseid)

Abi vajavate inimeste aitamine

» Enamik inimestest taastub aja jooksul hästi, eriti siis, kui nende põhivajadused on rahuldatud.

» Tõsiselt ja pikka aega kriisisündmusest mõjutatud inimesed võivad vajada rohkem abi. – Püüa välja selgitada, ega nad ei ole jäetud üksinda. – Ürita neid kaitsta, kuni reaktsioon möödub või leiad abi teistelt.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 41

Kuula (30 minutit)

Tutvusta tegevuspõhimõtet KUULA, näidates alljärgnevat slaidi.

KUULA » Loo kontakt inimestega, kes võivad vajada tuge. » Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured. » Kuula inimesi ja aita neil rahuneda.

Rollimäng

Ütle, et alustate rollimänguga, et demonstreerida ja harjutada kuulamist.

Rollimäng: kuulamine (3 minutit)

Palu ühel vabatahtlikul osalejal endaga rollimängu mängida. Ütle, et sina kehastad abistajat ja tema isikut pagulaste rühmas (näidisjuhtumist 2), kes on endast väljas, hirmul ja nutab. Selgita osalejale, et lähened talle selleks, et teda KUULATA ja anda talle psühholoogilist esmaabi.

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Palu vabatahtlikul jääda oma rolli kogu rollimängu jooksul, mis kestab umbes 3 minutit, ning reageerida sinu ütlustele või tegudele realistlikult (positiivselt või

negatiivselt). Anna nii endale kui ka osalejale hetk aega rolli sisseelamiseks ja alustage. Veendu, et järgid teda toetades kuulamis- ja muid psühholoogilise

esmaabi põhimõtteid, näiteks tervitad teda viisakalt, tutvustad end nimepidi, räägid ja käitud lugupidavalt ning küsid tema vajaduste ja murede kohta.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» oskama kirjeldada tegevuspõhimõtte KUULA põhielemente; » teadma, mida kriisiseisundis täiskasvanutele või lastele öelda ja mida nendega teha

(ning mida MITTE öelda või teha), olles teadlik sõnadest ja kehakeelest; » teadma, kuidas aidata abivajajal rahuneda.

Materjalid

» Suhtlemisharjutuse juhised (vt lisa 5) » Hea suhtlemise jaotusmaterjal (vt lisa 6)

II O S

A M

O O

D U

L ID

42 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Rollimängu arutelu (5 minutit)

Pärast rollimängu küsi vabatahtlikult, milline oli tema kogemus ja kuidas ta tundis end kriisist mõjutatud inimesena. Mida tegid abistajana hästi ja mida oleksid võinud teha paremini? Palu rühmalt lühikest tagasisidet (mis läks hästi, ja seejärel – mis oleks võinud minna paremini). Mõtle, mida sa ütlesid ja tegid, et demonstreerida hea kuulamise ja psühholoogilise esmaabi põhimõtteid, ning milliseid vigu sa tegid. Tee kokkuvõte, kasutades järgmisel slaidil olevat teavet.

KUULA

Loo kontakt

» Lähene lugupidavalt. » Tutvusta end, öeldes oma nime ja organisatsiooni. » Küsi, kas saad aidata, ning leia ohutu ja vaikne koht. » Aita inimesel tunda end mugavalt (vesi, tekk). » Proovi tagada neile turvalisus.

Küsi vajaduste ja murede kohta

» Ehkki mõned vajadused on ilmsed, küsi siiski. » Selgita välja prioriteedid – mis on inimese jaoks

kõige tähtsam.

Kuula ja aita rahuneda

» Püsi inimese lähedal. » Ära sunni inimesi rääkima. » Kuula, kui ta soovib rääkida. » Kui inimene on väga tugevasti mõjutatud, siis aita tal

rahuneda ja veendu, et ta ei ole üksinda.

Toonita, kui oluline on end nime ja kuuluvuse järgi tutvustada, et aidata hirmunud ja ebakindlatel inimestel tunda end abistajaga rääkides mugavamalt. Lähene inimestele alati lugupidavalt, vastavalt nende kultuurile, ning küsi, kas saad aidata. Kui keegi on väga endast väljas, tasub ehk leida rääkimiseks vaikne koht, võimaluse korral samas keskkonnas.

Ehkki mõned vajadused võivad olla silmanähtavad, on oluline alati küsida, millised on inimeste vajadused ja mured. Nii suudad paremini mõista nende olukorda ja aidata neil väljendada, mida nad peavad kõige prioriteetsemaks.

Et pakkuda emotsionaalset tuge ja aidata inimestel rahuneda, jää nende lähedale ja kuula, mida nad juhtunust räägivad. Aga ära sunni neid rääkima! Kui inimene on väga endast väljas, siis hoolitse selle eest, et ta ei jääks üksinda.

Küsi osalejatelt, kuidas nad aitaksid tugevalt mõjutatud inimesel tunda end rahulikult. Pidage lühike arutelu. Arutelust võivad selguda viisid, kuidas aidata inimestel rahuneda konkreetse osaleja kultuurikontekstis. Tee kokkuvõte, kasutades järgmisel slaidil olevat teavet.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 43

Esitlus: kuidas aidata inimestel rahuneda (3 minutit)

Selgita osalejatele, et väga suures stressis olijate rahustamiseks on mõned meetodid. Näita osalejatele slaidil, kuidas neid meetodeid kasutaksid. Palu osalejatel sõbraliku, rahustava hääletooniga asetada jalad põrandale ja neid tunnetada ning panna siis käed oma reitele. Ütle, et nad keskenduksid oma hingamisele ja hingaksid aeglaselt. Seejärel palu neil oma reisi õrnalt kätega patsutada. Samuti võid neil paluda pöörata tähelepanu nende ümber olevatele mittehäirivatele asjadele (mida nad näevad, kuulevad või tunnevad) ning jätkata keskendumist hingamisele. Lõpuks küsige osalejatelt, millise mulje see esitlus neile jättis ja kas neil on küsimusi.

Hea suhtlemine (15 minutit)

KUULA » Loo kontakt inimestega, kes võivad vajada tuge. » Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured. » Kuula inimesi ja aita neil rahuneda.

Kuula osavõtlikult, kasutades oma

» silmi, pöörates inimesele kogu oma tähelepanu; » kõrvu, kuulates hoolega tema muresid; » südant, hoolides ja näidates üles lugupidamist.

Palu osalejatel järele mõelda, mida me mõtleme väljendiga „hea suhtlus“. Näiteks, kui nad on olnud ärritunud või stressis, siis mida abistavat keegi ütles või tegi? Korralda hea suhtluse teemal lühike arutelu (5 minutit) ja lase osalejatel vabalt arvamust avaldada. Pööra tähelepanu sellele, mida osalejad räägivad nii sõnalise suhtlemise kui ka kehakeele kohta ning arutage, mis on kohane nende kultuuris. Näiteks võid paluda neil näidata, milline on sobiv kaugus inimeste vahel ning kuidas suhtutakse silmsidesse ja puudutamisse.

Kuidas aidata inimestel rahuneda

» Räägi leebe ja rahuliku tooniga. » Hoia mõningast silmsidet. » Kinnita neile, et nad on kaitstud

ja sa oled seal selleks, et neid aidata. » Kui keegi tunneb end „ebareaalselt“,

siis aita tal luua kontakt: – iseendaga (tunnetada jalgu põrandal, panna käed sülle); – teda ümbritsevaga (märgata asju enda ümber); – oma hingamisega (keskenduda hingamisele ja hingata aeglaselt).

II O SA

M O

O D

U LID

44 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Rollimäng: „Halb suhtlus“ (5 minutit)

Esitage lisa 5 juhised jaotusmaterjalina rollimängus kuulajatele.

Selle harjutuse eesmärk on näidata nii verbaalse kui ka mitteverbaalse suhtluse tähtsust. Palu osalejatel jaguneda paarideks. Selgita, et üks paariline kehastub inimeseks, kes on äsja pealt näinud liiklusõnnetust. Ta on täiesti endast väljas ja tahab juhtunust rääkida.

Teine paariline on abistaja, kes saab paberilehe juhistega lisast 5. Ta peab hoidma juhiseid salajas – ütle abistajatele, et nad ei näitaks neid kriisist mõjutatud inimestele. Anna osalejatele rollimänguks 3 minutit, teavitades algusest ja lõpust.

Rollimängu arutelu (5 minutit)

Arutage kogemusi rühmaga, küsides rollimängus abivajajateks kehastunud osalistelt, mis juhtus ja kuidas nad end vestluse ajal tundsid. Neil on tõenäoliselt nii mõndagi öelda selle kohta, mis läks valesti! Palu abistajatel rääkida, mis on kirjas saadud juhistes. See on tavaliselt kaasahaarav ja lõbus, aga ka kasulik harjutus, sest näitab, mis tunne teistel on, kui abistaja suhtleb halvasti.

Suhtlemisharjutus

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 45

Tee kokkuvõte, kasutades järgmistel slaididel olevat teavet, ja anna osalejatele jaotusmaterjalid hea suhtluse kohta (lisa 6). Selgita, et see teave on kättesaadav ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ jaotises 3.1.

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: HEA SUHTLUSE HARJUTUS

15 minutit

Järgmisena palu osalejatel võtta paaridesse hea suhtluse harjutuse jaoks. Üks osaleja mängib kuulaja/abistaja rolli ning teine räägib talle mõnest keerulisest olukorrast, mis temaga viimase nädala jooksul juhtunud on ja mida ta tahaks jagada. Kuulaja/abistaja ilmutab suhtlemise käigus head suhtlemisoskust. Ütle, et 5 minuti pärast tuleb partneritel rollid vahetada. 5 minuti pärast hüüa „Aeg!“ ja palu partneritel anda teineteisele tagasisidet (mis läks suhtlemises hästi ja mis oleks võinud minna paremini).

Pärast harjutust kutsu kõik osalised jälle kokku ja palu neil üldiselt rääkida, millise mulje harjutus jättis. Palu mõnel osalejal kogetut jagada ja rääkida, mida õpiti hea suhtluse strateegiate kohta.

II O SA

M O

O D

U LID

46 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Aita (15 minutit)

Hea suhtlus: mida MITTE öelda ja teha

»

»

» »

Ära sunni inimesi rääkima endale oma lugu. Ära katkesta abivajajat ega kiirusta teda tagant. Ära avalda oma arvamust inimese olukorra kohta, vaid lihtsalt kuula. Ära puuduta inimest, kui sa pole kindel, et see on kohane. Ära anna hinnangut sellele, mida inimene on teinud või ei ole teinud või kuidas ta end tunneb. Ära ütle „Te ei peaks niimoodi tundma“ või „Te peaksite olema õnnelik, et ellu jäite.“

» » » » » »

» »

Ära mõtle välja asju, mida sa ei tea. Ära kasuta liiga tehnilisi termineid. Ära räägi neile kellegi teise lugu. Ära räägi enda muredest. Ära anna katteta lubadusi ega valesid kinnitusi. Ära tunne end nii, nagu peaksid lahendama kõik selle inimese probleemid tema eest. Ära võta ära inimese jõudu või tunnet, et ta on võimeline enda eest hoolitsema.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» oskama kirjeldada tegevuspõhimõtte AITA põhielemente; » suutma aidata inimestel toime tulla probleemidega, kasutades selleks nende endi häid

toimetulekustrateegiaid; » teadma olulisi näpunäiteid inimestele teabe võimaldamiseks; » teadma, kui oluline on võimaldada inimestele sotsiaalset toetust ja kättesaadavaid

teenuseid.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 47

Anna ülevaade tegevuspõhimõttest AITA, kasutades järgmistel slaididel olevat teavet.

AITA

» Aita inimestel rahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele.

» Aita inimestel toime tulla probleemidega. » Anna teavet. » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega.

Aita inimestel ennast ise aidata ja saada tagasi kontroll olukorra üle.

Rõhuta osalejatele, et abistaja ülesanne ei ole lahendada inimeste eest kõiki nende probleeme, vaid aidata neil rahuldada oma vajadusi. Võimaldades neile teavet, teenuseid ja sotsiaalset toetust, aitab ta neil saavutada kontrolli olukorra üle.

Olenevalt kriisiolukorrast võib mõjutatud inimestel olla palju põhivajadusi. Sinu võimuses võib olla pakkuda inimestele esmatarbevahendeid, nagu toitu, vett ja tekke, või viia nad kokku teistega, kes suudavad neid pakkuda. Ära unusta inimesi, kes võivad vajada oma põhivajaduste rahuldamiseks täiendavat abi.

AITA – PÕHIVAJADUSED

» Mida inimesed vajavad? » Millised teenused on

kättesaadavad? » Ära jäta tähelepanuta

haavatavate või tõrjutud inimeste vajadusi.

» Jätka inimese abistamist, kui oled lubanud seda teha.

II O SA

M O

O D

U LID

48 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Aidates inimestel probleemidega toime tulla, pea meeles, et igaühel on oma moodused, kuidas nad on minevikus probleemidest jagu saanud, kuid kriisiolukordades võivad nad tunda end muredest ülekoormatuna. Saad aidata neil seada nende kõige pakilisemad vajadused tähtsuse järjekorda ja jätta tagaplaanile need, mis võivad oodata. Julgusta neid kasutama ka oma häid toimetulekustrateegiaid, et end praeguses olukorras aidata. Näiteks aita neil leida inimesi (sõpru ja perekonda), kes saavad pakkuda tuge, või anna praktilisi soovitusi selle kohta, kuidas nad saavad rahuldada oma vajadusi.

Palu osalejatel nimetada mõned positiivsed ja negatiivsed toimetulekustrateegiad. Alljärgneva slaidi abil saad teha kokkuvõtte positiivsetest toimetulekustrateegiatest.

Peaaegu kõik inimesed soovivad ja vajavad kriisiolukorras teavet! Pärast kriisisündmust ei pruugi aga täpne teave olla kättesaadav. Tavalised on kuulujutud, mis põhjustavad umbusaldust, hirmu ja viha. Rühmale teabe andmine aitab hajutada kuulujutte ja tagada, et kõigini jõuab sama sõnum.

AITA INIMESTEL

PROBLEEMIDEGA TOIME TULLA

Kriisiseisundis inimesed võivad end tunda muredega ülekoormatuna ...

» Aita neil seada pakilised vajadused tähtsuse järjekorda (mida teha esimesena).

» Aita neil leida tuge nende endi elust. » Anna neile praktilisi soovitusi nende

vajaduste rahuldamiseks (näiteks registreeruda toiduabi saajaks).

» Aita neil meenutada, kuidas nad tulid toime minevikus ja mis aitab neil end paremini tunda.

Positiivsed toimetulekustrateegiad (kohanda vastavalt kultuurile)

Aita inimestel kasutada oma loomulikke toimetulekumehhanisme, et taastada kontrollitunnetus.

» »

»

»

»

Puhka piisavalt. Söö võimalikult regulaarselt ja joo vett. Räägi ja veeda aega pere ja sõpradega. Aruta probleeme kellegagi, keda usaldad.

» »

» »

Lõõgastu: jaluta, laula, palveta, mängi lastega. Tee sporti. Väldi alkoholi, uimasteid, kofeiini ja nikotiini. Kanna hoolt isikliku hügieeni eest. Leia ohutuid võimalusi teiste abistamiseks.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 49

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: ROLLIMÄNG – TEABE ANDMINE

10 minutit

Näita, kuidas annad teavet pagulaste rühmale. Mõned inimesed on kartlikud, ärevad, ebakindlad või isegi vihased ning kõik soovivad teavet olukorra ja pakutava abi kohta.

Rollimäng (5 minutit)

Kutsu vabatahtlikke osalejaid mängima teabe andmise rollimängu. Palu neil olla abistajad, kes annavad teavet pagulaste rühmale, keda on kirjeldatud vägivalla ja ümberasustamise näidisjuhtumis. Palu 5–6 osalejal olla pagulased ning võtta endale erinevad rollid, olles kas kartlik, kurb, ebakindel või vihane, oodates teavet olukorra ja saadaoleva abi kohta. Soovita osalejatel muuta rollimäng realistlikuks, kuid mitte abistaja(te)le liiga raskeks.

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Kui teavet pakkuv abiline takerdub, võib ta paluda kaasosalejal ennast

abistada või rolli üle võtta.

Arutelu (5 minutit)

Pärast rollimängu küsi abistajate käest, mis mulje see kogemus neile jättis – mida nad tegid hästi ja mida oleks võinud teha paremini. Seejärel palu rollimängus pagulasteks kehastunud osalejatelt tagasisidet ning ülejäänud osalejatelt lühikesi kommentaare ja soovitusi. Kuigi abistajal ei pruugi selles olukorras olla kõiki vastuseid, toob see rollimäng sageli esile võimalusi teabe andmiseks, mis on loetletud alljärgneval slaidil.

II O SA

M O

O D

U LID

50 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Anna näpunäiteid teabe pakkumiseks, nagu on kirjeldatud järgmisel slaidil.

Rõhuta, kui oluline on koguda enne rühmale teabe edastamist võimalikult palju täpset teavet. Tutvusta end selgelt abistajana, et kriisist mõjutatud inimesed mõistaksid sinu rolli, ning selgita pakutava teabe allikat ja piiranguid. Võid öelda, et püüad otsida teavet, mis pole hetkel kättesaadav, ning anda inimestele teada, millal ja kus nad saavad värsket teavet. Ära kunagi mõtle välja midagi, mida sa ei tea.

Sõnumid olgu lihtsad ja täpsed ning neid tuleks korrata, et inimesed kuuleksid ja mõistaksid neile edastatavat teavet. Samuti veendu, et inimesed teavad kindlalt, kus ja kuidas nad pääsevad ligi teenustele – eelkõige need, kes võivad vajada täiendavat abi.

Lõppkokkuvõttes on kogemused näidanud, et inimesed, kes tunnevad, et neile on pakutud pärast kriisi head sotsiaalset tuge, tulevad paremini toime kui need, kelle arvates neid ei toetatud hästi. Rõhuta osalejatele, kui oluline on viia kriisist mõjutatud inimesed kokku lähedastega ja sotsiaalsete toetustega.

Mõnes olukorras lahutatakse inimesed oma perekondadest ja lapsed hooldajatest. Rõhuta osalejatele, kui oluline on ühendada saatjata lapsi ja noorukeid usaldusväärse lastekaitsega, et tagada nende turvalisus ja aidata neil leida oma hooldajad. Eraldatud perekonnaliikmeid võivad aidata kokku viia ka omakseid otsivad ja taasühendavad organisatsioonid.

AITA – ANNA TEAVET

» Kogu enne abistamist täpset teavet. » Hoia end kursis. » Veendu, et inimesi (eelkõige haavatavaid)

teavitatakse, kus ja kuidas on võimalik teenustele ligi pääseda.

» Räägi AINULT seda, mida sa tead – ära mõtle midagi välja.

» Sõnumid olgu lihtsad ja täpsed, korda neid tihti. » Kuulujuttude vältimiseks anna rühmadele sama teavet. » Selgita pakutava teabe allikat ja usaldusväärsust. » Anna inimestele teada, millal ja kus nad saavad värsket teavet.

AITA – SOTSIAALNE TOETUS

» Sotsiaalne toetus on taastumiseks väga oluline. » Hoia perekondi koos ja lapsi koos hooldajatega. » Aita inimestel võtta ühendust oma sõprade ja lähedastega. » Võimalda juurdepääs religioossele toetusele. » Kriisist mõjutatud inimesed võivad suuta üksteist aidata – vii nad kokku. » Veendu, et inimesed (eelkõige haavatavad) teavad, kuidas teenustele ligi pääseda.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 51

Abistamise lõpetamine

Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete sessiooni lõpuleviimiseks selgita osalejatele, kuidas lõpetada abistamine järgmisel slaidil oleva teabe abil.

Selgita, et abistaja peab kasutama parimal viisil oma otsustusvõimet, et teha kindlaks, millal abistamine lõpetada. Kui inimene on jätkuvalt endast väljas, võid püüda teda kokku viia mõne teise abistaja või pereliikmetega, et teda ei jäetaks üksi, ning vajaduse korral võimaldada talle juurdepääs täiendava toetuse saamiseks.

Varu mõned minutid, et vaadata koos osalejatega läbi, mida nad on seni õppinud, ja uuri, kas neil on küsimusi.

Ütle, et pärast 15-minutist pausi saavad osalejad harjutada näidisjuhtumite rollimängudes seda, mida nad on õppinud.

Paus (15 minutit)

Abistamise lõpetamine

» Kasuta parimal viisil oma otsustusvõimet, et hinnata teiste inimeste ja enda vajadusi. » Selgita, et sa lahkud, ning võimaluse korral tutvusta neid kellelegi teisele, kes saab neid

edasi abistada. » Kui viid inimesed kokku teenustega, siis veendu, et neil on vajalikud

kontaktandmed ja nad teavad, mida oodata. » Ükskõik millised on sinu kogemused, jäta viisakalt hüvasti ja soovi neile kõike head.

Psühholoogilise esmaabi ülevaade

» Mida olete seni õppinud? » Mis jäi teile arusaamatuks? » Kas on mõni asi, millega te nõus ei ole? » Kas tunnete end psühholoogilise esmaabi

osutamises kindlalt?

II O S

A M

O O

D U

L ID

52 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

III OSA MOODULID: PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI ROLLIMÄNGUD JA

KOKKUVÕTE, HOOLITSEMINE ENDA JA KAASLASTE EEST, HINDAMINE

Näidisjuhtumite rollimängud (40 minutit)

Palu osalejatel moodustada vastavalt oma näidisjuhtumile kolm rühma (vt lisa 4). Anna rühmadele 5 minutit, et läbi arutada ja ette valmistada rollimängud, mida on kirjeldatud nende näidisjuhtumi juhiste alaosas. Selgita, et rollimängud ei tohiks kesta kauem kui 5 minutit. Meenuta osalejatele järgmist:

» pea meeles tegevuspõhimõtteid „valmistu … jälgi, kuula ja aita“; » püsi rollis kogu rollimängu jooksul ja püüa mitte naerda; » rollimängu ajal takerdudes võid paluda jätkata teisel osalejal (võimaluse korral enda

rühmast).

Selgita, et rollimängu juhised abistavad rollimängu peategelasi. Igal rühmal on õigus otsustada, kuidas nad soovivad oma juhtumile läheneda – näiteks seda, kes esitab rollimängu, kas nad otsustavad ühe või mitme abistaja kasuks jne.

Palu igal rühmal esitada kordamööda oma rollimäng. Nad võivad kõigepealt anda teistele osalejatele oma näidisjuhtumi ja sündmuskoha põhikirjelduse.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» oskama näidata, kuidas rakendada põhimõtteid „valmistu … jälgi, kuula ja aita“ näidisjuhtumis;

» oskama demonstreerida head suhtlemisoskust erinevates kriisiolukordades.

Materjalid

» Näidisjuhtumit kirjeldavad jaotusmaterjalid juhistega (vt lisa 4) » Jaotusmaterjal selle kohta, mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks (vt lisa 7)

Näidisjuhtumid

1. Loodusõnnetus

2. Vägivald ja ümberasustamine

3. Liiklusõnnetus

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 53

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Halda aega hoolikalt, et igale rühmale jääks kuni 5 minutit rollimängu jaoks ning vähemalt 5 minutit tagasiside, küsimuste ja rollimängu üle arutlemise jaoks. Andes

igale rühmale tagasisidet, küsi kõigepealt rollimängus abistajaid kehastanud osalistelt, mida nad tegid enda arvates hästi ja mida oleks saanud teha paremini. Seejärel palu samasugust tagasisidet nendelt osalejatelt, kes kehastasid kriisist

mõjutatud inimesi. Palu rühmal teha lühidalt märkusi ja esitada küsimusi.

Iga juhtumi põhiliste õpipunktide kordamiseks võid kasutada järgmiste slaidide teavet.

Näidisjuhtum 1: rollimäng

Lisaks eespool toodud slaidi õpipunktidele rõhuta osalejatele, et selles rollimängus on oluline kõigepealt veenduda, et sinu enda kui abistaja sündmuskohale sisenemine on ohutu.

Näidisjuhtum 2: rollimäng

Nii selles kui ka igas teises rollimängus saavad abistajad järgida tavapäraseid häid tavasid enda tutvustamiseks nime ja kuuluvuse järgi ning pakkuda praktilist leevendust, näiteks vett. Kõnealuses rollimängus on oluline ka see, et abistaja läheneks saatjata lapsele ja abistaks teda vastavalt eespool toodud slaidi õpipunktidele.

1. rollimängu õpipunktid: loodusõnnetus (abi vajav naine)

» Tutvusta end, öeldes oma nime ja organisatsiooni. » Küsi kriisist mõjutatud naiselt tema nime ja seejärel seda, kas saad teda aidata. » Kaitse teda, viies ta vestlemiseks rusudest eemale, ohutumasse kohta. » Võimaluse korral muuda tema olukord mugavamaks (näiteks pakkudes vett). » Kuula teda, püsides talle lähedal ja sundimata teda rääkima. » Küsi tema vajaduste ja murede kohta ning aita tal rahuneda. » Anna talle tagasisidet selle kohta, mida ta tegi õigesti (näiteks kaitses end), ja erguta

teda kasutama tema enda toimetulekustrateegiaid. » Arvesta tema murega kolleegide pärast, kelle ta võis kaotada. » Paku abi, et viia ta kokku oma lähedaste või teiste toetajatega.

2. rollimängu õpipunktid: vägivald ja ümberasustamine (saatjata laps)

» Märka pagulaste rühmas saatjata last ehk inimest, kes võib vajada erilist tähelepanu. » Räägi lapsega tema silmade kõrgusel. » Räägi lapsega rahulikult ja lahkelt, kasutades sõnu, millest ta aru saab. » Küsi infot lapse pere kohta, näiteks tema õe nime. » Jää koos lapsega, et leida usaldusväärne omakseid otsiv organisatsioon, mis võiks

organiseerida lapsele ohutu koha, kuhu ta võiks jääda kuni pere leidmiseni.

II O SA

M O

O D

U LID

54 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Näidisjuhtum 3: rollimäng

Selles meditsiinilist hädaolukorda sisaldavas rollimängus on valmistumiseks vähe aega. On siiski oluline, et abistajad varuksid hetke, et saada õnnetuspaigast põgus ülevaade, veendumaks nii enda, kriisist mõjutatud inimeste kui ka kõrvalseisjate turvalisuses. Abistajad võivad suuta koordineerida oma tegevust, et osutada abi näidisjuhtumisse kaasatud erinevatele inimestele (nt üks võib tegeleda vigastatud mehega, samal ajal kui teine abistab naist ja last). Päästemeetmed on igas kriisiolukorras esmatähtsad, seega on oluline, et vigastatud mees saab asjakohast abi. Mõni sündmuskohal viibiv külaelanik võib olla abiks (nt kutsudes kiirabi), samas kui teised võivad abistamist segada või põhjustada uusi vigastusi (nt liigutades vigastatud meest). Et aidata naisel rollimängus oma tütre eest hoolitseda, anna osalejatele lisateabe saamiseks jaotusmaterjal „Mida saavad hooldajad teha laste abistamiseks“. (Vt lisa 7)

Tutvusta osalejatele väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ 5. peatükki „Õpitu harjutamine“, et nad saaksid iseseisvalt kodus üle vaadata näidisjuhtumi õpipunktid.

Kohandamine kohaliku kultuurikontekstiga (10 minutit)

Jaga osalejad kolme rühma ja määra igale rühmale üks slaidil olevatest küsimustest.

3. rollimängu õpipunktid: liiklusõnnetus (hooldaja ja laps)

» Kaitse nii ennast kui ka teisi ning otsi raskelt vigastatuid. » Kutsu vigastatud mehele kiirabi. » Kaitse mõjutatud inimesi uute vigastuste eest (näiteks vii naine ja laps liiklusest

eemale ning veendu, et vigastatud meest ei liigutata). » Tutvusta ennast ning räägi naise ja lapsega lugupidavalt ja sündsalt. » Aita naisel rahuneda. » Aita naisel seada probleemid tähtsuse järjekorda ja hoolitse lapse eest. » Anna teavet naise abikaasa eest hoolitsemise kohta (näiteks haigla nimi) ja/või

aita perel teda haiglasse saata. » Aita naisel abi saamiseks lähedastega ühendust võtta.

Ühepäevane juhendamine Harjutus: psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete kohandamine kohaliku

kultuurikontekstiga

» Rühm 1: JÄLGI

– Kuidas kriisiseisundis inimesed reageerivad või käituvad kohalikus kultuuris? Mida võiksid teha, et aidata selliste stressisümptomitega inimesi?

» Rühm 2: KUULA

– Mida inimesed teevad kohalikus kultuuris, et näidata, et nad kuulavad? Kuidas aitad inimestel rahuneda?

» Rühm 3: AITA

– Kellelt otsivad inimesed kohalikus kultuuris emotsionaalset tuge? Kuidas nad lähenevad teistele, et seda tuge leida? Kuidas nad teavad, et neid toetatakse?

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 55

Kutsu osalejad 5 minuti pärast uuesti kokku ja palu igal rühmal teha lühike esitlus. Pärast iga esitlust vii läbi põgus arutelu ja lase osalejatel vabalt arvamust avaldada. Teemad, mis esile kerkivad, võivad hõlmata seda, kuidas läheneda inimestele vastavalt nende vanusele ja sotsiaalsele seisundile; millised on inimeste puudutamisega seotud kombed seoses nende vanuse, kultuuri ja sooga ning kuidas inimesed otsivad ja leiavad emotsionaalset tuge. Selle sessiooni abil saab kokku võtta rollimängust saadud kogemused seoses sellega, mida kohalikus kultuurikontekstis öelda ja teha ning mida MITTE öelda ja teha.

Inimesed, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu (20 minutit)

Tuleta osalejatele meelde varem mainitud abivajajaid, kes vajavad tõenäoliselt erilist tähelepanu. Nende hulka kuuluvad 1) lapsed ja noorukid, 2) halvenenud terviseseisundi või erivajadustega inimesed ning 3) inimesed, keda ohustab diskrimineerimine või vägivald.

Selgita, et algab harjutus selle kohta, kuidas haavatavad inimesed võivad kogeda kriisiolukorda. Palu osalejatel rivistuda. Anna igale osalejale haavatava inimese kirjeldus. Ütle, et loed ette ühe väite – osalejad, kes on selle väitega nõus (vastavalt talle antud inimese kirjeldusele), peaksid astuma sammu võrra ettepoole. Kui osaleja ei ole väitega nõus, peaks ta jääma paigale. Loe järgemööda ette kõik väited. Mõne väite korral jäetakse haavatavad inimesed „maha“ ja teised astuvad sammu ette.

Vaata haavatavate inimeste kirjeldusi ja etteloetavaid väiteid lisas 8. Vajaduse korral kohanda kirjeldusi ja väiteid vastavalt koolitusel osalejate taustale.

Harjutus: haavatavad rühmad kriisiolukorras

» Loe teile antud inimese kirjeldust. » Rivistuge. » Kui loetakse ette väide, siis mõtle kirjeldatud inimesele. » Kui oled väitega nõus, astu samm ette. » Kui sa ei ole väitega nõus, jää paigale.

II O S

A M

O O

D U

L ID

56 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Kokkuvõtteks palu osalejatel anda harjutuse kohta põgusat tagasisidet. Võta teema kokku järgmiste slaididega.

Eriti ohustatud on lapsed ja noorukid, eelkõige need, kes on üksi või eraldatud oma hooldajatest, ning tütarlapsed. Kriisisündmused ei häiri üksnes nende väljakujunenud rutiini ja tuttavat keskkonda, vaid neid varitseb ka kuritarvitamise või kaubitsemise oht.

Abistajad peaksid püüdma hoida lapsi ja noorukeid nende lähedastega koos (või viia nad kokku usaldusväärse lastekaitsega, kui lapsed on saatjata), hoida neid väljaspool ohtu ning kuulata neid, rääkida nendega ja kaasata neid eakohastesse mängudesse. Pea meeles, et ka lastel ja noorukitel on oma tugevad küljed! Anna osalejatele jaotusmaterjal „Mida saavad hooldajad teha laste abistamiseks“ (lisa 7). Ütle osalejatele, et see teave on kättesaadav ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ jaotises 3.5.

Laste ja noorukite ohud

» Kriisis kaotavad nad harjumuspärase rutiini, keskkonna ja inimesed, kes aitavad neil end turvaliselt tunda.

» Nad ei saa rahuldada oma põhivajadusi ega end kaitsta.

» Eriti suurt muret valmistavad eraldatud lapsed. » Inimkaubanduse, seksuaalse

ärakasutamise, armeesse värbamise oht. » Tütarlapsi varitseb eriline oht seoses

kuritarvitamise, ärakasutamise ja häbimärgistamisega.

Mida saad teha laste ja noorukite heaks ...

» Hoia neid koos lähedastega. – Kui nad on saatjata, siis vii nad kokku usaldusväärse lastekaitse või lastekaitse võrgustikuga või püüa leida omakseid. – Ära jäta neid järelevalveta.

» Kaitse lapsi ohtude eest. – Kaitse neid võigaste vaatepiltide, vigastatud inimeste või hävingu nägemise, väljamõeldiste ja ajakirjanduse eest.

» Kuula last, räägi ja mängi temaga. – Ole rahulik, räägi leebelt, suhtle lapsega tema silmade kõrgusel ja kasuta keelt, mida nad mõistavad. – Kuula ära nende seisukohad olukorra kohta.

» Pea meeles, et ka neil on oma tugevad küljed.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 57

Kriisiolukorrad võivad halvendada paljusid terviseseisundeid. Aita krooniliste haiguste või erivajadustega inimestel jõuda ohutusse kohta, rahuldada nende põhivajadusi, pääseda ligi arstiabile ja ravimitele, võtta ühendust kaitset pakkuda saava asutuse ning saada teavet saadaolevate teenuste kohta.

Diskrimineerimise või vägivalla ohus inimesed, näiteks naised või teatud etnilistest või religioossetest rühmadest pärit inimesed, võidakse jätta ilma põhiteenustest ning hoitakse eemal otsustest nende abistamise ja tuleviku suhtes. Samuti võivad nad olla vägivalla sihtmärgid. Abistajad võivad aidata neil leida turvalisi kohti, kus viibida, kokku saada lähedastega ja usaldusväärsete inimestega ning saada teavet teenuste kohta või leida tee teenusteni.

Kroonilisi haigusi põdevad või erivajadustega inimesed

» Kriisid võivad halvendada paljusid terviseseisundeid (füüsilise ja vaimse tervise probleeme).

» Aita neil ... – jõuda ohutusse kohta; – rahuldada nende põhivajadusi; – pääseda ligi arstiabile ja ravimitele; – võtta ühendust kaitset

pakkuda saava asutuse või muu tugiteenusega;

– pääseda ligi teabele saadaolevate teenuste kohta.

Inimesed, keda ohustab diskrimineerimine

või vägivald

» Nad võivad olla ... – jäetud ilma põhiteenustest; – jäetud välja otsustest, mis pakuksid

neile abi või kohta, kuhu minna; – sihtmärgiks vägivallale.

» Aita neil ... – leida ohutu koht, kuhu jääda; – luua kontakt lähedaste

ja usaldusväärsete inimestega; – saada teavet kättesaadavate teenuste kohta

või suuna nad otse teenuste juurde.

II O SA

M O

O D

U LID

58 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Psühholoogilise esmaabi ülevaade (10 minutit)

Juhendamise käigus esitletud psühholoogilise esmaabi kokkuvõtteks küsi osalejatelt, millised on nende arvates olulised eetilised kaalutlused psühholoogilise esmaabi rakendamisel. Palu neil lühidalt arutleda (5 minutit) ja tee kokkuvõte, kasutades järgmisel slaidil olevat teavet.

Kokkuvõtet selle kohta, mis on eetiliselt lubatud ja mis mitte, vt psühholoogilise esmaabi taskujuhendi lisast 1.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» tundma end kindlalt, suutes kirjeldada psühholoogilise esmaabi põhimõtteid; » suutma kirjeldada, mis on psühholoogilise esmaabi osutamisel eetiliselt lubatud ja mis

mitte.

Kokkuvõte: eetilised juhtnöörid

Lubatud Keelatud » »

»

Ole aus ja usaldusväärne. Austa inimeste õigust enda eest otsustada. Ole teadlik oma eelarvamustest ja jäta need kõrvale. Tee inimestele selgeks, et isegi kui nad hetkel abist keelduvad, saavad nad seda tulevikus ikkagi. Austa privaatsust ja hoia inimeste lugusid vajaduse korral salajas. Käitu õigesti, arvestades inimeste kultuuritausta, vanust ja sugu.

»

» »

»

» »

»

» »

» »

Ära kasuta ära oma abistajapositsiooni. Ära küsi inimestelt nende aitamise eest raha ega teeneid. Ära anna katteta lubadusi ega valeinfot. Ära liialda oma oskustega. Ära sunni abi inimestele peale ning ära ole pealetükkiv ega semutse. Ära sunni inimesi rääkima sulle oma lugu. Ära jaga inimeste lugusid teistega. Ära hinda inimesi nende tegude või tunnete järgi.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 59

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: LÕPLIK SIMULATSIOON JA ARUTELU

15 minutit

Selgita osalejatele, et kordate nüüd koolituse alguses tehtud simulatsiooniharjutust, kasutades kõiki harjutamise ja psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete rakendamise käigus saadud teadmisi. Jaga osalejad kahte rühma ja anna neile jaotusmaterjal juhistega. Võid paluda osalejatel vahetada varasemas simulatsioonis valitud rolle – abistajad kehastuvad nüüd kriisist mõjutatud inimesteks ja vastupidi. Järgi esimese kriisiolukorra juhiseid, meenutades osalejatele, et nad püsiksid rollis kogu juhtumi vältel.

Kokkuvõtteks küsi osalejatelt, milline oli nende seekordne kogemus. Mida nad tegid hästi, mida oleks võinud teha paremini? (Vt slaid allpool.)

Lõplik psühholoogilise esmaabi simulatsioon:

arutelu

» Kuidas tundsid end abistajana, kes reageerib sellele olukorrale? » Mida tegid abistajana hästi? Kas tundsid, et sinust on kasu? » Mida oleksid abistajana saanud teha paremini?

» Kuidas tundsid end sellest õnnetusest mõjutatud inimesena? » Kas tundsid, et abistajad toetasid või aitasid sind? » Kas abistajad ütlesid või tegid midagi, millest EI olnud kasu,

ja mida oleks võinud teha paremini?

Ühepäevane juhendamine Lõplik simulatsioon

II O SA

M O

O D

U LID

60 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Tee kokkuvõte psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtetest, näidates järgmist slaidi.

Kas tegite kõike alljärgnevat?

VALMISTU » Tutvu kriisisündmusega. » Tutvu saadaolevate teenuste ja toetustega. » Hangi teavet turvalisusega seotud probleemide kohta.

JÄLGI » Veendu turvalisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist. » Otsi tõsiste kriisireaktsioonidega inimesi.

KUULA » Loo kontakt inimestega, kes võivad vajada tuge. » Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured. » Kuula inimesi ja aita neil rahuneda.

AITA

» Aita inimestel rahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele. » Aita inimestel probleemidega toime tulla. » Anna teavet. » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega.

Palu osalejatel arutleda, anda tagasisidet ja esitada viimaseid küsimusi psühholoogilise esmaabi kohta.

Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine (15 minutit)

NÄPUNÄITED JUHENDAJALE

Pea meeles, et osalejad ei pruugi oma heaolu piisavalt tähtsustada või võivad tunda, et nad ei peaks tegelema iseenda vajadustega, kui mõjutatud inimeste vajadused on

nii suured. Oluline on edastada sõnum, et abistajad on kohustatud hoolitsema kriisiolukorras nii enda kui ka rühmakaaslaste eest, et suuta aidata teisi.

Õpieesmärgid

Sessiooni lõpuks peaksid osalejad:

» teadma enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise olulisust abistajatele; » suutma kirjeldada enda eest hoolitsemise strateegiaid enne kriisiolukorda, selle ajal ja

pärast seda.

Materjalid

» Osalejate endi ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise strateegiad hommikuselt sessioonilt » Lühike lõõgastumisharjutus abistajale (ühepäevaseks juhendamiseks) (lisa 10)

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 61

Alusta sessiooni, paludes osalejatel meenutada, kuidas nad vastasid koolituse alguses järgmistele küsimustele.

» Mida ma teen selleks, et enda eest hoolitseda? » Mida teevad mu rühmakaaslased (perekond, kolleegid) selleks, et hoolitseda üksteise eest?

Rõhuta, et psühholoogilise esmaabi osutajad vastutavad kõigepealt enda heaolu eest, et suuta aidata teisi. Kriisiolukorras abistajaks olemine kätkeb endas palju ainulaadseid pingeid. Küsi osalejatelt, mis laadi pingeid nad on kogenud, või palu neil ette kujutada, millised need pinged võiksid olla, kui nad annavad kriisiolukorras psühholoogilist esmaabi. Palu lühidalt selle üle arutleda. Vastused võivad sisaldada järgmist: pikad tööpäevad, mittetoetavad juhendajad, surma ja hävingu pealtnägemine, lugude kuulmine inimeste valust ja kannatustest ning süütunne, kui mõjutatud inimesi ei õnnestu abistada või päästa. Rõhuta, et abistajatel peavad olema reaalsed ootused sellele, mida nad saavad teha, ning meenuta, et nende ülesanne on aidata inimestel aidata iseennast.

Hoolitsemine ennekõike iseenda eest

Meenuta, mida sa varem kirjutasid ...

» Kuidas ma hoolitsen enda eest? » Kuidas mu rühmakaaslased

hoolitsevad üksteise eest?

Hooli nii endast kui ka teistest, pöörates iga päev tähelepanu iseenese eest hoolitsemisele.

Harjuta enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemist

» Enne kriisiolukorda:

– Kas oled valmis aitama? » Kriisiolukorra ajal:

– Kuidas saad jääda füüsiliselt ja emotsionaalselt terveks?

– Kuidas saad toetada kolleege ja nemad sind?

» Pärast kriisiolukorda:

– Kuidas võtta aega puhkamiseks, taastumiseks ja refleksiooniks?

II O SA

M O

O D

U LID

62 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Arutelu väikeses rühmas (5 minutit)

Selgita, et enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine on oluline nii enne kriisiolukorda, selle ajal kui ka pärast seda. Palu osalejatel jaguneda väikesteks, 3–4-liikmelisteks rühmadeks ning arutada, kuidas iga rühmaliige rakendaks enda ja kaaslaste eest hoolitsemise strateegiaid, meenutades, mida nad kirjutasid koolituse alguses. Iga osaline peaks järele mõtlema, millised enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise strateegiad tunduvad tema jaoks kõige kasulikumad enne kriisiolukorda, selle ajal ja pärast seda.

Kutsu osalejad uuesti kokku, et nad esitaksid peamised punktid oma aruteludest nii enda kui k a rühmakaaslaste eest hoolitsemise kohta. Ei ole vaja, et iga rühm esitaks oma arutelude üksikasjad, vaid annaks pigem üldise ülevaate rühmade kogemustest ja tooks välja nende nimetatud ühised strateegiad.

Räägi osalejatele, et kui aja möödudes jäävad neid vaevama häirivad mõtted kriisisündmusest, kui nad on väga närvilised või kurvad, kui neil on unehäired või kui nad tarbivad ülemäära alkoholi või ravimeid, peaksid nad otsima tuge kelleltki, keda nad usaldavad. Kui need probleemid jätkuvad kauem kui kuu aega, soovita neil rääkida tervishoiutöötajaga või (kui see on võimalik) vaimse tervise spetsialistiga.

Otsi tuge kelleltki, keda usaldad, kui ...

» sul on kriisisündmuse kohta häirivaid mõtteid või mälestusi;

» tunned end närvilise või äärmiselt kurvana; » sul on unehäired; » tarbid ülemäära alkoholi või ravimeid, et

oma kogemusega toime tulla.

Kui need probleemid püsivad kauem kui kuu aega, konsulteeri asjatundjaga.

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: PROGRESSEERUV LIHASTE

LÕDVESTAMISE HARJUTUS

5 minutit

Palu osalejatel teha koos sinuga harjutust, mis võib aidata ohjeldada stressi. Harjutuseks valmistudes palu osalejatel istuda vaikselt oma toolidel, hoides jalgu põrandal. Võimaluse korral hämarda ruumis valgust ning püüa viia kõik helid ja muu häiriv miinimumini. Progresseeruva lihaste lõdvestamise harjutuse kirjeldus: vt lisa 10.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 63

Toetus (olgu siis kolleegidelt, sõpradelt või perekonnalt) on kriisiolukordades heaolu säilitamiseks väga oluline. Abistajatel soovitatakse psühholoogilise esmaabi osutamisel kuuluda mõnda asutusse või rühma. See ei ole oluline üksnes ohutuse ja tõhusa koordineerimise, vaid ka vastastikuse toetuse tagamiseks. Kui osutad kriisiolukorras abi, võta ühendust kaasabistajatega, et näha, kuidas neil läheb, ning lase neil ka endaga ühendust võtta. Leia võimalusi üksteise toetamiseks. Kui sinu abistajaroll kriisis läbi saab, võta kindlasti aega puhkamiseks ja refleksiooniks. Räägi oma kogemustest juhendajaga, kolleegiga või kellegi teisega, keda usaldad.

Kui on aega, palu osalejatel teha kokkuvõtvaid märkusi või esitada küsimusi nii enda kui ka rühmakaaslaste eest hoolitsemise kohta.

Hindamine ja lõpetamine (10 minutit)

Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine

» Turvalisuse ja hea koordineerimise tagamiseks on kõige parem, kui abistajad on ühenduses mõne ametiasutuse või rühmaga.

» Võta ühendust kaasabistajatega, et näha, kuidas neil läheb, ja lase neil endaga ühendust võtta.

» Kui sinu abistajaroll kriisis saab läbi, võta kindlasti aega puhkamiseks ja refleksiooniks.

» Räägi oma kogemustest juhendajaga, kolleegiga või kellegi teisega, keda usaldad.

ÜHEPÄEVANE JUHENDAMINE: VALIKULINE JÄRELTEST

15 minutit

Vt eel- või järeltesti küsimusi lisas 2. Anna osalejatele 10 minutit järeltesti tegemiseks. Kogu täidetud järeltestid kokku hilisemaks võrdlemiseks eeltestidega, et hinnata koolituse mõju osalejate teadmistele ja enesekindlusele, mida on vaja psühholoogilise esmaabi andmiseks. Teadmisi käsitlevate küsimuste õiged vastused võid koos kõigi osalejatega läbi vaadata, et tugevdada nende teadmisi ja selgitada mis tahes väärarusaamu.

II O S

A M

O O

D U

L ID

64 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Juhendamise lõpus võta aega, et lasta osalejatel hinnata nende kogemust ja anda selle põhjal tagasisidet, et saaksid juhendamist tulevikus täiustada. Palu osalejatel täita anonüümne kirjalik hindamisvorm (vt lisa 9). Lisaks sellele varu aega suuliseks hindamiseks.

Palu osalejatel anda ausat tagasisidet juhendamise kohta – nii selle kohta, mis läks hästi, kui ka selle kohta, mis oleks võinud minna paremini. Lisaks palu välja tuua üks asi, mida nad õppisid ja mida nad kavatsevad rakendada psühholoogilise esmaabi osutamisel.

Võta aega, et tänada kõiki osalemise eest ja koolituse käigus tehtud tubli töö eest. Võid korraldada väikese lõputseremoonia või tähistamise (kui see on asjakohane)

Hindamine

» Palun ütle … – Mis läks hästi? – Mis oleks võinud minna paremini? – Mida sa õppisid (üks asi),

mida saad kasutada psühholoogilise esmaabi andmisel?

SUUR TÄNU JA KÕIKE HEAD!

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 65

ABIMATERJALID

ABIMATERJALID

Lisa 1: psühholoogilise esmaabi taskujuhend

Lisa 2: valikuline eel- või järeltest (ühepäevaseks juhendamiseks)

Lisa 3: simulatsiooni juhised

Lisa 4: näidisjuhtumi juhised

Lisa 5: suhtlemisharjutuse juhised

Lisa 6: hea suhtlemise jaotusmaterjal

Lisa 7: mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks – jaotusmaterjal

Lisa 8: haavatavate inimeste harjutuse juhised

Lisa 9: hindamisvorm

Lisa 10: lühike lõõgastumisharjutus abistajale (ühepäevaseks juhendamiseks)

II O SA

M O

O D

U LID

66 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Lisa 1: psühholoogilise esmaabi taskujuhend

Anna 2-leheküljeline psühholoogilise esmaabi taskujuhend osalejatele nende kohalikus keeles. Selle juhendi leiad ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ lõpust. (Märkus: kontrolli, kas juhend on Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel kohalikus keeles saadaval. Kui ei, siis tõlgi see jaotusmaterjal oma osalejate jaoks nende keelde.)

Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted

JÄLGI

» Veendu turvalisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiiret rahuldamist. » Otsi tõsiste stressihäiretega inimesi.

KUULA

» Loo kontakt inimestega, kes võivad vajada tuge. » Küsi, millised on inimeste vajadused ja mured. » Kuula inimesi ja aita neil rahuneda.

AITA

» Aita inimestel rahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele. » Aita inimestel probleemidega toime tulla. » Anna teavet. » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega.

PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: TASKUJUHEND

MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI?

Psühholoogiline esmaabi kirjeldab inimlikku ja toetavat

vastust kaasinimesele, kes kannatab ja võib vajada toetust.

Vastutustundlik psühholoogilise esmaabi andmine

tähendab:

1. ohutuse, väärikuse ja õiguste austamist;

2. oma tegevuse kohandamist, et võtta arvesse inimese kultuuritausta;

3. teadlikkust teistest kriisiolukordadele reageerimise võimalustest;

4. iseenda eest hoolitsemist.

VALMISTU

» Tutvu kriisisündmusega. » Tutvu saadaolevate teenuste ja toetustega. » Hangi teavet turvalisusega seotud probleemide kohta.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 67

EETIKA

Pakume juhindumiseks järgmist tabelit, milles on näidatud, mis on eetilistel kaalutlustel lubatud ja mis mitte, et vältida inimeste edasist kahjustamist, pakkuda neile parimat võimalikku hoolitsust ning tegutseda ainult nende heaolu nimel. Paku abi viisil, mis on inimestele kõige sobivam ja mugavam.

Mõtle järele, mida tähendab see eetiline suunis sinu enda kultuuri kontekstis.

Inimesed, kellele ei piisa psühholoogilisest esmaabist

Mõned inimesed vajavad palju enamat kui psühholoogilist esmaabi. Tea oma piire ja küsi abi teistelt, kes saavad pakkuda elude päästmiseks meditsiinilist või muud abi.

LUBATUD

» Ole aus ja usaldusväärne. » Austa inimeste õigust enda eest

otsustada. » Ole teadlik oma eelarvamustest ja

jäta need kõrvale. » Tee inimestele selgeks, et isegi kui

nad hetkel abist keelduvad, saavad nad seda tulevikus ikkagi küsida.

» Austa privaatsust ja hoia inimeste lugusid vajaduse korral salajas.

» Käitu õigesti, arvestades inimeste kultuuritausta, vanust ja sugu.

KEELATUD

» Ära kasuta ära oma abistajapositsiooni.

» Ära küsi inimestelt nende aitamise eest raha ega teeneid.

» Ära anna katteta lubadusi ega valeinfot.

» Ära liialda oma oskustega. » Ära sunni abi inimestele peale

ning ära ole pealetükkiv ega semutsev.

» Ära sunni inimesi rääkima sulle oma lugu.

» Ära jaga inimeste lugusid teistega. » Ära hinda inimesi nende tegude või

tunnete järgi.

Inimesed, kes vajavad viivitamatult lisatuge:

» raskete või eluohtlike vigastustega inimesed, kes vajavad erakorralist arstiabi; » inimesed, kes on nii endast väljas, et ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest; » inimesed, kes võivad ennast ohustada; » inimesed, kes võivad ohustada teisi.

II O SA

M O

O D

U LID

68 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Lisa 2: valikuline eel- või järeltest (ühepäevaseks juhendamiseks)

Psühholoogilise esmaabi koolitus

Eel- või järeltest

Kuupäev:

Ära kirjuta sellele testile oma nime.

Palun tõmba ring ümber hindele,

mis vastab kõige rohkem sinu ...

Väga halb Halb Keskmine Hea Väga

hea

1. … võimele toetada inimesi, kes on kogenud õnnetusi või muid äärmiselt stressirohkeid sündmusi

1

2

3

4

5

2. … võimele valmistuda kriisiolukorraks ja sellele ohutult läheneda

1

2

3

4

5

3. … võimele tuvastada kriisiseisundis inimesi, kes võivad vajada abi

1

2

3

4

5

4. … teadmistele selle kohta, mida öelda ja teha abivajaja aitamiseks

1

2

3

4

5

5. … võimele kuulata osavõtlikult, vastavalt rääkija kultuurikontekstile

1

2

3

4

5

6. … võimele suunata kriisisündmustest mõjutatud inimesi vajalike teenuste, teabe ja lähedaste juurde

1

2

3

4

5

7. … võimele tuvastada ja aidata inimesi, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu

1

2

3

4

5

8. … teadmistele selle kohta, mida mitte öelda või teha, abistades kriisisündmusest mõjutatud inimesi (põhjustamata edasist kahju)

1

2

3

4

5

9. … võimele hoolitseda enda eest ja toetada rühmakaaslasi, abistades kriisist mõjutatud inimesi

1

2

3

4

5

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 69

Palun lisa õige vastus (jah või ei) igale allpool loetletud väitele ...

Mis kirjeldab kriisisündmusi kogenud inimesi? Jah Ei

1. Enamikul kriisist mõjutatud inimestest tekivad vaimse tervise probleemid.

2. Enamik mõjutatud inimesi vajab vaimse tervise spetsialisti teenuseid.

3. Enamik mõjutatud inimesi taastub stressist iseseisvalt, kasutades selleks oma tugiteenuseid ja ressursse.

Mis võib olla abiks inimestele, kes on kogenud väga traumeerivaid

sündmusi?

Jah Ei

4. Palud neil rääkida üksikasju oma traumaatiliste kogemuste kohta.

5. Isegi kui pead tegutsema kiiresti, leiad aja veendumaks, et kriisikoldesse on ohutu siseneda.

6. Räägid kellestki teisest, keda sa just aitasid, et inimesed teaksid, et nad ei ole üksi.

7. Annad mis tahes kindlustunde, mis aitab neil end paremini tunda (nt et nende maja ehitatakse varsti üles).

8. Räägid ainult sellest, mida sa tead (nt olukorra või teenuste kohta), ega mõtle välja midagi, mida sa ei tea.

9. Otsustad inimeste tegude ja käitumise üle (nt et nad oleksid pidanud ütlema või tegema seda või toda), et nad ei teeks järgmisel korral sama viga.

10. Leiad olukorra ja saadaolevate teenuste kohta lisateavet, et aidata inimesi nende vajaduste rahuldamisel.

11. Räägid neile, kuidas nad peaksid end tundma (nt et nad peaksid tundma end õnnelikuna, sest olukord võiks olla hullem).

12. Küsid neilt nende murede kohta, isegi kui arvad, et tead, millised need on.

13. Hoiad lapsi koos neid toetavate hooldajatega.

Teisi abistades peaksid ... Jah Ei

14. … keskenduma ainult inimestele, keda sa aitad, ja püüdma unustada iseenda vajadused, kuni kriisiolukord on möödas.

15. … enda eest hoolitsema, tehes regulaarseid pause ja rääkides oma abistamiskogemusest kellelegi, keda usaldad.

II O SA

M O

O D

U LID

70 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Eel- või järeltesti õiged vastused (juhendajale)

1. Ei

2. Ei

3. Jah

4. Ei

5. Jah

6. Ei

7. Ei

8. Jah

9. Ei

10. Jah

11. Ei

12. Jah

13. Jah

14. Ei

15. Jah

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 71

Lisa 3: simulatsiooni juhised

SIMULATSIOON – PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI

Rühm 1: mõjutatud inimesed

Keset tööpäeva on kesklinna ootamatult tabanud ulatuslik maavärin. Hooned on kokku varisenud, kõikjal on häving ja sina oled üks paljude seas, keda see on mõjutanud. Koos sinuga on mitmekesine rühm inimesi (noored ja vanad, mehed ja naised), kes on ellu jäänud ja viibivad nüüd turvalises kohas. Te kõik olete erineval viisil mõjutatud ja murelikud, kuid ühelgi teist ei ole eluohtlikke vigastusi. Palun valige igaüks allolevast loetelust üks roll (võib ka mõelda välja uue rolli, millega suudetakse samastuda). Paigutage end sündmuskohale ja püsige oma rollis kogu simulatsiooni kestel (umbes 5 minutit). Püüdke harjutuse ajal mitte naerda. Hetke pärast saabuvad mõned inimesed teid aitama.

Rollid:

» saatjata laps – üksi ja hirmunud, umbes 10-aastane; » rase naine lapsega; » väga murelik, kuid vigastamata inimene, kelle pere on katastroofis kadunud; » šokis inimene, kes ei suuda rääkida; » mitteeluohtlike vigastustega inimene; » närviline inimene, kes on endast väljas ja hakkab teisi ärritama; » inimene, kes on suhteliselt rahulik ja võimeline juhtunust rääkima; » nõrk eakas inimene.

SIMULATSIOON – PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI

Rühm 2: abistajad

Te kuulete, et keset tööpäeva on kesklinna ootamatult tabanud ulatuslik maavärin. Paljud on vigastatud ja hooned kokku varisenud. Sina ja sinu kolleegid tundsite värinat, kuid sinuga on kõik korras. Kahjustuste ulatus ei ole teada. Teil paluti abistada turvalises kohas olevaid ellujäänuid, kes on erineval viisil mõjutatud. Teil on 5 minutit, et näidata, kuidas osutada psühholoogilist esmaabi. (Ühelgi kriisist mõjutatud inimesel, kellega te kokku puutute, ei ole eluohtlikke vigastusi.)

Võtke paar minutit, et otsustada, kuidas olukorrale läheneda. Võib kasutada erinevaid abistajarolle või jääda rolli, mis kellelgi on tavaliselt kriisiolukordades abistamisel (kui see on osa tema tööst). Püüdke harjutuse ajal mitte naerda. Märguande peale võite siseneda sündmuskohale.

II O S

A M

O O

D U

L ID

72 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Lisa 4: näidisjuhtumi juhised

Psühholoogilise esmaabi näidisjuhtum 1: loodusõnnetus

Te kuulete, et keset tööpäeva on kesklinna ootamatult tabanud ulatuslik maavärin. Paljud on vigastatud ja hooned kokku varisenud. Sina ja sinu kolleegid tundsite samuti värinat, kuid teiega on kõik korras. Kahjustuste ulatus ei ole teada. Asutus, kus te töötate, palus sul ja sinu kolleegidel aidata ellujäänuid ja toetada kõiki raskelt mõjutatud inimesi, kellega te kokku puutute.

Abistamiseks VALMISTUDES esita endale järgmised küsimused:

» Kas ma olen valmis abistama? » Mida ma tean kriisiolukorrast? » Kas ma lähen üksinda või koos kolleegidega?

Mida on oluline JÄLGIDA linnas ringi liikudes?

» Millised teenused, sh tugiteenused, on saadaval? » Kus saad osutada ohutult psühholoogilist esmaabi?

Kuidas saad kontakti loomisel kõige paremini KUULATA inimeste muresid ja pakkuda neile lohutust?

» Kuidas saad aidata hädasolijal rahuneda?

Mida saad teha, et AIDATA inimesi teabe, teenuste ja lähedastega?

» Millised probleemid võivad sul tekkida, kui püüad inimesi teabe, teenuste ja lähedastega kokku viia?

Näidisjuhtum 1: rollimäng

Mõelge, kuidas läheneksite kriisist mõjutatud inimestele, et pakkuda neile abi vastavalt psühholoogilise esmaabi põhimõtetele „valmistu ... jälgi, kuula ja aita“. Pidage aru ja valmistuge allpool toodud rollimänguks.

Märkus: need juhised abistavad rollimängu peategelasi. Rühmana on teil õigus otsustada, kuidas te soovite oma juhtumile läheneda – näiteks, kes esitab rollimängu, kas otsustate ühe või mitme abistaja kasuks jne.

Juhised abistaja(te)le:

» te kohtate naist, kes seisab kokkuvarisenud hoone rusude kõrval. Ta nutab ja väriseb, kuigi ei paista olevat füüsiliselt vigastatud. Osutage psühholoogilist esmaabi ja näidake, kuidas te lähenete talle, et teda KUULATA ja aidata tal rahuneda.

Juhised ellujäänule:

» sa oled naine, kes nägi pealt hoone kokkuvarisemist maavärina ajal. Sinu kolleegid olid hoones ning sa oled väga endast väljast ja šokeeritud, nutad ja värised. Sa ei tea täpselt, mis juhtus või mida teha.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 73

Psühholoogilise esmaabi näidisjuhtum 2: vägivald ja ümberasustamine

Pagulased tuuakse veokites uude asukohta ja neile öeldakse, et nad jäävad sinna. Nad asustati ümber sõja tõttu varasemas asukohas. Autodest väljudes mõned neist nutavad, mõned tunduvad väga kartlikud ja mõned näivad olevat segaduses, samas kui mõned ohkavad kergendatult. Enamik kardab ja kahtleb selles uues kohas ega tea, kus nad magavad või söövad või kas nad saavad arstiabi. Valju müra kuuldes tunduvad mõned hirmul olevat, arvates, et kuulevad jälle tulistamist. Sa oled vabatahtlik organisatsioonis, mis jagab toiduaineid ja millel on palutud aidata jaotuspunktides psühholoogilist esmaabi anda.

Abistamiseks VALMISTUDES kaalu järgmist.

» Milline on nende inimeste taust? » Milliseid teenuseid osutatakse kohas, kus pagulasi vastu võetakse, ja kuidas saad

koordineerida oma tegevust teiste abistajatega?

Kui kohtad pagulaste rühma, siis mida on oluline JÄLGIDA?

» Milliseid erinevaid reaktsioone sa pagulaste hulgas täheldad?

Kui lood kontakti pagulaste rühmas olevate inimestega, siis kuidas saad kõige paremini KUULATA nende muresid ja pakkuda neile lohutust?

» Inimesed, kes on kogenud vägivalda või olnud selle tunnistajaks, võivad olla hirmul. Kuidas saad neid toetada ja aidata neil rahuneda?

» Kuidas saad välja selgitada nende inimeste vajadused ja mured, kes võivad vajada eriabi, näiteks naised?

Mida saad teha inimeste AITAMISEKS teabe, lähedaste või teenustega?

» Milline täpne teave on saadaval olukorra ja kättesaadavate teenuste kohta?

Näidisjuhtum 2: rollimäng

Mõelge, kuidas läheneksite pagulastele, et pakkuda neile abi, kasutades psühholoogilise esmaabi põhimõtteid „valmistu ... jälgi, kuula ja aita“. Pidage aru ja valmistuge allpool toodud rollimänguks.

Märkus: need juhised abistavad rollimängu peategelasi. Rühmana on teil õigus otsustada, kuidas te soovite oma juhtumile läheneda – näiteks, kes esitab rollimängu, kas otsustate ühe või mitme abistaja kasuks jne.

Juhised abistaja(te)le:

» märkate pagulaste rühma servas umbes 10-aastast poissi, kes seisab üksinda ja näeb välja väga hirmunud. Näidake, kuidas te talle lähenete ja annate psühholoogilist esmaabi.

Juhised lapsele:

» sa põgenesid koos vanema õega külast, kui kuulsid tulistamist, ja kaotasid oma vanemad. Veoautode peale minnes lahutati sind õest. Sa oled janune, väsinud ja hirmul.

II O SA

M O

O D

U LID

74 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Psühholoogilise esmaabi näidisjuhtum 3: liiklusõnnetus

Sõidad oma kolleegidega tiheda liiklusega külateel riigi turvalises osas, kui näed eespool õnnetust. Paistab, et mehele, kes ületas oma naise ja väikese tütrega teed, sõitis otsa mööduv auto. Mees lamab maas, jookseb verd ega liiguta. Tema naine ja tütar on tema kõrval. Naine nutab ja väriseb, kuid tütar seisab liikumatult ja vaikselt. Tiheda liiklusega teele õnnetuspaiga lähedal kogunevad mõned külaelanikud.

Sa pead selles olukorras kiiresti reageerima, kuid võta endale üks hetk, et jääda rahulikuks ja mõelda järgmisele.

» Mida tuleks teha kõige kiiremas korras? » Kuidas oled kaitstud sina ise ja kuidas saad kaitsta vigastuste eest õnnetusest

mõjutatud inimesi?

Mida on oluline JÄLGIDA, kohtudes õnnetusega seotud inimestega?

» Kes vajab abi? Kes saab sind aidata?

Kui puutud kokku õnnetusse sattunud inimestega, siis kuidas saad kõige paremini neid KUULATA ja pakkuda neile lohutust?

» Kuidas saad aidata emal hoolitseda oma tütre eest?

Mida saad teha, et AIDATA inimesi teabe ja praktilise toega?

» Kuidas saad aidata mõjutatud perekonda koos hoida?

Näidisjuhtum 3: rollimäng

Mõelge, kuidas läheneksite õnnetusest mõjutatud inimestele, et pakkuda neile abi, kasutades psühholoogilise esmaabi põhimõtteid „valmistu ... jälgi, kuula ja aita“. Pidage aru ja valmistuge allpool toodud rollimänguks.

Märkus: need juhised abistavad rollimängu peategelasi. Rühmana on teil õigus otsustada, kuidas te soovite oma juhtumile läheneda – näiteks, kes esitab rollimängu, kas otsustate ühe või mitme abistaja kasuks jne.

Juhised abistaja(te)le:

» tegite kiire ülevaatuse, et kontrollida, kas saate läheneda sündmuskohale ohutult. Vigastatud mehega on tegeletud nõuetekohaselt. Naine on endiselt väga traumeeritud ja tema tütar seisab endiselt lähedal, olles vaikne ja eemaletõmbunud. Näidake, kuidas te abistate ema ja tütart, ning AIDAKE neid teabe ja lähedastega.

Juhised emale ja tütrele:

» ema – kõik, millele suudad mõelda, on sinu vigastatud abikaasa, ja sa oled väga traumeeritud. Tunned end koormatuna ega tea, mida selles olukorras teha;

» tütar – oled juhtunust hirmul ja segaduses. Sinu ema on täiesti endast väljas ja sa ei ole kindel, kuidas otsida abi või lohutust.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 75

Lisa 5: suhtlemisharjutuse juhised

Järgmisi juhiseid on võimalik anda osalejatele, kes mängivad halva suhtlemise harjutuses abistajat. Valmista juhised ette, printides need välja ja lõigates mööda jooni ribadeks, nii et iga abistaja saab ühe juhise. Kui sul on suur osalejate rühm, pead võib-olla printima lisakoopiaid. Tuleta abistajatele meelde, et nad ei jagaks oma juhiseid osalejatega, kes kehastavad kriisist mõjutatud inimesi, keda nad aitavad.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» vaata ruumis ringi ja jäta mulje, et oled hajevil.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» katkesta jutt ja takista kõnelejal oma lugu jutustada.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» vaheta sageli teemat.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» räägi kuulamise ajal telefonis kellegi teisega või kirjuta sõnumit.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

II O S

A M

O O

D U

L ID

76 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» anna nõu, mida sinult ei ole palutud.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» sunni inimest rääkima oma lugu (delikaatsed häirivad üksikasjad).

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» anna teisele inimesele hinnang: „Te poleks pidanud ütlema/tegema...“

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» kasuta palju tehnilisi termineid.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

» räägi enda või kellegi teise probleemidest.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Halva suhtlemise harjutus – abistaja

Kui abivajaja räägib sinuga ja jutustab sulle oma loo, siis tee järgmist:

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 77

» anna katteta lubadusi või valesid kinnitusi.

Püsi oma rollis kogu suhtluse vältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa tavaliselt käituksid! Seda on vaja üksnes õppe-eesmärgil.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 77

MIDA ÖELDA JA TEHA MIDA MITTE ÖELDA JA TEHA

Lisa 6: hea suhtlemise jaotusmaterjal

See teave on kättesaadav ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ jaotises 3.1. Vajaduse korral tõlgi see jaotusmaterjal osalejate kohalikku keelde.

» Püüa leida vestluseks vaikne koht ja minimeeri välised segajad.

» Ära sunni inimesi rääkima sulle oma lugu.

» Austa privaatsust ja hoia » Ära katkesta inimest ega inimese lugu vajaduse korral kiirusta teda tagant (nt ära

» salajas. Püsi inimese lähedal, kuid hoia sobivat distantsi sõltuvalt tema vanusest,

»

vaata kella ega räägi liiga kiiresti). Ära puuduta inimest, kui sa pole

» soost ja kultuurist.

Anna mõista, et kuulad, näiteks

» kindel, et see on kohane. Ära anna hinnangut sellele, mida

» noogutad ja ütled „hmm“. Ole kannatlik ja rahulik.

inimene on teinud või ei ole teinud või kuidas ta end tunneb. Ära ütle:

» Anna faktilist teavet, kui sul on see „Te ei peaks niimoodi tundma“ või olemas. Ole aus selle suhtes, mida „Te peaksite olema õnnelik, et ellu sa tead ja mida sa ei tea: „Ma ei tea,

kuid püüan selle teie jaoks välja

» jäite.“ Ära mõtle välja asju, mida sa ei

» uurida.“ Anna teavet viisil, mida inimene

» tea. Ära kasuta liiga tehnilisi

» mõistab, ja tee seda lihtsalt. Uuri, kuidas inimene end tunneb

» termineid. Ära räägi inimestele kellegi teise

ning kas talle on osaks saanud mõni suur kaotus, nt kodu, hävimine või

» lugu. Ära räägi enda muredest.

armastatud nimese surm või soovib » Ära anna katteta lubadusi ega ta midagi muud sinuga jagada:

„Tunnen kaasa. Mõistan, et see on

» valesid kinnitusi. Ära mõtle ega käitu nii,

» teie jaoks väga raske.“ Tee kindlaks inimese tugevad küljed ja mil määral ta on end ise

»

nagu peaksid kõik selle inimese probleemid tema eest lahendama. Ära võta ära inimese jõudu ega

» aidanud. Luba vaikida.

»

tunnet, et ta on võimeline enda eest hoolitsema. Ära räägi inimestest negatiivselt

(nt ära nimeta neid hulludeks).

II O S

A M

O O

D U

L ID

78 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Lisa 7: mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks – jaotusmaterjal

See teave on kättesaadav ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ jaotises 3.5. Vajaduse korral tõlgi see jaotusmaterjal osalejate kohalikku keelde.

MIDA SAAVAD HOOLDAJAD TEHA LASTE ABISTAMISEKS?

Imikud » Hoia neid soojas ja ohutus kohas. » Hoia neid eemal valjust mürast ja kaosest. » Kallista neid. » Võimalusel pea kinni regulaarsest toitmis- ja unegraafikust. » Räägi rahuliku ja leebe häälega.

Väikelapsed » Pühenda neile lisaaega ja -tähelepanu. » Tuleta neile sageli meelde, et nad on kaitstud. » Selgita neile, et nad ei pea end süüdistama toimunud halbade

asjade pärast. » Väldi väikelaste eraldamist hooldajatest, vendadest-õdedest ja

lähedastest. » Säilita regulaarne rutiin ja päevakava nii palju kui võimalik. » Anna neile juhtunu kohta lihtsaid vastuseid ilma hirmutavate

üksikasjadeta. » Lase neil jääda enda lähedusse, kui nad on hirmul või

klammerduvad. » Ole kannatlik lastega, kes hakkavad demonstreerima käitumist,

mida nad tegid väikestena, näiteks imema pöialt või märgama voodit.

» Paku neile võimalust mängida või lõõgastuda, kui see on võimalik.

Vanemad lapsed ja noorukid

» Pühenda neile aega ja tähelepanu. » Aita neil säilitada oma igapäevaseid tegevusi. » Esita neile juhtunu kohta fakte ja selgita, mis toimub praegu. » Lase neil kurvastada. Ära eelda, et nad oleksid tugevad. » Kuula ilma omapoolse hinnanguta ära nende mõtted ja

hirmud. » Määra kindlaks selged reeglid ja ootused. » Küsi neilt ohtude kohta, millega nad silmitsi seisavad, toeta neid

ja arutage, kuidas saab ohtusid kõige paremini vältida. » Julgusta neid ja anna neile võimalus aidata.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 79

Lisa 8: haavatavate inimeste harjutuse juhised

Anna igale osalejale väikesel paberiribal haavatava inimese kirjeldus.

Kirjeldused:

» 12-aastane orvuks jäänud tüdruk, kes elab koos õega (16-aastane).

» 14-aastane kurt poiss, kes elab koos emaga.

» Ema, keda abikaasa regulaarselt peksab ja kellel ei ole lubatud töötada.

» 64-aastane mees, kes elab koos täiskasvanud poja ja perekonnaga.

» 4-aastane tüdruk, kellel on raske vaimne puue. Ta elab koos kolme vanema venna, ema ja isaga.

» 3-aastane poiss, kes on väga aktiivne ega kuula sõna. Ta elab koos ema (16-aastane) ja isaga (25-aastane).

» 24-aastane naine, kes töötab vabaühenduses. Ta ei ole abielus ja elab koos vanematega.

» 28-aastane mees, kes töötab kohalikus ajalehes ajakirjanikuna. Ta elab koos ema ja nooremate õdedega.

» 30-aastane naine, kes on kirjaoskamatu ja hoolitseb kodus oma kolme väikese lapse eest. Tema mees on kalur.

» 42-aastane mees, kes on töötu ja otsib tööd, et toetada naist ja kolme last.

» 10-aastane tüdruk, kes käib koolis ning elab koos ema ja kahe õega.

II O S

A M

O O

D U

L ID

80 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

» 11-aastane poiss, kes käib koolis ning elab koos vanematega, kes mõlemad on lõpetanud ülikooli ja töötavad õpetajatena.

» 66-aastane naine, ta elab koos täiskasvanud pojaga, kes ei ole abielus ega tööta.

» 79-aastane mees, kes vajab pidevalt arstiabi ega suuda kõndida. Ta elab koos kogukonna juhiga, kes unustab mõnikord teda toita.

» 40-aastane mees, kes töötab valitsuses.

» 35-aastane naine, kes töötab meditsiiniõena. Tal on kaks last ja toetav abikaasa.

» 19-aastane naine, kes õpib ülikoolis inimõigusi. Ta elab koos isaga, kes on töötu, kuid jälgib hoolega poliitikat.

» 20-aastane mees, kes õpib ülikoolis meditsiini. Ta elab ühiselamus ja töötab osalise koormusega toidumüüja juures.

» 24-aastane naine, kellel on raske depressioon. Ta on kahe väikelapse ema. Tema välismaal töötav mees käib kodus harva.

» 22-aastane mees, kes käitub väga imelikult ja usub, et on filmitäht. Tal on äsja

diagnoositud psühhoos. Ta on töötu, elab tänaval ja kerjab.

» 16-aastane tüdruk, kes jättis kooli pooleli ja on kaasatud poliitiliselt aktiivsete noormeeste rühma.

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 81

Palu osalejatel rivistuda. Loe allpool loetletud väited ükshaaval ette. Kui osaleja on väitega nõus (vastavalt oma haavatava inimese kirjeldusele), astub ta sammu ette. Kui ta ei ole nõus, jääb ta paigale ehk „maha“.

Väited:

1. Kui juhtub õnnetus, suudan ma varisevast hoonest põgeneda.

2. Ma suudan teha otsuseid oma tuleviku kohta.

3. Ma suudan hankida piisavalt toitu, et süüa iga päev.

4. Kui oleks sõda, oleks minul või mu perekonnal inimesi, kelle poole abi saamiseks pöörduda.

5. Mu elus on inimesi, kes hoolivad mu heaolust.

6. Kui mu elus on inimesed, kes minust hoolivad, siis nad tagavad, et mu põhivajadused on rahuldatud.

7. Ma olen kaitstud peksmise või ärakasutamise eest.

8. Mina või mu perekond on võimeline maksma asjade eest, mida me vajame.

9. Suudan kirjutada piisavalt, et täita toiduabi saamise vorme.

10. Minul või mu perekonnal on piisavalt tööd, et maksta arveid.

11. Mina või mu perekond saab rahuldada oma meditsiinilisi vajadusi.

12. Ma olen tõenäoliselt kaitstud seksuaalse vägivalla eest.

13. Minul või mu perekonnal on juurdepääs mobiiltelefonile, mille kaudu võin saada teavet.

14. Kui juhtuks õnnetus, siis minul või mu perekonnal oleks sääste, mis aitaksid katta meie põhivajadused.

15. Mul on head tööväljavaated, praegu või tulevikus.

16. Minul või mu perekonnal on juurdepääs raadiole ja uudistele.

17. Kui mind ähvardaks suur torm, saaksin kuulata või lugeda hoiatusi.

18. Kui kodus juhtuks õnnetus, viiks keegi mu perest mind haiglasse.

19. Inimesed kohtlevad mind väärikalt ja austusega.

II O SA

M O

O D

U LID

82 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Lisa 9: hindamisvorm

Psühholoogilise esmaabi koolituse hindamisvorm

Ära kirjuta vormile oma nime.

Palun tõmba ring ümber numbrile, mis vastab kõige paremini sinu muljele koolitusest ...

Üldse ei

ole nõus

Ei ole

nõus

Neut-

raalne

Olen

nõus

Olen

täiesti

nõus

1. Teave oli selge ja kergesti mõistetav 1 2 3 4 5

2. Saadud teave on kasulik minu töö jaoks

1 2 3 4 5

3. Koolitus suurendas mu enesekindlust psühholoogilise esmaabi osutamisel kriisiolukordades

1

2

3

4

5

4. Koolitus andis mulle praktilisi oskusi ja teadmisi, mida kriisiolukordades rakendada

1

2

3

4

5

5. Juhendaja kasutatud õppemeetodid olid tõhusad

1 2 3 4 5

6. Koolitus oli väga kaasahaarav ja lõbus

1 2 3 4 5

7. Juhendaja lõi koolituse ajal toetava õhkkonna

1 2 3 4 5

8. Soovitaksin seda koolitust ka teistele 1 2 3 4 5

Palun ütle paari sõnaga, mis oli sinu arvates selles koolituses kõige kasulikum.

Palun ütle paari sõnaga, mis oli sinu arvates selles koolituses kõige vähem kasulik.

Millised on sinu soovitused, et parandada seda koolitust tulevaste osalejate jaoks?

Suur tänu osalemise ja kommentaaride eest!

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 83

Lisa 10: lühike lõõgastumisharjutus abistajale (ühepäevaseks juhendamiseks)

Järgmist harjutust saab kasutada selleks, et aidata rühmal pärast kriisisündmuse simulatsiooni lõõgastuda, aga see on kasulik ka stressijuhtimise vahendina. Harjutus kestab umbes 5 minutit. Juhendajana pea meeles anda osalejatele juhiseid rahustava hääletooniga ja rääkida aeglaselt, et osalejatel oleks piisavalt aega täielikult lõõgastuda.

Progresseeruv lihaste lõdvestamine

Hingamise ajal lõdvestame me progresseeruvalt lihaseid, tundes neis pinge ja lõdvestumise erinevust. Sageli me ei tea, et hoiame oma keha pinges. Need harjutused muudavad meid teadlikumaks ja annavad meile võimaluse pingest vabanemiseks.

Sulge silmad ja istu sirgelt oma toolil. Pane jalad põrandale ja tunneta pinda jalgade all. Lõdvesta käed oma süles. Sisse hingates palun sul pingutada teatud lihaseid oma kehas. Sel ajal, kui hoiad lihaseid pinges, hoia ka hinge kinni ja loe kolmeni. Kui palun sul välja hingata, siis lõdvesta lihased täielikult.

Alustame varvastest ...

Juhi rühma läbi progresseeruva lihaste lõdvestamise AEGLASELT. Palu osalejatel pingutada sisse hingates ühte kehaosa, hoida lihaseid pinges ja hinge kinni ning loendada samal ajal aeglaset 1 – 2 – 3. Seejärel ütle: „Hinga välja ja lõdvestu.“ Öeldes „hinga sisse ja hoia hinge kinni“, tõsta veidi häält ning madalda häält, kui ütled „hinga välja ja lõdvestu“.

Palu osalejatel pingutada ja lõdvestada lihaseid sellises järjekorras:

» kõverda tugevalt varbaid ja hoia neid pinges, nii et tunned kerget valu; » pinguta reie- ja jalalihaseid; » tõmba kõht sisse ja hoia seda sees; » suru käed rusikasse; » pinguta käsi, painutades neid küünarnukkidest, ning suru need tihedalt vastu ülakeha; » tõsta õlad kõrvadeni; » pinguta kõiki näolihaseid.

Pärast väljahingamist ja iga kehaosa lõdvestamist ütle:

„… Nüüd tunneta oma lõdvestatud [varbaid, reisi, nägu/laupa jne], hinga normaalselt ja tunne, kuidas veri valgub sinu [varvastesse, reitesse jne].

Nüüd lase oma lõual aeglaselt rinnale vajuda. Sisse hingates pööra pead kaarega aeglaselt ja ettevaatlikult paremale, välja hingates pööra pead vasakule ja lase lõual rinnale vajuda. Sisse hingates paremale ja taha, välja hingates vasakule ja alla. Sisse hingates paremale ja taha, välja hingates vasakule ja alla ... Nüüd vastupidi: sisse hingates vasakule ja taha, välja hingates paremale ja alla (kaks korda). Nüüd vii pea üles keskele. Pane tähele rahu oma meeltes ja kehas. Luba nüüd endale, et hoolitsed enda eest iga päev.“

II O S

A M

O O

D U

L ID

84 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Lisa 11: ühepäevase juhendamise päevakord

Ühepäevase juhendamise lisategevused on tähistatud tärniga (*). Pausid on pikemad ja sisaldavad piisavalt aega lõuna jaoks.

Ülevaade Kestus Teema/tegevus

Enne juhendamist Osalejate saabumine ja registreerumine

I osa (90 minutit)

Psühholoogilise esmaabi mõiste ja

raamistik

20 minutit Tervitus ja sissejuhatus

» Tutvumine ja ootused

» Jääsulatamisharjutus (mäng)*

» Eesmärk ja päevakord

» Põhireeglid

10 minutit Mis mõte tuleb pähe, kui kuuled väljendit „psühholoogiline

esmaabi“?

» Hoolitsemine ennekõike iseenda eest

20 minutit Kriisisündmuse simulatsioon ja arutelu

10 minutit Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi

» Psühholoogiline esmaabi vaimse tervise ja

psühhosotsiaalse toe raamistikus

» Psühholoogilised reaktsioonid kriisisündmustele

» Peamised vastupidavuse (säilenõtkuse) tegurid

15 minutit Psühholoogiline esmaabi: kes, millal ja kus?

15 minutit Psühholoogilise esmaabi ülevaade

» Ellujäänute sagedased vajadused

» Mida vajavad abistajad

» Harjutus: ellujäänute ja abistajate vajadused*

» Ülevaade põhimõtetest „valmistu … jälgi, kuula ja

aita“

Paus 15 minutit

II osa (110 minutit)

Psühholoogilise esmaabi

tegevuspõhimõtete rakendamine

30 minutit Rühmatöö näidisjuhtumiga

10 minutit Jälgi

» Otsi kaitset

» Inimesed, kelle põhivajadused nõuavad kiiret

rahuldamist

» Tõsiste stressireaktsioonidega inimesed

45 minutit Kuula

» Rollimäng: kuulamine

» Rollimäng: aita inimestel rahuneda

» Hea suhtlemine

» Hea suhtlemine: harjutus*

25 minutit Aita

» Võimalda põhivajaduste rahuldamist

» Toeta positiivset toimetulekut

» Võimalda teavet

» Rollimäng: teabe andmine*

» Võimalda sotsiaalset tuge

Abistamise lõpetamine

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 85

Lõunapaus 60 minutit

III osa (120 minutit)

Psühholoogilise esmaabi

rollimängud ja kokkuvõte,

hoolitsemine enda ja kaaslaste

eest, hindamine

30 minutit Psühholoogilise esmaabi rollimängud

10 minutit Kohandamine kohaliku kultuurikontekstiga

20 minutit Inimesed, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu

25 minutit Psühholoogilise esmaabi ülevaade

» Mis on eetika seisukohast lubatud ja mis mitte

» Lõplik simulatsioon ja arutelu*

15 minutit Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine

20 minutit Valikuline järeltest*

Hindamine ja lõpetamine

Märkused juhendajatele

II O S

A M

O O

D U

L ID

86 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat

Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat 87

II O SA

M O

O D

U LID

Käesolev käsiraamat on mõeldud abistajate juhendamiseks psühholoogilise esmaabi andmisel pärast tõsist kriisisündmust. Psühholoogiline esmaabi kujutab endast inimliku, toetava ja praktilise abi osutamist abivajajatele, austades nende väärikust, kultuuri ja võimekust. Seda käsiraamatut tuleb kasutada koos väljaandega „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ (Psychological first aid: Guide for field workers, Maailma Terviseorganisatsioon, War Trauma Foundation, World Vision International, 2011), mille on heaks kiitnud 24 rahvusvahelist humanitaarabiasutust.

9 789949 743650

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomine” Minikonkursi esemeks on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) eesti keelde tõlgitud psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ ja „Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat“ illustratsioonide loomine. Abistaja juhendi eesmärk on anda lugejale lihtsad ja praktilised juhised, kuidas kriisiolukorras inimest toetada. Juhendit kasutatakse SKA psühholoogilise esmaabi koolitustel koolitusmaterjalina. Koolitused on suunatud esmareageerijatele ja kõigile teistele abistavate organisatsioonide ja asutuste töötajatele. Samuti on abistaja juhend leitav veebist kõigile huvilistele. Koolitaja juhendi eesmärk on toetada koolitajat psühholoogilise esmaabi koolituse planeerimisel ja läbiviimisel ning seda kasutatakse psühholoogilise esmaabi koolitajate väljaõppes. Mõlemad materjalid on eesti keelde tõlgitud ja illustreeritud 2020. aastal. Illustratsioonide uuendamise eesmärk on tagada, et psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide visuaalne keel oleks ühtne, ajakohane, sihtrühmale sobiv ja emotsionaalselt toetav. Illustratsioonid peavad toetama juhendi sisu mõistmist ning looma professionaalse ja usaldusväärse visuaalse mulje. Illustratsioonide muutmise vajadus tuleneb järgmistest asjaoludest:

 Olemasolevad illustratsioonid ei sobitu juhendites oleva fotomaterjali ega sisuga oma tonaalsuse poolest. Materjalides olevad fotod jäävad muutmata ega kuulu selle hanke raames ümber tegemisele.

 Juhendmaterjalide sisu on ajakohastatud, millest suurimaks visuaalset poolt mõjutavaks muudatuseks on psühholoogilise esmaabi põhisammude „vaata–kuula- ühenda“ asendamine „jälgi–kuula–aita“-ga.

 Illustratsioone on vajadus kasutada ka teistes psühholoogilise esmaabi teemalistes materjalides, näiteks koolitusslaididel, lühijuhistel ning veebimaterjalides.

Teenuse sisu Teenuse raames töötatakse välja juhendmaterjalide uus kujunduse kontseptsioon ning luuakse selle alusel valik neutraalse stiiliga illustratsioone, mis oleksid kasutatavad ka teistes psühholoogilise esmaabi teemalistes materjalides nagu koolitusslaidid, psühholoogilise esmaabi infomaterjalid jms. Illustratsioonide eesmärk on toetada õppimist ja hõlbustada juhendites toodud põhisõnumite meelde jätmist. Teenuse raames asendatakse ohvriabi logo uuendatud logoga ning vajadusel uuendatakse materjalide värvigammat. Valmivad psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide Illustratsioonid peavad olema neutraalsed, lugupidavad, vältima stereotüüpe, tõsiste teemade üle naljatamist ning hirmutavaid või liialdatud kujutisi. Illustratsioonid võivad mõlemas materjalis kattuda tingimusel, et need sobituvad teema/lõikude sisuga. Pakkumusega esitatakse: 1. kujunduse kontseptsioon, mis:

 selgitab, kuidas loodavad illustratsioonid toetavad juhendite eesmärke ja õppimist;

 tagab ühtse visuaalse stiili materjalide ülejäänud kujunduse (fotode) vahel;

 kirjeldab illustratsioonide arvu ning paiknemise põhimõtteid juhendmaterjalides;

 toob välja, milline kujundus ja värvitoonid sobiksid materjalide peatükkide, pealkirjade, esikaane tagumise poole ning tagakaane jaoks.

Keelatud on materjalides olevate fotode muutmine. 2. kaks visuaalset näidist:

 Psühholoogilise esmaabi tegevussamme „Jälgi – Kuula – Aita“ toetavad illustratsioonid, piktogrammid või ikoonid, mis aitavad tegevused paremini meelde jätta ning oleksid kasutatavad ka must-valgena.

 Üks vabalt valitud illustratsioon mõne juhendmaterjali teema või alateema kohta.

Hiljemalt üks nädal enne töö lõplikku üleandmist peab pakkuja esitama hankijale töö ülevaatamiseks. Tellijal on õigus esitada selle kohta põhjendatud ettepanekuid ja muudatussoove, mille pakkuja kohustub arvesse võtma enne lõplikku üleandmist.

Töö üleandmise formaadid Mõlemad juhendmaterjalid antakse Tellijale üle järgmistes formaatides:

 valmis kujul pdf formaadis (CMYK, lõikevarudega), mille kvaliteet peab olema kõrge, tagades selge ja terava tulemuse;

 veebikasutuseks sobivad failid pdf ja png kujul (RGB värvimudelis);

 kõik loodud illustratsioonid eraldiseisvate failidena (pdf ja png).

Ajakava ja tähtajad Tööde üleandmise tähtaeg lepitakse kokku Tellija ja Täitja vahel, kuid see ei saa olla pikem kui 6 nädalat peale lepingu sõlmimist. Nõuded teenuse osutamisele

1. Kogu hankeprotsessi vältel on olulisel kohal Täitja ja Tellija vaheline koostöö. 2. Hankelepingu täitmiseks võtab Täitja initsiatiivi, otsib ise vajadusel lisamaterjale ja

konsulteerib nende osas Tellijaga. 3. Kõik illustratsioonide ja juhendmaterjalide kujundusega seotud autoriõigused kuuluvad

lepingu täitmise järgselt Tellijale. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks.

4. Täitja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega.

5. Valminud illustratsioonid jm töödeldavad failid laetakse tööde üleandmisel üles Tellijaga kokku lepitud keskkonda.

Keskkonnahoidlikud tingimused teenuse osutamisele Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:

1. Töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;

2. Vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale;

3. Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

4. Lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT - serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.