Leping

Käsundusleping väikehankes "Traumateadliku lähenemise rakendamine hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedes" nr 5.2-9/5625-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Mittetulundusühing IGALE LAPSELE PERE, registrikood 80309680, mida esindab juhatuse liige Jane Snaith (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke “Traumateadliku lähenemise rakendamine hooldus-,

lapsendaja- ja eestkosteperedes“ (viitenumber 304272) menetluse tulemusena osas I - Traumateadliku lähenemise rakendamine hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedes (eesti keeles) ja osas II - Traumateadliku lähenemise rakendamine hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedes (vene keeles).

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – Pakkumus I osa; 1.3.3. Lisa 3 – Pakkumus II osa.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.4. Hanke alusdokumendid; 1.4.5. Käsundisaaja pakkumus; 1.4.6. Leping.

1.5. Kõik punktis 1.4. nimetatud dokumendid täiendavad üksteist ning käsundisaaja kohustub täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Lisaks on käsundisaaja kohustatud teostama mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eseme eesmärgi saavutamiseks.

1.5. Lepingu esemeks on koolituse läbiviimine, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.6. Leping kehtib kuni 30.06.2027. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele

nõuetele vastava koolituse läbiviimise eest tasu: 2.1.1. Osas I ühe koolituse läbiviimise eest 5 200 eurot vastavalt lisale 2; 2.1.2. Osas II ühe koolituse läbiviimise eest 6 200 eurot vastavalt lisale 3. Hinnale ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu lõplik maksumus kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt läbiviidud koolitustele. 2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus

nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Käsundisaaja esitab käsundiandjale registreerimislehe pärast koolituse toimumist. 2.5. Käsundiandja tasub arve pärast lepingu punktis 2.4. nimetatud dokumendi allkirjastamist

käsundisaaja esitatud nõuetekohase e-arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. Käsundisaaja märgib arvele käsundiandja kontaktisiku nime Maile Pent, lepingu numbri 5.2-9/5625-1 riigihanke viitenumbri 304272 ning hankelepingu osa viitenumbri osas I 304272 001 000 001 ja osas II 304272 001 000 002. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui koolituse läbiviimise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete

vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. Saada lepinguga kokkulepitud tasu. 3.2.2. Nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid

mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. Teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.3.2. Töö käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel järgima

autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja).

3.3.3. Tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 6.1 alusel määratud tähtajaks;

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. Saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. Anda käsundisaajale juhiseid;

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. Andma käsundisaajale töö teostamiseks vajalikku teavet; 3.5.2. Teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.5.3. Maksma käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele

vastava töö eest tasu; 3.5.4. Tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 4. Intellektuaalne omand 4.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob käsundisaaja käsundiandjale üleantavaid autoriõigusega

kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale tasu maksmise hetkest.

4.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas, mis on autori isikust lahutamatud ja ei ole üleantavad, kohustub käsundisaaja mitte teostama oma õigust teose puutumatusele ega õigust vaidlustada moonutusi ja teisi ebatäpsusi viisil, mis takistaks käsundiandjal teose sihtotstarbelist kasutamist, sealhulgas teose muutmist, täiendamist või parandamist. Juhul kui käsundisaaja teostab oma õigust teose täiendamisele või parandamisele või õigust teos tagasi võtta, on ta kohustatud hüvitama käsundiandjale tekkinud kahju.

4.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

4.4. Käsundisaaja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja käsundiandjale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust käsundisaajaga sõlmitud lepingu alusel nii, et käsundiandjal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

4.5. Käsundiandja poolt käsundisaajale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

5. Teadete edastamine ja kontaktisikud 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest vms.

5.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

5.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse poole poolt kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.

5.4. Käsundiandja kontaktisikuks on Maile Pent, 53863013, [email protected].

5.5. Käsundisaaja kontaktisikuks on Jane Snaith, 5041330, [email protected]. 5.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

5.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda

käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui käsundisaaja puudusi antud tähtajaks ei kõrvalda, võib käsundiandja omal valikul: 6.1.1. Tellida lepingust tulenevatele nõuetele vastava koolituse läbiviimine kolmandalt

isikult käsundisaaja kulul; 6.1.2. Viia lepingust tulenevatele nõuetele vastav koolitus läbi ise käsundisaaja kulul; 6.1.3. Lõpetada leping ennetähtaegselt.

6.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või käsundisaaja poolt üle läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.

6.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

6.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

6.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

7.4. Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

7.5. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.6. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

7.7. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

8. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine 8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Töö loetakse teostatuks kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingu punktis 2.4. nimetatud dokumendid on allkirjastatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, näiteks kui koolitusgruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel.

8.3. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.4. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

8.5. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 9. Lõppsätted 9.1. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 9.2. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Jane Snaith peadirektor juhatuse liige

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Hanke eesmärk on leida pakkuja, kes viib läbi koolituse „Traumateadliku lähenemise rakendamine hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedes“. Hange hõlmab koolituse ette valmistamist ja läbiviimist, sh ettepanekute tegemist õppekava projektile ning õppematerjalide tagamist koolitusel osalejatele. 1. Koolituse sihtgrupp

1.1 Koolitusel osalemise eelduseks on sihtgruppi kuulumine. Kriisihoolduspere pakub ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus. Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Enne kriisihoolduspere või erihoolduspere teenuse pakkumist peab pere läbima Sotsiaalkindlustusameti hoolduspere hindamise ning ettevalmistamise PRIDE eelkoolituse ja traumateadliku lähenemise rakendamise koolituse näol. Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapsendajapere - lapsendaja on lapse seaduslik esindaja. Juriidilise toiminguga on lapsendaja ja lapsendatu vahel tekkinud vanema ning lapse vahelised õigused ja kohustused. Eestkostepere - eestkostepere või eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava lapse ja tema vara eest.

2. Koolituse eesmärk

2.1 Koolituse läbinud õppijal on:

 arusaam traumateadlikust ja kriisiteadlikust lähenemisest;

 oskus analüüsida trauma mõju lapse arengule, käitumisele ja suhetele;

 oskus kasutada traumateadliku ja terapeutilise vanemluse võtteid lapse toetamisel;

 oskus kavandada enda enesehoidu kasuvanemana. 3. Koolituse peamised õpiväljundid

3.1 Koolituse lõpuks õppija:

 selgitab trauma ja kriisi olemust ning analüüsib nende mõju lapse arengule, käitumisele ja toimetulekule;

 reflekteerib enda hoiakute ja varasemate kogemuste mõju traumakogemusega lapse käitumise tõlgendamisel ja sellele reageerimisel;

 kasutab traumakogemuse ja kiindumushäirega lapse toetamisel traumateadlikest ja terapeutilise vanemluse põhimõtetest lähtuvaid turvalise kontakti, emotsioonide reguleerimise ja käitumise toetamise viise;

 analüüsib oma ressursse ja riske kasuvanemana ning kavandab enesehoiu viise, mis toetavad tema vaimset heaolu ja toimetulekut lapse traumakäitumisega seotud olukordades.

4. Koolituse sisu ja nõuded 4.1 Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest, praktiliste kogemuste

jagamisest ja aruteludest ning osaleja iseseisvast tööst. 4.2 Koolitus tuleb läbi viia kasutades tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis

toetavad õpiväljundite saavutamist, nt

 reflektsiooniharjutused

 eneseanalüüsitöölehed

 grupiarutelud

 juhtumianalüüsid

 rollimängud

 praktilised situatsiooniharjutused 4.3 Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid kirjeldada. 4.4 Koolitaja peab tagama traumateemade käsitlemisel turvalise ja psühholoogiliselt

hoitud õpikeskkonna. 4.5 Koolitaja esitab pakkumuses ettepaneku iseseisva töö ülesehitusele ja mahule.

Iseseisev töö peab:

 toetama kõigi õpiväljundite saavutamist;

 olema hinnatav;

 sisaldama eneseanalüütilist komponenti. 5. Koolituse korraldus, toimumise aeg ja koht

5.1 Koolitus toimub kontaktõppena Tallinnas ja/või Tartus ajavahemikul 2026. aasta jaanuar – 2027. aasta juuni. Täpsed kuupäevad ja asukoha lepivad pooled kokku peale lepingu sõlmimist.

5.2 Koolitus viiakse läbi kuni 3 eestikeelsele ja kuni 2 venekeelsele grupile. 5.3 Ühe koolitusgrupi suurus on 15–25 inimest. Tellija vastutab koolitusgruppide

komplekteerimise eest. Koolituse ja osalejate infot hallatakse täienduskoolituste infosüsteemis JUHAN.

5.4 Koolitaja peab täienduskoolituste infosüsteemis JUHAN enda profiilile lisama lühikese kirjelduse oma kvalifikatsioonist ning õpi- ja töökogemusest, et tellija saaks vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele avalikustada täienduskoolitustega seotud koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega.

5.5 Tellijal on õigus jätta asukoha põhiselt koolitusi ära, kui koolitusgrupp ei täitu. Koolituse ära jäämisest teavitatakse täitjat ette üks kuu enne koolituse toimumist.

5.6 Kui koolituse vastu on suur huvi ja täitub veel üks koolitusgrupp (nii eesti kui vene keeles), siis on hankijal õigus kokkuleppel edukaks osutunud pakkujaga eelarveliste vahendite olemasolul tellida veel üks koolitus kummaski keeles sama hinnaga nagu esitatud pakkumuses (sellisel juhul toimub lisakoolitus 2027. aasta III kvartalis).

5.7 Koolitaja esitab välja töötatud õppematerjalid e-posti teel tellija kontaktisikule hiljemalt seitse tööpäeva enne koolituse toimumist.

5.8 Täitja kasutab koolitusel isiklikku arvutit. 5.9 Koolitus toimub kolmel koolituspäeval, sh:

 21 akadeemilist tundi kontaktõpet;  2 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (minimaalne maht, mis võib koolitaja

ettepanekul suureneda). 5.10 Koolitus toimub kontaktõppena tellija poolt tagatavates ruumides ning tellija

teavitab koolitatavaid. Koolitajale sellega kulusid ei kaasne. Erandolukordades (nt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervishoidu tagavate piirangute kehtivuse ajal) on võimalik korraldada kontaktõppe vormis toimuvat koolitust veebikoolitusena.

5.11 Tellija tagab osalejatele kohvipausid ja toitlustuse koolituspäevadel. 5.12 Koolituse info saadetakse osalejatele hiljemalt üks nädal enne koolituse algust. 5.13 Õppematerjalid edastatakse osalejatele digitaalselt pärast koolituse toimumist. 5.14 Tellija võib vajadusel korraldada koolituse vaatlust ning küsib koolitusel osalejate

käest tagasisidet koolituse läbiviimise ning õppesse kaasamise osas. 5.15 Tellija võib vastavalt vajadusele ja eelarvelistele võimalustele tellida igale

koolitusgrupile ühe jätkukohtumise. 5.16 Jätkukohtumine toimub juhul, kui osalejate arv on vähemalt 12 inimest.

5.17 Enne jätkukohtumist viib tellija osalejate hulgas läbi huvide ja vajaduste kaardistuse, mille eesmärk on selgitada välja jätkukohtumisel käsitletavad teemad ning praktilised küsimused.

5.18 Jätkukohtumise kestus on 6 akadeemilist tundi. 5.19 Jätkukohtumine peab toetama koolituse õpiväljundite kinnistamist, olema sisult

praktiline ning lähtuma osalejate tõstatatud teemadest ja vajadustest.

6. Täitja roll ja kohustused:

6.1 Täitja kohustub:

 esitama sisulised ja metoodilised ettepanekud õppekava projektile (lisa 2);  koostama õppematerjalid ja iseseisva töö osalejatele, mis kooskõlastatakse

eelnevalt tellijaga;  läbi viima koolituse, tagades koolituse kvaliteedi ja õpiväljundite saavutamise.

7. Nõuded meeskonnale 7.1 Täitja tagab meeskonnaliikmete (koolitajad) arvu selliselt, et on võimeline läbi viima

koolituse vastavalt tehnilises kirjelduses (sh õppekava projektis) toodud eesmärkidele ja sisule.

7.2 Täitja kaasab koolituse läbiviimisesse vastavalt teemadele sobivad valdkondliku koolitamise kogemusega koolitaja(d).

7.3 Nõuded koolitajale:  omab kõrgharidust;  on valdkondliku töökogemusega ekspert, siinhulgas arvestatakse (vähemalt

üks neist):

 vähemalt 3-aastane töökogemus asendushoolduse valdkonnas;

 vähemalt 3-aastane kriisitöö kogemus peredega.

 on läbi viinud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 1 samaväärse sisuga koolituse või loengu. Läbi viidud koolitus või loeng on kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt ning maht peab olema vähemalt pool hangitava koolituse mahust;

 omab täiskasvanute koolitaja kompetentse;

 koolitaja peab valdama kõrgtasemel (emakeelena või vähemalt C1 tasemel) eesti keelt (eesti keelne koolitus) / vene keelt (vene keelne koolitus).

8. Keskkonnahoidlikud lahendused 8.1 Töökoosolekud viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige

liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 8.2 Vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel

kujul olevaid materjale; 8.3 Pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja

edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

8.4 Lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.