Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Anija Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.01.2026 nr 7-2/1525-2

Meie 03.02.2026 nr 9.3-1/26/256-2

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka

maaüksuse üksiktuuliku

detailplaneeringu lähteseisukohad ja

KSH programmi seisukoht

Anija Vallavalitsus edastas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 36 lõike

1 alusel Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka katastriüksusele

ühe elektrituuliku (kuni 5 MW) püstitamine ja sellega kaasneva krundi moodustamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi

ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku

võimalik maksimaalne kõrgus. Võimalikuks tuuliku tüübiks on nt Vestas V163, mille rootori

diameeter on 163 m, torni kõrgus 126 m ja kogu kõrgus 207,5 m. Kasutada võidakse ka

analoogseid teisi tuuliku mudeleid. Detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.

Esitatud materjalides on välja toodud järgnev:

 Müra hindamisel võetakse aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal

60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA.

II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel.

 KSH raames hinnatakse üksiktuuliku käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju

müratundlike alade suhtes. Hindamine teostatakse arvutuslikult (koostatakse

mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro vms). Tuuliku müra hindamisel

lähtutakse 2025. a valminud juhendist sh lähtutakse juhendis kirjeldatud metoodikast.

 Tuulikud, nagu paljud teised müraallikad, põhjustatavad ka madalsageduslike helisid.

Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 12.11.2025 määruse

nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel. Tegu ei

ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate

normtasemetega. KSH aruande koostamisel viiakse läbi ka madalsagedusliku müra

leviku arvutuslik hindamine. Madalsagedusliku müra arvutuslikul hindamisel lähtutakse

metoodika osas 2025. a valminud juhendist.

 Infraheli piirväärtused elamutes ning ühiskasutusega hoonetes on kehtestatud

sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

2 / 3

infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“. Väliskeskkonnas levivale infrahelile normtasemeid kehtestatud ei ole.

Tuuliku infraheli hindamise osas lähtutakse Kliimaministeeriumi 2025. a valminud

juhendist. Infraheli arvutuslikku hindamist läbi ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav

infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja

ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade antud juhendi ptk 2.4.2,

Terviseameti tuuleparkide veebilehel ja Sotsiaalministeeriumi kirjas). KSH aruandes

käsitletakse tuuliku infraheli ja selle mõju juhul kui KSH aruande koostamise perioodiks

on avaldatud antud teemavaldkonna kohta Eesti riigi pädevate ametkondade poolt

uuemaid suuniseid võrreldes detsember 2025 seisuga, mille kohaselt teemavaldkond

vajab täpsemat hindamist. Kui uuemaid suuniseid KSH aruande koostamise ajahetkeks

avaldatud ei ole, siis lähtutakse eeldusest, et tuuliku infraheli puhul ei ole tegu olulise

keskkonnamõjuga.

 Varjutuse hindamise metoodika puhul järgitakse Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud

juhendit18. Varjutuse puhul lähtutakse olulise mõju künnisena juhendis esitatud

soovituslikest väärtustest, mille kohaselt juhul kui reaaltingimustest lähtuv varjutuse

olukord tundlikul alal on >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja rakendada

leevendusmeetmed. KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust

spetsiaaltarkvara WindPRO abil.

 Vibratsioonitasemed hoonetes peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega

nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord” kehtestatud piirväärtustele. Tuuliku vibratsiooni

hindamisel järgitakse Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendit. Juhendis on

leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub muuhulgas asukohas esineva pinnase

omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatav

negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid

vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500

m kaugusel. Antud vahemaa tagamise korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni

uuringute läbiviimine. Antud detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja

vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on suurem kui 500 m ja vibratsiooni

hindamist seega KSH aruande koostamisel ei teostata.

 Pihlaka maaüksuse kõrvale kavandatakse päikeseparki ning ehitusloa aluseks oleva

eelprojekti „Kaunissaare päikeseelektrijaam II etapp“ kohaselt ehitatakse ligikaudu

67,5 ha suurune ala päikesepaneele täis. Päikesepargile on väljastatud 23.11.2023

ehitusluba nr 2312271/09537. Koosmõjusid päikesepargiga hinnatakse

mõjuvaldkondade puhul, mille puhul see osutub asjakohaseks ehk koosmõjude esinemist

võib eeldada.

 Üksiktuuliku ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase

ehitustegevusega kaasneva müraga. Ehitusaegset müra hinnatakse eksperthinnanguna.

 KSH aruandes antakse ülevaade piirkonna puurkaevudest ning esitatakse

eksperthinnang võimaliku mõju osas kaevude veetasemele ja kvaliteedile. Lähtutakse

piirkonna kohta olemasolevast hüdrogeoloogilisest infost ja erialakirjanduses esitatud

põhjavee alandust ning vee liikumist puudutavast teadmisest.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

 Lisaks tuuliku tekitavale mürale tuleks mürahinnangu koostamisel arvesse võtta ka

sellega seotud seadmeid.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Pihlaka maaüksuse kõrvale

kavandatakse päikeseparki ning ehitusloa aluseks oleva eelprojekti „Kaunissaare

päikeseelektrijaam II etapp“ kohaselt ehitatakse ligikaudu 67,5 ha suurune ala

päikesepaneele täis. Päikesepargile on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr

2312271/095. Koosmõjusid päikesepargiga hinnatakse mõjuvaldkondade puhul, mille

puhul see osutub asjakohaseks ehk koosmõjude esinemist võib eeldada.“ Amet palub

edaspidi täpsustada eelnimetatud päikesepargi aadressi ja vajadusel korrigeerida

andmeid, sest ehitisregistrist sellise ehitusloa numbriga vastet ei tule. Ameti hinnangul

3 / 3

võib planeeringuga kavandatu koosmõjus päikesepargi ja nendega seotud seadmetega

tekitada häiringuid. Amet palub hinnata vajadust kumulatiivse mürahinnangu

koostamiseks.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Planeeringuala lähiümbruses on

valdavalt metsamaa, loodusliku rohumaa, haritava maa ja muu maa kõlvikutega alad.

Lähimad hooned asuvad kinnistu piirist linnulennult u 460 m kaugusel (Lauda, kü

14001:002:0695), lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb u 580 m kaugusele (Lauda, kü

14001:002:0695), tiheasustusala elamumaad u 1 km kaugusele ning kortermajade

piirkond 1,5 km kaugusele.“ Eeltoodus tuuakse välja, et lähim elu- või ühiskondlik

hoone jääb u 580m kaugusele ja sulgudesse on lisatud Lauda kinnistu katastrinumbriga

14001:002:0695. Ametile ehitisregistrist kättesaadavate andmete põhjal asuvad

eelnimetatud Lauda kinnistul sõnnikuhoidla, veiselaut I, veiselaut II ja olmehoone. Elu-

või ühiskondlike hooneid ehitistregistri järgi seal ei leidu. Amet palub andmeid

korrigeerida.

 Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt müra

leevendavaid meetmeid tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB

Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulik töötab kuni 24 tundi ööpäevas,

soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks kõige rangemad ehk müra

sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. Kirjeldatud

lähemist toetab ameti senine praktika seoses inimeste poolt esitatud kaebustega.

Võimalike mürahäiringute vältimiseks on otstarbekas tuulegeneraatorite puhul aluseks

võtta kõige rangemad nõuded ehk müra sihtväärtused.

 Amet soovitab tuuliku käitamise järgselt teostada lähima(te) eluhoonete juures välisõhu

müra mõõtmised. Eesmärgiks on kontrollida, kas olukord vastab kehtivatele

normtasemetele ja planeeringus fikseeritud tingimustele.

 Amet soovitab planeeringu menetlusprotsessis teha aktiivset koostööd kohalike

elanikega, et saavutada ümbruskonna elanike tervist toetav planeeringulahendus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]