Õigusakti eelnõu

1

Relvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Relvade omamine ja valdamine on ühiskonnas seotud oluliste õiguste ja kohustustega, mis

mõjutavad otseselt avalikku korda ja turvalisust ning laiemalt ka riigi julgeolekut ja kaitsevõimet.

Relvade kasutamine võib olla õigustatud mitmesugustel eesmärkidel — näiteks enesekaitseks,

spordi- või jahipidamise harrastamiseks, kollektsioneerimiseks, ametialaseks tegevuseks aga ka

riigikaitselisel eesmärgil. Viimase puhul on relvade kasutamine ja nende kättesaadavus otseselt

seotud Eesti riigi iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamisega, eriti laiapindse riigikaitse

ja elanikkonnakaitse kontekstis.

Viimaste aastate julgeolekukeskkonna muutused Euroopas ning Eestis on rõhutanud vajadust

relva omamise õigust oluliselt ajakohastada. Venemaa jätkuv agressiivne välispoliitika ja

piirkondlikud ambitsioonid on suurendanud julgeolekuriske ning tekitanud reaalseid ohte Eesti ja

tema liitlaste julgeolekule.

Sellises keerulises julgeolekukonfliktide ja -ohtude keskkonnas on relva omamise õiguse

ajakohastamine vältimatu. Seda eelkõige selleks, et toetada riigikaitselisi vajadusi ja ühiskonna

kaitsevõimet tervikuna. Uuendatud regulatsioon peab tagama selged ja kaasaegsed võimalused

relvade omandamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks nii tsiviilisikutele kui ka riigikaitses

osalevatele isikutele, võimaldades kiiret ja turvalist reageerimist kriisiolukordades. See on oluline

nii Eesti julgeoleku tagamiseks kui ka elanikkonna kriisideks valmisoleku tõstmiseks,

võimaldades õiguspäraselt ja kontrollitult panustada riigikaitsesse.

Lisaks aitab asjakohane relvaseadus1 (edaspidi RelvS) kaasa elanikkonna valmisoleku

suurendamisele kriisiolukordadeks, võimaldades õiguspäraselt ja kontrollitult relvi omavatel

isikutel panustada sisekaitse- ja toetustegevustesse hädaolukordades, mobilisatsiooniperioodidel

või territoriaalkaitse ülesannete täitmisel. Samuti on oluline, et relvade omamise ja käsitlemise

regulatsioon toetaks kiiret ja turvalist relvastuse üleviimist rahuajast sõjaaja tingimustesse,

sealhulgas võimaldaks vajadusel eraisikute relvade kasutuselevõttu vastavalt kehtivale õigusele ja

mobilisatsiooniplaanidele. Sellega seondub ka riigi õigus ja võimekus vajadusel võtta eraisikute

relvi sundkasutusse või need sundvõõrandada, tagades samal ajal õiglane kompensatsioon ja

juriidiline läbipaistvus.

Relvade käitlemise regulatsioon peab olema kooskõlas rahvusvahelise, sealhulgas EL-i õiguse

nõuetega, mille eesmärk on ennetada relvade sattumist kuritegelikku või vaenulikku kasutusse

ning tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. See aitab ka vältida relvade väärkasutust ning kaitsta

avalikku korda ja inimeste turvalisust. Olulisimad rahvusvahelised kohustused tulenevad

järgmistest instrumentidest:

 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) tulirelvade protokollist2, mis on

koostatud 2001. aasta 31. mail New Yorgis ning millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud

2002. aasta 20. septembril3 ja mille eesmärk on vältida relvade sattumist organiseeritud

kuritegevuse ja relvakonfliktide teenistusse.

 ÜRO relvakaubanduse leppest4 (edaspidi relvakaubandusleping), mis seab riikidele

kohustuse tõhustada kontrolli relvade ekspordi, impordi ja transiidi üle ning hinnata

1 Relvaseadus – RT I, 12.12.2024, 3. 2 Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni

täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist

tõkestav ÜRO protokoll. Kättesaadav: https://treaties.un.org/doc/source/RecentTexts/18-12_c_E.pdf. 3 Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni

täiendavate protokollide ratifitseerimise seadus – RT II 2004, 7, 23. 4 Relvakaubandusleping, mis jõustus Eesti suhtes 24. detsembril 2014. aastal. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/218012017001.

2

võimalikke riske seoses rahvusvahelise julgeolekuga, inimõiguste ja humanitaarõiguse

rikkumisega.

 EL-i direktiivist (EL) 2021/5555, mis sätestab miinimumnõuded tsiviilkäibes olevate

relvade kohta, sealhulgas klassifitseerimise, registreerimise, laskekõlbmatuks muutmise ja

märgistamise kohta. Eesti on kohustatud seda direktiivi rakendama ja uuendama oma

siseriiklikku õigust vastavalt muudatustele.

 Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (edaspidi Europol)

soovitused ja strateegiad, mille eesmärk on takistada ebaseaduslikku relvakaubandust ning

tugevdada sisejulgeolekut ja piiriülest koostööd relvade jälgitavuse parandamisel.

Arvestama peab sellega, et relvadega kaasnevad olulised riskid, mis võivad mõjutada nii isiklikku

ohutust kui ka kollektiivset turvatunnet, avalikku korda ja riigi julgeolekut. Relvade

väärkasutamine, sattumine valedesse kätesse või puudulik järelevalve võib kujutada ohtu mitte

üksnes üksikisikutele, vaid ka ühiskonna stabiilsusele ja riigi julgeolekule.

Selleks, et ennetada relvade väärkasutust ning kaitsta avalikku korda ja inimeste elu, on oluline,

et relvad oleks turvaliselt hoitud, nende omamine ja käitlemine ohutu ning kasutamine

vastutustundlik.

Relvade omamise ja kasutamise selge, ajakohane ja riskipõhine regulatsioon aitab kaasa

relvaomanike vastutustundliku käitumise kujundamisele ning tugevdab ühiskonna valmisolekut

võimalike kriiside ja konfliktide korral.

Seetõttu on vajalik, et relvade omamise ja valdamise kord oleks selgelt ja üheselt määratletud ning

vastaks kaasaegsetele ühiskondlikele, julgeolekualastele ja tehnoloogilistele nõudmistele.

Seadusandluse eesmärk on tagada tasakaal ühelt poolt relvaomanike õiguste ning teiselt poolt

avaliku korra, turvalisuse ja riigi julgeoleku tagamise vajaduse vahel, luues läbipaistvad ja

mõistlikud tingimused relvadega seotud tegevusteks. Regulatsioon peab hõlmama kõiki relvadega

seotud protsesse — alates relva soetamisest, registreerimisest, valdamisest, hoidmisest kuni relva

kasutamiseni ning vajadusel sundvõõrandamise või hävitamiseni.

Praegune RelvS võeti vastu 2001. aastal6 ning ajas on seda muudetud vajaduspõhiselt – seda nii

uute relvaliikide lisandumisel kui ka EL-st tulenevate nõuete ülevõtmisel. See on toonud kaasa

RelvS-i nõuete killustatuse, mõistmise raskused ja mõned vasturääkivused. Selleks, et parandada

seaduse loogilist ülesehitust, muuta nõuded ühtlustatuks ja kergesti mõistetavaks ning tagada

tõhus järelevalve ja julgeolekupoliitiline sidusus, on Siseministeerium algatanud RelvS-i

tervikteksti uuendamise.

Uus regulatsioon peab kajastama tänapäevaseid ohutusnõudeid ja tehnilisi võimalusi ning vastama

nii üksikisikute õigustele kui ka riigi kohustusele tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Samuti

peab see toetama laiapindse riigikaitse ja elanikkonnakaitse valdkonna arendamist, võimaldades

kriisiolukordades kiiret ja usaldusväärset reageerimist ning ühtset käsitlust tsiviil- ja

militaarstruktuuride vahel. Selleks peab suurenema ka inimeste kriisiteadlikkus ja iseseisev

valmisolek kriisiolukordades toime tulla.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli

kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25). 6 Relvaseadus – RT I 2001, 65, 377.

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5

I Relvaseaduse ülesehitus ja kasutatavad terminid ................................................................... 19

I.I. Eesmärk ja probleem ....................................................................................................... 19

I.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................... 23

I.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus ....................................... 24

II Relvaloa ja relvaomanikuks saamise kord ............................................................................ 34

II.I. Eesmärk ja probleem...................................................................................................... 34

II.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused .......................................................... 40

II.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus ...................................... 42

III Relvaeksami praktilise osa (tulirelva käsitsemise katse) regulatsioon ................................ 46

III.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 46

III.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ......................................................... 49

III.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 52

IV Füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed ........................................................ 54

IV.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 54

IV.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 61

IV.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 62

V Tähtajad ................................................................................................................................ 66

V.I. Eesmärk ja probleem ..................................................................................................... 66

V.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused .......................................................... 68

V.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus...................................... 68

VI Relva ja laskemoona hoiutingimused .................................................................................. 71

VI.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 71

VI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 73

VI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 73

VII Tegevusloa kohustusega tegevusalad................................................................................. 76

VII.I. Eesmärk ja probleem ................................................................................................... 76

VII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ....................................................... 81

VII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus ................................... 83

VIII Piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende laskemoona käitlemine ................................... 87

VIII.I. Eesmärk ja probleem ................................................................................................. 87

VIII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ...................................................... 92

VIII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus.................................. 95

IX Relva ja laskemoona sundvõõrandamise regulatsioon ........................................................ 97

4

IX.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 97

IX.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 98

IX.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 99

X Tervisekontroll .................................................................................................................... 101

X.I. Eesmärk ja probleem ................................................................................................... 101

X.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 103

X.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus.................................... 105

XI Nimelise tulirelvaga autasustatud isikud ........................................................................... 108

XI.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................. 108

XI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ...................................................... 110

XI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................. 111

XII Valitav lahendus ............................................................................................................... 113

5

Sissejuhatus

RelvS-i uue tervikteksti koostamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on RelvS- s

esitatud nõuete tervikuna ülevaatamine ja kaasajastamine. Vaja on tagada, et RelvS-i ülesehitus

oleks loogine ja lihtsalt mõistetav.

Siseministeerium kaardistas koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA) peamised

probleemkohad, millele keskenduti mitmetel koostöökohtumistel7 relvavaldkonna esindajatega.

Peamisteks teemadeks, mis ülevaatamist nõuavad, on RelvS-i ülesehitus ja kasutatavad terminid,

relvaloa- ja relvaomanikuks saamise kord, füüsilise- ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed,

relva ja laskemoona hoiutingimused, tegevusloa kohustusega tegevusalad, soetamisloa ja relvaloa

taotleja tervisekontroll. Olulise teemana on tõstatatud ka hoiatus- ja signaalrelvade puudulik

regulatsioon ning airsoft- ja paintball-relvade regulatsiooni puudumine.

VTK koostamisele eelnesid mitmed kohtumised huvigruppide ja puudutatud ministeeriumite ning

asutustega, kus arutati probleemkohtade võimalikke regulatiivseid ja mitte regulatiivseid

lahendusi. Esitatud ettepanekuid analüüsiti teiste EL-i riikide ja EL-i regulatsioonist lähtuvalt.

Eeltoodust tulenevalt on vaja RelvS-i nõuded tervikuna üle vaadata ja kehtestada uus kaasaegne

terviktekst.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja jõuda järgmiste tulemusteni:

1. RelvS on ajakohastatud, kergesti loetav ja üheselt mõistetav;

2. relvaomanikuks saamise kord on uuendatud ning vastab kaasaegsetele ootustele ja

tehnilisele võimekusele;

3. füüsilisele ja juriidilisele isikule lubatud relva omamise ja valdamise otstarbed on

uuendatud, lähtudes tegelikust vajadusest ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisest;

4. relvadega seotud lubade taotluste menetlemiseks on kehtestatud mõistlikud tähtajad, mida

on vajadusel võimalik pikendada;

5. relvadega seotud loa taotlemisel on selgelt sätestatud taotletava relva käitlemise otstarbe

selgitamiskohustus;

6. relvade ja laskemoona hoiutingimuste nõuded aitavad senisest paremini ära hoida nende

juhuslikku või tahtmatut sattumist kolmandate isikute kätte;

7. tegevusloa- või teavitamiskohustusega on need tegevusalad, mille üle järelevalve on

vajalik, et tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Järelevalve teostamine on tõhus ja

eesmärgipärane;

8. piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona käitlemise kord on uuendatud;

9. relva ja laskemoona sundvõõrandamise kord on uuendatud;

10. relvaloa taotleja tervisekontrolli kord ja loa väljastamist välistavate tervisehäirete loetelu

on uuendatud.

VTK koostamisel ei tehtud eraldi uuringuid, kuid kasutati kohtulahendeid, EL-i õigusakte ning

teiste riikide praktikat.

VTK on üles ehitatud selliselt, et iga kavandatava muudatuse juurde on eraldi välja toodud

probleemi kirjeldus, eesmärk, hetkeolukord, teiste riikide praktika ning võimalikud regulatiivsed

lahendused, et VTK-d oleks lihtsam lugeda. Muudatusega seotud sihtrühmad ja mitteregulatiivsed

7 Ajavahemikul 2024. a detsember kuni 2025. a mai toimus Siseministeeriumi eestvedamisel kokku 10

koostöökohtumist. Erinevatel koostöökohtumisel osales kokku üle saja osaleja huvigruppidest,

esindusorganisatsioonidest ja ministeeriumitest.

6

lahendused on kirjeldatud kokkuvõtvalt.

VTK koostamisse on kaasatud valdkonnaeksperte ja huvigruppe, sealhulgas turvaettevõtted,

relvakaupmehed, lasketiirupidajad, laskespordiorganisatsioonid ja -klubid, kollektsionäärid,

airsoft- ja paintball-relvade valdkonna eksperdid. VTK väljatöötamisele eelnenud

koostöökohtumistele olid kaasatud järgmised valdkondade esindusorganisatsioonid: Eesti Airsofti

Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Relvaomanike Liit, Eesti Reservohvitseride Kogu (edaspidi

EROK), Eesti Perearstide Selts ja Eesti Psühhiaatrite Selts. Samuti olid kaasatud Justiits- ja

Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, ning Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA),

Päästeamet, Sisekaitseakadeemia ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

a) Kehtiv õigus ja seotud arengukava

RelvS-i VTK on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20278 eesmärgiga tagada

relvaloa saamise ja pikendamise reeglite lihtsus ja kaotada loa taotlemisel liigne bürokraatia9.

VTK arvestab Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punktis 4

„Siseturvalisus“ toodud kokkulepet, mis näeb ette, et efektiivsuse suurendamiseks vähendame

dubleerimist ja bürokraatiat ning suurendame nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahenduste

kasutuselevõttu. Ajakohastame relvaseadust ning lähtume inimeste elu ja tervise kaitsmisel

teaduspõhisusest10.

Samuti on RelvS-i VTK seotud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“11 programmi

„Siseturvalisus 2024–2027“ meetmega „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille

peaeesmärk on muu hulgas, et „Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega

ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile

adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab

valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda

ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.“. Samuti on

VTK seotud programmi meetmega „Kiire ja asjatundlik abi“, milles tähtsustatakse, et „Inimesed

tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt.“ ning „Järelevalvet avaliku ruumi üle ja

sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud

infotehnoloogia- ja sidelahendused.“.

Nende eesmärkide saavutamiseks nähakse programmis „Ennetava ja turvalisuse elukeskkonna

kujundamine“ programmi tegevuses „Turvalisuse keskkonna kujundamine“ ette ühe tegevusena

vajadus uuendada relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes

eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.

b) Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused

Avalikkuse teavitamine JAH

Rahastuse suurendamine EI

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH

8 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollise otsuse punkt 13. 9 Aluslepingu ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga on võimalik tutvuda: https://valitsus.ee/valitsuse-

eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0. 10 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, p 4 Sisejulgeolek. Kättesaadav:

https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/sisejulgeolek. 11 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.

7

Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

Muu EI

 Avalikkuse teavitamine

Inimeste teadlikkus relvade omamise ja valdamise õiguslikest alustest on otseselt seotud

ühiskondliku turvatunde, õigusselguse ning õiguskuuleka käitumisega. Seetõttu ei piisa üksnes

RelvS-i lihtsamaks muutmisest, vaid vaja on ka süsteemset, sihitatud ja järjepidevat teavitustööd.

Tänane RelvS on keeruline ja kasutab palju erialatermineid, mis muudab selle mõistmise

tavakodanikule raskeks. Ka uues RelvS-s ei saa loobuda erialaterminite kasutamisest ning

igaühele ei pruugi ka uus seadus lihtsasti arusaadav olla. Seetõttu tuleb välja töötada

mitmetasandiline ja sihitatud teavituskava, mille eesmärk on:

 suurendada õigusselgust ja taotlejate teadlikkust seadusest tulenevatest õigustest ja

kohustustest;

 vähendada eksimusi ja puudulike taotluste arvu haldusmenetluses;

 toetada vastutustundlikku relvakäitumist;

 tugevdada usaldust riigi järelevalve- ja loaandmiseprotsesside vastu.

Tõhus teavitustöö eeldab muu hulgas:

 arusaadavaid selgitusi RelvS-i sisu ja struktuuri kohta visuaalsete abivahendite (näiteks

skeemid ja juhendid) abil, mis aitavad mõista seaduse ülesehitust ja normide tähendust;

 koostööd relvaorganisatsioonidega teabepäevade ja koolituste korraldamisel;

 teavituskampaaniad meediakanalites, mis tutvustavad relvaloa taotlemise protsessi ja

praktilisi samme;

 tagasisidevõimalusi relvaomanikele ja relvaloa taotlejatele, et nad saaksid anda sisendit

protsessi parendamiseks või esitada ettepanekuid ja küsimusi;

 teabe pidevat ajakohastamist, et vältida segadust õigusmuudatuste puhul.

Kuigi relvaloa taotlemise protsess on tänaseks suures osas digitaliseeritud ning taotlusi on

võimalik esitada elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registri (edaspidi relvaregister)

iseteeninduskeskkonna kaudu, on protsessid mõnede isikute jaoks jätkuvalt ebaselged ja

halduslikult koormavad. Seetõttu tuleb digitaalsete teenuste kõrval pakkuda ka selget inimkeskset

nõustamist.

Samas tuleb arvestada, et üksnes teavitustöö ei lahenda regulatsiooni enda keerukusest tulenevaid

probleeme. Kui seadus jääb ebaselgeks või raskesti rakendatavaks, ei aita ka parim

kommunikatsioon. Seetõttu tuleb teavitustööga paralleelselt ajakohastada ka RelvS-i sisu.

Seega, avalikkuse teadlikkuse tõstmine on oluline ja vajab süstemaatilist lähenemist, kuid tõeliselt

mõjus ja otstarbekas teavitustegevus eeldab regulatsiooni sisulist lihtsustamist ja ajakohastamist.

Kõik teavitustegevused tuleb kavandada käsikäes uue RelvS-i tervikteksti koostamisega, vastasel

juhul võivad need jääda liigselt koormavaks ja väheefektiivseks.

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

Status quo säilitamine ehk kehtiva olukorra hoidmine ilma sisuliste muudatusteta toob kaasa

mitmeid kitsaskohti, mis ei võimalda saavutada RelvS-i kaasajastamise eesmärki. Esiteks jäävad

kehtima keerukad ja osaliselt üksteisele vasturääkivad regulatiivsed sätted, mis tekitavad

ebamäärasust nii taotlejate kui ka haldusorganite jaoks. Teiseks ei võimalda pelgalt olemasoleva

teabe kordamine või iseseisvaks uurimiseks suunamine piisaval määral toetada kodanikuõiguste

8

teostamist relvavaldkonnas.

Kuigi ka staatilises olukorras saab teavitustegevust iseseisvalt parandada – näiteks koostades

lihtsaid juhendeid, loetledes vajalikke dokumente või jagades teavet ametlike kanalite kaudu, ei

vähene seejuures taotlejate halduskoormus ega suurene regulatsiooni mõistetavus määral, mis

oleks kooskõlas õigusriigi, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtetega.

Lisaks tähendab mitte midagi tegemine:

 suuremat tõenäosust menetlusvigadeks (nt puudulikud andmed, hilinemised jms);

 vähest õigusselgust uutele taotlejatele;

 jätkuvat ebaühtlust teabekanalites ja teenindustasemes eri piirkondades.

Seega ei ole mitte midagi tegemine põhjendatud ega kooskõlas õiguspoliitilise vajadusega

lihtsustada ja ajakohastada relvade tsiviilkäivet reguleerivat seadust.

 Senise regulatsiooni parem rakendamine

Seaduse parema mõistetavuse ja rakendamise hõlbustamiseks on võimalik teha mitmeid tegevusi,

isegi kui seaduse ülesehitus ja terminoloogia on keerulised või vastuolulised. Sellisteks

tegevusteks on seaduse täiendav ja selgem tõlgendamine ning protsesside ja menetluse

lihtsustamine. Näiteks võib koostada täiendavaid juhendeid ja tõlgendusi, mis aitavad

õigussubjektidel seadust ühtlasemalt rakendada. Samuti saab lihtsustada haldusmenetlusi ja

selgitada järelevalvepraktikat, et vähendada ebaselgusest tulenevaid õiguslikke vaidlusi ja

praktikas esinevaid erinevusi. Siiski on sellised lahendused vaid ajutised abinõud, mis ei kõrvalda

probleemi tuuma – nimelt, et seadus ise on ülesehituselt ebajärjekindel ning vastuoluline,

terminoloogiliselt ebaselge, puudulik ja vananenud. Tõlgendamine ja juhendamine võib

vähendada vahetut segadust, kuid ei likvideeri riske, mis kaasnevad õigusnormide mitmeti

mõistetavusega, ega võimalda saavutada stabiilset õiguskorda.

Kuigi kehtiva regulatsiooni paremat rakendamist saab teatud määral toetada täiendavate juhiste ja

protseduuride kaudu, ei ole see probleemide lahendamisel piisav ega kestev meede. Ilma RelvS-i

struktuursete muudatusteta jäävad vastuolud, ebamäärased terminid ja tõlgendamisraskused alles.

Samuti ei ole võimalik puuduvaid regulatsioone täiendada juhistega. Seetõttu on vältimatult

vajalik RelvS-i regulatiivne ümberkujundamine, millega täpsustatakse õigusnormid, korrastatakse

terminoloogia, tagatakse loogiline ja õigusselge ülesehitus ning täiendatakse seadust uute

normidega. Ainult nii on võimalik saavutada seaduse mõistetavus, tõhus rakendamine ja

õiguspärane järelevalve. Seega on siiski parimaks viisiks seaduse ülesehituse ja struktuuri

parandamine kaasates eksperte, juriste ning huvigruppide esindajaid seaduse muutmiseks ja

täpsustamiseks.

Arvestades eelkirjeldatut, on probleem vaja lahendada eelkõige õigusselguse tagamiseks.

Olemasoleva olukorra säilitamine, avalikkuse teavitamine ega kehtiva õiguse parem rakendamine

ei ole tõhusad, sest terminid ja ülesehitus oleksid jätkuvalt vastuolus ning puuduvad normid on

sätestamata. Seetõttu on mõistlik lahendada senised probleemid regulatiivselt ehk oluline on

sätteid muuta või täpsustada, et suurendada nende kasutusmugavust ja mõistetavust.

Näiteks ei ole võimalik seadust muutmata kasutusele võtta uusi relva valdamise otstarbeid, mis

võimaldaks relvaluba taotleda neil isikutel, kes ei vaja relva turvalisuse tagamiseks,

jahipidamiseks või laskespordiga tegelemiseks.

Samuti ei ole võimalik piiramata käibega relvade käitlemise üle järelevalvet teostada kui nende

9

käitlemise nõuded on puudulikult sätestatud.

c) Välisriigid, mille regulatiivseid lahendusi on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu

koostamisel analüüsida

VTK koostamisel analüüsiti põhjalikumalt Läti, Leedu, Soome ja Šveitsi regulatiivseid lahendusi.

Võrdlusriikide valik ei olnud juhuslik, vaid lähtus nii geograafilisest, kultuurilisest kui ka

ajaloolisest taustast ja strateegilisest kaalutlusest. Läti ja Leedu regulatsioone analüüsiti eelkõige

seepärast, et tegemist on Eesti lähiriikidega, kelle õiguslikud lahendused ja praktika võivad

pakkuda olulisi võrdluskohti ning aidata hinnata, kuidas sarnases ajaloolises ja sotsiaalses

kontekstis on relvade valdkonda reguleeritud. Šveitsi ja Soome puhul lähtuti asjaolust, et neid

riike tuuakse sageli näiteks toimiva ja tasakaalustatud relvakultuuri kujundamisel. Mõlemat riiki

iseloomustab pikk traditsioon relvade kasutamisel, sealhulgas riigikaitses, ning samas kõrge

üldine turvatunne ja ühiskonna usaldus relvakasutajate vastutustunde vastu. Soome lisab

võrdlusesse Põhjamaade regulatiivsed kogemused ja traditsioonid, mis võivad pakkuda erinevat,

ent siiski sobivat lähenemist.

Analüüsi eesmärk ei olnud üksnes kirjeldada teiste riikide lahendusi, vaid ka hinnata nende

regulatiivseid eripärasid ja toimivust Eesti oludesse ülekandmise seisukohalt. Seetõttu on

erinevate riikide õiguslikke lähenemisi käsitletud VTK-s peatükkide kaupa vastavalt

probleemidele, millele Eestis regulatiivset lahendust otsitakse. Selline struktuur võimaldab

probleemi puhul tuua välja, milliseid lahendusviise teised riigid on kasutanud, millised on nende

tugevused ja nõrkused ning millised järeldused võiksid olla Eesti õigusloome seisukohalt

asjakohased.

d) EL-i ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid

1. EL-i õigus

EL-is reguleerivad relvavaldkonda järgmised õigusaktid:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja

valduse kontrolli kohta12 (edaspidi tulirelvadirektiiv) – määratleb miinimumtasemel

ühtsed reeglid tulirelvade omandamise ja valdamise kohta EL-is, samuti nende relvade

edasitoimetamise kohta ühest EL-i riigist teise. Tulirelvadirektiiv tasakaalustab siseturu

eesmärgid ja julgeolekukaalutlused tsiviilkasutuses olevate tulirelvade osas.

Tulirelvadirektiiv tugevdab ka EL-i liikmesriikide vahelist koostööd, parandades

teabevahetust, ning toob kaasa olulisi edusamme tulirelvade jälgitavuses, suurendades

legaalselt omatavate relvade jälgimist, et vähendada nende sattumise riski ebaseaduslikule

turule. Tulirelvadirektiiv kehtestab piirangud tsiviilkasutuses olevate tulirelvade ringlusele

ning sätestab õigused ja kohustused eraisikutele, relvakaupmeestele, vahendajatele,

kollektsionääridele ja muuseumidele. See direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud RelvS-s

ja selle alusel antud õigusaktides.

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 258/2012 millega rakendatakse

rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona

ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO

protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade,

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli

kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25).

10

nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja

transiiti käsitlevad meetmed13 – sätestab reeglid tulirelvade, nende osade ja

komponentide ning laskemoona ekspordi, impordi ja transpordi kohta. Määrus rakendab

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni protokolli artiklit 10, mis käsitleb tulirelvade, nende

osade ja komponentide ning laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega

kauplemise vastast võitlust ning reguleerib nende importi, eksporti ja transiiti.

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade,

oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega

rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja

laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist

tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 1014 – sätestab

uuendatud reeglid tulirelvade, nende oluliste osade, samuti poolvalmis tulirelvade ja

oluliste osade, hoiatus- ja signaalrelvade, laskekõlbmatute relvade, helisummutite ning

laskemoona ekspordi, impordi ja transiidi kohta.

 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686 tulirelvade üleandmist käsitleva teabe

korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks15 – sätestatakse üksikasjalikud reeglid

relvade liikumisega seotud teabe süstemaatiliseks elektrooniliseks vahetamiseks ELi-

siseste tehingute puhul. Elektrooniline teabevahetus parandab senist liikmesriikide

praktikat, võimaldades tõhusamat koostööd ja kiiremat kontrolli. Samuti aitab süsteem

tagada, et relvade liikumise load ei saaks tugineda võltsitud dokumentidele.

 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2403 laskekõlbmatute relvade kohta16 – määratleb nõuded relvade laskekõlbmatuks muutmisele nii, et need muutuksid jäädavalt

mittekasutatavaks, vältimaks nende taaskasutamist tulirelvadena.

 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/68 relvade märgistamise ja jälgitavuse

kohta17 – täpsustab märgistamisviise, sealhulgas kohustuslikku andmete kandmist relva

ja selle osade peale, et tagada jälgitavus nii siseriiklikult kui piiriüleselt.

Samuti on EL-i komisjon ja nõukogu vastu võtnud mitmeid relvade tegevuskavasid18, mis

keskenduvad ebaseadusliku relvakaubanduse vähendamisele, relvade ja laskemoona liikumise

jälgitavuse parandamisele ning koostööle kolmandate riikidega.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona

impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona

ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade

protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.1.2025). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona

impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona

ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade

protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.1.2025). 15 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686, 16. jaanuar 2019, milles nähakse ette nõukogu direktiivi

91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks

vahetamiseks (ELT L 116, 3.5.2019, lk 1–4). 16 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2403, 15. detsember 2015, millega kehtestatakse tulirelvade

laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud

tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62–72). 17 Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2019/68, 16. jaanuar 2019, millega nähakse ette tulirelvade ja nende oluliste

osade märgistamise tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse

kontrolli kohta (ELT L 15, 17.1.2019, lk 18–21). 18 Euroopa Komisjon, EL-i tegevuskava ja rahvusvaheline poliitika. Kättesaadav: https://home-

affairs.ec.europa.eu/policies/internal-security/organised-crime-and-human-trafficking/trafficking-firearms/eu-

action-plan-and-international-policy_en?prefLang=et.

11

EL-i raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (edaspidi SOCTA) on

Europoli peamine ohuhinnang, mis annab põhjaliku ülevaate tulevastest ohtudest, mida põhjustab

raske ja organiseeritud kuritegevus EL-is. SOCTA 202519 kohaselt on ebaseaduslik

relvakaubandus üks peamisi kuritegevuse valdkondi. Ebaseaduslik relvakaubandus kujundab

pakkumise ja nõudluse keerukas koosmõju ning see aitab kaasa uimastitega seotud vägivalla

piirkondlikule laienemisele. Ebaseaduslike relvade allikad muutuvad ja laienevad tehnoloogia (nt

3D prinditud relvad), tehisintellekti ja veebikeskkonna arengu mõjul veelgi. Sellele laienemisele

aitab kaasa ka relvade kättesaadavus (kriisijärgsetes) kriisi- ja sõjapiirkondades EL-i naabruses ja

kaugemal asuvates riikides.

EMPACT-i20 raames on relvade ebaseaduslik liiklus ja relvakuritegevus üks peamisi strateegilisi

prioriteete (nt EMPACT 2022–202521 ja EMPACT 2026–202922). EMPACT on mitmeaastane

strateegiline raamistik, mis suunab EL-i liikmesriikide koostööd organiseeritud kuritegevuse ja

ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamiseks. See toetab ka andmevahetust ja riskianalüüsi.

EMPACT Firearms on strateegiline EL-i koostööplatvorm, mille kaudu suurendatakse

liikmesriikide ja EL-i agentuuride võimekust võidelda relvakuritegevuse vastu läbi omavahelise

andmete jagamise ja ühiste operatsioonide. See võimaldab Eesti õiguskaitse- ja tolliasutustel

integreerida oma sisemisi meetmeid laiemalt EL-i konteksti ning seeläbi suurendada relvade

piiriülest tuvastamist ja turvalisust Euroopa siseturul.

EMPACT-i raames on ebaseaduslik relvakaubandus ja relvakuritegevus üks peamisi strateegilisi

prioriteete (2022–2025 tsükkel). Järgmisel tsüklil (2026–2029) jääb see jätkuvalt oluliseks

valdkonnaks, rõhutades relvade ja lõhkeainete kuritegevuse tõkestamist23.

Europolil on keskne roll ebaseadusliku relvakaubanduse ja -kasutuse vastases koostöös EL-is,

mistõttu on kohane tuua välja ka valdkonnad, kus Europoli roll relvavaldkonnas on oluline.

Europol kogub ja analüüsib teavet ebaseadusliku tulirelvade sisse- ja väljaveo, levitamise ning

nendega seotud kuritegelike võrgustike kohta24. Europol toetab liikmesriike ühisoperatsioonide,

näiteks EMPACT-i raames, mis on suunatud ebaseaduslike relvade liikumise tõkestamisele25.

Relvade liikumine ja kättesaadavus on Europoli hinnangul oluline riskitegur terrorismi

rahastamisel ja teostamisel, mistõttu kogutakse ja jagatakse ka andmeid terrorismiga seotud

relvaallikate kohta. Europol pakub liikmesriikidele ekspertiisi, sealhulgas ballistiliste andmete

19 Europol, EU SOCTA 2025, lk 37, kättesaadav:

https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/EU-SOCTA-2025.pdf. 20 EMPACT (European Multidisciplinary Platform Against Criminal Threats) on EL-i rahvusvahelise koostöö

raamistik, mis koondab ametiasutusi (politsei, piirivalve, toll, justiits- ja uurimisasutused), EL-i agentuure (nt

Europol, Frontex, Eurojust) ning vajadusel kolmandaid riike ja erasektorit, et süsteemselt käsitleda tõsise ja

organiseeritud kuritegevuse ohte. Vt lähemalt: https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/internal-security/law-

enforcement-cooperation/empact-fighting-crime-together_en?prefLang=bg. 21 Nõukogu 9. märtsi 2023. a järeldused, millega määratakse kindlaks EL-i prioriteedid võitluseks raske ja

organiseeritud kuritegevusega EMPACT-i raames aastateks 2022–2025. Kättesaadav:

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7101-2023-INIT/et/pdf. 22 Nõukogu 13. juuni 2025. a järeldused, mis käsitlevad EMPACT-i tõhustamist ja EL-i kuritegevusvastase võitluse

prioriteete EMPACT-i järgmiseks, 2026. – 2029. aasta tsükliks. Kättesaadav:

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9397-2025-INIT/et/pdf. 23 Euroopa Komisjon, 13. juuni 2025. a, Council defines the EU’s crime-fighting priorities for the next years.

Kättesaadav: https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2025/06/13/council-defines-eu-crime-

fighting-priorities-for-next-years/?utm_source=chatgpt.com. 24 Europol, The trade in illegal firearms and explosives. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/crime-

areas/trade-in-illegal-firearms-and-explosives. 25 Europol, EU Policy Cycle – EMPACT. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-

statistics/empact.

12

võrdlust, digitaalsete jälgede analüüsi ja relvade jälgimise tööriistu26. Lisaks teeb Europol

koostööd ka EL-i mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et sulgeda

ebaseaduslike relvade tarneahelaid ja vahetada operatiivset teavet. Europoli hinnanguid on arvesse

võetud ka VTK koostamisel.

VTK koostamisel on arvestatud ka Schengeni acquis ja relvakontrolli alaste koostöösätetega.

Schengeni acquis moodustab EL-i õiguskorrast olulise osa, mis reguleerib liikmesriikide vahelise

koostöö ja vabaliikluse tingimusi Schengeni piirkonnas. Relvakontrolli kontekstis hõlmab see

muu hulgas reegleid relvade piiriülese liikumise kohta EL-i sisepiirideta ruumis. Schengeni

reeglid kehtestavad ühised nõuded ja meetmed, mille eesmärk on tagada relvade õiguspärase ja

ebaseadusliku liikumise kontroll ning vältida relvade sattumist kuritegelikesse ringidesse.

Lisaks lihtsustavad need sätted teabevahetust liikmesriikide relvaregistrite vahel, võimaldades

kiiret ja usaldusväärset teabevahetust relvade päritolu, omandiõiguse ning kasutamise kohta. Tihe

koostöö suurendab liikmesriikide võimet tuvastada ja ennetada relvade ebaseaduslikku liikumist

ning tugevdab ühtset julgeolekukorda Schengeni piirkonnas.

Schengeni acquis’i raames kehtivad ka ühised menetlused ja kontrollimeetmed, mis aitavad

tagada, et relvade liikumine toimub vaid kehtivate lubadega ning vastavalt EL-i õigusnormidele.

See reguleerib nii tsiviilrelvade kui ka teatud tingimustel sõjarelvade liikumist, olles seeläbi

oluline osa Euroopa julgeoleku- ja sisepoliitikast.

2. Rahvusvahelised instrumendid

ÜRO organiseeritud kuritegevuse vastane konventsioon ja ÜRO tulirelvade protokoll, mille

eesmärk on edendada, hõlbustada ja tugevdada osalisriikide koostööd, et tõkestada tulirelvade,

nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega kauplemist, selle vastu

võidelda ning see kaotada, jõustus 3. juulil 200527.

Relvakaubandusleping, mille eesmärk on kehtestada kõrgeimad võimalikud ühised

rahvusvahelised standardid rahvusvahelise tavarelvakaubanduse reguleerimiseks või

reguleerituse parandamiseks, ennetada ebaseaduslikku tavarelvakaubandust ja see välja juurida

ning ennetada relvade kõrvalesuunamist; eesmärgiga: soodustada rahvusvahelist ja piirkondlikku

rahu, julgeolekut ja stabiilsust; vähendada inimkannatusi ning edendada osalisriikide koostööd,

läbipaistvust ja vastutustundlikke samme rahvusvahelises tavarelvakaubanduses, suurendades

seeläbi usaldust osalisriikide seas. Relvakaubandusleping kohustab riike kehtestama

kontrollimehhanismid relvade ekspordi, impordi ja transiidi üle ning hindama relvade liikumise

potentsiaalset mõju rahvusvahelisele julgeolekule, inimõigustele ja rahvusvahelisele

humanitaarõigusele.

ÜRO relvastuse registreerimissüsteem ja väike- ja kergrelvade poliitika (UN Programme of

Action on Small Arms and Light Weapons) on rahvusvaheline raamistik, mis kujundab ja

soodustab globaalset koostööd väike- ja kergrelvade leviku piiramisel. See on soovitava

iseloomuga, kuid kujundab rahvusvahelisi põhimõtteid tsiviilkäibes olevate väike- ja kergrelvade

kontrolli, turvalise hoidmise ja jälgitavuse osas.

26 Europol, Strategic Analysis. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/how-we-work/services-

support/information-exchange/strategic-analysis. 27 Nõukogu otsus, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku

valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89,

25.3.2014, lk 7–9).

13

Programm rõhutab riikide kohustust registreerida ja jälgida tsiviilkäibes olevaid väike- ja

kergrelvi ning kehtestada selged ja tõhusad mehhanismid relvade turvaliseks hoidmiseks. See

hõlmab meetmeid relvade kadumise, varguse ja ebaseadusliku leviku ennetamiseks ning rõhutab

vajadust parandada relvade jälgitavust kogu nende elutsükli vältel — alates tootmisest ja müügist

kuni lõpptarbijani jõudmiseni.

Lisaks toetab ÜRO riikidevahelist koostööd ja teabevahetust relvadega seotud andmete osas,

tugevdades järelevalvet ning võimaldades kiiremat ja tõhusamat reageerimist relvade

ebaseaduslikule liikumisele. See soodustab ka rahvusvahelise kogukonna ühtset lähenemist väike-

ja kergrelvade leviku takistamisel, mis on eriti oluline konfliktipiirkondade stabiilsuse ja

julgeoleku tagamisel.

ÜRO on välja töötanud mitmed tööriistad ja juhised, mis aitavad riikidel arendada ja täiustada

oma relvade registreerimissüsteeme ning poliitikaid, soodustades sellega üldist julgeolekut ja

rahvusvahelist koostööd relvakontrolli vallas.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) dokumendid relvade

kontrolli kohta28 Kuigi juriidiliselt mittesiduvad, on need regionaalsed dokumendid oluline alus

heade praktikate kujundamisel seoses läbipaistvuse, varude kontrolli ja ekspordi seirega.

Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (edaspidi INTERPOL) relvaprogramm29 (Firearms Programme) on rahvusvaheline koostööplatvorm, mille eesmärk on toetada liikmesriike

tulirelvadega seotud kuritegevuse ennetamisel, tuvastamisel ja uurimisel. Programmi keskmes on

ebaseadusliku relvakaubanduse ja -kasutuse takistamine, relvade päritolu kindlakstegemine ning

rahvusvahelise teabevahetuse hõlbustamine.

Programmi üheks olulisemaks tööriistaks on iARMS andmebaas30, mis võimaldab

liikmesriikidel jagada andmeid ebaseaduslike, leitud või kaotatud relvade kohta ning uurida

relvade rahvusvahelist liikumist.

Interpoli relvaprogrammi tegevus on tihedalt seotud ka EL-i tasandi algatustega. Europol kogub

ja analüüsib teavet relvadega seotud organiseeritud kuritegevuse kohta ning toetab liikmesriikide

uurimisi, sealhulgas piiriülese salakaubaveo ja musta turu vastaseid operatsioone.

Eesti ei pruugi olla relvakaubanduse sihtriik, kuid ka relvade transiiti läbi Eesti tuleb tõkestada.

Militaarrelvade – eriti just suure tulejõuga käsitulirelvade – sattumine terroristide, äärmuslaste või

vaenuliku välisriigi huvides tegutsevate isikute kätte oleks selgeks julgeolekuohuks. Õnneks ei

ole relvade salakaubandusega seonduv Eestis suur probleem, kuid on siiski juhtumeid, kus ka

meie õiguskaitseasutused on teinud tihedat koostööd nii teiste EL-i liikmesriikide

õiguskaitseasutuste kui ka Interpoliga, et kurjategijad tabada. Näiteks 2023. aastal avastas Maksu-

ja Tolliamet Brüsselist Tallinna liikunud kaubikus olevate kolimisjääkide seast üllatava panderolli

tulirelvade ja narkootikumidega31.

28 Näiteks OSCE, Document on Small Arms and Light Weapons, 24. november 2000. Kättesaadav:

https://www.osce.org/fsc/20783. 29 Interpoli relvadega seonduva tegevusega on võimalik tutvuda siin: https://www.interpol.int/Crimes/Firearms-

trafficking/Firearms-what-we-do. 30 Illicit Arms Records and tracing Management System. Kättesaadav: https://www.interpol.int/Crimes/Firearms-

trafficking/Illicit-Arms-Records-and-tracing-Management-System-iARMS. 31 Kaitsepolitseiamet, Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2023–2024, lk 46. Kättesaadav:

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat%202023-2024.pdf.

14

Eesti jaoks on Interpoli ja Europoli relvaalane koostöö oluline, kuna see loob võimaluse

rahvusvaheliseks teabe- ja kogemuste vahetuseks relvade piiriülese liikumise kontrollimisel ning

aitab tagada, et Eesti regulatiivsed lahendused oleksid kooskõlas rahvusvaheliste nõuete ja EL-i

parimate praktikatega.

Lisaks nimetatud rahvusvahelistele õiguslikele ja poliitilistele instrumentidele on oluline, et Eesti

kui nende osaline, tagaks oma riigisiseses õiguses nendest tulenevate kohustuste järjepideva

arvestamise. Rahvusvahelised nõuded ja soovitused, sealhulgas relvade jälgitavuse, turvalise

hoiustamise ning ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise meetmed, moodustavad raamistiku,

millele tuginetakse ka riigisiseste regulatsioonide kaasajastamisel. Sellest tulenevalt tuleb

õigusloomes tagada, et Eesti õiguskeskkond oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning

looks eeldused praktiliseks koostööks teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

e) PS-ga määratud raamid

Kavandatav regulatsioon ehk RelvS-i tervikteksti uusversioon puudutab mitmeid Eesti Vabariigi

põhiseaduses32 (edaspidi PS) sätestatud põhiõigusi ja õiguspõhimõtteid. Selle eesmärgiks on

tugevdada ühiskonna turvalisust, ennetada ohte inimeste elule ja tervisele ning tagada relvade

käitlemise selgus ja kontrollitavus. Samas tuleb uue regulatsiooni kehtestamisel hoolikalt jälgida

põhiõiguste piiramise õiguspärasust ja proportsionaalsust.

PS-i § 19 ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste

kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning

järgima seadust.

Relva soetamise ja omamise õigust ei ole PS-s otsesõnu sätestatud, kuid see võib olla hõlmatud

PS-i § 19 kohase õigusega vabale eneseteostusele ning osaliselt ka PS-i § 32 kohase omandiõiguse

kaitsealasse. Seetõttu peab RelvS reguleerima relvaloa taotlemise tingimusi ja piiranguid viisil,

mis austab põhiõiguste olemust ning järgib võrdsuspõhimõtet (PS § 12 lõige 1).

Relvade soetamisele ja omamisele seatud tingimused kujutavad endast põhiõiguste riivet, kuid

need on põhiseaduslikult lubatavad juhul, kui need teenivad legitiimset eesmärki – inimeste elu ja

tervise kaitset, avaliku korra tagamist ning riigi julgeoleku kindlustamist – ning on oma eesmärgi

saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.

PS-i § 19 lõikes 1 sisalduvat põhiõigust vabale eneseteostusele võib seadusega piirata, kuid

sealjuures tuleb jälgida, et need piirangud oleksid vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ning

kasutatud vahendid proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Piirangud ei tohi kahjustada

seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav33.

RelvS-i üheks eesmärgiks on ennetada ohte inimeste elule ja tervisele. Relv kui seadeldis või ese

on kasutatav elava objekti kahjustamiseks ning seetõttu on piiratud relvade soetamine ja

kehtestatud nende omandamiseks, käibeks ning järelevalveks selged eeskirjad ja nõuded. Need

nõuded on ette nähtud üldistes huvides ning üksikisiku huvid on siinjuures teiste isikute huvides

piiratud või kitsendatud.

Relvaloa taotlemisele piirangute, sealhulgas kohustus loa taotlemisel selgitada relva vajalikkust

ja kasutusotstarvet, seadmine riivab PS-i §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele34. Loa

32 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2. 33 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-1-99, p 13. 34 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. mai 2016. a otsus asjas nr 3-4-1-12-13, p 26.

15

taotlemise tingimuste kehtestamisel tuleb järgida ka võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12 lg 1).

Relvaloa taotlemisele kehtestatud piirangute eesmärk on inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi

julgeolek ja avalik kord35.

Seega tuleb uute normide sõnastamisel arvestada, et vaba eneseteostuse õigust võib piirata, kuid

seda tuleb teha legitiimsel eesmärgil ning isikute põhiõigusi ei riivata ebaproportsionaalselt.

Piirangud relvalubade taotlemisel peavad olema põhjendatud, selged ja läbipaistvad, et vältida

meelevaldseid otsuseid ja tagada õiglane kohtlemine.

Relvade ja laskemoona käitlemise reguleerimine aitab ennetada nende sattumist ebaseaduslikku

ringlusse, sealhulgas kurjategijate valdusse, mis omakorda suurendab õiguskaitse tõhusust ning

tugevdab õigust elule ja isikupuutumatusele. Kavandatav regulatsioon aitab suurendada

ühiskondlikku turvatunnet ja ennetada ohtlikke olukordi, kus relvade väärkasutus võiks

põhjustada raskekujulisi tagajärgi.

PS-i järgi on riigil kohustus tagada ühiskondlik turvalisus ja avalik kord. Need põhimõtted

moodustavad aluse õiguskaitse süsteemile ning loovad raamistiku, mille eesmärk on kaitsta

ühiskonda ohtude eest ning tagada kodanike turvatunne.

Relvade kontrollitavuse tõhustamine on selles kontekstis üks keskseid vahendeid avaliku korra ja

turvalisuse kindlustamisel. Kui relvade omandamine, käitlemine ja kasutamine on selgelt

reguleeritud ning relvade liikumine on jälgitav, väheneb oluliselt risk, et relvad satuvad

kuritegelikku ringlusse või kasutusele vägivaldsetel eesmärkidel. See aitab ennetada raskekujulisi

kuritegusid, terrorismi ning muud avalikku korda ja rahu ohustavat tegevust.

Seaduse täpsustamine ja õigusselguse tagamine omab siinkohal olulist rolli, kuna see võimaldab

nii õiguskaitseasutustel kui ka kodanikel paremini mõista oma õigusi ja kohustusi. Selged normid

vähendavad võimalusi erinevateks tõlgendusteks või meelevaldseks otsustamiseks, mis omakorda

tõstab usaldust õigussüsteemi vastu ning suurendab normide järgimise tõhusust. Toimiv ja tõhus

järelevalve ja õiguskaitse tagamine on vajalik selleks, et rikkumiste korral saaks kiiresti ja

tulemuslikult reageerida. See aitab hoida avaliku korra ning ühiskondliku turvalisuse taset kõrgel

ning vastab PS-i § 13 nõudele kaitsta riigi sise- ja avalikku julgeolekut.

Kokkuvõttes toetab relvade käitlemise regulatsiooni täpsustamine põhiseaduslikku eesmärki —

tagada igaühe turvalisus ja avalik kord, võimaldades samal ajal õiguspärast relvade omandamist

ja kasutamist vastutustundlikult ning kontrollitud korras.

RelvS-i struktuuri ja terminoloogia ühtlustamine suurendab õigusselgust, mis on õiguskindluse

vältimatu osa (PS-i § 10 ja 13 põhimõtted). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab iga isik saama

aru, millised õigused ja kohustused temale kehtivad ning millised tagajärjed võivad tuleneda

nende täitmata jätmisest. Selgelt ja arusaadavalt sõnastatud seadus vähendab haldus- ja

kohtuasutuste meelevaldse tõlgendamise riski ning tugevdab kodanike usaldust õiguskorda.

Ebaselged või vastuolulised sätted võivad viia õigusnormide ettearvamatu või ebavõrdse

rakendamiseni, millega rikutakse õiguskindluse ja -turvalisuse nõudeid. Seetõttu on uue

tervikteksti eesmärk suurendada õiguse kohaldamise selgust, vähendada tõlgendamisvaidlusi ning

tugevdada kodanike ja ettevõtjate usaldust riigi regulatiivsete mehhanismide vastu.

PS-i § 26 kaitseb perekonna- ja eraelu puutumatust, mille lahutamatuks osaks on õigus

35 Samas, p 26.

16

isikuandmete kaitsele. Relvade, nende lisaseadmete ja laskemoona omamise, kandmise ja

kasutamise andmete kogumine ning tegevuslubade üle arvestuse pidamine eeldavad isikuandmete

töötlemist. Selline tegevus peab vastama isikuandmete kaitse üldpõhimõtetele ja olema kooskõlas

EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse36 ning isikuandmete kaitse seaduse37 nõuetega.

Relvaregister ja muud andmekogud, milles töödeldakse isikuandmeid (sh eriliigilisi isikuandmeid

nagu terviseandmed, karistusandmed jms), peavad tagama piisava andmekaitsetaseme.

Andmetöötlus peab olema eesmärgipärane, proportsionaalne ning piirduma üksnes vajalike

andmetega. Andmesubjekti õigused, sealhulgas juurdepääs oma andmetele ja nende parandamise

võimalus, peavad olema tagatud. Juba praegu on relvaregistri toimimisel ning relvalubade

menetlemisel nende põhimõtetega arvestatud ning uue RelvS-i koostamisel ei kavandata

muudatusi, mis andmesubjekti õigusi riivaksid või ei oleks kooskõlas andmekaitseõiguse

põhimõtetega.

Relvade, lisaseadmete ja muude objektide omandamise ja kasutamise piirangud kujutavad endast

sekkumist omandipõhiõigusesse (PS § 32). Põhiõiguste riive on lubatud ainult juhul, kui see on

kooskõlas seadusega, lähtub legitiimsest eesmärgist ning on proportsionaalne.

Uue regulatsiooni väljatöötamisel on eriti oluline hinnata olukordi, kus varem seaduslikult

soetatud esemed võivad uue regulatsiooni tulemusel muutuda piiratud käibega objektideks (nt

keelatud relvadeks või loa alusel lubatavateks). Sellisel juhul tuleb vältida põhjendamatut

sekkumist omandiõigusesse. Vajadusel tuleb ette näha üleminekusätted või

kompensatsioonimehhanismid, et kaitsta õiguspärase ootuse printsiipi ja vältida tagantjärele

õiguste kitsendamist ilma piisava põhjenduseta.

Uue RelvS-i tervikteksti väljatöötamisel arvestatakse võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12).

Uus regulatsioon peab tagama, et erinevate isikute või isikurühmade (nt tulirelvade ja airsoft- ja

paintball-relvade müüjad) kohtlemine oleks põhjendatud ja proportsionaalne. PS keelab

ebavõrdse kohtlemise ilma objektiivse ja mõistliku põhjuseta.

Samuti peab seadus vältima olukordi, kus ebaselge terminoloogia või normide

tõlgendamisvõimalused loovad turuosalistele ebavõrdse konkurentsiolukorra. Seetõttu tuleb uue

RelvS-i tervikteksti väljatöötamisel pöörata tähelepanu sellele, et normid oleksid ühtselt

mõistetavad ning et eri valdkondade ettevõtjate ja isikute kohtlemine tuleneks objektiivsetest

erinevustest nende tegevuse riskitasemes või sisulises olemuses.

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda

tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja

korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel

välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kehtivas RelvS-s on teatud sätete puhul nähtud

ette kodakondsuspiirang – nii füüsilise kui juriidilise isiku relvaluba väljastatakse isikule, kes on

Eesti, EL-i või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis

elamisõiguse alusel. Selline piirang sätestatud lähtudes julgeolekukaalutlustest ning selle osas ei

plaanita uues RelvS-i terviktekstis muudatusi.

Relvade ja lisaseadmete käitlemisega seotud ettevõtlust võib seadus teatud juhtudel piirata, kuid

ainult siis, kui piirang vastab proportsionaalsuse põhimõttele: piirang peab teenima legitiimset

eesmärki (nt avalik kord, turvalisus, elu ja tervise kaitse), eesmärgi saavutamiseks ei tohi olla

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 37 Isikuandmete kaitse seadus – RT I, 12.07.2025, 14.

17

leebemaid vahendeid ja kaaluda tuleb, kas piirangu koormus isikule on õigustatud võrreldes

avaliku huvi kaaluga. Kui uued regulatsioonid toovad kaasa täiendavaid kohustusi (nt

loakohustus, täiendav andmete esitamine või nõuded ladustamisele), tuleb nende õiguspärasust

hinnata eelkõige ettevõtjate seisukohalt – kas piirangud on põhjendatud ja tasakaalus avaliku

huviga. Praeguses VTK etapis ei ole ette näha, et kavandatavad muudatused oleksid liigselt

ettevõtlusvabadust piiravad.

RelvS-i regulatsiooni täpsustamine ja ajakohastamine on vajalik meede, et vältida relvade

väärkasutust, õiguslünki ning suurendada ühiskondlikku turvalisust. Seega on tegemist legitiimset

eesmärki teeniva tegevusega. Kui seadus sätestab selged ja etteaimatavad reeglid ning ei piira

meelevaldselt põhiseaduslikke vabadusi, on see ka proportsionaalne.

Relvade käibepiirangud, tegevusloakohustus ja andmete kogumine kujutavad endast küll

põhiõiguste riiveid, kuid need on üldjuhul õigustatud, kui need on:

 selgelt määratletud seaduses,

 põhjendatud eesmärgiga (nt avalik kord, riigi julgeolek),

 proportsionaalsed,

 rakendatud viisil, mis ei kahjusta isikute õigusi rohkem, kui see on vältimatult vajalik.

Uue regulatsiooni väljatöötamisel tuleb arvestada, et üleminekusätetega tagatakse, et kehtiva

õiguse alusel omandatud õigusi (nt olemasolevaid relvalube või asju, mis on praegu RelvS-i

reguleerimisalast väljas) ei tühistata põhjendamatult, tagantjärele või ebaproportsionaalselt. Kui

regulatsiooni muudatused toovad kaasa seniste õiguste kitsendamise või lõpetamise, tuleb

kaaluda, kas ja millises ulatuses on vajalik:

 üleminekusätete kehtestamine (nt tähtajad seadusega kooskõlla viimiseks),

 erandite rakendamine või

 võimalike kompensatsioonimehhanismide ette nägemine.

f) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste eeldatavad kulud ja tulud

Kavandatavatel muudatustel on mõõdukas mõju riigi ja kohalike omavalitsuste eeldatavatele

kuludele ja tuludele. Kavandatavad muudatused on peamiselt normitehnilise ja süsteemse

iseloomuga, mille eesmärk on olemasoleva relvaregulatsiooni korrastamine, õigusruumi

ajakohastamine ja õigusselguse suurendamine.

Eeldatavad kulud ja tulud on seotud eelkõige riigilõivustatud teenustega. Näiteks on kavas:

 loobuda relvasoetamisloa taotlemise kohustusest, mille tulemusena kaob senine

riigilõivutulu selle loa eest.

 lisada uusi tegevusloa- või teatamiskohustusega tegevusalasid, mis toovad kaasa uusi

riigilõive ja aitavad osaliselt kompenseerida relvasoetamisloast loobumisega kaasneva

tulu vähenemist.

Muudatused võivad mõningal määral eeldada ametiasutuste, eelkõige PPA ja

Kaitseministeeriumi, töökorralduse muutmist, kuid praeguse hinnangu järgi ei too need kaasa

vajadust:

 luua uusi ametikohti,

 eraldada täiendavat rahastust ega

 laiendada kohalike omavalitsuste ülesandeid.

Lisaks vajavad mõned muudatused IT-lahenduste ajakohastamist või uute infosüsteemide

kasutuselevõttu, mille mõju kuludele sõltub rakendatavate tehniliste lahenduste ulatusest ja

18

keerukusest.

Kaudsemalt võib relvaregulatsiooni korrastamine siiski kaasa tuua kulude vähenemise nii riigile

kui ettevõtjatele. Õigusnormide selgus ja ühtne ülesehitus vähendavad õiguslike vaidluste ning

tõlgendamisprobleemide riski, mis omakorda aitab kokku hoida nii haldusressursse kui ka

kohtusüsteemi koormust. Administratiivse koormuse vähenemine avalikus sektoris võimaldab

olemasolevaid ressursse kasutada sihipärasemalt ning tõhusamalt.

Riigile tervikuna tekib regulatsiooni korrastamisest kaudne tulu tänu ettevõtluskeskkonna

paranemisele. Kui normid on selgemad ja etteaimatavamad, väheneb ettevõtjate halduskoormus,

paraneb õigusloome usaldusväärsus ning relvadega seotud teenuste ja toodete valdkonna

ettevõtjate tegevuskeskkond muutub stabiilsemaks. See loob eeldused valdkonna mõõdukaks

kasvuks ja suurendab maksutulusid.

Kohaliku omavalitsuse üksustele ei teki muudatustest täiendavaid ülesandeid ega kulusid. Samuti

ei saa muudatusi siduda otseselt kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise või

vähendamisega. Mõningal määral võivad muudatused mõjutada kohalike omavalitsuste tulusid,

kui vastavas piirkonnas tõuseb või langeb ettevõtjatelt laekuv majanduslik tulu.

RelvS-i korrastamine on eelduslikult kuluneutraalne riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete

seisukohast, kuid selle positiivne mõju avaldub pigem kaudsete tulude kaudu: õigusselguse

suurenemine, ettevõtluskeskkonna paranemine ning haldusressursside säästlikum kasutamine.

g) Edasine mõjuanalüüs

Uue RelvS-i eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõjusid

täiendavalt ning hinnatakse neid seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ HÕNTE § 46 kohaselt.

19

I Relvaseaduse ülesehitus ja kasutatavad terminid

I.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

RelvS-i ülesehitus ja terminikasutus on loogiline ja terviklik, tagatud on õiguslik selgus ning

arusaadavus nii seaduse rakendajatele kui ka asjaomastele isikutele. Ühtlasi on tagatud seaduse

täielik vastavus rahvusvahelistele konventsioonidele ja EL-i õigusele, eelkõige

tulirelvadirektiivile.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

RelvS-i terviktekst võeti vastu 2001. aastal. Peale seda on RelvS-i muudetud vajaduspõhiselt, kuid

kogu teksti ei ole kompleksselt üle vaadatud. Erinevatel aegadel tehtud muudatustega on RelvS-i

nõuded muutunud kohati üksteisele vasturääkivaks ning esineb raskusi seaduse tõlgendamisel.

Lisaks on vaja üle vaadata ja täpsustada seaduse kohaldamisala, sest kehtivas redaktsioonis on osa

relvaliike küll RelvS-i või selle rakendusaktide nõuete all reguleeritud, kuid samas on nende

suhtes sätestatud välistus (RelvS § 3 – „seadust ei kohaldata“). Samuti on kohati relvade, tulirelva

osade ja lisaseadmete käitlemisele esitatud nõuded ebaselged. Järgnevalt on kirjeldatud mõned

probleemi ilmestavad näited.

1. Seaduse ülesehitus

Esiteks on palju segadust tekitanud 2018. aastal lisandunud peatükk 111, mis reguleerib sõjarelva,

selle laskemoona ja lahingumoona käitlemist. Suurimaks probleemiks on termin „relv“ ja relvade

liigitamine. RelvS-i § 11 lõike 1 kohaselt mõistetakse relvana RelvS-i §-s 11 nimetatud relvi.

RelvS-i § 3 liigitab relvad ja laskemoona kasutusvaldkonna ning omaduste järgi ametirelvadeks

ja tsiviilrelvadeks. Ametirelvad omakorda jagunevad teenistus- ja sõjarelvadeks. RelvS- i

peatükis 2 liigitatakse relvad toimeaine ja omaduste (RelvS § 11), üldpikkuse ja relvaraua pikkuse

(RelvS § 12) ning klasside (RelvS § 121) järgi. Peatükis 111 lisanduvad uued mõisted ja uus

liigitus, mis ei kattu oma olemuselt RelvS-i peatükis 2. sätestatuga – käsitulirelv, raskerelv ja muu

relv, mis ei ole tulirelv, ning relvasüsteem. Ebaselged on ka nõuded relvade käitlemisele. RelvS

jaotub justkui üld- ja eriosaks, aga see ei ole selgelt eristatav, mistõttu on seaduse tõlgendamine

raskendatud. Ei ole selge, millal kehtib sõjarelvade käitlemisele üldosa ja millal ainult eriosa või

kas sõjarelvade käitlemisele tuleks üldse kohaldada üldosa. Seda enam, et sõjarelvi ei ole

määratletud RelvS-i §-s 11 ehk need justkui ei ole relvad RelvS-i kohaselt.

Olukorra leevendamiseks muudeti RelvS-i taaskord38 ja 2025. aasta 7. juunil jõustusid

kaitseministri määrused nr 639 ja nr 740, kuid ka need muudatused ei muuda RelvS-i ülesehitust

loogilisemaks ning üld- ja eriosa sätted on jätkuvalt vastuolulised ja ei ole selge, millised RelvS- i

üldosa sätted kehtivad sõjarelvadele.

Teise näitena võib esile tõsta tulirelva lisaseadmete regulatsiooni. RelvS-i § 201 lõike 1 kohaselt

käsitatakse tulirelva osadena ka tulirelva lisaseadmeid – helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.

Nende käitlemisele on seatud piirangud sama paragrahvi lõigetes 3–10. Samas ei ole neid

nimetatud tulirelva oluliste osadena ega piiratud käibega tulirelva osadena, mis on jätnud kaheti

38 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 12.12.2024, 1. 39 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“ – RT I, 04.06.2025, 7. 40 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ – RT I, 04.06.2025, 8.

20

tõlgendamise võimaluse.

Ühelt poolt on tulirelva valmistamiseks ja müümiseks tegevusluba omav isik kohustatud tulirelva

lisaseadmete üle eraldi arvestust pidama (RelvS § 75 lg 141) ja nende omamiseks või

omandamiseks on õigus ainult vastavat relva- või tegevusluba omaval isikul. RelvS-i § 201 lõike

3 kohaselt annab helisummuti omamise õiguse relvaluba. RelvS-i § 201 lõikes 4 on sätestatud, et

lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil.

RelvS- i § 201 lõige 5 sätestab, et öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel

väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss. RelvS-i § 201

lõige 52 sätestab, et juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata tulirelva lisaseadmeid, kui talle

on väljastatud RelvS-i § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel relvaluba või

tegevusluba RelvS-i § 66 lõike 1 punktis 1, 11, 2, 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks.

Teisalt, aga on tulirelva lisaseadmed ühtviisi kasutatavad nii tulirelvadel, kui ka airsoft-relvadel.

Airsoft-relva käitlemist RelvS praegu ei reguleeri, mistõttu ei ole nende edasimüüjatel kohustust

taotleda tegevusluba RelvS-i alusel. Samad edasimüüjad müüvad ka airsoft-relva lisavarustust ja

on arvamusel, et neile lisaseadmete (need, mis sobivad kasutamiseks ka tulirelval) üle arvestuse

pidamise ja vastava tegevusloa omamise kohustus ei laiene.

Selline ebamäärasus võimaldab seaduse mitmeti tõlgendamist, mille tõttu võivad turuosalised –

näiteks airsoft-relva lisaseadmete müüjad – jätta seadusest tulenevaid kohustusi täitmata, kuna ei

pea lisaseadmete käitlemiseks vajalikuks tegevusluba ega arvestuse pidamist. See omakorda

raskendab pädeval asutusel piiratud käibega relvade ja nende osade tegelikku kontrolli ning loob

võimaluse lisaseadmete ebaseaduslikuks levikuks, seal hulgas mustal turul. Piiratud käibega

relvade ja osade loetelu täpsustamine, sealhulgas tulirelva lisaseadmete osas, võimaldaks

õigusselgust, paremat järelevalvet ja vähendab riski, et relvad või nende osad satuksid valedesse

kätesse.

2. Seaduse kohaldamisala

RelvS-i § 2 sätestab 14 erandit seaduse kohaldamisalast. Ent mitmel juhul on sätestatud, et seadust

ei kohaldata, „kui seadus ei sätesta teisiti“ – mis muudab regulatsiooni ebaselgeks ja raskendab

seaduse rakendamist.

Ilmekaimaks näiteks on RelvS-i § 2 lõike 1 punkt 8, mille järgi ei kohaldata RelvS -i

ametirelvadele, nende laskemoonale ning valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olevale

lahingumoonale, kui RelvS ei sätesta teisiti. Ent RelvS-i § 3 lõikes 1 tuuakse ametirelva mõiste,

lõikes 2 esitatakse ametirelvade liigitus teenistus- ja sõjaväerelvadeks. Sama paragrahvi lõikes 5

sätestatakse, et teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona liigid ning teenistusrelvade,

nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega ning lõige 6 sätestab, et sõjaväerelvade, nende

laskemoona ning lahingumoona käitlemise nõuded ja korra ning üleandmise korra kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mõlemad määrused on

kehtestatud RelvS-i alusel, seega ei saa väita, et RelvS-i nende käitlemisele ei kohaldata.

Näiteks on Soome relvaseaduse42 peatüki „Kohaldamisala ja mõisted“ lõikes 1 loetletud relvad ja

laskemoon, millele seadust kohaldatakse. Samas lõikes on toodud ka erandid, millele seadust ei

41 Isik, kellele on väljastatud RelvS-i § 66 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel tegevusluba, on kohustatud pidama eraldi

arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute, öösihikute

ja laskemoona kohta. 42 Ampuma-aselaki, 1/1998, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1.

21

kohaldata, näiteks gaasipihustite ja suure võimsusega õhkrelvade suhtes. Lisaks on viidatud, et

muud erandid on esitatud seaduse 17. jaos.

Šveitsi relvaseaduse43 artikkel 2 määratleb seaduse kohaldamisala. Artikli 2 punkti 1 järgi ei

kohaldata seadust sõjaväe, föderaalse luureteenistuse ega tolli- ja politseiasutuste suhtes. Samuti

ei kohaldata seadust sõjaväeadministratsioonidele, välja arvatud artiklid 32a–32c ja 32j. Sama

artikli punktid 2 ja 3 sätestavad, et antiikrelvadele kohaldatakse ainult seaduse artikleid 27 ja 28

ning vastavaid karistussätteid. Antiikrelvade all mõistetakse:

 tulirelvi, mis on valmistatud enne 1870. aastat, ning

 lõikamis-, torke- ja muid relvi, mis on valmistatud enne 1900. aastat.

Lisaks on Šveitsi seaduses märgitud, et relvaseadus ei piira föderaalsete jahi- ja sõjaväealaste

õigusaktide kohaldamist.

Leedu relvaseaduse esimeses peatükis „Üldsätted“ määratletakse täpselt, millistele esemetele

relvaseadust ei kohaldata. Näiteks ei kohaldata relvaseadust44 tuuma-, keemia- bioloogiliste või

muude massihävitusrelvade ja sõjavarustuse käitlemisele, välja arvatud A-, B-, C- ja D-klassi

relvad, relvalisad, laskemoon ja nende osad ning relvadele, mille kuuli kineetiline energia on kuni

2,5 džauli.

3. Terminid

Termineid kasutatakse kogu RelvS-i ulatuses erinevalt. Näiteks kasutatakse RelvS-s läbisegi

termineid „loa omanik“, „loa omaja“ ja „luba omav isik“.

RelvS-s kasutatavad terminid ei ole täielikult kooskõlas ka tulirelvadirektiivis kasutatavate

terminitega. Näiteks ei ole tulirelvadirektiivis eraldi terminit „gaasirelv“ – selle asemel

käsitletakse gaasirelvi laiemas kategoorias „hoiatus- ja signaalrelvad“. RelvS aga tunneb

gaasirelva eraldiseisvana, mistõttu ei ole RelvS-s esitatud hoiatus- ja signaalrelva kirjelduses

praegu viidet toimeinena ärritava toimega gaasile. Seega ei ole RelvS-i kohane hoiatus- ja

signaalrelva termin vastavuses tulirelvadirektiiviga.

Samuti erineb tulirelvadirektiivis toodud mõiste „tulirelv“45 RelvS-i samasõnalisest mõistest46.

Tulirelvadirektiivis on sellel kitsam sisu, kuid kuna RelvS-s on toodud ka sõjarelvade

regulatsioon, on mõistele „tulirelv“ jäetud laiem tähendus. Terminite erinev kasutamine on

tekitanud olukorra, kus seaduse tõlgendamisel ja tulirelvadirektiivi nõuetele vastamisele

hindamisel esineb raskusi või on see kohati lausa võimatu.

Šveitsi relvaseaduse47 kohaselt loetakse relvadeks ka näiteks suruõhu- ja CO2-relvad, mille

suudmeenergia on vähemalt 7,5 džauli või mida võib nende välimuse tõttu segi ajada tegelike

43 Federal Act on Weapons, Weapon Accessories and Ammunition. Kättesaadav:

https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/1998/2535_2535_2535/en. 44 Lietuvos Respublikos ginklų ir šaudmenų kontrolės įstatymas, artikkel 1 lg 3 punktid 1, 3 ja 6, 15. jaanuar 2002 nr

IX-705. Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 45 Tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis 1 toodud mõiste „tulirelv“ – kaasaskantav relvarauaga relv, mis

püssirohu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks

ümber ehitada, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva mõiste alt välja jäetud ühel I lisa III osas loetletud põhjustest. 46 RelvS-i § 11 punktis 1 toodud mõiste „tulirelv“ ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud

püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja

laskma lendkeha. 47 Federal Act on Weapons, Weapon Accessories and Ammunition, artikkel 4. Kättesaadav:

https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/1998/2535_2535_2535/en.

22

tulirelvadega. Samuti imitatsiooni-, paukpadruni- ja airsoft-relvad, mida võib nende välimuse

tõttu segi ajada tulirelvadega.

Läti relvaseaduse48 kohaselt on tulirelv kaasaskantav relvarauaga relv, mis püssirohu või muu

plahvatusliku aine toimel laseb välja lendkeha, on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks

ümber ehitada.

Soome relvaseaduse49 kohaselt on tulirelv määratletud kui seade, mis püssirohu gaasirõhu, sütiku

plahvatusrõhu või muu plahvatusrõhu toimel laseb välja kuule, haavleid või muid lendkehi või

teovõimetuks tegevaid aineid. Tulirelvaks loetakse ka ese, mis on ette nähtud paukpadrunite

väljalaskmiseks, välja arvatud juhul, kui selle muutmine on tehniliselt välistatud. Tulirelvana

käsitatakse ka tulirelva välimusega eset, mida saab selle konstruktsiooni või selle valmistamiseks

kasutatud materjali tõttu tulirelvaks ümber ehitada.

Leedu relvaseaduse50 kohaselt on tulirelv relv, mis laseb kuulid, lendkehad või mürgised,

ärritavad või muud gaasilised toimeained välja põleva püssirohu toimel läbi relvaraua

mehaaniliselt, termiliselt, keemiliselt või muul viisil, et mõjutada sihtmärki vahemaa tagant, või

annab akustilise või valgussignaali. Tulirelvadena käsitatakse ka tulirelvade olulisi osi. Leedu

relvaseadust ei kohaldata relvadele, mille kuuli kineetiline energia on kuni 2,5 džauli51.

RelvS-s kasutatav terminoloogia peaks olema kooskõlas eelkõige tulirelvadirektiiviga, et vältida

sätete laiemat tõlgendamist, kui seda ette näeb EL-i õigus. Samas võiks uues seaduses olla termini

„tulirelv“ määratlemisel kasulik arvestada Soome kogemusega, lisades relva ümberehitatavuse ja

välimuse kriteerium, ning Leedu näidet järgides kehtestada energialävi, et piirata relvade ja

mänguasjade vahelist halli tsooni.

Eeltoodust tulenevalt vajab RelvS terminoloogilist ja sisulist ajakohastamist, et:

 tagada vastavus tulirelvadirektiivile;

 vältida tõlgendamisprobleeme ja praktikas tekkinud halle alasid (näiteks gaasirelv vs

hoiatus- ja signaalrelv);

 ühtlustada mõisted naaberriikide regulatsioonidega, mis on selgemad ja tehniliselt

põhjendatumad.

RelvS-s kavandatud relvade liigituse muudatustega seoses on vaja teha samasisulised täpsustused

abipolitseiniku seaduses52 (edaspidi ApolS), julgeolekuasutuste seaduses53 (edaspidi JAS),

Kaitseliidu seaduses54 (edaspidi KalS), kaitseväe korralduse seaduses55 (edaspidi KKS),

korrakaitseseaduses56 (edaspidi KorS), tolliseaduses57 edaspidi (TS) ja vangistusseaduses58

(edaspidi VangS).

48 Law on the Handling of Weapons, § 1 p 42. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 49 Ampuma-aselaki, § 2, 1/1998, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1. 50 Lietuvos Respublikos ginklų ir šaudmenų kontrolės įstatymas, artikkel 2 p 65. 15. jaanuar 2002 nr IX-705.

Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 51 Lietuvos Respublikos ginklų ir šaudmenų kontrolės įstatymas, artikkel 1 lg 3 p 3. 15. jaanuar 2002 nr IX-705.

Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 52 Abipolitseiniku seadus – RT I, 06.07.2023, 9. 53 Julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25. 54 Kaitseliidu seadus – RT I, 30.04.2024, 3. 55 Kaitseväe korralduse seadus – RT I, 18.04.2025, 2. 56 Korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12. 57 Tolliseadus – RT I, 30.12.2024, 18. 58 Vangistusseadus – RT I, 2000, 58, 376.

23

I.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

VTK-s esitatud eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse uus RelvS-i terviktekst. Uue seaduse

eesmärk on tagada parema struktuuriga ja õigusselge relvavaldkonna üldseadus, milles on EL-i

õigusega harmoniseeritud regulatsioon. Seaduse ülesehitus muudetakse loogilisemaks ja

parandatakse terminoloogiat selliselt, et see oleks vastavuses tulirelvadirektiiviga.

Lisaks õigusselguse ja rakendatavuse parandamisele on eesmärk vähendada dubleerimist,

koondada paralleelsed regulatsioonid ühtsesse ja loogilisse süsteemi ning lihtsustada

haldusmenetlusi, vähendades bürokraatiat. Seda tehakse muu hulgas regulatsioonide

ühtlustamise, terminite korrastamise ja menetlusprotsesside lihtsustamise kaudu.

RelvS-i ülesehituse ja terminoloogia parendamine on oluline samm, et tagada seaduse tõhusus,

selgus ning kooskõla rahvusvaheliste nõuetega. Seaduse uuendamine on vajalik, et suurendada

seaduse praktilist rakendatavust, vältida tõlgendusriske ning toetada Eesti riigi siseturvalisuse ja

rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Selleks on vaja:

1. Sätestada sõjarelvade käitlemise regulatsioon eraldi seaduses

Sõjarelvad (nt automaatrelvad, tankitõrjerelvad, miinid, suurekaliibrilised tulirelvad) on eriline

kategooria relvi, mille käitlemisel on olulised riigi julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse aspektid.

Nende reguleerimine tsiviilkäibega relvadega samas seaduses toob kaasa juriidilist ebaselgust ja

praktilisi kohaldamisprobleeme. Sõjarelvade regulatsiooni eraldamine RelvS-st tagab

õigusselgust ja aitab vältida kohaldamisprobleeme.

Selge ja konkreetne, eraldiseisev regulatsioon aitab vältida seaduserikkumisi, parandab

järelevalvet ning suurendab riigi kaitsevõimet. Samuti annab seadusandjale paindlikkust

reageerida kiiresti muutuvatele julgeolekuohtudele. Arvestades, et sõjarelvi käitlevad enamasti

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused, Kaitseliit ja kaitsetööstuse valdkonna ettevõtted,

peaks selle seaduse välja töötama Kaitseministeerium.

2. Määratleda selgelt, millistele esemetele ja relvadele RelvS-i kohaldatakse

Kehtiv regulatsioon määratleb seaduse kohaldamisala peamiselt välistuste kaudu (st loetleb,

millele seadus ei kohaldu), mis on tekitanud praktikas segadust. Ebaselge sõnastus raskendab

seadusemõistmist nii relvaomanike kui ka järelevalveasutuste jaoks.

Selge, loogiline ja konkreetne määratlus aitab õiguskaitseorganitel ning kodanikel paremini

mõista ja täita RelvS-i nõudeid. See suurendab seaduse järgimise tõenäosust ning vähendab

kohtuvaidlusi ning õigusalast ebakindlust.

3. Korrastada RelvS-s kasutatavad terminid ja viia need kooskõlla tulirelvadirektiiviga

Kehtivas RelvS-s on kasutusel mitmed mitmetähenduslikud või ebaselged mõisted, millel puudub

ühtne ja selge määratlus. Samuti on märgata lahknevusi EL-i õiguses kasutatavate mõistetega. See

tekitab raskusi seaduse tõlgendamisel ning võib viia praktikas erinevate ja vastuoluliste

rakendusotsusteni.

Ühtlustatud terminoloogia tagab õigusselgust ning lihtsustab nii õigussubjektide kui ka

24

järelevalveasutuste tegevust. Samuti soodustab tõhusamat koostööd EL-i institutsioonide ja teiste

liikmesriikidega, sealhulgas võimaldab relvaandmete vahetust, ning vähendab administratiivset

koormust.

4. Loetleda piiratud käibega relvade ja nende osade all ka need tulirelva osad ja

lisaseadmed, mille käitlemisele kehtivad piirangud

Praegune RelvS ei määratle piisavalt selgelt, millised tulirelva osad ja lisaseadmed kuuluvad

piiratud käibega esemete hulka (nt helisummuti, öösihik, lasersihik, piiratud käibega padrunisalv).

See raskendab järelevalvet ja soodustab õigusrikkumisi – näiteks võib tekkida olukord, kus

piirangutega esemete müük või soetamine toimub teadmatusest või tõlgenduslikel põhjustel

seadusega vastuolus.

Selge ja ammendav loetelu piiratud käibega relvadest, nende osadest ja lisaseadmetest parandab

kontrolli, võimaldab selget õigusnormide kohaldamist ning aitab vähendada musta turu ja

ebaseadusliku relvakaubanduse riske. Samuti lihtsustab see relvaomanike ja ettevõtjate

õiguspärast tegutsemist.

RelvS-i kaasajastamine uue tervikteksti vastuvõtmise kaudu on vältimatult vajalik, et saavutada

seaduse õigusselgus, sisuline järjekindlus ja kooskõla rahvusvaheliste normidega. Loogilise

struktuuri, ühtse terminoloogia ja selgelt määratletud kohaldamisala kaudu paraneb seaduse

rakendatavus, väheneb bürokraatia ja halduskoormus ning juhusliku õigusrikkumise tekkimise

võimalus. See omakorda toetab Eesti riigi siseturvalisust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist,

võimaldades tõhusamat järelevalvet ja paremat reageerimisvõimet julgeolekuohtudele.

Ebaselge regulatsioon toob kaasa tarbetut halduskoormust ausatele turuosalistele ning raskendab

ebaseadusliku tegevuse tuvastamist. Terminoloogilise ja õigusliku määratlematuste kõrvaldamine

võimaldab tõhusamat digitaalse järelevalve rakendamist, nt andmevahetus turuosaliste ja riiklike

registrite vahel lisaseadmete käitlemise kohta. See võimaldab asjakohase järelevalve ilma

bürokraatliku topelt kontrollita.

RelvS-i uuendamine tervikteksti näol on otseselt kooskõlas valitsusliidu prioriteediga tõhustada

siseturvalisust halduslihtsustuse ja tehnoloogia abil. Terviklik lähenemine võimaldab eemaldada

seni paralleelselt kehtinud ja omavahel vastuolus olevad sätted ning koondada regulatsiooni

arusaadavasse ja digitaalseks rakendamiseks sobivasse vormi. Samuti loob uus seadus selge aluse

andmevahetusele, loamenetluste elektroonilisele läbiviimisele ning riiklike registrite ja

järelevalvesüsteemide sidustamisele, mille tulemusel on võimalik vähendada dubleerimist ning

suurendada haldusmenetluste tõhusust.

I.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Kavandatavad muudatused võivad mõjutada erinevaid sihtrühmi.

1. Seaduse rakendajad ja PPA

Muudatuste üks peamine eesmärk on suurendada õiguslikku selgust ja vähendada

tõlgendusprobleeme, mistõttu mõjutab see otseselt seaduse rakendamist.

 PPA – relvalubade väljastamine, järelevalve tsiviilrelvade käitlemise üle.

 Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused ning Kaitseliit – sõjarelvade

25

käitlemise reguleerimine ja järelevalve.

2. Relvaomanikud ja relvalubade taotlejad

Otseselt mõjutavad kavandatavad muudatused isikuid, kellele kehtivad relvade omamise ja

kasutamise piirangud:

 eraisikud (relvaloa omajad) – relvade, laskemoona ja lisaseadmete seaduslikud

omanikud.

 eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle tegevusvaldkond eeldab relvade kasutamist (nt

turvategevuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted).

3. Relvade ja laskemoona käitlemisega tegelevad ettevõtted

Muudatused mõjutavad ettevõtteid, kelle tegevus sõltub selgest regulatsioonist ja loamenetlustest:

 relvade müüjad, tootjad ja importijad – tsiviil- ja sõjarelvade turustajad;

 relvade remondi või ümberehitamisega tegelevad tegevusluba omavad isikud;

 airsoft- ja paintball-relvade ning tulirelva lisavarustuse müüjad – lisaseadmete müük

(nt lasersihikud, helisummutid jms).

4. Kaitsetööstuse ettevõtted

Sõjarelvade eraldi regulatsioon ning täpsem kohaldamisala mõjutavad olulisel määral

kaitsetööstust:

 Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ja selle liikmed – kelle tegevus hõlmab

relvasüsteemide arendust, tootmist ja eksporti.

 rahvusvahelised koostööpartnerid – EL-i ning NATO-sisesed hankepartnerid, kes

eeldavad ühtlustatud õigusruumi.

5. Relvaalaste koolituste korraldajad

Terminoloogia ja kohaldamisala muutmine eeldab koolitusmaterjalide uuendamist:

 relvaalast koolitust pakkuvad eraõiguslikud juriidilised isikud – peavad ajakohastama

õppe- ja hindamismaterjalid.

 laskeinstruktorid ja relvakasutuse koolitajad – koolituste sisu tuleb kohandada uuele

seadusele.

6. Ühiskond laiemalt

Kaudsem mõju, kuid oluline siseturvalisuse ja relvaohutuse aspektist, on kavandatavatel

muudatustel suuremal või väiksemal määral kogu Eesti elanikkonnale:

 üksikisikud ja kogukonnad – kelle turvalisus sõltub relvade käitlemise läbipaistvusest ja

tõhusast kontrollist.

 meedia ja huvigruppide esindajad – relvateemalise teabe edastajad ja avaliku arvamuse

kujundajad.

Mõju eelanalüüs

1. Sõjarelvade käitlemise regulatsiooni eraldamine eraldi seadusesse

Sõjarelvade käitlemise regulatsiooni eraldamine tsiviilkäibega relvade seadusandlusest on

sisuliselt struktuurne ja õiguspoliitiline muudatus, mille eesmärk on tugevdada õigusselgust ja

26

parandada siseturvalisust. Selline eraldamine aitab vältida olukorda, kus tsiviil- ja sõjarelvade

mõisted, nõuded, käitlemisreeglid ja järelevalvemehhanismid on ebapiisavalt eristatud.

Tulemuseks on selgem ja paremini rakendatav õigus, mis toetab ka paremini põhiseaduslikke

väärtusi nagu turvalisus ja õigusselgus. Samuti loob see eelduse täpsemate erireeglite

kehtestamiseks riigi julgeolekut ja rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades.

1.1. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sõjarelvade teema eraldamine RelvS-ist võimaldab luua täpsemad ja konkreetsemad nõuded,

mis arvestavad relvade olemust, rahvusvaheliste kontrollimehhanismide (nt relvastuskontrolli

lepingud) kohaldatavust ning vajadust täpselt määratleda, kes, millal ja millistel tingimustel võib

sõjarelvi omada või kasutada.

Kavandatud muudatusega tagatakse ühtsem järelevalve ja kontroll kõikide sõjarelvade

käitlemise üle. Sõjarelvade eraldi seaduses reguleerimisega kaasneb ka suurem paindlikkus

reageerida muutuvale julgeolekukeskkonnale, rahvusvahelistele relvaembargodele,

ekspordikontrollile ja kaitsetööstuse arengule. See muudatus aitab täpselt määratleda, kes, millal

ja millistel tingimustel võib sõjarelvi omada, kasutada või käidelda, mis on oluline riigi julgeoleku

tagamiseks.

Selge vastutusjaotus vähendab dubleerimist ja võimalikke pädevuskonflikte, mis võivad tekkida

juhul, kui eri ametkonnad tõlgendavad samaaegselt samu õigusnorme erinevate

julgeolekuprioriteetide alusel. Selgem sõjarelvade regulatsioon tugevdab kontrolli sõjarelvade

käitlemise ja kaitsetööstuse tegevuse üle, mis on hädavajalik riigi siseturvalisuse tagamiseks.

Suureneb õigusselgus, mis toetab strateegilist riigikaitset ja aitab ennetada võimalikke

tõlgendusvigu, mis võivad ohustada riigi julgeolekut. Kokkuvõttes aitab sõjarelvade eraldi

reguleerimine luua usaldusväärse, läbipaistva ja tõhusa kontrolli süsteemi, mis tugevdab Eesti

siseturvalisust ja rahvusvahelist usaldusväärsust.

Muudatus puudutab kõiki sõjarelvadega seotud tegevusi Eestis, sealhulgas omamist, käitlemist,

ekspordikontrolli ja kaitsetööstuse reguleerimist. See mõjutab nii riigiasutusi kui ka erasektorit,

kellel on seoses sõjarelvadega kohustusi ja vastutust. Mõju ulatus sektorile on seega suur.

Üleminekuperioodil võib esineda ajutist riski järelevalve killustumiseks või tõrkeid

andmevahetuses PPA ja Kaitseministeeriumi vahel. Nende riskide maandamiseks on oluline

tagada koostöökohustused, ühtne teabevahetus ja koordineeritud kontrollimehhanismid. Pikemas

perspektiivis tugevdab muudatus siseturvalisust, parandab relvade käitlemise üle järelevalve

tõhusust ning toetab riigi kaitsevõime ja avaliku julgeoleku taseme tõusu.

Mõju sagedus sektorile on pidev, kuna regulatsioon mõjutab igapäevast järelevalvet ja kontrolli

sõjarelvade käitlemise üle ning kaitsetööstuse tegevust. Muudatus tagab regulaarse ja järjepideva

järelevalve, mis aitab vältida kõrvalekaldeid ja võimalikke julgeolekuriske.

1.2. Majanduslik mõju

Muudatusega kaasnevad lisakulud uue seaduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks, seal hulgas

õigusloome ja koolitused. Pikas perspektiivis on aga siiski võimalik kokkuhoid, sest vähenevad

õigusvaidlused ja järelevalve koormus. Seega võib kaasneda teatud lühiajaline negatiivne mõju.

Sõjarelvi tootvad ettevõtted saavad parema ülevaate neile kohalduvatest nõuetest. Kaitsevägi,

Kaitseliit ja muud riigiasutused saavad selgema õigusraamistiku. Tsiviilisikud ja relvaomanikud

27

ei pea tegelema ebaselge piiritlemisega sõjarelvade ja tsiviilrelvade vahel.

Kavandatava muudatuse mõju on püsiv ja struktuurne. Seaduse uuendamine ei ole ühekordne

muutus, vaid loob aluse uuele ja paremini toimivale süsteemile. Samuti on tegemist kestva

mõjuga, sest pärast jõustumist jäävad muudatused pikaks ajaks mõjutama õiguskeskkonda,

järelevalvet, ettevõtlust jms. Seega võib mõju sageduse hinnata kõrgeks, kuna seaduse

rakendamine ja tõlgendamine toimub igapäevaselt, eriti relvade käitlemisega tegelevates

ettevõtetes.

1.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Sõjarelvade käitlemise ja järelevalve ülesannete üleviimine PPA-lt Kaitseministeeriumi

valitsemisalasse toob kaasa vastutus- ja töökoormuse ümberjaotuse kahe asutuse vahel. PPA

koormus väheneb relvade tehnilise järelevalve, lubade ja hoiustamise kontrolli osas,

võimaldades keskenduda tsiviilrelvade käibega seotud tegevustele ja avaliku korra tagamisele.

Kaitseministeeriumile ja tema valitsemisalale lisandub iseseisev vastutus uue regulatsiooni

rakendamisel ja arendamisel. Selleks on vaja luua uued tööprotsessid, sealhulgas tegevuslubade

väljastamiseks, käitlemisloa andmiseks ja järelevalve tegemiseks.

Muudatuse mõju on oluline, sest üleminekuperioodil võib muutus eeldada täiendavaid ressursse

ja töö ümberkorraldust, sealhulgas personalivajaduse ja IT-arenduste osas. Pikaajaliselt on

muudatuse mõju positiivne, kuna suureneb haldussuutlikkus ja tõhusus, vähendades dubleerimist

PPA ja Kaitseministeeriumi vahel ning tagades, et sõjarelvade käitlemise üle teostatakse

järelevalvet asutuses, millel on vastav kompetents ja kogemus.

Mõju avaldumise ulatust töökorraldusele võib hinnata keskmiseks, sest nõuab ühekordset

töökorralduse muudatust, protsessijuhendite väljatöötamist ning uue süsteemi tööle rakendamist.

1.4. Sotsiaalne mõju

Sõjarelvade käitlemise üle järelevalve üleviimine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse on

positiivne, sest tugevdab avalikkuse usaldust riigi relvapoliitika ja järelevalvesüsteemi vastu.

Muudatus aitab selgemalt eristada tsiviil- ja sõjalist relvakasutust, mis suurendab elanike

õiglustunnet ja arusaama relvade rollist ühiskonnas. Kaitseministeeriumi spetsialiseeritus ja

tehniline pädevus tagavad kõrgema järelevalvekvaliteedi ning vähendavad riski, et relvi

kasutatakse valesti või sattuvad need ebaseaduslikku käibesse.

Samas võib muudatuse algfaasis tekkida avalikkuses küsimusi järelevalve läbipaistvuse ja

sõltumatuse osas, mistõttu on oluline tagada selge kommunikatsioon ja koostöö PPA ning

Kaitseministeeriumi vahel. Pikemas vaates suurendab muudatus ühiskonna turvatunnet, tugevdab

usaldust riigi julgeolekuasutuste vastu ning toetab arusaama, et relvade käitlemine toimub

professionaalse ja eesmärgipärase kontrolli all. Seega saab muudatuse mõju hinnata suureks.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab väikest kuid olulist osa sõjarelvade

käitlejatest – kaitsetööstusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted.

1.5. Majanduslik mõju

Sõjarelvade käitlemise üle järelevalve ülesannete üleviimine Politsei- ja Piirivalveametilt

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse avaldab mõõdukat majanduslikku mõju.

28

Üleminekuperioodil toob muudatus kaasa täiendavad kulud, mis on seotud uue

järelevalvesuutlikkuse loomisega, sealhulgas personali värbamise ja koolituse, töökorralduse

ümberkujundamise ning vajalike IT-lahenduste arendamisega. Investeeringud on valdavalt

ühekordsed ning seotud süsteemide ja tööprotsesside kohandamisega Kaitseministeeriumi

struktuuri.

Pikaajaliselt avaldab muudatus positiivset mõju haldusökonoomiale, vähendades ülesannete

dubleerimist ja optimeerides ressursside kasutust riigis. Järelevalve koondamine ühte pädevasse

asutusse tõstab haldussuutlikkust, muudab menetlused kiiremaks ja vähendab korduvkontrollide

vajadust. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju keskmise suurusega, kuid positiivse

suunaga, kuna see loob eeldused kuluefektiivsemaks ja spetsialiseeritumaks riiklikuks

järelevalveks.

2. RelvS-i kohaldamisala selgem määratlemine

Kavandataval muudatusel on selge õiguslik mõju, mis avaldub järgnevas:

 vähenevad tõlgendusvaidlused, sest seaduse kohaldamisala saab määratletud nö

positiivselt (millistele relvadele kohaldub), mitte ainult välistuste kaudu;

 suureneb õigusselgus ja seaduse prognoositavus – õigussubjektidel (kodanikel,

ettevõtjatel, ametnikel) on võimalik ette näha, milline on nende tegevuse õiguslik tagajärg.

See tähendab, et seadus on:

 piisavalt selge ja arusaadav – adressaadid saavad aru, kas ja kuidas see nende suhtes

kohaldub;

 ühtselt kohaldatav – sarnaste olukordade puhul jõutakse sarnase tulemuseni;

 ettenähtav oma mõjude poolest – inimene või ettevõtja saab oma tegevust planeerides

prognoosida, kas see on seaduslik või milliseid lubasid/tingimusi ta vajab.

See toetab ka põhiseaduslikku nõuet: õigusselguse põhimõtte järgi peab õigusnorm olema nii

selge, et adressaat saab oma käitumise vastavalt korraldada ja ette näha, mis temaga juhtub, kui ta

reeglit rikub.

Mõju avaldumise sihtrühm on potentsiaalselt suur, st igaüks, kes soovib, võib taotleda relvaluba.

Samas on teada, et relvadega seonduvaid toiminguid teeb elanikkonnast vaid väike hulk füüsilisi

isikuid ning samamoodi on väike ka puudutatud juriidiliste isikute hulk.

1. septembri 2025. aasta seisuga on PPA andmetel Eestis ligikaudu 25 000 relvaomanikku,

relvaregistrisse on kantud umbes 60 000 piiratud tsiviilkäibes olevat relva. Eelnevast tulenevalt

võib pidada sihtrühma suurust väikseks, kuna muudatus mõjutab vähem kui 5% elanikkonnast.

1. septembri 2025. aasta seisuga on RelvS-i alusel tegevusluba 109 ettevõttel, neist 73 ettevõttel

RelvS-i § 66 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks ja viiel ettevõttel tegevusluba RelvS-i

§ 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks. Statistikaameti andmetel59 oli 2024. aastal

Eestis aktiivseid ettevõtteid kokku 158 378. Seega on RelvS-i alusel tegutsevate ettevõtete arv

marginaalne, mistõttu kavandatavate muudatuste mõju ulatust ja suurust ettevõtetele saab lugeda

väikeseks.

Relvaomanikud ja ettevõtjad saavad selgema ülevaate, millistele esemetele regulatsioon laieneb

ning järelevalveasutused saavad tõhusamalt kontrollida nõuete täitmist.

59 Statistikaamet, 9. september 2025. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER0309/table/tableViewLayout2.

29

2.1. Majanduslik mõju

RelvS-i kohaldamisala täpsustamine mõjutab majanduskeskkonda peamiselt läbi õigusselguse,

halduskoormuse vähenemise ja turu läbipaistvuse suurenemise. Kuigi muudatus ei too kaasa

otseseid rahavoogusid ega maksumuudatusi, on sellel oluline kaudne mõju relvade ja nende

lisaseadmete seaduslikule turule, ettevõtluskeskkonnale, järelevalve tõhususele ja

kuluefektiivsusele.

RelvS-i kohaldamisala selgem määratlemine avaldab olulist ja valdavalt positiivset

majanduslikku mõju. See loob läbipaistvama, prognoositavama ja õigusselgema keskkonna nii

relvadega tegelevatele ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele.

Muudatus vähendab õiguslikku ebakindlust ja halduskulusid, toetab seadusliku turu kasvu,

vähendab halli sektorisse kalduva majanduse osakaalu ning tõstab Eesti kui usaldusväärse ja hästi

reguleeritud turu mainet.

Kuigi muudatus toob kaasa mõningaid ühekordseid IT-arendusi ja koolituskulusid, on need

lühiajalised ja väikese mahuga, samas kui majanduskeskkonna stabiilsuse ja järelevalve

kvaliteedi paranemine on pikaajaline ja kõrge mõjuga.

Kavandatava muudatusega väheneb bürokraatia ja halduskoormus nii riigile kui ka füüsilistele

ja juriidilistele isikutele. Kui seadus on selgem ja täpsem, ei pea relvaomanikud, relvakaupmehed

või muud isikud kulutama nii palju aega ja raha, et selgitada välja, kas mingi ese (nt helisummuti)

kuulub piiratud käibega esemete hulka või mitte. Väheneb vajadus küsida eraldi õiguslikke

arvamusi või pöörduda ametiasutuste poole täpsustuste saamiseks.

Selge kohaldamisala tugevdab seaduslikku relvaturgu, kuna ettevõtjatele on täpsemalt teada,

milliseid relvi, nende osi ja lisaseadmeid võib müüa, importida või eksportida tegevusluba või

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse60 (edaspidi MSÜS) § 14 kohast teatamiskohustust

omamata. See aitab vältida juhuslikke rikkumisi ning välistab olukorrad, kus seaduslikud

ettevõtjad väldivad teatud kaubagruppidega tegelemist õigusliku riski tõttu.

See loob konkurentsieelise just neile ettevõtjatele, kes tegutsevad läbipaistvalt ja järgivad

kehtivaid nõudeid. Halli turu osakaal väheneb, kuna varasemad ebaselgelt tõlgendatud tooted (nt

helisummuti, sihikud) saavad üheselt määratletud õigusliku staatuse.

Pikaajaliselt paraneb sektori maine ja usaldusväärsus nii riigisisese kui rahvusvahelise koostöö

raames. Samuti lihtsustub piiriülene kaubavahetus, kuna Eesti õigusraamistik hakkab olema

selgemalt kooskõlas EL relvadirektiivi ja teiste liikmesriikide regulatsioonidega. See võib

soodustada ekspordi- ja imporditegevust relvade ja lisaseadmete valdkonnas ning toetada

väikeettevõtlust, mis tegutseb näiteks laskespordi või jahivarustuse turul.

Näiteks puudub Eestis praegu teave selle kohta, kui paljudel isikutel on airsoft- ja paintball-

relvad, sest puudub sellekohane regulatsioon. Arvatavalt kuulub suur osa selliseid relvi

juriidilistele isikutele, kes pakuvad võimalust meelelahutuse eesmärgil sõjalis-sportlikes

mängudes osaleda ja relvi selliste ürituse ajaks laenutada. Kindlasti on selliseid relvi aga ka

füüsiliste isikute valduses. Võib siiski eeldada, et kavandatav mõju leibkondade toimetulekule ja

majanduslikele otsustele on vähene.

60 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus – RT I,02.01.2025, 26.

30

Airsoft- ja paintball-relvadega kauplevad nii RelvS-i alusel väljastatud tegevusloaga

relvakaupmehed kui ka ilma vastava tegevusloata isikud, kuna seni ei ole nende relvade käitlemine

olnud RelvS-s reguleeritud. Kavandatavate muudatuste järgselt võib selliseid relvi müüa

juriidiline isik, kellele on RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba või laieneb MSÜS-i § 14 kohane

teatamiskohustus. Samuti tuleb järgida nõudeid, mis kehtestatakse RelvS-s. Eelkõige tuleb nende

müügitehingul kontrollida relva soetada sooviva isiku vanust jms. Muudatusega harjumine võtab

aega ja ei pruugi olla lihtne. Kuid arvestades seda, et juba praegu on paljudes EL-i liikmesriikides

airsoft- ja paintball-relvadele kehtestatud nõuded ning eelnõu kohaselt ei kehtestata olulisi

piiranguid, võib eeldada, et selle regulatsiooni sisseseadmine ei ole liialt koormav. Kuna airsoft-

ja paintball- relvade käitlemisele ei plaanita kehtestada rangeid nõudeid, see tähendab, et nende

käitlemisele ei kehti tulirelvadega sarnane kord, siis ei avaldu regulatsiooni loomisel oluline mõju.

Seetõttu võib avalduva mõju ulatust hinnata väikeseks.

Kavandataval muudatusel on keskmise suurusega positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ning

pikaajaline positiivne mõju relvakaubanduse läbipaistvusele ja investeerimiskindlusele.

2.2. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Seaduse struktuuri ja terminoloogia muutusega võib kaasneda vajadus muuta PPA tööprotsesse,

samuti uuendada juhendmaterjale ja tööjuhiseid. Kavandatavad muudatused toovad kaasa

tõlgendamise lihtsustumise tulevikus – näiteks lubade menetlusega tegelevatel ametnikel on

vähem vajadust küsida PPA juristidelt selgitusi või lahendada sisemisi vastuolusid. Samuti ei pea

ametnikud kulutama nii palju ressurssi selgitustele, täiendavale juhendamisele või keerulistele

tõlgendustele.

Prognoosida võib ka mõningast PPA-le esitatavate vaiete ja kohtuvaidluste (õigusliku ebaselguse

tõttu) arvu vähenemist. Kui seaduse tekst on ebaselge, tekib olukordi, kus relvaomanik või

ettevõtja tõlgendab seadust ühtmoodi, aga järelevalveasutus teisiti. Sellest võivad tekkida vaided

ja kohtuvaidlused. PPA andmetel esitati 2024. aastal relvalubadega seonduvalt PPA-le 21 ja

kohtule 39 vaiet. 2025. aasta esimese kaheksa kuu jooksul esitati PPA-le 17 ja kohtule 10 vaiet.

PPA-le esitatud vaietest 10 rahuldati osaliselt või täielikult. 2024. aastal kohtule esitatud vaietest

on PPA andmetel lahendini jõutud vaid kolme osas, neist kaks rahuldati.

Kui seaduse tekst on loogilisem ja üheselt mõistetav, siis:

 väheneb vaidluste arv järelevalveasutuse ja õigussubjektide vahel,

 kohtud ei pea lahendama nii palju tõlgendusküsimusi,

 õigussubjektid säästavad kulusid (advokaaditasud, kohtukulud, menetlusajad),

 riik säästab kohtusüsteemi koormust ja sellega seotud kulusid.

Selge seadus vähendab olukordi, kus tuleb vaielda selle üle, kuidas normi tuleb tõlgendada. See

tähendab otsest rahalist kokkuhoidu nii riigile kui ka ühiskonnale tervikuna. Seega on

kavandataval muudatusel positiivne mõju kõigi mõjutatud sihtrühmade osas. Arvestades

muudatusest mõjutatud ametnike arvu, võib siiski lugeda muudatuse mõju ulatust ja sagedust

keskmiseks.

3. Terminoloogia korrastamine ja viimine kooskõlla tulirelvadirektiiviga

Terminoloogia ühtlustamise abil tagatakse paremini EL-i õiguse korrektne rakendamine Eesti

õiguses. Kavandataval muudatusel on oluline õiguslik mõju – Eesti õigus viiakse kooskõlla EL-i

õigusega, vähendades rikkumismenetluste riski. Sellised menetlused võivad viia trahvinõueteni ja

kahjustada Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil.

31

3.1. Sotsiaalne mõju

Terminoloogia ühtlustamine lihtsustab õigusnormide kohaldamist ja tõlgendamist.

Ühtlustatud terminoloogia vähendab arusaamatusi seaduse tõlgendamisel nii relvaomanike,

relvaloa taotlejate kui ka järelevalveorganite poolt. Relvaomanikel ja ettevõtjatel tekib parem

arusaam oma õigustest ja kohustustest. Täpsete ja EL-i õigusega kooskõlas olevate mõistete

kasutamine tagab, et relvaomanikud teavad täpselt, millised on nende õigused ja kohustused. See

väldib tahtmatuid rikkumisi, mis võivad tekkida mitmeti mõistetavate terminite tõttu. Negatiivse

mõjuna võib välja tuua asjaolu, et harjumuspäraste terminite muutmine võib ajutiselt tekitada

vastuseisu või skeptilisust, eriti kui puudub piisav selgitustöö. Seda on aga võimalik maandada

tehes piisavat ja laiaulatuslikku teavitust nii relvavaldkonnaga seotud isikute hulgas kui

ühiskonnas laiemalt.

3.2. Majanduslik mõju

Kavandatavate muudatustega kaasneb lühiajaline koolitus- ja kohanemiskulu ametkondadele ja

ettevõtjatele. Pikas perspektiivis aga halduskoormus väheneb ja suureneb efektiivsus.

Pikas plaanis toob muudatus kaasa järgmised positiivsed mõjud:

 lihtsustab relvade ja laskemoona importi ja eksporti EL-i turul;

 paraneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja suureneb võimalus osaleda rahvusvahelistes

kaitsetööstuse tarneahelates;

 väheneb ettevõtjate halduskulu.

Muudatus on kestva mõjuga, sest pärast jõustumist jäävad muudatused pikaks ajaks mõjutama

õiguskeskkonda, järelevalvet, ettevõtlust jms. Seega võib mõju sageduse hinnata kõrgeks, kuna

seaduse rakendamine ja tõlgendamine toimub igapäevaselt, eriti relvade käitlemisega tegelevates

ettevõtetes.

3.3. Mõju siseturvalisusele

Terminoloogia ühtlustamine ja selle viimine vastavusse tulirelvadirektiiviga avaldab otsest

positiivset mõju õiguskaitseasutuste tööle. Ühtne mõistete kasutus võimaldab koguda, töödelda ja

analüüsida relvadega seotud andmeid ühtses infosüsteemis, mis loob terviklikuma ülevaate

relvade liikumisest, omamisest ja kasutamisest nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Praegune olukord, kus samad relvaliigid võivad eri riikides olla erinevalt liigitatud või

määratlemata, on põhjustanud segadust ning takistanud tõhusat teabevahetust ja koostööd. Näiteks

võivad Eesti õiguskaitseasutused käsitleda relva poolautomaatse relvana, samal ajal kui mõnes

teises EL-i liikmesriigis liigitub sama relv täisautomaatseks ehk tsiviilkäibes keelatud relvaks.

Selline vastuolu raskendab õiguskaitseasutuste (nt PPA, KAPO, Maksu- ja Tolliameti) koostööd

ning võib kaasa tuua õiguslikke ja julgeolekuriske.

Ühtlustatud terminoloogia kasutuselevõtt parandab oluliselt relvade jälgitavust ja kontrollitavust.

Õiguskaitseasutused saavad varasemast täpsemalt ja kiiremini tuvastada:

 piiriülest relvade liikumist, sealhulgas legaalsete relvade jõudmist ebaseaduslikku

ringlusse;

 isikutega seotud riske, näiteks olukordi, kus sama isik on saanud relvaload mitmest

liikmesriigist või sooritanud kahtlaseid ostutehinguid;

 relvade väärkasutuse mustreid, mis võimaldab ennetavat sekkumist ja tõhusamat

32

järelevalvet.

Ühtne süsteem lihtsustab ka andmevahetust Interpoli, Europoli ja teiste EL-i liikmesriikide

asutustega, mis tugevdab koostööd rahvusvaheliste uurimiste ja operatsioonide raames. See

omakorda aitab kiiremini reageerida relvade salakaubandusele, terrorismi rahastamisele või

muudele siseturvalisust ohustavatele tegevustele.

Näide: Kui EL-i süsteemis liigitatakse teatud relv klassi A alla (keelatud tsiviilkäibes), kuid

Eestis on kasutusel üldisem mõiste, võib ekslikult väljastada loa, mis on vastuolus EL-i õigusega.

Terminoloogia ühtlustamine välistab sellised vead, tagades, et relvaload ja registreeringud

vastavad nii siseriiklikele kui ka EL-i nõuetele.

Kokkuvõttes tugevdab terminoloogia ühtlustamine õiguskaitseasutuste suutlikkust ennetada,

tuvastada ja tõrjuda relvadega seotud õigusrikkumisi, parandades nii siseturvalisust kui ka

rahvusvahelist koostööd.

3.4. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja -koormusele

Terminite ühtlustamine vähendab tõlgendusriske ning muudab järelevalve ja otsustusprotsessid

ühtlasemaks ja õiglasemaks.

Terminite ümberkujundamine võib algusfaasis tähendada vajadust:

 ajakohastada dokumendivorme ja infosüsteeme (sh relvaregister),

 koostada uusi juhendmaterjale ametnikele ja avalikkusele,

 koolitada järelevalveametnikke, relvalubade menetlejaid jm ametnikke.

Samuti võib kaasneda vajadus parandada andmevahetusvõimekust EL-i relvade alaste

infosüsteemidega, mis nõuab IT-lahenduste kohandamist.

Lihtsustub koostöö ja andmevahetus teiste liikmesriikidega (nt relvaregistri andmete põhjal).

Tulirelvadirektiiviga kooskõlas olev terminoloogia lihtsustab:

 andmevahetust teiste EL-i liikmesriikide ametkondadega,

 koostööd Europoli, Schengeni infosüsteemi (SIS II) süsteemidega,

 ühtlustatud aruandlust ja tähtaegadest kinnipidamist.

Samuti aitab see kaasa Eesti rahvusvahelise maine kujundamisele usaldusväärse ja läbipaistva

õiguskorra kehtestajana.

Kokkuvõttes mõjutab muudatus riigiasutuste töökorraldust kõrgendatud haldusliku valmisoleku

ja parema tööjaotuse kaudu. Kuigi algusfaasis kaasneb täiendav töökoormus seoses

infosüsteemide, koolituste ja dokumentide uuendamisega, toob muudatus pikemas perspektiivis

kaasa:

 väiksemad menetluslikud riskid,

 tõhusama järelevalve ja andmevahetuse,

 parema koostöö EL-i ja rahvusvaheliste partneritega.

Seega on muudatusel lühiajaline halduslik mõju, kuid pikaajaline positiivne ja püsiv mõju

riigiasutuste töö tõhususele ja haldussuutlikkusele.

33

4. Piiratud käibega relvade ja relva osade täpsustamine

Täpsem regulatsioon piiratud käibega relvade, nende osade ja lisaseadmete kohta vähendab

tõlgendamis- ja rakendusprobleeme.

5.1. Mõju siseturvalisusele

Kavandatavate muudatustega tagatakse parem kontroll piiratud tsiviilkäibega esemete turu

üle. Nii on politseil ja teistel järelevalveasutustel lihtsam kontrollida, kas nende esemete müük,

omamine, import ja eksport vastavad seaduse nõuetele. Praegu võib järelevalve olla ebaefektiivne,

sest mõni ese jääb nö halli tsooni: osade ametnike hinnangul on see piiratud käibega, teiste arvates

mitte. Kui seaduse regulatsioon on täpne, kaob see ebamäärasus.

Väheneb illegaalne kauplemine ning risk, et piiratud esemeid soetatakse teadmatusest või

tahtlikult seadusevastaselt. Kui inimene ei tea, et näiteks helisummuti kuulub piiratud käibega

esemete hulka, võib ta selle soetada e-poest või välismaalt, uskudes, et see on lubatud. Selge

seadus väldib juhuslikku õigusrikkumise riski. Kui reeglid on ebaselged, on mustal turul

tegutsejatel lihtsam oma tegevust õigustada. Selge ja ammendav loetelu võtab selle võimaluse ära

ning suurendab õigusrikkumiste avastatavust ja karistatavust.

Kavandatava muudatuse mõju on pikaajaline ja kestev. Muudatus suurendab siseturvalisust,

tagades parema kontrolli piiratud tsiviilkäibega esemete üle ning vähendades nende ebaseadusliku

soetamise ja kasutamise riski. Täpsem õiguslik regulatsioon võimaldab järelevalveasutustel

tõhusamalt tegutseda ning vähendab nii tahtmatute kui ka tahtlike õigusrikkumiste arvu. Mõju on

hinnatav positiivseks ja keskmise tugevusega, kuna see parandab turvalisust ilma ühiskonnale

märkimisväärset lisakoormust tekitamata.

5.2. Majanduslik mõju

Muudatusel on positiivne mõju majanduskeskkonnale ja ettevõtlusele. Relvaomanike ja

ettevõtjate jaoks selgem raamistik vähendab õigusliku eksimuse riski ja võimalikke

sanktsioone. Kui reeglid on ebaselged, võib relvaomanik või kaupleja tahtmatult rikkuda seadust

(nt müüa öösihikut ilma vajaliku loata). Rikkumine võib kaasa tuua rahatrahvi, relvaloa

äravõtmise või kriminaalmenetluse, mis tähendab majanduslikke ja mainekahjusid. Kui reeglid

on selged, saab relvaomanik või ettevõtja oma tegevust planeerida riskideta – see vähendab

õiguslikke eksimusi ja nendega kaasnevaid kulusid. See loob ka stabiilsema ärikeskkonna

ettevõtjatele, kes tegelevad relvade ja nende osade müügiga, ning suurendab õiguspärast

turuosalust.

Kui piiratud käibega esemete regulatsioon muutub selgeks ja turuosalised liiguvad hallist tsoonist

ametlikule turule, siis väheneb ebaseadusliku kaubanduse maht ja kasvab riigi maksutulu.

Lisaks säästab riik ressursse, sest ebaseaduslike tehingute avastamine ja uurimine on kulukam,

kui läbipaistva seadusliku turu haldamine.

Muudatuse mõju on pikaajaline ja kestev, kuna seadusemuudatus jääb kehtima pikaks ajaks.

Muudatusest mõjutatud isikute hulk turuosas on siiski marginaalne, mistõttu võib muudatuse mõju

hinnata väheoluliseks.

34

II Relvaloa ja relvaomanikuks saamise kord

II.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

Relvaloa taotlemise, selle kehtivuse pikendamise, relva soetamise ja relva võõrandamise

protsessid on lihtsad ja kõigile üheselt arusaadavad. Väheneb halduskoormus nii PPA-le kui

relvaluba omavatele isikutele ja kaupmeestele.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

1. Relvaloa taotlemine ja kohustus loa taotlemisel selgitada relva või loa vajalikkust

taotletaval kasutusotstarbel

RelvS sätestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, nende osade

ja laskemoona käitlemisele. RelvS-s sätestatakse muu hulgas, millistel otstarvetel võib Eestis relvi

soetada, omada ja vallata ning millistele nõuetele relvaomanik vastama peab. RelvS-i § 35 lõike 2

punkti 1 kohaselt peab taotleja relvaloa taotlusele märkima oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi

ja kontaktandmed ning käitlemiseks soovitava relva liigi, otstarbe ja hoiukoha. Samuti on ette

nähtud loetelu dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada, sealhulgas tervisetõend ning tõend

esmaabikoolituse läbimise kohta. Soetamisloa taotlemisel tuleb taotluses ära näidata soetatava

relva otstarve ja liik või konkreetse relva andmed.

Relvaloa ja paralleelrelvaloa kehtivuse pikendamisel peab taotleja esitama PPA-le taotluse, milles

tuuakse lisaks taotleja isiku- ja kontaktandmetele välja relva hoiukoht, taotlusele lisatakse

tervisetõend ning dokumendid, mis tõendavad loa omaja vastavust RelvS-i § 29 lõikes 2 või 3,

§ 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 11, 12, 13, 14 või 15 sätestatud nõudele. Kui pikendatakse

sellise relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivust, millel on märgitud relva otstarbena üksnes

turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitse), peab taotleja sooritama RelvS-i § 35 lõikes 6 nimetatud

relva käsitsemise katse.

RelvS-i § 11 järgi kohaldatakse loataotluste menetlemisele ja järelevalvele haldusmenetluse

seaduse61 (edaspidi HMS) sätteid arvestades RelvS-i erisusi. HMS-i § 6 sätestab haldusorganile,

milleks antud juhul on PPA, kohustuse välja selgitada asja lahendamiseks olulise tähtsusega

asjaolud ning koguda vajadusel selleks tõendeid. HMS-i § 38 lõikest 3 tulenevalt on

menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad

menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib

haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. HMS-i § 36 kohaselt

on haldusorgan kohustatud taotlejat soovi korral teavitama tema õigustest ja kohustustest,

vajalikest dokumentidest ning vajalikest menetlustoimingutest. Loa väljastamise menetlus lõpeb

HMS-i § 43 lõike 1 alusel haldusakti teatavakstegemise, taotluse tagasivõtmise, taotluse läbi

vaatamata jätmise või adressaadi surma või lõppemisega, kui haldusakt on seotud adressaadi

isikuga.

Viimastel aastatel on PPA varasemast enam hakanud relvaloa ja soetamisloa menetluses küsima

kirjalikult täiendavaid selgitusi, milleks taotleja relva vajab, viidates relva otstarbele ja HMS-le.

Praktikas on see aga tekitanud taotlejates pahameelt, kuna RelvS-st selline nõue otsesõnu ei nähtu.

61 Haldusmenetluse seadus – RT I, 06.07.2023, 31.

35

See vähendab õigusselgust ja on kaasa toonud kohtuvaidlusi. PPA andmetel vaidlustatakse

keskmiselt 30 PPA otsust aastas. Kohtus kestab vaidemenetlus sageli üle nelja aasta.

Siseministeeriumile esitatud pöördumistes on osutatud, et PPA on viimastel aastatel üha

sagedamini keeldunud uute soetamislubade väljastamisest või olemasolevate lubade

pikendamisest, põhjendades seda vajadusega esitada lisateavet soetatava relva vajalikkuse kohta.

Taotlejatelt on küsitud, milleks nad soovivad relva soetada või miks on neil vaja luba pikendada,

viidates HMS- i §-dele 6 ja 38. Selline praktika on taotlejate hinnangul olnud põhjendamatu ja

vastuolus seadusest tulenevate õigustega.

Kuigi RelvS-s ei ole erisätet, mille kohaselt peaks füüsiline isik oma loataotlust või relva

valdamise otstarvet eraldi selgitama, kohalduvad taotluse menetlemisel HMS-s sätestatud

uurimisprintsiip, selgitamis- ja põhjendamiskohustus. Kuna RelvS selleks taotlejat otsesõnu ei

kohusta, on see tekitanud taotlejates segadust ja pahameelt.

RelvS-i §-s 28 on loetletud füüsilisele isikule lubatud relvade otstarbed, RelvS-i § 31 loetleb

juriidilisele isikule lubatud relvade otstarbed, liigid ja hulga, RelvS-i § 26 lõige 7 sätestab

kollektsioneerimisloa maksimaalse lubatud kehtivusaja ning RelvS-i § 34 lõige 7 relvaloa

maksimaalse lubatud kehtivusaja. Kehtiva õiguse kohaselt peab PPA kontrollima taotluses

märgitud andmete õigsust ja otstarbe eesmärgipärasust — seda nii esmase loa väljastamisel kui

ka loa kehtivuse pikendamisel. Loa otstarve ja selle eesmärgipärasus peab olema täidetud kogu

loa kehtivuse aja. Näiteks, kui loa omaja loobub laskespordiga tegelemisest, puudub tal edaspidi

alus omada relvaluba laskespordiga tegelemise otstarbel. Sellisel juhul peab loa omaja esitama

relvaloa andmete muutmise taotluse ja valima relva omamiseks muu seaduses lubatud otstarbe või

esitama taotluse relvast ja relvaloast loobumiseks.

Relvadega seotud lubade menetlustähtaeg on kehtiva õiguse järgi kaks kuud. See tähendab, et

PPA peab alates taotluse menetlusse võtmisest kahe kuu vältel veenduma, et taotleja ise, tema

taotletav luba ja otstarve ning relva hoiutingimused vastavad RelvS-s sätestatud nõuetele.

Taotletava loa ja otstarbe eesmärgipärasust saab PPA kontrollida vaid taotlejalt täiendavalt

selgitusi küsides.

PPA praktikat toetab ka tulirelvadirektiiv, mille artikli 6 kohaselt võib tulirelva soetamiseks ja

valdamiseks anda loa ainult mõjuval põhjusel. Artikli 10 lõike 4 kohaselt tuleb loa omaja vastavust

nõuetele hinnata regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel, ning luba tohib pikendada ainult juhul,

kui selle väljastamise tingimused on jätkuvalt täidetud. Mõjuva põhjuse esitamine peab seega

toimuma nii esmasel taotlemisel kui ka loa pikendamisel. Kuigi selline põhjendatuse nõue tuleneb

EL- i õigusest, ei ole RelvS-i seda selgesõnaliselt üle võetud ega kehtestatud põhjendamise

kohustust sõnaselge sättena.

Relvaloa ja relvaomanikuks saamise korra ja selgitamiskohustusega seotud probleemide

lahendamiseks võimaliku parima lahenduse leidmiseks korraldas Siseministeerium

koostöökohtumisi erinevate huvitatud osapooltega. Kohtumistel toodi enim esile probleeme

relvade valdamise otstarvetega. Laekus ettepanekuid kaotada otstarbed üldiselt, kuid toodi välja,

et see võib tekitada probleeme jahimeestele. Leiti ka, et otstarbed võivad jääda, kui ei lisandu

eraldi otstarbe selgitamiskohustust. Teisalt tõdeti, et teatav selgitamiskohustus peaks siiski olema,

et tuvastada taotleja tegelik kavatsus soetatava relva kasutamiseks. Samas leiti, et selgituse

hindamisel võib menetlejale jääda liialt suur ja ebamäärane kaalutlusõigus.

Ka teiste EL-i liikmesriikide relvaseadused nimetavad ühe relvaloa taotlemise tingimusena oma

36

soovi põhjendamist. Saksamaa relvaseadus62 nõuab, et taotleja peab esitama selge sisulise aluse

või argumendi (saksa keeles „Bedürfnis“) relvaloa või relvadega seotud loa saamiseks. Eesti

keeles võiks öelda, et taotleja peab „näitama üles vajadust“ või „esitama põhjuse“, miks ta relva

omamise õigust soovib.

Läti relvaseaduse63 kohaselt on keelatud väljastada relvaluba isikule, kes ei ole esitanud veenvaid

põhjendusi relva omandamiseks.

Šveitsi relvaregulatsiooni kohaselt tuleb relvaloa saamiseks käsirelvadele (püstol, revolver) või

poolautomaatsetele relvadele esitada selgesõnaline põhjendus, välja arvatud juhul, kui põhjuseks

on sportlaskmine, jahipidamine või kollektsioneerimine64.

Poolas65 peab loa saamiseks taotleja esitama õigustatud põhjenduse relva omamiseks. Poola

seadusandluses on sellisteks aktsepteeritud põhjusteks märgitud näiteks sportlaskmine,

jahipidamine, relvade kogumine, ajalooliste lahingute taaslavastamine, väljaõpe ja isiklik kaitse.

Luba väljastatakse määramata tähtajaks, kuid selle saamiseks tuleb läbida aeganõudev ja kulukas

menetlus. Politsei määrab loa väljastamisel ära, mis otstarbel luba antakse, millist liiki ja mitu

relva isikul võib olla. Iga relv tuleb registreerida ning peab olema määratud hoiukoht. Lisaks

põhjendatud vajadusele tuleb täita mitmeid üldnõudeid. Taotleja peab läbima psühholoogilise,

silmaarsti ja psühhiaatri kontrolli, samuti üldmeditsiinilise läbivaatuse. Loast võib keelduda

näiteks diabeedi või nägemispuude tõttu. Politseil on õigus vaidlustada meditsiini- või

psühholoogiline hinnang, isegi kui nad ei esita selleks põhjendatud argumente.

Ka Sloveenias66 peab relvaloa taotlemisel esitama õigustatud põhjuse relva omamiseks.

Relvaseaduse § 14 kohaselt on see üks peamisi loa väljastamise eeldusi. Seaduses on määratletud

mitmed aktsepteeritavad põhjused, sealhulgas:

 isiku turvalisuse ohustatus sellisel määral, et relva omamine on vajalik enesekaitseks;

 jahitunnistuse olemasolu vastavalt kehtivale jahiseadusele;

 kuulumine laskespordiorganisatsiooni;

 relva omandamine pärimise või kingituse teel.

Lisaks õigustatud põhjendusele peab taotleja läbima meditsiinilise kontrolli ning sooritama relva

käitlemise oskusi tõendava eksami.

Uues RelvS-s tuleb seega tagada, et relvadega seotud lubade taotlused sisaldavad läbipaistvat

teavet relva kasutusotstarbe kohta, võimaldades asjakohast ja selget menetlusotsust. Luua tuleb

selge raamistik, mille kohaselt relvaluba antakse üksnes juhul, kui taotleja suudab piisavalt

selgitada relva vajalikkust ja taotletavat kasutusotstarvet.

2. Relvaloa kehtivuse pikendamine

Taotlus relvaloa kehtivuse pikendamiseks koos nõutud dokumentidega tuleb RelvS-i § 41 lõike 5

62 Waffengesetz (edaspidi WaffG), § 5, § 8 ning 13–18. Kättesaadav: https://www.gesetze-im-

internet.de/waffg_2002/. 63 Law on the Handling of Weapons, § 23 p 15. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 64 Federal Office of Police, Kättesaadav:

https://www.fedpol.admin.ch/fedpol/en/home/sicherheit/waffen/waffenerwerb.html. 65 Andrzej Turczyn, Maciej Rozwadowski, European Gun Rights – Keeping and Bearing Arms in Poland, January 21

2021. Kättesaadav: https://www.thetruthaboutguns.com/european-gun-rights-keeping-and-bearing-arms-in-

poland/?utm_source=chatgpt.com. 66 Jure Čepin, Radio Slovenija; translated by K. Sm, Slovenia's strict gun laws, 7. september 2018. Kättesaadav:

https://www.rtvslo.si/news-in-english/slovenia-s-strict-gun-laws/465339?utm_source=chatgpt.com.

37

kohaselt esitada PPA-le vähemalt kaks kuud enne relvaloa kehtivuse lõppemist. Kui relvaloa

omaja ei esita taotlust nimetatud tähtaja jooksul, saab ta esitada põhjendatud taotluse

menetlustähtaja ennistamiseks. Vastavalt HMS-i § 34 lõikele 1 võib haldusorgan mõjuva põhjuse

olemasolul tähtaja ennistada ning võtta taotluse menetlusse. Kui aga mõjuv põhjus puudub, tuleb

taotleda uut relvaluba üldises korras, tasuda tavapärasest kõrgem riigilõiv ning sooritada eksam,

mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi koos relvaeksam). Samuti tekib

tal relvaloa kehtivuse lõppemisel kohustus relv ja laskemoon PPA-le hoiule anda kuni uue loa

saamise või relva võõrandamiseni.

Praktikas põhjustab tähtajaks pikendamata relvaluba märkimisväärset halduskoormust nii loa

omajale kui ka haldusorganile. Kui pikendamistaotlus esitamata jääb ja seda mõjuva põhjuseta

tähtaja möödumisel ei rahuldata, tuleb alustada uut loa väljastamise menetlust. See toob kaasa

järgmised kulukad ja ajamahukad tagajärjed:

 isiku jaoks: tuleb läbida relvaeksam, tasuda kõrgem riigilõiv ning ajutiselt loovutada relv

PPA-le hoiule;

 PPA jaoks: tuleb menetleda eraldi taotlus uue relvaloa väljastamiseks, viia läbi

relvaeksam, korraldada relva ajutine hoiustamine ning vajadusel algatada relva

sundvõõrandamise menetlus;

 kui loa omaja ei täida uusi nõudeid ega võõranda relva kolme kuu jooksul, tuleb relv

sundvõõrandada, mis toob kaasa lisakohustuse maksta relva omanikule õiglane ja kohene

hüvitis, koormates asjatult riigieelarvet ja haldusressursse.

Selline kord on ülemäära jäik ega arvesta piisavalt proportsionaalsuse, õiguskindluse ega

haldusökonoomia põhimõtteid.

RelvS-s puudub säte, mis võimaldaks pikendada relvaluba pärast selle kehtivusaja lõppemist, ilma

et peaks alustama uut loa väljastamise menetlust. Seetõttu muutub relvaloa kehtivuse lõppemine

sisuliselt võrreldavaks loa tühistamisega, kuigi isik võib vastata kõigile loa väljastamise

tingimustele ja soovida selle kasutamist jätkata. Selline olukord on õigusselguse ja

haldusmenetluse otstarbekuse seisukohast problemaatiline.

3. Relvasoetamisluba

Kehtiva RelvS-i § 32 kohaselt peab iga relva soetamiseks taotlema PPA-lt relvasoetamisloa. Selle

loa taotlemise eelduseks on kehtiv relvaluba ja riigilõivu tasumine. See tähendab, et isegi kui

isikul on kehtiv relvaluba, peab ta iga uue relva ostmiseks eraldi taotlema soetamisluba ja tasuma

riigilõivuseaduse67 (edaspidi RLS) järgi riigilõivu.

Näide : Kui isik, kellel on kehtiv relvaluba jahipidamiseks soovib osta täiendava jahipüssi

(samasse liiki kuuluv relv), peab kehtiva õiguse kohaselt esitama PPA-le taotluse relvasoetamisloa

saamiseks, tasuma 60 eurot riigilõivu68, ootama taotluse menetlemist ja relvasoetamisloa

väljastamist ning alles seejärel saab relvakaupmees relva müügitehingu lõpule viia. Kõik see

toimub olukorras, kus isikul on juba olemas relvaluba ja kehtiv õigus vastavat liiki relva käidelda.

2024. aastal esitati PPA-le 2883 taotlust relvasoetamisloa saamiseks, neist 2649 korral luba ka

väljastati. 2025. aasta esimese kaheksa kuu jooksul esitati 1673 relvasoetamisloa taotlust, millest

rahuldati 1634.

Relvasoetamisloa taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

67 Riigilõivuseadus – RT I, 02.10.2025, 7. 68 RLS-i § 263 lõige 1 – RT I, 08.07.2025, 64.

38

Taotluse menetluses hindab PPA, kas:

 isikul on kehtiv relvaluba vastavat liiki relva käitlemiseks;

 taotletav relv vastab relvaloa otstarbele (nt enesekaitse, jahipidamine, laskesport,

kollektsioneerimine);

 relva hoiutingimused vastavad RelvS-i nõuetele;

 taotleja vastab jätkuvalt RelvS-i §-des 29 ja 30 sätestatud tingimustele (nt karistusregister,

eluviis).

Tehnoloogilised lahendused on muutnud korduva relvasoetamisloa taotlemise sisuliselt tarbetuks.

Alates 2019. aastast on relvalubade ja soetamislubade süsteem digitaliseeritud, sest PPA võttis

kasutusele uuel platvormil relvaregistri. Samuti on kasutusele võetud relvakaupmeeste

elektrooniline moodul relvaregistris, mille kaudu toimub:

 relvade ja laskemoona müügi arvestus;

 automaatne kontroll, kas isikul on kehtiv ja asjakohane luba tehingu tegemiseks;

 kogu tehingu andmete automaatne salvestamine relvaregistrisse reaalajas, nähtavusega

PPA-le.

2024. aastal võeti kasutusele relvaregistri järelevalve moodul, mis võimaldab seaduses sätestatud

tingimustel kontrollida relvaluba omavate isikutega seotud andmeid (näiteks karistusregistri ja

rahvastikuregistri andmed) regulaarselt ja automatiseeritult. Tegemist ei ole pideva jälgimise, vaid

tehnilise lahendusega, mis aitab PPA-l aegsasti tuvastada olukorrad, kus relvaloa kehtivus võib

olla mõjutatud — näiteks juhul, kui isiku karistus-, rahvastiku- või muude registrite või

infosüsteemide andmetes või muudes loa eelduseks olevates tingimustes on toimunud oluline

muutus. Automatiseeritud järelevalve võimaldab PPA- l teha paremaid ja ajakohasemaid otsuseid

relvalubade väljastamisel ja kehtivuse kontrollimisel, suurendades nii avalikku turvalisust kui ka

õigusselgust.

Vaatamata sellele, et relvaregister on tehnoloogiliselt võimeline automaatselt tuvastama ja

tõkestama ebaseaduslikke tehinguid, nõuab kehtiv RelvS endiselt iga kord eraldi

relvasoetamisloa taotlemist. See:

 koormab asjatult relvaomanikke, kellel on kehtiv relvaluba ja seaduslik õigus osta relv

teatud eesmärgil;

 põhjustab liigset halduskoormust PPA-le, kes peab menetlema vormiliselt sama isiku

iga korduvat taotlust, kuigi riskihinnang on sisuliselt sama;

 ei toeta digiriigi arengut ega haldusökonoomia põhimõtteid, mille kohaselt peaks

haldusmenetlus olema otstarbekas, kiire, kuluefektiivne ja eesmärgipärane.

Ka VTK koostamisele eelnenud huvirühmade kaasamiskohtumistel leiti ühiselt, et relva

soetamine võiks olla lihtsustatud. Kui isikul on kehtiv relvaluba ning tema sobivus relva

omamiseks on kontrollitud, ei peaks ta tehingu tegemiseks eraldi luba taotlema. Vajalik teave

saaks olla kontrollitav otse relvaregistri relvakaupmehe keskkonnas, mille kaudu saab kontrollida

vajalikke andmeid enne müüki. Selleks on vaja mõningaid IT-arendusi, kuid see lihtsustaks

protsessi oluliselt ja oleks kooskõlas nii tehnoloogilise võimekuse kui ka hea halduse

põhimõtetega.

4. Võõrandamisluba

Relva võõrandamiseks kaupmehele või kaupmehe juures on igakordselt vajalik PPA-lt

RelvS- i § 80 nimetatud võõrandamisloa taotlemine. Nõude eesmärk on tagada relvade

nõuetekohane ja turvaline käitlemine ning vältida nende väärkasutust. Relva võõrandamisluba

võimaldab riigil kontrollida relvade omandamist ja müümist ning ennetada kuritarvitusi,

39

terrorismi ja muid ohtlikke tegevusi. Lisaks aitab see tagada, et relvadega seotud tegevused

toimuvad seaduslikult, läbipaistvalt ning vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele. Enamasti on relva

võõrandamine lihtne protseduur, mille käigus tuleb veenduda, et relva soovib müüki anda või

müüa isik, kellel on selleks seaduslik õigus ning relvale ei ole kohtutäituri või pankrotihalduri

poolt seatud müügi piirangut. Samuti tuleb kontrollida, et võõrandatavat relva soetab selleks luba

omav isik. Kui relv soovitakse võõrandada relvakauplusele või anda komisjonimüüki peab relva

omanik leidma relvakaupluse, kuhu või mille vahendusel relv võõrandada.

2024. aastal esitati PPA-le 1554 taotlust relva võõrandamiseks, lube väljastati 1554. 2025. aasta

esimesel kaheksal kuul esitati 812 võõrandamisloa taotlust, lube väljastati 777. Alates 2023.

aastast on relva võõrandamisloa väljastamisest keeldutud kuuel korral. Neist viiel juhul ei olnud

ostjal veel relvasoetamisluba ja ühel juhul soovis isik relva kauplusele müüki anda, kuid kauplus

ei soovinud seda müüki võtta. Siinkohal on oluline, et PPA väljastab loa relva võõrandamiseks

dokumendina vaid juhul, kui relv võõrandatakse relvakaupmehele või relvakaupmehe juures. Kui

relv võõrandatakse PPA ametniku juuresolekul, vormistatakse müük juba praegu taotluse alusel

võõrandamisluba väljastamata.

Seega, relva omanik peab enne PPA-le võõrandamisloa taotluse esitamist veenduma, et relvale ei

ole seatud võõrandamisega seotud piiranguid või keeldusid ning saama kokkuleppe

relvakauplusega, kuhu või mille vahendusel relv võõrandatakse.

Selline lähenemine oli põhjendatud ajastul, mil relvade üle peeti arvestust paberkandjal ning

relvaomanike õigusi ja piiranguid tuli kontrollida käsitsi. Tänaseks on olukord oluliselt muutunud.

Alates 2019. aastast, mil võeti kasutusele uuendatud relvaregister ja digitaliseeriti relvaload, on

relvakaupmeestel võimalik kontrollida lubade andmeid ja relvaomaniku õigust relva võõrandada

otse relvaregistri kaupmehe mooduli kaudu. Samuti näeb relvaloa omaja relvaregistri

iseteeninduskeskkonnas, kas tema relvale on seatud müügipiirang. Seetõttu ei ole relva

võõrandamisloa taotlemine PPA-lt enam endisel kujul vajalik ega täida oma varasemat eesmärki.

Kehtiv regulatsioon eeldab, et ka kõige lihtsama tehingu puhul – näiteks kui relvaomanik soovib

müüa oma relva legaalselt tegutsevale relvakaupmehele – tuleb läbida täiendav ametkondlik

menetlus, mille ainus eesmärk on andmete uuesti kinnitamine. See:

 koormab põhjendamatult relvaomanikku, kes peab vormistama taotluse ja ootama

menetlust;

 seob politsei ressurssi formaalse otsuse tegemisega, kuigi andmed on elektrooniliselt

kättesaadavad ja kontrollitavad;

 ei paranda relvade järelevalvet ega turvalisust, kuna andmekontrolli saab teha

relvakaupmees otse relvaregistrist.

Sisuliselt on tegemist topelt kontrolliga, mis ei lisa järelevalvele kvaliteeti, vaid dubleerib

olemasolevat mehhanismi ja aeglustab legaalseid võõrandamistoiminguid. Sellega kaasnevad

mitmed praktilised kitsaskohad. Näiteks:

 kui relva omanik soovib relva müüa kiiresti, nt seoses kolimise või relvaloa lõppemisega,

võib menetlusaja tõttu relva seaduslikult võõrandada olla keeruline.

 kui PPA menetlusaeg pikeneb või relva omanik ei tea, et eraldi luba on vajalik, võib relv

jääda tema valdusse ka siis, kui tal puudub huvi või õigus seda edasi omada – see on

potentsiaalne turvarisk.

 relvakaupmees ei saa tehingut lõpetada enne, kui kõik dokumendid on vormistatud, kuigi

tal on juba olemas kõik õiguspäraseks kontrolliks vajalikud andmed.

40

Samamoodi relvasoetamisloast loobumisega nõustusid VTK koostamisse kaasatud huvirühmad

ettepanekuga loobuda võõrandamisloast, kuna sellega kaasneb praegu liigne bürokraatia. Relva

võõrandamiseks loa väljastamise menetluses kontrollib PPA, kas võõrandajal on selleks seaduslik

õigus. Seda, kas relv vastab loal märgitud andmetele, kontrollitakse tegelikult alles tehingu

sooritamisel. Leiti, et seda rolli võib täita hoopis relvakaupmees, kellel on seadusest tulenevalt

õigus relvade ja laskemoona müügiks. See looks relvade võõrandamiseks aja ja koha valimise

paindlikumaks ning väheneks halduskoormus nii relvaomanikule kui PPA-le.

II.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

1. Relvaloa taotlemine ja kohustus loa taotlemisel selgitada relva või loa vajalikkust

taotletaval kasutusotstarbel

Probleemi lahendamiseks tuleb RelvS-s selgesõnaliselt sätestada, et relvaloa taotlusele peab

olema lisatud selgitus, mis käsitleb relva taotlemise eesmärki.

Relvade käitlemisega kaasnevad potentsiaalsed ohud nii taotlejale, tema lähedastele kui ka

ühiskonnale laiemalt. Taotletava loa ja otstarbe selgitamine võimaldab menetlejal hinnata, kas

taotleja eesmärk (nt sport, jahipidamine, enesekaitse) on relva kasutamise seisukohast asjakohane,

põhjendatud ja proportsionaalne.

Relvaloa taotlemisel relva omamise soovi või relva otstarbe selgitamine on õigustatud mitmel

sisulisel ja õiguspoliitilisel alusel.

Relvade käitlemise lubamine on riigi julgeolekut ja avalikku korda puudutav tegevus, mille puhul

on tegemist erandliku õiguse, mitte subjektiivse õigusega. Erinevalt näiteks isiku üldistest

põhiseaduslikest vabadustest (nt sõnavabadus või liikumisvabadus), ei ole relva omamine ega

kandmine Eesti õiguskorras absoluutne ega piiramatu õigus. Seetõttu on riigil õigustatud huvi ja

kohustus kontrollida, miks ja millisel eesmärgil soovib taotleja relva soetada või omada.

Kehtiv RelvS seob relvaloa väljastamise kindlaksmääratud otstarbega, mis peab olema seaduses

nimetatud eesmärkide (nt jahipidamine, laskesport, enesekaitse, kollektsioneerimine jne) piires.

RelvS-i §-s 28 on sätestatud lubatud otstarbed füüsilistele isikutele ning §-s 31 juriidilistele

isikutele. Kuna relvaloa kehtivus ja kasutamine on seotud konkreetselt määratletud otstarbega,

tuleb haldusorganil hinnata, kas esitatud taotlus ja selle otstarve on sisuliselt põhjendatud ning

vastab seadusandja tahtele. Selgitamiskohustus aitab vältida relvalubade formaalset või formaal-

juriidilist väljastamist olukorras, kus tegelik vajadus relva omamiseks puudub või on kaheldav.

HMS-i üldpõhimõtetest tulenevalt on menetlusosalisel kohustus esitada taotlust põhjendavad

asjaolud ja tõendid. HMS-i § 38 lõige 3 kohustab menetlusosalist esitama talle teada olevad

menetluses tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas asjaolud, mis puudutavad taotluse eesmärki.

Samuti tuleneb HMS-i §-st 6 haldusorgani uurimiskohustus – relvalubade puhul tähendab see, et

PPA peab aktiivselt hindama, kas kõik loa väljastamise tingimused on täidetud. Selleks vajab

haldusorgan selget teavet relva omamise ja kasutamise eesmärgi kohta. Selgitamiskohustus on

seega menetluse mõistlikuks ja eesmärgipäraseks läbiviimiseks vältimatu.

Selgitamiskohustus on vajalik, et tagada hilisem järelevalve ja loa tingimuste täitmise kontroll.

Kuna relvaloa alusel võib isik omandada tulirelva, mille kasutamine kujutab ohtu elule ja tervisele,

peab riigil olema pidev võimalus kontrollida, kas relva kasutatakse jätkuvalt selleks otstarbeks,

41

milleks luba anti. Otstarbe muutumisel tuleb relvaluba muuta või relvast loobuda. Ilma selge

põhjenduseta ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, kas loa kasutamine vastab algsele taotlusele

ja seadusandlikule eesmärgile.

Selgitamiskohustus aitab eristada lubatud ja keelatud relvaotstarbeid ning vähendada väärkasutuse

riski. Näiteks on keelatud relvade soetamine või kasutamine eraviisiliseks „korra tagamiseks“ või

julgeolekutegevuseks või muudel eesmärkidel, mis ohustavad põhiseaduslikku korda. Selgituse

esitamine võimaldab haldusorganil hinnata, kas taotletav otstarve on ühiskondlikult aktsepteeritav

ja kooskõlas kehtiva õigusega.

Seetõttu on relvaloa taotlemisel eesmärgi ja vajaduse sisuline selgitamine mitte ainult menetluse

osa, vaid ka demokraatliku ja turvalise ühiskonnakorralduse seisukohalt oluline mehhanism.

RelvS-s relvaloa taotlusele selgesõnaliselt taotletava relva ja kasutusotstarbe selgitamiskohustuse

lisamine loob selguse nii taotlejale kui ka loa andjale ning aitab tagada EL-i õiguse nõuete

täitmise.

2. Relvaloa kehtivuse pikendamine

RelvS-i tuleb sisse viia regulatsioon, mis eristab selgelt relva omamise õiguse ja relvaloa

kehtivuse, võimaldades relvaloa kehtivuse lõppemisel säilitada isikul ajutiselt relva omamise

õigus ilma relva kasutamise õiguseta. Sarnaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse regulatsioonile

tuleb kehtestada mehhanism, mille järgi ei kaasne relvaloa kehtivuse lõppemisega automaatselt

kohustust relva viivitamatult üle anda või võõrandada, vaid isikul säilib kindlaks määratud tähtaja

jooksul võimalus relvaluba vahetada ilma uue loa taotlemise menetlust alustamata. Määratud

tähtaja jooksul peab relvaomanik, kas:

 taotlema relvaloa vahetamist relva kasutamise jätkamiseks,

 taotlema relva hoidmise õigust muul eesmärgil (nt kollektsioneerimine), või

 relva võõrandama.

Selline muudatus loob õigusselguse relva omamise ja kasutamise õiguse osas ning väldib

praktikas ebaotstarbekaid olukordi, kus loa kehtivuse lõppemine toob kaasa kohese relvast

loobumise nõude.

3. Relvasoetamisloast loobumine

Kehtiv relvasoetamisloa nõue on pärit ajast, mil relvade müügiarvestust peeti paberkandjal ja

järelevalve põhines manuaalsel kontrollil. Tänane regulatsioon ei arvesta digitaalse

andmevahetuse, reaalajas toimiva loakontrolli ega automatiseeritud järelevalve võimalusi.

Õigusselguse, proportsionaalsuse ja haldusökonoomia huvides on põhjendatud:

1. loobuda kohustusest taotleda relva ostuks eraldi relvasoetamisluba juhul, kui isikul on

kehtiv relvaluba ja relv vastab lubatud liigile ning otstarbele;

2. anda relvakaupmeestele õigus lõpetada tehing automaatse loakontrolli põhjal relvaregistri

kaudu, ilma et oleks vajalik PPA eelnev luba;

3. säilitada PPA kaalutlusõigus üksnes juhul, kui ilmneb relva iseloomust või tehingu

asjaoludest erakorralisi riske (nt erikonstruktsiooniga relv, relva ümberehitus vms).

Relvaloa väljastamise menetluses tuvastatakse, kas isik vastab kõikidele RelvS-st tulenevatele

nõuetele, sealhulgas relva soetamise ja hoidmise õiguspärasusele ning ohutusele. Isikul, kellele

on väljastatud relvaluba, on juba hinnatud:

42

 tema usaldusväärsus (nt karistusandmete kontrollimise ja elustiili hindamise kaudu),

 tervislik seisund,

 oskused ja teadmised relva käitlemiseks,

 ning olemasolevate relva hoidmise tingimuste vastavus RelvS-i nõuetele.

Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud, et sama isik peab iga järgmise relva soetamiseks läbima

uuesti formaalse loa taotlemise protsessi, mis dubleerib juba teostatud kontrollimehhanisme ja

suurendab asjatult halduskoormust nii taotlejale kui ka PPA-le.

Soetusõigust saaks jätkuvalt kontrollida relvaregistri kaudu. Relvaregistri kaupmehe keskkonnas

on võimalik tuvastada, kas isikul on kehtiv relvaluba ja milline on tema soetamisõigus

(relvaliikide ja koguste lõikes). Ostutehingu sõlmimisel kantakse relv automaatselt relvaloa omaja

relvaloale ning vastav teave edastatakse reaalajas relvaregistri menetluskeskkonda. See tagab

järelevalve toimimise ja relvade arvestuse ajakohasuse ka ilma soetusluba eelnevalt väljastamata.

Kui isik soovib relva soetada teistsugusel otstarbel (nt enesekaitse otstarbelt sportlaskmisele üle

minemine) või relvade arv ületab senise loa alusel lubatud koguse, peab ta esitama täiendava

taotluse PPA-le ning läbima vastava loa menetlusprotsessi. Selliselt säiliks proportsionaalne

kontroll uute asjaolude korral, samas kui rutiinsed tehingud oleks võimalik lahendada

halduskoormust vähendavalt.

4. Võõrandamisloast loobumine

Relva võõrandamine on lihtne protseduur, mille käigus tuleb veenduda, et relva soovib müüki

anda isik, kellel on selleks seaduslik õigus ning relvale ei ole kohtutäituri või pankrotihalduri poolt

seatud keelumärget. Seda saaks lihtsalt kontrollida kaupmees läbi relvaregistri

kaupmehekeskkonna.

Et tagada haldusprotsessi tõhusus ja kooskõla digitaliseeritud relvaregistriga, on põhjendatud:

1. kaotada kohustus taotleda PPA-lt luba relva võõrandamiseks, kui relv võõrandatakse

relvakaupmehele või tema vahendusel ja relv kuulub isikule seaduslikult;

2. volitada relvakaupmeest tegema isiku õiguste, piirangute ja relva seisundi kontrolli otse

relvaregistri kaudu;

3. säilitada PPA järelevalveroll erandlike juhtumite puhul, nt rahvusvaheline tehing, relva

erikonstruktsioon vms.

Selline muudatus oleks kooskõlas haldusökonoomia ja digiriigi põhimõtetega ning vähendaks

märgatavalt nii eraisikute kui ametiasutuste halduskoormust ilma julgeoleku- ja ohutusriske

suurendamata.

II.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Peamised muudatustest mõjutatud isikud on PPA, relvaloa omajad, relvaomanikud ja

relvakaupmehed.

Mõju eelanalüüs

Kavandatavad muudatused on suunatud relvalubade ja relvadega seotud menetluste õigusselguse,

haldusökonoomia ja proportsionaalsuse suurendamisele. Põhitähelepanu on loamenetluste,

43

taotluse selgitamiskohustuse, relvaloa kehtivuse pikendamise ning relva soetamise ja

võõrandamise korra lihtsustamisel. Üldiselt on muudatuste eesmärk vähendada PPA

halduskoormust, tagada taotlejate õiguste parem kaitse ning tugevdada menetluste läbipaistvust ja

proportsionaalsust, säilitades samas avaliku korra ja julgeoleku kaitse.

Selgitamiskohustus seaduses sätestatuna suurendab õigusselgust ja väldib kohtuvaidlusi, mis

on seni tulenenud nõude kaudsest olemusest. Selge eristus relvaloa kehtivuse ja relva omamise

õiguse vahel loob parema arusaama taotleja ja loaandja õigustest ning kohustustest.

Regulatsioonide ühtlustamine (nt tervisetõendi puhul juhilubade süsteemiga) suurendab õiguste

võrdsust ja vähendab tarbetut dubleerimist.

Võimaliku kaasneva negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et liiga jäigad selgitamisnõuded

võivad tekitada liigset formaalsust ja taotlejate rahulolematust.

1. Mõju siseturvalisusele

Selgitamiskohustuse RelvS-s sätestamine omab positiivset mõju siseturvalisusele, kuna see

võimaldab selgemalt hinnata relvade omamise vajalikkust ning vähendada väärkasutuse riski.

Riskipõhine järelevalve võimaldab keskenduda kõrgema riskiga juhtudele, suurendades tõhusust

ning tagades paremini avalikku korda ja riigi julgeolekut. Jätkuv automaatne kontroll relvaregistri

kaudu tagab, et relvade müük toimub vaid õigustatud isikutele.

Menetluste lihtsustamine võib luua soodsa pinnase formaalselt korrektseteks, kuid sisuliselt

küsitava vajadusega relvaomanditeks. PPA kaalutlusõiguse piiramine võib vähendada võimalust

reageerida erakorralistele riskidele paindlikult. Turvalisuse säilitamiseks on siiski oluline leida

tasakaal menetluste lihtsustamise ja kontrolli vahel ning tagada, et relvaluba omavad isikud on

vastutustundlikud ning nende tausta põhjalik kontroll on tagatud. Menetluste lihtsustamine

vähendab bürokraatiat ja võimaldab PPA-l suunata vabanev ressurss tõhusamale riskipõhisele

järelevalvele.

Muudatuste mõju on pikaajaline, sest seadusemuudatus jääb kehtima pikemaks ajaks. Menetluste

lihtsustamine vabastab PPA ressurssi, mida saab rakendada riskipõhisele järelevalvele ja avaliku

turvalisuse tagamisele. Seega võib hinnata muudatuse mõju oluliseks.

2. Sotsiaalne mõju

Kavandatavatel muudatustel on mitmeid positiivseid mõjusid nii olemasolevatele relvaloa

omajatele kui ka uutele taotlejatele. Regulatsiooni kaasajastamine vähendab ebavajalikku

halduskoormust, lihtsustab menetlusi ja suurendab õigusselgust, säilitades samal ajal vajalikud

kontrollimehhanismid avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks.

Menetlused muutuvad kiiremaks (nt lihtsustatud relvade ost-müük).

Relvasoetamis- ja võõrandamisloa nõude kaotamine juhtudel, kus mõlemal osapoolel on kehtiv

relvaluba, vähendab oluliselt bürokraatiat ja muudab relvade ostu-müügi või kinkimise

praktilisemaks. See suurendab relvaturu paindlikkust ja võimaldab relvaomanikel tehinguid

sõlmida kiiremini ja lihtsamalt – näiteks relvamessidel, näitustel või muudel avalikel üritustel, kus

soovitakse relvi vahetult osta või müüa. Uus lahendus sarnaneb juba tuttava praktikaga muudes

valdkondades (nt mootorsõidukite ost-müük), kus tehing on võimalik kohe pärast õiguste

kontrolli.

44

Kuna isiku relvaloa kehtivus eeldab tema varasemat sobivuse hindamist, ei ole eraldi

relvasoetamis- või võõrandamisluba sisuliselt vajalik – see dubleerib olemasolevat kontrolli ning

põhjustab tarbetut halduskoormust.

Muudatus, mille kohaselt ei pea relvaluba omav isik kohe relvast loobuma pärast loa kehtivuse

lõppemist, ennetab olukordi, kus isikud satuvad tahtmatult seadusega vastuollu. See väldib

ülemäärast halduskoormust ja annab isikule mõistliku aja asjaajamiste lõpetamiseks või loa

uuendamiseks.

Ehkki relvaloa taotlemisel kavandatud täiendav kohustus selgitada relva omamise eesmärki võib

suurendada taotleja koormust, on mõju eeldatavasti väike. Sarnast teavet küsitakse praktikas juba

praegu, mistõttu ei too muudatus kaasa lisatööd ega põhjendamatut tõkendit loa saamisele.

Arvestades, et isik puutub selle mõjuga kokku üksnes luba taotledes, on mõju vähene ja

ebaregulaarne. Seetõttu võib hinnata mõju ulatuse ja sageduse väikeseks.

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju PPA-le. Soetamis- ja võõrandamisloa kaotamine

vähendab oluliselt PPA halduskoormust, kuna kaovad senised igapäevased loa väljastamise

menetlused. See omakorda võimaldab suunata vabanevad ressursid tõhusamalt riskipõhise

järelevalve tegemisse. Riskipõhise lähenemise rakendamine loob eeldused sihipärasemaks

kontrolliks ning vähendab vajadust korduvate ja rutiinsete toimingute järele, võimaldades

keskenduda kõrgema ohupotentsiaaliga juhtumitele.

Praegu kulutab PPA märkimisväärse hulga tööaega relvalubade, relvasoetamis- ja

võõrandamisloa taotluste menetlemisele. PPA andmetel menetletakse aastas üle 2800

relvasoetamisloa taotluse, ligi 1500 võõrandamisloa taotlust ja lisaks tuhandeid relvalubade

pikendamise taotlusi. Kõigi nende menetluste läbiviimiseks kulub ametnikel aega, mis hõlmab

taotluse kontrollimist, dokumentide ülevaatamist, isikuandmete ja registrite kontrolli ning otsuse

vormistamist. Relvaregistri elektroonilised lahendused võimaldavad mitmeid toiminguid

tulevikus teha lihtsustatult ja kiiremini.

Kuigi relvasoetamis- ja võõrandamisloast loobumisel võib lühiajalises vaates väheneda

riigilõivutulu (nt 60 eurot soetamisloa eest), tasakaalustub see pikaajaliselt järgmiste teguritega:

 vähenevad halduskulud (vähem menetlusi, vähem ametnikutööd);

 väheneb kohtuvaidluste hulk ja sellega seotud kulud (praegu ligikaudu 30 vaidlust aastas);

 suureneb menetluse kiirus ja rahulolu, mis omakorda toetab relvaturu stabiilsust ja

maksulaekumisi.

Samuti lihtsustub koostöö relvakaupmeestega, kes saavad relva ostu-müügi toimingutes

senisest suurema rolli. See aga eeldab PPA-lt senisest rohkem järelevalvelist suunamist ja

koolitamist, et tagada süsteemi usaldusväärsus ja vältida väärkasutuse riske.

Negatiivse mõjuna võib välja tuua IT-arenduste vajaduse (relvaregistri arendamine). See

tähendab täiendavaid investeeringuid ning võib üleminekuperioodil põhjustada ajutisi tõrkeid või

süsteemi haavatavust. Seetõttu tuleb arenduste elluviimisel pöörata erilist tähelepanu

andmekaitsele, töökindlusele ja testimisele.

Lisaks tuleb arvestada, et loamenetluste vähendamisega jääb ära ka seotud riigilõivude

laekumine. Praegu moodustab soetamisloa eest tasutav riigilõiv osa PPA kaudu riigieelarvesse

laekuvatest tuludest. 2024. aastal väljastas PPA 2649 relvasoetamisluba. Relvasoetamisloa

45

väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 60 eurot. Seega laekus 2024. aastal relvasoetamislubade

väljastamise eest riigituludesse 158 940 eurot. Kuigi tegemist ei ole märkimisväärse tuluallikaga

riigi kogutulude mõistes, tuleb seda arvestada PPA eelarve kavandamisel, eriti

üleminekuperioodil, mil kasvavad ka arendus- ja järelevalvekulud.

Kavandataval muudatusel on pikaajaline mõju, kuna muudatused jäävad kehtima pikemaks ajaks.

Arvestades muudatusest mõjutatud ametnike arvu, võib siiski lugeda muudatuse mõju

keskmiseks.

4. Mõju majandusele

Muudatuste eesmärk on lihtsustada relvalubade, relvasoetamise ja relvade võõrandamisega seotud

protsesse, vähendada halduskoormust ning suurendada õigusselgust ja menetluste tõhusust.

Nendel muudatustel on mitmetasandiline mõju Eesti majandusele, hõlmates nii otseseid kui ka

kaudseid mõjusid avaliku sektori kuludele, ettevõtluskeskkonnale, IT-taristule, tööjõukuludele

ning tarbijate käitumisele.

Selgitamiskohustuse selgesõnaliseks sätestamiseks vajalikud lisatoimingud ei too füüsilisele või

juriidilisele isikule kaasa rahalisi kohustusi, kuid eeldavad taotluse põhjenduse lühikest ja üheselt

arusaadavat koostamist. Ajukulu on väike ning kordub iga uue taotluse ja pikendamise puhul,

samas vähendab ühtne nõue korduvate selgituste küsimist ja taotluste tagasisaatmist. Mõju on

püsiv, ent ulatuselt mõõdukas.

Relvaloa kehtivuse ja relva omamise õiguse lahutamine leevendab eraisiku jaoks harvaesinevaid,

ent kulukaid olukordi, kus hilinenud loa pikendamine tooks muidu kaasa nullist alustamise koos

eksami ja muude kohustustega. Sellise riski vähenemine vähendab ka vajadust relva kiirmüügiks,

mille tulemusel võib relva müügist saadav tulu olla tegelikust turuhinnast oluliselt väiksem.

Kõige suurema ja sagedasema rahalise mõjuga on relvasoetamisloast loobumine olukorras, kus

eraisikul on juba kehtiv relvaluba. Eraisikule kaob iga ostutehingu juures 60-eurone riigilõiv:

2024. aastal esitatud 2883 soetamisloa taotluse tasemel tähendaks see ligikaudu 172 980 euro

suurust koondkokkuhoidu, 2025. aasta esimese kaheksa kuu 1673 taotluse tasemel ligikaudu 100

380 eurot. Lisaks väheneb ajakulu, sest tehingut saab lõpetada samal päeval ilma eraldi loa

menetluseta, mis omakorda vähendab inimesele ohtu, et tema soovitud kaup müüakse “loa

ootamise ajal” ära. Ettevõtjale paranevad varude ringlus ja rahavoog: ostud katkestatakse harvem,

laojäägid vähenevad ning müügitsükkel lüheneb. Üleminekuga kaasnevad ühekordsed ja madalad

kulud töötajate koolituseks ning siseprotseduuride kaasajastamiseks.

Võõrandamisloast loobumine relvakaupmehe juures või tema vahendusel lihtsustab eraisiku

jaoks relva müüki ja komisjonimüüki. Tehingu saab vormistada kohapeal, väheneb lisakäikude ja

ooteaegadega seotud ajakulu ning lühema müügitsükli tõttu kahaneb hinnariski realiseerumise

tõenäosus, mis on eriti oluline kallima hinnaklassi relvade puhul. Ettevõtja jaoks tähendab see

kiiremalt muutuvaid varusid ning väiksemat administratiivset koormust, kuna vajalikud kontrollid

tehakse otse registris. Ka siin on ülemineku kulud ühekordsed ja madalad (töötajate juhendamine,

kontrollnimekirjad).

Lisaks võib seaduse selgem ja tõhusam rakendamine vähendada vaidluste ja vigade kulusid,

mis toovad kaasa varjatud säästu nii riigile kui ettevõtjatele.

Kavandatavate muudatuste mõju majandusele ja ettevõtlusele võib hinnata positiivseks.

Relvakaupmehed saavad suurema rolli tehingute tegemisel, mis võib suurendada nende

46

äritegevuse mahtu ja vastutust. Relvade ostu- ja müügi protsessid muutuvad kiiremaks ja

prognoositavamaks. See soodustab seaduslikku relvakaubandust. Lihtsustatud soetamis- ja

võõrandamisprotsess vähendab eraisikute ja ettevõtjate kulusid.

Relvakaupmehed on üks olulisemaid muudatuse sihtrühmi. Praegu sõltub iga müügitehing PPA

eelnevast loaotsusest. Kui relvasoetamis- ja võõrandamisloa nõue asendatakse automaatse

kontrolliga relvaregistri kaudu, võimaldab see tehinguid teha kiiremini ja paindlikumalt.

Näide: praegu kulub relva soetamiseks keskmiselt 1–2 nädalat, kuna tuleb oodata PPA luba.

Tulevikus saab relva müüa kohe, kui registri automaatne kontroll kinnitab isiku õigust relva

soetada. See suurendab müügi dünaamikat ja parandab kaupmeeste rahavoogu.

Relvaloa kehtivuse lõppemisel relvaõiguse säilimine määratud tähtaja jooksul vähendab

sundvõõrandamiste hulka ja stabiliseerib relvade järelturgu. Selgemad ja kiiremad menetlused

suurendavad relvaomanike õiguskindlust ja vähendavad põhjendamatut majanduslikku survet

relvaomanikele.

Kavandatavatel muudatustel on laiaulatuslik ja pikaajaline positiivne mõju majandusele, kuna

need suurendavad menetluste efektiivsust, vähendavad halduskoormust ja loovad stabiilsema ning

prognoositavama turu relvade ja nende osade müügiga tegelevatele ettevõtjatele.

Lühiajaliselt avaldab riigilõivutulu vähenemine mõõdukat negatiivset mõju riigieelarvele, kuid

samas vähenevad halduskulud ja tööjõukulu PPA-s, kuna menetlusi jääb vähemaks.

Pikemaajaliselt paraneb haldusökonoomia, vähenevad menetlus- ja kohtuvaidluste kulud.

Relvakaupmeestel ja tarbijatel vähenevad tehingukulud ning suureneb õiguskindlus. Turu

läbipaistvus ja seaduslik kaubandus suurenevad, mis võib tõsta maksulaekumisi ja vähendada

musta turu osakaalu.

Seega tõhustavad muudatused avaliku sektori ressursikasutust ja parandavad

ettevõtluskeskkonda. Mõju ulatus on riiklikul tasandil märkimisväärne, kuna muudatused

puudutavad nii relvaomanikke, kaupmehi kui ka ametiasutusi.

Kokkuvõtvalt on muudatuste mõju eraisikule ja relvavaldkonna ettevõtjale selgelt positiivne.

Suurim korduv ja vahetu rahaline kasu tuleneb relvasoetamisloast loobumisest (riigilõivude

kokkuhoid ning tehinguaja lühenemine), millega kaasneb ka tehingukatkestuste ja hinnariski

vähenemine. Võõrandamisloast loobumine parandab likviidsust eraisiku vaates ja kauba liikumist

ettevõtja vaates. Relvaloa kehtivuse ja omamise õiguse lahutamine maandab harvaesinevaid, kuid

kõrge kulumõjuga riske ning aitab hoida ära sunnitud kiirmüüke. Selgitamiskohustuse

täpsustamine lisab küll väikese püsikuluna lühikese ajakulu taotluse koostamisel, kuid see

tasakaalustub vaidluste ja korduvmenetluste vähenemise kaudu. Mõjude sagedus ja ulatus on

seega erinevad – soetamise ja võõrandamise muudatustel igapäevaselt tuntav ja märkimisväärne,

kehtivuse/omamise lahutamisel pigem harv, ent kõrge üksikmõjuga. Kõigil juhtudel on aga

ajahorisont püsiv ning kasu kumuleeruv.

III Relvaeksami praktilise osa (tulirelva käsitsemise katse) regulatsioon

III.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

Tulirelva käsitsemise katse on eksamineeritavale kättesaadavam, selle läbiviimine on paindlikum

ja korralduslikult tõhusam, samal ajal on tagatud aga kõrged ohutus- ja kvaliteedinõuded.

47

Muudatuste tulemusena väheneb halduskoormus nii PPA-le kui inimesele.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

1. Tulirelva käsitsemise katse

Kehtiva RelvS-i kohaselt korraldab relvaeksami, sealhulgas tulirelva käsitsemise katse,

vastuvõtmist PPA. Kuigi avaliku sektori kontroll tagab eksamite läbiviimise turvalisuse ja

usaldusväärsuse, on selle mudeli juures mitmeid kitsaskohti. Kuna RelvS ei võimalda relvaeksami

vastuvõtmist delegeerida erasektorile ja PPA-l ei ole piisavalt lasketiire, ei ole relvaeksami

praktilise osa vastuvõtmine piisavalt paindlik. Peamisteks probleemideks on:

 piiratud eksamite läbiviimise võimekus ja teeninduskohtade arv, mis toob kaasa pikki

ootejärjekordi ning vähendab eksami kättesaadavust ajaliselt ja geograafiliselt, eriti

väljaspool suuremaid linnu.

 vähene paindlikkus aja- ja asukoha valikus, eriti väljaspool suuremaid linnu. PPA

tehniliste ressursside ülekoormus mõjutab eksamite korraldamise tõhusust ja kvaliteeti.

Paindlikkuse puudumine raskendab kiiret reageerimist muutuvatele vajadustele ja

suurenenud nõudlusele relvaloa taotlemisel.

PPA korraldab relvaeksami vastuvõtmist suuremates maakonnakeskustes – Tallinnas, Pärnus,

Tartus, Jõhvis, Narvas, Paides, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares. Tallinnas, Rakveres ja Tartus

on PPA-l tulirelva käsitsemise katse vastu võtmiseks olemas oma lasketiir, kuid teistes asulates

tuleb võimalusel lasketiir rentida eraettevõttelt või partnerasutuselt. Kui sellist võimalust ei ole,

tuleb eksamineeritav suunata tulirelva käsitsemise katse sooritamiseks mujale. Näiteks Narvas ja

Pärnus kasutatakse selleks Sisekaitseakadeemia lasketiiru, Haapsalus aga Kaitseliidu lasketiiru.

Aastateks 2024–2027 prognoosis PPA keskmiselt 3 200 tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmist

aastas. 2024. aastal esitati PPA-le 679 esmase relvaloa ja 4748 relvaloa kehtivuse pikendamise

taotlust. 2025. aasta esimese kaheksa kuuga esitati 486 esmase relvaloa ja 2863 relvaloa kehtivuse

pikendamise taotlust.

Ühe isiku relvaeksami praktilise osa vastuvõtmisele kuluva toimingu omahinnaks on PPA 2023.

aastal hinnanud 133,8–145,85 eurot. RLS-i § 264 lõike 1 kohaselt tasutakse relvaeksami

vastuvõtmise eest riigilõivu 90 eurot. Kui relvaeksami käigus sooritatakse RelvS-i § 26 lõikest 2,

§ 35 lõikest 6 või 12 või § 41 lõikest 7 tulenevalt üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse,

tasutakse riigilõivu 75 eurot.69 Relvaeksami teooriaosa on võimalik üheaegselt õppeklassis võtta

vastu 10–15 inimeselt, kuid tulirelva käsitsemise katset saab lasketiirus korraga sooritada kuni

kaks inimest.

PPA lasketiirud on peamiselt hõivatud politseiametnikele tulirelva käsitsemise koolituste ja

treeningute läbi viimisega. Sellest tulenevalt on relvaeksami korraldamiseks eraldatud aeg

sõltuvalt asukohast ja nõudlusest varieeruv ühest korrast nädalas kuni ühe korrani kahe kuu vältel.

Selline eksamikorraldus aga ei taga piisavat paindlikkust tulirelva käsitsemise katse

vastuvõtmiseks ega sooritamiseks seadusest tuleneva taotluse menetlustähtaja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt on RelvS-i VTK koostamisel seatud eesmärgiks suurendada relvaeksami

praktilise osa kättesaadavust ja läbiviimise paindlikkust, säilitades samal ajal kõrged ohutus- ja

kvaliteedinõuded. Selleks on vajalik luua seaduslik alus, mis võimaldab tulirelva käsitsemise katse

vastuvõtmist delegeerida eraõiguslikele juriidilistele isikutele halduslepingu alusel tingimusel,

69 RLS-i § 264 lõige 2.

48

et neil on selleks vastav tegevusluba.

2. Relva käsitsemise katse nõue üksnes turvalisuse tagamise otstarbel relvaloa pikendamisel

RelvS-i § 41 lõike 7 kohaselt on isikul, kes taotleb relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivuse

pikendamist, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara

kaitseks), kohustus sooritada RelvS-i § 35 lõikes 6 nimetatud tulirelva käsitsemise katse (edaspidi

laskekatse).

Laskekatsel hinnatakse relvaloa omaja relva kasutamise oskust ning teadmisi relva käsitsemise

nõuetest. See aitab vähendada õnnetuste ning väärkasutuse riski ning tagab, et relvaloa omaja

oskab jätkuvalt relva ohutult käsitseda ja on valmis vastutama relva kasutamise eest.

Täiendava laskekatse kohustus relvaloa kehtivuse pikendamisel lisati üksnes turvalisuse tagamise

otstarbel relvaluba omavatele isikutele 2019. aastal70 põhjendusega, et kehtiv RelvS ei sätesta

enese ja vara kaitseks mõeldud relva omaniku kohustust regulaarselt relvakasutamise oskusi

värskendada. Enese ja vara kaitseks soovitakse relva tihti soetada siis, kui puututakse kokku

ohuolukorraga. Pärast ohutunde hajumist ja relvaloa saamist muutuvad enese ja vara kaitseks

mõeldud relvade omanikud tihti n-ö passiivseks relvaomanikuks, kes ei käi regulaarselt lasketiirus

ning nende relva kasutamise oskused hakkavad ajapikku kaduma. Erinevalt laskespordi või

jahipidamisega tegelevatest isikutest, kes osalevad regulaarselt treeningutel või jahil ning seeläbi

praktiseerivad relvakäsitlust, ei kasuta enese- ja varakaitseks relva omavad isikud oma relva

reeglina igapäevaselt ega arenda oma oskusi süstemaatiliselt. Seetõttu võib aastate möödudes

nende relvakäsitluse oskus oluliselt langeda, suurendades ohtu nii neile endile kui ka teistele.

2019. aasta RelvS-i muudatuse seletuskirjas71 lisatakse, et muudatus ei mõjuta relvaloa omanikke,

kellel on kehtiv relvaluba jahipidamiseks või vastava spordialaga tegelemiseks, kuna jahimehi ja

sportlasi võib pidada oluliselt teadlikumateks relvakasutajateks.

Täiendava laskekatse nõude kehtestamisel on jäänud tähelepanuta, et on jahimehi, kes oma relva

ohutu käitlemise- ja laskeoskust jahiseadusest tulenevalt tõendama ei pea, sest nad ei soovi küttida

suurulukeid. Seega ei pruugi kehtiv regulatsioon täiel määral tagada võrdsuspõhimõtte järgimist

ega täida oma eesmärki relva ohutu käsitlemise tagamisel võrdselt kõikide relvaomanike puhul.

Täiendava laskekatse õiguslik olemus on tekitanud arutelu, kas see on relvaloa kehtivuse

pikendamisel üks nõutavatest dokumentidest taotluse esitamisel või eeltingimus loa

väljastamiseks.

Praktikas on PPA rakendanud menetluspraktikat, mille kohaselt lubatakse täiendavale

laskekatsele ainult need isikud, kelle taotlus on esmase kontrolli käigus positiivselt hinnatud: st

kelle tervislik seisund, elukäik ja muud tingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Selline

järjekord aitab vältida olukordi, kus isik sooritab asjatult riigilõivu tasumisega seotud kuluka

laskekatse, kuid ei saa loa pikendust muul põhjusel. Menetluse loogika välistab õigustatud ootuse

tekkimise enne kõigi tingimuste kontrollimist.

Siiski tekib küsimus täiendava laskekatse õiguslikust olemusest relvaloa pikendamise kontekstis.

RelvS-i § 41 lõikes 2 on toodud relvaloa kehtivuse pikendamise taotluse juurde nõutud

dokumentide loetelu. Täiendava laskekatse sooritamise tulemus nende hulgas ei ole. Seetõttu tekib

70 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 09.03.2018, 1. 71 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muumise seaduse seletuskiri, lk 15. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd853dce-6578-49f3-9b76-deec08fe8dbd?activity=1#l9uPA0lE.

49

küsimus, kas laskekatse läbimine on formaalselt nõutav dokument või sisuline eeltingimus.

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-63872 asunud seisukohale, et relvaeksami

sooritamise tulemus on üks taotluse menetlusse võtmiseks vajalikest dokumentidest.

Ringkonnakohus mõistab seda normi nii, et kuna relvaeksami sooritamine on samuti üks relvaloa

väljastamise eeldusest, ei hakka RelvS-i § 35 lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema enne, kui isik

on eksami positiivselt sooritanud. Tõend relvaeksami sooritamise kohta on „nõutav dokument“

eelviidatud sätte tähenduses hoolimata sellest, et seda pole sõnaselgelt nimetatud RelvS-i § 35

lõikes 2 ning sõltumata sellest, kuidas relvaeksami tulemus vormistatakse (tunnistusena,

andmekogusse tehtava kandena vms). RelvS-i § 35 lõikes 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg on aeg,

mille jooksul peab PPA kontrollima nõutavate dokumentide õigsust, võtma seisukoha relvaloa

väljastamisel kaalutlusõigust käsitlevates küsimustes ning vormistama otsuse. Ringkonnakohtu

hinnangul ei pea PPA hakkama relvaloa väljastamiseks vajalikke menetlustoiminguid tegema

enne, kui isik on relvaeksami sooritanud.

Eeltoodust saab järeldada, et ka täiendava laskekatse sooritamise tulemust tuleks kehtiva RelvS-i

kohaselt pidada üheks taotluse juurde esitatavaks „nõutud dokumendiks“, ent PPA

menetluspraktika sellist lähenemist ei toeta.

Lisaks ei sätesta tänane regulatsioon selget korda ega piiranguid täiendava laskekatse

korduskatsete sooritamiseks. Kui isik ei soorita täiendavat laskekatset esimesel katsel

positiivsele tulemusele, tuleb talle anda võimalus korduskatseks. Siseministri 18. märtsi 2015.

aasta määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa

andmise kord“73 § 7 lõike 10 kohaselt võib laskekatset korrata mitte varem kui viie päeva pärast.

Samas seab RelvS- i § 35 lõike 1 alusel kohaldatav kahekuuline menetlustähtaeg ajalise piiri,

mille jooksul tuleb taotlus lahendada. Lõpmatult korduskatseid võimaldada ei saa, kuid

seadusandja ei ole määratlenud, kui palju katseid võib ühe taotluse menetluse raames läbi viia

ning kas ja millal tuleb menetlus lõpetada.

Selline määramatus toob kaasa õigusliku ebakindluse ja võib põhjustada vaidlusi nii haldusorgani

kui ka isiku õiguste ulatuse üle. Samuti võib menetluse venimine viia olukorrani, kus relvaluba

kaotab kehtivuse enne lõpliku otsuse langetamist, tekitades isikule ebaproportsionaalseid

tagajärgi, sealhulgas relva hoiule andmise või sundvõõrandamise kohustuse.

III.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

1. Tulirelva käsitsemise katse

Luua RelvS-i õiguslik alus ja korraldusmudel, mis võimaldaks laskekatse vastuvõtmise anda

osaliselt eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes tegutsevad halduslepingu alusel ja omavad

selleks vastavat tegevusluba. Selle eesmärk on:

 parandada relvaeksamite kättesaadavust ja paindlikkust nii ajaliselt kui ka

geograafiliselt;

 suurendada relvaeksamite läbiviimise tõhusust ja kiirust;

 tagada relvaomanikel head relva käsitsemise oskused ja seeläbi kõrge ühiskonna

turvalisuse tase;

 vähendada PPA koormust, võimaldades avaliku sektori ressursse tõhusamalt

72 Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2025. a otsus haldusasjas nr 3-23-638. 73 Siseministri 18. märtsi 2015. aasta määrus nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja

relvaloa andmise kord“ – RT I, 24.03.2023, 6.

50

kasutada.

Eraõiguslike eksamikorraldajate kaasamine võimaldab eksamit läbida ka väiksemates

piirkondades ja rohkematel aegadel, vähendades ooteaegu. Nii saaks laskekatset sooritada ka

väiksemates maakonnakeskustes ja piirkondades, kus praegu puudub selline võimalus.

Eraettevõtted võivad kiiremini ja paindlikumalt reageerida nõudluse muutustele. See võib

vähendada ooteaegu ja võimaldada eksami läbiviimist mitmekülgsematel aegadel, sealhulgas

väljaspool tavalisi PPA tööaegu.

PPA ressursside vabastamine võimaldab PPA-l keskenduda avaliku korra tagamisele, süütegude

avastamisele, tõkestamisele, ennetamisele ja menetlemisele.

RelvS-s on vaja ette näha uus tegevusluba nõudev tegevusala – relvaeksami korraldamine.

Selleks tuleb ette näha õiguslik alus halduslepingu sõlmimiseks PPA ja eraõigusliku juriidilise

isiku vahel, kes täidavad neile seatud nõudeid (nt nõuded eksamineerijatele, turvanõuded,

eksamitingimused). Ette tuleb näha nõuded eksamikorraldajate pädevusele, personali

koolitusele, turvanõuetele ja eksamitingimustele, mis tagavad eksamite usaldusväärsuse ja

ohutuse. Halduslepingu ja tegevusloa süsteem tagab, et nõudeid täidetakse ning avalik huvi ja

ohutus ei ole ohus.

Oluline on ette näha ka kvaliteedikontroll ja järelevalve süsteem, mis tagab eksamite

läbiviimise vastavuse RelvS-le ja ohutusnõuetele. Relvaeksami, eriti laskekatse läbiviimine on

tegevus, millega kaasneb ohutuse tagamine ja vastutus. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ka

eraõiguslikud eksamikorraldajad, kellele osa eksamite korraldamisest delegeeritakse, järgiksid

rangelt kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning tagaksid eksamite läbiviimise turvalisuse ja

usaldusväärsuse.

Laskekatse vastu võtmiseks erasektoris, tuleb selgelt määratleda õiguslik raamistik ja tehnilised

juhised, mis sätestavad eksamiprotseduuri, relva käsitsemise turvanõuded, vajaliku varustuse ning

eksamineeritavate ja eksamineerijate õigused ning kohustused. Need nõuded ei tohiks erineda

praegu kehtivatest nõuetest. Kõik eksamid peavad olema protokollitud ja dokumenteeritud,

sealhulgas tulemused, eksamitingimused ja võimalikud rikkumised, et tagada läbipaistvus ja

kontrollitavus. Näiteks tuleb iga laskekatsele registreeritud isiku kohta märkida katse toimumise

kuupäeva, asukoha, eksamineeritava ja eksamineerija andmed ning katse tulemus.

Tagada tuleb, et kõik eksamid – olgu avaliku või erasektori korraldatud – oleksid võrreldava

tasemega.

PPA-l peab olema õigus teha ettekirjutusi ja korraldada regulaarseid või juhuslikke kontrolle

eraõiguslike eksamikorraldajate tegevuse üle. Näiteks võiks PPA korraldada igal aastal vähemalt

ühe tegevusloa omanike külastuse, kontrollides nii dokumentatsiooni kui ka eksamite tegelikku

läbiviimist.

Näide 1: kui dokumentatsioonist ilmneb, et laskekatsed on läbi viidud ilma ametliku

protokollita või puuduvad katsete tulemused, siis võib see viidata laskekatsete

ebausaldusväärsusele. Sellisel juhul tuleb algatada järelevalve, mille tulemused võivad viia

halduslepingu lõpetamiseni.

Näide 2: kui piirkonnas, kus laskekatseid viivad läbi eraettevõtted, tekib korduvalt probleeme

katsete läbiviimisega (nt ohtlik käitumine või eksamitingimuste rikkumine), saab PPA kiiresti

51

sekkuda ja vajadusel keelata laskekatsete korraldamise seni, kuni kvaliteedikontrolli protseduurid

on ümber tehtud.

Tõhus ja selgelt reguleeritud kvaliteedikontrolli ja järelevalve süsteem on lahutamatu osa

laskekatse delegeerimisest eraõiguslikele isikutele. See tagab, et laskekatsetel on tagatud kõik

vajalikud ohutus- ja kvaliteedinõuded, kaitstes nii eksaminandide, eksamineerijate kui ka

ühiskonna turvalisust ning säilitades avaliku usalduse relvaeksamite süsteemi vastu.

On oluline, et eksamineerijad oleksid vastava väljaõppe ja kogemusega ning regulaarselt

täiendkoolitatud. Näiteks peab eksamineerija omama kehtivat laskeinstruktori litsentsi ning

läbima iga viie aasta järel täienduskoolituse ohutu relvakäsitluse teemadel.

Ette tuleb näha selged sanktsioonid, sealhulgas tegevusloa peatamine või tühistamine ning trahvid,

kui eksamikorraldaja rikub ohutusnõudeid või muid RelvS-i nõudeid. Näiteks, kui järelevalve

käigus selgub, et eksamitel ei järgita turvanõudeid või dokumentatsiooni ei peeta korrektselt, võib

tegevusloa peatada kuni rikkumiste kõrvaldamiseni vms.

RelvS-i täiendamine, võimaldades praktilise tulirelvaeksami osa vastuvõtmist halduslepingu

alusel pädeva eraõigusliku isiku poolt, tagab eksamite kättesaadavuse, suurendab korralduse

paindlikkust ning hoiab samas kõrgel tasemel relva käsitsemise nõuete täitmise kontrollitavuse ja

turvalisuse. See on vajalik samm RelvS-i uuendamisel, mis arvestab nii avaliku sektori võimaluste

piiranguid kui ka erasektori potentsiaali panustada riigi julgeolekusse ja korrakaitsesse.

2. Relva käsitsemise katse nõue üksnes turvalisuse tagamise otstarbel relvaloa pikendamisel

VTK-s püstitatud eesmärgi täitmiseks on otstarbekas:

 sõnaselgelt sätestada, et relvaloa vahetamisel on taotluse menetlustähtaja vältel taotlejal

kohustus läbida täiendav laskekatse ja esitada selle läbimise kohta tõend juhul, kui see on

nõutav (nt otstarbeks turvalisuse tagamine, harrastuslaskmine);

 kehtestada täiendava laskekatse korduskatsete maksimaalne arv või muu korduskatsete

tegemise kord, et välistada taotluse menetlustähtaja ületamist;

 hinnata vajadust ühtlustada regulatsioonid teiste relvakasutajate gruppidega (nt jahimehed,

kes ei tee suuruluki laskekatseid), et tagada võrdne kohtlemine relvakäsitluse oskuste

kontrolli osas.

Näha ette võimalus, et relvaloa kehtivuse pikendamisel võib täiendava laskekatse sooritamise

asemel lugeda nõude täidetuks, kui isik tõendab oma oskust relva käsitseda ja seda, et on teatud

ajaperioodil laskmistel osalenud, näiteks laskepäeviku sissekandega.

Muudatus suurendab menetluse tõhusust, vähendab halduskoormust ning loob relvaloa kehtivuse

pikendamiseks proportsionaalsemad ja paindlikumad nõuded, arvestades isiku varasemat

kogemust ja tegevust relva käsitsemisel.

52

III.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Peamised muudatustest mõjutatud isikud on relvaloa taotlejad, relvaomanikud ja kasutajad,

lasketiirupidajad ning PPA.

Mõju eelanalüüs

Muudatuse peamine eesmärk on suurendada eksamite läbiviimise tõhusust ja paindlikkust

suurendades avalikku usaldust relvaeksamite süsteemi vastu. Vähenev haldus- ja korralduslik

koormus võimaldab PPA-l keskenduda kriitilisematele ülesannetele nagu avaliku korra tagamine,

kuritegude ennetamine ning relvaomanike riskipõhine järelevalve.

1. Mõju siseturvalisusele

Eesmärk, et tulirelva laskekatse oleks paremini kättesaadav ja mugavam, aitab vähendada

ooteaegu. See võib soodustada seaduskuulekust ja relvaomanike vastutustundlikku käitumist.

Ühiskonna üldine usaldus relvaeksamite süsteemi osas suureneb, sest eksamiprotsess muutub

läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks. Seega on muudatusel positiivne mõju.

Eraõiguslike eksamikorraldajate kaasamine aitab vähendada PPA koormust, mille tulemusel

saab PPA keskenduda sisulisemasse järelevalvesse ja ennetusse ning avaliku korra ja turvalisuse

tagamisele. See omakorda võimaldab ressursside ümberjaotamist ning suuremat tähelepanu

üldisele turvalisusele. Siiski võib eraõiguslike juriidiliste isikute kaasamine laskekatse vastu

võtmisesse kaasa tuua kvaliteedi ja ühtsuse riske, kuid neid saab maandada tegevusloa-, koolitus-

ja järelevalve nõuetega.

Muudatuse mõju on oluline, kuna puudutab relva käsitsemise praktilisi oskusi, mis on otseselt

seotud eluohtlike olukordade vältimisega. Muudatus parandab süsteemi toimivust ja ohutust kogu

riigi ulatuses, mõjutades nii relvaomaikke kui ka avalikku turvalisust. Seega võib hinnata mõju

olulisust keskmiseks või isegi suureks. Kui järelevalvemehhanismid toimivad, on mõju riigi

siseturvalisusele selgelt positiivne ja märkimisväärne.

2. Sotsiaalne mõju

Kavandatavate muudatustega kaasneb positiivne mõju nii senistele relvaloa omajatele kui ka

uutele loataotlejatele.

Paindlikum laskekatsesüsteem loob rohkem võimalusi sobiva aja ja koha leidmiseks – võimalus

valida laskekatse tegemiseks sobiv aeg ja koht vähendab ajasurvega seotud probleeme ning

arvestab paremini isikute erineva elukorraldusega. Erasektori osalus võimaldab eksameid

korraldada väiksemates piirkondades ja väljaspool tavapäraseid tööaegu. Siiski võib laskekatsete

viimine eralasketiirudesse kaasa tuua lisakulusid ja kitsaskohti piirkondades, kus lasketiire on

vähem.

PPA andmetel oli erasektoris 1. juuni 2025. aasta seisuga kokku 67 lasketiiru ja 18 laskepaika.

Neist suurem osa PPA Lõuna (27) ja Lääne (24) prefektuuri ning pisut vähem Põhja (18) ja Ida

prefektuuri (16) haldusalas. PPA korraldab laskekatsete vastuvõtmist üheksas lasketiirus, neist

vaid kolm on PPA enda lasketiirud, teisi renditakse koostööpartnerilt või erasektorilt.

53

Muudatusega võib kaasneda negatiivne mõju, kui eksamikorraldajad ei järgi ühtseid nõudeid. Sel

juhul võib tekkida olukord, kus relva käsitsemise oskused ja ohutusnõuded varieeruvad. See võib

suurendada relvaohutusega seotud riske ning õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosust. Negatiivse

mõju esinemise tõenäosus väheneb kui eksamineerijate teadlikkust kontrollitakse regulaarselt ja

tehakse piisavat järelevalvet.

Muudatus mõjutab otseselt relvaomanike õigusi ja kohustusi ning avaliku ohutuse tajumist

ühiskonnas, mistõttu võib mõju olulisust hinnata kõrgeks. Mõju levib laialdaselt kogu

relvaomanike kogukonnale ja tugevdab avalikku usaldust riigi vastu. Seega on muudatusel

positiivne ja oluline sotsiaalne mõju, kuna see suurendab relvaeksamite kättesaadavust,

vähendab regionaalset ebavõrdsust, tugevdab avalikku turvatunnet ja edendab relvaomanike

vastutustundlikku käitumist. Selge järelevalve- ja kvaliteedisüsteem tagab, et ühiskonna usaldus

ja turvalisus kasvavad ilma uute sotsiaalsete pingete tekketa.

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju PPA-le. Arvestades, et aastateks 2024–2027

prognoosis PPA keskmiselt 3 200 tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmist aastas, hajutab

laskekatsete vastuvõtmine eralasketiirude kaudu oluliselt PPA koormust ja suurendab

paindlikkust eksami aja ja asukoha valikul. Vabanenud ressurssi saab suunata PPA

põhifunktsioonidele — avaliku korra tagamisele, süütegude ennetamisele ja menetlemisele.

Järelevalvekoormus PPA-le võib ajutiselt suureneda, kuna tuleb välja töötada tegevusloa ja

halduslepingu süsteem ning kontrollimehhanismid. Siiski on risk ajutine ja üleminekuperioodiga

seotud ja väheneb pärast süsteemi juurutamist.

Negatiivse mõjuna võib välja tuua IT-arenduste vajaduse (relvaregistri arendamine) eeldab

investeeringuid ja üleminekuperioodil võib süsteem olla haavatav. Lisaks peab PPA tagama, et

lasketiirudele halduslepingu kaudu antud õigus oleks piisava järelevalve all vältimaks selle

väärkasutust.

Kavandatav muudatus mõjutab PPA töökorralduse struktuuri ja ressursside jaotust, mis on

siseturvalisuse süsteemi põhielement, seega võib hinnata mõju ulatust oluliseks. Mõju suurus on

siiski keskmine, kuna muudatus vähendab küll märgatavalt halduskoormust, kuid suurendab

mõningal määral järelevalvekoormust.

4. Mõju majandusele

Kavandatavate muudatuste mõju majandusele ja ettevõtlusele võib hinnata positiivseks.

Laskekatsete vastuvõtmise delegeerimine eralasketiirudele võib suurendada nende käivet ja kaasa

tuua uute töökohtade loomise vajaduse. Eksamikorralduse laienemine väiksematesse

piirkondadesse loob kohalikke töövõimalusi ja lisatulu kohalikule teenusmajandusele (nt

lasketiirude rent, toitlustus, majutus).

Lühiajaline investeerimisvajadus eraettevõtjatele (nt varustus, koolitus, turvanõuded) võib

suurendada algkulusid, kuid investeeringud on pikaajalise tuluallikaga.

Muudatusel on positiivne ja tasakaalustatud mõju Eesti majandusele. See vähendab riigi

halduskulusid, elavdab erasektori tegevust ja soodustab regionaalset arengut. Kuigi esialgne

järelevalvesüsteemi ülesehitus nõuab investeeringuid, ületavad pikaajaline majanduslik kasu ja

kulutõhusus need kulud.

54

Kokkuvõttes on kavandatava muudatuse majanduslik mõju positiivne, keskmise suurusega ja

oluline.

IV Füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed

IV.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

RelvS-i regulatsioon on ajakohane, paindlik ning kooskõlas PS-i § 19 lõikes 1 sätestatud õigusega

vabale eneseteostusele. Seadus võimaldab füüsilistel ja juriidilistel isikutel õiguspäraselt ja

turvaliselt relvi omada erinevatel eesmärkidel, mille hulka kuuluvad peale traditsiooniliste

otstarvete nagu turvalisus, jahipidamine või laskesport, ka näiteks harrastuslaskmine või

pärandiks saadud relva säilitamine. Laiendatud on sihtgruppi, kes isikliku relvaga saaks panustada

riigikaitsesse.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

RelvS-s sätestatud füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed on selgelt piiritletud ja

konkreetsed ning paljudele relvaloa taotlejatele või juba relvaomanikele puudub seaduses nende

tegelikke eesmärke kajastav otstarve.

PPA andmetel oli 1. septembri 2025. aasta seisuga Eestis füüsilisest isikust relvaloa omajaid ca

23 500.

Kehtiva seaduse kohaselt võib füüsiline isik soetada, omada ja vallata relva järgmisel otstarbel:

 jahipidamine;

 vastava spordialaga tegelemine;

 tegelemine spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;

 turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitse);

 kutsealal tegutsemine;

 kollektsioneerimine;

 ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine.

1. septembri 2025. aasta seisuga oli Eestis 72 juriidilisest isikust relvaloa omajat. Juriidilise isiku

relvaloaga seotud relvi 2225, relvi müügis 4456 ja komisjoni müügis 886.

Juriidiline isik võib soetada, omada või vallata relvi järgmisel otstarbel:

 siseturvamiseks;

 vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;

 tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;

 õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;

 kollektsioneerimiseks;

 turvategevuse seaduse alusel turvamiseks;

 tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või

parandamiseks;

 ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;

 lasketiirus või laskepaigas laenutamiseks.

55

See loetelu ei kata piisavalt tegelikku relva kasutamise praktikat ega isikute erinevaid põhjendatud

vajadusi. Lisaks puuduvad mitmete otstarvete osas täpsed rakendusnormid või on need ebaselged,

mis põhjustab ebaühtlast halduspraktikat ja takistab seaduse eesmärgipärast rakendamist.

Peamised probleemid ja näited:

1. Harrastuslaskmise otstarve

Suur hulk relvahuvilisi ei soovi kasutada relva enese kaitseks, jahipidamiseks ega laskespordiga

tegelemiseks. Nad soovivad relva omada ja kasutada harrastuslikul eesmärgil, et näiteks

regulaarselt harjutada lasketiirus. Kehtiv RelvS eeldab, et selline isik liitub laskespordiklubiga,

mis omakorda kuulub laskespordiorganisatsiooni, ja täidab vastavad sportlase kriteeriumid, kuigi

tema eesmärk ei ole laskesportlaseks olemine, laskespordiorganisatsiooni tegevuses osalemine

ega võistlemine.

Selline nõue ei vasta nende inimeste tegelikule huvile. Nii nagu jahipidamine, on ka

harrastuslaskmine üks võimalikest hobitegevustest ja vaba aja veetmise võimalustest, mida ei

peaks võrdsustama sporditegevusega.

Kuna RelvS-s puudub eraldi laskeharrastuse otstarve, on harrastuslaskmine piiratud ja kallim –

lasketiirus saavad relvaloa puudumisel isikud lasta vaid relva laenutades ja instruktori järelevalve

all, mis suurendab kulusid ja vähendab harrastuslaskmise kättesaadavust.

Näide: isik soovib taotleda relvaluba, et aegajalt lasketiirus laskmas käia, kuid ei soovi

kuuluda laskespordiklubisse ega osaleda võistlustel. Praegune seadus ei näe ette sellekohast relva

valdamise otstarvet, mistõttu ei saa ta õiguspäraselt relva soetada. Lasketiirus on võimalik relvaga

laskmist harjutada ka relvaluba või isiklikku relva omamata, kuid sellega kaasnevad täiendavad

kulud. Isik, kellel puudub relvaluba, ei tohi iseseisvalt lasketiirus lasta, vaid peab kasutama

lasketiiru relva ning tegema seda laskeinstruktori järelevalve all. Seega tuleb tal tasuda nii relva

laenutamise kui ka instruktori teenuse eest.

2. Relvaomanikuks saamine pärimise kaudu

Tänased relva valdamise otstarbed ei arvesta olukorda, kus inimene soovib pärandada relva oma

järeltulijale, kes ei tegele jahipidamise, sportlaskmise ega turvalisuse eesmärgil relva omamisega

või ei vaja neil otstarvetel täiendavalt relvi, kuid soovib relva säilitada austusest pärandaja vastu

või perekonna ajaloopärandi osana.

Näide: inimene pärib isalt registreeritud jahirelva, kuid ei vasta ühelegi olemasolevale

otstarbetingimusele, mistõttu puudub tal võimalus relva seaduslikuks säilitamiseks. Ta võiks relva

lasta muuta laskekõlbmatuks, kuid ta sooviks siiski säilitada relva laskekõlblikuna lootuses see

kasutuskõlblikuna ühel päeval edasi pärandada.

Teiste EL-i riikide praktika relvade pärimise puhul on erinev. Saksamaal peab pärija olema

vähemalt 18-aastane, usaldusväärne, sobilik ja tal peab olema vastav relvade käsitlemise oskus.

See tähendab, et tal peab olema pärandatud relvade omamiseks relvaluba. Kui pärijal seda ei ole,

tuleb esitada taotlus relvaloa saamiseks. Päritud relvadele kehtivad samad nõuded nagu muudele

relvadele. Näiteks tuleb neid hoiustada vastavalt seadusele, tagades nende säilimise ja

turvalisuse74. Nagu Saksamaal, peab ka Lätis pärandatud relvade omamiseks olema pärijal

relvaluba. Kui pärijal seda ei ole, tuleb esitada taotlus relvaloa saamiseks. Pärandatud relvade

74 WaffG, § 20. Kättesaadav: https://www.gesetze-im-internet.de/waffg_2002/.

56

omamiseks peab pärija olema vähemalt 18-aastane, usaldusväärne, sobilik ja tal peab olema vastav

relvade käsitlemise oskus75.

Tšehhi Vabariigis võib pärandatud tulirelva omanikuks saada ilma eraldi relvaloa taotlemiseta,

kui relv on kantud relvade registrisse ja pärija täidab teatud tingimused (nt vanus ja

usaldusväärsus). Kuigi pärija võib relva omada, peab ta selle kandmiseks või kasutamiseks eraldi

relvaloa saama76.

Norra politsei võib anda loa tulirelvade ja nende osade mälestuslikuks omandamiseks ja

valdamiseks ülenejale või alanejale sugulasele, kes suudab tõendada piisavat tulirelva käsitsemise

oskust (näiteks ajateenistuse läbinuna või tegevust tunnustatud laskespordi- või

jahiorganisatsioonis). Pärimise või mälestusväärtuse alusel omandatavate tulirelvade koguarv ei

tohi ületada kolme terviklikku tulirelva77.

Seega kehtiv regulatsioon ei loo erisätteid pärandatud relvade puhul, mistõttu pärijad, kelle motiiv

on säilitada relv mälestusesemena, jäävad ilma seaduslikust võimalusest relva hoida

laskekõlblikuna. Rahvusvaheline praktika näitab erinevaid lahendusi (nt tingimuslik relvaluba,

vanus, usaldusväärsus, oskusenõue või piirangud säilitamisele), mida võiks kaaluda ka Eesti

õiguses pärimise erikorra loomiseks.

3. Isikliku relvaga riigikaitselises tegevuses osalemine

RelvS-i § 34 lõike 15 kohaselt võib kaitseväeteenistuse seaduse78 (edaspidi KVTS) § 7 tähenduses

tegevväelane, sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige või sõjaaja ametikohale

määratud reservis olev isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute

esindusorganisatsiooni (EROK) liige (edaspidi riigikaitses osalev isik) taotleda oma relvaloale

kantud ja relvaregistris registreeritud relva andmetele vastavat märget (edaspidi riigikaitse

märgend). Riigikaitse märgend annab riigikaitses osalevale isikule õiguse soetada, omada ja

vallata jahipidamise, spordi- või turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud relvale piiratud

käibega padrunisalve79 ning osaleda selle relvaga riigikaitselises tegevuses Kaitseliidu seaduse80

(edaspidi KalS) §-i 52 lõikes 1 sätetatud korras.

Praegune regulatsioon tekitab aga mitmeid probleeme:

 vanusepiirang: sõjaaja ametikohtadele kehtib vanuse ülempiir81. Kui isik selle täidab,

vabastatakse ta ametikohalt, mistõttu kaotab ta õiguse riigikaitse märgendile ning ei saa

enam oma isikliku relvaga riigikaitselises tegevuses osaleda. Samuti tuleb tal loobuda

piiratud käibega padrunisalvedest. See välistab riigikaitselise panuse andmise ka neil

inimestel, kes on jätkuvalt heas füüsilises ja vaimses vormis ning motiveeritud kaasa

lööma.

 paindlikkuse puudumine: mitmed relvaomanikud sooviksid riigikaitsesse panustada,

kuid ei saa töö- ja pereelu kõrvalt võtta endale püsivat rolli Kaitseliidus. Neil oleks aga

võimalik osaleda vabatahtlikuna või toetajaliikmena, kuid kehtiv regulatsioon ei võimalda

75 Law on the Handling of Weapons, § 39. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 76 Arms Act. Kättesaadav: https://www.zakonyprolidi.cz/translation/cs/2002-119?langid=1033. 77 Regulations on weapons, firearms, weapon parts and ammunition, § 5-4. Kättesaadav:

https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/2021-05-07-1452. 78 Kaitseväeteenistuse seadus – RT I, 27.09.2024, 6. 79 RelvS-i § 211 lõike 7 kohaselt on piiratud käibega padrunisalv poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli

padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv,

mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. 80 Kaitseliidu seadus – RT I, 30.04.2024, 3. 81 KVTS § 90.

57

neil isikliku relvaga sellistes tegevustes osalemist.

Kokkuvõttes piirab kehtiv lahendus nii kogenud ja motiveeritud inimeste panustamist kui ka

nende relvaomanike kaasamist, kes võiksid riigikaitses osaleda paindlikumal viisil.

Oskus käsitseda tulirelvi suurendab usku riigi kaitsmise võimalikkusesse ning tugevdab seeläbi

kaitsetahet. Inimene tunneb end turvalisemalt ja enesekindlamalt, kui tal on teadmised ja oskused,

kuidas reaalses kriisiolukorras tegutseda. See psühholoogiline kindlus aitab säilitada rahu ja

suurendab valmidust ennast ja laiemalt ka oma kodumaad kaitsta. Kaitsetahe ei ole ainult

emotsionaalne hoiak (patriotism), vaid ka teadmine, mida ma reaalselt teha saan, kui olukord

nõuab. Relva käsitsemise oskus teeb kaitsmise konkreetseks ja praktiliseks tegevuseks, mitte

abstraktseks mõtteks.

Kui suur osa ühiskonnast omab relvaoskusi (nt laskespordi, jahipidamise, ajateenistuse või

koolituste läbimise kaudu), tekib tugevam ühisvastutuse tunne. Inimesed ei looda ainult

professionaalsele armeele, vaid tunnetavad, et neil on samuti roll riigikaitses.

Oskused ja teadmised tekitavad tihti suurema huvi valdkonna vastu. Inimesed, kes on läbinud

relvaõppe või saanud laskekogemuse, võivad rohkem huvituda ka muudest

riigikaitsevaldkondadest – näiteks liituda Kaitseliiduga, osaleda õppustel jne.

Kuigi Šveits on neutraalne riik, millel on rahumeelne maine, on see siiski üks relvastatumaid riike

maailmas, selgub Genfis asuva organisatsiooni Small Arms Survey andmetest, mis on selles

valdkonnas tunnustatud analüüside allikas. Organisatsiooni 2018. aasta hinnangu82 kohaselt on

Šveitsis ringluses üle 2,3 miljoni tulirelva, mille hulka ei kuulu 360 000 relva, mida hoiavad

õiguskaitseasutused. Eraisikute omanduses olevate relvade arv ulatub Šveitsis ligi 28 relvani 100

elaniku kohta, mis asetab riigi Lääne-Euroopas neljandale kohale (pärast Soomet, Austriat ja

Norrat) ning maailmas 14. kohale. Maailma absoluutne rekord kuulub aga Ameerika

Ühendriikidele, kus on üle 120 relva 100 elaniku kohta. Eestis on eraisikute omanduses olevate

relvade arv 4,96 relva 100 elaniku kohta83.

82 Small Arms Survey, Global Firearms Holdings, juuni 2028. Kättesaadav:

https://www.smallarmssurvey.org/database/global-firearms-holdings. 83 Small Arms Survey 2018.

58

Tabel 1. Relvade arv EL-is 100 elaniku kohta

Riik Relvade arv 100 elaniku kohta

Soome 32,4

Austria 30,0

Küpros 29,1

Malta 28,3

Rootsi 23,1

Portugal 21,3

Prantsusmaa 19,6

Saksamaa 19,6

Luksemburg 18,9

Kreeka 17,6

Sloveenia 15,6

Itaalia 14,4

Horvaatia 13,7

Leedu 13,6

Belgia 12,7

Tšehhi 12,5

Ungari 10,5

Läti 10,5

Taani 9,9

Bulgaaria 8,4

Hispaania 7,5

Iirimaa 7,2

Slovakkia 6,5

Eesti 4,9

Madalmaad 2,6

Rumeenia 2,6

Poola 2,5

Allikas: Small Arms Survey 2018.

Šveitsis on relvade hoidmine kodus osa pikaajalisest kodanikukaitse traditsioonist. Šveitsi armee

tugineb süsteemile, kus enamik mehi läbib kohustusliku ajateenistuse ning säilitab pärast

teenistust relva kodus. Rahuajal hoitakse reservväelaste relvi kodudes (kuigi viimastel aastatel on

seda veidi piiratud). Sellise põhimõtte rakendamise tulemusena on Šveitsis tugev kodanikukaitse

traditsioon ja ühiskonnas kõrge kaitsetahe84. Uuringud näitavad, et šveitslased usuvad oma riigi

kaitsevõimesse, sest nad teavad, et neil endil on oluline roll.

Meie naaberriigis Soomes on kõrge ajateenistuse läbimise protsent ning relvaõpe on oluline osa

väljaõppest. Paljud soomlased osalevad ka pärast teenistust vabatahtlikus väljaõppes (nt

Maanpuolustuskoulutusyhdistys85). Ka Soomes on elanike seas tugev kaitsetahe – 2023. aasta

küsitluse86 kohaselt uskus üle 80% soomlastest, et riiki tuleks relv käes kaitsta. Head

84 France 24, Elena Pompei, Why do the Swiss have so many guns? 24. oktoober 2024. Kättesaadav:

https://www.france24.com/en/europe/20241024-why-do-the-swiss-have-so-many-guns?utm_source=chatgpt.com 85 Maanpuolustuskoulutusyhdistys. Kättesaadav: https://mpk.fi. 86 YLE News, Poll: Citizens' willingness to defend Finland, support for Nato hit all time high, 1. detsember 2023.

aasta. Kättesaadav: https://yle.fi/a/74-20006876?utm_source=chatgpt.com.

59

relvakäsitsemise oskused toetavad seda hoiakut.

4. Juriidilise isiku relva kasutamine jahipidamisel

RelvS-i § 34 lõike 6 punkt 3 ei võimalda juriidilisele isikule kuuluva relva kasutada andmist

külalisjahis osalejale, kuigi see on jahinduspraktikas vajalik ja mõistlik.

Jahiturism, kui ettevõtlusvorm, on laialt arenenud87. See on turismiharu, kus inimesed reisivad

teistesse piirkondadesse, et tegeleda jahipidamisega. See hõlmab jahipidamist looduslikes või

spetsiaalselt selleks ettenähtud aladel ning võib sisaldada nii suurulukite (nt põdrad, hirved,

metssead) kui ka väikeulukite (nt jänesed, faasanid) jahti.88

Ka Eestis korraldatakse külalisjahte89, kus osalevad nii välismaised kui ka kohalikud jahimehed.

Eesti metsad pakuvad jahipidamiseks palju võimalusi. Eestis on kütitavateks loomadeks hunt,

ilves ja karu, kes on enamikus Euroopa riikides looduskaitse all90. Külalisjahis osalejate seas võib

olla jahimehi, kellel ei ole oma relva kaasas, kuid kellel on kehtiv jahitunnistus ning õigus relva

kanda. Välisriigist saabuv külalisjahimees ei saa alati oma relva kaasa võtta, sest relvadega

reisimine võib olla seotud keeruka loa- ja tollimenetlusega. Samuti võib osaleda külalisjahil

inimene, kes Eestis küll omab jahipidamise otstarbel relvaluba, aga ei pea mõistlikuks osta või

kaasa võtta relva vaid üksikute jahikordade tarbeks. Sellises olukorras on mõistlik, et

jahikorraldaja või juriidiline isik (nt jahiselts või jahiturismi korraldav ettevõte) saab anda oma

relva kasutada külalisjahil osalejale.

Eestis on füüsilisel isikul lubatud anda oma relva kasutada ajutiselt teisele relvaluba omavale

isikule (vastavate tingimuste täitmisel) jahipidamise otstarbel. Juriidiline isik võib jahinduse

otstarbel anda relva kandmise õiguse vaid oma töötajale. Sarnaselt füüsilise isiku õigusele peaks

sama loogika kehtima ka juriidilise isiku relvade puhul, et ei tekiks põhjendamatut erinevust.

Kuigi Eestis on juriidilisel isikul õigus relvaluba taotleda ja relv soetada jahipidamise otstarbel, ei

võimalda kehtiv õigus juriidilisel isikul jahipidamise otstarbel relva laenutada. Praktikas oleks see

siiski mõistlik ja vajalik külalisjahimeeste vastuvõtmiseks ja jahiturismi sujuvaks korraldamiseks.

Mitmetes teistes EL-i riikides on jahiturismi soodustamiseks lubatud nii füüsilisest isikust

jahimehel kui ka jahiseltsil oma relva teatud ajaks välja laenata. Näiteks Rootsis võib jahiturismi

puhul juriidiline isik (jahiselts) anda relva kasutada külalisjahimehele, kes ei too oma relva kaasa.

Selleks kasutatakse laenusertifikaati, milles on kirjas nii omaniku kui ka laenaja detailsed andmed

ning kasutamise kestus (maksimaalselt 14 päeva)91. See süsteem on ilmekas näide, kus juriidiline

isik saab ametlikult ja selgelt tagada relva ajutise kasutuse, mis sobib hästi praktilise jahiturismi

korraldusega. Poolas on jahiturism hästi arenenud ning sealsed ettevõtted ja jahiseltsid võtavad

aktiivselt vastu välisriigi jahimehi92. Vastavalt Poola jahiseadusele võib välisriigi jahimees jahil

osaleda vaid kohaliku jahiseltsi esindaja järelevalve all, kes vastutab jahipidamise nõuete

järgimise eest. See tähendab, et jahiselts võib relva või muid vahendeid omada ja vajadusel ka

anda neid külalisjahimehele kasutada93.

87 https://www.bookyourhunt.com/en/hunting-in-europe. 88 https://et.wikipedia.org/wiki/Jahi-_ja_kalastusturism. 89 https://www.ejs.ee/jahipidamise-kord-ja-voimalused-eestis-viibivatele-valismaalastele/. 90 https://www.metskapteni.ee/tegevused/jahiturism-ja-kuttimine/. 91 https://jagareforbundet.se/jakt/hunting-in-sweden/borrowing-firearms/?utm_source=chatgpt.com. 92 https://waidmann.se/en/red-stag-hunting-in-poland/?utm_source=chatgpt.com. 93 Commercial Hunting in Poland – A Profitable Legacy of the Past, 28. veebruar 2025. Kättesaadav:

https://zakazpolowania.pl/aktualnosci/commercial-hunting-in-poland/?utm_source=chatgpt.com.

60

Lätis on juriidilisel isikul lubatud laenata külalisjahil osalejale relv koos lisaseadmetega üksnes

juhul, kui tegemist on jahiseltsiga, mis on saanud vastava loa. Läti relvaseadus sätestab, et

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, kellel on relvaluba või Euroopa

tulirelvapass, ning ka muu välisriigi kodanik, kellel on oma riigi pädeva asutuse väljastatud

relvaluba, võib jahil kasutada jahi tulirelvi, nende laskemoona, vahetatavaid olulisi osi ja neile

ettenähtud summuteid, kui need on registreeritud juriidilisele isikule, kellele kuulub või on

valduses luba ulukite pidamiseks aedikus94. Enamasti tähendab see siiski relva kasutamist umbes

poole tunni vältel.

5. Kollektsioneerimise otstarbe ebamäärasus

Kollektsioneerimine ei ole selgelt määratletud eraldiseisva relvaloa otstarbena ning puudub

regulatsioon selle kohta, kuidas võib kollektsioneeritavat relva kasutada. Lisaks ei peaks

kollektsioneeritavale relvale saama taotleda kasutusotstarvet, mis ei ole kooskõlas kollektsiooni

pidamise eesmärkidega (relva säilitamine ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel,

hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel). Relva kandmine ja kasutamine muul

otstarbel läheb vastuollu säilitamise põhimõttega.

Näide 1: kollektsionäär soovib viia relva lasketiiru demonstratsiooniks või katsetamiseks, kuid

seadus ei anna selleks piisavalt selget alust, kuigi RelvS-i § 25 lõige 9¹ võimaldab teatud juhtudel

relva eksponeerida.

Näide 2: kollektsionäär on aktiivne laskesportlane ning tema kollektsioonis on relvi, mis

sobilikud laskespordi harrastamiseks. Kuna RelvS ei sea piiranguid kollektsioneeritavate relvade

muul otstarbel registreerimiseks, taotleb ta sobilikele relvadele lisaks kollektsioneerimisloale ka

relvaloa laksespordi harrastamiseks. Pidevalt relva kasutamine treeningutel ja võistlustel kulutab

relva ega taga selle säilimist.

6. Kaitseliidu sportrelvad

Kaitseliidu liikmeks oleva laskesportlase kasutuses olevad relvad (nt .22LR kaliibriga püstolid või

vintpüssid) on klassifitseeritud sõjaväerelvadena95, mille tõttu nende transport välisriikides

toimuvatele võistlustele on põhjendamatult piiratud ja bürokraatlik. Samal ajal saab spordi

otstarbel registreeritud tsiviilrelvadega välisvõitlusele reisimiseks taotleda relvale PPA-lt Euroopa

tulirelvapassi ning eraldi igakordselt eraldi luba taotlema ei pea.

Näide: Kaitseliidu laskesportlane, kes soovib osaleda välismaal võistlusel, peab iga kord enne

võistlust taotlema relva ajutiseks väljaveoks Kaitseministeeriumi luba. Kuigi tegemist on

rahvusvaheliselt levinud spordirelvaga, mida kasutavad tsiviilisikud üle maailma, on RelvS-i

kohaselt tegemist sõjaväerelvaga. Mitmetes riikides kehtivad sõjaväerelvade veole ranged

nõuded, mille kohaselt tuleb nende veoks korraldada relvastatud saatemeeskond.

7. Turvalisuse otstarbe määratlematus

Selgelt ei ole määratletud, mitut relva võib omada turvalisuse tagamise eesmärgil ning millised

relvaliigid on selleks otstarbeks sobivad. Praktikas esineb olukordi, kui soovitakse turvalisuse

otstarbel soetada erinevaid tulirelvi lihtsalt huvist relvade vastu (ilus välimus, uus mudel,

94 Law on the Handling of Weapons, § 18 lg 2. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 95 Kaitseliidu relvad, sõltumata kasutusotstarbest on kantud sõjaväerelvade registrisse ning nende käitlemisele, sh

veole kehtivad sõjaväerelvade käitlemisele ette nähtud nõuded.

61

ajalooline taust, teine kaliiber, efektiivne laskekaugus, suurus, laadimise kiirus, padrunite hulk

salves jne), mitte sellepärast, et need on turvalisuse tagamiseks vajalikud. Kuna selgeid piiranguid

lubatud relvade hulgale ei ole seatud, on PPA-l keeruline otsustada uue relva soetamiseks loa

väljastamine olukorras, kus isikul on turvalisuse tagamise otstarbel olemas juba üks või kaks

tulirelva. Samuti ei ole selge, millal on põhjendatud turvalisuse otstarbel vintpüssi soetamine.

Vintpüssid on ette nähtud peamiselt jahinduseks, spordiks ning julgeoleku tagamise otstarveteks.

Kohtud on seisukohal, et PPA praktika relvade arvu piiramisel on vastuolus seaduslikkuse

põhimõttega, sest RelvS-s ei ole reguleeritud, kui palju relvi võib inimesel olla.96979899100101 Seega

PPA ei saa ise piiranguid seada.

RelvS-i § 29 lõige 11 sätestab, et rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel

soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka RelvS-i § 25 lõikes 7

kollektsioneerimise kohta sätestatut. Säte viitab sellele, et seadusandja on näinud ette võimaluse,

et turvalisuse tagamiseks võib omada rohkem kui kaheksa relva.

See tekitab ebajärjekindlust: ühelt poolt on seaduses viide võimalusele omada ka rohkem kui

kaheksa turvalisuse eesmärgil soetatud relva, teisalt puuduvad ühesed kriteeriumid relva vajaduse

hindamiseks.

EL-i riikide ülevaatest102 nähtub, et tulirelvade omamiseks loa saamine on üsna erinev. Mitmetes

riikides ei ole turvalisuse tagamise otstarbel tulirelva omamine üldse lubatud. Üheks selliseks

riigiks on meie naaberriik Soome103. Lätis104 aga on turvalisuse tagamise otstarbel tulirelvadest

lubatud omada vaid kuni 9 mm kaliibriga püstolit ja revolvrit ning sileraudset püssi, mille

padrunikesta pikkus ei ületa 76,2 mm. Lätis on piiratud ka füüsilisel isikul omada lubatud relvade

kogus – kokku võib ühele isikule kuuluda kuni kümme tulirelva, olenemata nende otstarbest105.

Eesti eristub selguse puudumisega – RelvS näeb ette võimaluse omada ka rohkem kui kaheksa

tulirelva turvalisuse otstarbel, kuid ei täpsusta nende liike ega piirarvu. Võrreldes Soome täieliku

keelu ja Läti konkreetsete piirangutega relvaliikide ning koguse osas, jääb Eesti regulatsioon

ebaselgeks ja jätab PPA-le otsustamisel õigusliku tühimiku.

IV.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

RelvS-s sätestatud otstarbed ja nende rakenduspraktikad ei arvesta piisavalt ühiskondlikke

vajadusi ja praktikas kujunenud olukordi. Puuduvad otstarbed (nt harrastuslaskmine,

relvapärand), mitmete olemasolevate otstarvete sisu on ebamäärane või piirangud on

põhjendamatult jäigad. Kehtiv regulatsioon ei taga proportsionaalset tasakaalu avaliku korra

tagamise ning üksikisiku õiguse vahel relva seaduslikule omamisele ja kasutamisele. Vajalik on

seaduse muutmine, et tagada õigusselgus, otstarbepõhine paindlikkus ja selgus ning kooskõla

96 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2023. a otsus 3-23-76. 97 Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2025. a otsus 3-24-1325. 98 Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. märtsi 2025. a otsus 3-24-1404. 99 Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2025. a otsus 3-24-2251. 100 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. veebruari 2025. a otsus 3-23-719. 101 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. mai 2025. a otsus 3-23-1001. 102 https://en.wikipedia.org/wiki/Overview_of_gun_laws_by_nation#Firearms_license. 103 Ampuma-aselaki, § 43, 1/1998, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1. 104 Law on the Handling of Weapons, § 7. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 105 Law on the Handling of Weapons, § 14 lõige 2. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.

62

põhiseaduslike õigustega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb:

1. lisada RelvS-i eraldi relva omamise ja kasutamise otstarbena harrastuslaskmine –

selle otstarbega isik võib taotleda relvaluba relva kasutamiseks üksnes lasketiirus, ilma

kohustuseta kuuluda laskespordiklubisse või osaleda võistlustel. Harrastuslaskmise

relva kasutamine oleks lubatud ainult lasketiirus. Sarnaselt turvalisuse otstarbel

registreeritud tulirelvaga, tuleb relvaloakehtivuse pikendamisel tõendada tulirelva

käsitsemise oskust;

2. lisada RelvS-i uus otstarve, mis võimaldab relva seaduslikku säilitamist pärimise teel

mälestus- või perekondliku väärtusena. Relva omamine oleks lubatud, kuid selle

kasutamine (nt laskmine, kandmine) nõuaks eraldi relvaluba. Relva pärandina

registreerimiseks peab olema vähemalt 18-aastane, vastama tervise- ja taustakontrolli

nõuetele ning omama piisavat relvakäsitsemise oskust. Piiramaks relvade kuhjumist

praktilise otstarbeta, võib kaaluda pärandina omada lubatud relvade hulga piiramist;

3. selgesõnaliselt määratleda RelvS-s, et turvalisuse eesmärk ei hõlma relvade kogumist

ja suunata kogumishuvilised kollektsioneerimisluba taotlema. Seega võiks sel otstarbel

lubada omada kuni kaheksat püstolit, revolvrit ja sileraudset püssi, välistades jahiks ja

spordiks mõeldud vintpüssid;

4. lisada võimalus, et juriidiline isik, kes omab relva jahinduse otstarbel või kellel on

tegevusluba vastaval tegevusalal tegutsemiseks, võib relva anda kasutada

külalisjahil osalejale, kellel on vastavat liiki relva käitlemiseks relvaluba ning kehtiv

jahipidamise õigus;

5. seada piirangud kollektsioonis oleva relva registreerimiseks harrastuslaskmise,

spordi ja jahipidamise otstarbel kuna nendel otstarvetel relva kasutamine ei täida

kollektsioneerimise eesmärki ega taga relva säilimist ajaloolisel või kultuurilisel

eesmärgil. Lisaks tuleks selgesõnaliselt sätestada õigus kollektsioneerimisluba omaval

isikul kontrollitud tingimustel oma kollektsioonis oleva tsiviilkäibes lubatud relva

edasitoimetamiseks ning kasutamiseks lasketiirus või laskepaigas demonstreerimise ja

uurimise eesmärgil;

6. lugeda Kaitseliidu tsiviilkäibes lubatud relvad, mis on registreeritud spordi

otstarbel, tsiviilrelvadeks ja kanda relvaregistrisse. Muudatus võimaldab Kaitseliidu

liikmeks olevatel laskesportlastel taotleda laskespordi eesmärgil reisimiseks Euroopa

tulirelvapassi. See vähendab bürokraatiat ja lihtsustab oluliselt nendega reisimist

rahvusvaheliselt tunnustatud laskevõistlustele;

7. laiendada riigikaitse märgendi taotlemise võimalust isikutele, kes ei ole määratud

sõjaaja ametikohale ning luua relvaomanikele paindlikum osalusvorm riigikaitselistes

tegevustes osalemiseks ning seada tingimuseks väljaõppe läbimine ning regulaarne

osalemine õppustel. Muudatus aitaks kaasata kogenud ja motiveeritud relvaomanikke

riigikaitsesse, tugevdada kaitsetahet ning tõsta ühiskonna valmisolekut kriisiolukorras.

Isikliku relvaga riigikaitsesse panustamise paindlikus loob tasakaalu riigi

julgeolekuhuvide, ohutuse ja kodanike kaitsetahte vahel.

IV.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Kõik RelvS-i alusel tegutsevad või selle muutmisest huvitatud isikud ja organisatsioonid,

sealhulgas relvaomanikud ja laskmist harrastavad isikud, jahindusorganisatsioonid ja jahimehed,

relvakollektsionäärid, Kaitseliidu ja riigikaitseorganisatsioonide liikmed ja vabatahtlikud,

RelvS- i järelevalve ja rakendamisega seotud ametiasutused.

63

Mõju eelanalüüs

Olemasolevate relva omamise otstarvete ülevaatamine ja täpsustamine omab positiivset mõju

õigusselgusele: vähendab tõlgendusprobleeme ja menetlejate kaalutlusruumi ning suurendab

õiguskindlust.

Ühe riskina võib välja tuua, et liiga kitsas või liiga lai sõnastus võib luua praktikas uusi

vaidluskohti.

1. Mõju siseturvalisusele

Turvalisuse tagamiseks lubatud relvade arvu ja liikide selge sätestamine tagab läbipaistvama

ja usaldusväärsema relvapoliitika. Turvalisuse tagamise eesmärgil omandatud relvade

maksimaalse hulga määramine aitab ennetada juhtumeid, kus lihtsast relvahuvist on üksikute

isikute käes suur hulk tulirelvi, mille tegelik eesmärk ei ole turvalisuse tagamine. Samuti väheneb

võimalus turvalisuse otstarbe all relvakollektsioone omada.

Relvade arvu ja liikide määramine turvalisuse otstarbel on siseturvalisuse seisukohalt positiivne

ja oluline samm edasi. See vähendab relvade väärkasutuse ja ebaseadusliku ringluse riski,

lihtsustab ja parandab riikliku järelevalve tõhusust ning tõstab õiguskeskkonna selgust, stabiilsust

ja prognoositavust. Ühtlasi aitab see luua parema tasakaalu üksikisiku õiguste ja üldise avaliku

turvalisuse vahel.

Uute otstarvete lisamine – harrastuslaskmine ja relvapärand – võib suurendada relvade

kättesaadavust laiemale ringile ilma selge regulatiivse sihita. Pärijate ring võib hõlmata ka isikuid,

kes ei soovi või ei oska relva käsitseda. Vajalik on eristada relva hoidmise õigus ja kasutamise

õigus.

Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused Eesti elanike seaduslikke võimalusi relva

omada ja kasutada, mis võib tõsta kaitsetahet ja ühiskonna sidusust. Avaliku turvalisuse risk püsib

kontrollitav, kuna kõik uued võimalused eeldavad relvaloa olemasolu ning vastava pädevuse

tõendamist. Võimalike riskide maandamiseks on vajalik:

 piirangute täpne sõnastus,

 järelevalve tugevdamine kollektsioonirelvade kasutamisel,

 harrastuslaskmise selge eristamine spordist ja enesekaitsest.

Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab otseselt vaid relvaomanike käitumist ja järelevalve

praktikat. Samas võib mõju olulisust hinnata kõrgeks, sest see suurendab ühiskonna turvatunnet

ja õigusselgust, aidates tagada relvapoliitika usaldusväärsust ja stabiilsust.

2. Sotsiaalne mõju

Suureneb õigusselgus – relva omamise otstarbed on täpsemalt reguleeritud, väheneb vaidluste ja

täiendavate selgituste vajadus.

Turvalisuse tagamiseks lubatud relvade arvu ja liikide selge sätestamine omab positiivset

mõju taotlejatele: suurendab selgust, kui palju ja milliseid relvi turvalisuse tagamiseks võib

omada. Ühtlasi aitab see vähendada kaalutlusõiguse subjektiivset rakendamist ja vaidluste hulka.

See välistab ka olukorrad, kus loa andmise otsused tuginevad üksnes halduspraktikale ja tekitavad

vaidlusi. Seaduses sätestatud piir loob etteaimatavuse nii relvaomanikele kui ka

64

järelevalveasutustele.

Uute otstarvete lisamine – harrastuslaskmine ja relvapärand – omavad samuti positiivset mõju

relvaluba taotlevatele isikutele. Harrastuslaskmise otstarbe ettenägemine loob võimaluse

legaalselt relva omada isikul, kes ei tegele laskespordiga, kuid harrastab laskmist hobi korras. See

toetab relvakultuuri arengut ja soodustab nende isikute ringi laienemist, kes oskavad relva ohutult

käsitseda. Pärimisega seonduva regulatsiooni muutmine loob seadusliku aluse relva pärijale,

vähendades vajadust relvade sundvõõrandamiseks või müügiks. See tagab peretraditsioonide ja

kultuurilise järjepidevuse.

Positiivsena saab välja tuua, et harrastuslaskmise ja pärimise võimaluste selge määratlemine ning

paindlikum regulatsioon võib suurendada inimeste osalust ning huvi relvadega seotud tegevustes,

mis omakorda võib kaasa tuua suurema teadlikkuse ja vastutustunde relvade kasutamisel. Laieneb

isikute ring, kes põhjendatult isiklikku tulirelva omada saavad. Tõuseb Eesti elanike kaitsetahe ja

panus riigi julgeolekusse.

Pärimisotstarbe lisamine aitab säilitada relvapärandit ning toetab kultuurilist identiteeti ja

ajaloolist teadlikkust. Teisalt võib piirangute leevendamine ja uute otstarvete võimaldamine

suurendada relvade arvu ning nende kättesaadavust, mis omakorda võib tõsta relvade

väärkasutuse või õnnetuste riski

Kollektsiooni relvade kasutamine kontrollitud tingimustes (tiirus, laskepaigas, näitustel)

soodustab relvakultuuri ja ajaloolise pärandi tutvustamist, säilitades samas turvalisuse kontrollitud

tingimustes.

Kaitseliidu sportrelvade tsiviilrelvana arvele võtmine vähendab bürokraatiat ja suurendab

Kaitseliidu liikme võimalust osaleda rahvusvahelistel võistlustel Kaitseliidu relvaga. Muudatusel

on positiivne mõju Eesti laskespordi konkurentsivõime tõstmiseks.

Riigikaitse sihtgrupi laiendamine (isikliku relva kasutamine riigikaitses) suurendab elanike

valmisolekut panustada riigikaitsesse, tugevdades laiapindse riigikaitse põhimõtteid.

Kavandatavad muudatused tuleb sõnastada väga selgelt, et vältida relvade ebaseaduslikku

kasutust kriisiolukorras.

Kavandatava mõju ulatus on suur, kuna muudatused mõjutavad märkimisväärselt relvakultuuri,

ühiskonna hoiakuid ja relvaomanike ringi. Arvestades, et muudatused suurendavad ühiskondlikku

usaldust, vastutust ja panust riigikaitsesse, soodustades sotsiaalset sidusust ja turvatunnet võib

mõju olulisust hinnata kõrgeks.

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Kavandatud regulatsiooni eesmärk on ajakohastada ja laiendada relva omamise ning kasutamise

otstarbeid, et need vastaksid paremini tänapäevastele vajadustele ja ühiskondlikele muutustele.

Muudatustel on mitmekülgne mõju, mis hõlmab nii halduskoormuse ja kulude vähenemist kui ka

avaliku sektori töö tõhususe kasvu.

Terminite ja otstarvete täpsustamine muudab RelvS-i kohaldamise ühtlasemaks ja

prognoositavamaks.

Praegu peab PPA sageli tegema sisulisi tõlgendusi olukordades, kus taotleja tegelik eesmärk ei

sobitu ühegi RelvS-s sätestatud otstarbega (nt harrastuslaskmine või pärandatud relva säilitamine).

65

See on tekitanud ebaühtlast praktikat ning toonud kaasa vaidlusi ja vaideid.

Pärast muudatuste jõustumist väheneb otsustusruumi subjektiivsus ning ametnike töö muutub

tehnilisemaks ja ühtsemaks. Samuti väheneb vajadus individuaalsete erandite ja seletuste

koostamiseks, mis omakorda vähendab ametnike töökoormust.

Uute otstarvete lisandumine (harrastuslaskmine, pärandrelv) toob kaasa taotluste mahu ajutise

kasvu seaduse rakendumise esimestel aastatel, kuid vähendab üldist menetluskoormust pikemas

vaates.

Uute otstarvete lisamine ja täpsustamine eeldab ka relvaregistri ajakohastamist – lisada tuleb

uued otstarbed („harrastuslaskmine”, „pärandrelv” jne) ja täpsustada olemasolevate seoseid.

Selleks vajaliku IT-arenduse maht on hinnanguliselt 50 000–100 000 eurot, kuid see on

ühekordne investeering.

Pärandatud relvade säilitamiseks loodav erand vähendab PPA töökoormust, sest relvi

muudetakse laskekõlbmatuks ja hävitatakse vähem.

Selge piirang relvade arvule ja liigile turvalisuse eesmärgil vähendab haldusvaidlusi ja

kohtukulusid. Praegu kulub PPA-l ja kohtutel ressursse juhtumitele, kus isikud vaidlustavad

relvade arvu piirangut või loa tühistamist. Muudatus loob õigusselguse ja vähendab vaidluste

hulka eeldatavasti 10–15% võrra.

Muudatuste mõju ulatus sihtrühmale on väike. Need eeldavad küll ametnike koolitamist,

juhendmaterjalide uuendamist ja avalikkuse teavitamist uute otstarvete ja õiguse kohta, kuid see

koolituskulu on ühekordne. Samas väheneb tulevikus koolitusvajadus pikemas perspektiivis, sest

seadus muutub selgemaks ja vähem tõlgendatavaks, mistõttu võib muudatuste mõju hinnata

oluliseks.

4. Mõju majandusele

Muudatus, mis lubab juriidilisel isikul anda oma relva kasutada külalisjahil osalejale, loob

olulise eelise nii välis- kui ka siseriikliku jahiturismi arendamiseks. See võimaldab

külalisjahimeestel osaleda jahil ilma vajaduseta relva transportida või soetada. Kavandatavate

muudatuste järgselt kehtivad juriidilise isiku relvade kasutamisele samad nõuded nagu füüsilise

isiku relvadele. Juriidilise isiku relvade kasutada andmine külalisjahil osalejatele võib omada

teatavat majanduslikku mõju. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et see võib suurendada

jahiturismi atraktiivsust ja lihtsustab jahi korraldamist. Seeläbi võib suureneda kohalike

ettevõtjate tulu. Jahiturismi lihtsustumine suurendab väliskülaliste arvu, kes saavad osaleda

jahil Eestis, mis omakorda suurendab nõudlust:

 majutusteenuste järele (hotellid, külalistemajad),

 toitlustuse,

 transpordi ja giiditeenuste järele,

 jahikorraldajate teenuste järele (sh trofeede töötlemine, logistika, jahisaagi käitlemine).

Eesti jahinduse kui teenuse kvaliteedi tuntus võib suureneda, meelitades rohkem rahvusvahelisi

kliente ja suurendades välistulu. Samas turvalisuse risk ei suurene, kuna relva võib kasutada vaid

isik, kellel on relvaluba ja vastavad oskused.

Harrastuslaskmise otstarbe seadustamine avab uue sihtrühma inimestele, kes soovivad

tegeleda laskmisega hobikorras. Harrastuslaskmise tõttu võib suureneda lasketiirude ja

66

relvakaupmeeste tegevus. Lasketiirude ja laskepaikade kasutus võib mõnevõrra suureneda,

mis toob kaasa:

 rohkem makseid teenuse eest,

 suurema vajaduse relvakoolituse ja juhendamise järele,

 suuremad investeeringud uutesse tiirudesse või olemasolevate renoveerimisse.

Relvade, laskemoona ja lisaseadmete müük võib suureneda, mis tähendab lisatulu

relvakaupmeestele ja vahendajatele.

Kollektsioonirelvade kasutamise võimaldamine tiirus ja laskepaigas ning pärimise

võimaldamine uue otstarbena loob uue kultuurilise ja haridusliku väljundi. Kollektsionääridele

avaneb laiem võimalus relvi eksponeerida ja tutvustada, mis võib toetada kultuuriturismi ja

suurendada huvi relva- ja militaarajaloo vastu.

Relvade kättesaadavuse kasv võib tekitada mure avaliku turvalisuse pärast. Neid riske on aga

võimalik maandada läbi selle, et kõik kasutusvõimalused on seotud kehtiva relvaloa ja pädevuse

nõudega. Kollektsioonirelvade kasutamine on lubatud ainult kontrollitud tingimustes (nt

lasketiir, näitus). Samuti välistab järelevalve ja regulatsioonide täpsustamine võimaliku

väärkasutuse ja suurendab usaldust.

Kavandatavatel muudatustel on selgelt positiivne majandusmõju, mis tugevdab

ettevõtluskeskkonda, toob lisa­tulu riigile ja kohalikele teenusepakkujatele ning toetab jahinduse

ja laskekultuuri kestlikku arengut. Muudatused mõjutavad mitut majandussektorit (turism,

kaubandus, teenused) ja loovad uusi tuluvõimalusi, mistõttu võib muudatuste majanduslikku mõju

hinnata keskmiseks. Samas toetab muudatus maapiirkondade ettevõtlust, ekspordivõimekust ja

Eesti rahvusvahelist kuvandit turvalise jahiturismi sihtriigina, seega võib muudatuse olulisust

hinnata kõrgeks.

V Tähtajad

V.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

RelvS võimaldab paindlikku menetlust ja tagab ühtlustatult erinevate regulatsioonide

kohaldamise. Loataotluste menetlustähtaega on võimalik põhjendatud juhtudel pikendada ning

relvaeksami läbiviimise nõuded on kooskõlas loa väljastamise üldise menetlusega.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

Relvade omamise ja kasutamise õiguse andmise menetlusel on mitmeid õiguslikke ja praktilisi

kitsaskohti, mis tekitavad õigusselguse puudumist, menetluslikke takistusi ning ülemäärast

halduskoormust nii loaandjale (PPA) kui ka loa taotlejale, suurendades halduskoormust ning

pikendades menetlusaegu. Peamised probleemid seisnevad:

1. Menetlustähtaegade paindumatus olukordades, kus loa väljastamiseks vajalikud

toimingud ei ole tähtaja jooksul objektiivselt teostatavad

Praegu on relvaloa väljastamise menetlusele seaduses kehtestatud ranged tähtajad, mille jooksul

peab PPA loa taotlusele vastama või loa väljastamise menetluse lõpetama. Kuid praktikas võib

esineda olukordi, kus näiteks taotleja isikuandmete kontroll, tervise- või karistusregistri andmete

täpsustamine, relvaeksami läbiviimine või muud loa väljastamiseks vajalikud toimingud ei ole

67

erinevatel põhjustel – näiteks ametlike registrite viivituste, terviseuuringute keerukuse või teiste

väliste tegurite tõttu – tähtaja jooksul objektiivselt tehtavad. Sellistes olukordades loob range

tähtaeg survet menetluse lõpetamiseks enne, kui kõik vajalikud kontrollid on korrektselt ja

põhjalikult läbi viidud. See võib omakorda põhjustada kas loa väljastamist ebapiisava kontrolliga

või loa taotluse põhjendamata tagasilükkamise, mis kahjustab nii õigusselgust kui ka usaldust

menetluse vastu.

2. Relvaeksami ja loa väljastamise menetluste omavaheline ebasünkroonsus

RelvS-i § 35 sätestab nõuded relvaloa ja soetamisloa taotluse esitamiseks ning tähtaja taotluse

menetlemiseks. Alates kõikide nõutud dokumentide esitamisest, peab PPA taotluse läbi

vaatama kahe kuu jooksul. Enne loa väljastamist peab taotleja läbima relvaeksami. Kindlaks ei

ole määratud, millal võib taotleja relvaeksamile lubada, kuid on sätestatud, et relvaeksami tulemus

kehtib üks aasta selle sooritamise päevast.

Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa väljastamise kord on

kehtestatud siseministri määrusega106 (edaspidi eksamimäärus). Eksamimääruse kohaselt

lubatakse eksamile isik, kes esitab isikut tõendava dokumendi ja on tasunud riigilõivu.

Peale õnnestunud teooriaeksamit lubatakse isik laskekatsele. Kui laskekatse ebaõnnestub, võib

seda korrata mitte varem, kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul

teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul,

peab uuesti sooritama ka teooriaeksami. Samas ei ole kindlaks määratud mitu korda võib ühe

menetluse jooksul relvaeksamit korrata. Teooriaeksami uuesti sooritamise võimalus annab justkui

mõista, et sooritusi võib olla lõputult.

Seega, kui järgida RelvS-s sätestatud taotluse menetlustähtaega ja relvaloa kehtivuse

pikendamisel selle kehtivust, ei ole eksamimääruses toodud tähtaja järgimine võimalik.

Eksamimääruse § 9 kohaselt võib teooriaeksami või laskekatse tulemusega mittenõustumisel

esitada 30 päeva jooksul vaide tulemuste teadasaamisest. Ka see põhimõte ei lähe kokku RelvS-s

ja eksamimääruses sätestatud tähtaegadega.

Relvaeksami läbimine on loa väljastamiseks oluline osa, sest see kinnitab taotleja teadmisi ja

oskust relva ohutult käsitseda. Kehtivas õiguses ja praktikas on aga sageli probleemiks see, et

relvaeksam ja relvaloa taotluse menetlus ei ole omavahel kooskõlas. Näiteks võib juhtuda, et loa

taotleja ei soorita eksami osi – teooriaeksam ja laskekatse – taotluse menetlemiseks ette nähtud

tähtajaks, mis omakorda pikendab kogu loa väljastamise protsessi. See võib põhjustada

ebamugavust ja lisakoormust taotlejale, kes peab protsessi jooksul läbima korduvalt samu samme

või täiendavalt tõendama oma sobivust.

Selline menetluste ebakõla võib mõjutada relvaloa taotluste menetlemist, põhjustades tarbetut

bürokraatiat ning pikendades relvaloa saamise aega. Seetõttu on oluline lahendada relvaeksami

ning loa väljastamise menetluste ajastuslik ja protseduuriline kooskõla, et tagada sujuvam ja

õiglasem menetlus kõigile osapooltele.

106 Siseministri 18. märtsi 2015. aasta määrus nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja

relvaloa andmise kord“ – RT I, 24.03.2023, 6.

68

V.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

1. Menetlustähtaja pikendamise võimaluse sätestamine RelvS-s

Praegu ei võimalda RelvS pikendada relvaloa või soetamisloa taotluse menetlustähtaega, mis on

RelvS-i § 35 lõike 1 kohaselt maksimaalselt kaks kuud alates kõigi nõutud dokumentide

esitamisest ja riigilõivu tasumisest. Praktikas võib aga esineda olukordi, kus PPA ei saa kõiki

vajalikke menetlustoiminguid (nt lisateabe kogumine, relvaeksami tulemuste kontroll) kahe kuu

jooksul läbi viia. Näiteks võib mõnes Eesti piirkonnas tekkida ootejärjekord relvaeksamile, mis

takistab taotluse tähtaegset lahendamist.

Seaduses tuleb ette näha võimalus pikendada taotluste menetlustähtaega erandlikel ja

põhjendatud juhtudel, arvestades HMS-i üldpõhimõtteid ning tagades seejuures menetlusosalise

teavitamise ja õiguste kaitse.

2. Relvaeksami ja loa väljastamise menetluste sünkroonsus

VTK eesmärgi saavutamiseks on vajalik RelvS-i täiendamine, et selgelt sätestada:

1. relvaeksami sooritamise ajavahemik – määratleda täpne aeg alates loa taotlemisest või

muudest menetlusetappidest, mille jooksul peab relvaeksam olema sooritatud;

2. relvaeksami korduvuse piirangud – määratleda, mitu korda ja millistel tingimustel on

lubatud relvaeksamit korrata;

3. vähendada relvaeksami tulemuse vaidlustamise tähtaega, selliselt, et vaiet oleks

võimalik lahendada taotluse menetlustähtaega ületamata;

4. õigusselgus ja menetluskindlus – sätestada PPA-le kohustus juhendada taotlejat eksami

tähtaegade ja korduste osas ning menetluse katkestamise või loa keeldumise tingimused

selgelt ja läbipaistvalt.

Selline täpsustus tagab taotlejale adekvaatse võimaluse relvaeksami sooritamiseks ning vähendab

ebamäärasust ja kohtuvaidlusi, kaitstes nii isiku õigusi kui ka tagades riikliku julgeoleku nõuete

täitmise.

V.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Relvaluba omavad isikud ja PPA

Mõju eelanalüüs

1. Mõju siseturvalisusele

Menetlustähtaegade pikendamine parandab menetlusprotsessi paindlikkust ja tõhusust,

võimaldades PPA-l teha põhjalikumaid kontrolle ning vältida menetluste viivitusi, mis võivad

tekkida näiteks ooteaegade või nõutavate tegevuste tõttu. Samuti väldib see olukordi, kus relvade

taotlemise protsess jääb lõplikult pooleli menetlustähtaegade tõttu, ning suurendab isikute õigust

saada relvaluba. Lisaks suurendavad kavandatavad muudatused menetluste läbipaistvust ja

õiguskindlust, kuna on selgelt sätestatud erandlikud ja põhjendatud menetlustähtaja pikendamise

69

tingimused ning teavitamise nõuded. Kui relvaloa kehtivuse pikendamine ei ole piisavalt rangelt

reguleeritud või kontrollitud, võib see suurendada võimalusi menetluslikeks manipulatsioonideks

või menetluse venimisega, mis võib vähendada siseturvalisust.

Selgemad ja ühtlasemad nõuded relvaeksami sooritamise ja kordamise osas aitavad tagada,

et relva käsitsemiseks vajalik oskus ja teadlikkus on kontrollitud ning relvaomanikud vastavad

RelvS-i nõuetele. Määratletud ja piiratud kordade arv relvaeksami sooritamisel vähendab

võimalusi relvaomanike ebapädevuse või liiga sageli korduva relvaeksami läbimise korral, mis

võib aeglustada menetlusi või tekitada ebaõigluse tunde.

Kui relvaeksami läbimise nõuded ja kordused ei ole selgelt sätestatud, võib see põhjustada

ebakindlust ja vaidlusi menetlusprotsessis, mis võib mõjutada siseturvalisust negatiivselt.

Nimetatud muudatused võivad siseturvalisust parandada, suurendades menetluste tõhusust ning

selgust, kuid nõuavad hoolikat tasakaalustamist ja ranget järelevalvet, et vältida riskide

suurenemist relvade väärkasutuse või ohutuse tagamise nõuete nõrgenemise osas. Oluline on

selgelt määratleda ja jälgida, kuidas neid muudatusi rakendatakse ning tagada, et relvade

järelevalve ja kontroll on piisavad. Eriti oluline on järelevalve roll tähtajatute lubade puhul, et

säilitada avaliku turvalisuse tõhus kaitse.

Seadusandlike muudatuste ja nende rakendamise puhul on siseturvalisuse seisukohalt oluline leida

tasakaal paindlikkuse ja kontrolli vahel. Menetlustähtaegade pikendamise võimalus ja

relvaeksami selgem regulatsioon aitavad parandada protsesside tõhusust ning vähendada

kuritegevuse võimalusi, kuid see nõuab hoolikat järelevalvet ja läbipaistvust.

Seega võib öelda, et mõju siseturvalisusele on märkimisväärne ja sõltub muudatuste rakendamise

korrektsusest ning järelevalvest. Õige tasakaalu leidmine võimaldab tagada turvalisuse ning

tõhusa relvade haldamise, vähendades kuritegevuse ja õnnetuste riske.

2. Sotsiaalne mõju

Sotsiaalne mõju seoses RelvS-i muudatustega, eriti menetlustähtaegade pikendamise võimaluse,

relvaeksami läbimise ning tähtajatu relvaloa omanike järelevalve osas, on mitmetasandiline ning

hõlmab muu hulgas järgmist:

 Õigus ja menetluse läbipaistvus ning usaldus:

Uute sätete kehtestamine, mis võimaldavad pikendada menetlustähtaega erandlikel juhtudel,

suurendab menetluse paindlikkust ning arvestab reaalseid praktikas esinevaid takistusi (nt

relvaeksamite ooteajad). Samas võib see vähendada menetluse läbipaistvust ja tõsta küsimusi

õigluse ning menetlusosalise õiguste kaitse osas. Avalikkus võib tõlgendada seda kui võimalust

menetluste venitamise või ebaühtlase kohtlemise jaoks.

 Turvalisus:

Relvaeksami läbimise ja regulaarsete kontrollimehhanismide selgelt määratlemine aitab tõsta

relvaomanike pädevust ja tagada, et relva valdaja on jätkuvalt sobiv relva käsitsemiseks ning

järgib ohutusnõudeid. See omakorda suurendab avalikku turvalisust ning vähendab relvade

väärkasutuse riski. Samal ajal võib relvaomanike õiguste ja vabaduste piiramine või nende

regulaarsete kontrollide puudumine vähendada üldist turvatunnet ning tekitada ebavõrdsust.

70

Sotsiaalselt suurim mõju avaldub turvalisuse ja õiguskindluse tasandil. Positiivne on see, et

menetlusajad on paindlikumad, paremini on tagatud relvaomanike pädevus ning suurem avalik

turvatunne. Samas võib menetlustähtaegade pikendamine mõjutada järelevalvet. Järelevalve

nõrgenemine omakorda võib vähendada üldist usaldust ning suurendada riske ühiskonnas.

Seega on oluline tasakaalustada menetluslik paindlikkus ja õiguskindlus ning avalik turvalisus

tagamaks, et muudatused ei tooks kaasa soovimatut ebavõrdsust või turvalisuse nõrgenemist.

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Menetlusaja pikendamise taotluste menetlemise, teavituste koostamise ja jälgimise ning

dokumentide haldamise tõttu suureneb PPA ametnike töökoormus. Pikendamise otsuste tegemine

nõuab põhjalikku hindamist ning põhjendatud otsuste koostamist, mis võib nõuda rohkem aega ja

ressursse. Kui menetluste mahu suurenemine on märkimisväärne, võib osutuda vajalikuks tööjõu

suurendamine või koolituste läbiviimine.

Välja töötatud protseduuride raames peab tagama, et menetlusosalised saavad piisavalt teavet ja

võimaluse oma õigusi kaitsta, mis võib nõuda täiendavaid teavituskampaaniaid. Tuleb kehtestada

selged reeglid ja piirangud pikendamise kasutamisele, et vältida võimalikke kuritarvitusi ning

tagada menetlusosaliste õiguste kaitse.

Relvaeksamite kordamise arvu kehtestamine loob peamiselt õigusselgust, mistõttu töökoormus

sellega seoses ei tõuse.

Tähtajatute relvalubade osas tuleb välja töötada järelevalvemehhanism, mis võib mõningal määral

suurendada PPA halduskoormust, kuid arvestades, et nende hulk võrreldes teiste relvaluba

omavate isikutega on marginaalne, on mõju ulatus ja suurus PPA töökorraldusele ja -koormusele

üldiselt väike.

4. Mõju majandusele

Relvalubadega seotud taotluste menetlustähtaja pikendamiseks võimaluste loomine vähendab

vajadust korduvate taotluste menetlemiseks, mis võib vähendada halduskulusid ning ajakulu

ettevõtjale. Samas võib menetlustähtaegade pikenemine pikendada ooteaegu, mis omakorda

mõjutavad relvade ostu-müügi ja kasutuslubade turgu. Kui menetlus venib, võib see takistada uute

relvade turule tulekut ning seeläbi aeglustada turu arengut.

Seadusandluse selgem määratlus relvaeksami läbimise tingimustest ja kordamise võimalustest

aitab suurendada usaldust ning vähendada õiguslikku ebakindlust, mis võib kaasa tuua parema

ettevalmistuse, sealhulgas võib see motiveerida teenusepakkujaid parandama laskeharjutuste

kvaliteeti ning pakkuma paindlikumaid teenuseid.

Seaduse muudatused võivad majandusele avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju,

sõltuvalt nende rakendamise tõhususest ja tasakaalust. Positiivsete mõjude hulka kuulub suurem

paindlikkus, haldus- ja kulutõhusus ning selgemad reeglid, mis võivad soodustada relvaturu

arengut ja teenusepakkujate tegevust. Negatiivsed mõjud võivad hõlmata suurenenud ebakindlust,

turvalisuse ja usaldusväärsuse langust ning võimalikke kulutusi täiendavate

kontrollimehhanismide loomiseks, mis võivad pidurdada turu arengut ja ettevõtlust.

Arvestades asjaolu, et ka hetkel kehtiva RelvS-i raames tehakse järelevalvet kõikide relvaluba

omavate isikute osas ning järgitakse menetlustähtaegu, ei ole muudatuse mõju suur, kuid loob

71

õigusselgust nende menetluste osas, kus kõiki vajalikke toiminguid ei ole võimalik esialgse tähtaja

jooksul lõpuni viia.

VI Relva ja laskemoona hoiutingimused

VI.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

Relvad ja nende laskemoon on RelvS-i nõuetele vastavalt hoitud ja välistatud on kõrvalistele

isikutele juurdepääs.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

RelvS sätestab relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded107, mille kohaselt võib relva ja

laskemoona hoida üksnes isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona

valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relva ja

laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele

ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.

RelvS-i § 46 lõike 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks

kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab üle kaheksa tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, milleks

on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva

hoidmiseks. Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud

hoidmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.108

RelvS-i § 46 lõige 8 sätestab erandi, mille kohaselt ei ole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas

nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida

hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. RelvS-i sõnastusest ei

nähtu, kas sellisel juhul tohib relva ja laskemoona hoida koos.

PPA igapäevane praktika relva hoiutingimuste kontrollimisel on näidanud, et üldjuhul on

majapidamistes raske või lausa võimatu leida väljaspool relvakappi sellist kohta, mis tagaks samal

ajal relvade säilimise, ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.109 Kui

relva hoitakse nõuetekohaselt relvakapis (relv laadimata, laskemoon eraldi lukustatavas osas), on

see küll turvaline, kuid relv ei ole turvalisuse otstarbel koheselt kasutatav.

Näide: turvalisuse otstarbel relva omav relvaomanik viibib õhtusel ajal kodus. Ootamatult

siseneb korterisse kurjategija, kes ähvardab relvaomanikku tulirelvaga. Karistusseadustiku110 § 29

lubaks sellisel juhul relva kasutada enesekaitseks, kuid RelvS-i nõuete tõttu ei ole relva võimalik

koheselt kasutada (relv on tühjaks laetud ja kapis, laskemoon eraldi luku taga)111.

107 Relvaseadus – RT I, 12.12.2024, 3, § 45. 108 Siseministri 27. novembri 2001. aasta määrus nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku

hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ – RT I, 20.05.2020, 7. 109 Esineb näiteid, kus peidetud hoiukoht ei taga seda, et pereliikmed relva ei leia. PPA andmetel leidis viimane selline

kahetsusväärne juhtum aset 2023. aasta suvel, mil naisterahvas sooritas abikaasa relvaga enesetapu. 110 Karistusseadustik – RT I, 05.07.2025, 9. 111 Karistusseadustiku § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või

vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning

kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust,

õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

72

Hoiustamise võimaluste puudumine väljaspool kodu – RelvS ei näe ette ühtegi selget

regulatsiooni relvade ajutiseks hoiustamiseks olukordades, kus isik ei saa relva kanda, seda

teenusena hoiule anda vastavat tegevusluba omavale juriidilisele isikule ega koju viia.

Näide: Tartus toimuvad mitmepäevased rahvusvahelised laskespordi võistlused. Võistlusest

võtavad osa laskesportlased üle Eesti ja välisriikide esindajad. Laskepaigas ei ole tingimusi

relvade turvaliseks hoiustamiseks112, samas ei ole lubatud relvi ja laskemoona hoiustada ka autos

ega hotellis. See loob olukorra, kus spordi otstarbel registreeritud tulirelva ja laskemoona peab

endaga kaasas kandma väljaspool võistluspaika – näiteks poes, restoranis või pargis jalutades.

Selline olukord ei ole mõistlik ega turvaline. Arvestades, et tegemist ei ole (üldjuhul) turvalisuse

tagamiseks registreeritud tulirelvaga, ei tohi seda kanda ja edasitoimetamisel peab olema

pakendatud viisil, mis ei võimalda selle kohest kasutusele võttu.

Hoida lubatud laskemoona piirang – RelvS seab piirangud maksimaalsele hoida lubatud

kogusele113. Kehtiv piirang, kuni 200 padrunit turvalisuse tagamise otstarbega relvade kohta ning

kuni 5000 padrunit sporditulirelvade kohta, ei ole piisav ega mõistlik nende relvaomanike puhul,

kes soovivad oma oskusi regulaarselt hoida ja arendada.

Näiteks ühele harrastusportlase lasketreeningule võib kuluda keskmiselt 200 padrunit. See

tähendab, et kui relvaomanik soovib harjutamas käia korra nädalas, peab ta igaks lasketreeninguks

soetama uue vajaliku koguse padruneid. Igas lasketiirus ei ole võimalik laskemoona kohapealt

soetada. See omakorda tähendab, et vajaliku laskemoona soetamiseks tuleb sõita lähimasse

müügikohta. Hajaasustusega piirkondades võib lähim müügikoht asuda isegi kuni 100km

kaugusel, mis ei pruugi samal ajal olla parima mõistliku hinnaga. Kuna turvalisuse otstarbel

relvaluba omaval isikul on kehtiva RelvS-i kohaselt lubatud hoida maksimaalselt 200 padrunit,

peab ta järjekindlalt kalkuleerima, mitu padrunit treeninguks kulub ja kui palju alles jääb, et

vajadusel turvalisust tagada.

Kui vaadata teiste EL-i liikmesriikide praktikat kodus hoida lubatud laskemoonakoguste osas, siis

näiteks Leedu relvaseaduses114 hoida lubatud laskemoona kogusele piiranguid seatud ei ole.

Soome relvaseadustest selgub, et seaduses reguleeritakse eelkõige relvade omamisega seonduvat

ning ei määra otsest piiri padrunite arvule, mida isik võib omada, kui tal on relvaluba. Kuid see

on seotud ohtlike ainete ja lõhkeainete seadustega: kui padrunid või nende komponendid loetakse

lõhkeaineks või ohtlikeks materjalideks, siis on ette nähtud teatud hoiustamise turvanõuded ning

mõnikord ka koguselised piirangud, näiteks üldjuhul 20 000 padrunit ja 2 kg püssirohtu

majapidamise kohta. Suuremate koguste puhul, näiteks ettevõtetes, on ette nähtud eraldi

hoiustamisnõuded115. Prantsusmaa viimaste relvaseaduse116 seadusemuudatuste kohaselt on

kehtestatud piirang, et üks isik ei tohi hoida rohkem kui 1 000 padrunit relva kohta.

Kokkuvõtvalt, kehtiv regulatsioon seab relvaomanikud olukorda, kus:

112 RelvS § 48 lõige 1 sätestab, et spordivõistlusele ja treeningule toodud relva ja laskemoona hoitakse lasketiiru

relvahoidlas juhul, kui see on olemas. Lasketiiru relvahoidlas hoitava relva ja laskemoona eest vastutab lasketiiru

omanik või valdaja. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause kohaselt tagab relvahoidla puudumisel relva ja laskemoona

hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal relva valdaja. 113 RelvS-i § 46 lõige 5. 114 Law on the Control of Arms and Ammunition, Kättesaadav: https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 115 Valitsuse määrus 819/2015 lõhkeainete valmistamise ja ladustamise järelevalve kohta, § 44. Kättesaadav:

https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/2015/819#chp_9__sec_39. 116 Code de la sécurité intérieure. Kättesaadav:

https://www.legifrance.gouv.fr/codes/section_lc/LEGITEXT000025503132/LEGISCTA000029655033.

73

 kodustes tingimustes on turvalisuse tagamise otstarbel relva kohene kasutamine sisuliselt

välistatud,

 puuduvad seaduslikud võimalused relvade ja laskemoona ajutiseks hoiustamiseks

väljaspool kodu (nt töökohas, hotellis, autos);

 maksimaalselt hoida lubatud laskemoona hulk ei võimalda hajaasustusega piirkondades

laskemoona varuda ja soetada mõistliku hinnaga.

See toob kaasa nii turvalisuse riske (relv peab olema kaasas olukordades, kus see ei ole mõistlik)

kui ka praktikas lahendamata õiguslikke lünki.

VI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

Eeltoodud probleeme ei ole võimalik lahendada mitteregulatiivselt. Seega on vajalik regulatiivne

lahendus.

Probleemide lahendamiseks on vajalik:

 selgelt sõnastada, mida tuleb mõista relva puhul terminina “tühjaks laetud“ – padrunitega

salv võib olla relvaga ühendatud, kuid padrunipesa peab olema tühi;

 ette näha, et turvalisuse kaalutlusel võib ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva

hoida väljaspool relvakappi koos laskemoonaga ajal, mil relvaomanik on kodus ja vastutab

relva turvalise käitlemise eest;

 sõnaselgelt sätestada, et relvakapis hoida lubatud relvade arvu hulka ei loeta tulirelva

olulisi osi, kui neist ei ole võimalik kokku panna eraldi tulirelva;

 muuta hoida lubatud laskemoona koguseid – analüüsimist vajab, kas ja mil määral peab

laskemoona kogus olema piiratud, kui see on turvaliselt hoitud.

 sätestada tingimused relva ja laskemoona ajutisele hoidmisele väljaspool registreeritud

hoiukohta (töökohas, ametiasutuses, valitsusasutuses, hotellis ja sõiduvahendis).

Nimetatud muudatused aitaksid kaasa üldisele turvalisusele, tagavad, et relvaomanikel oleks ette

tulla võivates eriolukordades piisav laskemoona hulk ning mõjutavad otseselt relvaomanike

kaitsetahet.

VI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Muudatustest on otseselt mõjutatud:

⦁ relvaloa omajad (ligikaudu 30 000 isikut Eestis, sh sportlased, jahimehed, turvavaldkonna

töötajad ja eraisikud, kes omavad relva enesekaitseks);

⦁ PPA (relvalubade ja hoiutingimuste kontroll);

⦁ relvakaupmehed ning lasketiirud (kaudne mõju majandustegevusele).

Mõju eelanalüüs

1. Mõju siseturvalisusele

Kavandatavatel muudatustel on oluline mõju siseturvalisuse parandamisel. Regulatsiooni

korrastamisel ja muutmisel on märkimisväärsed mõjud, mis võivad kaasa aidata ohutumale ja

tõhusamale relvade ning laskemoona kasutamisele ning hoiustamisele. Peamised mõjud on

74

järgmised:

 selgem terminoloogia vähendab väärkasutust ja eksimusi: termini “tühjaks laetud”

selge sõnastamine aitab vältida arusaamatusi ning tagada, et relvade hoiustamine ja

kasutamine toimub vastavalt kehtestatud nõuetele. Rahvusvaheline kirjandus ja

trendianalüüsid (nt Norra juhuslike relvaõnnetuste ajatrendid117) viitavad, et täpsem

regulatsioon ja terminoloogia võivad vähendada hooletusjuhtumeid märkimisväärselt

(näiteks 20–40 %);

 paindlikum relva ja laskemoona hoiustamine: Võimalus hoida mitme tulirelva korral

ühte turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud tulirelva ja selle laskemoona väljaspool

relvakappi ajal, kui relvaomanik on kodus, suurendab kasutusmugavust ning võimaldab

kiiremat reageerimist eriolukordades;

 selgemad ohutusnõuded: relvakapis hoida lubatud relvade arvu ja relvaosade

kooshoidmise selge määratlemine aitab vältida mitmetähenduslikkust ning parandab

hoiustamise ohutust;

 laskemoona koguste regulatsioon: piirangud laskemoona kogustele, sõltuvalt

kasutusotstarbest (nt laskespordiga tegelemine, riigikaitses osalemine), aitavad vähendada

relvade kuritarvitamise ja õnnetuste riski ning suurendada kontrolli relvade üle. Samas

toetab kaasaegne relvaregister teha jooksvalt järelevalvet soetatava laskemoona koguste

üle ning tuvastada ebaloomulikud olukorrad;

 väljaspool registreeritud hoiukohta relva ja laskemoona hoidmise tingimuste

täpsustamine: tingimuste sätestamine võimaldab paindlikumat ja turvalisemat relva ja

laskemoona hoidmist töökohtadel ja sõiduvahendites, vähendades varguste ja õnnetuste

riski.

Kokkuvõttes aitavad need muudatused tõsta relvaomanike teadlikkust ja vastutust, parandada

relva ja laskemoona ohutut hoiustamist ning kasutamist. Samuti aitavad kavandatavad

muudatused vähendada õnnetuste ja kuritarvituste riski. Teataval määral aitavad kavandatavad

muudatused võimaldada kiiremat ja tõhusamat reageerimist eriolukordades ning tõsta üldist

siseturvalisust ning usaldust relvade kasutamise osas.

Need sammud võiksid aidata luua tasakaalustatud regulatsiooni, mis toetab nii õigustatud

relvakasutust kui ka avalikku turvalisust ning vastab kaasaegsete ohutusnõuete ootustele.

2. Sotsiaalne mõju

Kavandatavad muudatused aitavad kaasa ühiskonna turvalisuse ja relvaomanike

vastutustunde suurenemisele. Selgemad määratlused, nagu “tühjaks laetud” relva mõiste, ning

hoida lubatud relvade koguste ja hoidmisviiside täpsustamine aitavad relvaomanikel paremini

mõista ja täita seadusandlikke nõudeid, mis suurendab nende vastutustunnet ning õiguspärast

käitumist. Läbipaistvamad ja selgemad regulatsioonid aitavad vähendada ebakindlust ning

suurendada avalikkuse usaldust RelvS-i ja ametiasutuste vastu. See võib kaasa tuua parema

koostöö kogukondade ja õiguskaitseorganite vahel.

Arvestades kehtivaid regulatsioone ja muudatusest mõjutatud isikute ringi, ei ole muudatuse mõju

suur. Mõningal määral muutuvad relvade ja laskemoona hoidmise tingimused, kuid selgem

terminoloogia vähendab valesti tõlgendamist.

117 ResearchGate. Kättesaadav: https://www.researchgate.net/figure/Observed-time-trend-in-unintentional-

accidental-firearm-deaths-among-males-in-Norway_fig2_259530029.

75

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Kavandatava regulatsiooni rakendamiseks on mõningal määral vaja teha muudatusi senises

töökorralduses läbi protsessijuhendite ja koolituste. Teisalt aitavad need muudatused tõsta üldist

turvalisust ja võimaldavad paindlikumalt reageerida eriolukordadele ja relvaomanike vajadustele.

Arvestades, et muudatuseks vajalik tegevus on ühekordne ja mõjutab vaid väikest osa riigiasutuste

tööst, on muudatuse mõju ulatus väike kuni keskmine ning mõju avaldumise sagedus harv.

PPA peab uuendama sisemisi juhendeid ja korraldama täiendkoolitusi relva hoiutingimuste

kontrollimiseks (üks kord). Vajalik on e-lahenduste täiendamine relvade ja laskemoona

hoiustamise andmete haldamiseks (nt relvaregistri moodul). Selleks on vajalik teha ühekordne

investeering, mille maksumus on hinnanguliselt 50 000 eurot. Pikaajaliselt vähenevad kontrolli-

ja menetluskulud, kuna selgemad regulatsioonid vähendavad vaidlusi ja korduvkontrolle.

4. Mõju majandusele

Kavandatavatel muudatustel võib olla kaudne, kuid märgatav positiivne mõju laskemoona ja

relvadega seotud majandussektorile.

Ühelt poolt tagavad muudatused relvaomanikele selgemad reeglid ning suurema paindlikkuse

relvade ja laskemoona hoidmisel, mis omakorda võimaldab paremini planeerida oma tegevusi

– olgu selleks laskespordi või jahipidamise harrastamine, turvalisuse tagamine või

osalemine riigikaitses. Selline paindlikkus võib kaasa tuua aktiivsema osalemise lasketegevuses

ning suurema valmisoleku relvadega seonduvat õiguspäraselt ja vastutustundlikult kasutada.

Olulise positiivse mõjuna võib esile tuua laskemoona müügi mahu võimalikku kasvu. Kui

lubatud hoiustatava laskemoona koguseid suurendatakse, võimaldab see relvaomanikel teha

varasemaid ja suuremas mahus ostusid. See tähendab, et inimesed saavad laskemoona soetada

soodsamalt suuremates kogustes, mis vähendab transpordikulusid ja muudab varude haldamise

ratsionaalsemaks. Selline muudatus võiks ergutada nii siseturul tegutsevate laskemoona müüjate,

lasketiirude kui ka seotud teenusepakkujate (nt relvahooldus, ladustamisteenused) tegevust.

Eriti puudutab see laskesportlasi ja väiksemaid relvaomanikke hajaasustuses, kus

laskemoona soetamine on tihti seotud pikkade vahemaade ja kõrgemate kuludega. Suuremate

koguste korraga hoidmise lubamine võib vähendada ebamugavusi ning muuta laskespordi

harrastamise kättesaadavamaks. Samuti võib see anda konkurentsieelise kohalikele

relvakaupmeestele, kellelt relvaomanikud saavad soetada laskemoona soodsamalt ja suuremas

koguses.

Tähtis on märkida, et muudatused ei nõua tootjatelt, importijatelt ega müüjatelt täiendavaid

investeeringuid või muudatusi olemasolevas ärimudelis, mistõttu kulu nende jaoks ei kaasne.

Kokkuvõttes võib mõju majandusele hinnata mõõdukalt positiivseks, kuna:

 suureneb laskemoona nõudlus ja müügimaht;

 paraneb laskespordiga tegelemise logistiline ja rahaline kättesaadavus;

 relvaomanike teadlikkuse ja õiguspärase tegevuse kasv toob stabiilsust ja usaldust;

 ei kaasne täiendavaid kohustusi või kulusid ettevõtjatele.

Mõju olulisus on keskmine, sest muudatused ei loo otsest uut tulu, kuid toovad pikaajalise

majandusliku kokkuhoiu ja parandavad süsteemi tõhusust ja ohutust. Kuna muudatus puudutab

76

laialdast relvaomanike ringi ja vähendab nii erasektori kui ka avaliku sektori püsikulusid võib

muudatuse ulatust hinnata samuti keskmiseks.

VII Tegevusloa kohustusega tegevusalad

VII.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

RelvS-i üldpõhimõtted kehtivad kõikidele relvade ja laskemoona käitlemisega tegelevatele

isikutele ja nende käitlemist toetavate tegevustega seotud füüsilistele isikutele, ettevõtetele,

organisatsioonidele ja laskespordiklubidele võrdselt. Samuti on eesmärk kujundada

õigusraamistik, mis võimaldab tsiviilkäibes olevate relvade ning nendega seotud tegevuste üle

lihtsat, arusaadavat ja tõhusat riiklikku järelevalvet, tagades turvalisuse ja õigusselguse.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

1. Teatud tegevusalade ekslik välja jäämine tegevusloa nõude alt

Kehtiva RelvS-i ja selle rakenduspraktika analüüs näitab, et teatud tegevusalad, mille sisuline

iseloom eeldaks regulatiivset kontrolli ja tegevusloa olemasolu, ei ole RelvS-s otsesõnu

hõlmatud tegevusloa ega isegi teatamiskohustusega. Selline regulatiivne lünk põhjustab

õigusliku ebaselguse, takistab riiklikku järelevalvet ning võib ohustada siseturvalisust, eriti

kui tegemist on relvade või relvadega seotud komponentide käitlemisega väljaspool lubatud ja

kontrollitavat keskkonda.

1.1. Lasketiirud, kus ei osutata tasulist teenust

RelvS sätestab, et relvade ja laskemoona kasutamist teenusena (nt müük, valmistamine,

parandamine, hoidmine teenusena) reguleerib tegevusloa süsteem. Samas ei ole RelvS-s otsesõnu

sätestatud, et lasketiiru pidamiseks on vajalik tegevusluba juhul, kui teenust ei osutata tasu

eest. Praktikas tähendab see, et eraisikud või organisatsioonid võivad pidada lasketiiru, mis toimib

sisuliselt sama riskitasemega kui tegevusloaga lasketiirud, ilma et nad oleksid kohustatud omama

tegevusluba või järgima järelevalve all olevatele tiirupidajatele kehtivaid nõudeid.

Näide: eraisik rajab oma maatükile isiklikuks kasutuseks lasketiiru ja võimaldab seal relva

kasutada ka oma klubi liikmetel, väites, et raha ei küsita. Tegelikkuses kasutatakse tiiru

regulaarselt kümnete inimeste poolt, ilma et oleks kontrollitud nende relvaomamise õigust või

järgitud nõutavaid ohutusnõudeid.

Seega, kui lasketiir on loodud üksnes klubi või organisatsiooni liikmete kasutamiseks ning seal ei

toimu äritegevust, ei pea selle kasutamiseks tegevusluba taotlema. Küll aga peab selle rajamiseks

olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see rajatakse, ning PPA

kirjalik nõusolek. See aga tähendab, et edasiste lasketiirus toimuvate tegevuste osas ei teosta PPA

regulaarset järelevalvet.

RelvS-i § 84 lõike 7 kohaselt kehtestab lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega118. Kehtiv määrus

reguleerib eeskätt tehnilisi ja ohutuse tagamise tingimusi (nt konstruktsiooninõuded,

118 Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded“ – RT I, 02.03.2021, 25.

77

ohutuskaugused, laskesuundade tähistamine), ega sea piiranguid, kes võib olla lasketiiru pidaja.

Laskmise eest vastutavaks isikuks määratud isiku osas on määruses vaid nõue, et ta peab olema

RelvS-i nõuetele vastav laskeinstruktor. See võimaldab näiteks isikul, kellel on relvade ja

laskemoona käitlemise keeld (nt varasem kuritegu), olla seotud lasketiiru pidamise või

juhtimisega.

Laskesport ja treeningud on sageli seotud noorte ja algajate kaasamisega, mis suurendab vajadust

selgete ja kontrollitavate turvanõuete järele.

Kui lasketiiru pidamiseks ei ole tegevusloa ega teatamiskohustust, ei saa PPA süsteemselt jälgida

ega hinnata, kes Eestis tegelikult lasketiire peab. See muudab kontrolli ebaühtlaseks ja sõltuvaks

vaid juhuslikust teabest. Lasketiirude pidamine on otseselt seotud tulirelvade kasutamise ja

hoidmisega. Kui lasketiiru pidamises osalevad isikud, kellel on relvakeeld või kes ei ole

usaldusväärsed, suureneb oht, et relvadega seotud tegevus võib muutuda kontrollimatuks või

ebaseaduslikuks. See on ka julgeoleku risk.

Praegune olukord on tekitanud ka ebavõrdse kohtlemise. Tasulisi teenuseid pakkuvad lasketiirud

peavad täitma rangemaid tingimusi (tegevusluba, PPA kontroll), samas kui nö mittetasulised

lasketiirud võivad jääda täielikult järelevalveta. Tegelik risk relvade ja laskemoona

väärkasutuseks ei sõltu aga sellest, kas tegevus on tasuline või tasuta.

PPA andmetel oli erasektoris 1. juuni 2025. aasta seisuga kokku 67 lasketiiru ja 18 laskepaika.

Neist suurem osa PPA Lõuna (27) ja Lääne (24) prefektuuri ning pisut vähem Põhja (18) ja Ida

prefektuuri (16) haldusalas.

2025. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis ärilise eesmärgiga lasketiire 54, neist 45 tegevusluba

lasketiiru või laskepaiga kasutamiseks tasulise teenuse osutamiseks ja 41 tegevusluba

relvade laenutamiseks lasketiirus teenusena.

Lasketiiru käitamine, olenemata kasumi teenimisest, toob kaasa objektiivse riski — see eeldab

relvade ja laskemoona hoiustamist, nendega liikumist, lasketegevust ning tegevusi inimestega, kes

võivad olla algajad või vähese väljaõppega. Seetõttu tuleks tegevusloa või teatamiskohustuse

nõue siduda tegevuse iseloomu, mitte tasu küsimisega.

1.2. Tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük

RelvS kehtestab küll mitmeid kohustusi seoses lisaseadmete, nagu helisummuti, käitlemisega –

näiteks vajadus kontrollida ostja õigust lisaseadme soetamiseks, pidada arvestust jne. Kuid

tegevusloa nõue nende valmistamiseks ja müügiks ei tulene seaduse tekstist üheselt ega

otsesõnu. Seetõttu võib ettevõtjale jääda mulje, et ta võib relvade lisaseadmeid valmistada või

turustada ilma tegevusloata, kui ta ei puutu otseselt relvade ega laskemoona endaga kokku.

Majandustegevuse registri andmetel on Eestis on kehtiv tegevusluba tulirelva lisaseadmete

müügiks 2025. aasta 29. oktoobri seisuga 72 ettevõtjal, kes tegelevad relvaosade või

lisaseadmete müügiga ning 12 ettevõtjal on tegevusluba relva, tulirelva olulise osa

valmistamiseks (sh helisummutid, optikad, sihikud).

Andmed puuduvad selliste ettevõte hulga kohta, mis tegelevad helisummutite, laser- ja öösihikute

tootmise, müügi või vahendamisega näiteks airsoft-relvade valdkonnas, kuna neil puudub

RelvS- i alusel tegevusloa- või teatamiskohustus. Samas on need just laser- ja öösihik enamasti

kasutatavad võrdselt nii airsoft- kui ka tulirelvadel.

78

Mitmes EL-i liikmesriigis (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Norra) on helisummuti käitlemine

reguleeritud eraldi loa alusel või kuulub automaatselt relvategevusloa alla, sõltumata tasu

küsimisest. Selline lähenemine on kooskõlas riikide avaliku korra ja julgeoleku tagamise

eesmärkidega, arvestades helisummuti potentsiaali raskendada lasu heli tuvastamist ja seeläbi

soodustada relvade varjatud kasutust.

Saksamaal kuulub helisummuti käitlemine relvaseaduse kohaldamisalasse. Kuigi 2019. aasta

seadusemuudatusega lihtsustati helisummuti kasutamist jahipidamise otstarbel, on selle

kasutamine siiski tingimuslik ja seotud relvaloa olemasoluga. Helisummuti omamine ja

kasutamine on lubatud ainult relvaloa omanikele, ning üldjuhul üksnes jahipidamisel ja

spordilaskmisel. Saksamaal peetakse helisummutit tulirelva oluliseks osaks („wesentlicher

Bestandteil der Schusswaffe“), mis tähendab, et selle soetamiseks ja käitlemiseks on vaja sama

luba, mis kehtib relvale endale119.

Prantsusmaal on helisummuti („modérateur de son“) põhimõtteliselt keelatud, välja arvatud

erandjuhtudel, kus selle omamine ja kasutamine on rangelt lubadega reguleeritud. Seaduse järgi

on helisummuti klassifitseeritud A- või B-kategooria lisaseadmena, olenevalt relvast, millele see

on kinnitatud. Selle soetamiseks ja kasutamiseks peab isikul olema vastav relvaluba, ning üldjuhul

ei tohi seda kasutada väljaspool jahipidamist või spordilaskmist. Prantsusmaal on selgelt eristatud

helisummuti omamine (mis vajab luba), ja selle relvale kinnitamine ja kasutamine, mis on eraldi

piiratud ja kontrollitav tegevus120.

Kuigi Norra ei kuulu EL-i, järgib ta paljuski EL-i relvapoliitikat Euroopa Majanduspiirkonda

kuulumise kaudu. Norras peetakse helisummutit relvaga seotud tarvikuks, mille käitlemine on

lubatud ainult relvaloa omanikele. Helisummuti ei kuulu eraldi loakohustuse alla, kui see on

seotud konkreetse relvaga, milleks on antud relvaluba. Siiski on helisummuti kasutamine

avalikus ruumis või mittesihipäraselt keelatud, ning selle käitlemine on sarnaselt tulirelvale

kontrolli all121122. Norra jahimeeste organisatsioonid (nt Norges Jeger- og Fiskerforbund) on

toetanud helisummuti kasutamist jahipidamisel kuulmiskaitse ja ohutuse parandamise eesmärgil.

See kajastub ka seadusandluses.

Kuigi erinevad riigid käsitlevad helisummutit mõnevõrra erinevalt, on regulatsioonide aluseks

enamasti ühised eesmärgid nagu turvalisuse tagamine – vältimaks helisummuti kasutamist

kriminaalsel otstarbel, ning laskespordi ja jahipidamise ohutus – võimaldades piiratud juhtudel

helisummuti kasutamist kuulmiskahjustuste vältimiseks.

Eestis raskendab kehtiva regulatsiooni ebaselgus PPA-l järelevalve tegemist ja võib kaasa tuua

olukorra, kus relvade või lisaseadmete käitlemine toimub kontrollimatult.

1.3. Juriidiliste isikute järelevalve

RelvS-i 46 lõike 9 kohaselt tuleb PPA-l vähemalt kaks korda aastas kontrollida juriidilise isiku

relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist. RelvS-i § 72 sätestab, et PPA-l tuleb vähemalt

kaks korda aastas kontrollida tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse

seaduslikkust.

119 WaffG, §2, §4 ja §10. 120 Code de la sécurité intérieure, Livre III, Titre Ier. 121 Lov om våpen, skytevåpen, våpendelar og ammunisjon (våpenlova). Kättesaadav:

https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2018-04-20-7/KAPITTEL_3#%C2%A710. 122 Våpenforskriften. Kättesaadav: https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/2021-05-07-1452.

79

Sellise regulatsiooni eesmärk on ennetada ohtlike esemete sattumist ebaseaduslikku käibesse,

tagada relvade ja laskemoona nõuetekohane hoidmine ning veenduda, et relvadega seotud tegevus

toimub kooskõlas kehtivate nõuete ja ohutusnormidega. Regulaarne järelevalve on oluline ka

seetõttu, et see hoiab tegevusloa omajad teadlikena kehtivatest reeglitest ja vähendab hooletusest

või teadmatusest tulenevate rikkumiste riski.

Kuigi kehtiva RelvS-i kohane sagedus on siseturvalisuse seisukohast põhjendatav teatud

tegevusvaldkondade puhul, on praktika näidanud, et rutiinsed kontrollid ei too reeglina esile

olulisi rikkumisi. Seda eelkõige seepärast, et kontrollkäigust tuleb ettevõtjat eelnevalt teavitada,

mis annab ettevõtjale võimaluse kokku lepitud ajaks võimalikud puudused kõrvaldada.

Praeguse kontrollisagedusega kaasneb PPA-le suur halduskoormus, eriti olukorras, kus

kontrollide praktiline lisandväärtus turvalisuse seisukohalt on väike. Seetõttu on vaja hinnata, kas

järelevalve sagedust ja korraldust saaks muuta riskipõhisemaks, keskendudes rohkem tegelikele

ohuallikatele ning valdkondadele, kus rikkumiste tõenäosus ja tagajärjed on suuremad.

1.4. Puudulik järelevalve piiramata käibega relvade ja relvaosade üle

Kehtiva õiguse kohaselt võivad piiramata käibega relvi (nt hoiatus- ja signaalrelvad, gaasirelvad,

pneumorelvad) müüa ka kauplused, kelle tegevus ei ole otseselt seotud relvakaubandusega.

Praktikas tähendab see, et selliseid relvi võivad müüa ka näiteks muu kaubandusvaldkonnaga

tegelevad kauplused, mille suhtes PPA-l puudub järelevalvemehhanism.

Samuti ei ole PPA-l ülevaadet, kes tegelevad selliste relvade müügiga. Seetõttu on raskendatud

kontroll selle üle, kas müüdavad relvad vastavad seadusest tulenevatele tehnilistele nõuetele (st

neid ei ole võimalik tavalisi tööriistu kasutades püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha

laskmiseks ümber ehitada) ja kas neid müüakse üksnes täisealistele isikutele.

Näide: hobi- ja sporditarvete kaupluses on müügil hoiatus- ja signaalrelv, mille konstruktsioon

võimaldab seda kergesti ümber ehitada tulirelvaks. Müüja ise ei pruugi seda teada ega osata

kontrollida, kuna ta ei kuulu PPA järelevalve alla.

Saksamaal on kehtestatud selged regulatsioonid gaasi- ja signaalrelvade müügiks. Vastavalt

Saksamaa relvaseadusele123 võivad täisealised isikud osta gaasi- ja signaalrelvi, mis vastavad

teatud tehnilistele nõuetele ning kannavad Füüsika- ja Tehnika Riikliku Ameti (Physikalisch-

Technische Bundesanstalt, PTB) kontrolli-/sertifitseerimismärki. Samuti on kehtestatud piirangud

nende relvade kandmiseks avalikus kohas, mis nõuab väikese relva loa olemasolu. Lisaks peab

relvade müügiga tegeleval kauplusel olema tegevusluba ning nende üle teeb järelevalvet politsei.

Ka Prantsusmaal on gaasi- ja signaalrelvade müük rangelt reguleeritud. Müüjad peavad olema

registreeritud ja alluma regulaarsele politsei järelevalvele. Ostjatelt nõutakse isikut tõendavat

dokumenti, kehtestatud on vanusepiirang ning relvaomand tuleb registreerida. See annab

võimudele parema ülevaate relvade käibest ning takistab ligipääsu relvadele alaealistel või

keelatud isikutel.

1.5. Ebaselgus laskespordiorganisatsioonide ja -klubide regulatsioonis

RelvS-i peatükk 122 sätestab küll teatud nõuded laskespordiorganisatsioonile, laskespordiklubile

123 WaffG § 10.

80

ja riigikaitses osaleva isiku esindusorganisatsioonile, kuid regulatsioon on lünklik:

 puuduvad selged nõuded juhtorganite liikmetele (nt kehtivate karistuste puudumine,

usaldusväärsus). Erinevalt näiteks turvaettevõtete või relvadega kauplevate ettevõtete

juhtorganite liikmetest ei ole laskespordiorganisatsiooni või -klubi juhatuse liikmete

usaldusväärsusele seatud nõudeid. See võib viia olukorrani, kus organisatsiooni juhtimisse

pääsevad isikud, kelle taust või varasemad rikkumised ei taga nõutavat usaldusväärsust;

 puudub tegevusloa- või teatamiskohustus. See tähendab, et riigil puudub ülevaade kõigist

relvadega seotud sporditegevust korraldavatest organisatsioonidest;

 puudub selge kohustus, et kõik laskespordiga tegelevad organisatsioonid ja

laskespordiklubid peavad täitma RelvS-i nõudeid. Praktikas on tekkinud olukord, kus

organisatsioon võib end küll registreerida spordiseaduse (edaspidi SpS)124 alusel

spordiregistris, kuid RelvS-i nõuete täitmine jääb tema vabatahtliku otsuse küsimuseks;

 puudub järelevalvemehhanism, mille abil PPA saaks ülevaate kõigist Eestis tegutsevatest

RelvS-i mõistes laskespordiorganisatsioonidest.

Eesti spordiregistri125 andmetel 82 spordiklubi või organisatsiooni registreerinud oma

tegevusalaks laskespordi ning 18 spordiklubi või organisatsiooni nimetanud oma tegevusalaks

laskesuusatamise.

RelvS-i § 88 lõike 1 kohaselt on PPA-l kohustus teostada riiklikku järelevalvet

laskespordiorganisatsioonide ja laskespordiklubide nõuetele vastavuse üle, kuid see on

raskendatud või pea võimatu, sest puudub selge kohustus, et kõik Eestis tegutsevad

laskespordiorganisatsioonid ja laskespordiklubid peavad vastama RelvS-i nõuetele. Kui aga

organisatsioon ei ole RelvS-i alusel kohustatud end registreerima või PPA-d teavitama, ei saa PPA

objektiivselt täita talle pandud järelevalveülesannet. See muudab seadusest tuleneva

järelevalvekohustuse sisuliselt tühiseks.

Spordiga seonduvat reguleerib peaasjalikult SpS, mis sätestab spordi korraldamise üldised

organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi

andmekogu eesmärgi ja tegevuse alused, spordi finantseerimise alused, sealhulgas

spordiorganisatsioonide toetamise, olümpiavõitja riikliku toetuse, sportlasestipendiumi ja

sportlasetoetuse maksmise, treeneri tööjõukulu toetamise ja vabatahtliku spordikohtuniku

tegevusega seotud kulude hüvitamise alused, dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimise

nõuded, spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused ning

spordiürituste korraldamise ja pidamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest. SpS-i eesmärk

on tagada spordi korraldus ja ausus, kuid mitte relvade ohutu käitlemine või julgeolekuriskide

maandamine.

SpS ei sätesta laskespordiorganisatsioonidele ja -klubidele kohustust täita RelvS-i nõudeid. See

on loonud olukorra, kus laskespordiga tegelev organisatsioon või -klubi on end registreerinud

SpS-i kohaselt spordiregistris, kuid otsustab oma tahtest sõltuvalt, kas allutatakse end RelvS-i

järelevalvele, täites RelvS- st tulenevad nõuded, või mitte.

Kuna SpS-s ja RelvS-s puuduvad sätted, mis kohustaks iga laskespordiga tegelevat

organisatsiooni ja klubi täitma RelvS-st tulenevaid nõudeid, ei ole võimalik RelvS-st tulenevate

järelevalve meetmetega tagada, et nende tegevus ei ohusta riigi julgeolekut ja avalikku korda.

124 Spordiseadus – RT I, 10.07.2025, 4. 125 Eesti spordiregister. Kättesaadav:

https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/list?esrliik=EOK%2CKL%2CSAL%2CSY%2CRL&pk_id=0&spor

diala_id=29

81

VII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

1. Teatud tegevusalade ekslik välja jäämine tegevusloa nõude alt

Täiendada RelvS-i nii, et kõik olulised relvade ja laskemoona käitlemisega seotud tegevused,

sealhulgas lisaseadmete valmistamine ja müük ning lasketiiru pidamine, oleksid otsesõnu seotud

tegevusloa või vähemalt MSÜS-i 126 § 14 lõike 1 kohase teatamiskohustusega.

Et tagada õigusselgus ja järelevalve toimivus, on otstarbekas:

1. sõnaselgelt sätestada tegevusloa või teatamiskohustus ka nende tegevuste puhul, kus

relvade või laskemoona käitlemine toimub kaudsemalt – näiteks lasketiirud

mittetulundusliku eesmärgiga, lisaseadmete tootmine ja müük, relvaosade valmistamine;

2. ühtlustada seaduse rakendamine praktikas, andes PPA-le selge õiguse hinnata

tegevuse sisu, mitte ainult vormi (kas teenust osutatakse tasu eest või mitte);

3. võtta eeskujuks teiste EL-i liikmesriikide praktika, kus oluline on tegevuse riskitase,

mitte äriline kasum.

1.1. Lasketiirud, kus ei osutata tasulist teenust

Riigi julgeoleku tagamise ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes on oluline:

 laiendada tegevusloa või MSÜS-i § 14 lõike 1 kohast teatamiskohustust kõigile

lasketiirude ja laskepaikade pidajatele, sõltumata nende ärilisest eesmärgist. See tagab

ühtse järelevalve ning võimaldab riigil paremini jälgida ja ennetada relvade

ebaseaduslikku kasutamist ja väärkasutust kõikides lasketiirudes;

 sätestada nõuded lasketiiru pidajatele ja vastutavatele isikutele (nt karistuseta minevik,

relvaohutuse väljaõpe, kodakondsus vms). Need meetmed vähendavad riski, et relvade

kasutamine langeb vastutustundetute või sobimatute isikute kätte. Samuti suurendavad

need avaliku korra ja turvalisuse kaitset.

Sellised nõuded ja teatamiskohustuse laiendamine tugevdavad riiklikku järelevalvet ning loovad

paremad eeldused ohtlike olukordade ennetamiseks, vähendades relvarikkumiste ja õnnetuste

riski. Samuti toetavad need meetmed ÜRO relvade kontrolli soovitusi ning tulirelvadirektiivi

põhimõtteid, mille eesmärk on parandada relvade käitlemise läbipaistvust ja vähendada

ebaseadusliku relvakaubanduse riske. Ühtlasi aitab see tagada võrdsed tingimused kõigile

lasketiirude ja laskepaikade pidajatele, mis toetab õiguspõhist ja läbipaistvat relvapoliitikat.

1.2. Tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük

Helisummuti ja teiste tulirelva lisaseadmete käitlemisega seotud tegevuste selgem sidumine

tegevusloa või vähemalt teatamiskohustusega on vajalik, et tagada õigusselgus ja kontroll kogu

relvadega seotud tarneahela ulatuses. Praegune olukord, kus seadus ei nõua helisummutite või

muude oluliste lisaseadmete valmistamiseks ja müügiks tegevusluba, loob õigusliku tühimiku ja

järelevalvelünga. Lisaseadmetel võib olla otsene mõju relva kasutusotstarbele ja ohtlikkusele —

näiteks helisummuti võimaldab relva kasutamist vähem märgatavalt ning optiline sihik suurendab

relva täpsust ja kasutusulatust. Need tegurid võivad suurendada riskipotentsiaali kuritegelikul

eesmärgil kasutamisel.

126 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus – RT I, 04.07.2024, 19, § 14.

82

Selline olukord tekitab õigusliku hallala, mille kaudu võivad relvade olulised osad või

lisaseadmed jõuda isikuteni, kellel puudub relvaluba või kelle suhtes on kehtestatud relvakeeld.

Samuti raskendab see järelevalvet lisaseadmete valmistamise ja turustamise üle, mis võib

ohustada siseturvalisust ja soodustada relvade ebaseaduslikku ümberkujundamist või kasutamist.

Et vähendada neid riske, tuleks:

 sätestada RelvS-s, et lisaseadmete valmistamine, müük ja vahendamine kuuluvad

tegevusloa või vähemalt MSÜS-i § 14 lõike 1 kohase teatamiskohustuse alla;

 laiendada järelevalvemehhanisme, et PPA-l oleks õigus kontrollida ka neid ettevõtjaid,

kes turustavad relvade lisaseadmeid, sealhulgas laser- ja öösihikuid, helisummuteid;

 võtta aluseks teiste riikide (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Norra) praktika, kus lisaseadmete

käitlemine on seotud relvaloa või tegevusloaga.

Selline muudatus aitaks vältida ebaseaduslikku relvade modifitseerimist ja tõsta järelevalve

kvaliteeti. Samuti looks see võrdsed tingimused kõigile relvade ja lisaseadmete turul tegutsevatele

ettevõtjatele, vähendades halli majanduse riski ja parandades turu läbipaistvust. Regulatiivse

muudatuse eesmärk on tagada, et kõik relva või selle olulisi osi mõjutavad tegevused toimuksid

kontrollitud keskkonnas ja usaldusväärsete isikute poolt. See on kooskõlas tulirelvadirektiivi

eesmärgiga tagada relvade ja nende komponentide jälgitavus kogu tarneahela ulatuses.

1.3. Juriidiliste isikute järelevalve sagedus

Arvestades, et relvaregister võimaldab jälgida reaalajas relvade ja laskemoona müüki ning

arvestusepidamist, võiks vähendada kohustusliku kontrolli intervalli ühele korrale aastas. See

vähendaks PPA halduskoormust ja võimaldaks panustada rohkem aega riskipõhisele

järelevalvetegevusele.

1.4. Puudulik järelevalve piiramata käibega relvade ja relvaosade üle

Sätestada senisest rohkem nõudeid piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende osade käitlemisele

nende müüjate kaudu. See tähendab, et tuleks sätestada MSÜS-st tulenev teavitamiskohustus

vastaval tegevusalal tegevuse alustamisel, kui relvade ja nende osade käitlemine ei nõua

tegevusluba. Nende relvade ja osade üle, mille käitlemisele on seatud piirangud ning mille üle

peab pidama eraldi arvestust, lisada kohustus arvestuse pidamiseks relvaregistris. Seeläbi on

võimalik piiramata tsiviilkäibes olevate relvade ja nende osade müüjad allutada regulaarsele

järelevalvele ja tagada senisest tõhusam avaliku korra kaitse ning riigi julgeolek.

Võimalikud lahendused:  kehtestada MSÜS-i § 14 lõike 1 kohane teatamiskohustus kõikidele isikutele ja

ettevõtetele, kes müüvad RelvS-s nimetatud relvi ja relvaosi, sõltumata sellest, kas

tegemist on piiramata või piiratud käibega esemetega;

 kanda kõik RelvS-i reguleerimisalasse kuuluvate toodete müüjate andmed relvaregistrisse.

Kõik piiramata tsiviilkäibega relvi müüvad isikud peaksid omama kohustust teavitada

majandustegevuse registri vahendusel vastava tegevuse alustamisest ning vastama sarnastele

kriteeriumitele nagu seda on tegevusloa kohustusega tegevusalal tegutsedes. Tuleb sätestada,

millised piiramata tsiviilkäibega relvadest ja eelnimetatud tulirelva osadest tuleb relvaregistris

arvele võtta ja milliste üle tuleb arvet pidada.

Kaaluda hoiatus- ja signaalrelvade müüjatele, laskespordiklubidele ja lasketiirupidajatele

83

tegevusloa või teatamiskohustuse sätestamist. Kehtivas RelvS-s selline nõue puudub ning puudub

ka nõue teha nende üle plaanilist järelevalvet, mistõttu puudub selge ülevaade nende nõuetele

vastavuse kohta.

1.5. Ebaselgus laskespordiorganisatsioonide ja -klubide regulatsioonis

Laskesport on spordiala, mis erineb enamikust teistest spordialadest kõrgenenud riskitaseme tõttu:

sellega on enamasti lahutamatult seotud tulirelvade käitlemine. Tulirelvade väärkasutus,

ebaturvaline hoiustamine või järelevalveta ligipääs võivad tuua kaasa tõsised tagajärjed nii

avalikule korrale kui ka riigi julgeolekule. Kui laskespordiorganisatsioonide ja -klubide tegevuse

üle puudub riiklik kontroll, suureneb oht, et relvi kasutatakse väljaspool seaduslikke eesmärke või

satutakse kokkupuutesse isikutega, kes ei vasta usaldusväärsuse nõuetele. Seetõttu peaks õiguslik

raamistik selgelt tagama, et kõik Eestis tegutsevad laskespordiorganisatsioonid ja -klubid on

kohustatud järgima RelvS-i nõudeid, olema PPA-le teada ning olema allutatud regulaarsele

järelevalvele.

Selleks, et tagada laskespordiorganisatsioonide ja -klubide RelvS-i nõuetele vastavus, tuleb SpS- s

ja RelvS-s:

 kehtestada laskespordiorganisatsioonidele ja -klubidele MSÜS-i § 14 lõike 1 kohane

teatamiskohustus;

 sätestada minimaalne nõuete kogum nende juhtorganite ja vastutavate isikute kohta (nt

karistamata teatud süütegude toimepanemise eest, teadmised relvaohutusest,

kodakondsus).

VII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende osade müüjad, mittetulunduslikud lasketiirud,

laskespordiklubiorganisatsioonid ja -klubid, relvaluba omavad isikud, laskehuvilised ning PPA.

Mõju eelanalüüs

1. Lasketiirud, kus ei osutata tasulist teenust

1.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale

Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale, kuna PPA-

le tagatakse täielik ülevaade kõigist Eestis tegutsevatest lasketiirudest ja laskepaikadest,

sõltumata nende ärilisest eesmärgist. See vähendab varjatud või kontrollimata relvakasutuse riski.

Usaldusväärsusnõuded (nt karistusregistri kontroll, relvaohutuse väljaõpe, kodakondsus) tõstavad

lasketiirupidajate ja vastutavate isikute tausta läbipaistvust ning välistavad relvakeeluga või

kahtlase taustaga isikute seotuse lasketiiru tegevusega. Plaanitavad muudatused võimaldavad

ennetada olukordi, kus lasketiiru kasutatakse relvade väärkasutuseks, ebaseaduslikuks

treeninguks või muude julgeolekuriskide tekkeks. Muudatusega võib kaasneda teatud negatiivne

mõju – PPA töökoormus suureneb, sest tuleb registreerida ja kontrollida ka seni vähem

kontrollitud lasketiire. Vajalik võib olla täiendava tööjõu või ressursi planeerimine.

Kavandataval muudatusel on positiivne mõju ka võrdsuse ja õiguspärase kohtlemise tagamise

seisukohast. Kõik lasketiirud – nii tasulist kui tasuta teenust osutavad – alluvad samadele reeglitele

ja järelevalvele. Lõpetatakse ebavõrdne olukord, kus tasulisi teenuseid pakkuvad lasketiirud on

84

rangelt reguleeritud, kuid mittetasulised tiirud jäävad järjepideva kontrollita. Võrdne kohtlemine

suurendab usaldust regulatsiooni vastu nii lasketiire pidavate organisatsioonide kui ka avalikkuse

silmis.

1.2. Sotsiaalne mõju

Selgem õigusraamistik loob kindluse nii lasketiirude pidajatele kui ka nende kasutajatele –

nõuded on läbipaistvad ja ühtsed. Laskesport kui ala saab turvalisema ja usaldusväärsema maine,

mis võib suurendada avalikkuse toetust ja huvi. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua, et

praegustele tasuta teenust osutavat lasketiirude pidajatele (eriti väikestele klubidele ja

mittetulundusühingutele) kaasneb lisakohustus (teatamine või tegevusloa taotlemine), mis võib

tähendada bürokraatlikku ja rahalist koormust. Osa väiksemaid klubisid võib loobuda lasketiiru

pidamisest, kui nad ei suuda nõudeid täita (nt lasketiiru pidaja usaldusväärsuse nõue). Seda mõju

on võimalik maandada erinevate meetmetega, millest üks võiks olla piisava rakendusaja

ettenägemine, et muudatustega kohanemine lihtsam oleks.

Tõstab laskespordi ja relvatreeningu usaldusväärsust, kuna tagatakse, et kõiki tegevusi

korraldavad kontrollitud ja usaldusväärsed isikud.

1.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Keskne register (tegevusload MTR-s) või teatamissüsteem võimaldab PPA-l teha sihipärasemat

järelevalvet, vähendades hilisemat reageerimiskoormust kriisiolukordades. Lühiajaliselt suureneb

ilmselt halduskoormus PPA-le (uute teatiste või loa taotluste menetlemine, taustakontrollid).

Muudatused tugevdavad märkimisväärselt riigi julgeolekut, avalikku korda ja võrdset

kohtlemist, kuna kõik lasketiirud oleksid riigi kontrolli all ja nende pidajad peaksid vastama

usaldusväärsuse nõuetele. Samas kaasneb muudatustega täiendav halduskoormus nii PPA-le

kui ka lasketiirude pidajatele. Negatiivsete mõjude maandamiseks tuleks kaaluda:

 lihtsustatud teatamismenetlust väiksematele mittetulunduslikele lasketiirudele;

 riikliku toetuse või juhendmaterjalide pakkumist, et klubid ja organisatsioonid saaksid uusi

nõudeid täita.

2. Tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük

2.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Tulirelva

lisaseadmete valmistamise ja müügi allutamine tegevusloa- või teatamiskohustusele loob

kontrollimehhanismi mis parandab relvade ja lisaseadmete jälgitavust, mis toetab PPA ja teiste

õiguskaitseasutuste võimet ennetada ja uurida relvadega seotud süütegusid. Helisummuti ja

öösihiku kontrollimatu käitlemine võib soodustada salajast relvakasutust või relvade

ebaseaduslikku modifitseerimist, mis omakorda raskendab õiguskaitseorganitel kuritegude

uurimist.

Tegevusloa või teatamiskohustuse nõue looks süsteemi, kus iga lisaseadme tootja ja müüja on

PPA-le teada ning nende tegevus kontrollitav. See vähendab oluliselt turvalisusriski ja tugevdab

relvade käitlemise järelevalvet kogu tarneahela ulatuses.

85

2.2. Sotsiaalne mõju

Kavandatav muudatus suurendab avalikkuse usaldust relvaturu reguleerituse vastu. Relvade

lisaseadmete müüjate allutamine järelevalvele vähendab võimalust, et ohtlikud või

ebaseaduslikud seadmed jõuavad isikuteni, kellel puudub vajalik väljaõpe või õigus.

Negatiivse mõjuna võib esineda täiendav halduskoormus väikestele ettevõtjatele, kes tegelevad

airsoft-relvade või relvatarvikute müügiga. Ettevõtjate kulud suurenevad (nt tegevusloa tasu,

koolitus, dokumentide koostamine). Siiski kaalub turvalisuse kasv ja õigusselguse saavutamine

üles sellised lisakulud, eriti kuna võimalikud riskid (relvade varjatud kasutus või kuritegelik

väärkasutus) on ühiskondlikult olulisemad.

2.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

PPA halduskoormus suureneb mõõdukalt, kuna lisandub uus kontrollitav tegevusvaldkond

(tulirelva lisaseadmete tootjad ja müüjad). Samas võimaldab riskipõhise kontrolli rakendamine

ning relvaregistri täiendamine muuta järelevalve senisest sihipäraseks ja riskipõhisemaks.

Pikemas perspektiivis vähendab see järelevalve üldist koormust, kuna ennetab potentsiaalseid

rikkumisi ja ebaseaduslikku tegevust.

2.4. Majanduslik mõju

Majanduslik mõju on valdavalt neutraalne või mõõdukalt positiivne. Võib esineda negatiivne

mõju väiksematele ettevõtetele, kes peavad taotlema tegevusluba või esitama teatisi, kuid see

mõju on ajutine ja proportsionaalne avaliku korra ja turvalisuse tagamise eesmärgiga. Samuti aitab

ühtne regulatsioon vältida ebaseaduslikku kaubandust, mis kahjustab ausaid ettevõtjaid.

3. Juriidiliste isikute järelevalve sagedus

3.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale

Kontrollisageduse muutmine riskipõhiseks (üks kord aastas või vastavalt riskitasemele)

võimaldab suunata PPA ressursid tegelike ohuallikate tuvastamisele. Järelevalve fookus liigub

formaalsest kontrollist sisulisele hindamisele — kes on seotud, kuidas relvi hoitakse, milline on

tegevuse riskitase. See suurendab tõhusust ja vähendab formaalsete, kuid väheoluliste rikkumiste

kontrollimisele kuluvat ressurssi. Julgeoleku seisukohalt on muudatuse mõju positiivne, kuna

väheste ressursside puhul tagatakse nende sihipärasem kasutus kõrgema riskitasemega

valdkondades (nt relvade tootmine, import, laskemoona valmistamine).

3.2. Majanduslik mõju

Ettevõtjate jaoks väheneb järelevalve administratiivne koormus ja kulud, kuna kontrollide arv

väheneb, kuid nende sisu muutub olulisemaks. See parandab ettevõtjate ja riigi koostöösuhet ning

suurendab usaldust järelevalvesüsteemi vastu.

3.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

PPA töökoormus väheneb planeeritud kontrollide osas, kuid suureneb riskihindamise ja

andmeanalüüsi osas. Andmete tõhusam kasutamine (nt relvaregistri, karistusregistri ja ettevõtete

andmete ristkasutus) võimaldab vähendada füüsiliste kontrollide vajadust. Üleminek riskipõhisele

järelevalvele eeldab algfaasis ressursi ümberjaotust ja ametnike täiendkoolitust, kuid keskpikas

86

perspektiivis tõstab see järelevalve kvaliteeti ja tulemuslikkust.

4. Puudulik järelevalve piiramata käibega relvade ja relvaosade üle

4.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale

Teatamiskohustuse laiendamine ka piiramata käibega relvade (hoiatus- ja signaalrelvad ja

pneumorelvad) müüjatele suurendab oluliselt riigi võimet jälgida relvade käivet ja vältida nende

ebaseaduslikku ümbertegemist tulirelvadeks. Praegu puuduv kontrollimehhanism on loonud

potentsiaalse turvaaugu, kus selliseid relvi saab müüa vähese järelevalve all. Muudatus

võimaldaks PPA-l saada täieliku ülevaate turul tegutsejatest ning ennetada olukordi, kus relvi

müüakse alaealistele või isikutele, kellel ei tohiks relvi müüa.

4.2. Sotsiaalne mõju

Muudatus tõstab tarbijate ohutust ja teadlikkust, sest müüjad oleksid kohustatud järgima selgeid

nõudeid ning teavitama ostjat relvade ohutusest ja käitlemise reeglitest. Samas võib osa

väiksematest kauplustest pidada teavitamiskohustust koormavaks, mistõttu tuleks kaaluda

lihtsustatud elektroonilise teavituse võimalust majandustegevuse registri kaudu.

4.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

PPA töökoormus suureneb esialgu registri täiendamise ja uute müüjate andmete kontrollimise

tõttu, kuid süsteemi rakendumisel muutub järelevalve sujuvamaks ja automatiseeritumaks.

Riskipõhine kontroll võimaldab keskenduda suurema käibega müüjatele ja vähendab juhuslikku

järelevalvet.

4.4. Majanduslik mõju

Ettevõtjatele kaasneb väike administratiivne koormus (teavituse esitamine), kuid puuduvad

olulised otsesed kulud.

5. Ebaselgus laskespordiorganisatsioonide ja -klubide regulatsioonis

5.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale

Kõigi laskespordiorganisatsioonide ja -klubide allutamine RelvS-i järelevalvele suurendab

oluliselt riigi suutlikkust jälgida relvade seaduslikku kasutamist spordisektoris. See välistab

olukorrad, kus laskesporditegevus toimub järelevalveta ja kus relvi võivad käsitleda isikud, kes ei

vasta usaldusväärsuse nõuetele. Muudatuse tulemusena tugevneb nii relvade kasutamise ohutus

kui ka avalik kord. Pikaajaliselt aitab see vähendada riski, et laskespordiorganisatsioonide ja -

klubide tegevuse kaudu tekivad kanalid ebaseaduslikuks relvakasutuseks.

5.2. Sotsiaalne mõju

Selge ja ühtne regulatsioon suurendab laskespordi usaldusväärsust ning annab avalikkusele

kindluse, et kõik klubid ja organisatsioonid tegutsevad vastutustundlikult. Muudatus soodustab ka

noorte laskurite turvalist arengut ja treeninguvõimalusi, sest PPA järelevalve tagab nõuetekohase

väljaõppe ja ohutuse. Negatiivse mõjuna võib osa väiksemaid klubisid tunda lisakoormust

(teatamiskohustus, juhtorganite nõuete täitmine), kuid see on proportsionaalne avaliku korra ja

turvalisuse tagamise eesmärgiga.

87

5.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

PPA peab arendama mehhanismi, mis võimaldab relvaseaduse ja spordiregistri andmeid omavahel

siduda. See suurendab alguses halduskoormust, kuid tagab hiljem automaatse andmevahetuse ja

võimaldab lihtsamat järelevalvet. PPA saaks senisest parema ülevaate

laskespordiorganisatsioonidest ja nende liikmetest ning suudaks vajadusel kiiresti reageerida

rikkumistele. Riigile toob muudatus kaasa mõõduka lisakulu järelevalve korraldamisel ja registri

arendamisel.

5.4. Majanduslik mõju

Klubidele ja organisatsioonidele kaasneb piiratud halduskoormus (teatamine, dokumentide

esitamine, taustakontroll), kuid otseseid rahalisi kulusid on vähe. Pikaajaliselt loob muudatus

stabiilse ja usaldusväärse keskkonna laskespordi arenguks ning suurendab avaliku ja erasektori

koostöövõimalusi.

VIII Piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende laskemoona käitlemine

VIII.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

Piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona käitlemine on selgelt reguleeritud ja allutatud PPA

järelevalvele, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

Piiramata tsiviilkäibega relvad on relvad, mida võivad Eestis omada ja käidelda täisealised

isikud ilma relvaloa või soetamisloata, tingimusel et need vastavad RelvS-s ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud tehnilistele ja käitlemisnõuetele. Piiramata tsiviilkäibega

relvade puhul ei ole tegemist tulirelvade või muude relvaliikidega, mille omamiseks on vaja

relvaluba või mis on üldse tsiviilkäibes keelatud.

Sellisteks relvadeks on eelkõige:

 gaasipihustid, mille toimeainekontsentratsioon ja ehitus vastavad seadusest tulenevatele

nõuetele;

 kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelvad, mille konstruktsioon ei võimalda neid käsitleda

tulirelvana;

 hoiatus- ja signaalrelvad, mis vastavad kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei

ole võimalik tulistada kuuli, haavlit või muud lendkeha ega ole võimalik neid tavapäraste

tööriistade abil selliseks ümber ehitada;

 torke-, lõike- ja külmrelvad, nagu jahinoad, pussid, tääknoad, torketäägid, allveenoad ja

ajaloolise või sportliku väärtusega mõõgad, rapiirid, pistodad jms;

 sportrelvad, nagu sportvibud, ammud, allveerelvad ning vehklemisrelvad (epee, florett,

espadron jt).

1. Hoiatus- ja signaalrelvad

Hoiatus- ja signaalrelvad on Eestis piiramata käibes, mistõttu on igal täisealisel isikul võimalik

neid soetada. Nende müümiseks ja omamiseks puudub tegevusloa või registreerimise kohustus.

Kuna nende relvade soetamine on lihtne ja järelevalve nõrk, kasutatakse neid sageli süütegude

88

toimepanemisel. Näiteks on Eestis korduvalt registreeritud juhtumeid, kus nn stardipüstolit või

muud hoiatus- ja signaalrelva on kasutatud ähvardamisel või röövimisel.127

Hoiatus- ja signaalrelvi on kerge ümber ehitada lendkehaga laskemoona laskmiseks128. Hoiatus-

ja signaalrelvade konstruktsioon võimaldab paljusid neist tehniliselt lihtsalt ümber ehitada

tulirelvaks ehk muuta võimeliseks laskma lendkehaga laskemoona.

Ebaseaduslik hoiatus- ja signaalrelvade muutmine täisfunktsionaalseteks tulirelvadeks kujutab

endiselt kasvavat ohutegurit, kuna selliseid relvi kasutatakse üha sagedamini kuritegevuses. Selle

ohu vastu tõhusaks võitluseks on oluline tagada EL-i tasandil tihe koostöö, mis hõlmab nii

õigusaktide ühtlustamist kui ka ühiste analüütiliste ja õiguskaitsealaste võimekuste arendamist.

Praegused erinevused EL-i õiguse rakendamises võimaldavad kurjategijatel hõlpsamini hankida

ning muuta hoiatus- ja signaalrelvi täisfunktsionaalseteks tulirelvadeks129.

Euroopa õiguskaitseasutuste andmetel on just ümber ehitatud hoiatus- ja signaalrelvad olnud

mõnes riigis kriminaalgruppide jaoks odav ja kergesti kättesaadav alternatiiv tulirelvadele130. Ka

Kaitsepolitseiamet tõi oma 2024–2025 aastaraamatus välja, et kasvanud on tulirelvadeks ümber

ehitatud hoiatus- ja signaalrelvade menetluste arv. Mainitud relvade ümberehitamine tulirelvadeks

võib brändist olenevalt olla üsna lihtne. Eestist ostetud ja laskekõlbulikuks tulirelvaks ümber

ehitatud hoiatus- ja signaalrelvadega on välisriikides toime pandud raskeid kuritegusid, sealhulgas

ka tapmist131.

Prantsusmaal klassifitseeritakse hoiatus- ja signaalrelvad alates 2024. aastast relvaseaduse järgi

C-kategooriasse, mis nõuab tootjatelt nendele relvadele tehnilise dokumentatsiooni esitamist ning

relvade kontrolli/ekspertiisi enne müügile lubamist. Müük eeldab registreerimist ning

järelevalveasutuse luba.

Saksamaal on hoiatus- ja signaalrelvade müük piiratud isikutele, kes on vähemalt 18-aastased

ning relv peab kandma vastavat märgistust. Avalikuks kaasaskandmiseks on kohustus omada

väikest relvaluba (“Kleiner Waffenschein”).

Hispaanias kuuluvad hoiatus- ja signaalrelvad kontrollitud relvakategooriasse ning nende

käitlemiseks peab olema politsei väljastatud luba. Müügitehingud peavad olema registreeritud

ning relvade konstruktsioon peab vastama kindlale standardile, mis välistab nende lihtsa

ümbertegemise tulirelvaks.

2. Pneumorelvad

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelv piiramata tsiviilkäibega,

samas kui üle 4,5 mm kaliibriga pneumorelv on võrdsustatud tulirelvaga. Kuuli algkiirus ei ole

127 Pärnu Postimees, 12. mai. 2025. a, Paugupüstolitest saavad taparelvad: politsei muretseb relvalaadsete esemete

vohamise pärast. Kättesaadav: https://parnu.postimees.ee/8247435/paugupustolitest-saavad-taparelvad-politsei-

muretseb-relvalaadsete-esemete-vohamise-parast. 128 Teave pärineb Soome ja Rootsi politsei 2024. a uuringutest. Tegemist on ametialaseks kasutamiseks mõeldud

teabega. 129 Nõukogu järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate

ohtude vastu võitlemise kohta, 12. juuni 2025, lk 3 punktid 6–7. Kättesaadav:

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9907-2025-INIT/et/pdf. 130 Marieke Liem, Katharina Krüsselmann, Flemish Peace Institute, The Way of the Gun: Firearm traffi cking and its

impact on violence in the Netherlands, oktoober 2022. a, lk 35. Kättesaadav: https://vlaamsvredesinstituut.eu/wp-

content/uploads/2022/11/TARGET_Netherlands5.pdf. 131 Kaitsepolitseiamet, Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025, lk 56. Kättesaadav:

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf.

89

määrav. Praktikas on aga teada, et piisava algkiirusega võib elu- ja tervist ohustav olla ka

kuni 4,5 mm kaliibriga kuul. Näiteks 4,5 mm kaliibriga pneumopüssi algkiirus võib ületada isegi

250 m/s, mis on võrreldav väikse kaliibriga (.22LR) tulirelvaga. Praktikas on juhtumeid, kus

sellise relva tabamus on põhjustanud püsiva nägemiskaotuse või muu raske

tervisekahjustuse132133134. Prokuratuuri aastaraamatus135 tuuakse välja, et pneumorelvi kasutatakse

enamasti kogukonnakuritegudes – avaliku korra rikkumistes ja konflikti osapoolte ähvardamises.

Samas on kuni 4,5mm kaliibriga pneumorelvad vabas käibes. Nende soetamiseks vaja politsei

luba ja nende omajate puudub igasugune kontroll. Samuti ei ole sätestatud nõudeid nende

hoiustamisele. See omakorda tähendab, et kodustes tingimustes võivad lapsed ja noorukid ohtliku

„mänguasja“ leida ja siis ei hüüa õnnetus tulles.

Lätis peab relvaluba olema sellise pneumorelva omamiseks, mille kuuli algenergia on üle 12

džauli. Pneumorelva omandamine, kandmine, vedamine ja kasutamine on keelatud alkoholi

mõjul, kui väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus või vereanalüüsis tuvastatud

alkoholisisaldus ületab 0,5 milligrammi, samuti narkootiliste, psühhotroopsete, toksiliste või

muude joovastavate ainete mõjul ja avalikus kohas avalikkusele kättesaadavatel kultuuri-, pidu-,

mälestus-, meelelahutus-, spordi- või vabaajaüritustel osalemine ning nende demonstreerimine

avalikus kohas136.

Soomes tuleb taotleda luba sellise pneumorelva käitlemiseks, mis on valmistatud 1950. aastal või

hiljem ning mille relvaraua minimaalne läbimõõt on üle 6,35 millimeetri ja on ettenähtud

metallkuulide laskmiseks137.

Ühendkuningriigis on pneumorelvade (air weapons) käsitlemine reguleeritud mitmes

õigusaktis138. Pneumorelvade käsitlemine sõltub seal relva kineetilisest energiast ja asukohariigi

seadustest (Inglismaa ja Wales, Šotimaa või Põhja-Iirimaa). Inglismaal ja Walesis määrab

relvaseadus, et pneumopüss, mille kineetiline energia ületab 12 ft lbs (ligikaudu 16,27 džauli)

tuleb käsitleda nagu tavalist tulirelva ning selle omamiseks on vaja relvaluba. Sarnaselt on

pneumopüstolite puhul piiriks 6 ft lbs (ligikaudu 8,13 džauli) — selliseid püstoleid loetakse eriti

ohtlikeks139. Violent Crime Reduction Act 2006 kehtestab täiendavaid piiranguid kaupmeestele

selliste relvade müügiks – näiteks nõue, et kauplemine peab lõppkokkuvõttes toimuma isiklikult,

see tähendab ei saa lihtsalt postiga anonüümselt tellida, mis on suunatud selliste relvade

kättesaadavuse vähendamisele140. Šotimaal on pneumorelvade omamiseks ja kasutamiseks

nõutav eraldi Air Weapon Certificate vastavalt seadusele Air Weapons and Licensing (Scotland)

Act 2015, mis kehtestati pärast mitmeid õnnetusjuhtumeid alaealistega. Põhja-Iirimaal on kõik

pneumorelvad, mille kuuli algenergia ületab 1 džauli, käsitatavad tulirelvadena ning nende

132 Delfi, 7. mai 2025, Tapal lasi 33-aastane mees õhkrelvast teist meest pähe. Kättesaadav:

https://www.delfi.ee/artikkel/120375718/tapal-lasi-33-aastane-mees-ohkrelvast-teist-meest-pahe. 133 Õhtuleht, 12. mai 2025, Tapal õhkrelvast pähe tulistatud mees suri haiglas. Kättesaadav:

https://www.ohtuleht.ee/1130810/tapal-ohkrelvast-pahe-tulistatud-mees-suri-haiglas. 134 ERR, 16. oktoober 2024, Õhkrelvast kuuli pähe saanud mehe juhtumi uurimine on tupikus. Kättesaadav:

https://www.err.ee/1609492511/ohkrelvast-kuuli-pahe-saanud-mehe-juhtumi-uurimine-on-tupikus. 135 Prokuratuuri aastaraamat 2023. Kättesaadav: Tulirelv kogukonnas on kui kahe teraga mõõk | Prokuratuuri

aastaraamatud. 136 Law on the Handling of Weapons, § 1 p 26, § 13 lg 1 punktid 5 ja 7. Kättesaadav:

https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818 137 Ampuma-aselaki, 1/1998, § 1, § 2a. Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1. 138 Näiteks Firearms Act 1968, Violent Crime Reduction Act 2006 ja Air Weapons and Licensing (Scotland) Act 2015

(vt legislation.gov.uk). 139 Metropolitan police, teave pneumorleevade kohta. Kättesaadav: https://www.met.police.uk/advice/advice-and-

information/fi/af/firearms-licensing/air-weapons/?utm_source=chatgpt.com 140 The Code for Crown Prosecutors. Kättesaadav:https://www.cps.gov.uk/legal-

guidance/firearms?utm_source=chatgpt.com

90

omamiseks on vaja relvaluba141. Ühendkuningriigis on aset leidnud mitmeid tõsiseid õnnetusi,

mis on mõjutanud seadusandluse karmistamist. Näiteks hukkus 13-aastane Benjamin Wragge142

pärast seda, kui sai pneumorelvast kuulihaava pähe. Juhtum tõi kaasa avaliku arutelu

pneumorelvade kättesaadavuse üle ja viis lõpuks Šotimaa seadusandliku reformini. Lisaks nõuab

Inglismaal ja Walesis 2023. aasta juulis jõustunud määrus, et pneumorelvade omanikud

rakendaksid „mõistlikke ettevaatusabinõusid“ relvade hoidmisel, vältimaks alaealiste või

kolmandate isikute juurdepääsu relvadele143.

Ühendkuningriigi näide näitab, et pneumorelvade käsitlemisel peetakse määravaks nende

tegelikku laskekiirust ja energiataset, mitte ainult kaliibrit. Seadusandja on rõhutanud, et piisava

energia korral võivad pneumorelvad kujutada endast sama suurt ohtu kui tulirelvad. Sellest

lähtuvalt võiks kaaluda ka Eestis kehtiva regulatsiooni täpsustamist, et ohtlikumad pneumorelvad

ei jääks kontrollimata tsiviilkäibesse.

Meditsiinilistes juhtumiaruannetes ja teaduskirjanduses on dokumenteeritud tõsiseid

silmavigastusi, sealhulgas püsiva nägemiskaotuse juhtumeid, mis on põhjustatud pneumorelva

kuulidest. Kirjeldatakse nii silma sisevigastusi kui ka väliseid kahjustusi, mis on sageli

opereerimist nõudvad ja võivad lõppeda püsiva nägemisvõime kaotusega144.

3. Enne 1870. aastat valmistatud tulirelvad

RelvS-i § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei kohaldata RelvS-i enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale

ja selle koopiale (edaspidi antiikrelv) tingimusel, et nendest ei saa tulistada kaasaegset

laskemoona. Kuigi tegemist on ehtsate ja ohtlike tulirelvadega, ei ole RelvS-s sarnaselt piiramata

tsiviilkäibega relvadele, sätestatud nende käitlemiseks ja arvestusepidamiseks miinimumnõudeid.

See tähendab, et neid võib soovi korral soetada ka alaealine. Samuti ei ole seatud piiranguid nende

kasutamisele ega kandmisele avalikus kohas. Samas on antiikrelva kahjustusvõime kohati suurem,

kui kaasaegselt tulirelval145.

Antiikrelvad ja nende koopiad, mis on valmistatud kaasaegsete tehnikate abil ja millest on

võimalik tulistada kaasaegset laskemoona, kuuluvad tulirelvadirektiivi raames RelvS-i

reguleerimisala alla. Kuigi need relvad võivad oma välimuselt ja konstruktsioonilt meenutada

ajaloolisi esemeid, võib nende valmistamine tänapäevaste meetoditega suurendada nende

kasutusvõimalusi, sealhulgas ka potentsiaalselt ebaseaduslikuks otstarbeks.

Ka EL-i tasandil on peetud oluliseks senisest enam pöörata tähelepanu antiikrelvade koopiatele.

EL-i Nõukogu on oma järeldustes toonud välja, et on oluline, et liikmesriikide vahel toimuks

pidev teabevahetus musta püssirohu relvade146 ja nende koopiatega seotud juhtumite osas. See

koostöö aitab vähendada erinevusi relvade kontrolli, müügi, registreerimise, hoiustamise ja loa

väljastamise poliitikates ning toetab sellega ühtsemat ja tõhusamat regulatsiooni. Tõhus

järelevalve ja piiriülene teabevahetus aitavad ennetada musta püssirohu relvade ja nende koopiate

141 Air Weapons, Jennifer Brown, Georgina Sturge, 13. jaanuar 2021. Kättesaadav:

https://commonslibrary.parliament.uk/research-briefings/sn03641/?utm_source=chatgpt.com 142 BBC, Ben Wragge's air rifle death accidental, 8. juuni 2017. Kättesaadav: https://www.bbc.com/news/uk-england-

suffolk-40201019 143 The Firearms (Air Weapons) (England and Wales) Rules 2023. Kättesaadav:

https://www.legislation.gov.uk/uksi/2023/768/made 144 Journal of the Royal Society of Medicine. Kättesaadav:

https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/014107680109400806. 145 „Pealtnägija“: kuidas peaks relvaseadus kohalduma antiikrelvadele. Kättesaadav:

https://www.err.ee/1609280913/pealtnagija-kuidas-peaks-relvaseadus-kohalduma-ajaloolistele-relvadele. 146 Kehtiv RelvS musta püssirohu relvi muud püssirohtu kasutavatest relvadest ei erista.

91

ebaseaduslikku kasutamist ning vähendada nende relvadega seotud kuritegevust147. Seetõttu on

põhjendatud, et antiikrelvad ja nende koopiad kuuluksid RelvS-i alusel piiratud käibega relvade

hulka, et tagada avaliku korra ja ohutuse säilimine ning vältida võimalikke riske.

4. Laskekõlbmatud relvad

Samuti ei kohaldata sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt RelvS-i laskekõlbmatuks

muudetud relvale, kui RelvS ei sätesta teisiti. Samas ei ole RelvS-i §-s 18 neid relvi ja nende

laskemoona loetletud piiramata käibega relvade ja laskemoona hulgas. Seetõttu pole üheselt selge,

kas neid tuleks käidelda sarnaselt piiramata käibega relvadega. Kuna seadusandlus ei ole täpselt

sõnastatud, jääb ebaselgeks, kuidas ja milliste reeglite järgi neid relvi peaks käitlema. See

omakorda võib viia olukorrani, kus laskekõlbmatud relvad on ringluses ilma piisava kontrollita.

Riigil puudub selge ülevaade selliste relvade müügikohtadest ja turustamisest, mistõttu on

raskendatud nende üle järelevalve teostamine.

Miinimumnõuded laskekõlbmatuks muudetud relvadele tulenevad tulirelvadirektiivist.

Tulirelvadirektiivi kohaselt peavad laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad vastama tehnilistele

nõuetele, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning

et neid ei ole võimalik tulirelva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber

ehitada148. Kõrgeid tehnilisi nõudeid ei rakendata enne 8. aprilli 2016 laskekõlbmatuks muudetud

tulirelvadele, välja arvatud nende teise EL-i liikmesriiki viimisel ja turule laskmisel. Siiski peavad

liikmesriigid tagama laskekõlbmatuks muudetud relvade elektroonilise andmekogumissüsteemi,

mis peab kajastama tulirelva tõendatud laksekõlbmatuse kuupäeva ja nendega soetud

isikuandmeid.

Kuigi võib tunduda, et laskekõlbmatud relvad ei ole ohtlikud ning neile ei peaks kehtima

täiendavad piirangud, näitavad reaalsed juhtumid vastupidist. On teada mitmeid juhtumeid, kus

laskekõlbmatuks muudetud relv on ümber ehitatud taas tulirelvaks ja kasutatud süütegude

toimepanemisel, sealhulgas vägivaldsed kuriteod149.

Praegune seadusandlus ja järelevalvesüsteem ei pruugi piisavalt kaitsta ühiskonda nende relvade

võimaliku kuritarvitamise eest. Selge regulatsiooni ja järelevalve puudumine suurendab riski, et

laskekõlbmatud relvad võivad sattuda valedesse kätesse ja põhjustada tõsiseid ohte avalikule

korrale ja turvalisusele.

5. Airsoft- ja paintball-relvad

Airsoft- ja paintball-relvade käitlemine ei ole RelvS-s reguleeritud. Kuigi nende relvade

toimemehhanismi arvestades tuleks enamus neist liigitada RelvS-i § 11 punkti 3 järgi

pneumorelvade alla, on tänaseni loetud neid pigem mänguasjadeks ja RelvS nende käitlemist ei

reguleeri. Airsoft- ja paintball-relvad on välimuselt sageli pea identsed tulirelvadega. See on

tekitanud mitmeid arusaamatusi muu hulgas tolliasutustes kauba deklareerimisel, aga ka avalikus

kohas nende kandmisel või edasitoimetamisel. Näiteks on mitmeid juhtumeid, kus politsei on

pidanud reageerima väljakutsele „relvaga isiku“ kohta, kuid sündmuskohale jõudes on selgunud,

147 Nõukogu järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate

ohtude vastu võitlemise kohta, 12. juuni 2025, lk 4 punktid 11–12. Kättesaadav:

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9907-2025-INIT/et/pdf. 148 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli

kohta (ELT L 115, 6.4.2021, artikkel 1 lõike 1 punkt 6). 149 Kaitsepolitseiamet, Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025, lk 56. Kättesaadav:

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf.

92

et tegemist on airsoft-relvaga150. Samuti on esinenud probleeme airsoft-relvade tellimisel

välismaistest veebipoodidest, kuna kauba kirjelduse ja tollideklaratsiooni vahel on tekkinud

lahknevusi.

Kuna airsoft- ja paintball-relvade käitlemisele (nt omandamisele, valdamisele või avalikus kohas

kandmisele) ei ole RelvS-s sätestatud nõudeid, on need kergesti kättesaadavad. See tähendab, et

neid võivad soetada ja kasutada ka alaealised lapsed ning isikud või rühmitused, kelle tegevus

võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Näiteks võivad julgeolekuasutuste

hinnangul sellised relvad pakkuda huvi organiseeritud kuritegevuse või äärmuslike liikumiste

liikmetele, kuna neid saab kasutada nii hirmu tekitamiseks kui ka treeningvahendina tulirelva

kasutamise imiteerimisel.

Läti relvaseadus reguleerib nii airsoft- kui ka paintball-relvade käitlemise ning defineerib nende

mõisted:

- airsoft-relv on elektrimootori, vedru või gaasirõhu jõul töötav ese, mis meenutab tulirelva

ning on ette nähtud laskmiseks plastikust, metallist või muust materjalist kuulidega;

- paintball-relv on tulirelvaga sarnaneva gaasisurvejõuga käitatav marker, mis laseb

želatiinipalle või muust materjalist kuule, mis on täidetud värvainega ja lahustuvad

löögikohas selle märgistamisega.

Airsoft- ja paintball-relvi eristatakse nende energiatarbe poolest. Paintball-relvi, mille kuuli

algenergia ei ületa 12 džauli ja mis ei sarnane tööstuslikult toodetud tulirelvadega võib

simulatsioonimängudes kasutada lapsevanema loal vähemalt 10-aastaselt. 16–18-aastane võib

lapsevanema loal kasutada treeningutel, simulatsioonimängudes ja võistlustel seadusest

tulenevaid nõudeid järgides lisaks ka kuni 1,5 džaulise kuuli algenergiaga airsoft-relva151.

6. Laskemoon

RelvS-i § 17 lõike 1 kohaselt ei loeta laskemoonaks sellist laskemoona, mis ei ole terviklik

(puudub üks või mitu komponenti) ning RelvS §-des 18–20 on sätestatud, et laskemoona

liigitatakse (tsiviilkäibes piiramata, piiratud, või keelatud) vastavalt relvale, milles seda

kasutatakse. See on aga tekitanud olukorra, kus näiteks jahirelvades kasutatav hoiatus- ja

signaallaskemoon ning paukmoon on müügil ettevõtetes, kellel puudub laskemoona käitlemiseks

tegevusluba. Nii puudub riigil tegelik ülevaade sellise laskemoona müügi ja leviku üle. Seetõttu

puudub ka kontroll sellise laskemoona käitlemise üle, mis suurendab riske. Näiteks on PPA

andmetel esinenud juhtumeid, kus paukpadrun on ümberehitatud laskekehaga tulistamiseks.

VIII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

1. Hoiatus- ja signaalrelvad

Kavandatavate muudatuste eesmärk on tõsta hoiatus- ja signaalrelvade käitlemise kontrollitavust

ja vähendada ohtu avalikule korrale.

Hoiatus- ja signaalrelvade müük peaks olema tegevusloa kohustusega ja alluma regulaarsele

150 Postimees, 21. oktoober 2023, Ehmunud elanikud: Poiste relvamäng viis Lasnamäel politsei sekkumiseni.

Kättesaadav: https://www.postimees.ee/7881239/ehmunud-elanikud-poiste-relvamang-viis-lasnamael-politsei-

sekkumiseni. 151 Law on the Handling of Weapons, § 14. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.

93

järelevalvele sarnaselt piiratud tsiviilkäibega relvade müüjatele ja valmistajatele. Tulirelvataoliste

esemete vabamüük (nt nn stardipüstolid152) tuleb allutada regulaarsele järelevalvele, kuna need on

avalikku korda ja turvalisust oluliselt ohustavad vahendid, mille kasutusotstarve on küsitav ja mis

võivad kaasa tuua raskeid tagajärgi. Lisaks on neid võimalik käepäraste tööriistadega suhteliselt

kerge vaevaga muuta tapvateks relvadeks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb:

 lisada hoiatus- ja signaalrelvade müük tegevusloa kohustusega tegevusalade hulka, et

piirata nende levikut üksnes kontrollitud ja registreeritud müügikanalitele;

 kohustada müüjaid pidama hoiatus- ja signaalrelvade arvestust relvaregistris sarnaselt

piiratud käibega relvadele;

 kehtestada kohustus registreerida hoiatus- ja signaalrelv omanikuvahetuseks PPA-s

sarnaselt laskekõlbmatuks muudetud relvadega;

 kaaluda stardi andmiseks või hoiatamiseks ettenähtud tulirelvataoliste esemete (nt hoiatus-

ja signaalrelvad) müügi olulist piiramist, kuna nende kasutusotstarve (nt spordi- või

meelelahutusüritustel stardipaugu tegemine) ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske avaliku

korra ja turvalisuse seisukohast. Sellised seadmed võivad nende ehituslikest omadustest

lähtuvalt olla kergesti muudetavad tulirelvadeks või eksitavalt sarnased päris relvadega,

tekitades õiguskaitseasutustele täiendavat koormust ja riski. Siiski võib kaaluda selliste

hoiatus- ja signaalrelvade jätmist piiramata tsiviilkäibesse, mis ei sarnane oma

väljanägemiselt tulirelvaga ja millel ei ole relvarauda.

2. Pneumorelva käitlemise regulatsiooni täpsustamine

VTK-s tõstatatud probleemi lahendamiseks tuleks pneumorelva piiramata tsiviilkäibesse

lubatavus määratleda selgelt kaliibri ja kuuli algkiiruse (energia) alusel. See võimaldab täpsemalt

eristada turvalisi relvi nendest, millel võib olla suurem risk avaliku korra rikkumiseks või

vigastuste tekitamiseks.

Võttes arvesse VTK koostöökohtumisel arutatud küsimusi, Eesti Rahvusliku Field Target

Assotsiatsiooni (edaspidi ENFTA) ja teiste kaasatud isikute muudatusettepanekuid ning EL-i

riikide praktikaid, plaanitakse pneumorelvade regulatsiooni muuta järgnevalt:

1. piiramata tviilkäibega pneumorelva müügi, parandamise, ümbertegemise ja

valmistamise tegevusalal tegutsevatele isikutele kehtestatakse MSÜS-i § 14 kohane

teatamiskohustus, mis asendab praeguse tegevusloa nõude.

2. loobuda piiramata tsiviilkäibega pneumorelvade valmistamise ja ümbertegemise

tegevusalal tegutsemisel relvahoidla kohustusest. See vähendab osaliselt bürokraatiat,

samas võimaldab tõhusamat järelevalvet relvade käitlemise üle;

3. kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelva, mille kuuli algenergia ei ületa 17 džauli võib

soetada, omada ja vallata alates 18-eluaastast. See piirang tagab, et madala

energiasisaldusega relvad, mis on võrreldavad turvaliste spordi- või vaba aja veetmise

vahenditega, on kättesaadavad ilma liigsete piiranguteta täisealistele isikutele;

4. kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelvale, mille kuuli algenergia ületab 17 džauli,

lisada registreerimise ja arvestusepidamise kohustus relvaregistris ning näha ette relva

käitlemisalase koolituse läbimise kohustus. See võimaldab paremini kontrollida suurema

jõudlusega pneumorelvade levikut ning vähendada nende väärkasutuse riske;

5. isikud, kellel on seaduse jõustumise ajal kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelvi, mille

kuuli algenergia ületab 17 džauli, peavad need relvad piisava üleminekuaja jooksul PPA-s

arvele võtma ja tõendama vastava koolituse läbimist või loovutama need relvad kooskõlas

152 Spordivõistlustel stardipaugu tegemiseks kasutatav paukpadrunitega püstol. RelvS kasutab terminit hoiatus- ja

signaalrelv.

94

tulirelvade käitlemisele kehtestatud nõuetega. Relvade arvele võtmise täitmist korraldab ja

kontrollib PPA. Piisav üleminekuperiood võimaldab senistel pneumorelva omanikel uute

reeglitega kohaneda, säilitades samal ajal avaliku turvalisuse tagamiseks vajalikud nõuded;

6. üle 4,5 mm kaliibriga pneumorelvade regulatsioon jätta samaks, mis on kehtivas

RelvS-s, kuna need on juba võrdsustatud tulirelvade käitlemisele ette nähtud nõuetega ja on

piisava järelevalve all.

Selline regulatsioon tasakaalustab ühiskonna turvalisuse ja kodanike õiguste vahelisi huve,

võimaldades turvaliselt kasutada pneumorelvi spordi ja vaba aja tegevustes, kuid samal ajal

piirates ohtlikemate relvade kättesaadavust. Lisaks aitab see ühtlustada Eesti praktikat teiste EL-i

riikide omaga, kus sarnased kaliibri ja energia piirangud on laialdaselt kasutusel avaliku korra ja

julgeoleku tagamiseks.

3. Antiikrelvad ja laskekõlbmatud relvad

Kehtivas õiguses puudub üheselt selge regulatsioon antiikrelvade ning laskekõlbmatuks muudetud

relvade kohta: kuigi RelvS-i § 2 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt neile seadust ei kohaldata, ei ole

neid samas loetletud piiramata tsiviilkäibega relvade hulgas. See tekitab õigusselgusetust ning

raskendab järelevalvet. Seetõttu tuleks need relvad lisada RelvS-s piiramata tsiviilkäibega relvade

hulka ning määratleda nende käitlemise miinimumnõuded ning näha ette sanktsioonid nõuete

rikkumise korral. Antiik- ja laskekõlbmatuks muudetud relva müügile plaanitakse ette näha

MSÜS-i § 14 kohane teatamiskohustus ja nõue pidada relvade üle arvestust.

Nii nagu kehtivas RelvS-s on seatud piiramata tsiviilkäibega relvadele miinimumnõuded, tuleks

ka antiikrelvade ja laskekõlbmatuks muudetud relvade soetamisele kehtestada selged tingimused.

Neid relvi peaks olema lubatud soetada alates 18-eluaastast, neid ei tohiks kanda avalikus kohas

nähtavalt ega joobeseisundis.

Arvesse võttes, et laskekõlbmatuks muudetud relvadele on kehtivas seaduses ettenähtud

registreerimiskohustus, tuleb samasugune kohustus sätestada ka antiikrelvade omanikele. Kuna

nende hulk tsiviilkäibes on teadmata, tuleb seada mõistlik aeg füüsiliste isikute valduses olevate

antiikrelvade arvele võtmiseks.

4. Airsoft- ja paintball-relvade regulatsioon

Õigusselguse huvides tuleb RelvS-i täiendada ning lisada piiramata tsiviilkäibega relvade hulka

airsoft- ja paintball-relvad, määratleda nende käitlemise nõuded ning näha ette sanktsioonid

nõuete rikkumise korral.

Lätis näiteks on keelatud airsoft- ja paintball-relvade omandamine, kandmine, vedamine ja

kasutamine alkoholi mõjul, kui väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus või vereanalüüsis

tuvastatud alkoholisisaldus ületab 0,5 milligrammi, samuti narkootiliste, psühhotroopsete,

toksiliste või muude joovastavate ainete mõjul. Lisaks on nendega keelatud avalikus kohas

avalikkusele kättesaadavatel kultuuri-, pidu-, mälestus-, meelelahutus-, spordi- või

vabaajaüritustel osalemine ning nende demonstreerimine avalikus kohas, välja arvatud juhul, kui

ürituse korraldaja on selleks loa andnud153.

5. Laskemoon

Laskemoona definitsiooni uuendamise eesmärk on tuua pauk- ja signaallaskemoon RelvS

153 Law on the Handling of Weapons, § 13 lg 1 p 5 ja 7. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.

95

regulatsiooni alla, et vähendada kontrollimatut levikut ja kuritarvitamise riske.

Probleemi lahendamiseks on vajalik määratleda paukmoon ja signaallaskemoon laskemoonana ja

sätestada nende käitlemisele järgmised nõuded:

 piiramata ja piiratud käibega relva paukmoona võib valmistada ja müüa vastavat

tegevusluba või MSÜS-i § 14 lõike 1 kohast teatamiskohustust omav isik;

 piiramata ja piiratud käibega relva pauk- ja signaal laskemoona valmistamise ja müügi üle

tuleb arvestust pidada relvaregistris;

 piiramata ja piiratud käibega relva pauk- ja signaallaskemoona võib müüa isikule, kellel

on vastava relva käitlemise õigus.

VIII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Hoiatus- ja signaalrelvade, antiikrelvade, airsoft- ja paintball-relvade ning pauk- ja

signaalpadrunite müüjad, ostjad, praegused omanikud ja järelevalve teostajad.

Mõju eelanalüüs

1. Mõju siseturvalisusele

Piiramata tsiviilkäibega relvade, tulirelvaga võrdsustatud relvade ja nende lisaseadmete parema

kontrolli ning järelevalve kaudu vähendatakse võimalusi nende ebaseaduslikuks kasutamiseks.

Näiteks hoiatus- ja signaalrelvade müügil teatamiskohustuse nõudmine ning nende üle arvestuse

pidamine relvaregistris muudab nende käitlemise läbipaistvamaks ja jälgitavamaks. Pneumorelva

ja antiikrelva ning laskekõlbmatu relva regulatsioonide täpsustamine aitab ennetada nende

väärkasutust ning parandab järelevalvet. Näiteks kaliibri ja kuuli algkiiruseenergia määratlemine

ning nõuded nende relvade registreerimiseks vähendavad ohtu, et need relvad satuvad

kurjategijate kätte või kasutatakse neid ohtlikult. Airsoft- ja paintball-relvade regulatsiooni

kehtestamine ning laskemoona regulatsiooni täpsustamine aitab selgemalt määratleda nende

käitlemise nõuded ning sanktsioonid, mis omakorda vähendab nende kasutamist kurjategijate

poolt ning suurendab avaliku turvalisuse taset.

Uute regulatsioonide kehtestamine võib nõuda täiendavaid ressursse järelevalve ning

rakendusasutuste jaoks. Regulatiivsete lahenduste eesmärk on suurendada ühiskonna turvalisust

ning vähendada relvade väärkasutust ning kuritegevust. Samal ajal tuleb hoolikalt tasakaalustada

õiguskindlust ning kodanike õigusi, et regulatsioonid ei muutuks liigseteks ja ei takistaks

seaduskuulekate inimeste õigustatud tegevust.

Piirangud ja selged regulatsioonid hoiatus- ja signaalrelvade müügile aitavad vähendada relvade

ebaseaduslikku kasutamist ning tõkestada relvade valdamist kuritegelikel eesmärkidel. Hoiatus-

ja signaalrelvade ja teiste lihtsasti ümberehitatavate relvade käitlemisele rangemate piirangute

kehtestamine aitab ennetada olukordi, kus need relvad muudetakse tapvateks relvadeks, ning

seeläbi tõsta avalikku turvalisust. Selged regulatsioonid selliste relvade arvestuse pidamise ning

omanikuvahetuse kontrollimise kohta suurendavad järelevalvet ja vähendavad relvade

valdamisega seotud kuritegevust.

Rangemad regulatsioonid võivad piirata seaduskuuleka kodaniku õigust omada ja kasutada relvi,

kuid see on kaalutletud samm avaliku turvalisuse tagamiseks.

96

Antiikrelvade ning laskekõlbmatute relvade regulatsioonid aitavad ennetada nende väärkasutust

ning suurendada õiguskindlust ning selgust relvade valdamise õiguslikus raamistikus.

Läbipaistvad ja rangemad regulatsioonid suurendavad kodanike usaldust õigussüsteemi vastu ning

vähendavad kuritegevuse riske, mis omakorda võib suurendada kogukondade enesekindlust ja

sotsiaalset sidusust.

Majandustegevusest teatamiskohustused ning sanktsioonid nõuete rikkumise korral aitavad

suurendada teadlikkust relvade ja laskemoonaga seotud nõuetest ning vähendada juhuslike või

tahtlike rikkumiste arvu.

Senisest rangemad regulatsioonid lisavad koormust ja piiranguid piiramata tsiviilkäibega relvade

omamisele ja kasutamisele, mis võib tekitada rahulolematust ning mõjutada kogukondade

tegevust, kuid julgeoleku ja avaliku korra tagamise seisukohast ei ole lisanduv piirang liigselt

koormav.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et piiramata käibega relvadele senisest laiema regulatiivsete meetmete

kehtestamine ja tugevdamine aitab luua turvalisemat siseturgu, vähendada relvade ebaseaduslikku

liikumist ja kasutamist ning ennetada relvadega seotud kuritegevust ja õnnetusi154. See loob

tugevama aluse üldise julgeoleku ja avaliku korra säilitamiseks ning tõstab kodanike turvatunnet.

2. Sotsiaalne mõju

Muudatuse eesmärk on tõhustada piiramata tsiviilkäibega relvade, tulirelvaga võrdsustatud

relvade ning nende lisaseadmete kontrolli ja järelevalvet, et vähendada nende ebaseaduslikku

kasutamist ja ümbertegemist tapmiskõlblikeks relvadeks. Muudatusel on mitmeid olulisi

sotsiaalseid mõjusid.

Positiivsena saab välja tuua avaliku turvalisuse suurenemise, relvade käitlemise läbipaistuse ja

jälgitavuse, kuritegevuse ennetamise ning teadlikkuse ja relvaohutuse kuultuuri kasvu.

Selgemad regulatsioonid ja rangem kontroll vähendavad riski, et relvad satuvad kurjategijate

kätte või neid kasutatakse vääralt. See aitab kaasa relvavägivalla ennetamisele ja suurendab

inimeste turvatunnet.

Regulatsioonid soodustavad vastutustundliku relvakultuuri arengut ja toetavad haridus- ning

ennetustegevust.

Seega võib kokkuvõtvalt hinnata muudatuse sotsiaalset mõju valdavalt positiivseks – see

suurendab avalikku turvalisust ja relvade vastutustundlikku käitlemist.

Arvestades, et praegu puudub ülevaade piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende omanike üle ning

võrreldes nende oletatavat hulka kõikide Eesti elanikega, võib siiski hinnata muudatuste mõju ja

selle suurust keskmiseks.

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

PPA peab tõenäoliselt muutma oma ressursikasutust regulatiivsete nõuete täitmise jälgimiseks,

154 Pärnu Postimees, 12. mai 2025, Paugupüstolitest saavad taparelvad: politsei muretseb relvalaadsete esemete

vohamise pärast. Kättesaadav: https://parnu.postimees.ee/8247435/paugupustolitest-saavad-taparelvad-politsei-

muretseb-relvalaadsete-esemete-vohamise-parast.

97

relvaregistri haldamiseks ning järelevalve tegemiseks. Eelkõige peaks arendama paremini

läbimõeldud ja automatiseeritud riskipõhist järelevalvet. Selleks on vaja arendada või täiendada

tehnilisi süsteeme, välja töötada uusi protseduure ning koolitada töötajaid, mis kõik suurendab

ajutiselt töökoormust ning nõuab planeerimist ja ressursse. Mõneti kasvab järelevalve- ja

kontrolli- ning menetlustegevuse keerukus, mis võib mõjutada töö aja- ja kulutõhusust ning nõuab

hoolikat juhtimist ja ressursside jaotamist. Muudatuse mõju võib eeltoodule tuginedes pidada

oluliseks.

4. Mõju majandusele

Regulatsioonide kehtestamine hoiatus- ja signaalrelvade ning muude piiramata tsiviilkäibega

relvade osas tõstab turvalisust ning aitab vähendada kuritegevust, kuid sellega kaasnevad ka

majanduslikud kulutused ning võimalik konkurentsi vähenemine. Ettevõtted peavad investeerima

seaduse nõuetega vastavusse viimisele ning nõuete täitmisele, mis võib suurendada innovatsiooni

ja turvalisust, kuid samal ajal võib piirata turu paindlikkust ja kasumimarginaale. Pikemas

perspektiivis võib regulatsioonide tõhus rakendamine kaasa tuua stabiilsema ning turvalisema

majanduskeskkonna, kuid selle saavutamiseks on oluline tagada õiglane ja tõhus järelevalve ning

regulatsioonide tasakaal ettevõtjate ja ühiskonna huvide vahel. Eeldusel, et kõik neid relvi ja

nende lisaseadmeid müüvad isikud on õiguskuulekad ja arvestades asjaolu et, regulatsiooni

rakendamisele seatakse ülemineku tähtaeg, võib siiski lugeda mõju väikeseks.

IX Relva ja laskemoona sundvõõrandamise regulatsioon

IX.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

PPA-sse hoiule antud relvade sundvõõrandamise protsess on lihtne, selge ja riigile vähem

koormav, vähendades nii halduskoormust kui ka pikaajalist relvade hoiustamist. Relvaomanikul

on senisest suurem motivatsioon temale kuuluva relva omaalgatuslikuks võõrandamiseks.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

Kehtiva õiguse kohaselt (RelvS § 44 lg 6) peab relvaomanik relvaloa kehtivuse lõppemisel või

loa kehtetuks tunnistamise korral relva ja laskemoona võõrandama või alustama selle

võõrandamist kolme kuu jooksul alates relva ja laskemoona üleandmisest. Kui isik seda kohustust

ei täida, on PPA-l kohustus relv ja laskemoon sundvõõrandada (RelvS § 44 lg 8). RelvS-i § 6 lõike

2 kohaselt sundvõõrandatakse relv ja laskemoon õiglase ja kohese hüvitise eest, mis makstakse

relva omanikule või pärijale. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse relva ja laskemoona

harilikku väärtust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 mõistes, lähtudes riigis kujunenud

keskmisest müügihinnast155. Hüvitis makstakse välja PPA eelarvest ning kulud hüvitatakse hiljem

Vabariigi Valitsuse reservist156.

Kehtiva regulatsiooni rakendamisel on tekkinud mitmeid kitsaskohti:

 relvade võõrandamise kohustuse massiline täitmata jätmine – PPA praktikas jääb üle

poole hoiule antud relvadest omaniku poolt võõrandamata. Näiteks võib isik, kelle

relvaluba tühistati terviseseisundi tõttu, relva müügiga mitte tegeleda, sest tal puudub huvi

155 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. aasta määrus nr 416 „Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona

eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra“ § 2 lõiked 1 ja 2. 156 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. aasta määrus nr 416 „Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona

eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra“ § 3 lõige 2.

98

või ta loodab relva hiljem tagasi saada.

 hoiul olevate relvade maht ja halduskoormus – PPA ladudes seisab aastaid relvi, mida

ei ole õnnestunud sundvõõrandada. See suurendab ladustamiskulusid ja tekitab turvariske.

 turuväärtuse määramise keerukus – kui konkreetse relvamudeli kohta pole hetkel

müügipakkumisi, ei ole võimalik võrrelda hindu. Näiteks, kui tegemist on 1960-ndatel

toodetud haruldase vintpüssiga, mida Eestis enam ei müüda, ei saa hinnata selle relva

„keskmist turuhinda“. PPA ise relvadega ei kauple, mistõttu kaasatakse hindamisse

relvakaupmeeste esindajaid ja eksperte. Paraku ei pruugi nad komisjoni tööga liituda

(ajapuudus, huvipuudus) või puudub neil kogemus konkreetse relvatüübi hinnastamisel.

 vaidlused hüvitise suuruse üle – praktikas on esinenud juhtumeid, kus relvaomanik ei

nõustu PPA määratud hüvitisega ja pöördub kohtusse.

Näiteks vaidlustati 2018. a ühe vintpüssi hind. Kaebaja ei nõustunud relva eest määratud

hüvitise suurusega 60 eurot. Kaebaja väitel ostis ta vintrelva 2000. aastate alguses

relvakauplusest umbes 9000 krooni eest. Sama tüüpi uued relvad maksavad kaupluses

1000 eurot. Kaebaja väitel on teda alandatud ja PPA on oma käitumisega tekitanud

kaebajale suurt kahju, sealhulgas tervisekahju. Kaebaja taotles PPA-lt relvade eest

hüvitise väljamõistmist summas 1200 eurot või relvade tagastamist ning tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohus kaebust ei rahuldanud157

Sellised olukorrad tekitavad pikaajalisi menetlusi ja lisakoormust PPA-le, ilma et relvade

ringlusest kõrvaldamine oleks operatiivselt lahendatud.

IX.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

Probleemi lahendamiseks on vaja muuta kehtivat regulatsiooni nii, et sundvõõrandamise protsess

oleks PPA jaoks vähem töömahukas, turuväärtuse määramine oleks praktiliselt teostatav ning

relvade eemaldamine tsiviilkäibest toimuks operatiivsemalt. Alljärgnevad lahendusvariandid on

esitatud eraldi või kombineeritult kasutamise võimalusega, lähtudes eesmärgist tagada

õigusselgus ja vähendada riigi halduskulu.

1. Sundvõõrandamise korraldamine halduslepingu alusel eraettevõtte poolt

PPA võiks sõlmida relvade hindamise ja müügiga tegeleva ning vastavat tegevusluba omava

eraettevõttega halduslepingu, millega antakse ettevõttele õigus ja kohustus sundvõõrandatud

relvade turuväärtuse määramiseks ning nende müügi korraldamiseks. Ettevõttel oleks turuinfo,

hinnastamiskogemus ja kontaktid potentsiaalsete ostjatega (nt kollektsionäärid, relvapoodide

kett).

Näide: kui PPA lattu jõuab haruldane 1960-ndate toodanguna valmistatud püstol, mille kohta

puuduvad Eestis pakkumised, saaks eraettevõte otsida võrdlusandmeid rahvusvahelistelt turgudelt

ning leida ostja välismaal. Selline lahendus vähendaks PPA vajadust moodustada iga juhtumi

puhul ekspertkomisjon ja lahendaks olukorra, kus turuandmeid ei ole võimalik iseseisvalt koguda.

2. Hoiutähtaja pikendamine relvaomaniku võõrandamiskohustuse täitmiseks

Kehtiva õiguse muutmisega võiks relvaomanikule anda pikema tähtaja relva ise võõrandamise

157 Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2018. aasta otsus haldusasjas nr 3-18-329. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=241470986.

99

alustamiseks (nt praeguse kolme kuu asemel kuus kuud). Pikem tähtaeg vähendaks

sundvõõrandamise vajadust, kuna omanikul oleks soovi korral rohkem aega leida turutingimustel

ostja või sõlmida komisjonimüügileping.

Näide: jahimees, kelle tervisetõendit ei pikendata, saaks pikema tähtaja jooksul pöörduda oma

tutvusringkonna poole ja müüa relva mõistliku hinnaga, vältides sundvõõrandamist ja võimalikke

vaidlusi hüvitise suuruse üle.

3. Mõjutusmeede – hüvitise õiguse kaotamine passiivse relvaomaniku puhul

Võimalik oleks seada nõue, et kui isik ei täida võõrandamiskohustust määratud tähtaja jooksul

ega tee koostööd PPA-ga (ei vasta pöördumistele, ei paku alternatiivseid lahendusi), kaotab ta

õiguse saada sundvõõrandamise eest hüvitist. Selline meede motiveeriks relvaomanikke müügiga

ise tegelema, vähendades PPA kohustust relva väärtust määrata ja relva müüa.

Näide: kui PPA saadab relvaomanikule kolm kirjalikku meeldetuletust ja kutse koostööks,

kuid omanik ei reageeri, võõrandatakse relv ilma hüvitist maksmata.

Praktikas võib rakendada ka kombineeritud lahendust: esmalt pikendada tähtaega, seejärel

passiivse käitumise korral rakendada hüvitise kaotuse meedet ning lõpuks suunata

sundvõõrandamise läbiviimine eraettevõttele. See looks selge ja astmelise menetluskäigu, mis

motiveerib relvaomanikke aktiivselt tegutsema, kuid tagab samas PPA töökoormuse vähenemise.

IX.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Peamised sihtrühmad, keda kavandatavad muudatused mõjutada võivad on järgmised:

Relvaomanikud – isikud, kelle relvaload on kehtetuks tunnistatud või lõppenud, kellele kehtib

relva võõrandamise kohustus. Eelkõige need isikud, kellel puudub huvi või motivatsioon ise relva

võõrandada. Passiivsed relvaomanikud, kes ei tee koostööd PPA-ga ega reageeri pöördumistele.

PPA – ametnikud, kes vastutavad relvade hoiustamise, sundvõõrandamise ja hüvitise maksmise

eest.

Relvakaupmehed, kes tegelevad relvade hindamise ja müügiga. Ettevõtted, kellele võidakse

anda halduslepingu alusel õigused ja kohustused relvade hindamiseks ja müügiks. Samuti

eksperdid ja hindajad, kelle teadmisi kasutatakse turuväärtuse määramiseks.

Kollektsionäärid kui potentsiaalsed ostjad, kelle kaudu toimub relvade turuväärtuse määramine

ja müük. Eriti need, kes on huvitatud haruldastest ja vanadest relvadest.

Mõju eelanalüüs

1. Mõju siseturvalisusele

Kavandatavad muudatused puudutavad relvade sundvõõrandamise protsessi PPA-s ja selle

haldamist. Eesmärk on lihtsustada, kiirendada ja teha kuluefektiivsemaks relvade võõrandamise

menetlus, vähendades PPA halduskoormust ning turvariske, mis on seotud pikaajaliselt hoiule

antud relvadega.

10

0

Operatiivsem sundvõõrandamine vähendab relvade ladustamisel tekkivaid turvariske ning

võimalikke ebaseaduslikku kasutusse sattumise ohtusid (näiteks vargused, kaotsimineku risk).

Kavandatavate muudatustega võib kaasneda mõningaid negatiivseid mõjusid. Hüvitise kaotamine

võib suurendada relvaomanike rahulolematust ja potentsiaalselt viia vaidlusteni, mis võivad

tekitada pingeid ja usaldamatust süsteemi vastu. Samas tugevdab see motivatsiooni ise tegutseda.

Sellega seoses ei ole ette näha riske siseturvalisusele.

Kavandatavad regulatiivsed muudatused annavad olulise potentsiaalse positiivse panuse

siseturvalisuse tugevdamisse, vähendades relvade ebaseadusliku kasutuse riske ja PPA

halduskoormust. Samas nõuavad eraettevõtete kaasamine ja hüvitise kaotamise mehhanism

täiendavat regulatiivset tähelepanu ja järelevalvet, et tagada relvade nõuetekohane ringlus ja

avaliku sektori kontroll.

2. Sotsiaalne mõju

Motivatsiooni kasv ise relv võõrandada. Kui relvaomanik saab pikema tähtaja müügi

korraldamiseks või vastasel juhul kaotab õiguse hüvitisele, kasvab tõenäosus, et relv müüakse

ise turutingimustel. See vähendab vajadust sundvõõrandamiseks ning annab inimesele

suurema kontrolli vara realiseerimise üle, mis on majanduslikult mõistlikum kui sundmüük

hinnangulise hüvitise alusel.

Selgem regulatsioon, mis määratleb hüvitisest ilmajäämise juhtumid ja annab õigusselge

müügitähtaja, vähendab relvaomanike ebaselgust ning vähendab varalise kaotuse riski

teadmatusest või passiivsusest.

Võimaliku riskikohana võib tuua, et kui relvaomanik ei ole teadlik turuhindadest ja loobub

võõrandamisest, võib juhtuda, et sundvõõrandamisel määratakse madalam hüvitis. Seda saab

leevendada teavitustööga (PPA infomaterjalid relvade turuväärtuse hindamise kohta,

veebikeskkond hindamise aluseks olevate andmetega).

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Relvade pikaajaline hoiustamine PPA ladudes tekitab märkimisväärseid kulusid (ladustamine,

turvalisus, personali tööaeg). Kui sundvõõrandamise protsess muutub tõhusamaks (nt relvade

kiirem võõrandamine, vähem kohtuvaidlusi), siis väheneb riigi kulu relvade ladustamisele ja

haldusele. Kulude kokkuhoid mitmesaja kuni mitme tuhande euro ulatuses iga aasta kohta,

sõltuvalt hoiul olevate relvade arvust.

Hüvitise määramise vaidlused kohtus põhjustavad täiendavat koormust PPA-le ja

kohtusüsteemile. Selgem ja läbipaistvam hüvitise määramise kord (sh võimalus hüvitisest ilma

jääda passiivse käitumise korral) võib vähendada vaidluste arvu ning vähendada avaliku sektori

õigusabikulusid.

4. Mõju majandusele

Kui relvade hindamise ja müügiga hakkavad tegelema vastava pädevuse ja tegevusloaga

eraettevõtted, tekib relvaturule uus teenus – sundvõõrandatud relvade hindamine ja

realiseerimine. Ettevõtted saavad pakkuda:

 turuväärtuse eksperthinnanguid (sh rahvusvaheliste võrdlushindade põhjal),

10

1

 komisjonimüüki või oksjoniteenust,

 kanalit haruldaste relvade sihtostjate leidmiseks.

Kavandatava muudatusega kaasneb võimalik majanduslik kasu, kuna see loob võimaliku

lisatulu relvasektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Sellel võib olla ka vähene kaudne mõju seoses

töökohtade loomise ja teenuste pakkumise laiendamisega. Samuti muutub relvaturg

läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks.

Spetsialiseerunud ettevõtete kaudu relvade võõrandamisel on tõenäoline, et relva eest saadav hind

vastab paremini selle tegelikule turuväärtusele. See vähendab relvaomanike rahulolematust

ning vaidluste riski.

X Tervisekontroll

X.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

1. Relvade käitlemise õigus on ainult sellistel isikutel, kelle tervislik seisund vastab RelvS-i

nõuetele.

2. Tervisekontrolli teostajal on:

a. parem ülevaade relvaloa taotleja tervislikust seisundist ja rohkem informatsiooni

varasematest terviseuuringutest või diagnoosidest;

b. seaduslik alus keelduda tervisetõendi väljastamisest, kui isiku terviseandmed on

varjatud või puudulikud;

c. õigus tervisetõend peatada või kehtetuks tunnistada, kui isikul tuvastatakse

relvaloa väljastamist välistav tervisehäire.

3. PPA-l on õigus relvaluba omavat isikut kohustada läbima täiendava tervisekontroll, kui on

põhjendatud kahtlus, et isiku terviseseisund ei vasta RelvS-i nõuetele.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

RelvS-i § 351 järgi peab relvaloa taotlemisel ja relvaloa kehtivuse pikendamisel relvaloa omaja

läbima tervisekontrolli, mille käigus perearst, kaasates eriarste veendub, et isikul puudub

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest või muudest asjaoludest tingitud psüühika-

või käitumishäire ning isik ei ole füüsilise puudega, mis takistab relva õiget ja ohutut käsitsemist.

Psüühika- või käitumishäirete olemasolu hindab perearst koostöös psühhiaatriga. Peamiseks

hinnangu andmise aluseks on isiku kohta varasemalt tervise infosüsteemi kantud isikuandmed.

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus158 aga annab isikule õiguse keelata tervishoiutöötajatel ja

spetsialistidel juurdepääs oma tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Tervise

infosüsteemis159 puudulike andmete või osaliselt varjatud andmete korral on psühhiaatril ja

perearstil raske anda hinnangut relvaluba taotleva või juba relvaluba omava isiku tervislikule

seisundile. Tervisekontrolli peab läbima kõige varem kolm kuud enne soetamisloa taotlemist või

enne relvaloa taotlemist juhul, kui eelnevalt ei tule soetamisluba taotleda. Tervisekontrolli

korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste. Tervisetõend kehtib kuni viis aastat.

158 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus – RT I, 11.12.2024, 8, § 593 lõige 3. 159 Tervise infosüsteem on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel loodud infosüsteem, milles

töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks,

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks, rahva tervise kaitseks ning terviseseisundit kajastavate

registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks. Infosüsteemi põhimäärus on kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/114012025004

10

2

Tervisevaldkonna esindajate sõnul on üks olulisi kitsaskohti praeguses regulatsioonis ja praktikas

puudulik ülevaade terviseandmetest. Kui tervise infosüsteemis on andmeid suletud või

varjatud, ei saa perearst ega psühhiaater anda objektiivset hinnangut isiku sobivusele relvaloa

saamiseks. Praktikas on olnud juhtumeid, kus inimene käib mitme arsti juures ja esitab vaid need

andmed, mis soodustavad relvaloa saamist, varjates samal ajal varasemaid psüühikahäireid või

sõltuvusdiagnoose.

Samuti põhjustab kehtiva regulatsiooni rakendamisel probleeme ebaselge terminoloogia.

RelvS- i § 36 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt ei väljastata relvaluba isikule, kellel on narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire või raskekujuline

psüühikahäire. RelvS-i § 351 lõike 4 sätestab, et loa väljastamist välistavate tervisehäirete loetelu

kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruses160. RelvS-s kasutatavad terminid „narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire“ ning „raskekujuline

psüühikahäire“ ei ole kõigile üheselt arusaadavad. Näiteks ei ole selge, kas alkoholi liigtarbimisest

tingitud psüühikahäire on raskekujuline psüühikahäire ja võib seetõttu olla relvaloa väljastamist

välistav asjaolu.

Varem kehtinud sotsiaalministri 21. detsembri 2001. aasta määruses nr 155 „Soetamisloa või

relvaloa taotleja arstliku läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise kord, psüühika- ja

käitumishäirete ning füüsiliste puuete loetelu“ välistasid relvaloa väljastamise muu hulgas rasked

ja püsivad meeleoluhäired161. Uue määruse162 koostamisel pöörasid arstid tähelepanu, et

bipolaarne meeleoluhäire peab välistama relvaloa väljastamise. Kohtumenetluses on jõutud

järeldusele, et nimetatud tervisehäire võis jääda loetelust välja kogemata. Eesti Psühhiaatrite Seltsi

hinnangul on bipolaarne meeleoluhäire siiski raskekujuline psüühikahäire ning see peaks

välistama relvaloa tervisetõendi andmise ja relvaloa saamise163.

Lisaks eeltoodule on kohus leidnud, et RelvS-s puuduvad sätted, mis võimaldaksid

tervishoiutöötajatel, kes tuvastavad relvaluba omaval isikul relvaloa väljastamist välistava

tervisehäire, varasemalt väljastatud tervisetõendi kehtivus peatada või tõend kehtetuks tunnistada.

Varasemalt väljastatud tervisetõendi muudab kehtetuks vaid hilisema tervisekontrolli otsus.

Seejuures on oluline, et tervisekontrolli otsuse teeb perearst, kes kaasab tervisekontrolli

läbiviimiseks vähemalt psühhiaatri164.

Siinkohal on probleemiks on ka asjaolu, et relvaloa tervisetõend ei ole digitaalne.

Tervisetõendi olemasolu, sealhulgas varasem relvaloa väljastamist välistava tervisehäire

tuvastamine, on teada vaid tervisekontrolli teostanud perearstile või psühhiaatrile ja tõendi

taotlejale. Samuti ei ole kehtiva RelvS-i kohaselt isikul kohustust hoida oma tervisega seotud

andmeid tervisekontrolli teostajale avatuna. See on loonud olukorra, kus inimene võib käia mitme

perearsti või psühhiaatri vastuvõtul, et saada omale sobiv tervisetõend. Nii perearst, kui ka

psühhiaater hindavad inimese tervislikku seisundit olemasolevate andmete ja inimesega

läbiviidud intervjuu pealt. Kui inimene on sulgenud tervise infosüsteemis need andmed, mis

välistaksid relvaloa saamise ja ise nende olemasolu eitab, ei saa tervisekontrolli läbiviiv perearst

ega psühhiaater anda objektiivset hinnangut tema tervisliku seisundi kohta.

160 Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määrus nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa

andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ 161 Sotsiaalministri 21. detsembri 2001. aasta määrus nr 155 „Soetamisloa või relvaloa taotleja arstliku läbivaatuse ja

järeldusotsuse vormistamise kord, psüühika- ja käitumishäirete ning füüsiliste puuete loetelu“ § 5 lõike 1 punkt 4. 162 Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määrus nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist

välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. 163 Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2023. a otsus nr 3-22-2121, p.5.4. 164 Tallinna Halduskohtu 31. mai 2021. a otsus nr 3-20-2275/18, p 9.

10

3

Relvadega seotud lubade taotlemisel pälvis ka VTK-le eelnenud koostöökohtumistel palju

tähelepanu tervisekontrolliga seonduv. Kaasatud huvirühmad tõid välja vajaduse ühtlustada see

näiteks mootorsõiduki juhi tervisetõendiga ja kaotada kohustuslik psühhiaatriline kontroll.

Oluliseks peeti ka relvaloa väljastamist välistavate haiguste ja terviseseisundite loetelu

täpsustamist, kuna kehtiv loetelu on liialt üldine.

Probleemiks on ka see, et PPA-l puudub õigus relvaluba välistava tervisehäire kahtluse korral

kohustada relvaloa omajat läbima täiendav tervisekontroll. Ainus säte, mis mõjutaks relvaloa

omajat täiendavat tervisekontrolli läbima on RelvS-i § 43 lõige 12, mille kohaselt peatatakse

RelvS-i § 43 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul (isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on

põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju) relvaloa kehtivus

kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle tervisetõendi väljastamiseni.

PPA andmetel on relvaluba omavate isikute terviseseisundiga seotud probleemid viimastel

aastatel sagenemas. Kuigi jõustunud kohtulahendid puuduvad, on mitmeid pooleliolevaid

vaidlusi, mille lahendamine on keeruline puuduliku õigusliku regulatsiooni tõttu, eriti

olukordades, kus probleemide põhjuseks võib olla näiteks alkoholisõltuvus.

RelvS-i § 351 sätestab nõuded relva soetamisloa ja relvaloa taotlejale, kuid seaduses puuduvad

sätted olukordadeks, kus relvaloa omaja terviseseisund muutub loa kehtivuse ajal. Samas ei ole

PPA-l pädevust isiku terviseseisundit hinnata ning tervishoiutöötajal puudub ligipääs teabele, mis

puudutab isiku häirivat käitumist, mis võiks olla otsustav relvaloa säilitamise seisukohalt. Lisaks

puudub PPA-l õiguslik alus saata kehtiva tervisetõendiga relvaloa omajat erakorralisse

tervisekontrolli. Isikul endal puudub motivatsioon täiendavate kontrollide läbimiseks, kuna kehtiv

tervisetõend annab talle subjektiivselt kindlustunde loa korrektseks kasutamiseks. Siiski on

oluline rõhutada, et küsimus ei ole pelgalt eluviisis, vaid terviseseisundi vastavuses

relvaomanikule RelvS-is sätestatud nõuetele.

PPA on teinud ettepaneku luua õiguslikud alused relvaloa omaja täiendavasse tervisekontrolli

saatmiseks loa kehtivuse ajal või olemasoleva tõendi kehtetuks tunnistamiseks, et tagada relvade

ohutu käsitsemine ja ennetada võimalikke riske ühiskonnale.

Näiteks Läti relvaseaduse165 kohaselt on arstil või politseil õigus relvaluba omav isik saata

ennetähtaegselt tervisekontrolli, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isikul on meditsiinilised

vastunäidustused relvade omamiseks või relvadega töötamiseks.

On põhjendamatu oodata olukorrani, kus relvaloa omaja on relva käitlemise või kasutamisega

põhjustanud kellegi surma või tekitanud kellelegi tervisekahjustuse või varalise kahju, kui on

võimalus selle ennetamiseks läbi relvaloa kehtivuse peatamise ja täiendavasse tervisekontrolli

suunamise.

X.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

Probleemide lahendamiseks on vajalik täiendada RelvS-i tervisekontrolli regulatsiooni kolmes

peamises suunas: PPA õiguste täpsustamine, tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine ning

tervisekontrolli korra kaasajastamine.

165 Law on the Handling of Weapons, § 27 lõige 4. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.

10

4

1. PPA õigus nõuda täiendavat tervisekontrolli

Praegu saab PPA nõuda uue tervisekontrolli läbimist üksnes juhul, kui relva käitlemisega on juba

põhjustatud kahju. See on aga selgelt ebapiisav, sest ohtlikke olukordi oleks võimalik ennetada

juba varem, kui ilmnevad põhjendatud viited, et relvaloa omaja tervislik seisund ei vasta seaduse

nõuetele. Seetõttu tuleks täiendada RelvS-i § 43 lõiget 1² selliselt, et põhjendatud kahtluse korral

saaks PPA nõuda relvaloa omajalt tervisekontrolli läbimist. Põhjendatud kahtlus võiks tugineda

näiteks:

 suitsiidikatsele või enesetapule viitavatele käitumismustritele;

 korduvatele alkoholi või narkootikumide kuritarvitamise juhtumitele;

 perearsti või eriarsti märguandele isiku terviseseisundi olulise halvenemise kohta;

 PPA enda kogutud infole, mis viitab isiku võimalikule sobimatusele relva käitlemiseks (nt

isik on korduvalt sattunud politsei vaatevälja joobes olekus);

 kaotada kohustuslik psühhiaatriline kontroll.

Sarnane mehhanism on juba kasutusel näiteks mootorsõidukijuhtide tervisekontrollis, kus

liiklusohutuse kaalutlustel võib arst suunata juhi erakorralisele tervisekontrollile166. Relvaloa

puhul on kaalul aga veelgi suurem risk avalikule turvalisusele.

Kohustusliku psühhiaatrilise kontrolli kaotamine võib mõnevõrra vähendada relvaloa taotlejate

usaldusväärsuse hindamise põhjalikkust. Siiski tuleb arvestada, et muud terviseandmed (nt

perearsti hinnangud, tervisetõendid) jäävad endiselt osaks loa taotlemise protsessist. Seetõttu on

mõju hinnatav mõõdukaks ning see sõltub edasistest rakenduspraktikatest ja järelevalvemeetmete

tõhususest.

2. Tervishoiutöötaja õigus peatada või tunnistada kehtetuks tervisetõend

Hetkel ei ole RelvS-s sätestatud mehhanismi, mis võimaldaks tervishoiutöötajal muuta kehtetuks

varem väljastatud relvaloa tervisetõendit. See tähendab, et isegi kui perearst või psühhiaater

tuvastab relvaluba omaval isikul relvaloa väljastamist välistava tervisehäire (nt diagnoosib raske

depressiooni või skisofreenia), jääb varasem tõend kehtima kuni järgmise regulaarse

tervisekontrollini.

Regulatsiooni tuleks täiendada selliselt, et tervishoiutöötajal oleks õigus kas:

 peatada tervisetõendi kehtivus kuni täiendava uuringu või hinnangu saamiseni, või

 tunnistada kehtetuks tervisetõend juhul, kui on ilmnenud selge välistav tervisehäire.

See tagaks kiirema reageerimise olukordades, kus relvaloa jätkuv kehtimine ja relvaomanikuks

olemine võib kujutada endast ohtu nii isiku enda kui teiste turvalisusele. Näiteks, kui psühhiaater

diagnoosib relvaluba omaval isikul bipolaarse häire maniakaalses faasis, ei peaks ootama järgmise

perioodilise kontrollini, vaid saaks koheselt sekkuda.

3. Relvaloa ja soetamisloa taotlejate tervisekontrolli korra kaasajastamine

Lisaks üksikutele parandustele on vajalik üle vaadata tervisekontrolli kord tervikuna, sealhulgas:

Kaasajastada soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, sealhulgas:

 koostöös erialaspetsialistidega täpsustada relvaloa väljastamist välistavate tervisehäirete

loetelu;

 ühtlustada terminoloogia ja muuta see arusaadavaks nii tervishoiuteenuse osutajale kui ka

166 Liiklusseadus, § 101 lõige 7. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109012025008.

10

5

loa väljastajale;

 tagada tervisetõendi digitaalne vorm ja kättesaadavus pädevatele asutustele;

 võimaldada terviskontrolli läbiviimine ja tervisetõendi väljastamine lisaks perearstile ka

teda asendaval üldarstil või arst-residendil;

 anda tervisekontrolli tegijale kaalutlusõigus psühhiaatri kaasamiseks.

Regulatsiooni täiendamine looks tervikliku süsteemi, mis vähendaks oluliselt riske avalikule

korrale ja meie kõigi turvalisusele. PPA saaks reageerida ennetavalt, tervishoiutöötajatel oleksid

selged pädevused ning tervisekontrolli kord muutuks läbipaistvamaks ja objektiivsemaks.

Digitaalne lahendus tagaks seejuures, et info liiguks kiiresti ja oleks kõigile pädevatele osapooltele

kättesaadav.

X.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Tervishoiuteenuse osutajad, relvaloa või soetamisloa taotlejad ja loa omanikud ning PPA.

Mõju eelanalüüs

1. Mõju siseturvalisusele

Puudulikud terviseandmed ja piiratud võimalused reageerimiseks võivad põhjustada olukordi, kus

relvaluba väljastatakse või säilitatakse isikutele, kelle tervislik seisund ei vasta seadusest

tulenevatele nõuetele. See omakorda suurendab riski relva väärkasutuseks, sealhulgas enesele või

teistele kahju tekitamiseks.

Praktikas on esinenud juhtumeid, kus relvaloa saanud isikutel on hiljem tuvastatud

psüühikahäireid või sõltuvusprobleeme, mis oleksid relvaloa väljastamise välistanud, kuid jäid

tervisekontrollis tuvastamata kas puudulike andmete või süsteemi puudujääkide tõttu.

Siseturvalisuse seisukohalt on tegemist märkimisväärse riskiga, mille realiseerumine võib viia

traagiliste tagajärgedeni.

Eesmärgiks seatud regulatiivsed muudatused tugevdavad siseturvalisuse tagamise mehhanisme

kolmes peamises suunas:

1.1. Ennetav järelevalvevõimekus: PPA saab võimaluse nõuda täiendavat tervisekontrolli

juhul, kui ilmnevad põhjendatud kahtlused isiku sobivuses relva käitlemiseks (nt suitsidiaalsed

kalduvused, sõltuvusprobleemid, vaimse seisundi halvenemine). See võimaldab ennetada

olukordi, kus terviserisk realiseerub ohtliku käitumise kaudu.

1.2. Reaalajas sekkumise võimalus tervishoiutöötajatel: tervishoiutöötajad saavad õiguse

peatada või tunnistada kehtetuks tervisetõend, kui ilmnevad relvaloa väljastamist välistavad

tervisehäired. See välistab olukorra, kus tõsise terviseprobleemi ilmnemisel peab ootama

järgmise tervisekontrollini.

1.3. Tervisekontrolli läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kasv: tervisetõendi digitaliseerimine

ning paremad ligipääsuõigused loovad eeldused objektiivseks hindamiseks ning takistavad

andmete varjamist või arstide valikut nn sobiva otsuse saamiseks. Täpsustatud terminoloogia

ja ühtlustatud välistavate seisundite loetelu suurendavad õiguspraktika selgust ja järjepidevust.

10

6

Kavandatud muudatused tugevdavad oluliselt riigi suutlikkust juhtida riske, mis on seotud

tulirelvade käitlemisega isikute poolt, kelle tervislik seisund ei võimalda seda ohutult teha.

Tervishoiusüsteemi, PPA ja relvalubade menetluses osalevate asutuste vahelise koostöö

tõhustamine võimaldab relvade levikut senisest paremini kontrollida, ennetades relva sattumist

isikute kätte, kelle käitumine võib olla ohtlik. Samuti loob kavandatav muudatus selgema

vastutuse ja võimaldab riigil kiiremini sekkuda juhul, kui relva omamine muutub ohtlikuks kas

isikule endale või kolmandatele isikutele. Seeläbi tagatakse ka RelvS-i eesmärgi – avaliku korra

ja turvalisuse kaitse – parem täitmine.

Kavandatud muudatuste rakendamine tugevdab siseturvalisust, võimaldab ennetavat sekkumist,

vähendab õiguserikkumiste ja ohtlike olukordade tekkimise tõenäosust ning suurendab usaldust

relvalubade menetluse läbipaistvuse ja õigluse vastu. Seetõttu on muudatustel oluline mõju

siseturvalisuse tagamisele.

2. Sotsiaalne mõju

Füüsilisest isikust relvaloa omanikke on ligikaudu 24 000. PPA vaatab igal aastal läbi ligikaudu

6000 RelvS-i alusel esitatud taotlust. Kõik taotlused ei eelda tervisekontrolli läbimist, kuid kõik

relvaloa esmataotlejad ja relvaloa kehtivuse lõppemisel relvaluba pikendada soovivad isikud

peavad läbima tervisekontrolli. PPA andmetel oli esmase relvaloa taotlejaid 2024. aastal 679 ja

2025. aasta esimese kaheksa kuu vältel 486. Relvaloa pikendamise taotlusi esitati 2025. aastal

4748 ja 2025. aasta kaheksa kuu vältel 2863. Relvasoetamislubade taotlusi esitati 2024. aastal

2883 ning 2025. aasta kaheksa kuul 1643.

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli Eestis 2024. aastal 960 perearsti167 ja 220 psühhiaatrit168.

Seega muudatused tervisekontrolli läbi viimises võivad puudutada üle 1000 tervishoiuvaldkonna

töötajat.

Tervishoiuteenuse osutajate töökoormus ei tohiks eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu

oluliselt kasvada. Relvaloa taotlejate ja relvaloa pikendajate arvu eelnõu muudatused ei suurenda.

Pigem vähesel määral vähendab, kuna seaduses sätestatud alustel relvaluba mitte saavate isikute

ring väheneb. Need isikud ei pea läbima ka tervisekontrolli, kuna seadusest tulenevalt neile

relvaloa väljastamisest keeldutakse. Mõningal määral muudab kavandatav muudatus

tervishoiuteenuse osutajate, kes seni relvaloa taotleja või relvaloa omaja tervisekontrolliga otseselt

seotud ei olnud, töökorraldust. Kuna muudatuse kohaselt peaksid nad diagnoosist vaid vastavaid

ametkondi teavitama, võib hinnata koormuse tõusu ja sellest tulenevalt mõju väikeseks. Digitaalse

tervisetõendi puhul võib eeldada, et vastavate andmete kandmine tervise infosüsteemi peataks

isikule varasemalt väljastatud tervisetõendi automaatselt ja teave perearstile ning PPA-le

edastataks samuti automaatselt, mistõttu võib hinnata mõju tervishoiuteenuse osutajale

väheoluliseks.

3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

PPA andmetele tuginedes, võib hinnata relvaomanike arvu, kelle tervislik seisund võib muutuda

167 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Kättesaadav:

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableVie

wLayout2/. 168 Tervisestatistika ja terviseuuringu andmebaas. Kättesaadav:

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableVie

wLayout2/.

10

7

relvaloa kehtivuse ajal ohtlikuks (näiteks ilmnevad ootamatult psüühikahäired) väikeseks – alla

kümne juhu aastas. Arvestades relvaloa omanike üldarvu, mis on suurusjärgus 24 000 inimest, ei

suurenda prognoositav juhtumite arv, kus haldusorgan peatab selliste isikute relvaloa kehtivuse ja

edastab vastava teabe perearstile, olulisel määral PPA töökoormust.

PPA ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) peavad tegelema:

 uue regulatsiooni rakendamise ja järelevalvekorra kehtestamisega;

 tervisetõendi digitaliseerimise arendamise ja andmevahetusprotokollide

ajakohastamisega;

 koolituste ja juhendmaterjalide koostamisega tervishoiutöötajatele.

Esialgne kulu avalikule sektorile tuleneb peamiselt arendus- ja administreerimiskuludest, kuid

pikas perspektiivis loob digitaliseerimine ja selgem menetluskord tõhususe kasvu ning vähendab

süsteemi ekspluateerimise riske.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, sest isikute arv, keda kavandatavad muudatused

puudutada võivad, ei ole suur. Seega on tegemist väheolulise mõjuga.

4. Mõju majandusele

Kuigi muudatused on suunatud eelkõige siseturvalisuse suurendamisele, omavad need ka otseseid

ja kaudseid mõjusid majandusele, sealhulgas tervishoiusüsteemile, tööjõukuludele, relvaloa

taotlejale ja relvaloa omajale ning relvakaupmeestele.

4.1. Tervishoiuteenuse osutajate koormus

Muudatuste tulemusel võib kasvada tervishoiutöötajate (eeskätt perearstide ja psühhiaatrite)

töökoormus, kuna:

 suureneb vajadus täiendavate tervisekontrollide järele PPA suunamisel;

 tekib lisatöö relvaloa tervisetõendite kehtetuks tunnistamisel või peatamisel;

 suureneb vajadus terviseandmete põhjalikumaks analüüsiks, kui tõendi usaldusväärsus

muutub keskseks turvalisusküsimuseks.

Mõju on siiski vähene ja eeldatavalt hajutatud ajas. Tulenevalt relvalubade suhteliselt väikesest

arvust (võrreldes näiteks mootorsõidukijuhtide või töötervishoiu juhtumitega) jääb täiendav

koormus pigem marginaalseks. Samas tuleb hinnata perearstikeskuste võimekust kiiresti

reageerida PPA edastatud nõuetele, eriti maapiirkondades.

Iga ennetatud vaimse tervise tõttu tekkinud relvaga seotud intsident tähendab potentsiaalset säästu

nii õiguskaitseorganitele, tervishoiu- kui ka sotsiaalkindlustussüsteemile.

4.2. Mõju relvaloa taotlejale ja relvaloa omajale

Kui nõutakse sagedasemaid või põhjalikumaid tervisekontrolle, võib see tuua kaasa:

 kõrgemad otsesed kulud relvaloa taotlejale (nt tasulised visiidid psühhiaatri juurde);

 täiendava ajakulu, eriti kui tervisekontrolli tegemine nõuab mitme spetsialisti külastamist.

Tegemist on aga investeeringuga isiklikku usaldusväärsusse relvakandjana ning kulud jäävad

üldjuhul mõistlikuks. Samuti on enamik relvaluba omavaid isikuid teadlikud kohustustest ja

vastutusest, mis relva omamisega kaasneb. PPA andmetel esineb selliseid juhtumeid, kus oleks

vaja relvaluba omav isik täiendavasse tervisekontrolli pigem harva. Seetõttu ei saa kavandatava

10

8

muudatuse mõju sihtrühmale pidada oluliseks.

4.3. Mõju relvakaupmehele

Usaldusväärsem ja põhjalikum kontroll võib vähendada väljastatavate relvalubade arvu juhtudel,

kus ilmnevad välistavad terviseseisundid. Kui uute relvalubade väljastamine muutub rangemaks

ja osa kehtivaid lubasid peatatakse või tunnistatakse kehtetuks, võib see mõningal määral

vähendada relvade ja laskemoona ostjate arvu. Kavandatavad muudatused võivad mõjutada

marginaalselt relvade müügiga seotud ettevõtete turumahtu. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus

on siiski neile väike. Seega on tegemist väheolulise mõjuga.

XI Nimelise tulirelvaga autasustatud isikud

XI.I. Eesmärk ja probleem

Eesmärk

Kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada avalikku turvalisust ning tagada nimelise

tulirelvaga autasustatud isikute relvalubade üle senisest parem järelevalve. Selleks soovitakse

kehtestada õiguslik alus, mis võimaldab hinnata autasustatud isikute jätkuvat vastavust relva

valdamise nõuetele — sealhulgas nende terviseseisundit, teadmisi, oskusi ning relva nõuetekohast

hoiustamist — ka pärast tähtajatu relvaloa väljastamist.

Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus

Eestis on nimelise tulirelvaga autasustamine sümboolne ja tunnustav tegu, mida kasutatakse

erilise panuse eest riigi teenimisel. Selline auavaldus on antud isikutele, kes on silma paistnud kas

julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra või relvakultuuri edendamise vallas. Autasustatud võivad

olla nii teenistuse kui ka positsiooni kaudu erilise ühiskondliku rolliga isikud.

Tüüpilised autasustatavad on:

 veteranid, kes on osalenud sõjalistes operatsioonides või kaitsnud riiki relvakonfliktides;

 kaitseväe ja politsei teenistujad, kellel on pikaajaline ja silmapaistev teenistus riigi

julgeoleku tagamisel;

 laskespordi või relvakultuuri edendajad, kelle panus on saanud riikliku või

rahvusvahelise tunnustuse;

 avaliku elu tegelased ja riigijuhid, kellele on relv kingitud sümboolse tänu või

tunnustusena – näiteks presidendid, peaministrid, sise- ja kaitseministrid ning teised

kõrged riigiametnikud.

Näiteks politsei ja piirivalve seaduse169 § 84 lõike 1 punkti 4 alusel võib politseiametnikule

ergutusena kauaaegse teenistuse, teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt

hea täitmise eest anda nimelise relva. Sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 järgi võib nimelise relva anda

ka muule isikule, kes ei ole politseiametnik. KVTS-i170 § 159 sätestab, et ergutus on

kaitseväelasele tunnustuse avaldamine kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistusülesannete

silmapaistvalt hea täitmise eest. Sealhulgas on üheks ergutuse viisiks nimelise külm- või tulirelva

kinkimine. Lisaks sätestab KalS-i § 15 võimaluse määrata Kaitseliidu liikmetele ergutusi ja

distsiplinaarkaristusi vastavalt KVTS-s sätestatud korrale. See näitab, et ergutuste süsteem on

seaduslikult tunnustatud ka Kaitseliidus.

169 Politsei ja piirivalve seadus – RT I, 26.06.2025, 12. 170 Kaitseväeteenistuse seadus – RT I, 27.09.2024, 6.

10

9

RelvS-i § 34 lõike 9 kohaselt antakse isikule, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud

nimelise tulirelvaga, nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata (edaspidi tähtajatu

relvaluba). See tähendab, et peale tähtajatu relvaloa väljastamist puudub seaduslik alus ja

kohustus kontrollida, kas loa omaja jätkuvalt vastab RelvS-s sätestatud tingimustele – näiteks, kas

tal on vajalikud teadmised ja oskused relva ohutuks käsitsemiseks, kas tema terviseseisund on

sobiv relva valdamiseks, ja kas relv on turvaliselt ja nõuetekohaselt hoiustatud.

Kuigi nimelise tulirelvaga autasustamine on austusavaldus inimese panusele riigi teenimisel,

kaasneb relva omamisega alati potentsiaalne oht – eriti juhul, kui puudub regulaarne järelevalve.

Kehtiv seadusandlus ei nõua nimelise relva omaniku sobivuse perioodilist hindamist,

mistõttu võib relv jääda aastateks või isegi aastakümneteks isiku valdusesse ilma kontrollita. See

loob olukorra, kus relva käsitseb isik, kelle teadmised, oskused või terviseseisund ei pruugi enam

tagada selle ohutut kasutamist.

Aja jooksul võivad inimese eluolud ja käitumine märkimisväärselt muutuda – näiteks võib

halveneda vaimne või füüsiline tervis, tekkida sõltuvusprobleeme või seaduserikkumisi. Kui

puudub toimiv süsteem selliste muutuste varajaseks märkamiseks, võib relvaomanik relva vääralt

kasutada või muutub relv kergesti ligipääsetavaks isikutele, kellel puudub relvaluba ja oskus seda

ohutult käsitseda – näiteks pereliikmetele või teistele kõrvalistele inimestele.

Väärkasutus ei tähenda alati tahtlikku kuritegu – paljud relvadega seotud õnnetused juhtuvad

hooletusest, teadmatusest või tähelepanematusest. Näiteks võib relv jääda pärast lasketiirus

harjutamas käimist tühjaks laadimata või hoiustatakse seda ebaturvaliselt, mis suurendab

õnnetusjuhtumite, sealhulgas laste või kõrvaliste isikute vigastamise riski.

Seega on relvade väärkasutuse ja õnnetuste risk otseselt seotud puuduliku järelevalvega. Kui

relvaloa saamise hetkel oli isik sobiv relva omama, ei saa eeldada, et see sobivus säilib

automaatselt kogu elu vältel. Regulaarne kontroll ja selged standardid kõigile relvaomanikele –

sõltumata nende staatuse või teenete erilisusest – aitavad ennetada ohtlikke olukordi ning tagavad,

et tulirelvad ei muutu ohuks avalikule korrale ega inimeste elule ja tervisele.

Mitmed Euroopa riigid on kehtestanud selged mehhanismid selleks, et ka tulirelvaga

autasustatud relvaloa omanike sobivust kontrollitaks regulaarselt:

 Saksamaa – ka tulirelvaga autasustatud isikul peab olema kehtiv relvaluba ning relva

omamise õigus on seotud pideva nõuetele vastavuse kontrolliga. Isikute vaimset ja

füüsilist sobivust hinnatakse perioodiliselt ning järelevalvet teostavad relvalubade

väljastamise eest vastutavad ametkonnad171.

 Soome – tulirelvaluba antakse välja tähtajatult, välja arvatud, kui see tuleks konkreetsel

põhjusel anda välja tähtajaliselt. Esmane tulirelvaluba jahipidamise, laskespordi ja

ajaloolise sündmuse etendamise otstarbel püstoli ja revolvri omamiseks antakse üldjuhul

kuni viieks aastaks, isegi juhul, kui isikul on varasem autasu või eristaatus. Loa

uuendamise eelduseks on taustakontroll, vajadusel ka tervisetõend. Soomes on oluline, et

relva omamise eesmärk ja sobivus säiliks ajas172.

 Norra – rõhutatakse relvaomaniku vastutust kogu relvaloa kehtivuse aja jooksul. Isegi

autasustatud isikute puhul tehakse kontrolli, kui ilmneb kahtlus sobivuses või

seaduserikkumises. Samuti peavad kõik relvaomanikud täitma samaväärseid relvade

171 WaffG § 4 ja § 5. Kättesaadav: https://www.gesetze-im-internet.de/waffg_2002/. 172 Ampuma-aselaki, 1/1998, § 43 ja 45. Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1.

11

0

hoiustamise ja käsitsemise nõudeid173.

 Leedu – autasustatud isikud peavad relvast loobuma, kui ilmnevad asjaolud, mis

takistavad isikul relva omamist või kui isikul ei ole võimalik relva ja laskemoona

omandada seadusest tuleneval asjaolul, sealhulgas kui isiku käitumine ja eluviis ei ole

kooskõlas seaduse nõuetega174.

Praegune Eesti regulatsioon, mille alusel võib nimelise tulirelva relvaluba jääda kehtima

tähtajatult ja ilma järelkontrollita, ei taga piisavat järelevalvet ega turvalisust. Kuigi autasu

saanud isikud on sageli teeninud riiki väärikalt, ei tohiks nende varasem panus asendada riiklikku

kohustust tagada, et relva omamise tingimused on täidetud kogu loa kehtivuse vältel.

Regulaarne kontroll, võrdsed nõuded ja läbipaistvad mehhanismid relvalubade väljastamisel

ja hoidmisel aitavad ennetada turvariske ning tugevdada avalikkuse usaldust relvade omamise

süsteemi vastu.

XI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivne lahendus

RelvS-i § 34 lõige 9 sätestab, et isikule, keda on autasustatud nimelise tulirelvaga, antakse

relvaluba kehtivusaega määramata. Erinevalt teistest relvaomanikest ei pea see isik oma relvaluba

regulaarselt pikendama. Praktikas tähendab see, et pärast tähtajatu relvaloa saamist puudub

regulaarne kontroll järgmistes valdkondades:

 terviseseisund (näiteks vaimse tervise muutused, mis võivad relva käitlemist mõjutada),

 relva käsitsemise oskus (vajadus kinnitada, et isik suudab relva turvaliselt kasutada),

 käitumine ja eluviis (nt varasem karistus, süütegude toimepanemine või eluviis, mis

võivad muuta isiku relvaomanikuks sobimatuks),

 relva hoiutingimused (kontroll, kas relva hoitakse jätkuvalt seaduses ettenähtud nõuetele

vastavalt).

Seega tekib olukord, kus autasustatud isikute puhul ei ole tagatud sama regulaarne kontroll nagu

ülejäänud relvaomanike puhul. Täiendava järelevalve puudumine loob ebavõrdse olukorra

võrreldes teiste relvaomanikega, kes peavad läbima perioodilisi taustakontrolle ja tervisekontrolle

ning võib vähendada avalikku turvalisust, kui isik kaotab hiljem relva käsitsemiseks vajaliku

pädevuse või sobivuse.

Kavandatavate muudatuste tulemusena luuakse mehhanism, mis võimaldab:

 kehtestada ühtsed regulaarsed kontrollitavad meetmed kõikide relvaomanike puhul;

 ühtlustada järelevalve põhimõtted kõigi relvaomanike suhtes sõltumata relvaloa

saamise alusest,

 vähendada relvade väärkasutuse ja väärasse kätte sattumise riski, mis võib tuleneda

relvaloa omaniku käitumise, eluviisi või terviseseisundi muutumisest ajas.

Eesmärk on viia Eesti õigusraamistik vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud heade tavadega,

säilitades samal ajal nimeliste relvade sümboolse väärtuse, kuid tagades samaväärse kontrolli

kõikide relvalubade üle.

173 Act on weapons, firearms, weapon parts and ammunition, § 16 Kättesaadav:

https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2018-04-20-7. 174 Law on the Control of Arms and Ammunition § 42 p 10, Kättesaadav: https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr.

11

1

XI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus

Sihtrühm

Nimelise tulirelvaga autasustatud isikud, PPA, KAPO, Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja

Välisluureamet.

Mõju eelanalüüs

1) Mõju siseturvalisusele

Muudatuse eesmärgiks on vähendada riski, et relva valdavad isikud, kes ei vasta enam

seadusest tulenevatele nõuetele, ning tagada, et kõik relvaomanikud alluvad võrdselt

järelevalvele, mis toetab siseturvalisuse põhieesmärke.

Eesti relvapoliitika lähtub põhimõttest, et relvade käitlemine on turvaline, vastutustundlik ja

allutatud regulaarsele järelevalvele. Tähtajatu relvaluba ilma kontrollimehhanismita tähendab:

 riski, et relv jääb aastakümneteks isiku valdusse ka siis, kui ta enam ei vasta nõuetele;

 puudub võimekus süsteemselt tuvastada kõrvalekaldeid või riske;

 avalikkuses võib tekkida õigustatud küsimus, miks osa relvaomanikke on järelevalvest

vabastatud.

Kavandatav muudatus võimaldab neid riske maandada, aidates kaasa:

 relva sattumise vältimisele valedesse kätesse, sealhulgas lähikondsete või kõrvaliste

isikute kätte juhusliku, hooletu või tahtliku tegevuse kaudu;

 õnnetusjuhtumite ennetamisele, eriti olukordades, kus isiku terviseseisund on muutunud

(nt dementsus, psüühikahäired, sõltuvusprobleemid);

 enesevigastuste või vägivalla ennetamisele, mis on teadaolevalt seotud relva

kättesaadavusega riskigrupis.

Siseturvalisuse tagamisel on oluline, et relvaomanike suhtes kehtivad nõuded oleksid ühtsed,

läbipaistvad ja järjepidevalt jõustatavad. Muudatus tugevdab süsteemi legitiimsust, sest:

 kõrvaldab olukorra, kus osa isikuid on sisuliselt vabastatud järelevalvest pelgalt autasu

alusel;

 loob selge signaali, et turvalisus kaalub üles eristaatuse ning varasemad teened ei

vabasta vastutusest;

 toetab relvalubade süsteemi läbipaistvust ja õiglust, mis omakorda tõstab avalikku

usaldust õiguskaitse ja relvapoliitika vastu.

Kuna nimelise tulirelva omanike arv on suhteliselt väike (alla 150 isiku) ja relvi kasutatakse

valdavalt nö sümboolsel või kollektsioneerival eesmärgil, on nende osakaal relvadega seotud

juhtumites statistiliselt marginaalne. Siiski on tähtajatu järelevalveta luba süsteemne

haavatavuskoht, mis võib kriisi- või probleemolukorras osutuda oluliseks riskiteguriks.

Kavandatavad muudatused omavad selgelt positiivset mõju Eesti siseturvalisusele, kuna:

 loovad paremad võimalused relvade väärkasutuse ja õnnetuste ennetamiseks;

 tugevdavad õiguskaitseasutuste kontrollivõimekust relvalubade haldamisel;

 suurendavad avalikku usaldust relvapoliitika ja järelevalveprotsesside vastu;

 toetavad rahvusvahelise õiguskeskkonna turvalisuspõhimõtteid ja riskipõhist

lähenemist.

11

2

Kuna muudatus puudutab väikest ja selgelt määratletud sihtrühma ning selle rakendamine ei eelda

suuri muutusi, on mõju positiivne, proportsionaalne ja elluviidav olemasolevate ressurssidega.

2) Sotsiaalne mõju

Muudatused puudutavad eeskätt isikuid, kellele on varasemalt antud nimeline tulirelv koos

tähtajatu relvaloaga. Kuigi muudatus ei sea kahtluse alla nende varasemat panust ühiskonda ega

relva saamise õiguspärasust, võib see tekitada isiklikes tunnetes või avalikus diskussioonis

küsimusi seoses usaldamatuse või tunnustuse ümberhindamisega.

Praktiline mõju võib seisneda näiteks selles, et:

 inimene peab perioodiliselt esitama tervisetõendi või läbima sobivushindamise;

 vajalik võib olla relva hoiutingimuste ülevaatus (nt kui relva hoitakse kodus, aga

elukorraldus on muutunud – näiteks hooldekodusse kolimine);

 teatud juhtudel võib relvaloa kehtetuks tunnistada, kui isik ei vasta enam seaduses

sätestatud tingimustele (nt vaimse tervise halvenemine, kriminaalkaristus).

Kuna tegemist on väikese ja selgelt määratletud sihtrühmaga, kelle suhtes rakendatakse

muudatusi eesmärgiga tagada nii nende enda kui teiste isikute ohutus, siis peetakse sellist mõju

proportsionaalseks ja põhjendatuks, arvestades relvadega seotud üldisi turvariske.

Relvalubade regulaarne kontrollimine, sealhulgas autasustatud isikute puhul, loob selge signaali,

et kõik relvaomanikud alluvad võrdselt seadusele ja järelevalvele. See tugevdab ühiskonna

õiglustunnet ning vähendab tajutavat ebavõrdsust, mille võivad tekitada erisused tähtajaliste ja

tähtajatute relvalubade omanike kohtlemisel.

Positiivne mõju võib avalduda järgmises:

 suureneb üldine avalik turvatunne – eriti vananevas ühiskonnas, kus relvaomajate tervis

ja toimetulek võib muutuda;

 väheneb risk, et relvi valdab või kasutab inimene, kelle seisund seda enam ei võimalda;

 taandub potentsiaalne oht, et relvad satuvad kolmandate isikute (nt pereliikmete,

hooldustöötajate vms) kätte juhuslikult või hooletuse tõttu.

Nimelise relvaga autasustamine on sümboolne tunnustus. Kavandatavad muudatused ei muuda

autasu sisu ega keela selle edasist andmist, vaid puudutavad ainult järelevalvemehhanismi relva

edasise valdamise üle. Avalikkusele tuleb selgitada, et:

 muudatus ei kahanda austust autasustatud isiku vastu, vaid tugineb turvalisuse ja

vastutuse printsiibile;

 eesmärk ei ole karistamine või tunnustuse tühistamine, vaid võrdne ja ajas kestev

kontroll kõigi relvaomanike üle, sõltumata nende staatuse või autasu saamise põhjusest.

Õiglane ja läbipaistev muudatuste põhjendamine aitab säilitada ja isegi suurendada usaldust riigi

relvapoliitika vastu.

3) Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele

Kavandatavatel muudatustel on mõju eelkõige PPA töökorraldusele ja halduskoormusele.

Tähtajatu relvaloa korral puudub PPA-l praegu automaatne alus algatada regulaarset kontrolli.

Järelevalve toimub reaktiivselt: juhul kui laekub teave isiku sobimatuse kohta (nt terviseandmed,

karistusregister, välised vihjed). Kavandatavate muudatuste järgselt saab PPA õigusliku aluse

algatada regulaarseid sobivuskontrolle autasustatud relvaloa omanike suhtes. PPA-l tekib vajadus

11

3

hinnata isikute vastavust seaduses sätestatud tingimustele – terviseseisund (vajadusel

tervisetõendite küsimine), karistusandmed ja taustakontroll, relva hoiutingimuste vastavus.

Samuti tekib võimalik vajadus vormistada täiendavaid otsuseid nagu näiteks relvaloa kehtetuks

tunnistamine.

Arvestades, et Eestis on nimelise relvaga autasustatud isikuid hinnanguliselt alla 150 ja neist 88- l

isikul on lisaks nimelisele tulirelvale ka teisi tulirelvi, on sihtrühm väike, mistõttu ei põhjusta

muudatus püsivat olulist lisakoormust PPA-le ega loo vajadust täiendava tööjõu järele või

struktuursete muudatuste tegemiseks. Töömahu kasv avaldub ajutiselt:

 muudatuse jõustumisel tuleb esmalt kaardistada olemasolevad tähtajatud nimelised

relvaload ning viia läbi esmane sobivuskontroll;

 edaspidi toimub kontroll perioodiliselt või vajaduspõhiselt, sarnaselt teiste relvaloa

omanike järelevalvega.

Kavandatav muudatus toob PPA-le kaasa mõõduka, peamiselt ajutise halduskoormuse kasvu ning

vajaduse täpsustada järelevalveprotsesse. Arvestades muudatuse sihtrühma väikest mahtu ning

protsessi sarnasust juba olemasoleva relvalubade järelevalve praktikaga, on mõju täielikult

hallatav olemasolevate ressursside piires, tingimusel et tagatakse vajalik tehniline tugi ja selged

rakendusjuhised.

Oluline on, et muudatused oleksid kommunikeeritud selgelt ja lugupidavalt, vältides tunnet, et

austusväärsete isikute suhtes rakendatakse põhjendamatut kahtlust. Arvestades, et osa relvaloa

omanikest võib olla eakad, on soovitatav ette näha:

 paindlikud üleminekusätted (nt ühekordne kontroll esimeses etapis, mille järel

määratakse regulaarse kontrolli sagedus vastavalt vajadusele);

 võimalus esitada vajalikud dokumendid lihtsustatud korras või kasutada e-teenuseid,

et vähendada halduskoormust;

 ametiasutuste valmisolek suhelda tundlikult ja personaalset tuge pakkudes, näiteks

kaasates vajadusel sotsiaaltöötajaid, pereliikmeid või veteranide esindajaid.

XII Valitav lahendus

Kavandatud muudatusi ei ole võimalik viia ellu seadusi muutmata.

Töötatakse välja

uus tervikseadus JAH

Muudatused tehakse

senise seaduse

struktuuris

EI

Selgitus

Muudatused puudutavad suurt osa muudetavast

seadusest, mistõttu ei ole olemasoleva seaduse

parandamine mõistlik.

Muudetavad õigusaktid

RelvS, ApolS, JAS, KalS, KKS, KorS, TS ja VangS.

Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Eesti Airsofti

Liidule, ENFTA-le, IDPA Eesti Ühendusele, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Jahispordi Liidule,

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonile, Eesti Laskurliidule, Eesti

Paintballi Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Practical-laskmise Ühingule, Eesti

Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Relvaomanike Liidule, Eesti Reservväelaste Laskespordiliidule,

Eesti Turvaettevõtete Liidule, EROK-le, Kaitsepolitseiametile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, PPA-le, Päästeametile, Riigikohtule, Riigiprokuratuurile,

Sisekaitseakadeemiale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning

11

4

Õiguskantsleri Kantseleile.

Põhjaliku mõjuanalüüsi aeg

Põhjalikku mõjuanalüüsi ei ole plaanis koostada.

Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise

aeg

Eelnõu kontseptsiooni ei koostata.

Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg 2026. aasta II poolaasta

Õigusakti eeldatav jõustumisaeg 2027. aasta I poolaasta

Vastutavate ametnike nimed ja

kontaktandmed

Siseministeeriumi:

nõunik Riita Proosa

([email protected]);

õigusnõunik Marju Aibast

([email protected])

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

18.12.2025 nr 1-6/3332-1

Relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele ja

koostööpartneritele arvamuse andmiseks relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Palume

esitada arvamus 30. jaanuariks 2026. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Airsofti Liit

Eesti Jahimeeste Selts

Eesti Jahispordi Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon

Eesti Laskurliit

Eesti Paintballi Liit

Eesti Practical-laskmise Ühing

Eesti Psühhiaatrite Selts

Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon

Eesti Relvaomanike Liit

Eesti Reservohvitseride Kogu

Eesti Reservväelaste Laskespordiliit

Eesti Turvaettevõtete Liit

IDPA Eesti Ühendus

Kaitsepolitseiamet

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

MTÜ Eesti Perearstide Selts

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

2 (2)

Riigikohus

Riigiprokuratuur

Sisekaitseakadeemia

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Õiguskantsleri Kantselei