Kiri

Tallinn 2025

Aidu küla tuule- ja päikesepargi

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

2

Nimetus: Aidu küla tuule- ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Sihtasutus Aidu Veespordikeskus Reg nr 90010388

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu küla, Kanali, 42303 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 18.09.2025

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

3

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 7

2.1 Riiklikud arengudokumendid ................................................................................. 7

2.2 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava .............................................................. 7

2.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ..................................................................... 8

2.4 Lüganuse valla üldplaneering ................................................................................. 9

2.5 Aidu tuulepargi teemaplaneering ........................................................................ 16

2.6 Asjakohased detailplaneeringud .......................................................................... 17

3 Mõjutatav keskkond .................................................................................................... 18

4 Võimalikud keskkonnamõjud ....................................................................................... 26

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ....................................................... 26

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ........................................................................................ 28

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ....................................... 29

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 30

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................ 30

4.4.2 Jääkreostus .................................................................................................. 30

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................. 30

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .......................... 31

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ..................................................................................... 32

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus .............................................................................. 32

4.8 Mõju maastikule .................................................................................................. 32

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................. 33

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ................... 33

4.11 Muud aspektid ..................................................................................................... 35

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................. 37

Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 40

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (reg nr 90010388) tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Vastavalt KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 p-le 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte. Tuuleparkide puhul võib esineda oluline mõju eeskätt linnustikule, kelle toitumisalad võivad ulatuda mitmete liikide puhul kaitstavatest aladest väljaspoole ning seega ei saa välistada tuulepargi võimalikku mõju kaitse eesmärkidele ka juhul kui tuuleparki ei kavandata kaitstavale alale või selle vahetusse lähedusse.

Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Aidu küla tuulepargi detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Lüganuse Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringuga kavandatakse Ida-Viru maakonda Lüganuse valda Aidu külasse kuni kolm tuulegeneraatorit, päikeseparki koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikute ala (tuulikute kõrgus kuni 30 m) ja sobiva võimsusega salvestit. Tuulegeneraatorite kogukõrguseks planeeritakse kuni 300 m (võimalik maksimaalne tuulikute kõrgus määratakse planeeringu koostamisel koostöös Kaitseministeeriumiga arvestades võimalikke riigikaitselisi kõrguspiiranguid). Ühe tuulegeneraatori võimsuseks planeeritakse kuni 8 MW. Kavandatav tuule- ja päikesepark hõlmab algatamistaotluse kohaselt järgmiseid katastriüksuseid (Joonis 1):

− Terviseraja (kü 43801:001:0081, ühiskondlike ehitiste maa 90%, ärimaa 10%);

− Teesiilu (kü 43801:001:0082, transpordimaa 100%);

− Parkla (kü 43801:001:0087, transpordimaa 100%);

− Puhastuse (kü 43801:001:0086, jäätmehoidla maa 100%);

− Parkimisala (kü 43801:001:0085, Transpordimaa 100%).

Üle 30 m kõrguseid tuulikuid on seajuures võimalik kavandada ainult Lüganuse üldplaneeringuga ettenähtud tuuleala nr 24 ulatuses.

Planeeringuga soovitakse täpsustada maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks, sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi, väiketuulikute ja energiasalvesti rajamiseks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta tuulikualustel, päikesepargi alusel, väiketuulikute ala alustel ja salvesti alusel kruntidel maa sihtotstarvet tootmismaaks. Juhul, kui kruntimist ei teostata, siis muudetakse maa sihtotstarbe osakaalu. Kruntimise vajadus täpsustatakse planeeringu käigus.

DP-ga kavandatakse tuulikute, päikesepargi ja salvesti vahelised tugev- ja nõrkvoolu kaablid, kõrgepingekaablid pargi ühendamiseks liitumispunktiga. Muus osas täpsustatakse kommunikatsioonide vajadust planeeringu käigus.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

6

Joonis 1. Detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksuste paiknemine ja üldplaneeringu kohase tuuleenergeetika arendamise ala paiknemine. Üle 30 m kõrguseid elektrituulikuid on võimalik üldplaneeringu kohaselt planeerida tuuleenergeetika arendusalale. Muu kavandatav taristu võib paikneda ka planeeringualal väljaspool tuuleenergeetika arendusala.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Riiklikud arengudokumendid

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega.

01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“1 seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050.

Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumentidega.

2.2 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava2

Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakavas (2023) on määratletud maakonna kliima- ja energiavaldkonna eesmärgid ja tegevused aastani 2035. Kava strateegilise eesmärgi „Maakonnas on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsiniku sidumine, tänu millele jõutakse aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni“ saavutamise üks meetmetest (meede 1.2) on taastuvenergia võimsuste ja osakaalu kasvatamine ning vastava taristu arendamine. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus toetab kavas seatud eesmärke.

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 https://ivol.ee/documents/9867329/38317693/Ida-Virumaa_KEKK.pdf/a1823a42-6e52-41a0-94bd- 3ef95cac49ee

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

8

2.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+3

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017. a korraldusega nr 1-1/2017/25.

DP ala jääb enamuses maakonnaplaneeringu kohasele potentsiaalse tuulepargi alale (Joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardist ja tehnilised võrgustikud kaardist.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on Ida-Virumaa tuuleressursist lähtuvalt arvestatavaks tuuleenergia tootmise piirkonnaks. Tuuleparkide realiseerimine toimub koostöös Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine.

Maakonnaplaneering seab tuuleparkidega seoses järgmised üldised arendustingimused:

− Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine.

− Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid.

3 https://www.riigiplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

9

− Tuuleparkide planeerimisel kooskõlastatakse tuulikute paigutus ja kõrgused Siseministeeriumi haldusala vastavate asutustega.

− Tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaantee ja raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest.

− Tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel piirkondades, mis seni on märkimisväärsest mürast mõjutamata (nt elamumaad hajaasustusalal), tuleb lähtuda tööstusmüra taotlustasemest, mis tagab head tingimused. Olemasolevate tootmispiirkondade läheduses või kokkuleppel maaomanikuga/mõjupiirkonda jääva elanikuga võib tuulikute kavandamisel lähtuda ka piirtaseme nõuetest, mis tagab rahuldavad tingimused.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole päikeseparkide rajamine üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest.

Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energeetikat.

Detailplaneering ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.4 Lüganuse valla üldplaneering4

Lüganuse valla üldplaneering on kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025.a otsusega nr 243. Planeeringute andmekogu5 kohaselt on märgitud üldplaneeringu seisundiks „osaliselt peatunud“ (seoses Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu koostamisega).

Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala osaliselt potentsiaalselt sobivale alale tuuleenergeetika arendamiseks (arendusvõimalused selguvad DP, KSH ja uuringute käigus) ning osaliselt maapealse settetiigi perspektiivsesse asukohta (Joonis 3). Planeeringuala ei kattu üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga. Lähim üldplaneeringu kohane väärtuslik maastik jääb 3,1 km kaugusele lõuna suunda. Kohaliku kaitse alla võetud Maidla väärtuslik maastik (Joonis 3) jääb u 0,4 km kaugusele lääne suunda.

4 https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla-uldplaneering 5 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20114026

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

10

Joonis 3. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Üldplaneeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide arendamiseks6. Detailplaneeringuga soovitakse tuuleparki kavandada üldplaneeringu kohasele põhimõtteliselt sobivale alale.

Tuuleparkide kavandamine on võimalik üldplaneeringuga leitud põhimõtteliselt sobivatel (ORME) aladel7, mille väljaselgitamisel on arvestatud:

− üldplaneeringu käigus leitud potentsiaalsete tuuleenergeetika aladega;

− Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladega (alade ulatust on üldplaneeringu raames korrigeeritud);

− „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) Tsoon 1 aladega.

Põhimõtteliselt sobivate alade realiseerumise eelduseks on täiendav radar, mis võimaldab minimiseerida kaasnevad mõjud riigikaitseliste ehitiste töövõimele.

Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud põhimõtteliselt sobivatest aladest, on võimalik tuuleparkide kavandamine konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusraamistiku kohase tegevuse alusel, mille tulemusena võib ette näha käesolevas peatükis sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume.

6 Tuulepark on üldplaneeringus defineeritud tuginedes vabariigi valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 184 “Võrgueeskiri”: tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. 7 Sobivusanalüüsi ja üldplaneeringu protsessi kaudu on läbi viidud tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukohavalik. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad leitakse tuuleparkidele.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

11

Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise tulemusena. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka üldplaneeringuga määratud uuringute läbiviimise vajadus.

Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet, kokkuleppeid elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanike ja trassivaldajatega ning uuringute tulemusi võib ORME ala piiri detailplaneeringuga täpsustada. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt välistava kriteeriumi (elamu, kaitstav loodusobjekt) kadumine) ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti.

Põhimõtteliselt sobivad alad võivad jääda mitmele katastriüksusele. Tuulikute püstitamise võimaluste täpsemaks kaalumiseks on soovituslik teha ühine detailplaneering kogu alale, samas on võimalik ala arendada ka osade kaupa, ühele või mitmele katastriüksusele koostatava detailplaneeringu kaudu.

Alljärgnevalt on toodud loetelu kriteeriumitest, millega on arvestatud ORME alade leidmisel ja mida tuleb aluseks võtta järgnevate planeeringutega ORME alasid täpsustades ja tuulikute asukohti määrates. Loetelus ei kajastu looduskaitselised kriteeriumid, need tuleb täpsustada koostöös Keskkonnaametiga

Veekogude ehituskeeluvööndit ei käsitleta üldplaneeringu tasandil välistava kriteeriumina. Ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseaduse kohaste erisustega (nt võimaldab looduskaitseseadus tuuliku laba ulatumist maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndisse, mis ei kattu loodusliku veekoguga) tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.

Tuuleparkide rajamist välistavad kriteeriumid:

− olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned (ETAK-i alusel) koos välistava alaga hoonest 1000 m; kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest 750 m;

− teadaolevad RMK puhkealad ja 1000 m puhver;

− kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

− riigikaitselised objektid (puhvertsooni ulatus täpsustub edaspidi Kaitseministeeriumiga koostöö käigus);

− kalmistud ja 500 m puhver;

− riigimaanteed ja 300 m puhver (teemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

− raudtee ja 300 m puhver (raudteemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

− elektriliinid – õhuliinidel nimipingega 110 kV ja enam puhver 300 m, madalama nimipingega liinidel 40 m; puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

− gaasitrass koos kaitsevöönditega;

− kaitstavad loodusobjektid ja puhvrid täpsustatakse koostöös Keskkonnaametiga;

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

12

− veekogude ehituskeeluvööndiga vastavalt looduskaitseseadusele tuleb arvestada detailsemal planeerimisel.

Tingimused tuuleparkide kavandamiseks sobivatel (ORME) aladel:

− Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele detailplaneeringu alusel. Tuuleparki teenindav tehniline taristu (sh elektrituulikute ühendus põhivõrguga ja liitumispunkti asukoht) kavandatakse vastavalt detailplaneeringuga, projekteerimistingimustega vm aja- ja asjakohase õigusaktiga määratud menetluse kaudu.

− Tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri põhivõrguga) võib jääda ala piiridest väljaspoole.

− Tuuleparkide kavandamise algetapis tuleb: o küsida Kaitseministeeriumilt lähtetingimusi, et tagada riigikaitseliste ehitiste

töövõime ja täpsustada tuulikute lubatud kõrgus; o teha koostööd Transpordiametiga lennuohutuse tagamiseks; o teha koostööd Keskkonnaametiga, et tagada loodusväärtustega arvestamine; o paiknemisel arheoloogiatundlikel aladel teha koostööd Muinsuskaitseametiga; o maardlale tuuliku või tuulepargi rajamiseks tuleb teha koostööd

Kliimaministeeriumiga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Maavarade maardla alale tuuliku või tuulepargi rajamiseks loa andmine toimub maapõueseaduses sätestatud korras;

o kavandamise huvi korral riigimetsa aladel tuleb varajases etapis alustada koostööd RMK-ga. Arvestada tuleb, et RMK maadel jätkub ka tuulikute kavandamisel metsa majandamine;

o teha koostööd Siseministeeriumiga. Koostöö käigus täpsustatakse raadioside uuringu vajadus ja vajalikud kompensatsioonimehhanismid.

− Maardlale tuuliku või tuulepargi rajamisel, mille kohta on kehtiv kaevandamisluba, tuleb läbi rääkida kaevandamisloa omaja(te)ga, et selgitada võimalused rajada tuulikuid kohtadesse, kus ehitised ei halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara kaevandamisväärsuse osas olemasolevat olukorda kaevandamisloa järgsel mäeeraldisel. Ehitisele või ehitamiseks määratav tähtaeg lepitakse kokku koostöö käigus.

− Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavaid koostööpartnereid, kelle arvamust peab tuulikute kavandamisel kaaluma ja põhjendatud juhul arvestama.

− Tuulikut ei rajata elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku paigutada elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid.

− Tuulikut ei kavandata riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku kogukõrgus meetrites ja kõikidele teistele avalikele teedele lähemale kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.

− Raudtee lähedusse tuuliku kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt tuuliku

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

13

tipukõrguse kaugusele. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.

− Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist. Tuulikute vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel. Kokkulepe tuleb esitada koos detailplaneeringu algatamise taotlusega. Kokkuleppe puudumisel tuleb kaaluda detailplaneeringu algatamisest loobumist.

− Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist. Metsa raadamisega tuleb arvestada ca 1 ha ulatuses ühe tuuliku rajamiseks, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha eripära arvestades. Täiendav raadamine on lubatud juurdepääsuteeks või muu tuulikute püstituseks vajaliku taristu rajamiseks.

− Tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) määratakse igakordselt detailplaneeringute ja/või projekteerimistingimustega lähtuvalt konkreetse tuulikutüübi tehnilistest parameetritest ning arvestades uuringute ja detailplaneeringu (või muu konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusraamistiku kohase tegevuse alusel) protsessi tulemusi ja asjakohaste asutuste kooskõlastusi. Planeeringus kajastatud tuulikute asukohtades, kuhu on varem kehtestatud teemaplaneeringute alusel väljastatud ehitus- ja/või kasutusload tuulikute püstitamiseks, on lubatud tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) arvestades projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise kooskõlastust asjakohaste asutustega.

− Tuulikute kavandamisel arvestada arheoloogiatundlike aladega, kus võib eeldada veel leidmata leidude paiknemist maapõues. Tuulikute kavandamisel arheoloogiatundlikele aladele tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

− Tuulikute kavandamisel arvestada kaevandustaristute paiknemisega (nt Uus-Kiviõli jt).

− Tuulikut püstitades tuleb arvestada, et tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. Tuulik funktsionaalselt seotud tervikliku ehitisena peab asuma detailplaneeringuga täpsustatud/määratud ORME ala sees.

− Tuulepargi infrastruktuuri osad (teed, kaablid, liinid) võivad paikneda ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivat ala, ehitusloa väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamist.

− Tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee, elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate kaitsevöönditega.

− Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise käigus tuleb täpsustada uuringute vajadus ja vajadusel läbi viia järgmised uuringud:

o Kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega konkreetsete kohapõhiste tingimuste väljatöötamiseks:

▪ tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja selgitada mõju lindudele, nahkhiirtele, lendoravatele (rändekoridoridele, pesitsus- ja toitumispaikadele). Tuuleenergeetika alade edasisel planeerimisel on vajalik tähelepanu pöörata vähemalt järgmiste kaitstavate loodusobjektide kaitsele ja läbi mõju hindamise (ning osadel juhtudel

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

14

ka Natura hindamise) välja selgitada mõju tekke võimalused ning vajadusel neid leevendada: Alutaguse Rahvuspark; Sirtsi looduskaitseala; Uljaste maastikukaitseala; kõik metsise, kotkaste, lendorava püsielupaigad ja leiukohad (eriti oluline on elupaikade vahelise sidususe tagamine). Natura hindamise vajadus on välja toodud ptk 6.3.1;

▪ tuuleenergeetika edasisel arendamisel leida lahendused, mis tagavad metsaseadusega kaitstavate vääriselupaikade säilimise ja väärtuse;

▪ selgitada välja mõju rohelise võrgustiku toimivusele ja sidususele ning ökosüsteemide seisundile ning kaitstavatele liikidele.

o Müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute paigutusest ja parameetritest, sh hinnata madalsagedusliku müra mõju.

o Varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest ja paigutusest.

o Visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid), sh mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele), vaadetele.

o Altkaevandatud ja altkaevandatavatel aladel selgitada välja alade stabiilsus. o Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja visuaalse mõju hindamisel)

tuleb arvestada koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude koosmõju avaldada võivate objektidega.

− Lüganuse–Purtse väärtuslikul maastikul on tuuleparkide kavandamine võimalik põhimõtteliselt sobiva ala piirides. Valla teistel väärtuslikel maastikel tuuleparke ei kavandata.

− Põhimõtteliselt sobival alal võib sobivuse korral kombineeritult kavandada ka teisi energiatootmisviise (päikesepargid, salvestusseadmed jms), eelkõige avamaastikule jäävatel maaaladel. Tuule ja päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada nende võimaliku mõju/riskidega teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide toimimisele).

− Põhimõtteliselt sobival alal on lubatud ka muud arendustegevused detailplaneeringu alusel (detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik päikesepargi kavandamisel ja kaevandamisel). Detailplaneeringu menetlemisel tuleb kaaluda ja hinnata arendustegevuse sobivust piirkonda ning kaasnevaid mõjusid, kui ülejäänud üldplaneeringuga määratud ala soovitakse kavandada tuulepargina.

Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused tuuleparkide põhivõrku ühendamiseks:

− Elektriühenduse tehniline lahendus ja trassi asukoha valik lahendatakse detailplaneeringu, projekteerimistingimuste vm õigusaktist tuleneva asjakohase menetluse raames. Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

− Juhul, kui elektriühendus luuakse õhuliiniga, tuleb: o vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni 100 m) ja võimalusel

mastide püstitamist eluhoonete vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju. Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist võrdsetele kaugustele, v.a kui on olemas kokkulepe kinnistute omanikega;

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

15

o võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite;

o õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena kulgevana; o võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi kattumist kaitstava

loodusobjektiga. Elektriliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 aladele tuleb välistada.

− Juhul, kui elektriühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada alljärgnevaga: o maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik arvestada kaitstavate

loodusobjektidega lähtuvalt kaitsekorrast, kultuuriväärtustega ja vältida elu- ning ühiskondlike hoonete vahetut lähedust;

o maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele tuleb välistada;

o võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite;

o maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik kaitsevöönd.

− Võimalusel eelistada tuuleparkide ühendamisel elektri põhivõrguga linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.

Üldplaneeringu seletuskiri ei käsitle maapealsete settetiikide perspektiivseid asukohtasid, need kajastuvad üldplaneeringu maakasutusplaanil.

Päikeseenergeetika tootmise olemasolevad ja kavandatavad alad on üldplaneeringus välja toodud taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbena. Täiendavalt on võimalik päikesepaneele ja päikeseparke kavandada vastavalt alltoodud tingimustele:

− Päikeseparkide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt endisi karjääride alasid, puistanguid, tootmisest väljalangenud tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid.

− Päikeseparkide kavandamisel väärtuslike maastike avamaastikule, tuleb projekteerimistingimuste andmisel hinnata visuaalseid mõjusid maastike väärtuste säilimisele.

− Väärtuslikul maastikul on lubatud paigaldada päikesepaneele: o elamute puhul omatarbeks (kuni 15 KW) elu- kõrvalhoonetele, rajatistele või

õuemaale. Erisused lahendatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ja arvestades mõju maastikule;

o tootmishoonete puhul omatarbeks hoonetele, rajatistele või teenindusmaale.

− Miljööväärtuslikul alal on lubatud päikesepaneelide paigaldamine hoone katusele.

− Päikeseparke ei rajata kaitsealadele.

− Päikeseparke ei rajata väärtuslikele põllumajandusmaadele.

− Päikeseparke ei rajata metsamaale.

− Päikeseparkide kavandamisel rohelise võrgustike aladel tuleb täita rohevõrgustiku kasutustingimusi (üldplaneeringu seletuskiri ptk 6.3.2).

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

16

− Päikseparke ei rajata ilusate vaatekohtade vaatekoridoridesse.

− Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

− Tiheasustusaladel on päikeseparkide ja salvestusseadmete puhul kohustus koostada detailplaneering. Juhul, kui päikesepaneelide/pargi ja salvestusseadmete kavandamine lahendatakse hoone elektrisüsteemi ümberehitusena, ei ole detailplaneeringu koostamine vajalik.

− Tuule ja päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada nende võimaliku mõju/riskidega teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide toimimisele).

− Rohkem kui 100 kW võimsusega päikesepargi rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna niisuguse võimsusega päikesepark võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Detailplaneering ei ole vastuolus Lüganuse valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga nii tuulepargi kui ka päikesepargi kavandamisel tuleb arvestada üldplaneeringu tingimusi, sh asjaolu, et päikeseparke ei ole lubatud rajada metsamaale.

2.5 Aidu tuulepargi teemaplaneering8

Teemaplaneering on kehtestatud Maidla Vallavolikogu 17.03.2011. a otsusega nr 143.

Teemaplaneeringuga kaetud ala oli planeeringu koostamisel kaevandustegevusega täielikult ümber kujundatud ja osaliselt rekultiveeritud. Enamus alast on teemaplaneeringus kavandatud maatulundusmaana, kus asub edela-kirde suunaliste ridadega kavandatud tuulepargi ala. Kehtiv teemaplaneering kavandab alale tuulepargi, mis koosneb 33-st elektrituulikust. Planeeringu kohaselt jääb valdavalt alal kehtima senine maakasutusotstarve - maatulundus-maa, tuulikute ja alajaama alune maa on kavandatud tootmismaa sihtotstarbega.

Planeeringuala lõunaossa on kavandatud sõude- ja veekeskuse ala, millele juurdepääsud on planeeritud avalike teedena. Sõude- ja veekeskuse alale on kavandatud rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal kaevandamisjärgselt karjääri lõunaserva jäävasse veega täituvasse süvendisse. Alale on kavandatud sõudekanalit teenindavad hooned ja rajatised, veeslaalomi (rafting) rada, vertikaalne tuuletunnel ning nende teenindamiseks vajalikud hooned. Eraldi on planeeritud ujumise ja sukeldumisspordi harrastamise kohad. Veega täituvate kaevanduse tranšeede vahelisele alale pääsemiseks on vaja ehitada sillad.

Planeeringu ala põhjaosas asuva senise lasketiiru alana kasutatud, kuid tulevikus vee alla jääva ala asemele on planeeritud perspektiivne Kaitseliidu kasutusse jääv välilasketiiru maa-ala, mis võimaldab laskmist laskekohtadest kuni 600 m kaugusele asuvatesse sihtmärkidesse. Ala asub praegu kasutusel oleva veotranšee kohal, mis põlevkivi kaevamise lõpetamisel eelduste kohaselt täitub veega. Kuna ala on ümbritsetud 53–56 m merepinnast kõrgemal asuvate külgvallidega on otstarbekas tranšee täita aherainega kõrguseni 44 m abs. Seega jäävad lasketiiru ala ümbritsema 9–2 m kõrgused külgvallid. Otsavall tuleb täiendavalt kõrgendada. Lasketiiru alasse on planeeritud parkimisala. Kogu ala pindala ca 14 ha.

8 https://www.lyganuse.ee/uldplaneering

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

17

Planeeringuala kirdeosas on kavandatud jätkata ja arendada edasi seal toimuvaid ATV- ja džiibi-matkasid.

Keskosas kaevandamis tegevusega seoses tekitatud kõrgele künkale on kavandatud vaateplatvorm.

Kagusse jääva Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumilt on planeeritavale Aidu karjääri alale varasemalt planeeritud maakonna planeeringuga lintkonveieri koridor ja projekteeritud on kaevise veotee.

Planeeringualast lõunasse jääva Uus-Kiviõli kaevanduse tootmisterritooriumilt on tee- maaplaneeringuga kavandatud teenindustee ja lintkonveieri võimalikud koridorid. Kavandatud on kaevise rikastusjäägi (aheraine) ladestuskoht planeeringuala kaguossa.

Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga kavandatu on käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks osaliselt realiseerunud. Aidu tuulepargist on välja ehitatud 17 tuulikut. Täiendavad 13 tuulikud on ehitamisel (tuulikute püstitamist pole teadaolevalt alustatud).

Rajatud on ka Aidu veeseikluskeskus ja lasketiir. Mõlema objekti lahendust on täpsustatud detailplaneeringutega9, 10.

Kavandatava tegevuse ala jääb Aidu tuulepargi teemaplaneeringu kohasele ärimaa juhtotstarbega alale, kuhu on kavandatud alajaam 20 kV. Teemaplaneering tuulikuid ega muid objekte antud alale ei ole kavandanud. Samas ei ole võimalik ei teemaplaneeringust ega selle KSH aruandest leida infot, et ala oleks jäetud ärimaa juhtotstarbega oluliste mõjude leevendamiseks või mingite kitsenduste tõttu.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga. Küll aga on oodata, et esineb koosmõju kavandatava tuulepargi ja teemaplaneeringu alusel rajatud ja rajatava tuulepargiga.

2.6 Asjakohased detailplaneeringud

Kavandatav planeeringuala kattub kogu ulatuses Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringuga11. Nimetatud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse ehitiste rajamiseks, tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Planeeringuga on kavandatud kokku 20 krunti, kus veespordikeskuse alale jäävatele kruntidele on määratud uued kasutuse sihtotstarbed ning ülejäänud alles jäävatest osadest moodustatud krundid säilitavad oma endise sihtotstarbe. Planeering on osaliselt realiseerunud. Olulist vastuolu kavandatava planeeringu ja kehtiva planeeringu vahel ei esine, kuid soovitud detailplaneeringu algatamise korral on vajalik sellega muuta kehtivat detailplaneeringut.

9 Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru detailplaneering. Plan.nr 30100574. Kehtestatud 2012-08-23: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100574 10 Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering. Plan.nr 30100614. Kehtestatud 2014-02-27: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614 11 Plan.nr 30100614. Kehtestatud 2014-02-27: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

18

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on taotletav Aidu küla tuulepargi detailplaneering. Taotletav DP ala on valdavalt kõrghaljastusega (rekultiveeritud karjääri alale rajatud mets) ja osaliselt lage (Joonis 4).

Joonis 4. Detailplaneeringu ala asukoht Maa- ja Ruumiameti ortofotol.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 01.09.2025. a andmetel looduskaitsealused objektid taotletavad planeeringualal ja selle kontaktvööndi puuduvad (Joonis 7).

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I II ja III kategooria kaitsealused loomaliigid (Joonis 7). Lähim kaitseala on Maidla mõisa park (KLO1200447), mis jääb 2,8 km kaugusele loode suunda. Lähim kaitsealune ala, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliigid on Alutaguse rahvuspark (KLO1000669), mis jääb u 7,6 km kaugusele.

Planeeringuala kattub vähesel määral 2022 aastal Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi12 kohase jõgitiir ja laanepüü tsoon 2 aladega13. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi alusel seisuga

12 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad 13 Tsoon 1 ala on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu analüüsis aluseks võetud teadmiste ja eelduste kohaselt tuulikute püstitamine põhjustab kindlasti negatiivse mõju. Tsoon 1 ja tsoon 2 aladesse

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

19

22.08.2025. a nimetatud tsoonidesse jõgitiir ja laanepüü registreeritud elupaika ei jää. Lisaks kattub ala maismaalinnustiku analüüsi kohase tähelepanu vajava ehk tsoon 3 alaga järgmiste liikide osas: suur-laukhani, kaljukotkas ja must-toonekurg. Kaljukotka ja must-toonekure tsoon 3 aladega kattuvus on sealjuures küll vähene, kuid tegu on vastavalt Sirtsi ja Muraka linnualadelt lähtuvaid elupaiku ümbritsevate tsoonidega.

Peale maismaalinnustiku analüüsi koostamist on piirkonnas (5 km raadiuses planeeringualast) registreeritud I kaitsekategooria liikidest väike-konnakotka elupaik KLO9133772. Pesa jääb 3,1 km kaugusele planeeringualast.

Ala linnustiku on uuritud vähesel määral. 2020. a on Aidu ja Narva korrastatud põlekivikarjääride alal teostatud linnustiku uuring14. Uurimisalasid seirati peibutusmeetodiga rähnide ja kakuliste puhul, tavaliste pesitsejate korral kasutati punktloenduse meetodit ning märgalaliikide korral kasutati täieliku kaardistamise meetodit. Aidu kaevanduses uuriti läbi 28,6 km2 suurune ala ja registreeriti 98 linnuliiki, sealhulgas 74 pesitsevat liiki. Aidu kaevanduse taasmetsastatud alasid asustasid liigid, kes on pigem juba väljakujunenud metsaelupaika nõudvad liigid nagu laanepüü (Tetrastes bonasia), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirju rähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja põhjatihane (Poecile montanus). Röövlindude arvukus oli väga madal, kuid Aidu kaevanduses registreeriti potentsiaalne väikepistriku (Falco columbarius) pesitsus. Suurtel madala taimestikuga aladel oli ka mitmeid tedre (Lyrurus tetrix) mängukohti. Uuringu tulemused on esitatud Tabel 1-s.

tuulikute kavandamise võimalikkusele annab lõpliku vastuse asukohapõhine keskkonnamõjude hinnang. Tsoon 1 annab indikatsiooni, et neisse aladesse on tuuleparkide kavandamine negatiivsete mõjude tõttu keerukas ja ei pruugita jõuda soovitud tulemuseni. Tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsoon 2 aladele tuulikuid üldjuhul ei soovitata kavandata, kuid seal on siiski arendamisvõimalused kui eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendatakse mõju puudumist või kui see ei ole mõju korral antud asukohas ja üle-eestilises pildis oluline. Tsoon 3 alad vajavad tähelepanu, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. 14 OÜ Xenus. 2020. Aidu ja Narva korrastatud põlevkivikarjääride linnustik 2020. aastal. Hirundo 2022 35 (1) 28- 44. https://hirundo.eoy.ee/files/Paal-2022.pdf

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

20

Joonis 5. Aidu karjääri seireala piirid ja metoodiliste loenduste alad. Mustad täpid tähistavad punktloenduse punkte, valged täpid värbkaku peibutuspunkte, mustad kolmnurgad rähniliste peibutuspunkte ja punktiirjoonega on tähistatud öölaulikute loendusmarsruut.14

Tabel 1. Aidu karjääri linnuliikide arvukuse ja pesitsusterritooriumite (PT) arvu hinnangud 2020. a.14

Liik Staatus PT Minimaalne hinnang

Maksimaalne hinnang

Laululuik (Cygnus cygnus) läbirändel

Tundrahani (Anser serrirostris) läbirändel

Suur-laukhani (Anser albifrons) läbirändel

Kanada lagle (Branta canadensis) läbirändel

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) läbirändel

Piilpart (Anas crecca) haudelind 2 2 3

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) haudelind 6 6 10

Sõtkas (Bucephala clangula) haudelind 12 12 20

Jääkoskel (Mergus merganser) haudelind 5 5 6

Laanepüü (Tetrastes bonasia) haudelind 2 3 5

Teder (Lyrurus tetrix) haudelind 15 15 20

Sarvikpütt (Podiceps auritus) haudelind 1 1 1

Hõbehaigur (Ardea alba) läbirändel

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) läbirändel

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) toitekülaline

Kanakull (Accipiter gentilis) haudelind? 1 0 1

Hiireviu (Buteo buteo) haudelind 1 1 2

Kalakotkas (Pandion haliaetus) läbirändel

Väikepistrik (Falco columbarius) haudelind 1 1 1

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

21

Liik Staatus PT Minimaalne hinnang

Maksimaalne hinnang

Tuuletallaja (Falco tinnunculus) toitekülaline Rukkirääk (Crex crex) haudelind 14 14 16

Sookurg (Grus grus) läbirändel

Kiivitaja (Vanellus vanellus) haudelind 6 6 7

Suurkoovitaja (Numenius arquata) toitekülaline

Vihitaja (Actitis hypoleucos) haudelind 9 9 15

Metstilder (Tringa ochropus) haudelind 4 4 6

Heletilder (Tringa nebularia) läbirändel

Mudatilder (Tringa glareola) läbirändel

Metskurvits (Scolopax rusticola) haudelind 12 10 20

Tikutaja (Gallinago gallinago) haudelind 2 2 4

Jõgitiir (Sterna hirundo) haudelind 3 3 3

Naerukajakas (Chroicocephalus ridibundus) toitekülaline

Kalakajakas (Larus canus) haudelind 7 7 8

Õõnetuvi (Columba oenas) haudelind 1 1 2

Kaelustuvi (Columba palumbus) haudelind 6 13 20

Kägu (Cuculus canorus) haudelind 32 40 60

Öösorr (Caprimulgus europaeus) haudelind 51 73 80

Piiritaja (Apus apus) toitekülaline

Jäälind (Alcedo atthis) haudelind 1 1 1 Väänkael (Jynx torquilla) haudelind 2 2 3

Hallpea-rähn (Picus canus) toitekülaline

Musträhn (Dryocopus martius) haudelind 3 3 5

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) haudelind 5 5 7

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) haudelind 3 3 5

Nõmmelõoke (Lullula arborea) haudelind 17 20 45

Põldlõoke (Alauda arvensis) haudelind 42 60 110

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) toitekülaline

Metskiur (Anthus trivialis) haudelind 18 70 150

Sookiur (Anthus pratensis) haudelind 4 10 25

Hänilane (Motacilla flava) läbirändel

Linavästrik (Motacilla alba) haudelind 4 6 10

Käblik (Troglodytes troglodytes) haudelind 14 70 150

Võsaraat (Prunella modularis) haudelind 2 5 10

Punarind (Erithacus rubecula) haudelind 13 50 100

Ööbik (Luscinia luscinia) haudelind 6 8 10

Lepalind (Phoenicurus phoenicurus) haudelind 2 5 10

Kadakatäks (Saxicola rubetra) haudelind 3 5 7 Kivitäks (Oenanthe oenanthe) haudelind 2 5 15

Musträstas (Turdus merula) haudelind 36 0 150

Hallrästas (Turdus pilaris) haudelind 6 8 15

Laulurästas (Turdus philomelos) haudelind 52 90 200

Vainurästas (Turdus iliacus) haudelind 43 55 75

Hoburästas (Turdus viscivorus) haudelind 7 15 20

Käosulane (Hippolais icterina) haudelind 3 3 5

Aed-roolind (Acrocephalus dumetorum) haudelind 1 1 2

Putke-roolind (Acrocephalus palustris) haudelind 1 1 2

Väike-põõsalind (Curruca curruca) haudelind 3 6 10

Pruunselg-põõsalind (Curruca communis) haudelind 1 1 3

Aed-põõsalind (Sylvia borin) haudelind 2 5 7

Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) haudelind 3 5 15

Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) haudelind 19 50 80

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

22

Liik Staatus PT Minimaalne hinnang

Maksimaalne hinnang

Väike-lehelind (Phylloscopus collybita) haudelind 19 100 250 Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) haudelind 55 250 400

Pöialpoiss (Regulus regulus) haudelind 2 5 15

Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) haudelind 1 3 10

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) haudelind 4 6 10

Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) haudelind 3 5 10

Sabatihane (Aegithalos caudatus) haudelind 1 3 5

Sinitihane (Cyanistes caeruleus) haudelind 1 3 5

Rasvatihane (Parus major) haudelind 15 30 45

Tutt-tihane (Lophophanes cristatus) haudelind 5 7 15

Salutihane (Poecile palustris) haudelind 1 2 5

Põhjatihane (Poecile montanus) haudelind 10 20 35

Porr (Certhia familiaris) haudelind 5 10 25

Hallõgija (Lanius excubitor) toitekülaline

Pasknäär (Garrulus glandarius) haudelind 6 10 15

Harakas (Pica pica) haudelind 3 4 6

Ronk (Corvus corax) haudelind 3 3 4

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) toitekülaline

Metsvint (Fringilla coelebs) haudelind 45 250 350

Ohakalind (Carduelis carduelis) haudelind 2 4 8 Siisike (Spinus spinus) haudelind 8 20 50

Kanepilind (Linaria cannabina) haudelind 3 10 20

Urvalind (Acanthis flammea) läbirändel

Kuuse-käbilind (Loxia curvirostra) läbirändel

Karmiinleevike (Carpodacus erythrinus) haudelind 3 4 5

Leevike (Pyrrhula pyrrhula) haudelind 6 15 40

Talvike (Emberiza citrinella) haudelind 27 45 65

Planeeringualal teadaolevalt põhjalikke käsitiivaliste uuringuid läbi viidud ei ole. 2021. a uuriti veega seotud kaitsealuseid liike ja kopraid Aidu karjääris15.

Uuringu käigus tuvastati kahepaikseid kokku 17-s kohas (Joonis 6) nii isasloomade häälitsuse alusel kui ka erinevas moondejärkudes isendeid vaadeldes (kudu, kullesed, täiskasvanud loomad). Kokku leiti 4 liiki kahepaikseid: harilik kärnkonn (Bufo bufo), rohukonn (Rana temporaria), rabakonn (Rana arvalis) ning tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris). Enim vaadeldud liik oli harilik kärnkonn. Kuuel juhul jäi leitud konnade puhul määranguks “pruunid konnad” täpsema määranguta. Vaadeldud isendite ega nende erinevate arengufaaside arvukus polnud kõrge, kuid see-eest leiti isendeid Aidu karjäärijärve erinevatest osadest ning kudu ning kulleste olemasolu näitab, et kahepaiksed kasutavad karjääri madalamaid osasid sigimisveekogudena.

Saarma (Lutra lutra) väljaheiteid leiti Aidu karjääri lõunaküljest, kus sõudekanal on ühenduses Purtse ning Ojamaa jõega (Joonis 6).

Välitöödel kohati nii kobrast (Castor fiber) ennast kui ka tema tegevusjälgi (Joonis 6), mille alusel võib arvata, et Aidus pesitseb minimaalselt üks kopra pesakond.

15 T. Edovald, A. Runnel (KAUR). 2022. Veega seotud kaitsealuste liikide ja kopra inventuur Aidu karjääris LIFE IP CleanEST raames 2021. aastal (C.2). https://lifecleanest.ee/sites/cleanest/files/2023- 02/Alghindamise%20aruande%20lisa%202.%20Veega%20seotud%20kaitsealuste%20liikide%20ja%20kopra%2 0inventuur%20Aidu%20karj%C3%A4%C3%A4ris%20LIFE%20IP%20CleanEST%20raames%202021.%20aastal.pdf

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

23

Joonis 6. Elustiku inventuurikohad 2021. aastal märgitud punasega, v.a kohad kus nahkhiire detektorid olid üleval, kuid ei salvestanud ühtegi liiki15.

Nahkhiirte inventuuriks valiti uuringus välja juuni teine pool, kui nende arvukus ning aktiivsus peaksid olema tipus. Kokku pandi salvestama 10 detektorit (Tabel 2) terve karjääri ulatuses potentsiaalselt sobilikesse toitumispaikadesse. Kümnest detektoritega mehitatud kohast seitsmes tuvastati käsitiivaliste esinemine kolmest liigist: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja veelendlane (Myotis daubentonii). Ühest punktist tuvastati maksimaalselt kaks liiki. Kõige rohkemates kohtades esines Aidu karjäärijärve ääres põhja-nahkhiirt. Kahes punktis ei tuvastanud detektor helisid ning ühes punktis ei suutnud programm liiki tuvastada. Tulemusi vaadates võib esialgselt öelda, et nahkhiired kasutavad pigem Aidu karjääri põhjapoolseid servaalasid (Joonis 6), kus vee piiril kasvab ka puid. Seda, et nahkhiirte liigirikkus kasvab karjäärialalt kaugemale liikudes ning on samal ajal mõjutatud ka puistu katvusest on näidanud ka näiteks 2020. a uuring16.

Tabel 2. Detektorsalvestistest määratud liigid15. X Y Liigid Kommentaar

6581846 674984 Põhja-nahkhiir

6579175 674855 – Ei tuvastatud helisid 6580997 676937 Tiigilendlane

6580415 677899 Põhja-nahkhiir

6581415 676213 Põhja-nahkhiir, tiigilendlane

6581927 677867 Põhja-nahkhiir, tiigilendlane

6581791 675547 Põhja-nahkhiir, tiigilendlane

16 Theobald, E., Hosken, D. J., Forster, P., and Moyes, K. (2020). Mines and bats: the impact of open-pit mining on bat activity. Acta Chiropt. 22, 157–166. doi: 10.3161/15081109ACC2020.22.1.014.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

24

X Y Liigid Kommentaar

6579481 675937 – Ei tuvastatud helisid

6577611 675375 – Ei tuvastatud liike

6581866 679019 Veelendlane, tiigilendlane

DP alale ei jää puurkaevusid. DP alast 0,5 km raadiusesse (u 10,1 m kaugusele lääne suunda) jääb üks olmevee saamiseks puurkaev (Joonis 7):

− PRK0071456 (veekihi lasuvus-sügavus 59,5–86 m), millele on seatud 10 m ulatuses puurkaevu sanitaarkaitseala.

DP ala kattub loode servas ühe pärandkultuuriobjektiga (Joonis 7):

− Hübriidhaava puistu (kood: 449:KAM:001, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud).

DP ala ei kattu ühegi kaitsealaga. DP alast 0,5 km raadiusesse ei jää kaitsealasid (Joonis 7).

DP alale ega sellest 0,5 km raadiusesse ei jää vooluveekogusid (Joonis 7).

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu maaparandussüsteemi maa-aladega.

Kultuurimälestiste riikliku registri17 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähialale kultuurimälestisi.

DP ala ei kattu elektripaigaldiste ega elektripaigaldiste kaitsevöönditega. Planeeringualast itta jääb Aidu lasketiir. Lasketiiru 2 km ulatusega ohuala planeeringualale ei ulatu.

DP ala kattub kagu servas tehisveekoguga VEE2014590, millele seatud kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd kattuvad samuti DP alaga. (Joonis 7)

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala kaitsmata põhjaveega alade hulka (Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogiline kaart).

DP ala ei jää nitraaditundlikule alale.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu maardlatega.

Planeeringuala paikneb endise põlevkivikarjääri territooriumil, mida liigendavad kunagiste väljaveoteede süvenditesse kujunenud kanalid. Kogu karjäärialal on kaevandamise ajast olemas väiksemad pinnaseteed, millega on kinnistutele tagatud juurdepääs mitmest suunast, valdavalt kruusa – ja aherainepinnase teed. Planeeringualal puudub hoonestus ja muud rajatised ning olemasolevad kommunikatsioonid.

17 https://register.muinas.ee

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

25

Joonis 7. Detailplaneeringust 0,5 km raadiusesse jäävad kitsendused (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 01.09.2025, Maa- ja Ruumiameti kitsenduste ruumiandmed seisuga 01.09.2025.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

26

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest18, 19.

DP ala ei kattu ega piirne mitte ühegi Natura 2000 alaga (Joonis 8). Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast20. Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Eriti tundlike koosluste (siirdesood) puhul piirdub tuulepargi rajamisega kaasneda võivate kuivendusrajatiste mõju 400 meetriga21.

Loodusalade puhul, mille kaitse-eesmärgiks on nahkhiired, võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Väljatoodud kaugustel ühtegi Natura loodusala ei paikne. Lähim loodusala on 5,4 km kaugusele lõuna suunda jääv Muraka loodusala (RAH0000158), mis jääb väljaspoole mõjuala ulatust ja seega selle suhtes eelhindamise läbiviimise vajadus puudub.

EOÜ maismaalinnustiku analüüsi22 kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumateks liikideks must-toonekurg ja kaljukotkas, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Mõjuala ulatusse jäävad linnualad on 5,4 km kaugusele lõuna suunda jääv Muraka linnuala (RAH0000075) ja 9,4 km kaugusele lääne suunda jääv Sirtsi linnuala (RAH0000077).

Tabel 3. Natura eelhindamine detailplaneeringu ala puhul.

Nimi Kaugus, km Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Muraka linnuala (EE0070172)

5,4

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

Linnuala kaitse-eesmärgiks on ka kaljukotkas ning EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane tähelepanu vajav ala ulatub planeeringualani. Mõju ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku

18 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 19 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 20 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021). 21 Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon. 22 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

27

Nimi Kaugus, km Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

uuringu tulemusteta välistada.

Sirtsi linnuala (EE0070173)

9,4

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola).

Linnuala kaitse-eesmärgiks oleva kaljukotka elupaiga tsoon 3 ala ei ulatu planeeringualani. Planeeringualani ulatub linnualale jääva must- toonekure elupaiga tsoon 3 ala, kuid liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks. Linnualal seatud kaitse-eesmärgiks olevate liikide EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohased potentsiaalsed mõjualad ei ulatu DP alani. Mõju on välistatud.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

28

Joonis 8. Natura 2000 alade paiknemine DP ala suhtes.

Tulenevalt eelpool toodud analüüsist, siis ei ole võimalik ebasoodsat mõju Muraka linnuala kaitse-eesmärkidele välistada, mistõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad). Maa- ja Ruumiameti ortofoto (Joonis 4) kohaselt on ala peamiselt kaetud metsaga. ETAK andmebaasi andmetele23 tuginedes kattub DP ala 63,53 ha ulatuses metsaga. Seega on vajalik alale tuule- ja päikesepargi rajamisel metsa raadamine.

Tegevusega kaasneb metsamaa asendumine tehisalaga. Olulist mõju taimestikule ei saa välistada. Planeeringu koostamisel on vajalik taimestiku inventuuri.

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 01.09.2025. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Tuulepargid mõjutavad elustiku rühmadest enim linnustikku ja käsitiivalisi. Nii linnustiku kui käsitiivaliste uuritus alal on keskmine (erinevate projektide raames on Aidu karjääri alal pistelisi uuringuid tehtud), kuid ebapiisav tuulepargi kavandamiseks vajalike mõju hinnangute andmiseks ja vajadusel keskkonnameetmete kavandamiseks. Sellest lähtuvalt on vajalik tuulepargi kavandamisel vajalik linnustiku ja

23 E_305_puittaimestik_a seisuga 02.06.2025. a.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

29

nahkhiirte uuringute läbiviimine, uuringute tulemuste alusel mõjude hindamine ja vajadusel keskkonnameetmete väljatöötamine.

Planeeringuala lähialal kaitsealused alad puuduvad (vt ptk 3). Arvestades kaitsealade kaugust ja nende kaitse-eesmärke, siis lähimate kaitsealuste alade kaitse eesmärkidele on tuulepargi mõju välistatud. Ilma linnustiku uuringuid läbiviimata, ei ole võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Sirtsi looduskaitseala kaitse-eesmärkidele. Looduskaitsealale jääva must- toonekure elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala ulatub osaliselt planeeringualale. Samuti ulatub Alutaguse rahvuspargi territooriumile jääva kaljukotka elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala osaliselt planeeringualale. Seega vajab kohapõhise linnustiku uuringuga täpsustamist võimalik must-toonekure ja kaljukotka poolne toitumisalade ja õhuruumi kasutus planeeringualal ning sellest tulenevalt kaitsealade kaitse eesmärkide suhtes mõju hindamine ja vajadusel keskkonnameetmete väljatöötamine.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Tuulepargi ja päikesepargi rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja24 nõuetest.

Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmeteke kaasneb tuulepargi likvideerimise etapiga. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Päikesepargi eluea lõpul lasub selle jäätmekäitluse korraldamise kohustus päikesepargi omanikul.

24 https://www.riigiteataja.ee/akt/406072023033

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

30

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuuleparkide ja päikesepargi rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Planeeringuala kattub veekogudele seatud kitsendustega.

Kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb paigutada planeeritav lahendus väljapoole veekogude ehituskeeluvööndeid.

Detailplaneeringuala paikneb kaitsmata põhjavee alal, mistõttu tuleb tuulepargi püstitamisel ja käitamisel järgida, et ohtlike ained (nt hoolduse käigus õli) ei satuks pinnasele ning sealtkaudu põhjavette.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui eelpool toodut arvesse võtta. Tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud pinna- ja põhjavee režiimiga alaga.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Tegu on peamiselt metsamaaga.

Tuulepargi ja päikesepargi ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit, sest tegu on ühtlasi ka endise karjääri territooriumiga. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Tuulepargid on tööstusmüra allikad. Detailplaneeringualale lähimad elu- või ühiskondlikud hooned jäävad u 0,9 km loode suunda (Mäe, kü 44901:002:0103) ja u 1,0 km kaugusele lääne suunda (Krooni, kü 44901:002:0154 ja Männiku, kü 44901:002:0025) (Joonis 1). Vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule on tuulikute rajamiseks välistatud olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned (ETAK-i alusel) koos puhvriga hoonest 1000 m; kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest 750 m.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada elamumaade paiknemisega ning vältida olukorda, kus elamumaadel võiks hakata esinema ülenormatiivne tööstusmüra tase. Selleks on vaja tuulepargi detailplaneeringu koostamisel vajalik müra hinnangu koostamine. Vajalik on müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute paigutusest ja parameetritest, sh on vajalik hinnata madalsagedusliku müra mõju. Kindlasti on oluline võtta arvesse tuulikute müra koosmõju nii olemasoleva Aidu tuulepargiga (arvestades selle laiendamisõigust) kui ka võimalike teiste kavandatavate tuuleparkidega samas üldplaneeringu tuulealas.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

31

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi, eeskätt hommikuti ja õhtuti, mil varjude ulatus on pikim. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu. Eelhinnangu koostamise etapis ei saa välistada olulist vajutuse häiringut elamualadele. Vajalik on varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest ja paigutusest.

Tuulepargi võimaliku vibratsiooni hindamisel lähtuti Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjalis esitatud metoodikast25. Juhendis on leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub muuhulgas asukohas esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatav negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m kaugusel. Antud vahemaa tagamise korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni uuringute läbiviimine. Antud detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on oluliselt suurem kui 500 m ja vibratsiooni olulist mõju seega oodata ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus. Peegeldust võib tekkida lähimatele elamualadele ning ümbritsevatel objektidel (näiteks teedel). Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks üldjuhul kaetud spetsiaalse matistava (peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine. Peegeldumise mõju sõltub paneelite kaldenurgast, kella- ja aastaajast ja päikese kõrgusest.

KSH eelhinnangu käigus ei ole võimalik välistada mürast tulenevat negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele. Samuti ei ole võimalik välistada varjutuse häiringut. Eelneva tõttu on vajalik planeeringu koostamisel müra ja varjutuse hinnangute koostamine ning nendest lähtuvalt keskkonnameetmete väljatöötamine.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Tuuleparkide võimalik mõju inimese tervisele seostub eeskätt tuuleparkide tööga kaasneva müra ja varjutusega, mille täpsem hindamine tuleb tuulepargi kavandamisel läbi viia.

Detailplaneeringuala puhul on tegu endise karjäärialaga, mille keskkond on inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Taastuvenergia arendamiseks võib pidada eelistatuks just selliseid alasid.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Lähimad majapidamine jääb u 0,9 km loode suunda (Mäe, kü 44901:002:0103) (Joonis 1).

Tuuleparkide puhul tõstatatakse sageli võimaliku mõju küsimus kinnisvara väärtusele. Antud juhul on tegu tööstusmaastikku kavandatava tuulepargiga, mis visuaalselt hakkab moodustama terviku juba rajatud ja rajamisel Aidu tuulepargiga. Arvestades piirkonna eripära, siis olulist mõju piirkonna kinnisvara väärtusele seoses kavandatava tegevusega ei ole oodata.

25 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

32

Käesoleval hetkel reguleerib tuuleparkidest saadavat kohalikku kasu ehk nn talumistasu keskkonnatasude seadus26. Seaduse kohaselt on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik ja mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub.  Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Täpsemalt saab teema kohta lugeda https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/taastuvenergia- kkk#Kuipaljusaabtuulikutasu?

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

DP alale ei jää Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud arheoloogiatundlike alasid, mistõttu mõju arheoloogiatundlikele aladele DP realiseerumisel puudub.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks, omades seeläbi positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Kavandatava tegevuse ala jääb metsamaale, mistõttu kaasneb kavandatava tegevuse elluviimisel metsa raadamine, millega kaasnekb süsiniku sidumise vähenemine. Metsamaa raadamine ja eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus tuleb hinnata tegevuse mõju kliimamuutustele. Mõju hindamisel lähtutakse Maailmapanga juhendist „EIB Project Carbon Footprint Methodologies. Methodologies for the assessment of project greenhouse gas emissions and emission variations“ ning leitakse tuulepargi rajamise ja kasutamisega kaasnev hinnanguline kasvuhoonegaaside heide CO2 ekvivalendina. Arvestatakse maakasutuse muutusega kaasnevat CO2 sidumise muutust ning taastuvenergia tootmisega kaasnevat CO2 ekv heitkoguse vähendamist.

Kavandatava tegevusega kaasneb positiivne mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Kavandatava tegevusega ei saa välistada olulist ebasoodsat mõju kliimamuutusele. KSH käigus tuleb hinnata tegevuse mõju kliimamuutustele.

4.8 Mõju maastikule

Tuulepargid on maastikupildis sageli domineerivad ja väga kaugele nähtavad objektid. Tuulepargi kavandamisel on lähtuvalt Lüganuse valla üldplaneeringust vajalik visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid). Vajalik on hinnata mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele) ja vaadetele.

Päikesepargi visuaalne mõju sõltub päikesepaneelide suurusest, paneelite kaldenurgast, vaatleja kaugusest, maastiku omandustest, sh reljeefist ja taimekattest, ilmastikuolukorrast

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

33

jpm. Nähtavust mõjutavad olulisel määral takistused nt mets, hooned ja tehnorajatised. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (puu, põõsastik) ei pruugi päikesepaneelid olla nähtavad ka juhul, kui paikneda vaatluspunkti lähedal. Samas avatud vaadete puhul võib päikesepark vaates domineeriv olla 80–100 m kaugusel ja oluline mõju vaadetele olla kuni u 900 m ulatuses. Vaatajast kaugemale jäävad objektid on hoomatavad pigem massiividena (päikesepaneelid ja nende read ei ole eristatavad). Kuivõrd päikeseelektrijaamad paikevad suurtel aladel, siis on nendest põhjustatud vaatelised häiringud laialdased ja võivad mõjutada uuringute kohaselt pindalaliselt kuni 10 korda suuremat ala päikeseelektrijaama alast27.

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tuulikute korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnarisk kuigi suur. Õnnetused tuuleparkides on harvad. Riske aitab maandada ka tuulikuparkide arendajate huvi tagada oma seadmete pikaajaline ja stabiilne töö, mistõttu on kaasaegsed tuulepargid pideva elektroonilise seire all avastamaks kõrvalekaldeid normaalsest töörežiimist.

Samas ei ole ühegi tehnoseadme puhul võimalik täielikult välistada avariisid. Planeeringu koostamisel tuleb käsitleda vajalike tuleohutusmeetmeid ja keskkonnameetmeid reostusriski minimeerimiseks.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

DP ala kattub kogu ulatuses kehtiva Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringuga28 (PlanID 17340, kehtestamise otsuse kuupäev 27.02.2014). Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste rajamiseks. Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringu põhijoonise kohaselt ei ole käesoleva DP KSH eelhinnangu alale midagi planeeritud, mistõttu kumulatiivset mõju ei ole oodata.

Teadaolevalt on TMV Green OÜ esitamas detailplaneeringu algatamise taotlust Kivinõmme (kü 44901:002:0219), Uuepõllu (kü 44901:002:0230), Nõmme (kü 44901:002:0266) ja Põllu (kü 44901:002:0283) kinnistutele eesmärgiga püstitada alale kaheksast tuulikust koosnevat tuuleparki, energiasalvestit ja teenindavat taristut. Tuulikute kogukõrguseks planeeritakse kuni 270 m. Tuulepargi prognoositav maksimaalne võimsus on 60 MW. Edasisel planeerimisel tuleb põhja suunda jäävat planeeringuala arvestada. Keskkonnamõjuliselt on tegu ühe tuulealaga ning kavandatavad tuulikud avalduvad koosmõju.

Lüganuse valda jääb ka Aidu tuulepargi planeeringuala. Aidu tuulepark on käesoleva DP KSH eelhinnangu koostamise hetkeks osaliselt juba välja ehitatud. Edasisel planeerimisel tuleb Aidu tuulepargi alaga (sh nii olemasolevate kui täiendavalt tõenäoliselt lisanduvate) tuulikutega arvestada.

27 Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246.

28 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

34

Vabariigi Valitsus kehtestas 22.08.2025 korraldusega nr 151 osaliselt kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas29. Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgiks oli planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Kaitsetööstusparki planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned ja -rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised, nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats.

REP-i planeeringuala hõlmas maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas neljas planeeringualas: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi etapis viidi läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete arendusalade ehk eelvalikualade leidmiseks. Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu. Asukoha eelvaliku ning KSH esimese etapi aruande käigus on eelvalikualasid täpsustatud ning leitud tulenevalt nii KSH-st kui konkreetsetest piirangutest kruntide kavandamisele täpsustatud kaitsetööstuspargi alade lahendused. Eelvalikualade täpsustatud suurused on järgnevad: Pärnu 1 – 204 ha, Pärnu 2 – 244 ha, Piirsalu – 68 ha, Põhja-Kiviõli – 141 ha ja Aidu – 136 ha.

Eelistatud asukoha valik lähtus eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui KSH-st ei tulnud välistavaid asjaolusid. Mõjude ja alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala laske- ja lahingumoona tootmist. Kokkuvõtteks leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Asukoha eelvalikust ja KSH aruandest (edaspidi aruanne) nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas on REP-i asukoha eelvaliku etapis määratud kaitsetööstuspargi maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatud muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Samuti on asukoha eelvalikus toodud projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused. Seetõttu oli võimalik vastavalt planeerimisseaduse § 271 lõikele 1 nendel aladel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada REP asukoha eelvaliku alusel.

Põhja-Kiviõli ala asub Ida-Viru maakonna Lüganuse valla Varinurme küla Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär maaüksusel (katastritunnus 75101:003:0112; kinnistu nr 3271708; riigiomand). Põhja-Kiviõli ala jääb DP alast 8,4 km loode suunda. Edasisel planeerimisel tuleb tegevus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Aruandest nähtub veel, et eelvalikualad Piirsalu ja Aidu on samuti sobilikud toetamaks REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega), mistõttu nende alade osas REP-i menetlus jätkub. Kaitseministeeriumil on ülesanne selgitada eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas kasutuselevõtmise vajadus välja hiljemalt viie aasta jooksul alates 22.08.2025 korralduse nr 151 andmisest. Eelvalikuala Aidu jääb kavandatavast tuulepargist kohe ida suunda. Edasisel planeerimisel tuleb tegevus kooskõlastada

29 https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

35

Kaitseministeeriumiga. Kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku etapi materjalid ei näe kaitsetööstuspargi alal tuulikute paiknemises olulist probleemi (Aidu eelvaliku ala paikneb olemasoleva Aidu tuulepargi vahetus läheduses). Seega tõenäoliselt ei ole tegu tuulepargi detailplaneeringut kitsendava objektiga.

Joonis 9. Aidu kaitsetööstuspargi eelvaliku ala detailplaneeringuga seotud kinnistute suhtes.

4.11 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

36

kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

37

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Kuivõrd detailplaneeringuga võidakse mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, siis on vajalik DP KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa välistada detailplaneeringu elluviimisega seonduvat olulist keskkonnamõju eeskätt koosmõjus teiste piirkonna tuuleparkide arendustega. Eelhinnangu käigus tuvastati täiendavate uuringute ja mõju hindamise vajadus. Kuna täiendav mõjude olulisuse selgitamine on vajalik mitmes mõjuvaldkonnas, siis on asjakohane detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Muraka linnuala (EE0070172) kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas ning EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane linnualale jääv kaljukotka elupaigaga seotud tähelepanu vajav ala ulatub planeeringualani. Mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku uuringu tulemusteta välistada, mistõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.

2) Kavandatava tegevuse piirkonnas on olemasolevaid linnustiku ja nahkhiirte andmeid piiratult, mistõttu ei ole võimalik eelhinnangu käigus ebasoodsaid mõjusid kaitsealustele linnuliikidele ja käsitiivalistele välistada ja seega on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus viiakse läbi linnustiku ja nahkhiirte uuringud, antakse nendel põhinevad mõjuhinnangud ja töötatakse välja vajalikud keskkonnameetmed.

3) Ilma linnustiku uuringuid läbiviimata ei ole võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Sirtsi looduskaitseala kaitse-eesmärkidele. Looduskaitsealale jääva must- toonekure elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala ulatub osaliselt planeeringualale. Samuti ulatub Alutaguse rahvuspargi territooriumile jääva kaljukotka elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala osaliselt planeeringualale. Seega vajab kohapõhise linnustiku uuringuga täpsustamist võimalik must-toonekure ja kaljukotka poolne toitumisalade ja õhuruumi kasutus planeeringualal ning sellest tulenevalt kaitsealade kaitse eesmärkide suhtes mõju hindamine ja vajadusel keskkonnameetmete väljatöötamine.

4) KSH eelhinnangu käigus ei ole võimalik välistada mürast tulenevat negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele, mistõttu on vajalik hinnata tuulepargi kavandamisel müra mõju ning töötada välja keskkonnameetmed mõjude leevendamiseks. Tuulepark kavandatakse piirkonda, kus on juba olemasolev ja perspektiivis laienev tuulepark ning lähipiirkonda on taotlemisel ka teise tuulepargi detailplaneeringu algatamine. Elamualade suhtes esineb müra koosmõju.

5) KSH eelhinnangu käigus ei ole võimalik välistada varjutusest tulenevat negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele, mistõttu on vajalik hinnata tuulepargi kavandamisel müra mõju ning töötada välja keskkonnameetmed mõjude leevendamiseks. Tuulepark kavandatakse piirkonda, kus on juba olemasolev ja perspektiivis laienev tuulepark ning lähipiirkonda on taotlemisel ka teise tuulepargi detailplaneeringu algatamine. Elamualade suhtes esineb varjutuse koosmõju.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

38

6) Tuulepargid on maastikupildis sageli domineerivad ja väga kaugele nähtavad objektid. Tuulepargi kavandamisel on lähtuvalt Lüganuse valla üldplaneeringust vajalik visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid). Vajalik on hinnata mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele) ja vaadetele.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Planeeringualaga külgnevalt on teadaolevalt esitatud ka teise tuulepargi detailplaneeringu algatamise taotlus samal üldplaneeringu kohasel tuuleenergia arengualal. KSH eelhinnangu koostaja soovitab omavalitsusel kaaluda antud planeeringute liitmist üheks detailplaneeringuks. Tegu on keskkonnamõjuliselt ühe tuulepargiga, mille mõjud vajavad koosmõjude hindamist, mida on tunduvalt lihtsam ja efektiivsem teha ühe detailplaneeringu ja KSH menetluses.

Detailplaneeringu koostamisel (ja KSH algatamisel selle läbiviimisel) on vajalikud järgmised uuringud (KSH algatamisel täpsustatakse uuringute vajadust KSH programmi koostamisel):

− Linnustiku uuring – järgida Mägi ja Saag juhendmaterjali „Tuuleparkide elustiku- uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Antud ala puhul on vaja tähelepanu pöörata eeskätt avamaastiku liikidele ja õhuruumi kasutusele. Uuringu käigus tuleb selgitada must-toonekure ja kaljukotka poolne võimalik ala kasutus. Linnustiku uuringus tuleb esitada ka hinnang kavandatava tuulepargi mõju osas linnustikule ,sh leevendusmeetmete ja seiremeetmete soovitused.

− Käsitiivaliste uuring – järgida Mägi ja Saag juhendmaterjali „Tuuleparkide elustiku- uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Käsitiivaliste uuringus tuleb esitada ka hinnang kavandatava tuulepargi mõju osas linnustikule ,sh leevendusmeetmete ja seiremeetmete soovitused.

− Lähtuvalt linnustiku uuringu tulemustest tuleb läbi viia Natura hindamine (alates eelhinnangust ning vajadusel asjakohane hindamine) Muraka linnuala suhtes. Natura hindamise juhendid leiab veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju- hindamine#khmjuhendmaterjalid

− Lähtuvalt linnustiku uuringu tulemustest tuleb läbi hinnata mõju Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse eesmärkide suhtes.

− Vajalik on müra leviku, sh madalsagedusliku müra leviku arvutuslik hindamine. Järgida Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjali „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“.

− Vajalik on varjutuse leviku ja kestvuse arvutuslik hindamine. Järgida Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjali „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“.

− Teostada visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid), sh hinnata mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele) ja vaadetele. Lähtuda juhendiste „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ ulatuses, mis juhend on rakendatav maismaatuuleparkide puhul.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

39

− Taimestiku uuring: planeeringuala puhul on tegu küll endise karjääri alaga, kuid Aidu karjääri alal on leitud kaitsealuste käpaliste kasvukohti. Kavandatavate ehitustegevusest mõjutatud alade ulatuses on soovitatav taimestiku inventuuri läbiviimine pöörates eeskätt tähelepanu kaitsealuste käpaliste esinemisvõimalusele.

Lüganuse valla üldplaneering näeb piirkonna üldist eripära ette lendorava uuringu vajadust tuuleparkide kavandamisel. Kuna antud detailplaneeringuala puhul on tegu täies ulatuses endise karjääri alaga, kus lendoravale sobilikud metsa elupaigad puuduvad, siis eelhinnangu koostaja lendorava uuringu läbiviimist antud planeeringu puhul vajalikuks ei pea.

Samuti puudub antud ala puhul arheoloogilise eeluuringu läbiviimise vajadus, sest kattuvust arheoloogiatundliku alaga ei esine.

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

40

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru detailplaneering. Plan.nr 30100574. Kehtestatud 2012-08-23. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100574

OÜ Xenus. 2020. Aidu ja Narva korrastatud põlevkivikarjääride linnustik 2020. aastal. Hirundo 2022 35 (1) 28-44. Kättesaadav: https://hirundo.eoy.ee/files/Paal-2022.pdf

Aidu tuulepargi teemaplaneering. Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/uldplaneering

Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank- web/#/planning/detail/30100614

Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava. Kättesaadav: https://ivol.ee/documents/9867329/38317693/Ida-Virumaa_KEKK.pdf/a1823a42-6e52- 41a0-94bd-3ef95cac49ee

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/ida-viru- maakonnaplaneering-2030

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark

Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/406072023033

Lüganuse valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla- uldplaneering

Theobald, E., Hosken, D. J., Forster, P., and Moyes, K. (2020). Mines and bats: the impact of open-pit mining on bat activity. Acta Chiropt. 22, 157–166. doi: 10.3161/15081109ACC2020.22.1.014.

Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon.

Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021).

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

T. Edovald, A. Runnel (KAUR). 2022. Veega seotud kaitsealuste liikide ja kopra inventuur Aidu karjääris LIFE IP CleanEST raames 2021. aastal (C.2). Kättesaadav: https://lifecleanest.ee/sites/cleanest/files/2023-

Aidu küla tuule ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

41

02/Alghindamise%20aruande%20lisa%202.%20Veega%20seotud%20kaitsealuste%20liikide %20ja%20kopra%20inventuur%20Aidu%20karj%C3%A4%C3%A4ris%20LIFE%20IP%20CleanE ST%20raames%202021.%20aastal.pdf

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi- ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused- p2.html

Tallinn 2025

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

2

Nimetus: Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: TMV Green OÜ Reg nr 16162236

Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Meistri tn 16, 13517 Tel +372 5345 9304 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 18.09.2025

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

3

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 7

2.1 Riiklikud arengudokumendid ................................................................................. 7

2.2 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava .............................................................. 7

2.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ..................................................................... 8

2.4 Lüganuse valla üldplaneering ................................................................................. 9

2.5 Aidu tuulepargi teemaplaneering ........................................................................ 16

2.6 Asjakohased detailplaneeringud .......................................................................... 17

3 Mõjutatav keskkond .................................................................................................... 18

4 Võimalikud keskkonnamõjud ....................................................................................... 27

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ....................................................... 27

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ........................................................................................ 29

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ....................................... 30

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 30

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................ 30

4.4.2 Jääkreostus .................................................................................................. 31

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................. 31

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .......................... 32

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ..................................................................................... 33

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus .............................................................................. 33

4.8 Mõju maastikule .................................................................................................. 33

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................. 33

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ................... 34

4.11 Muud aspektid ..................................................................................................... 36

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................. 37

Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 40

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) TMV Green OÜ (reg nr 16162236) tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 2 p 2 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama rajamisel maismaale, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati. Kuivõrd detailplaneeringuga kavandatakse maismaale kaheksast tuulikust koosnevat tuuleparki, mille koguvõimsus on u 60 MW, siis on vajalik DP KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte. Samuti tuleb vastavalt määruse nr 224 § 15 p-le 8 anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Tuuleparkide puhul võib esineda oluline mõju eeskätt linnustikule, kelle toitumisalad võivad ulatuda mitmete liikide puhul kaitstavatest aladest väljaspoole ning seega ei saa välistada tuulepargi võimalikku mõju kaitse eesmärkidele ka juhul kui tuuleparki ei kavandata kaitstavale alale või selle vahetusse lähedusse.

Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Lüganuse Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringuga kavandatakse Ida-Viru maakonda Lüganuse valda Aidu ja Aidu-Liiva küladesse kaheksast tuulikust koosnevat tuuleparki, energiasalvestit ja teenindavat taristut. Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus Lüganuse üldplaneeringuga ettenähtud tuulealas nr 24 tuulepargi rajamiseks. Tuulikute kogukõrguseks planeeritakse kuni 270 m (võimalik maksimaalne tuulikute kõrgus määratakse planeeringu koostamisel koostöös Kaitseministeeriumiga arvestades võimalikke riigikaitselisi kõrguspiiranguid). Tuulepargi prognoositav maksimaalne võimsus on 60 MW. Kavandatav tuulepark hõlmab algatamistaotluse kohaselt järgmiseid katastriüksuseid (Joonis 1):

− Kivinõmme (kü 44901:002:0219, maatulundusmaa 100%);

− Uuepõllu (kü 44901:002:0230, maatulundusmaa 100%);

− Nõmme (kü 44901:002:0266, maatulundusmaa 100%);

− Põllu (kü 44901:002:0283, maatulundusmaa 100%).

Detailplaneeringu alasse võidakse hõlmata ka lähiala teemaa maaüksused teeühenduste kavandamiseks. Samuti võib planeeringu käigus täpsustuda planeeringuala tuulepargi taristu ühenduste osas. Tuulikuid on võimalik kavandada ainult Lüganuse üldplaneeringuga ettenähtud tuulealas nr 24 ulatuses.

Planeeringuga soovitakse täpsustada maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks, sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute ja võimalusel ka energiasalvesti rajamiseks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta tuulikualustel kruntidel maa sihtotstarvet tootmismaaks. Juhul, kui kruntimist ei teostata, siis muudetakse maa sihtotstarbe osakaalu. Kruntimise vajadus täpsustatakse planeeringu käigus.

DP-ga kavandatakse tuulikute ligipäästuteed, sidevõrgud ja elektriühendus elektrivõrguga liitumiseks Elering AS-i Püssi 110 kV alajaama või olemasolevale 110 kV liinile. Muus osas täpsustatakse kommunikatsioonide vajadust planeeringu käigus. Ühendus elektrivõrku, samuti tuulepargi sisesed elektriühendused, planeeritakse maakaabliga.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

6

Joonis 1. Detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksuste paiknemine ja üldplaneeringu kohase tuuleenergeetika arendamise ala paiknemine. Elektrituulikuid on võimalik üldplaneeringu kohaselt planeerida tuuleenergeetika arendusalale. Muu kavandatav taristu võib paikneda ka planeeringualal väljaspool tuuleenergeetika arendusala.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Riiklikud arengudokumendid

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega.

01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“1 seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050.

Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumentidega.

2.2 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava2

Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakavas (2023) on määratletud maakonna kliima- ja energiavaldkonna eesmärgid ja tegevused aastani 2035. Kava strateegilise eesmärgi „Maakonnas on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsiniku sidumine, tänu millele jõutakse aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni“ saavutamise üks meetmetest (meede 1.2) on taastuvenergia võimsuste ja osakaalu kasvatamine ning vastava taristu arendamine. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus toetab kavas seatud eesmärke.

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 https://ivol.ee/documents/9867329/38317693/Ida-Virumaa_KEKK.pdf/a1823a42-6e52-41a0-94bd- 3ef95cac49ee

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

8

2.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+3

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017. a korraldusega nr 1-1/2017/25.

DP ala jääb osaliselt maakonnaplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale ning enamuses potentsiaalse tuulepargi alale (Joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardist ja tehnilised võrgustikud kaardist.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida- Virumaa keskmisest – 38 boniteedipunktist. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus.

Maakonnaplaneeringus käsitletakse väärtuslike põllumajandusmaadena Maaeluministeeriumi koostatud kaardikihti, mis arvestab:

− Mulla boniteediga. Ida-Viru maakonnas, kus haritava maa ja loodusliku rohumaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmisest boniteedist madalam (alla 40 punkti), on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna haritava maa ja loodusliku rohumaa kaalutud keskmisest boniteedis.

− Maaparandussüsteemide ja nende seisundiga.

3 https://www.riigiplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

9

− Ala suurusega: väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi.

Maakonnaplaneeringus kajastatakse väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti informatiivsena, kitsendusi seatakse õigusakti ja sellega seotud andmekihtide alusel, mis maakonnaplaneeringu koostamise hetkel oli koostamisel. Väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused olid seisuga jaanuar 2016. a täpsustamisel, kuna planeeringu koostamise ajal toimub väärtuslike põllumajandusmaade kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine. Pele maakonnaplaneeringut kehtestatud üldplaneeringu järgi on väärtuslikule põllumajandusmaale tuulikute rajamine lubatud juhul kui väärtuslik põllumajandusmaa jääb üldplaneeringu kohasele tuulealale.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on Ida-Virumaa tuuleressursist lähtuvalt arvestatavaks tuuleenergia tootmise piirkonnaks. Tuuleparkide realiseerimine toimub koostöös Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine.

Maakonnaplaneering seab tuuleparkidega seoses järgmised üldised arendustingimused:

− Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine.

− Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid.

− Tuuleparkide planeerimisel kooskõlastatakse tuulikute paigutus ja kõrgused Siseministeeriumi haldusala vastavate asutustega.

− Tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaantee ja raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest.

− Tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel piirkondades, mis seni on märkimisväärsest mürast mõjutamata (nt elamumaad hajaasustusalal), tuleb lähtuda tööstusmüra taotlustasemest, mis tagab head tingimused. Olemasolevate tootmispiirkondade läheduses või kokkuleppel maaomanikuga/mõjupiirkonda jääva elanikuga võib tuulikute kavandamisel lähtuda ka piirtaseme nõuetest, mis tagab rahuldavad tingimused.

Detailplaneering ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.4 Lüganuse valla üldplaneering4

Lüganuse valla üldplaneering on kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025.a otsusega nr 243. Planeeringute andmekogu5 kohaselt on märgitud üldplaneeringu seisundiks „osaliselt peatunud“ (seoses Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu koostamisega).

4 https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla-uldplaneering 5 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20114026

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

10

Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala osaliselt potentsiaalselt sobivale alale tuuleenergeetika arendamiseks (arendusvõimalused selguvad DP, KSH ja uuringute käigus) ning osaliselt arheoloogiatundlikule alale (Joonis 3). Planeeringuala ei kattu üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga. Lähim üldplaneeringu kohane väärtuslik maastik jääb 3,9 km kaugusele ida suunda. Kohaliku kaitse alla võetud Maidla väärtuslik maastik (Joonis 3) jääb u 0,4 km kaugusele lääne suunda.

Joonis 3. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Üldplaneeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide arendamiseks6. Detailplaneeringuga soovitakse tuuleparki kavandada üldplaneeringu kohasele põhimõtteliselt sobivale alale.

Tuuleparkide kavandamine on võimalik üldplaneeringuga leitud põhimõtteliselt sobivatel (ORME) aladel7, mille väljaselgitamisel on arvestatud:

− üldplaneeringu käigus leitud potentsiaalsete tuuleenergeetika aladega;

− Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladega (alade ulatust on üldplaneeringu raames korrigeeritud);

− „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) Tsoon 1 aladega.

6 Tuulepark on üldplaneeringus defineeritud tuginedes vabariigi valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 184 “Võrgueeskiri”: tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. 7 Sobivusanalüüsi ja üldplaneeringu protsessi kaudu on läbi viidud tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukohavalik. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad leitakse tuuleparkidele.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

11

Põhimõtteliselt sobivate alade realiseerumise eelduseks on täiendav radar, mis võimaldab minimiseerida kaasnevad mõjud riigikaitseliste ehitiste töövõimele.

Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud põhimõtteliselt sobivatest aladest, on võimalik tuuleparkide kavandamine konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusraamistiku kohase tegevuse alusel, mille tulemusena võib ette näha käesolevas peatükis sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume.

Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise tulemusena. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka üldplaneeringuga määratud uuringute läbiviimise vajadus.

Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet, kokkuleppeid elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanike ja trassivaldajatega ning uuringute tulemusi võib ORME ala piiri detailplaneeringuga täpsustada. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt välistava kriteeriumi (elamu, kaitstav loodusobjekt) kadumine) ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti.

Põhimõtteliselt sobivad alad võivad jääda mitmele katastriüksusele. Tuulikute püstitamise võimaluste täpsemaks kaalumiseks on soovituslik teha ühine detailplaneering kogu alale, samas on võimalik ala arendada ka osade kaupa, ühele või mitmele katastriüksusele koostatava detailplaneeringu kaudu.

Alljärgnevalt on toodud loetelu kriteeriumitest, millega on arvestatud ORME alade leidmisel ja mida tuleb aluseks võtta järgnevate planeeringutega ORME alasid täpsustades ja tuulikute asukohti määrates. Loetelus ei kajastu looduskaitselised kriteeriumid, need tuleb täpsustada koostöös Keskkonnaametiga

Veekogude ehituskeeluvööndit ei käsitleta üldplaneeringu tasandil välistava kriteeriumina. Ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseaduse kohaste erisustega (nt võimaldab looduskaitseseadus tuuliku laba ulatumist maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndisse, mis ei kattu loodusliku veekoguga) tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.

Tuuleparkide rajamist välistavad kriteeriumid:

− olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned (ETAK-i alusel) koos välistava alaga hoonest 1000 m; kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest 750 m;

− teadaolevad RMK puhkealad ja 1000 m puhver;

− kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

− riigikaitselised objektid (puhvertsooni ulatus täpsustub edaspidi Kaitseministeeriumiga koostöö käigus);

− kalmistud ja 500 m puhver;

− riigimaanteed ja 300 m puhver (teemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

12

− raudtee ja 300 m puhver (raudteemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

− elektriliinid – õhuliinidel nimipingega 110 kV ja enam puhver 300 m, madalama nimipingega liinidel 40 m; puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

− gaasitrass koos kaitsevöönditega;

− kaitstavad loodusobjektid ja puhvrid täpsustatakse koostöös Keskkonnaametiga;

− veekogude ehituskeeluvööndiga vastavalt looduskaitseseadusele tuleb arvestada detailsemal planeerimisel.

Tingimused tuuleparkide kavandamiseks sobivatel (ORME) aladel:

− Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele detailplaneeringu alusel. Tuuleparki teenindav tehniline taristu (sh elektrituulikute ühendus põhivõrguga ja liitumispunkti asukoht) kavandatakse vastavalt detailplaneeringuga, projekteerimistingimustega vm aja- ja asjakohase õigusaktiga määratud menetluse kaudu.

− Tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri põhivõrguga) võib jääda ala piiridest väljaspoole.

− Tuuleparkide kavandamise algetapis tuleb: o küsida Kaitseministeeriumilt lähtetingimusi, et tagada riigikaitseliste ehitiste

töövõime ja täpsustada tuulikute lubatud kõrgus; o teha koostööd Transpordiametiga lennuohutuse tagamiseks; o teha koostööd Keskkonnaametiga, et tagada loodusväärtustega arvestamine; o paiknemisel arheoloogiatundlikel aladel teha koostööd Muinsuskaitseametiga; o maardlale tuuliku või tuulepargi rajamiseks tuleb teha koostööd

Kliimaministeeriumiga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Maavarade maardla alale tuuliku või tuulepargi rajamiseks loa andmine toimub maapõueseaduses sätestatud korras;

o kavandamise huvi korral riigimetsa aladel tuleb varajases etapis alustada koostööd RMK-ga. Arvestada tuleb, et RMK maadel jätkub ka tuulikute kavandamisel metsa majandamine;

o teha koostööd Siseministeeriumiga. Koostöö käigus täpsustatakse raadioside uuringu vajadus ja vajalikud kompensatsioonimehhanismid.

− Maardlale tuuliku või tuulepargi rajamisel, mille kohta on kehtiv kaevandamisluba, tuleb läbi rääkida kaevandamisloa omaja(te)ga, et selgitada võimalused rajada tuulikuid kohtadesse, kus ehitised ei halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara kaevandamisväärsuse osas olemasolevat olukorda kaevandamisloa järgsel mäeeraldisel. Ehitisele või ehitamiseks määratav tähtaeg lepitakse kokku koostöö käigus.

− Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavaid koostööpartnereid, kelle arvamust peab tuulikute kavandamisel kaaluma ja põhjendatud juhul arvestama.

− Tuulikut ei rajata elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku paigutada elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

13

− Tuulikut ei kavandata riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku kogukõrgus meetrites ja kõikidele teistele avalikele teedele lähemale kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.

− Raudtee lähedusse tuuliku kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt tuuliku tipukõrguse kaugusele. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.

− Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist. Tuulikute vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel. Kokkulepe tuleb esitada koos detailplaneeringu algatamise taotlusega. Kokkuleppe puudumisel tuleb kaaluda detailplaneeringu algatamisest loobumist.

− Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist. Metsa raadamisega tuleb arvestada ca 1 ha ulatuses ühe tuuliku rajamiseks, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha eripära arvestades. Täiendav raadamine on lubatud juurdepääsuteeks või muu tuulikute püstituseks vajaliku taristu rajamiseks.

− Tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) määratakse igakordselt detailplaneeringute ja/või projekteerimistingimustega lähtuvalt konkreetse tuulikutüübi tehnilistest parameetritest ning arvestades uuringute ja detailplaneeringu (või muu konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusraamistiku kohase tegevuse alusel) protsessi tulemusi ja asjakohaste asutuste kooskõlastusi. Planeeringus kajastatud tuulikute asukohtades, kuhu on varem kehtestatud teemaplaneeringute alusel väljastatud ehitus- ja/või kasutusload tuulikute püstitamiseks, on lubatud tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) arvestades projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise kooskõlastust asjakohaste asutustega.

− Tuulikute kavandamisel arvestada arheoloogiatundlike aladega, kus võib eeldada veel leidmata leidude paiknemist maapõues. Tuulikute kavandamisel arheoloogiatundlikele aladele tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

− Tuulikute kavandamisel arvestada kaevandustaristute paiknemisega (nt Uus-Kiviõli jt).

− Tuulikut püstitades tuleb arvestada, et tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. Tuulik funktsionaalselt seotud tervikliku ehitisena peab asuma detailplaneeringuga täpsustatud/määratud ORME ala sees.

− Tuulepargi infrastruktuuri osad (teed, kaablid, liinid) võivad paikneda ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivat ala, ehitusloa väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamist.

− Tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee, elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate kaitsevöönditega.

− Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise käigus tuleb täpsustada uuringute vajadus ja vajadusel läbi viia järgmised uuringud:

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

14

o Kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega konkreetsete kohapõhiste tingimuste väljatöötamiseks:

▪ tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja selgitada mõju lindudele, nahkhiirtele, lendoravatele (rändekoridoridele, pesitsus- ja toitumispaikadele). Tuuleenergeetika alade edasisel planeerimisel on vajalik tähelepanu pöörata vähemalt järgmiste kaitstavate loodusobjektide kaitsele ja läbi mõju hindamise (ning osadel juhtudel ka Natura hindamise) välja selgitada mõju tekke võimalused ning vajadusel neid leevendada: Alutaguse Rahvuspark; Sirtsi looduskaitseala; Uljaste maastikukaitseala; kõik metsise, kotkaste, lendorava püsielupaigad ja leiukohad (eriti oluline on elupaikade vahelise sidususe tagamine). Natura hindamise vajadus on välja toodud ptk 6.3.1;

▪ tuuleenergeetika edasisel arendamisel leida lahendused, mis tagavad metsaseadusega kaitstavate vääriselupaikade säilimise ja väärtuse;

▪ selgitada välja mõju rohelise võrgustiku toimivusele ja sidususele ning ökosüsteemide seisundile ning kaitstavatele liikidele.

o Müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute paigutusest ja parameetritest, sh hinnata madalsagedusliku müra mõju.

o Varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest ja paigutusest.

o Visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid), sh mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele), vaadetele.

o Altkaevandatud ja altkaevandatavatel aladel selgitada välja alade stabiilsus. o Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja visuaalse mõju hindamisel)

tuleb arvestada koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude koosmõju avaldada võivate objektidega.

− Lüganuse–Purtse väärtuslikul maastikul on tuuleparkide kavandamine võimalik põhimõtteliselt sobiva ala piirides. Valla teistel väärtuslikel maastikel tuuleparke ei kavandata.

− Põhimõtteliselt sobival alal võib sobivuse korral kombineeritult kavandada ka teisi energiatootmisviise (päikesepargid, salvestusseadmed jms), eelkõige avamaastikule jäävatel maaaladel. Tuule ja päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada nende võimaliku mõju/riskidega teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide toimimisele).

− Põhimõtteliselt sobival alal on lubatud ka muud arendustegevused detailplaneeringu alusel (detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik päikesepargi kavandamisel ja kaevandamisel). Detailplaneeringu menetlemisel tuleb kaaluda ja hinnata arendustegevuse sobivust piirkonda ning kaasnevaid mõjusid, kui ülejäänud üldplaneeringuga määratud ala soovitakse kavandada tuulepargina.

Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused tuuleparkide põhivõrku ühendamiseks:

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

15

− Elektriühenduse tehniline lahendus ja trassi asukoha valik lahendatakse detailplaneeringu, projekteerimistingimuste vm õigusaktist tuleneva asjakohase menetluse raames. Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

− Juhul, kui elektriühendus luuakse õhuliiniga, tuleb: o vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni 100 m) ja võimalusel

mastide püstitamist eluhoonete vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju. Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist võrdsetele kaugustele, v.a kui on olemas kokkulepe kinnistute omanikega;

o võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite;

o õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena kulgevana; o võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi kattumist kaitstava

loodusobjektiga. Elektriliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 aladele tuleb välistada.

− Juhul, kui elektriühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada alljärgnevaga: o maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik arvestada kaitstavate

loodusobjektidega lähtuvalt kaitsekorrast, kultuuriväärtustega ja vältida elu- ning ühiskondlike hoonete vahetut lähedust;

o maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele tuleb välistada;

o võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite;

o maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik kaitsevöönd.

− Võimalusel eelistada tuuleparkide ühendamisel elektri põhivõrguga linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.

Arheoloogiatundlikud alad on piirkonnad, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib eeldada täiendava arheoloogiapärandi paiknemist kultuurkihis. Sageli on sellisteks aladeks muistsed asustusalad – nt Purtse ja Varja külade piirkonnad.

Maapõues paikneva arheoloogiapärandi seisundit reeglina tavaline põllumajanduslik tegevus ei mõjuta, küll aga ulatuslikumad arendused, mis eeldavad ehitamist või kaevandamist. Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski. Arvestada tuleb, et arheoloogiapärandi leidmine on võimalik ka väljaspool märgitud arheoloogiatundlikke alasid.

Arheoloogiatundlikel aladel tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

− algatatakse detailplaneeringut;

− ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m2.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

16

Arheoloogiapärandi leidmisel (nii arheoloogiatundlikel aladel kui mujal) tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest.

Detailplaneering ei ole vastuolus Lüganuse valla üldplaneeringuga.

2.5 Aidu tuulepargi teemaplaneering8

Teemaplaneering on kehtestatud Maidla Vallavolikogu 17.03.2011. a otsusega nr 143.

Teemaplaneeringuga kaetud ala oli planeeringu koostamisel kaevandustegevusega täielikult ümber kujundatud ja osaliselt rekultiveeritud. Enamus alast on teemaplaneeringus kavandatud maatulundusmaana, kus asub edela-kirde suunaliste ridadega kavandatud tuulepargi ala. Kehtiv teemaplaneering kavandab alale tuulepargi, mis koosneb 33-st elektrituulikust. Planeeringu kohaselt jääb valdavalt alal kehtima senine maakasutusotstarve - maatulundus-maa, tuulikute ja alajaama alune maa on kavandatud tootmismaa sihtotstarbega.

Planeeringuala lõunaossa on kavandatud sõude- ja veekeskuse ala, millele juurdepääsud on planeeritud avalike teedena. Sõude- ja veekeskuse alale on kavandatud rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal kaevandamisjärgselt karjääri lõunaserva jäävasse veega täituvasse süvendisse. Alale on kavandatud sõudekanalit teenindavad hooned ja rajatised, veeslaalomi (rafting) rada, vertikaalne tuuletunnel ning nende teenindamiseks vajalikud hooned. Eraldi on planeeritud ujumise ja sukeldumisspordi harrastamise kohad. Veega täituvate kaevanduse tranšeede vahelisele alale pääsemiseks on vaja ehitada sillad.

Planeeringu ala põhjaosas asuva senise lasketiiru alana kasutatud, kuid tulevikus vee alla jääva ala asemele on planeeritud perspektiivne Kaitseliidu kasutusse jääv välilasketiiru maa-ala, mis võimaldab laskmist laskekohtadest kuni 600 m kaugusele asuvatesse sihtmärkidesse. Ala asub praegu kasutusel oleva veotranšee kohal, mis põlevkivi kaevamise lõpetamisel eelduste kohaselt täitub veega. Kuna ala on ümbritsetud 53–56 m merepinnast kõrgemal asuvate külgvallidega on otstarbekas tranšee täita aherainega kõrguseni 44 m abs. Seega jäävad lasketiiru ala ümbritsema 9–2 m kõrgused külgvallid. Otsavall tuleb täiendavalt kõrgendada. Lasketiiru alasse on planeeritud parkimisala. Kogu ala pindala ca 14 ha.

Planeeringuala kirdeosas on kavandatud jätkata ja arendada edasi seal toimuvaid ATV- ja džiibi-matkasid.

Keskosas kaevandamis tegevusega seoses tekitatud kõrgele künkale on kavandatud vaateplatvorm.

Kagusse jääva Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumilt on planeeritavale Aidu karjääri alale varasemalt planeeritud maakonna planeeringuga lintkonveieri koridor ja projekteeritud on kaevise veotee.

Planeeringualast lõunasse jääva Uus-Kiviõli kaevanduse tootmisterritooriumilt on tee- maaplaneeringuga kavandatud teenindustee ja lintkonveieri võimalikud koridorid. Kavandatud on kaevise rikastusjäägi (aheraine) ladestuskoht planeeringuala kaguossa.

8 https://www.lyganuse.ee/uldplaneering

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

17

Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga kavandatu on käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks osaliselt realiseerunud. Aidu tuulepargist on välja ehitatud 17 tuulikut. Täiendavad 13 tuulikud on ehitamisel (tuulikute püstitamist pole teadaolevalt alustatud).

Rajatud on ka Aidu veeseikluskeskus ja lasketiir. Mõlema objekti lahendust on täpsustatud detailplaneeringutega9, 10.

Kavandatava tegevuse ala jääb Aidu tuulepargi teemaplaneeringu kohasele maatulundusmaa juhtotstarbega alale. Teemaplaneering tuulikuid ega muid objekte antud alale ei ole kavandanud. Samas ei ole võimalik ei teemaplaneeringust ega selle KSH aruandest leida infot, et ala oleks jäetud maatulundusmaa juhtotstarbega oluliste mõjude leevendamiseks või mingite kitsenduste tõttu.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga. Küll aga on oodata, et esineb koosmõju kavandatava tuulepargi ja teemaplaneeringu alusel rajatud ja rajatava tuulepargiga.

2.6 Asjakohased detailplaneeringud

Kavandatava planeeringuala lõunaosaga kattub vähesel määral Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringuga11. Nimetatud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse ehitiste rajamiseks, tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Planeeringuga on kavandatud kokku 20 krunti, kus veespordikeskuse alale jäävatele kruntidele on määratud uued kasutuse sihtotstarbed ning ülejäänud alles jäävatest osadest moodustatud krundid säilitavad oma endise sihtotstarbe. Planeering on osaliselt realiseerunud. Olulist vastuolu kavandatava planeeringu ja kehtiva planeeringu vahel ei esine.

Kavandatava planeeringuala põhjaosaga kattub vähesel määral Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneeringuga12. Antud detailplaneeringu eesmärgiks on maa-ala kruntideks jagamine, krundi ehitusõiguse määramine kaevise lintkonveieri ja teenindustee rajamiseks, kaevise veokonveieri, abikallakšahti, väljapumbatava vee settebasseini ning tehnorajatiste asukoha määramine. Samuti esineb vähest kattuvust Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektid” (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252). Olulist vastuolu kavandatava planeeringu ja kehtivate Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilisi objekte kavandavate planeeringute vahel ei esine.

9 Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru detailplaneering. Plan.nr 30100574. Kehtestatud 2012-08-23: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100574 10 Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering. Plan.nr 30100614. Kehtestatud 2014-02-27: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614 11 Plan.nr 30100614. Kehtestatud 2014-02-27: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614 12 Plan.nr 30102267. Kehtestatud 2014-10-30: https://planeeringud.ee/#/planning/detail/30102267

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

18

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on taotletav Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneering. Taotletav DP ala on ilma kõrghaljastuseta (Joonis 4) ja seniselt kasutuses olnud põllukultuuride kasvatamisel. Põllumassivide vahele jääb metsariba, mille osas planeeringu algatamise taotlejal kasutusõigus puudub ja sinna seega tuulikuid ei kavandata.

Joonis 4. Detailplaneeringu ala asukoht Maa- ja Ruumiameti ortofotol.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 01.09.2025. a andmetel looduskaitsealused objektid taotletavad planeeringualal ja selle kontaktvööndi puuduvad (Joonis 7).

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I II ja III kategooria kaitsealused loomaliigid (Joonis 7). Lähim kaitseala on Maidla mõisa park (KLO1200447), mis jääb 2,3 km kaugusele lääne suunda. Lähim kaitsealune ala, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliigid on Alutaguse rahvuspark (KLO1000669), mis jääb u 9 km kaugusele.

Planeeringuala kattub vähesel määral 2022 aastal Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi13 kohase tedre tsooniga 114. EELIS

13 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad 14 Tsoon 1 ala on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu analüüsis aluseks võetud teadmiste ja eelduste kohaselt tuulikute püstitamine põhjustab kindlasti negatiivse mõju. Tsoon 1 ja tsoon 2 aladesse

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

19

(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi alusel seisuga 22.08.2025. a nimetatud tsooni tedre registreeritud elupaika ei jää. Tsoon on moodustatud Hiiesoo turbavälja ümber, kus seoses turba kaevandamisega on vähetõenäoline esindusliku tedre elupaiga esinemine. Lüganuse vall üldplaneeringu koostamisel välistati tuuleenergia arengualadena kõik maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 alad, seega tuulikute kavandamine teadaoleva tsoon 1 alaga kattuvana on detailplaneeringu koostamisel välistatud. Planeeringuala kattub maismaalinnustiku analüüsi kohase soolindude, laanepüü ja tedre tsooniga 2. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi alusel seisuga 22.08.2025. a nimetatud tsooni laanepüü ja tedre registreeritud elupaikasid ei jää. Soolindude ja tedre tsoon 2 ala on analüüsis määratud Hiiesoo turbavälja ümber, kus seoses turba kaevandamisega on vähetõenäoline esinduslike soolindude elupaikade esinemine. Lisaks kattub ala maismaalinnustiku analüüsi kohase tähelepanu vajava ehk tsoon 3 alaga järgmiste liikide osas: suur-laukhani, kaljukotkas ja must-toonekurg. Kaljukotka ja must-toonekure tsoon 3 aladega kattuvus on sealjuures küll vähene, kuid tegu on vastavalt Sirtsi ja Muraka linnualadelt lähtuvaid elupaiku ümbritsevate tsoonidega.

Peale maismaalinnustiku analüüsi koostamist on piirkonnas (5 km raadiuses planeeringualast) registreeritud I kaitsekategooria liikidest väike-konnakotka elupaik KLO9133772 ja merikotka elupaik KLO9133783. Pesad jäävad vastavalt 4,6 ja 4,5 km kaugusele planeeringualast.

Ala linnustiku on uuritud vähesel määral. 2020. a on Aidu ja Narva korrastatud põlekivikarjääride alal teostatud linnustiku uuring15. Uurimisalasid seirati peibutusmeetodiga rähnide ja kakuliste puhul, tavaliste pesitsejate korral kasutati punktloenduse meetodit ning märgalaliikide korral kasutati täieliku kaardistamise meetodit. Aidu kaevanduses uuriti läbi 28,6 km2 suurune ala ja registreeriti 98 linnuliiki, sealhulgas 74 pesitsevat liiki. Aidu kaevanduse taasmetsastatud alasid asustasid liigid, kes on pigem juba väljakujunenud metsaelupaika nõudvad liigid nagu laanepüü (Tetrastes bonasia), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirju rähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja põhjatihane (Poecile montanus). Röövlindude arvukus oli väga madal, kuid Aidu kaevanduses registreeriti potentsiaalne väikepistriku (Falco columbarius) pesitsus. Suurtel madala taimestikuga aladel oli ka mitmeid tedre (Lyrurus tetrix) mängukohti. Uuringu tulemused on esitatud Tabel 1-s.

tuulikute kavandamise võimalikkusele annab lõpliku vastuse asukohapõhine keskkonnamõjude hinnang. Tsoon 1 annab indikatsiooni, et neisse aladesse on tuuleparkide kavandamine negatiivsete mõjude tõttu keerukas ja ei pruugita jõuda soovitud tulemuseni. Tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsoon 2 aladele tuulikuid üldjuhul ei soovitata kavandata, kuid seal on siiski arendamisvõimalused kui eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendatakse mõju puudumist või kui see ei ole mõju korral antud asukohas ja üle-eestilises pildis oluline. Tsoon 3 alad vajavad tähelepanu, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. 15 OÜ Xenus. 2020. Aidu ja Narva korrastatud põlevkivikarjääride linnustik 2020. aastal. Hirundo 2022 35 (1) 28- 44. https://hirundo.eoy.ee/files/Paal-2022.pdf

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

20

Joonis 5. Aidu karjääri seireala piirid ja metoodiliste loenduste alad. Mustad täpid tähistavad punktloenduse punkte, valged täpid värbkaku peibutuspunkte, mustad kolmnurgad rähniliste peibutuspunkte ja punktiirjoonega on tähistatud öölaulikute loendusmarsruut.15

Tabel 1. Aidu karjääri linnuliikide arvukuse ja pesitsusterritooriumite (PT) arvu hinnangud 2020. a.15

Liik Staatus PT Minimaalne hinnang

Maksimaalne hinnang

Laululuik (Cygnus cygnus) läbirändel

Tundrahani (Anser serrirostris) läbirändel

Suur-laukhani (Anser albifrons) läbirändel

Kanada lagle (Branta canadensis) läbirändel

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) läbirändel

Piilpart (Anas crecca) haudelind 2 2 3

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) haudelind 6 6 10

Sõtkas (Bucephala clangula) haudelind 12 12 20

Jääkoskel (Mergus merganser) haudelind 5 5 6

Laanepüü (Tetrastes bonasia) haudelind 2 3 5

Teder (Lyrurus tetrix) haudelind 15 15 20

Sarvikpütt (Podiceps auritus) haudelind 1 1 1

Hõbehaigur (Ardea alba) läbirändel

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) läbirändel

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) toitekülaline

Kanakull (Accipiter gentilis) haudelind? 1 0 1

Hiireviu (Buteo buteo) haudelind 1 1 2

Kalakotkas (Pandion haliaetus) läbirändel

Väikepistrik (Falco columbarius) haudelind 1 1 1

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

21

Liik Staatus PT Minimaalne hinnang

Maksimaalne hinnang

Tuuletallaja (Falco tinnunculus) toitekülaline Rukkirääk (Crex crex) haudelind 14 14 16

Sookurg (Grus grus) läbirändel

Kiivitaja (Vanellus vanellus) haudelind 6 6 7

Suurkoovitaja (Numenius arquata) toitekülaline

Vihitaja (Actitis hypoleucos) haudelind 9 9 15

Metstilder (Tringa ochropus) haudelind 4 4 6

Heletilder (Tringa nebularia) läbirändel

Mudatilder (Tringa glareola) läbirändel

Metskurvits (Scolopax rusticola) haudelind 12 10 20

Tikutaja (Gallinago gallinago) haudelind 2 2 4

Jõgitiir (Sterna hirundo) haudelind 3 3 3

Naerukajakas (Chroicocephalus ridibundus) toitekülaline

Kalakajakas (Larus canus) haudelind 7 7 8

Õõnetuvi (Columba oenas) haudelind 1 1 2

Kaelustuvi (Columba palumbus) haudelind 6 13 20

Kägu (Cuculus canorus) haudelind 32 40 60

Öösorr (Caprimulgus europaeus) haudelind 51 73 80

Piiritaja (Apus apus) toitekülaline

Jäälind (Alcedo atthis) haudelind 1 1 1 Väänkael (Jynx torquilla) haudelind 2 2 3

Hallpea-rähn (Picus canus) toitekülaline

Musträhn (Dryocopus martius) haudelind 3 3 5

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) haudelind 5 5 7

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) haudelind 3 3 5

Nõmmelõoke (Lullula arborea) haudelind 17 20 45

Põldlõoke (Alauda arvensis) haudelind 42 60 110

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) toitekülaline

Metskiur (Anthus trivialis) haudelind 18 70 150

Sookiur (Anthus pratensis) haudelind 4 10 25

Hänilane (Motacilla flava) läbirändel

Linavästrik (Motacilla alba) haudelind 4 6 10

Käblik (Troglodytes troglodytes) haudelind 14 70 150

Võsaraat (Prunella modularis) haudelind 2 5 10

Punarind (Erithacus rubecula) haudelind 13 50 100

Ööbik (Luscinia luscinia) haudelind 6 8 10

Lepalind (Phoenicurus phoenicurus) haudelind 2 5 10

Kadakatäks (Saxicola rubetra) haudelind 3 5 7 Kivitäks (Oenanthe oenanthe) haudelind 2 5 15

Musträstas (Turdus merula) haudelind 36 0 150

Hallrästas (Turdus pilaris) haudelind 6 8 15

Laulurästas (Turdus philomelos) haudelind 52 90 200

Vainurästas (Turdus iliacus) haudelind 43 55 75

Hoburästas (Turdus viscivorus) haudelind 7 15 20

Käosulane (Hippolais icterina) haudelind 3 3 5

Aed-roolind (Acrocephalus dumetorum) haudelind 1 1 2

Putke-roolind (Acrocephalus palustris) haudelind 1 1 2

Väike-põõsalind (Curruca curruca) haudelind 3 6 10

Pruunselg-põõsalind (Curruca communis) haudelind 1 1 3

Aed-põõsalind (Sylvia borin) haudelind 2 5 7

Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) haudelind 3 5 15

Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) haudelind 19 50 80

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

22

Liik Staatus PT Minimaalne hinnang

Maksimaalne hinnang

Väike-lehelind (Phylloscopus collybita) haudelind 19 100 250 Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) haudelind 55 250 400

Pöialpoiss (Regulus regulus) haudelind 2 5 15

Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) haudelind 1 3 10

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) haudelind 4 6 10

Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) haudelind 3 5 10

Sabatihane (Aegithalos caudatus) haudelind 1 3 5

Sinitihane (Cyanistes caeruleus) haudelind 1 3 5

Rasvatihane (Parus major) haudelind 15 30 45

Tutt-tihane (Lophophanes cristatus) haudelind 5 7 15

Salutihane (Poecile palustris) haudelind 1 2 5

Põhjatihane (Poecile montanus) haudelind 10 20 35

Porr (Certhia familiaris) haudelind 5 10 25

Hallõgija (Lanius excubitor) toitekülaline

Pasknäär (Garrulus glandarius) haudelind 6 10 15

Harakas (Pica pica) haudelind 3 4 6

Ronk (Corvus corax) haudelind 3 3 4

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) toitekülaline

Metsvint (Fringilla coelebs) haudelind 45 250 350

Ohakalind (Carduelis carduelis) haudelind 2 4 8 Siisike (Spinus spinus) haudelind 8 20 50

Kanepilind (Linaria cannabina) haudelind 3 10 20

Urvalind (Acanthis flammea) läbirändel

Kuuse-käbilind (Loxia curvirostra) läbirändel

Karmiinleevike (Carpodacus erythrinus) haudelind 3 4 5

Leevike (Pyrrhula pyrrhula) haudelind 6 15 40

Talvike (Emberiza citrinella) haudelind 27 45 65

Planeeringualal teadaolevalt põhjalikke käsitiivaliste uuringuid läbi viidud ei ole. 2021. a uuriti veega seotud kaitsealuseid liike ja kopraid Aidu karjääris16.

Uuringu käigus tuvastati kahepaikseid kokku 17-s kohas (Joonis 6) nii isasloomade häälitsuse alusel kui ka erinevas moondejärkudes isendeid vaadeldes (kudu, kullesed, täiskasvanud loomad). Kokku leiti 4 liiki kahepaikseid: harilik kärnkonn (Bufo bufo), rohukonn (Rana temporaria), rabakonn (Rana arvalis) ning tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris). Enim vaadeldud liik oli harilik kärnkonn. Kuuel juhul jäi leitud konnade puhul määranguks “pruunid konnad” täpsema määranguta. Vaadeldud isendite ega nende erinevate arengufaaside arvukus polnud kõrge, kuid see-eest leiti isendeid Aidu karjäärijärve erinevatest osadest ning kudu ning kulleste olemasolu näitab, et kahepaiksed kasutavad karjääri madalamaid osasid sigimisveekogudena.

Saarma (Lutra lutra) väljaheiteid leiti Aidu karjääri lõunaküljest, kus sõudekanal on ühenduses Purtse ning Ojamaa jõega (Joonis 6).

Välitöödel kohati nii kobrast (Castor fiber) ennast kui ka tema tegevusjälgi (Joonis 6), mille alusel võib arvata, et Aidus pesitseb minimaalselt üks kopra pesakond.

16 T. Edovald, A. Runnel (KAUR). 2022. Veega seotud kaitsealuste liikide ja kopra inventuur Aidu karjääris LIFE IP CleanEST raames 2021. aastal (C.2). https://lifecleanest.ee/sites/cleanest/files/2023- 02/Alghindamise%20aruande%20lisa%202.%20Veega%20seotud%20kaitsealuste%20liikide%20ja%20kopra%2 0inventuur%20Aidu%20karj%C3%A4%C3%A4ris%20LIFE%20IP%20CleanEST%20raames%202021.%20aastal.pdf

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

23

Joonis 6. Elustiku inventuurikohad 2021. aastal märgitud punasega, v.a kohad kus nahkhiire detektorid olid üleval, kuid ei salvestanud ühtegi liiki16.

Nahkhiirte inventuuriks valiti uuringus välja juuni teine pool, kui nende arvukus ning aktiivsus peaksid olema tipus. Kokku pandi salvestama 10 detektorit (Tabel 2) terve karjääri ulatuses potentsiaalselt sobilikesse toitumispaikadesse. Kümnest detektoritega mehitatud kohast seitsmes tuvastati käsitiivaliste esinemine kolmest liigist: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja veelendlane (Myotis daubentonii). Ühest punktist tuvastati maksimaalselt kaks liiki. Kõige rohkemates kohtades esines Aidu karjäärijärve ääres põhja-nahkhiirt. Kahes punktis ei tuvastanud detektor helisid ning ühes punktis ei suutnud programm liiki tuvastada. Tulemusi vaadates võib esialgselt öelda, et nahkhiired kasutavad pigem Aidu karjääri põhjapoolseid servaalasid (Joonis 6), kus vee piiril kasvab ka puid. Seda, et nahkhiirte liigirikkus kasvab karjäärialalt kaugemale liikudes ning on samal ajal mõjutatud ka puistu katvusest on näidanud ka näiteks 2020. a uuring17.

Tabel 2. Detektorsalvestistest määratud liigid16. X Y Liigid Kommentaar

6581846 674984 Põhja-nahkhiir

6579175 674855 – Ei tuvastatud helisid 6580997 676937 Tiigilendlane

6580415 677899 Põhja-nahkhiir

6581415 676213 Põhja-nahkhiir, tiigilendlane

6581927 677867 Põhja-nahkhiir, tiigilendlane

6581791 675547 Põhja-nahkhiir, tiigilendlane

17 Theobald, E., Hosken, D. J., Forster, P., and Moyes, K. (2020). Mines and bats: the impact of open-pit mining on bat activity. Acta Chiropt. 22, 157–166. doi: 10.3161/15081109ACC2020.22.1.014.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

24

X Y Liigid Kommentaar

6579481 675937 – Ei tuvastatud helisid

6577611 675375 – Ei tuvastatud liike

6581866 679019 Veelendlane, tiigilendlane

DP alale kinnistu Kivinõmme (kü 44901:002:0219) kagu serva jääb kaks töötavat hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu:

− PRK0003719 (veekihi lasuvus-sügavus 19,1–33 m), millele ei ole seatud puurkaevu hooldusala ega sanitaarkaitseala;

− PRK0003720 (veekihi lasuvus-sügavus 18,9–22 m), millele ei ole seatud puurkaevu hooldusala ega sanitaarkaitseala.

Lisaks jäävad DP alast 0,5 km raadiusesse järgmised puurkaevud (Joonis 7):

− PRK0002329 (0,4 km kaugusel, konserveeritud, puurkaev olmevee saamiseks, veekihi lasuvus-sügavus 250 m) puurkaevu sanitaarkaitsealaga 50 m;

− PRK0019631 (0,4 km kaugusel, töötav, puurkaev olmevee saamiseks, veekihi lasuvus- sügavus 36 m) puurkaevu sanitaarkaitsealaga 50 m.

DP alale ei jää pärandkultuuriobjekte. DP alast 0,5 km raadiusesse jääb üks pärandkultuuriobjekt (Joonis 7):

− Hübriidhaava puistu (kood: 449:KAM:001, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud), u 0,5 km kaugusel.

DP ala ei kattu ühegi kaitsealaga. DP alast 0,5 km raadiusesse ei jää kaitsealasid (Joonis 7).

DP alale ega sellest 0,5 km raadiusesse ei jää vooluveekogusid (Joonis 7).

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu maaparandussüsteemi maa-aladega.

Kultuurimälestiste riikliku registri18 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähialale kultuurimälestisi.

DP ala ei kattu elektripaigaldiste ega elektripaigaldiste kaitsevöönditega. Planeeringualast itta jääb Aidu lasketiir. Lasketiiru 2 km ulatusega ohuala planeeringualale ei ulatu.

DP alast ida suunda jääb tehisveekogu VEE2014590, millele seatud kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd kattuvad DP alaga. Samuti jääb DP alast lääne suunda Aidu-Sooküla järv (VEE2014600), millele seatud kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd kattuvad DP alaga (Joonis 7).

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala enamusalal nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata põhjaveega alade hulka (Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogiline kaart).

DP ala ei jää nitraaditundlikule alale.

18 https://register.muinas.ee

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

25

Kavandatava tegevuse ala kattub põhja servas vähesel määral (0,01 ha ulatuses) Eesti põlevkivimaardla maardla osaga Aidu kaeveväli (registrikaardi nr 3) põlevkivi passiivse tarbevaru plokiga 2.

Planeeringuala paikneb endise põlevkivikarjääri territooriumil, mida liigendavad kunagiste väljaveoteede süvenditesse kujunenud kanalid. Kogu karjäärialal on kaevandamise ajast olemas väiksemad pinnaseteed, millega on kinnistutele tagatud juurdepääs mitmest suunast, valdavalt kruusa – ja aherainepinnase teed. Planeeringualal puudub hoonestus ja muud rajatised ning olemasolevad kommunikatsioonid.

Joonis 7. Detailplaneeringust 0,5 km raadiusesse jäävad kitsendused (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 01.09.2025, Maa- ja Ruumiameti kitsenduste ruumiandmed seisuga 01.09.2025.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

26

Joonis 8. DP ala paiknemine maardlate suhtes. Maardlatega seotud info seisuga 12.09.2025. a, Maa- ja Ruumiameti maardlate WFS.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

27

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest19, 20.

DP ala ei kattu ega piirne mitte ühegi Natura 2000 alaga (Joonis 9). Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast21. Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Eriti tundlike koosluste (siirdesood) puhul piirdub tuulepargi rajamisega kaasneda võivate kuivendusrajatiste mõju 400 meetriga22.

Loodusalade puhul, mille kaitse-eesmärgiks on nahkhiired, võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Väljatoodud kaugustel ühtegi Natura loodusala ei paikne. Lähim loodusala on 3,6 km kaugusele loode suunda jääv Uhaku loodusala (RAH0000683), mis jääb väljaspoole mõjuala ulatust ja seega selle suhtes eelhindamise läbiviimise vajadus puudub.

EOÜ maismaalinnustiku analüüsi23 kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumateks liikideks must-toonekurg ja kaljukotkas, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Mõjuala ulatusse jäävad linnualad on 7 km kaugusele lõuna suunda jääv Muraka linnuala (RAH0000075) ja 9,8 km kaugusele edela suunda jääv Sirtsi linnuala (RAH0000077).

Tabel 3. Natura eelhindamine detailplaneeringu ala puhul.

Nimi Kaugus, km Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Muraka linnuala (EE0070172)

7,0

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

Linnuala kaitse-eesmärgiks on ka kaljukotkas ning EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane tähelepanu vajav ala ulatub planeeringualani. Mõju ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku

19 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 20 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 21 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021). 22 Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon. 23 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

28

Nimi Kaugus, km Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

uuringu tulemusteta välistada.

Sirtsi linnuala (EE0070173)

9,8

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola).

Linnuala kaitse-eesmärgiks oleva kaljukotka elupaiga tsoon 3 ala ei ulatu planeeringualani. Planeeringualani ulatub linnualale jääva must- toonekure elupaiga tsoon 3 ala, kuid liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks. Linnualal seatud kaitse-eesmärgiks olevate liikide EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohased potentsiaalsed mõjualad ei ulatu DP alani. Mõju on välistatud.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

29

Joonis 9. Natura 2000 alade paiknemine DP ala suhtes.

Tulenevalt eelpool toodud analüüsist, siis ei ole võimalik ebasoodsat mõju Muraka linnuala kaitse-eesmärkidele välistada, mistõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad). Maa- ja Ruumiameti ortofoto (Joonis 4) kohaselt ei ole ala kaetud metsaga, ala on olnud kasutuses põllukultuuride kasvatamisel. Seega ei ole vajalik tuuleparki rajamisel metsa raadamine ning looduslik taimestik puudub. Tegevusega kaasneb praeguses põllukultuuride kasvatamise ala asendumine tehisalaga. Olulist mõju taimestikule tegevusega ei kaasne. Planeeringu koostamisel taimestiku inventuuri vajadus alal puudub, sest haritaval maal on kaitsealuste taimeliikide esinemistõenäosus väga väike.

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 01.09.2025. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Tuulepargid mõjutavad elustiku rühmadest enim linnustiku ja käsitiivalisi. Nii linnustiku kui käsitiivaliste uuritus alal on keskmine (erinevate projektide raames on Aidu karjääri alal pistelisi uuringuid tehtud), kuid ebapiisav tuulepargi kavandamiseks vajalike mõju hinnangute andmiseks ja vajadusel keskkonnameetmete kavandamiseks. Sellest lähtuvalt on vajalik tuulepargi kavandamisel vajalik linnustiku ja nahkhiirte uuringute läbiviimine. Uuringute tulemuste alusel mõjude hindamine ja vajadusel keskkonnameetmete väljatöötamine.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

30

Planeeringuala lähialal kaitsealused alad puuduvad (vt ptk 3). Arvestades kaitsealade kaugust ja nende kaitse-eesmärke, siis lähimate kaitsealuste alade kaitse eesmärkidele on tuulepargi mõju välistatud. Ilma linnustiku uuringuid läbiviimata, ei ole võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Sirtsi looduskaitseala kaitse-eesmärkidele. Looduskaitsealale jääva must- toonekure elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala ulatub osaliselt planeeringualale. Samuti ulatub Alutaguse rahvuspargi territooriumile jääva kaljukotka elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala osaliselt planeeringualale. Seega vajab kohapõhise linnustiku uuringuga täpsustamist võimalik must-toonekure ja kaljukotka poolne toitumisalade ja õhuruumi kasutus planeeringualal ning sellest tulenevalt kaitsealade kaitse eesmärkide suhtes mõju hindamine ja vajadusel keskkonnameetmete väljatöötamine.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Tuulepargi rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja24 nõuetest.

Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmeteke kaasneb tuulepargi likvideerimise etapiga. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Planeeringuala kattub veekogudele seatud kitsendustega. Samuti jääb

24 https://www.riigiteataja.ee/akt/406072023033

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

31

planeeringualale kaks hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu, millele ei ole seatud hooldus- ega sanitaarkaitseala.

Kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb paigutada planeeritav lahendus väljapoole veekogude ehituskeeluvööndeid ja mittekattuvana hüdrogeoloogilise uuringu puuraukudega.

Detailplaneeringuala paikneb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjavee alal, mistõttu tuleb tuulepargi püstitamisel ja käitamisel järgida, et ohtlike ained (nt hoolduse käigus õli) ei satuks pinnasele ning sealtkaudu põhjavette.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui eelpool toodut arvesse võtta. Tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud pinna- ja põhjavee režiimiga alaga.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Tegu on põllumajanduslikus kasutuses oleva haritava maaga.

Tuulepargi ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit kuna tegu on ühtlasi ka endise karjääri territooriumiga.. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Tuulepargid on tööstusmüra allikad. Detailplaneeringualale lähimad elu- või ühiskondlikud hooned jäävad u 0,6 km põhja suunda (Vanaoja, kü 43801:001:0279) ja 0,7 km lääne suunda (Mäe, kü 44901:002:0103) (Joonis 1).Vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule tuulikute rajamiseks välistatud olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned (ETAK-i alusel) koos puhvriga hoonest 1000 m; kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest 750 m.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada elamumaade paiknemisega ning vältida olukorda, kus elamumaadel võiks hakata esinema ülenormatiivne tööstusmüra tase. Selleks on vaja tuulepargi detailplaneeringu koostamisel vajalik müra hinnangu koostamine. Vajalik on müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute paigutusest ja parameetritest, sh on vajalik hinnata madalsagedusliku müra mõju. Kindlasti on oluline võtta arvesse tuulikute müra koosmõju nii olemasoleva Aidu tuulepargiga (arvestades selle laiendamisõigust) kui ka võimalike teiste kavandatavate tuuleparkidega samas üldplaneeringu tuulealas.

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi, eeskätt hommikuti ja õhtuti, mil varjude ulatus on pikim. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu. Eelhinnangu koostamise etapis ei saa välistada

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

32

olulist vajutuse häiringut elamualadele. Vajalik on varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest ja paigutusest.

Tuulepargi võimaliku vibratsiooni hindamisel lähtuti Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjalis esitatud metoodikast25. Juhendis on leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub muuhulgas asukohas esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatav negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m kaugusel. Antud vahemaa tagamise korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni uuringute läbiviimine. Antud detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on oluliselt suurem kui 500 m ja vibratsiooni olulist mõju seega oodata ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

KSH eelhinnangu käigus ei ole võimalik välistada mürast tulenevat negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele. Samuti ei ole võimalik välistada varjutuse häiringut. Eelneva tõttu on vajalik planeeringu koostamisel müra ja varjutuse hinnangute koostamine ning nendest lähtuvalt keskkonnameetmete väljatöötamine.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Tuuleparkide võimalik mõju inimese tervisele seostub eeskätt tuuleparkide tööga kaasneva müra ja varjutusega, mille täpsem hindamine tuleb tuulepargi kavandamisel läbi viia.

Detailplaneeringuala puhul on tegu endise karjäärialaga, mille keskkond on inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Taastuvenergia arendamiseks võib pidada eelistatuks just selliseid alasid.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Tegu on haritavale maale kavandatava tuulepargiga. Maa senine kasutus saab suuresti jätkuda. Põllumajanduslikust kasutusest läheb välja ainult otseselt ehitiste alla jääv pind. Metsa raadamise vajadus puudub või on minimaalne.

Tuuleparkide puhul tõstatatakse sageli võimaliku mõju küsimus kinnisvara väärtusele. Antud juhul on tegu tööstusmaastikku kavandatava tuulepargiga, mis visuaalselt hakkab moodustama terviku juba rajatud ja rajamisel Aidu tuulepargiga. Arvestades piirkonna eripära siis olulist mõju piirkonna kinnisvara väärtusele seoses kavandatava tegevusega ei ole oodata.

Käesoleval hetkel reguleerib tuuleparkidest saadavat kohalikku kasu ehk nn talumistasu keskkonnatasude seadus26. Seaduse kohaselt on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik ja mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub.  Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Täpsemalt saab teema kohta lugeda https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/taastuvenergia- kkk#Kuipaljusaabtuulikutasu?

25 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine. 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

33

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

DP ala kattub Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud arheoloogiatundliku alaga (Joonis 3). DP algatamise staadiumis ei ole veel teada elektrituulikute võimalikke asukohtasid. KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju arheoloogiapärandile, sh võib osutuda vajalikuks arheoloogilise uuringu kavandamine projekti etappi.

Arheoloogiatundlikul alal ehitustegevuse kavandamisel tuleb arheoloogiapärandi välja selgitamiseks läbi viia arhiiviuuringu meetodil uuring potentsiaalselt mõjutataval arheoloogiatundlikul alal. Uuring koosneb olemasolevate materjalide (arhiivimaterjalid) läbitöötamisel ja maakasutusanalüüsist kaugseire meetodeid kasutades (sh ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, reljeefimudelid). Vajadusel viiakse läbi ka esmane maastikuseire tuvastatud objektide maastikul visuaalseks kontrollimiseks. Kohtades kus tuvastatakse potentsiaalseid arheoloogiapärandi objekte, tuleb enne pinnase- ja ehitustöid teostada täiendavaid arheoloogilisi eeluuringuid, mille käigus kontrollitakse väikesemahuliste prooviaukude või – kaevistega arheoloogilise kultuurkihi esinemist. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks, omades seeläbi positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Kavandatava tegevuse ala ei jää metsamaale, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel metsa raadamist, millega kaasneks süsiniku sidumise vähenemine.

Kavandatava tegevusega kaasneb positiivne mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju kliimamuutusele.

4.8 Mõju maastikule

Tuulepargid on maastikupildis sageli domineerivad ja väga kaugele nähtavad objektid. Tuulepargi kavandamisel on lähtuvalt Lüganuse valla üldplaneeringust vajalik visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid). Vajalik on hinnata mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele) ja vaadetele.

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tuulikute korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnarisk kuigi suur. Õnnetused tuuleparkides on harvad. Riske aitab maandada ka tuulikuparkide arendajate huvi tagada oma seadmete pikaajaline ja stabiilne töö, mistõttu on kaasaegsed tuulepargid pideva elektroonilise seire all avastamaks kõrvalekaldeid normaalsest töörežiimist.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

34

Samas ei ole ühegi tehnoseadme puhul võimalik täielikult välistada avariisid. Planeeringu koostamisel tuleb käsitleda vajalike tuleohutusmeetmeid ja keskkonnameetmeid reostusriski minimeerimiseks.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

DP ala piirneb põhja suunas kehtiva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneeringu alaga27 (PlanID 19546, kehtestamise otsuse kuupäev 30.10.2014). Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneeringu eesmärgiks on maa-ala kruntideks jagamine, krundi ehitusõiguse määramine kaevise lintkonveieri ja teenindustee rajamiseks, kaevise veokonveieri, abikallakšahti, väljapumbatava vee settebasseini, tehnorajatiste asukoha määramine jm. Tuulepargi püstitamine naaberkinnistule ei oma kumulatiivset mõju Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneeringu tegevusega.

DP ala kattub edela nurgas kehtiva Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringuga28 (PlanID 17340, kehtestamise otsuse kuupäev 27.02.2014). Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste rajamiseks. Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringu põhijoonise kohaselt ei ole käesoleva DP KSH eelhinnangu alale midagi planeeritud, mistõttu kumulatiivset mõju ei ole oodata.

Teadaolevalt on Sihtasutus Aidu Veespordikeskus esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse29 Terviseraja (kü 43801:001:0081), Teesiilu (kü 43801:001:0082), Parkla (kü 43801:001:0087), Puhastuse (kü 43801:001:0086) ja Parkimisala (kü 43801:001:0085) kinnistutele eesmärgiga võtta ala kasutusele taastuvenergia tootmiseks ja salvestamiseks. Alale planeeritakse kuni 3 tuulegeneraatori (ühe tuuliku võimsus kuni 8 MW ja kogukõrgus kuni 300 m), päikesepargi koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikute ala (tuulikute kõrgus kuni 30 m) ja sobiva võimsusega salvesti. Edasisel planeerimisel tuleb lõuna suunda jäävat planeeringuala arvestada. Keskkonnamõjuliselt on tegu ühe tuulealaga ning kavandatavad tuulikud avalduvad koosmõju.

Lüganuse valda jääb ka Aidu tuulepargi planeeringuala. Aidu tuulepark on käesoleva DP KSH eelhinnangu koostamise hetkeks osaliselt juba välja ehitatud. Edasisel planeerimisel tuleb Aidu tuulepargi alaga (sh nii olemasolevate kui täiendavalt tõenäoliselt lisanduvate) tuulikutega arvestada.

Vabariigi Valitsus kehtestas 22.08.2025 korraldusega nr 151 osaliselt kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas30. Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgiks oli planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning

27 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102267 28 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614 29 https://atp.amphora.ee/lyganusevv/index.aspx?o=934&o2=10366&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=aidu%20veespordikeskus&itm=266053&pageSize=20&page= 1 30 https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

35

lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Kaitsetööstusparki planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned ja -rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised, nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats.

REP-i planeeringuala hõlmas maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas neljas planeeringualas: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi etapis viidi läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete arendusalade ehk eelvalikualade leidmiseks. Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu. Asukoha eelvaliku ning KSH esimese etapi aruande käigus on eelvalikualasid täpsustatud ning leitud tulenevalt nii KSH-st kui konkreetsetest piirangutest kruntide kavandamisele täpsustatud kaitsetööstuspargi alade lahendused. Eelvalikualade täpsustatud suurused on järgnevad: Pärnu 1 – 204 ha, Pärnu 2 – 244 ha, Piirsalu – 68 ha, Põhja-Kiviõli – 141 ha ja Aidu – 136 ha.

Eelistatud asukoha valik lähtus eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui KSH-st ei tulnud välistavaid asjaolusid. Mõjude ja alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala laske- ja lahingumoona tootmist. Kokkuvõtteks leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Asukoha eelvalikust ja KSH aruandest (edaspidi aruanne) nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas on REP-i asukoha eelvaliku etapis määratud kaitsetööstuspargi maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatud muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Samuti on asukoha eelvalikus toodud projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused. Seetõttu oli võimalik vastavalt planeerimisseaduse § 271 lõikele 1 nendel aladel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada REP asukoha eelvaliku alusel.

Põhja-Kiviõli ala asub Ida-Viru maakonna Lüganuse valla Varinurme küla Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär maaüksusel (katastritunnus 75101:003:0112; kinnistu nr 3271708; riigiomand). Põhja-Kiviõli ala jääb DP alast 8,4 km loode suunda. Edasisel planeerimisel tuleb tegevus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Aruandest nähtub veel, et eelvalikualad Piirsalu ja Aidu on samuti sobilikud toetamaks REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega), mistõttu nende alade osas REP-i menetlus jätkub. Kaitseministeeriumil on ülesanne selgitada eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas kasutuselevõtmise vajadus välja hiljemalt viie aasta jooksul alates 22.08.2025 korralduse nr 151 andmisest. Eelvalikuala Aidu jääb kavandatavast tuulepargist kohe ida suunda. Edasisel planeerimisel tuleb tegevus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku etapi materjalid ei näe kaitsetööstuspargi alal tuulikute paiknemises olulist probleemi (Aidu eelvaliku ala paikneb olemasoleva Aidu tuulepargi vahetus läheduses). Seega tõenäoliselt ei ole tegu tuulepargi detailplaneeringut kitsendava objektiga.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

36

Joonis 10. Aidu kaitsetööstuspargi eelvaliku ala detailplaneeringuga seotud kinnistute suhtes.

4.11 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

37

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Kuivõrd detailplaneeringuga kavandatakse maismaale kaheksast tuulikust koosnevat tuuleparki, mille koguvõimsus on u 60 MW, siis on vajalik DP KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa välistada detailplaneeringu elluviimisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Eelhinnangu käigus tuvastai täiendavate uuringute ja mõju hindamise vajadus. Kuna täiendav mõjude olulisuse selgitamien on vajalik mitmes mõjuvaldkonnas, siis on asjakohane detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Muraka linnuala (EE0070172) kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas ning EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane linnualale jääv kaljukotka elupaigaga seotud tähelepanu vajav ala ulatub planeeringualani. Mõju linnuala kaitse eesmärkidele ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku uuringu tulemusteta välistada, mistõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.

2) Kavandatava tegevuse piirkonnas on olemasolevaid linnustiku ja nahkhiirte andmeid piiratult, mistõttu ei ole võimalik eelhinnangu käigus ebasoodsaid mõjusid kaitsealustele linnuliikidele ja käsitiivalistele välistada ja seega on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus viiakse läbi linnustiku ja nahkhiirte uuringud, antakse nendel põhinevad mõjuhinnangud ja töötatakse välja vajalikud keskkonnameetmed.

3) Ilma linnustiku uuringuid läbiviimata, ei ole võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Sirtsi looduskaitseala kaitse-eesmärkidele. Looduskaitsealale jääva must- toonekure elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala ulatub osaliselt planeeringualale. Samuti ulatub Alutaguse rahvuspargi territooriumile jääva kaljukotka elupaiga maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ala osaliselt planeeringualale. Seega vajab kohapõhise linnustiku uuringuga täpsustamist võimalik must-toonekure ja kaljukotka poolne toitumisalade ja õhuruumi kasutus planeeringualal ning sellest tulenevalt kaitsealade kaitse eesmärkide suhtes mõju hindamine ja vajadusel keskkonnameetmete väljatöötamine.

4) KSH eelhinnangu käigus ei ole võimalik välistada mürast tulenevat negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele, mistõttu on vajalik hinnata tuulepargi kavandamisel müra mõju ning töötada välja keskkonnameetmed mõjude leevendamiseks. Tuulepark kavandatakse piirkonda, kus on juba olemasolev ja perspektiivis laienev tuulepark ning lähipiirkonda on taotlemisel ka teise tuulepargi detailplaneeringu algatamine. Elamualade suhtes esineb müra koosmõju.

5) KSH eelhinnangu käigus ei ole võimalik välistada varjutusest tulenevat negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele, mistõttu on vajalik hinnata tuulepargi kavandamisel müra mõju ning töötada välja keskkonnameetmed mõjude leevendamiseks. Tuulepark kavandatakse piirkonda, kus on juba olemasolev ja perspektiivis laienev tuulepark ning lähipiirkonda on taotlemisel ka teise tuulepargi detailplaneeringu algatamine. Elamualade suhtes esineb varjutuse koosmõju.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

38

6) Tuulepargid on maastikupildis sageli domineerivad ja väga kaugele nähtavad objektid. Tuulepargi kavandamisel on lähtuvalt Lüganuse valla üldplaneeringust vajalik visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid). Vajalik on hinnata mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele) ja vaadetele.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Planeeringualaga külgnevalt on teadaolevalt esitatud ka teise tuulepargi detailplaneeringu algatamise taotlus samal üldplaneeringu kohasel tuuleenergia arengualal. KSH eelhinnangu koostaja soovitab omavalitsusel kaaluda antud planeeringute liitmist üheks detailplaneeringuks. Tegu on keskkonnamõjuliselt ühe tuulepargiga, mille mõjud vajavad koosmõjude hindamist, mida on tunduvalt lihtsam ja efektiivsem teha ühe detailplaneeringu ja KSH menetluses.

Detailplaneeringu koostamisel (ja KSH algatamisel selle läbiviimisel) on vajalikud järgmised uuringud (KSH algatamisel täpsustatakse uuringute vajadust KSH programmi koostamisel):

− Linnustiku uuring – järgida Mägi ja Saag juhendmaterjali „Tuuleparkide elustiku- uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Antud ala puhul on vaja tähelepanu pöörata eeskätt avamaastiku liikidele ja õhuruumi kasutusele. Uuringu käigus tuleb selgitada must-toonekure ja kaljukotka poolne võimalik ala kasutus. Linnustiku uuringus tuleb esitada ka hinnang kavandatava tuulepargi mõju osas linnustikule ,sh leevendusmeetmete ja seiremeetmete soovitused.

− Käsitiivaliste uuring – järgida Mägi ja Saag juhendmaterjali „Tuuleparkide elustiku- uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Käsitiivaliste uuringus tuleb esitada ka hinnang kavandatava tuulepargi mõju osas linnustikule ,sh leevendusmeetmete ja seiremeetmete soovitused.

− Lähtuvalt linnustiku uuringu tulemustest tuleb läbi viia Natura hindamine (alates eelhinnangust ning vajadusel asjakohane hindamine) Muraka linnuala suhtes. Natura hindamise juhendid leiab veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju- hindamine#khmjuhendmaterjalid

− Lähtuvalt linnustiku uuringu tulemustest tuleb läbi hinnata mõju Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse eesmärkide suhtes.

− Vajalik on müra leviku, sh madalsagedusliku müra leviku arvutuslik hindamine. Järgida Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjali „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“.

− Vajalik on varjutuse leviku ja kestvuse arvutuslik hindamine. Järgida Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjali „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“.

− Teostada visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid), sh hinnata mõju riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele maastikele) ja vaadetele. Lähtuda juhendiste „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ ulatuses, mis juhend on rakendatav maismaatuuleparkide puhul.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

39

− Planeeringuala puhul esineb kattuvust üldplaneeringu kohase arheoloogiatundliku alaga. Arheoloogiatundlikul alal ehitustegevuse kavandamisel tuleb arheoloogiapärandi välja selgitamiseks läbi viia arhiiviuuringu meetodil uuring potentsiaalselt mõjutataval arheoloogiatundlikul alal. Uuring koosneb olemasolevate materjalide (arhiivimaterjalid) läbitöötamisel ja maakasutusanalüüsist kaugseire meetodeid kasutades (sh ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, reljeefimudelid). Vajadusel viiakse läbi ka esmane maastikuseire tuvastatud objektide maastikul visuaalseks kontrollimiseks. Kohtades kus tuvastatakse potentsiaalseid arheoloogiapärandi objekte, tuleb enne pinnase- ja ehitustöid teostada täiendavaid arheoloogilisi eeluuringuid, mille käigus kontrollitakse väikesemahuliste prooviaukude või – kaevistega arheoloogilise kultuurkihi esinemist. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja.

Lüganuse valla üldplaneering näeb piirkonna üldist eripära ette lendorava uuringu vajadust tuuleparkide kavandamisel. Kuna antud detailplaneeringuala puhul on tegu täies ulatuses haritava maaga ja seda ümbritseva endise karjääri alaga, kus lendoravale sobilikud elupaigad puuduvad, siis eelhinnangu koostaja lendorava uuringu läbiviimist antud planeeringu puhul vajalikuks ei pea.

Tuuleparkide kavandamisel üldreeglina on vajalik tuulikute ja trasside alal taimestiku uuringu läbiviimine. Kuna antud detailplaneeringuala puhul on tegu täies ulatuses haritava maaga ja seda ümbritseva endise karjääri alaga, siis kaitsealuste taimede kasvukohtade esinemise tõenäosus on ülimalt väike ja taimestiku uuringu läbiviimise vajadus puudub.

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

40

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru detailplaneering. Plan.nr 30100574. Kehtestatud 2012-08-23. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100574

OÜ Xenus. 2020. Aidu ja Narva korrastatud põlevkivikarjääride linnustik 2020. aastal. Hirundo 2022 35 (1) 28-44. Kättesaadav: https://hirundo.eoy.ee/files/Paal-2022.pdf

Aidu tuulepargi teemaplaneering. Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/uldplaneering

Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank- web/#/planning/detail/30100614

Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava. Kättesaadav: https://ivol.ee/documents/9867329/38317693/Ida-Virumaa_KEKK.pdf/a1823a42-6e52- 41a0-94bd-3ef95cac49ee

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/ida-viru- maakonnaplaneering-2030

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark

Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/406072023033

Lüganuse valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla- uldplaneering

Theobald, E., Hosken, D. J., Forster, P., and Moyes, K. (2020). Mines and bats: the impact of open-pit mining on bat activity. Acta Chiropt. 22, 157–166. doi: 10.3161/15081109ACC2020.22.1.014.

Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon.

Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021).

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102267

Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 18.09.2025

41

T. Edovald, A. Runnel (KAUR). 2022. Veega seotud kaitsealuste liikide ja kopra inventuur Aidu karjääris LIFE IP CleanEST raames 2021. aastal (C.2). Kättesaadav: https://lifecleanest.ee/sites/cleanest/files/2023- 02/Alghindamise%20aruande%20lisa%202.%20Veega%20seotud%20kaitsealuste%20liikide %20ja%20kopra%20inventuur%20Aidu%20karj%C3%A4%C3%A4ris%20LIFE%20IP%20CleanE ST%20raames%202021.%20aastal.pdf

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi- ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused- p2.html

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Keskpuiestee 20

43199, Ida-Viru maakond, Lüganuse

vald, Kiviõli linn

Teie 20.01.2026 nr 6-1/40-13

Meie 03.02.2026 nr 7.2-1/26/1051-2

Seisukohad Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest Lüganuse Vallavolikogu

18.12.2025 otsusega nr 12.

Planeeringu koostamise eesmärk on rajada kuni 11 tuulikust koosnev tuulepark, päikesepark

koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikud kogukõrgusega kuni 30 meetrit ja energiasalvestid.

Planeeringuala asub Aidu ja Aidu-Liiva külades ning hõlmab Kivinõmme (44901:002:0219)

Uuepõllu (44901:002:0230), Nõmme (44901:002:0266), Põllu (44901:002:0283), Terviseraja

(43801:001:0081), Teesiilu (43801:001:0082), Parkla (43801:001:0087), Puhastuse

(43801:001:0086) ja Parkimisala (43801:001:0085) kinnistuid. Planeeringuala suurus on ligikaudu

364 hektarit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse, lennundusseaduse ja Transpordiameti

põhimääruse esitame seisukohad planeeringute koostamiseks järgnevalt.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine.

1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb

analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende

olemasolul).

1.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eri-

ja ehitusaegsete veostega.

1.3. Palume arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta taastuvenergiaparkide

arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2 (3)

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

2.2. Lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63

lõikest 5 määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L= (H + 0,5D),

kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus

meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

2.3. Planeeringuala asub väljaspool lennuväljade lähiümbruse piirangupindu ja

instrumentaalprotseduuridega kaetud alasid. Üldjuhul loetakse üle 45 m kõrgused ehitised

lennutakistusteks, kuna kujutavad ohu lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik

arvestada mh tuulegeneraatorite märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega

(LennS § 35 lg 21).

2.4. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist küsida

aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi (lennundusseadus (LennS) §

35 lg 2). Lähtudes LennS § 35 lg 9 ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu,

kannab maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või

sama paragrahvi lõikes 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa

on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab

Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada

kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata

igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda

kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele

normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,

tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele

riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

3.3. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Palume kohalikul omavalitsusel tuulikute asukoha valikul meie ettepanekutega arvestada ning teha

meiega planeeringute koostamisel sisulist koostööd. Ettepanekute mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisad:

1. otsus nr 12, 18.12.2025 Lisa 1. Planeeringuala

2. Aidu küla tuule- ja päikesepargi DP KSH EH

3. Aidu-Liiva tuulepargi DP KSH EH

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]