Ministri määruse muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse

nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 15 lõike 3, § 28 lõike 1, 311 lõike 2 ning § 98 lõigete 1 ja 4 alusel. § 1. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 8 lõike 1, § 15 lõike 3, § 181 lõike 6,

§ 22 lõike 5, § 24 lõike 2, § 25 lõigete 2 ja 5, § 28 lõike 1, § 281 lõike 2, § 31 lõike 4, § 311 lõike 2,

§ 32 lõigete 42 ja 8, § 321 lõike 4, § 33 lõike 21, § 35 lõike 4, § 41 lõike 11, § 44 lõike 2, § 45 lõike 1, §

46 lõike 3, § 48 lõike 1, § 64 lõike 3, § 87 lõike 2, § 94 lõike 4, § 96 lõike 1, § 98 lõigete 1 ja 4 ning §

105 lõigete 11 ja 2 alusel.“;

2) paragrahvi 9 lõikes 2, § 36 lõikes 2, § 46 lõikes 12, § 62 lõikes 1, § 641 punktides 5 ja 6 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ vastavas käändes; 3) määruse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „neli“; 5) paragrahvi 50 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 70, § 71 ja § 73“ tekstiosaga „§-de 69–71 ja § 73“; 6) paragrahvi 51 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kinnipeetav võib kasutada helistamiseks vanglateenistuse poolt väljastatud telefoni temale määratud telefoninumbriga.“; 7) paragrahvi 511 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „andmekogusse“ sõnadega „(edaspidi vangiregister)“; 8) paragrahvi 511 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) määrust täiendatakse §-ga 512 järgmises sõnastuses: „§ 512. Avavangla ja lühiajalisel väljasõidul viibiva kinnipeetava mobiiltelefoni kasutustingimused ja nõuded (1) Vangla poolt avavangla või lühiajalisel väljasõidul viibivale kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastatud mobiiltelefonis on kinnipeetaval lubatud kasutada üksnes vangla lubatud teenuseid. (2) Kinnipeetav on kohustatud mobiiltelefoni kaasas kandma, kui vangla on kinnipeetavale mobiiltelefoni väljastanud. Kinnipeetav ei tohi mobiiltelefoni välja lülitada.

25.03.2024 nr 9

(3) Vanglal on õigus kontrollida ja piirata seda, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtleb. Kinnipeetav on kohustatud vangla nõudmise korral teavitama vanglat hiljemalt järgmisel päeval sellest, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtles. (4) Kinnipeetav võib kasutada mobiiltelefoni rakendusi ja internetti üksnes vangla lubatud ulatuses. (5) Vanglal on õigus mobiiltelefoni abil kinnipeetava asukohta positsioneerida. (6) Positsioneerimise ja mobiiltelefoni kasutamisega seotud andmeid, välja arvatud vangistusseaduse § 29 lõikes 21 sätestatud andmeid, säilitatakse kuni 6 kuud. Logiandmeid säilitatakse kuni 6 kuud. (7) Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav.“; 10) paragrahvi 52 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Prokuratuuri või kohtu määrus, millega piiratakse kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist, on kättesaadav vangiregistri vahendusel“; 11) määrust täiendatakse 101. peatükiga järgmises sõnastuses:

„101. peatükk INTERNETI KASUTAMINE

§ 521. Interneti vahendusel lubatud veebilehed (1) Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme (edaspidi käesolevas peatükis

seade) kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele:

1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed;

2) Eesti ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed;

3) Riigikogu veebileht;

4) Riigikohtu veebileht;

5) õiguskantsleri veebileht;

6) Ametlike Teadaannete veebileht;

7) tõlkerakenduse veebileht.

(2) Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

§ 522. Interneti kaudu teenuste võimaldamine

(1) Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada interneti kaudu kinnipeetaval seadmes: 1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi;

2) esitada vanglale pöördumisi;

3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 lõikes 1 nimetatud eesmärgil;

4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi kogutud

teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang;

5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu.

(2) Vanglateenistus võib vangla julgeoleku, korra või muude vangistusseaduses või selle alusel

sätestatud piirangute tagamiseks:

1) piirata ligipääsu veebilehe osadele;

2) teha interneti ja seadme kasutamise üle järelevalvet.

§ 523. Avavanglas karistust kandva kinnipeetava interneti kasutamine

Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral

seadmes lisaks §-des 521 ja 522 sätestatule võimaldada interneti kasutamist seoses õppimise ja

töötamisega vangistusseaduse tähenduses ning muudes vanglaga kooskõlastatud

taasühiskonnastavates tegevustes, kui see toimub järelevalve all ning on kooskõlas vangistuse

eesmärkidega.

§ 524. Interneti ja seadme kasutamise andmete säilitamine ja järelevalve

(1) Kasutaja tegevused interneti ja seadme kasutamisel säilitatakse logidena.

(2) Interneti ja seadme kasutamise andmetele on juurdepääs Justiitsministeeriumi vanglate osakonna

ja vangla teenistujatel nende teenistusülesannetega määratud ulatuses ja viisil ning isikul, kes teeb

infotehnoloogilisi arendus-, haldus- ja hooldustöid. Sõnumite sisu võib kontrollida vaid seaduses

sätestatud juhtudel.

(3) Lõikes 1 nimetatud andmeid säilitatakse kümme aastat alates toimingu tegemisest arvates.“;

12) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kaasa võetud asju“ sõnadega „, pakiga saadud asju“; 13) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Asjade kaalu sisse arvestatakse kinnipeetavale saadetud, vangla antud või vanglasse saabudes kaasas olevad dokumendid ja kirjad.“; 14) paragrahvi 57 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kinnipeetav võib pakiga saada üks kord kalendrikuu jooksul kuni kümme kilogrammi asju.“; 15) paragrahvist 60 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „üks telefonikaart,“; 16) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „seep,“ sõnadega „pesugeel, šampoon, deodorant, “; 17) paragrahvi 61 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antud asjade üle peab vangla arvestust vangiregistris.“; 18) paragrahvi 61 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale vangiregistris märgitud nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitab lao eest vastutav teenistuja elektrooniliselt või kinnitavad kinnipeetav ja teenistuja kirjalikult allkirjaga.“; 19) paragrahvi 63 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: “§ 63. Vanglasse vastuvõtmisel lubamatute asjadega toimimine“; 20) paragrahvi 63 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) dokumendid pannakse ümbrikusse ja võetakse vangla poolt hoiule“; 21) paragrahvi 63 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) muud asjad pannakse lattu hoiule, järgides § 57 lõikes 3 sätestatud piirangut.“; 22) paragrahvi 63 lõike 5 tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Vanglal on õigus asjad hävitada, kui nende hoidmine laos on ebaotstarbekas, ülemäära kulukas või kui asi on kiiresti riknev.“; 23) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse sõna „erikonfiskeeritud“ sõnaga „konfiskeeritud“; 24) paragrahvi 66 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Leitud esemest, mille omanikku ei suudeta tuvastada ja mille väärtus on üle 50 euro, teatatakse politseile ja ese antakse politseile üle. Kui politsei keeldub selle vastuvõtmisest ja eseme omanikku ei tuvastata, korraldab vangla eseme hoidmise, võõrandamise, hävitamise või riigituludesse pööramise seaduses sätestatud korras.“; 25) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse lauseosa „paigutatakse isikliku toimiku juurde“ lauseosaga „võetakse vangla poolt hoiule“; 26) paragrahvi 70 pealkirjas asendatakse sõna „Vahistatule“ sõnaga „Vanglasse“;

27) paragrahvi 70 lõikest 1 jäetakse välja sõna „vahistatule“; 28) paragrahvi 70 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Pakist sularaha leidmisel lähtutakse § 69 lõikest 1. (4) Kinnipeetavale vanglas keelatud eseme leidmisel lähtutakse §-st 65. (5) Kui pakiga saadetud eseme seest leitakse teadlikult peidetud kinnipeetavale vanglas keelatud ese, võib vangla selle peitmiseks kasutatud eseme hävitada.“; 30) määruse 15. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„PAKKIDE SAAMISE JA SAATMISE KORD“; 31) paragrahv 741 sõnastatakse järgmiselt: „§ 741. Pakiga saada lubatud esemed (1) Kinnipeetaval on lubatud pakiga saada järgmisi esemeid: 1) margid, ümbrikud, postkaardid, fotod; 2) raamatud, õppekirjandus ja õigusaktid; 3) meditsiinitarvikud vangla tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta; 4) riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele; 5) prillid tervishoiutöötaja loal, välja arvatud päikeseprillid; 6) sokid ja aluspesu; 7) hambahari koos plastotsikuga; 8) hambavaheharjad; 9) žiletiterad habemelõikurile; 10) ühekordsed raseerijad; 11) küünelõikur, küüneviil ja kamm; 12) juuksekumm; 13) taskukalender. (2) Vahistatule võib pakiga saata peale lõikes 1 nimetatute järgmisi esemeid: 1) riideesemed ja jalanõud; 2) kirjatarbed, sealhulgas paberid ja kirjutusvahendid; 3) perioodilised väljaanded. (3) Kirjaga võib saata lõike 1 punktis 1 nimetatud esemeid. Viidatud esemete saatmise korral ei kohaldata § 742 lõikes 1 sätestatud regulaarsust ega § 743 lõikes 1 sätestatud teavitamise korda. (4) Kinnipeetavale saadetava või vanglasse toodud paki maksimaalsed mõõdud on 65 cm pikkust, 40 cm kõrgust ja 40 cm laiust. (5) Vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel võib vangla otsustada saata lubatud esemete koguse ja

omaduste üle ning täiendavalt piirata paki suurust ja kaalu.

(6) Vanglal on õigus keelduda paki vastuvõtmisest, kui kinnipeetava kambris ja laos olevate esemete kaal ületab 30 kilogrammi. (7) Kinnipeetav võib pakiga saata esemeid, mis on tema isiklike asjade nimekirjas.“;

32) määrust täiendatakse §-dega 742 ja 743 järgmises sõnastuses: „§ 742. Paki saamine ja saatmine

(1) Kinnipeetaval on lubatud pakki saada üks kord kalendrikuu jooksul. Postiga saadetud pakk peab

vastama postiteenuse osutaja poolt pakile kehtestatud nõuetele. Vanglal on õigus keelduda paki

vastuvõtmisest, kui viidatud nõudeid on rikutud.

(2) Pakis olevaid esemeid tutvustatakse kinnipeetavale paki saabumisest vanglasse seitsme tööpäeva

jooksul.

(3) Kinnipeetav peab paki saatmiseks kasutama selleks ettenähtud ja vangla vahendusel soetatud

pakendit.

(4) Paki saatmisega seotud kulusid ei kanna vangla. § 743. Postipaki vastuvõtmine ja üleandmine (1) Vangla võtab postiteenuse osutajalt vastu vaid pakid, mille saatmisest on paki saatja vanglat

eelnevalt vangistusseaduse § 281 lõikes 1 sätestatud tingimusel teavitanud ja mis vastavad

käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Teavitus peab sisaldama loetelu saadetavatest esemetest

ja ainetest ning nende kogust.

(2) Vangla vastab teavitusele selle registreerimisest viie tööpäeva jooksul ja selgitab paki

vastuvõtmisest keeldumise põhjuseid. Kui vangla ei ole saatja teavitusele pärast nimetatud aja

möödumist vastanud, on saatjal õigus pakk kinnipeetavale saata.

(3) Kinnipeetavale saadetud paki peal peab olema märgitud lõikes 1 nimetatud teavituse esitaja ees-

ja perekonnanimi.

(4) Vanglateenistusel on õigus kõigi kinnipeetavale saadetud pakkide sisu kontrollida eesmärgiga

veenduda, et seal ei oleks esemeid, millest paki saatja vanglat eelnevalt ei teavitanud või keelatud

esemeid. Kui pakk sisaldab eset, millest vanglat eelnevalt ei teavitatud või muud keelatud eset,

kohaldatakse §-s 70 sätestatut.“;

33) paragrahvi 75 pealkirjast jäetakse välja sõna „vahistatule“;

34) paragrahvi 75 lõikes 2, §-s 76, § 77 pealkirjas ja tekstis asendatakse läbivalt sõna „vahistatu“ sõnaga „kinnipeetav“ vastavas käändes; 35) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vangla kontrollib paki tooja isikut tõendavat dokumenti ja võrdleb seda taotluses (lisa 6) märgitud andmetega.“; 36) paragrahvi 88 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väljasõidutunnistuse kehtivuse lõppemisel või soodustuse kohaldamise lõppemisel võtab vangla väljasõidutunnistuse hoiule.“; 37) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 89 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Hinnangu ja täidetud väljasõiduplaani võtab vangla hoiule.“; 39) määrust täiendatakse §-dega 114 ja 115 järgmises sõnastuses: „§ 114. Isikliku toimiku andmed ja selle hoidmine (1) Alates 1. juunist 2024. aastal ei avata vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele isiklikku toimikut ning andmed märgitakse vangiregistrisse. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kuni 31. maini 2024. aastal avatud isiklike toimikute kohta. (3) Isiklik toimik koosneb kahest osast ja selle esimeses osas hoitakse järgmisi dokumente: 1) jõustunud kohtuotsus; 2) teatis kohtuotsuse jõustumise kohta; 3) kinnipidamise akt või protokolli koopia; 4) vahi alla võtmise määruse koopia; 5) politsei dokument isikusamasuse tuvastamise kohta; 6) kinnipeetava ankeet; 7) sõrmejälgede kaart, signaleetilised fotod ja koopia DNA-proovi võtmise vormist;

8) kinnipeetava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirju; 9) dokumendid vanglas oleku ajal toimunud töövõime kaotamise kohta; 10) kinnipeetavaga toimunud õnnetusjuhtumi akt; 11) koopia surmateatisest; 12) ümberpaigutamise otsus; 13) vabastamisõiendi koopia; 14) kinnipidamisõiend, pärast kinnipeetava vabastamist. (4) Isikliku toimiku teises osas hoitakse järgmisi dokumente: 1) kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid; 2) individuaalne täitmiskava; 3) kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse dokumendid; 4) vanglakomisjoni dokumendid kinnipeetava kohta; 5) otsus kinnipeetavale väljasõidu võimaldamise kohta; 6) kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed; 7) muud kinnipeetavaga seotud dokumendid. (5) Isikliku toimiku lõpus on ümbrik, milles hoitakse: 1) isikut tõendavat dokumenti; 2) väljasõidutunnistust; 3) naiskinnipeetavaga koos elava lapse sünnitunnistust; 4) muid dokumente, mida ei ole otstarbekas hoida isikliku toimiku esimeses ega teises osas. (6) Isikliku toimiku kaane esiküljel on kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ja isikukood, toimiku alustamise ja lõpetamise aeg ning kinnipeetava kood. (7) Vahistatu isiklikus toimikus on lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid, välja arvatud lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõike 4 punktides 2–6 nimetatud dokumendid. (8) Arestialuse isiklikus toimikus on lõike 3 punktides 1–3, 5, 7, 8 ja 11 ning lõike 4 punktides 1 ja 7 nimetatud dokumendid. Sundtoodava puhul on seal lisaks sundtoomise määrus või sundtoomise protokoll. (9) Isiklikku toimikut hoitakse seifis või metallkapis. § 115. Isikliku toimikuga tutvumine ja sellega tehtavad toimingud kinnipeetava lahkumisel vanglast (1) Teenistusliku järelevalve korraldajal, kohtueelsel menetlejal ja kohtunikul on õigus tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga vastavalt vajadusele. (2) Kinnipeetaval ja tema kaitsjal, vanglakomisjoni liikmel, vanglateenistujal, prokuröril ja kriminaalhooldajal on õigus tutvuda isikliku toimikuga põhjendatud taotluse ja Viru Vangla haldusosakonna juhataja või tema määratud isiku loa alusel. (3) Isikliku toimikuga tutvumise taotlus lahendatakse taotluse esitamisest viie tööpäeva jooksul. (4) Isikliku toimikuga tutvumise juures viibib isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglateenistuja. (5) Isikliku toimikuga tutvumise kohta tehakse toimikus eraldi lehel ja kronoloogilises registris märge, mis peab sisaldama toimikuga tutvuda sooviva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünnikuupäeva ja ametikohta, tutvumise kuupäeva ja kellaaega, toimiku nimetust, viidet taotlusele ja loale ning vastutava vanglateenistuja nime ja allkirja. (6) Isiklik toimik antakse pärast karistusaja lõppemist või isiku surma arhiivi tähestikulise üleandmisloetelu alusel. Tähestikuline üleandmisloetelu koostatakse paberil kahes eksemplaris ja allkirjastatakse oma käega, millest üht eksemplari säilitatakse vanglas, või elektrooniliselt ja allkirjastatakse digitaalselt. 40) määruse lisa 6 asendatakse uue lisaga (lisatud). § 2. Määruse § 1 punktid 3, 8, 10, 20, 25, 36, 37, 38 ja 39 jõustuvad 1. juunil 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler Lisa 6 Taotlus

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

Lisa 6 (muudetud sõnastuses)

TAOTLUS

Paki edastanud isiku andmed:

Ees- ja perekonnanimi:_______________________________________________________________

Isikukood või selle puudumise korral sünniaeg:____________________________________________

Elukoht:__________________________________________________________________________

Palun võtta vastu pakk kinnipeetavale/vahistatule________________________________________

_________________________________________________________________________________ (kinnipeetava/vahistatu ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg)

Pakis olevate esemete nimekiri:

Jrk nr

Eseme nimetus Kaal Kogus Eseme kirjeldus Vajadusel täiendav info kg g

………………………………………………………………… ……………..……………………………………………………..

«____» _____________ 20___. a «____» _____________ 20___. a (Paki edastanud isiku nimi, allkiri ja kuupäev) (Paki vastu võtnud ametniku nimi, allkiri ja kuupäev)

…………………………………………………………………..

«____» _____________ 20___. a (Paki kätte saanud kinnipeetava/vahistatu nimi, allkiri ja kuupäev)

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu muudatused on seotud vangistusseaduse kaasajastamisega, mille eesmärgiks on

lahendada praktikas tõusetunud probleeme ja võimaldada uute digilahenduste kasutusele võtmist.

Kuna vangistusseaduse muudatused aitavad laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi

taasühiskonnastavateks tegevusteks (interneti kasutamise võimalused laienevad, samuti

võimaldatakse mobiiltelefoni kasutada avavangla kinnipeetavatel, lühiajalise väljasõidu ajal,

lühiajalised kokkusaamised ise muutuvad ajaliselt pikemaks, sh telesilla vahendusel), on vaja

määruses sätestada täpsemad tingimused ja kord teenuste võimaldamiseks. Kuna

vangistusseadust täiendatakse §-ga 281, mis võimaldab kinnipeetavatel saada ja saata pakke, tuleb

määrusega luua selle tagamiseks täpne kord ning sätestada pakis saata lubatud esemete loetelu.

Lisaks eeltoodule on määruses täpsustatud vanglas keelatud, lubatud ning leitud asjade

regulatsiooni ning ajakohastatud eesmärgi kaotanud norme.

Määrusega muudetakse justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.12.2022, 61.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud vanglate osakonna karistuse täideviimise

talituse nõunik Helina Kasvandik ([email protected]; 5817 5494) ja vanglate osakonna

nõunik Kadri Margus ([email protected]; 53090311). Määruse eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima

Kiisverk ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kahest paragrahvist.

Määruse esimene paragrahv sisaldab muudatusi, mis on seotud avavangla või lühiajalisel

väljasõidul viibiva kinnipeetava mobiiltelefoni kasutamisega, interneti kasutamise võimaluste

laiendamisega ning pakkide saamise ja saatmise regulatsiooni loomisega. Samuti sisaldab eelnõu

vanglas keelatud, lubatud või leitud esemete regulatsiooni täiendusi. Kuna 2024. aasta 1. juunist ei

avata enam vanglas viibivatele isikutele isiklikke toimikuid, tunnistatakse määrusega kehtetuks

sätted, mis puudutavad kinnipeetavate isiklike toimikute loomist.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

Eelnõu § 1 punkt 1

Määruse preambulit täiendatakse vangistusseadusest tulenevate volitusnormidega, mis annavad

määruses õiguse reguleerida avavanglas ja lühiajalisel väljasõidul viibivate kinnipeetavate

mobiiltelefonide kasutamist, kinnipeetavatele pakkide saatmist ning interneti kasutamise võimaluste

laiendamist.

Eelnõu § 1 punkt 2

Eelnõu punkt on seotud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse nr 227 SE (edaspidi vangistusseaduse muutmise

seadus) punktis 5 tehtud muudatusega, millega asendatakse vangistusseaduse § 14 lõikes 1, § 37

lõikes 3, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõikes 2, § 52 lõikes 2, § 53 lõikes 2, § 671 lõikes 1 ja § 93 lõikes

6 sõna „arst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ vastavas käändes. Seletuskirja kohaselt on muudatus

tingitud otstarbekuse kaalutlusest, mille kohaselt ei pea iga meditsiinilist toimingut vanglas tegema

arst, vaid selle ülesande võib delegeerida ka pädevale tervishoiutöötajale. Eeltoodust tulenevalt

ning ühtse vanglatega seotud regulatsiooni loomiseks on eesmärgipärane asendada ka vangla

sisekorraeeskirjas sõna „arst“ või „arsti“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ vastavas käändes.

Eelnõu § 1 punkt 3

Vangistusseaduse muutmise seaduse (227 SE) kohaselt ei avata alates 2024. aasta 1. juunist

vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele isiklikku toimikut ning isiku

vangistusseaduse §-s 53 sätestatud andmed kantakse vangiregistrisse. Vastavalt

vangistusseadusele on kinnipeetaval võimalik vangiregistrist andmeid saada taotluse alusel.

Punktiga 3 tunnistatakse isiklikku toimikut reguleeriv punkt kehtetuks ning juba avatud toimikute

osas viiakse asjakohased punktid üle rakendussätete alla.

Eelnõu § 1 punkt 4

Vangistusseaduse muutmise seadusega suurendati kinnipeetavate lühiajaliste kokkusaamiste

maksimaalset kestust kolmelt tunnilt neljani. Kuna vangla sisekorraeeskirjas on loodud vahistatutele

erinorm, tuleb muuta ka vahistatute lühiajalised kokkusaamised ühe tunni võrra pikemaks ehk kolme

tunni asemel nelja tunni pikkuseks.

Eelnõu § 1 punkt 5

Kuna sularaha on vanglas keelatud ese, siis on selle saatmine kinnipeetavatele samuti keelatud.

Seetõttu annab määruse punkt vanglale võimaluse kirjas ja pakis saadetud sularaha kanda

riigieelarve tuludesse.

Eelnõu § 1 punkt 6

Vanglad ei väljasta enam kinnipeetavatele füüsilisi telefonikaarte, mistõttu eemaldatakse määruse

§ 51 lõikest 1 õigus kinnipeetavatel vangla poolt väljastatud telefonikaarte kasutada.

Kinnipeetavatel on võimalik telefoni kasutada talle määratud telefoninumbriga.

Eelnõu § 1 punkt 7

Eelnõu § 511 lõiget 3 täiendatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu lühinimetusega „vangiregister“. Kui üleminek pikalt nimetuselt

lühinimetusele määruses puudub, on kahe erineva registri nimetuse kasutamine eksitav.

Eelnõu § 1 punktid 8, 10, 20, 25, 36, 38 ja 39

Kuna 2024. aasta 1. juunist ei avata enam paberkandjal isiklikke toimikuid, peab vangla leidma

võimaluse dokumentide ja paberite hoiustamiseks muul viisil. Vangla peab leidma

väljasõidutunnistuste, väljasõiduplaanidele esitatud hinnangute ning täidetud väljasõiduplaanide

hoiustamiseks uue asukoha. Kui varem paigutati prokuratuuri või kohtu määrus, millega piirati

kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist, vahistatu isiklikku toimikusse, siis edaspidi on see

kättesaadav vangiregistri vahendusel. Kuna määruse § 511 lõike 3 kohaselt kannab

vanglateenistuse ametnik kinnipeetava poolt esitatud telefonikõnede registreerimisega seonduvad

andmed vangiregistrisse, siis tunnistatakse kehtetuks määruse § 511 lõige 4, mille alusel tuleb

andmed kanda isiklikku toimikusse.

Määruse rakendussätteid täiendatakse §-dega 114 ja 115. Kuna juba avatud isiklikke toimikuid

säilitatakse ka edaspidi, sätestatakse asjakohased normid, mis reguleerivad isiklikes toimikutes

sisalduvaid andmeid ja nendega tutvumise korda, rakendussätete alla. Juba avatud isiklikke

toimikuid ei hävitata ning nendes sisalduvaid andmeid ei kanta üle vangiregistrisse. Uued tekkivad

andmed kantakse vangiregistrisse ning nendega on võimalik tutvuda taotluse alusel.

Eelnõu § 1 punkt 9

Vangistusseaduse muutmise seaduse (227 SE) punktidega 11 ja 26 täiendati vangistusseaduse §-

i 22 lõigetega 4 ja 5 ning §-i 32 lõikega 41, millega loodi vanglale õigus väljastada vanglaväliseks

kasutamiseks mobiiltelefon ja kinnipeetavatele kohustus seda kaasas kanda. Muudatuse üheks

eesmärgiks on õiguskorra kaitse ja julgeoleku tagamine väljaspool vanglat. Mobiiltelefonide

kasutamine kinnipeetavate poolt aitab vanglateenistusel jälgida, kas kinnipeetav käitub väljaspool

vanglat õiguskuulekalt, st viibib vanglaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas ning suhtleb

mobiiltelefoni teel üksnes nende inimestega, kellega on vangla andnud loa suhelda. Mobiiltelefoni

abil on võimalik edaspidi kinnipeetava asukohta positsioneerida. Kuna vanglale peab olema alati

teada kinnipeetava asukoht, on asukoha positsioneerimine mobiiltelefoniga kõige efektiivsem

meetod selle tagamiseks. Vangistusseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on kinnipeetava

positsioneerimise võimalust põhjendatud järgmiselt: „Kuigi asukohaandmete jälgimine vangla poolt

riivab kinnipeetava põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele, ei ole tegemist

privaatsusõiguse rikkumisega, kuivõrd riive on käesoleval juhul põhjendatud. Selleks, et riive oleks

põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede

siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas

tähenduses. Kinnipeetavale väljastatava telefoni asukohaandmete jälgimine võimaldab

vanglateenistusel jälgida, kas kinnipeetav käitub väljaspool vangla territooriumit õiguspäraselt või

mitte. Kuigi avavanglas karistust kandvad kinnipeetavad on allutatud oluliselt leebemale režiimile

kui kinnises vanglas paiknevad kinnipeetavad, on nad siiski kohustatud järgima (ava)vangla seatud

käitumisnõudeid, mis aitavad kindlustada (ava)vangistuse korrapärase täideviimise. Neid

käitumisnõudeid tuleb järgida ka väljaspool vangla territooriumit, näiteks kui kinnipeetav töötab

väljaspool vanglat või viibib muul väljasõidul. Kinnipeetavad ei tohi viibida kõrvalistes kohtades ega

suhelda kõrvaliste isikutega. Samuti võivad kinnipeetava asukohaandmed aidata tuvastada

kinnipeetava põgenemist või isegi viia tema tabamiseni. Eelnimetatud põhjusel tuleb regulatsiooni

mõista mh selliselt, et kui vangla otsustab kinnipeetavale mobiiltelefoni väljastada, pole

kinnipeetaval õigust mobiiltelefoni vastuvõtmisest keelduda.“ Samuti on selgitatud järgmist: „Kui

varjatud jälgimise puhul on rõhutud argumendile, et isiku asukohaandmete jälgimine võimaldab

saada infot tema perekondlike, poliitiliste, kutsealaste, religioossete ja seksuaalsete sidemete kohta,

siis kinnipeetavate puhul ei saa sellele argumendile omistada suurt kaalu, kuna väljasõidule lubatud

isiku sihtkoht ning väljasõidu eesmärk on vangla ja kinnipeetava poolt varem kooskõlastatud. Isiku

(võimalik) jälgimine võimaldab üksnes kinnitada, et isik kokkuleppest kinni pidas. Eelneva pinnalt

on riive kokkuvõtteks proportsionaalne ning põhiseaduspärane.“ Kuigi viidatud selgitus on välja

toodud seoses avavangla kinnipeetavale väljastatava mobiiltelefoni positsioneerimisega, kehtib

sama põhjendus ka lühiajalisel väljasõidul viibiva kinnipeetava asukoha positsioneerimise kohta.

Kinnipeetavate mobiiltelefonide kasutamisel on vanglal õigus koguda elektroonilise side seaduse §-

s 1111 nimetatud andmeid. Mobiiltelefonide väljastamise ja andmete töötlemise vajalikkuse,

sageduse ja ulatuse üle otsustab vangla, kaaludes talle teadaolevaid asjaolusid ning lähtudes

konkreetsest olukorrast, isikust ja vangla võimalustest. Vanglal ei ole kohustust väljastada

mobiiltelefon igale kinnipeetavale ning kinnipeetaval ei ole õigust nõuda mobiiltelefoni väljastamist

ja selle kasutamist. Kuna vanglateenistusel peab olema vajadusel võimalik kinnipeetavate tegevust

kontrollida, sh selleks andmeid koguda, täiendati VangS §-i 53 sättega, mis lubab kinnipeetavate

asukoha, elektroonilise suhtluse, samuti mobiiltelefonis erinevate rakenduste ja interneti kasutamise

kohta andmeid koguda ja töödelda. Andmeid, mida ei koguta vangistusseaduse § 29 lõike 21 alusel,

säilitatakse eraldi andmebaasis kuni kuus kuud. Kuus kuud on mõistlik aeg, mille jooksul on vanglal

võimalik tuvastada kinnipeetava poolt toime pandud rikkumine. Pärast säilitustähtaja möödumist või

kui andmete säilitamine ei ole enam eesmärgipärane ega vajalik, andmed kustutatakse.

Kinnipeetava enda poolt salvestatud andmed on võimalik kustutada kinnipeetaval endal enne

telefoni tagastamist vanglale.

Määrusega nähakse ette kord, mille kohaselt on kinnipeetaval lubatud kasutada mobiiltelefonis

üksnes vangla lubatud teenuseid ning kasutada rakendusi ja mobiilset internetti üksnes vangla

lubatud ulatuses. Nimetatud piirangud aitavad tagada, et kinnipeetav ei suhtleks väljaspool vanglat

isikutega, kellest ta ei ole vanglale teatanud. Suhtlus, millest vangla ei tea, sisaldab julgeolekuriski

vanglale ja võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi, sh võimaluse kinnipeetava põgenemiseks

vanglast. Kui kinnipeetav ei ole andnud vanglale teada isikutest, kellega ta telefoni teel suhtles, on

ta kohustatud seda tegema vangla nõudmise korral hiljemalt järgmisel päeval. Ühtlasi kannab

kinnipeetav kõik mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud sarnaselt vangla sees tehtavate

telefonikõnedega. Mobiiltelefoni väljastamine on vajalik ka olukordadeks, kus kinnipeetaval on vaja

vanglat teavitada olulistest asjaoludest, mis on seotud tema väljaspool vanglat viibimisega või kui

vanglal on vajadus võtta ise kinnipeetavaga ühendust. Samuti aitavad muudatused kaasa ka

avavangla kinnipeetavate taasühiskonnastamisele, kuna mobiiltelefoniga on kinnipeetaval tõhusam

korraldada enda töö ja õpingutega seonduvat.

Eelnõu § 1 punkt 11

Vangistusseaduse muutmise seaduse (227 SE) punktiga 25 muudeti vangistusseaduse §-i 311,

mille lõikega 2 loodi volitusnorm justiitsministrile veebilehtede loetelu ja interneti kaudu

kinnipeetavale võimaldavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimuste,

korra ja turvanõuete kehtestamiseks.

Paragrahviga 521 sätestatakse veebilehtede loend, millele on kinnipeetaval juurdepääs.

Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda ametlike

õigusaktide andmebaaside veebilehtedele, kohtulahendite registritele, Riigikogu veebilehele,

Riigikohtu veebilehele, Õiguskantsleri Kantselei veebilehele ning Ametlike Teadaannete

võrguväljaandele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab

elektroonilist suhtlemist. Täiendavalt on kinnipeetavatel juurdepääs tõlkerakenduse veebilehele.

Veebilehtede loetelu ei kitsendata võrreldes sellega, mis varem oli sätestatud seaduses.

Paragrahviga 522 sätestatakse teenused, mida kinnipeetavatele võib interneti vahendusel vangla

kohandatud seadmes võimaldada, kui selleks on olemas turvaline tehniline võimekus. Kinnipeetav

võib kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi, esitada vanglale pöördumisi ja

suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 nimetatud eesmärgil. Lisaks on kinnipeetavale

võimalik lubada tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teabega, mille suhtes kehtib õigusaktist tulenev

juurdepääsupiirang ja teha sisseoste veebilahenduse kaudu. Kõiki teenuseid on võimalik kasutada

vaid juhul kui selleks on olemas turvaline tehniline võimekus.

Vanglateenistus võib vangla julgeoleku, korra või muude vangistusseaduses või selle alusel

sätestatud piirangute tagamiseks piirata ligipääsu veebilehe osadele ning teha interneti ja seadme

kasutamise üle järelevalvet.

Paragrahviga 523 sätestatakse, et avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib turvalise

tehnilise võimekuse olemasolu korral vangla kohaldatud seadmes lisaks §-des 521 ja 522 sätestatule

võimaldada interneti kasutamist seoses õppimise ja töötamisega vangistusseaduse tähenduses

ning teistes vanglaga kooskõlastatud taasühiskonnastavates tegevustes, kui see toimub järelevalve

all ning on kooskõlas vangistuse eesmärkidega. Turvaline tehniline võimekus avavanglas on

laiemalt mõistetav kui kinnises vanglas, näiteks võib selle tagamiseks piirata ligipääsu teatud

veebilehtedele. Selleks, et kinnipeetav võiks internetti kasutada, peab ta selle kasutamise olema

eelnevalt vanglaga kooskõlastanud. Taasühiskonnastavate tegevuste all peetakse silmas näiteks

mitmesugustel koolitustel osalemist, dokumentide taotlemist ning asutustega suhtlemist. Oluline on,

et kinnipeetav kasutaks internetti eesmärgipäraselt ning see aitaks kaasa tema

taasühiskonnastamisele, olles samal ajal kooskõlas ka vangistuse eesmärkidega.

Paragrahviga 524 sätestatakse, et kasutaja tegevused interneti ja seadme kasutamise kohta

logitakse. Andmetele interneti ja seadme kasutamise kohta on juurdepääs Justiitsministeeriumi

vanglate osakonna ja vangla teenistujatel nende teenistusülesannetega määratud ulatuses ja viisil

ning isikul, kes teostab infotehnoloogilisi arendus-, haldus ja hooldustöid. Andmeid säilitatakse

kümme aastat alates toimingu tegemisest arvates. Logid peavad säilima teatud aja jooksul, et oleks

võimalik kontrollida interneti kasutamise õiguspärasust ning tagada seadusest tulenevad

kohustused. Logisid salvestatakse eraldi andmebaasis ning neile ligipääsu saab vaid halduri kaudu.

VangS § 29 lg 21 sätestab, vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või

kirjavahetust peab, sõnumite sisu võib kontrollida vaid seaduses sätestatud juhtudel. Interneti ja

seadme kasutamise logide säilitamise tähtaeg on sätestatud 10 aastat seoses võimalike

menetlustähtaegadega süütegude tuvastamisel. Karistusseadustiku § 81 lõike 1 p 1 järgi on

esimese astme kuriteo korral aegumise tähtaeg kümme aastat. Näiteks KarS § 255 sätestatud

kuritegelikku ühendusse kuulumise puhul on tegemist esimese astme süüteoga. Vanglateenistusel

peab olema võimalik teostada piisavalt järelevalvet interneti kasutamise üle, et viia miinimumi risk,

et kinnipeetavad paneks vanglas toime uusi kuritegusid. Pärast sätestatud säilitamistähtaja

möödumist andmed kustutakse.

Eelnõu § 1 punktid 12, 13 ja 14

Kuna kinnipeetavatel avaneb võimalus saada edaspidi pakiga asju, täpsustatakse määrust

võimalusega hoida enda juures või isiklike asjade laos asju, mida on kinnipeetavale pakiga

saadetud. Vangla sisekorraeeskirja kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või isiklike

asjade laos kuni 30 kilogrammi asju, kuid määrus ei reguleeri, kas nimetatud kaalupiirangu sisse

tuleks arvestada ka dokumendid ja kirjad. Samuti on tõusetunud küsimusi, kas nimetatud

kaalupiirang rakendub ka vahistatutele. Selge ja üheselt arusaadava praktika loomiseks lisatakse

määrusesse punkt, mille kohaselt arvestatakse kaalupiirangu sisse kinnipeetavale saadetud, vangla

antud või vanglasse saabudes kaasas olevad dokumendid ja kirjad. Vahistatutele loodud erisus

kaalupiirangu osas kaotatakse.

Eelnõu § 1 punktid 15 ja 16

Vangla sisekorraeeskirja § 60 sätestab kartseris lubatud asjade nimekirja. Kuna kinnipeetavad ei

kasuta enam helistamiseks telefonikaarte, eemaldatakse sättest võimalus võtta kartserisse

telefonikaart kaasa. Kartseris lubatud asjade nimekirja täiendatakse võimalusega võtta hügieeni

tagamiseks kaasa pesugeel, šampoon ning deodorant.

Eelnõu § 1 punktid 17 ja 18

Varem peeti kinnipeetavate asjade üle arvestust paberil oleva nimekirja alusel, kuid praeguseks on

arvestuse pidamine üle läinud elektrooniliselt vangiregistrisse, mistõttu muudetakse määruse § 61

lõikeid 2 ja 4 selliselt, et need vastaksid tegelikule olukorrale.

Eelnõu § 1 punktid 19 ja 21

Nimetatud muudatused on tehtud kehtiva regulatsiooni täpsustamiseks. Kuna määruse § 63

reguleerib lubamatute esemetega toimimist kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel, on selgema

regulatsiooni loomiseks pealkirja täpsustamine eesmärgipärane.

Eelnõu § 1 punkt 22

Vangla sisekorraeeskiri annab vanglale õiguse hävitada asi, kui selle hoidmine laos on

ebaotstarbekas või kui tegemist on toiduainega. Eelnõuga täpsustatakse regulatsiooni ning antakse

vanglale võimalus kinnipeetavaga kaasa võetud ese hävitada, kui see on lisaks eeltoodule kiiresti

riknev või selle laos hoidmine on ülemääraselt kulukas.

Eelnõu § 1 punkt 23

Määruses asendatakse sõna „erikonfiskeeritud“ sõnaga „konfiskeeritud“, kuna kehtiv õigus ei kasuta

enam mõistet „erikonfiskeeritud“.

Eelnõu § 1 punkt 24

Eelnõu punktiga 24 muudetakse määruse paragrahvi 66 lõiget 1, mille kohaselt tuleb üle 50 euro

väärtusega leitud ese üle anda kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, kui

politsei ei soovi eset vastu võtta. Eelnõuga muudetakse sätte sõnastust, kuna kehtivat praktikat

arvesse võttes ei ole sellise nõude täitmine vajalik. Kui politsei keeldub eseme vastuvõtmisest ja

eseme omanikku ei tuvastata, lähtub vangla seadusest ja korraldab eseme hoidmise,

võõrandamise, hävitamise või riigituludesse pööramise.

Eelnõu § 1 punkt 26–29

Määruse § 70 reguleerib vahistatule saadetud pakist äravõetud esemetega toimimist. Kuna

vangistusseaduse muutmise seadusega (227 SE) täiendati vangistusseadust §-ga 281 ja loodi

kinnipeetavatele võimalus pakkide saamiseks, kustutatakse määruse paragrahvis 70 viited

vahistatutele. Eelnõu punktiga 28 tunnistatakse paragrahvi 70 lõike 2 teine lause kehtetuks. Viidatud

lause kohaselt tuleb vanglal teha sätestatud toiminguid, kui paki saajat ei suudeta tuvastada. Kuna

uue regulatsiooni kohaselt tuleb saatjal enne paki saatmist esitada vanglale teavitus ning märkida

paki peale teavituse esitaja andmed, on vanglal edaspidi alati võimalik paki saatja tuvasta. Lisaks

täiendatakse paragrahvi võimalusega leitud sularaha kanda riigieelarve tuludesse ning vanglas

keelatud eseme leidmisel lähtuda keelatud esemetega toimimisele suunatud regulatsioonist.

Olukorras, kus saatja on teadlikult peitnud pakiga saata lubatud eseme sisse vanglas keelatud

eseme, on vanglal edaspidi õigus peitmiseks kasutatud ese hävitada. Kinnipeetavatele pakkide

saatmise eesmärk on võimaldada omada vanglas teatud esmatarbekaupasid, mida vangla poest ei

ole võimalik soetada või mille soetamiseks ei pruugi kinnipeetaval vabu vahendeid olla, samuti

aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Kui kinnipeetavale saadetakse lubatud

eseme sees vanglas keelatud ese, ei täida paki saatmine selleks mõeldud eesmärki ning on

vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.

Eelnõu § 1 punktid 30, 31 ja 32

Kui varem reguleeris määruse 15. peatükk vahistatu pakkide saamise korda, siis edaspidi hakkab

15. peatükk reguleerima pakkide saamise ja saatmise üldist korda. Eelnõu punkt 31 sätestab pakiga

saada lubatud esemete loetelu. Loetelu loomisel on arvestatud asjaoluga, et kinnipeetaval oleks

võimalik soetada esmavajalikke tarbekaupasid ning taasühiskonnastavaid esemeid (nt raamatud,

õppekirjandus) ka väljastpoolt vanglat. Riideesemeid ja jalanõusid on kinnipeetavale võimalik saata

vahetult enne vabanemist, kuna vabanedes ei pruugi isiklikud riided ja jalanõud enam

kinnipeetavale sobida. Samuti võib vastavalt vajadusele anda vangla direktor või tema määratud

ametnik loa riiete ja jalanõude saamiseks ka muul juhul, nt avavanglasse paigutamise ja väljaspool

vanglat viibimise korral. Kuna vangistusseaduse muutmise seadusega võib vanglateenistuse

ametnik lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumi isiklikku riietust, siis on

eesmärgipärane võimaldada sellisteks olukordadeks riided saada väljastpoolt vanglat pakiga. Kuna

vahistatute tingimused vanglas on mõneti piiratumad kui kinnipeetavatel, luuakse vahistatutele

erinorm ning neil võimaldatakse pakiga saada muu hulgas riideesemeid ja jalanõusid, kirjatarbeid

ning perioodilisi väljaandeid.

Pakis saata lubatud esemete loetelus märgitud esemeid on võimalik edaspidi saata üksnes pakiga

ning neid ei ole võimalik saata kirjaga (sh maksikirjaga). Kirjaga on määruse kohaselt võimalik saata

edaspidi üksnes marke, ümbrikuid, postkaarte ja fotosid. Nimetatud esemete kirjaga saatmise korral

ei kehti regulatsioon, mille kohaselt võib kinnipeetavale esemeid saata üks kord kalendrikuus.

Samuti ei kehti nimetatud juhul teavituse saatmise nõue.

Kinnipeetavale saadetud paki maksimaalseks mõõduks võib olla 65 cm pikkust, 40 cm kõrgust ja

40 cm laiust. Sellist pakki on võimalik kontrollida vangla turvaseadmetes ning sellele vastab Omniva

määratud L-mõõtmetega pakk. Vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel võib vangla täiendavalt

piirata paki suurust ja kaalu ning otsustada saata lubatud esemete koguse ja omaduste üle. Kuna

kinnipeetava laos ja kambris või toas olevate asjade kogukaal ei või ületada 30 kg, võib vangla

piirata saata lubatud asjade ühikuid ning keelduda paki vastuvõtmisest, kui kinnipeetaval on

kogukaal täitunud. Määrusesse luuakse kinnipeetavatele võimalus saata pakiga vanglast välja

esemeid, et vältida 30 kg piirangu täitumist ja asjade üleliigset ladustamist laos. Kinnipeetav võib

pakiga välja saata üksnes esemeid, mis on tema isiklike asjade nimekirjas, ja kasutada selleks

ettenähtud ja vangla vahendusel soetatud pakendit. Paki saatmisega seotud kulud kannab

kinnipeetav või temaga seotud väljaspool vanglat viibiv isik.

Kinnipeetaval on lubatud kaalupiiranguga 10 kg pakki saada üks kord kalendrikuus. Postiga

saadetud pakk peab vastama nõuetele, mis postiteenuse osutaja on kehtestanud. Enne paki

saatmist on saatja kohustatud esitama vanglale digitaalselt allkirjastatud teavituse paki saatmise

kohta, milles toob välja loetelu saadetavatest esemetest ja ainetest ning nende koguse. Vanglal on

kohustus vastata teavitusele 5 tööpäeva jooksul selle registreerimisest, kui paki vastuvõtmisest

keeldutakse. Kui vangla hinnangul on kinnipeetavale paki saatmine võimalik, ei ole vanglal vaja

teavitusele vastata ning saatjal on õigus 5 tööpäeva möödudes pakk kinnipeetavale saata. Vangla

hindab paki saatmise võimalikkust, kontrollides muu hulgas asjaolu, kas kinnipeetavale saadetavate

asjade loetelu vastab määrusele, kas kalendrikuu jooksul on kinnipeetavale pakki saadetud ning

kas laos olevate esemete kaal ei ületa 30 kg piirangut.

Vanglasse edastatud paki peal peab olema märgitud teavituse esitaja ees- ja perekonnanimi. Nõue

aitab vältida olukordi, kus vangla võtab vastu kolmanda isiku poolt saadetud paki, mille kohta

teavitust ei esitatud, kuid seostab seda teavituse esitamise alusel saadetud pakiga.

Vanglateenistusel on õigus kõigi kinnipeetavale saadetud pakkide sisu kontrollida, et veenduda,

seal ei ole esemeid, millest paki saatja vanglat eelnevalt ei teavitanud või vanglas keelatud esemeid.

Eelnõu § 1 punktid 33, 34 ja 35

Lisaks postipakile annab vangistusseadus võimaluse tuua kinnipeetavale pakk isiklikult vanglasse.

Eelnõuga eemaldatakse määruse paragrahvist 75 erisus tuua käsipakki üksnes vahistatutele. Paki

toonud isik peab esitama vanglale määruse lisas 6 sätestatud taotluse ning vanglal on kohustus

võrrelda taotluses märgitud isikuandmeid paki toonud isiku isikut tõendava dokumendiga. Vanglal

peab olema teadmine, kelle poolt pakk isikule saadetakse, kuna vangistusseaduse muutmise

seadusega muudeti karistusseadustiku § 325 lõikes 1 sätestatud süüteo katse karistatavaks.

Kuna postipaki edasisaatmise paragrahv ja kartseris oleva vahistatu pakiga toimimine puudutas

määruses üksnes vahistatuid, tehakse muudatus, millega olemasolev regulatsioon kohaldub

edaspidi ka kinnipeetavatele saadetud pakkide korral.

Eelnõu § 1 punkt 37

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks määruse § 88 lõige 3, mille kohaselt ei paigutata

registreerimislehte isiklikku toimikusse. Kuna isiklikke toimikuid ei avata alates 1. juunist 2024.

aastal, ei ole põhjendatud reguleerida väljasõiduga seonduva registreerimislehe isiklikku toimikusse

paigutamata jätmist.

Eelnõu § 2

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusega laiendatakse vanglas kinni peetavate isikute interneti kasutamise võimalusi,

võimaldatakse avavanglas ja väljaspool vanglat liikuvale kinnipeetavale mobiiltelefoni kasutada,

pikendatakse lühiajalise kokkusaamise aega ning tehnilise võimekuse olemasolul luuakse

võimalus viia kokkusaamisi ellu telesilla vahendusel. Määrusega antakse kinnipeetavatele

võimalus saada väljastpoolt vanglat pakke ning täpsustatakse vanglas keelatud, leitud ja

lubatud esemete regulatsiooni. Samuti muudetakse isiklike toimikute avamise, hoidmise ja

täitmisega seotud sätteid.

Sihtrühm

1. Määrus avaldab mõju kinnipeetavatele (sh vahistatutele, arestialustele), kuna valdav osa

punktidest on seotud kinnipeetavatele loodud võimalustega vanglas.

2. Määrus avaldab mõju Tartu, Viru ja Tallinna vanglale, kuna muudatustega võib kaasneda

tööprotsesside muutmise vajadus vanglas.

3. Muudatused avaldavad mõju kinnipeetavate lähedastele.

Kaasnev mõju

1) Mõju kinnipeetavatele

a) Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Määrus avaldab mõju kinnipeetavatele, kes

viibivad vanglas ning soovivad kasutada määrusega loodud võimalusi. Kinnipeetavatel

avaneb võimalus viibida lühiajalisel kokkusaamisel korraga neli tundi ning teha seda

tehnilise lahenduse loomisel telesilla vahendusel. Määrus avaldab mõju süüdimõistetutele,

kellele avaneb võimalus saada väljastpoolt vanglat pakke, ning kes seda võimalust

kasutavad. Mobiiltelefoni kasutamise võimaluse loomine, asukohaandmete jälgimise õigus

ning nendega seonduv andmete töötlus avaldab mõju kinnipeetavatele, kes viibivad

avavanglas või kes kasutavad võimalust minna lühiajalisele väljasõidule ning kellele vangla

telefoni väljastab. Kuna edaspidi ei ole võimalik saata esemeid kirja teel, avaldab määrus

mõju ka nendele kinnipeetavatele, kellele saadeti esemeid väljastpoolt vanglat kirja teel.

2023. aasta 10. detsembri seisuga on vahistatuid ja süüdimõistetuid vanglates kokku 1848.

Määruse muudatused avaldavad mõju kinnipeetavatele, kes määrusega loodavaid

võimalusi kasutama hakkavad. Kuna määruse muudatustega seonduvaid võimalusi on

võimalik kasutada enamikul kinnipeetavatest, on mõjutatud sihtrühma suurus vähemalt

keskmine.

b) Mõju ulatus on keskmine. Kinnipeetavatel, kes hetkel saavad esemeid kirjaga, tuleb harjuda

uue olukorraga, kuna edaspidi on võimalik saada määruses loetletud esemeid pakiga.

Määruse muudatused, mis on seotud interneti kasutamise võimaluste laiendamisega,

mobiiltelefoni kasutamise võimaldamisega, kokkusaamiste aja pikendamisega ning

kartseris lubatud asjade loetelu täiendamisega, avaldavad eelduslikult kinnipeetavatele

positiivset mõju. Kuna tänapäeval on vanglas väljaspool paljusid teenuseid võimalik saada

interneti vahendusel, aitab muudatus kaasa ka kinnipeetavate taasühiskonnastamisele.

Kinnipeetava positsioneerimine mobiiltelefonidega või hilisem telefoni kasutamisega seotud

andmete kontrollimine võib teatud määral tekitada kinnipeetavatele ebamugavusi, kuid

sellega ei põhjustata olukorda, kus kinnipeetavad peavad enda käitumist muutma.

Andmetöötlus ei avalda kinnipeetavatele ulatuslikku mõju, kuna ka enne määruse

jõustumist pidi vanglale olema teada, kus kinnipeetav viibib ja kellega suhtleb.

c) Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi määruse muudatused on püsivad, on nendega

kohanemise vajadus ajutine. Kinnipeetavatel on võimalik taotleda lühiajalist kokkusaamist

vähemalt üks kord kuus ning pakkide saamise õigus on edaspidi üks kord kalendrikuus,

mistõttu ei toimu nimetatud tegevused tihti. Kinnipeetavatel on edaspidi võimalik kasutada

internetiteenuseid mõneti laiemalt. Mõju avaldumise sagedus on hinnatud väikeseks, kuna

määruse loomine ja seal sisalduvad muudatused võrreldes kehtiva praktikaga toovad kaasa

küll ajutise kohanemisvajaduse, kuid kehtima hakkav regulatsioon ei avalda

kinnipeetavatele mõju igapäevaselt.

Mobiiltelefonide kasutamisega ja positsioneerimisega seotud andmete töötlus mõjutab

isikuid üksnes nendel päevadel ja juhtudel, kui isik viibib väljaspool vanglat, talle on pandud

kohustus võtta endaga kaasa mobiiltelefon ning vangla on otsustanud andmeid kontrollida.

Kuna vangla lähtub mobiiltelefonide väljastamisel erinevatest kaalutlustest ning ei anna

igale kinnipeetavale igal väljakäigul mobiiltelefoni kaasa, samuti ei töötle ilma põhjendatud

vajaduseta andmeid, ei saa pidada andmetöötlusega seotud mõju avaldumist

kinnipeetavatele sagedaseks.

d) Ebasoovitav mõju võib kaasneda kinnipeetavatele, kes on varem saanud esemeid

maksikirjaga, kuid uue regulatsiooni kohaselt hakkab saama neid pakiga. Kuigi saata

lubatud esemete nimekiri võib olla mõnevõrra piiratum, võimaldab see saata ka esemeid,

mis maksikirja ümbrikusse ei mahtunud. Kuna määruses tehtavad muudatused avaldavad

kinnipeetavatele eelduslikult positiivset mõju, on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike.

Kinnipeetavate asukohaandmete jälgimine ja mobiiltelefonidega seotud andmetöötlus võib

teatud määral tekitada kinnipeetavates ebamugavustunnet, kuid ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on väike, kuna vanglatele on ka praegu teada kinnipeetava viibimise koht

kindlal ajahetkel ning inimesed, kellega kinnipeetav suhtleb. Kuna andmetöötlus on vajalik

veendumaks, et kinnipeetav käitub väljaspool vanglat õiguspäraselt, võib sellega kaasnevat

ebamugavust pidada vältimatuks.

Lähtudes neljast mõju olulisuse kriteeriumist, ei ole kokkuvõttes mõju kinnipeetavatele

oluline.

2) Mõju vanglatele

a) Mõjutatud sihtrühma suurus on suur, kuna muudatusega kaasnev mõjutab kõiki kolme

Eestis asuvat vanglat.

b) Mõju ulatus on keskmine, kuna määruse jõustumisel tuleb vanglatel üle vaadata parajasti

toimivad tööprotsessid. Kuna määrus kehtestab uudse süsteemi pakkide saatmisel

vanglatesse, peavad vanglaametnikud muutustega kohanema ning viima ellu protsessid,

mis aitavad kõige tõhusamalt ja efektiivsemalt kaasa määruses sätestatud nõuete

täitmisele. Muudatused võivad kaasa tuua vajaduse planeerida tavapäraseid tegevusi

ümber ning ressursse teisiti, kuid kuna vahistatute pakkide vastuvõtmine oli ennegi vangla

ülesanne ning kinnipeetavatele saadeti esemeid maksikirjaga, ei too see kaasa ulatuslikku

töökoormuse kasvu. Kuna kinnipeetavate pakkidega tegelevad vanglates konkreetsed

ametnikud, ei mõjuta muudatus kõiki vangla teenistujaid.

Lühiajaliste kokkusaamiste pikendamine ajaliselt ning mobiiltelefonide kasutuselevõtmine

ei too kaasa olulisi muutusi ning pikaaegset kohanemisvajadust. Vanglateenistujad jätkavad

oma seniste tööülesannete täitmist kinnipidamise korraldamisel ja järelevalve tagamisel.

Vanglaametnikele on edaspidi järelevalve teostamisel abiks mobiiltelefoni kasutamine

kinnipeetavaga suhtlemisel ja tema positsioneerimisel. Samuti ei avalda olulist mõju

ametnikele isiklike toimikute avamisega seonduva regulatsiooni muutmine, kuna samad

andmed kantakse vangiregistrisse. Seega nimetatud muudatuse tõttu ametnike tegevuses

olulisi muutusi ei toimu. Samuti ei kohusta määrus vanglatel kinnipeetavatele kõiki

internetiteenuseid kohe pakkuma, vaid annab selleks võimaluse.

c) Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi vanglatel tuleb muudatuste jõustumisel üle

vaadata oma sisemised tööprotsessid, avaldab see ametnikele mõju ajutiselt. Ametnikud

omandavad teadmised ja oskused uutest ülesannetest ning harjuvad uute lahendustega.

Kuna vanglates on erinevate tööülesannete jaoks omaette ametnikud, ei puuduta kõik

tehtavad muudatused kõiki vanglateenistujaid. Ametnikule avaldab määruse muudatus

mõju üksnes siis, kui ta on seotud konkreetse tööülesande täitmisega, nt kokkusaamise

korraldamisega, pakkide vastuvõtmisega jne.

d) Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna negatiivse iseloomuga mõjude

kaasnemist ametnikele ei ole ette näha. Ametnikud peavad mõningal määral uute

muudatustega kohanema, kuid seda võib pidada ajutiseks. Muudatused avaldavad

ametnikele pigem positiivset mõju, kuna võimaldavad üle minna digiteenustele. Samuti

ühtlustub vanglates praktika seoses esemete saatmistega, mis tagab selge töökorralduse

ka neile ametnikele, kes soovivad tööalaselt liikuda eri vanglate vahel.

Lähtudes neljast mõju olulisuse kriteeriumist, ei ole kokkuvõttes mõju vanglatele oluline.

3) Mõju kinnipeetavate lähedastele

a) Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Määrus avaldab mõju nende kinnipeetavate

lähedastele, kes soovivad määrusega loodud võimalusi kasutada.

b) Mõju ulatus on väike, kuna ei eelda lähedastelt täiendavat kohanemist ega tegevusi.

Pakkide saatmise võimaluse loomine ei pane lähedastele isikutele kohustust pakke saata,

kuid annab võimaluse seda soovi korral teha. Kuna lähedastel isikutel on ka edaspidi

võimalik käia füüsiliselt vanglas kokkusaamistel, ei too telesilla vahendusel kokkusaamise

võimaldamine kaasa muutusi. Telesilla vahendusel kokkusaamiste võimaldamine avaldab

kinnipeetavate lähedastele eelduslikult positiivset mõju, kuna pika vahemaa tõttu ei ole

lähedasel isikul võimalik alati füüsiliselt vanglasse kohapeale tulla. Nimetatud lahendus

aitab kaasa peresidemete säilimisele.

c) Mõju sagedus on väike, kuna määruse muudatused puudutavad üksnes neid lähedasi, kes

soovivad kinnipeetavatele vanglasse pakke saata või tulevikus telesilla vahendusel

kokkusaamisi korraldada.

d) Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha, kuna määruse loomine ja seal sisalduvad

muudatused võrreldes hetkepraktikaga ei too kaasa kinnipeetavate lähedastele

negatiivseid muutusi.

Lähtudes neljast mõju olulisuse kriteeriumist, ei ole kokkuvõttes mõju kinnipeetavate

lähedastele oluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Vangistusseadusega loodud võimalus minna üle digilahendustele eeldab tahvelarvutite

kasutuselevõtmist vanglates. Praeguseks on soetatud 200 tahvelarvutit, mille kulud kaeti

riigieelarvest. Mobiiltelefonide kasutuselevõtuga on plaanis soetada riigieelarvest vanglatele

200 mobiiltelefoni. Võrgutööde ja e-toimiku arendamisega seotud kulud kaetakse

struktuurifondist. Vangistusseaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt luuakse tehnilised

võimalused lahenduste kasutamiseks eelarveliste vahendite eraldamisel ning täpsemad

hinnangud eeldatavatele kuludele selguvad enne vastavate arendustööde tegemist.

6. Määruse jõustumine

Määruse punktid 3, 8, 10, 20, 25, 36, 37, 38 ja 39 jõustuvad 2024. aasta 1. juunil. Kuna alates

2024. aasta 1. juunist ei avata vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele

isiklikku toimikut, jõustuvad määruse punktid 3, 8, 10, 20, 25, 36, 37, 38 ja 39 üldisest korrast

erinevalt. Muus osas jõustub määrus üldises korras, kuna ei nõua täiendavaid tegevusi ega

rakendamiseks üleminekuaega. Vanglad on määruse muudatustest teadlikud ning arvestanud

tööprotsesside muutmise vajadusega määruse jõustumisel.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu ei esitata EIS-i kooskõlastamiseks, kuna määruses kavandatud muudatused

puudutavad vaid vanglateenistust ega mõjuta teisi asutusi. Vanglad on määruse muudatustest

teadlikud.