Teenistuse korraldamine

EELNÕU

19.01.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 128 lõike 53 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse tegevväelasele tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja

nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest täiendava lisatasu maksmise kord.

§ 2. Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmine

(1) Tegevväelasele võib maksta lisatasu lähtuvalt tegevteenistuses oldud aja eest järgmiselt:

1) 10. aasta täitumisel 10 protsenti põhipalgast;

2) 15. aasta täitumisel 15 protsenti põhipalgast;

3) 20. aasta täitumisel 20 protsenti põhipalgast.

(2) Tegevteenistuses oldud aega arvestatakse täisaastates ning lisatasu saamise õigus tekib

alates selle kuu algusest, mil täitub tegevteenistuses olemise aasta.

§ 3. Piirkondliku eripära eest lisatasu maksmine

Tegevväelase nimetamisel sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale, mille teenistuskoha

asukoht paikneb käesoleva määruse lisas 1 toodud piirkonnas, makstakse ametikohal olemise

ajal täiendavat lisatasu käesoleva määruse lisas 1 toodud ulatuses.

§ 4. Nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest lisatasu maksmine

(1) Tegevväelasele, kes on omandanud tema rahuaja ametikohale ettenähtud sõjaväelise

väljaõppe nõuetest kõrgema kvalifikatsiooni, võib maksta täiendavat lisatasu.

(2) Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused on toodud käesoleva määruse lisas 2.

§ 5. Lisatasude maksmise ulatus

Kui käesolevas määruses sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ületab 30

protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast, vähendatakse tegevväelasele ette nähtud

kvalifikatsiooni või piirkonna eest makstavat lisatasu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

Lisa 1. Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused

Lisa 2. Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused

1

Kaitseministri määruse „Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Eelnõu on seotud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõuga (664 SE II), millega loodi võimalus maksta tegevväelastele

täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema

kvalifikatsiooni omandamise eest.

Määruse kehtestamise eesmärk on luua paindlik regulatsioon, mis võimaldab kaitseministril

kehtestada täiendavate lisatasude maksmise kord ja ulatus.

Uue lisatasude maksmise süsteemiga tekib võimalus hüvitada tegevväelastele teenistuskohaga

seonduvaid ajutisi ebamugavusi, toetada rotatsiooniplaanide täitmist ning motiveerida

nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooniga tegevväelasi.

Kaitseväe motivatsioonisüsteem peab toetama pikaaegset karjäärimudelit. Määrusega

kehtestatavad lisatasud on strateegiline personalipoliitika meede, mille eesmärk on hoida

teenistuses kogenud tegevväelasi, vähendada kaadrivoolavust ja motiveerida tegevväelaste

pidevat kutsealast arengut. Seeläbi kasvab Kaitseväe operatiivvõimekus ning tagatakse riigi

julgeoleku stabiilsus ja kompetents pidevalt muutuvas ohukeskkonnas. Selline lisatasude

maksmise võimalus väärtustab tegevväelase panust, aitab valdkonnal hoida kõrgelt

kvalifitseeritud personali ning suurendab kogu personalisüsteemi paindlikkust. Lisatasude

ülempiir on 30 protsenti põhipalgast, mis tagab tasakaalu motivatsioonipaketi ja

personalieelarve eesmärgipärase kasutamise vahel.

Lisatasude üle arvestuse pidamine võib mõnel määral suurendada palgaarvestusega tegelevate

ametnike töökoormust, kuna piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni

omandamise eest lisatasude määramine ja arvestus toimub üksikjuhtumi põhiselt.

Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu määramine ja arvestus on tehtav automaattoiminguna,

sest andmed tegevväelaste staaži kohta on kättesaadavad personaliarvestuse andmekogus.

Tegevväelaste koormust muudatus ei mõjuta. Lisatasude määramine toimub käesoleva määruse

alusel ja korras ning lisatasu saamiseks ei pea tegevväelane omapoolseid täiendavaid

toiminguid tegema.

Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti

kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu koostamise eest

vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

2

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tegevväelasele

täiendava lisatasu maksmise võimalused tegevteenistuses oldud aja, nõutavamast kõrgema

kvalifikatsiooni omandamise ja piirkondliku eripära eest.

Tegevväelaste palgakorraldus ja lisatasude maksmise võimalused on reguleeritud avaliku

teenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seadusega (edaspidi KVTS). Seni kehtinud põhimõtete

kohaselt võib lisatasu kalendriaasta jooksul maksta tegevväelase põhipalgale juurde kuni 20

protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast. Vastav nõue aga seab piirangud tegevväelastele

ajutiselt teatud perioodil lisatasu või kõrgendatud palga maksmiseks.

Kuna tegevväelasele ei saa maksta lisatasu ega toetust, mille maksmise õigus ei tulene seadusest

(KVTS § 128 lõige 5), täiendati eelnõuga 664 SE KVTS-i sättega, mis võimaldab ministril

kehtestada täiendavate lisatasude maksmise tingimused, kord ja ulatus. Käesoleva korra

kehtestamine tagab keskse kontrolli lisatasude üle ning eesmärgipärasema eelarve kasutamise.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise kord ja ulatus.

Tegevväelaste teenistus on pikaajaline investeering, mis nõuab kogemuse järjepidevust.

Tegevväelase töö iseloom eeldab oskusi ja otsustusvõimet, mida ei ole võimalik omandada

ainult koolitusel – need kujunevad aastatepikkuse praktika, õppuste, rahvusvaheliste sõjaliste

operatsioonide ja kriisiolukordade kogemuse kaudu. Tegevteenistuses oldud ajaga kasvab

tegevväelase võime hinnata riske, juhtida üksusi ning tegutseda pingelistes ja muutlikes

keskkondades. Kokkuvõttes on tegevteenistuses oldud aja eest makstav lisatasu osa

konkurentsivõimelisest palgasüsteemist, mis aitab hoida organisatsiooni võimekust võrreldes

teiste tööturusektoritega.

Määruses sätestatakse, et tegevteenistuses oldud aja eest võib hakata lisatasu maksma 10. aasta

täitumisel 10 protsenti, 15. aasta täitumisel 15 protsenti ja 20. aasta täitumisel 20 protsenti.

Lisatasu protsendi arvestamisel lähtutakse vaid tegevteenistuses oldud ajast, s.t sinna hulka ei

arvestata ajateenistuses, vabatahtlikus teenistuses ega reservteenistuses viibitud aega. Lisatasu

suurust arvestatakse tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha põhipalgast.

Lisatasu maksimaalne määr on 20 protsenti. Seega, kui isik on olnud tegevteenistuses rohkem

kui 20 aastat, jääb tema lisatasu suuruse arvestamise protsendiks 20. Tegevteenistuses oldud

aega arvestatakse täisaastates ja lisatasu saamise õigus tekib alates selle kuu algusest, mil täitub

tema tegevteenistuses olemise aasta.

Eelnõu §-s 3 kehtestatakse piirkondliku eripära eest lisatasu maksmise kord ja ulatus.

Kõik kaitseväe struktuuriüksused, sõltumata asukohast, peavad tagama kõrge valmisoleku. Kui

mõnes piirkonnas on personali värbamine või hoidmine keerulisem, võib see mõjutada riigi

julgeolekut tervikuna.

Piirkondliku eripära eest makstava lisatasu liigiga nähakse ette võimalus maksta lisatasu

tegevväelasele, kelle rahuaja ametikoha teenistuskoht paikneb piirkonnas, kus

teenistustingimused on väljakutsete rohkemad ja seetõttu on vastavasse piirkonda keerulisem

tegevväelasi roteerida. Kuigi tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel ei ole tegevväelase

nõusolek nõutav (välja arvatud madalamale rahuaja ametikohale nimetamisel), on

rotatsiooniplaanide täitmisel kujunenud probleemsed piirkonnad, kus paiknevaid

struktuuriüksuseid on keeruline mehitada – näiteks kaugus elukohast ja asukoht, kuhu

tegevväelased pigem ei soovi asuda, mistõttu nad otsustavad teenistusest lahkuda. Toetamaks

3

tegevväelaste rotatsiooni ka paikkonda, kuhu üldjuhul ei soovita minna, otsustatakse maksta

tegevväelasele rotatsiooniperioodil iga kuu täiendavat lisatasu.

Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused vastavalt piirkonnale kehtestatakse määruse lisas 1.

Praegu kehtestatav piirkond on Ida-Virumaa ning Ida-Virumaa lisatasu suurus on 20 protsenti.

Piirkondlik lisatasu toetab regionaalset julgeolekut ning aitab tagada, et kõik Kaitseväe üksused

oleksid mehitatud kompetentse ja motiveeritud personaliga.

Eelnõu §-s 4 kehtestatakse nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest lisatasu

maksmise kord.

Kaitsevägi vajab laiapõhjaliselt ja pidevalt arenevaid spetsialiste. Tegevväelaste töö eeldab

elukestvat õpet ning enesetäiendamist. Kui tegevväelane omandab kvalifikatsioone, mis

ületavad tema ametikoha miinimumnõudeid, toob see kaasa suure lisaväärtuse

organisatsioonile. Nõutavamast kõrgem kvalifikatsioon on näiteks kõrgem haridus, läbitud

rahvusvahelised kursused, omandatud erialaspetsiifilised sertifikaadid (nt eriväljaõpe, tehniline

kvalifikatsioon), juhendaja-, instruktori- või keeleoskused, mida ametikoht ei nõua, kuid mis

suurendavad üksuse võimekust.

Teatud spetsiifilise funktsiooniga ametikohtadel on oluline, et tegevväelane täiendaks pidevalt

oma erialaoskusi kutsekvalifikatsiooni uuendamise kaudu. Näiteks praegu Kaitseväes

kasutuses olevate lahingmasinate hooldus ja remont eeldavad juba suuremaid ja veelgi

spetsiifilisemaid teadmisi, mistõttu on oluline, et remonditöid ja hooldust teostav personal

hoiaks oma oskused ja teadmised ajakohasena ning kutsestandarditele vastavana.

Kutsestandardid kehtestatakse kutsenõukogus ja kutsestandardi omandamisel väljastatakse

kutsekvalifikatsioon.

Loetelu lisatasu suurustest ja kvalifikatsioonidest, mille omandamise eest nähakse ette lisatasu

maksmine, on toodud määruse lisas 2. Määruse lisas kehtestatakse loetelu kvalifikatsioonidest

valdkondadena ning vastavasse valdkonda kuuluva kutsekvalifikatsiooni tase ja selle eest

ettenähtav lisatasu suurus. Praegu nähakse ette lisatasu maksmine liikurmasinamehaanikule

(valdkond), mootorsõidukidiagnostik, tase 4, ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5.

Kutsekvalifikatsiooni omandamise eest makstava lisatasu suurus on 150 eurot.

Kõrgema kvalifikatsiooni eest lisatasu kehtestamine tunnustab ja motiveerib tegevväelasi

omandama ning arendama selliseid pädevusi, mis tõstavad kogu Kaitseväe kutsealast taset ning

vähendavad vajadust väliste teenuste ja koolituste järele.

Eelnõu §-s 5 kehtestatakse lisatasude maksmise ulatus.

Määruses sätestatud põhimõtte kohaselt ei tohi tegevväelasele ühes kalendriaastas makstavate

lisatasude kogusumma ületada 30 protsenti tema aastasest põhipalgast. Näiteks kui

tegevväelasel on käesolevast määrusest tulenev õigus saada lisatasu tegevteenistuses oldud aja

eest 20 protsenti ning lisaks piirkondliku eripära eest samuti 20 protsenti ja

kutsekvalifikatsiooni eest 150 eurot, siis need kokku ületavad juba ette nähtud 30-protsendilise

lisatasu ulatuse piirangu. Seetõttu nähakse niisuguste juhtumite puhul ette, et lisatasu suuruseid

tuleb korrigeerida, vähendades lisatasusid kas siis piirkondliku eripära või kutsekvalifikatsiooni

omandamise eest, kuid tegevteenistuses oldud aja eest makstavat lisatasu suurust ei vähendata.

4

Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmine on otseselt seotud isiku kauaaegse karjääri

ja kogemuse tunnustamisega ning peab vastama isiku tegelikule tegevteenistuses oldud aja

arvestamisele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Käesoleva regulatsiooni eesmärk on tugevdada kaitsevaldkonna personalipoliitikat, tagada

tegevväelaste motiveeritus ning suurendada riigikaitsesüsteemi operatiivset suutlikkust

olukorras, kus julgeolekukeskkond on muutlik ning nõuab suurt professionaalsust ja

valmisolekut. Täiendavate lisatasude maksmine kasvatab tegevväelaste motivatsiooni ja üldist

rahulolu Kaitseväe personalipoliitika ja Kaitseväe kui õiglase tööandjaga ning toetab stabiilset

karjäärimudelit, mis on nüüdisaegse Kaitseväe üks alustalasid.

Ilma täiendavate meetmete kehtestamiseta muutub kvalifitseeritud personali hoidmine

keeruliseks. Kavandatavad muudatused hõlmavad motiveeriva palgakorralduse kehtestamist,

tagavad inimvara jätkusuutliku järelkasvu, toetavad tegevväelaste motiveeritust ja teenistuses

püsimist ning loovad eeldused Riigikaitse arengukavades kirjeldatud personalivajaduste

täitmiseks. Ilma täiendavate lisatasudeta väheneb Kaitseväe suutlikkus hoida ja arendada

professionaalset, motiveeritud ja kõrgtasemel sõjalist personali.

Käesoleva määruse kehtestamine avaldab riigi julgeolekule otsest ja mõõdetavat kasu.

Seisuga 01.12.2025 on tegevteenistuses 3800 tegevväelast.

Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu saamise õigus sihtrühma lõikes jaguneb järgmiselt:

10-aastase tegevteenistusstaažiga tegevväelasi on 630, 15-aastase staažiga samuti 630 ning

20-aastase ja rohkema staažiga tegevväelasi on 1280. Ülejäänud tegevväelastel on

teenistusstaaži alla 10 aasta.

Piirkondliku eripära eest lisatasu saamise õigus oleks 167 tegevväelasel, kelle teenistuskoht

asub Ida-Virumaal.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnev kulu on planeeritud Kaitseväe eelarvesse. Tegevteenistuses

oldud aja eest lisatasu maksmisega kaasnevaks kuluks on planeeritud riigikaitse arengukavas

aastateks 2026–2029 kokku 97,7 miljonit eurot. Piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema

kvalifikatsiooni omandamise eest kehtestatav lisatasude kulu kaetakse olemasoleva

tegevväelaste palgafondi vahendite arvelt. Määruse rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

5

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja

arvamuse andmiseks Kaitseväele.

Kaitseministri … määruse nr

„Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“

LISA 1

Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused

Piirkond Lisatasu ulatus

1 Ida-Virumaa 20%

Kaitseministri … määruse nr

„Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“

LISA 2

Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused

Valdkond Omandatud

kvalifikatsioon

Lisatasu ulatus

1 Liikurmasinamehaanik Mootorsõidukidiagnostik,

tase 4

150 eurot

Mootorsõidukidiagnostik,

tase 5

150 eurot

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 03.02.2026 nr 5-2/26/2

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Kaitseministri määruse "Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus" kehtestamine Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20260119_LisatasuEE

20260119_Lisatasu_SK 20260119_Lisatasu_lisa1 20260119_Lisatasu_lisa2

Gerli Morell [email protected]