| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-2/26/2 |
| Registreeritud | 03.02.2026 |
| Sünkroonitud | 04.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
19.01.2026
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 128 lõike 53 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse tegevväelasele tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja
nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest täiendava lisatasu maksmise kord.
§ 2. Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmine
(1) Tegevväelasele võib maksta lisatasu lähtuvalt tegevteenistuses oldud aja eest järgmiselt:
1) 10. aasta täitumisel 10 protsenti põhipalgast;
2) 15. aasta täitumisel 15 protsenti põhipalgast;
3) 20. aasta täitumisel 20 protsenti põhipalgast.
(2) Tegevteenistuses oldud aega arvestatakse täisaastates ning lisatasu saamise õigus tekib
alates selle kuu algusest, mil täitub tegevteenistuses olemise aasta.
§ 3. Piirkondliku eripära eest lisatasu maksmine
Tegevväelase nimetamisel sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale, mille teenistuskoha
asukoht paikneb käesoleva määruse lisas 1 toodud piirkonnas, makstakse ametikohal olemise
ajal täiendavat lisatasu käesoleva määruse lisas 1 toodud ulatuses.
§ 4. Nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest lisatasu maksmine
(1) Tegevväelasele, kes on omandanud tema rahuaja ametikohale ettenähtud sõjaväelise
väljaõppe nõuetest kõrgema kvalifikatsiooni, võib maksta täiendavat lisatasu.
(2) Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused on toodud käesoleva määruse lisas 2.
§ 5. Lisatasude maksmise ulatus
Kui käesolevas määruses sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ületab 30
protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast, vähendatakse tegevväelasele ette nähtud
kvalifikatsiooni või piirkonna eest makstavat lisatasu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimo Kuusk
Kantsler
Lisa 1. Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused
Lisa 2. Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused
1
Kaitseministri määruse „Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“
eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Eelnõu on seotud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga (664 SE II), millega loodi võimalus maksta tegevväelastele
täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema
kvalifikatsiooni omandamise eest.
Määruse kehtestamise eesmärk on luua paindlik regulatsioon, mis võimaldab kaitseministril
kehtestada täiendavate lisatasude maksmise kord ja ulatus.
Uue lisatasude maksmise süsteemiga tekib võimalus hüvitada tegevväelastele teenistuskohaga
seonduvaid ajutisi ebamugavusi, toetada rotatsiooniplaanide täitmist ning motiveerida
nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooniga tegevväelasi.
Kaitseväe motivatsioonisüsteem peab toetama pikaaegset karjäärimudelit. Määrusega
kehtestatavad lisatasud on strateegiline personalipoliitika meede, mille eesmärk on hoida
teenistuses kogenud tegevväelasi, vähendada kaadrivoolavust ja motiveerida tegevväelaste
pidevat kutsealast arengut. Seeläbi kasvab Kaitseväe operatiivvõimekus ning tagatakse riigi
julgeoleku stabiilsus ja kompetents pidevalt muutuvas ohukeskkonnas. Selline lisatasude
maksmise võimalus väärtustab tegevväelase panust, aitab valdkonnal hoida kõrgelt
kvalifitseeritud personali ning suurendab kogu personalisüsteemi paindlikkust. Lisatasude
ülempiir on 30 protsenti põhipalgast, mis tagab tasakaalu motivatsioonipaketi ja
personalieelarve eesmärgipärase kasutamise vahel.
Lisatasude üle arvestuse pidamine võib mõnel määral suurendada palgaarvestusega tegelevate
ametnike töökoormust, kuna piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni
omandamise eest lisatasude määramine ja arvestus toimub üksikjuhtumi põhiselt.
Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu määramine ja arvestus on tehtav automaattoiminguna,
sest andmed tegevväelaste staaži kohta on kättesaadavad personaliarvestuse andmekogus.
Tegevväelaste koormust muudatus ei mõjuta. Lisatasude määramine toimub käesoleva määruse
alusel ja korras ning lisatasu saamiseks ei pea tegevväelane omapoolseid täiendavaid
toiminguid tegema.
Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti
kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu koostamise eest
vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
2
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tegevväelasele
täiendava lisatasu maksmise võimalused tegevteenistuses oldud aja, nõutavamast kõrgema
kvalifikatsiooni omandamise ja piirkondliku eripära eest.
Tegevväelaste palgakorraldus ja lisatasude maksmise võimalused on reguleeritud avaliku
teenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seadusega (edaspidi KVTS). Seni kehtinud põhimõtete
kohaselt võib lisatasu kalendriaasta jooksul maksta tegevväelase põhipalgale juurde kuni 20
protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast. Vastav nõue aga seab piirangud tegevväelastele
ajutiselt teatud perioodil lisatasu või kõrgendatud palga maksmiseks.
Kuna tegevväelasele ei saa maksta lisatasu ega toetust, mille maksmise õigus ei tulene seadusest
(KVTS § 128 lõige 5), täiendati eelnõuga 664 SE KVTS-i sättega, mis võimaldab ministril
kehtestada täiendavate lisatasude maksmise tingimused, kord ja ulatus. Käesoleva korra
kehtestamine tagab keskse kontrolli lisatasude üle ning eesmärgipärasema eelarve kasutamise.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise kord ja ulatus.
Tegevväelaste teenistus on pikaajaline investeering, mis nõuab kogemuse järjepidevust.
Tegevväelase töö iseloom eeldab oskusi ja otsustusvõimet, mida ei ole võimalik omandada
ainult koolitusel – need kujunevad aastatepikkuse praktika, õppuste, rahvusvaheliste sõjaliste
operatsioonide ja kriisiolukordade kogemuse kaudu. Tegevteenistuses oldud ajaga kasvab
tegevväelase võime hinnata riske, juhtida üksusi ning tegutseda pingelistes ja muutlikes
keskkondades. Kokkuvõttes on tegevteenistuses oldud aja eest makstav lisatasu osa
konkurentsivõimelisest palgasüsteemist, mis aitab hoida organisatsiooni võimekust võrreldes
teiste tööturusektoritega.
Määruses sätestatakse, et tegevteenistuses oldud aja eest võib hakata lisatasu maksma 10. aasta
täitumisel 10 protsenti, 15. aasta täitumisel 15 protsenti ja 20. aasta täitumisel 20 protsenti.
Lisatasu protsendi arvestamisel lähtutakse vaid tegevteenistuses oldud ajast, s.t sinna hulka ei
arvestata ajateenistuses, vabatahtlikus teenistuses ega reservteenistuses viibitud aega. Lisatasu
suurust arvestatakse tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha põhipalgast.
Lisatasu maksimaalne määr on 20 protsenti. Seega, kui isik on olnud tegevteenistuses rohkem
kui 20 aastat, jääb tema lisatasu suuruse arvestamise protsendiks 20. Tegevteenistuses oldud
aega arvestatakse täisaastates ja lisatasu saamise õigus tekib alates selle kuu algusest, mil täitub
tema tegevteenistuses olemise aasta.
Eelnõu §-s 3 kehtestatakse piirkondliku eripära eest lisatasu maksmise kord ja ulatus.
Kõik kaitseväe struktuuriüksused, sõltumata asukohast, peavad tagama kõrge valmisoleku. Kui
mõnes piirkonnas on personali värbamine või hoidmine keerulisem, võib see mõjutada riigi
julgeolekut tervikuna.
Piirkondliku eripära eest makstava lisatasu liigiga nähakse ette võimalus maksta lisatasu
tegevväelasele, kelle rahuaja ametikoha teenistuskoht paikneb piirkonnas, kus
teenistustingimused on väljakutsete rohkemad ja seetõttu on vastavasse piirkonda keerulisem
tegevväelasi roteerida. Kuigi tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel ei ole tegevväelase
nõusolek nõutav (välja arvatud madalamale rahuaja ametikohale nimetamisel), on
rotatsiooniplaanide täitmisel kujunenud probleemsed piirkonnad, kus paiknevaid
struktuuriüksuseid on keeruline mehitada – näiteks kaugus elukohast ja asukoht, kuhu
tegevväelased pigem ei soovi asuda, mistõttu nad otsustavad teenistusest lahkuda. Toetamaks
3
tegevväelaste rotatsiooni ka paikkonda, kuhu üldjuhul ei soovita minna, otsustatakse maksta
tegevväelasele rotatsiooniperioodil iga kuu täiendavat lisatasu.
Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused vastavalt piirkonnale kehtestatakse määruse lisas 1.
Praegu kehtestatav piirkond on Ida-Virumaa ning Ida-Virumaa lisatasu suurus on 20 protsenti.
Piirkondlik lisatasu toetab regionaalset julgeolekut ning aitab tagada, et kõik Kaitseväe üksused
oleksid mehitatud kompetentse ja motiveeritud personaliga.
Eelnõu §-s 4 kehtestatakse nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest lisatasu
maksmise kord.
Kaitsevägi vajab laiapõhjaliselt ja pidevalt arenevaid spetsialiste. Tegevväelaste töö eeldab
elukestvat õpet ning enesetäiendamist. Kui tegevväelane omandab kvalifikatsioone, mis
ületavad tema ametikoha miinimumnõudeid, toob see kaasa suure lisaväärtuse
organisatsioonile. Nõutavamast kõrgem kvalifikatsioon on näiteks kõrgem haridus, läbitud
rahvusvahelised kursused, omandatud erialaspetsiifilised sertifikaadid (nt eriväljaõpe, tehniline
kvalifikatsioon), juhendaja-, instruktori- või keeleoskused, mida ametikoht ei nõua, kuid mis
suurendavad üksuse võimekust.
Teatud spetsiifilise funktsiooniga ametikohtadel on oluline, et tegevväelane täiendaks pidevalt
oma erialaoskusi kutsekvalifikatsiooni uuendamise kaudu. Näiteks praegu Kaitseväes
kasutuses olevate lahingmasinate hooldus ja remont eeldavad juba suuremaid ja veelgi
spetsiifilisemaid teadmisi, mistõttu on oluline, et remonditöid ja hooldust teostav personal
hoiaks oma oskused ja teadmised ajakohasena ning kutsestandarditele vastavana.
Kutsestandardid kehtestatakse kutsenõukogus ja kutsestandardi omandamisel väljastatakse
kutsekvalifikatsioon.
Loetelu lisatasu suurustest ja kvalifikatsioonidest, mille omandamise eest nähakse ette lisatasu
maksmine, on toodud määruse lisas 2. Määruse lisas kehtestatakse loetelu kvalifikatsioonidest
valdkondadena ning vastavasse valdkonda kuuluva kutsekvalifikatsiooni tase ja selle eest
ettenähtav lisatasu suurus. Praegu nähakse ette lisatasu maksmine liikurmasinamehaanikule
(valdkond), mootorsõidukidiagnostik, tase 4, ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5.
Kutsekvalifikatsiooni omandamise eest makstava lisatasu suurus on 150 eurot.
Kõrgema kvalifikatsiooni eest lisatasu kehtestamine tunnustab ja motiveerib tegevväelasi
omandama ning arendama selliseid pädevusi, mis tõstavad kogu Kaitseväe kutsealast taset ning
vähendavad vajadust väliste teenuste ja koolituste järele.
Eelnõu §-s 5 kehtestatakse lisatasude maksmise ulatus.
Määruses sätestatud põhimõtte kohaselt ei tohi tegevväelasele ühes kalendriaastas makstavate
lisatasude kogusumma ületada 30 protsenti tema aastasest põhipalgast. Näiteks kui
tegevväelasel on käesolevast määrusest tulenev õigus saada lisatasu tegevteenistuses oldud aja
eest 20 protsenti ning lisaks piirkondliku eripära eest samuti 20 protsenti ja
kutsekvalifikatsiooni eest 150 eurot, siis need kokku ületavad juba ette nähtud 30-protsendilise
lisatasu ulatuse piirangu. Seetõttu nähakse niisuguste juhtumite puhul ette, et lisatasu suuruseid
tuleb korrigeerida, vähendades lisatasusid kas siis piirkondliku eripära või kutsekvalifikatsiooni
omandamise eest, kuid tegevteenistuses oldud aja eest makstavat lisatasu suurust ei vähendata.
4
Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmine on otseselt seotud isiku kauaaegse karjääri
ja kogemuse tunnustamisega ning peab vastama isiku tegelikule tegevteenistuses oldud aja
arvestamisele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Käesoleva regulatsiooni eesmärk on tugevdada kaitsevaldkonna personalipoliitikat, tagada
tegevväelaste motiveeritus ning suurendada riigikaitsesüsteemi operatiivset suutlikkust
olukorras, kus julgeolekukeskkond on muutlik ning nõuab suurt professionaalsust ja
valmisolekut. Täiendavate lisatasude maksmine kasvatab tegevväelaste motivatsiooni ja üldist
rahulolu Kaitseväe personalipoliitika ja Kaitseväe kui õiglase tööandjaga ning toetab stabiilset
karjäärimudelit, mis on nüüdisaegse Kaitseväe üks alustalasid.
Ilma täiendavate meetmete kehtestamiseta muutub kvalifitseeritud personali hoidmine
keeruliseks. Kavandatavad muudatused hõlmavad motiveeriva palgakorralduse kehtestamist,
tagavad inimvara jätkusuutliku järelkasvu, toetavad tegevväelaste motiveeritust ja teenistuses
püsimist ning loovad eeldused Riigikaitse arengukavades kirjeldatud personalivajaduste
täitmiseks. Ilma täiendavate lisatasudeta väheneb Kaitseväe suutlikkus hoida ja arendada
professionaalset, motiveeritud ja kõrgtasemel sõjalist personali.
Käesoleva määruse kehtestamine avaldab riigi julgeolekule otsest ja mõõdetavat kasu.
Seisuga 01.12.2025 on tegevteenistuses 3800 tegevväelast.
Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu saamise õigus sihtrühma lõikes jaguneb järgmiselt:
10-aastase tegevteenistusstaažiga tegevväelasi on 630, 15-aastase staažiga samuti 630 ning
20-aastase ja rohkema staažiga tegevväelasi on 1280. Ülejäänud tegevväelastel on
teenistusstaaži alla 10 aasta.
Piirkondliku eripära eest lisatasu saamise õigus oleks 167 tegevväelasel, kelle teenistuskoht
asub Ida-Virumaal.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnev kulu on planeeritud Kaitseväe eelarvesse. Tegevteenistuses
oldud aja eest lisatasu maksmisega kaasnevaks kuluks on planeeritud riigikaitse arengukavas
aastateks 2026–2029 kokku 97,7 miljonit eurot. Piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema
kvalifikatsiooni omandamise eest kehtestatav lisatasude kulu kaetakse olemasoleva
tegevväelaste palgafondi vahendite arvelt. Määruse rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
5
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja
arvamuse andmiseks Kaitseväele.
Kaitseministri … määruse nr
„Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“
LISA 1
Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused
Piirkond Lisatasu ulatus
1 Ida-Virumaa 20%
Kaitseministri … määruse nr
„Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“
LISA 2
Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused
Valdkond Omandatud
kvalifikatsioon
Lisatasu ulatus
1 Liikurmasinamehaanik Mootorsõidukidiagnostik,
tase 4
150 eurot
Mootorsõidukidiagnostik,
tase 5
150 eurot
EELNÕU
19.01.2026
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 128 lõike 53 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse tegevväelasele tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja
nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest täiendava lisatasu maksmise kord.
§ 2. Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmine
(1) Tegevväelasele võib maksta lisatasu lähtuvalt tegevteenistuses oldud aja eest järgmiselt:
1) 10. aasta täitumisel 10 protsenti põhipalgast;
2) 15. aasta täitumisel 15 protsenti põhipalgast;
3) 20. aasta täitumisel 20 protsenti põhipalgast.
(2) Tegevteenistuses oldud aega arvestatakse täisaastates ning lisatasu saamise õigus tekib
alates selle kuu algusest, mil täitub tegevteenistuses olemise aasta.
§ 3. Piirkondliku eripära eest lisatasu maksmine
Tegevväelase nimetamisel sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale, mille teenistuskoha
asukoht paikneb käesoleva määruse lisas 1 toodud piirkonnas, makstakse ametikohal olemise
ajal täiendavat lisatasu käesoleva määruse lisas 1 toodud ulatuses.
§ 4. Nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest lisatasu maksmine
(1) Tegevväelasele, kes on omandanud tema rahuaja ametikohale ettenähtud sõjaväelise
väljaõppe nõuetest kõrgema kvalifikatsiooni, võib maksta täiendavat lisatasu.
(2) Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused on toodud käesoleva määruse lisas 2.
§ 5. Lisatasude maksmise ulatus
Kui käesolevas määruses sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ületab 30
protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast, vähendatakse tegevväelasele ette nähtud
kvalifikatsiooni või piirkonna eest makstavat lisatasu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimo Kuusk
Kantsler
Lisa 1. Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused
Lisa 2. Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused
1
Kaitseministri määruse „Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“
eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Eelnõu on seotud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga (664 SE II), millega loodi võimalus maksta tegevväelastele
täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema
kvalifikatsiooni omandamise eest.
Määruse kehtestamise eesmärk on luua paindlik regulatsioon, mis võimaldab kaitseministril
kehtestada täiendavate lisatasude maksmise kord ja ulatus.
Uue lisatasude maksmise süsteemiga tekib võimalus hüvitada tegevväelastele teenistuskohaga
seonduvaid ajutisi ebamugavusi, toetada rotatsiooniplaanide täitmist ning motiveerida
nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooniga tegevväelasi.
Kaitseväe motivatsioonisüsteem peab toetama pikaaegset karjäärimudelit. Määrusega
kehtestatavad lisatasud on strateegiline personalipoliitika meede, mille eesmärk on hoida
teenistuses kogenud tegevväelasi, vähendada kaadrivoolavust ja motiveerida tegevväelaste
pidevat kutsealast arengut. Seeläbi kasvab Kaitseväe operatiivvõimekus ning tagatakse riigi
julgeoleku stabiilsus ja kompetents pidevalt muutuvas ohukeskkonnas. Selline lisatasude
maksmise võimalus väärtustab tegevväelase panust, aitab valdkonnal hoida kõrgelt
kvalifitseeritud personali ning suurendab kogu personalisüsteemi paindlikkust. Lisatasude
ülempiir on 30 protsenti põhipalgast, mis tagab tasakaalu motivatsioonipaketi ja
personalieelarve eesmärgipärase kasutamise vahel.
Lisatasude üle arvestuse pidamine võib mõnel määral suurendada palgaarvestusega tegelevate
ametnike töökoormust, kuna piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni
omandamise eest lisatasude määramine ja arvestus toimub üksikjuhtumi põhiselt.
Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu määramine ja arvestus on tehtav automaattoiminguna,
sest andmed tegevväelaste staaži kohta on kättesaadavad personaliarvestuse andmekogus.
Tegevväelaste koormust muudatus ei mõjuta. Lisatasude määramine toimub käesoleva määruse
alusel ja korras ning lisatasu saamiseks ei pea tegevväelane omapoolseid täiendavaid
toiminguid tegema.
Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti
kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu koostamise eest
vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
2
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tegevväelasele
täiendava lisatasu maksmise võimalused tegevteenistuses oldud aja, nõutavamast kõrgema
kvalifikatsiooni omandamise ja piirkondliku eripära eest.
Tegevväelaste palgakorraldus ja lisatasude maksmise võimalused on reguleeritud avaliku
teenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seadusega (edaspidi KVTS). Seni kehtinud põhimõtete
kohaselt võib lisatasu kalendriaasta jooksul maksta tegevväelase põhipalgale juurde kuni 20
protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast. Vastav nõue aga seab piirangud tegevväelastele
ajutiselt teatud perioodil lisatasu või kõrgendatud palga maksmiseks.
Kuna tegevväelasele ei saa maksta lisatasu ega toetust, mille maksmise õigus ei tulene seadusest
(KVTS § 128 lõige 5), täiendati eelnõuga 664 SE KVTS-i sättega, mis võimaldab ministril
kehtestada täiendavate lisatasude maksmise tingimused, kord ja ulatus. Käesoleva korra
kehtestamine tagab keskse kontrolli lisatasude üle ning eesmärgipärasema eelarve kasutamise.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise kord ja ulatus.
Tegevväelaste teenistus on pikaajaline investeering, mis nõuab kogemuse järjepidevust.
Tegevväelase töö iseloom eeldab oskusi ja otsustusvõimet, mida ei ole võimalik omandada
ainult koolitusel – need kujunevad aastatepikkuse praktika, õppuste, rahvusvaheliste sõjaliste
operatsioonide ja kriisiolukordade kogemuse kaudu. Tegevteenistuses oldud ajaga kasvab
tegevväelase võime hinnata riske, juhtida üksusi ning tegutseda pingelistes ja muutlikes
keskkondades. Kokkuvõttes on tegevteenistuses oldud aja eest makstav lisatasu osa
konkurentsivõimelisest palgasüsteemist, mis aitab hoida organisatsiooni võimekust võrreldes
teiste tööturusektoritega.
Määruses sätestatakse, et tegevteenistuses oldud aja eest võib hakata lisatasu maksma 10. aasta
täitumisel 10 protsenti, 15. aasta täitumisel 15 protsenti ja 20. aasta täitumisel 20 protsenti.
Lisatasu protsendi arvestamisel lähtutakse vaid tegevteenistuses oldud ajast, s.t sinna hulka ei
arvestata ajateenistuses, vabatahtlikus teenistuses ega reservteenistuses viibitud aega. Lisatasu
suurust arvestatakse tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha põhipalgast.
Lisatasu maksimaalne määr on 20 protsenti. Seega, kui isik on olnud tegevteenistuses rohkem
kui 20 aastat, jääb tema lisatasu suuruse arvestamise protsendiks 20. Tegevteenistuses oldud
aega arvestatakse täisaastates ja lisatasu saamise õigus tekib alates selle kuu algusest, mil täitub
tema tegevteenistuses olemise aasta.
Eelnõu §-s 3 kehtestatakse piirkondliku eripära eest lisatasu maksmise kord ja ulatus.
Kõik kaitseväe struktuuriüksused, sõltumata asukohast, peavad tagama kõrge valmisoleku. Kui
mõnes piirkonnas on personali värbamine või hoidmine keerulisem, võib see mõjutada riigi
julgeolekut tervikuna.
Piirkondliku eripära eest makstava lisatasu liigiga nähakse ette võimalus maksta lisatasu
tegevväelasele, kelle rahuaja ametikoha teenistuskoht paikneb piirkonnas, kus
teenistustingimused on väljakutsete rohkemad ja seetõttu on vastavasse piirkonda keerulisem
tegevväelasi roteerida. Kuigi tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel ei ole tegevväelase
nõusolek nõutav (välja arvatud madalamale rahuaja ametikohale nimetamisel), on
rotatsiooniplaanide täitmisel kujunenud probleemsed piirkonnad, kus paiknevaid
struktuuriüksuseid on keeruline mehitada – näiteks kaugus elukohast ja asukoht, kuhu
tegevväelased pigem ei soovi asuda, mistõttu nad otsustavad teenistusest lahkuda. Toetamaks
3
tegevväelaste rotatsiooni ka paikkonda, kuhu üldjuhul ei soovita minna, otsustatakse maksta
tegevväelasele rotatsiooniperioodil iga kuu täiendavat lisatasu.
Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused vastavalt piirkonnale kehtestatakse määruse lisas 1.
Praegu kehtestatav piirkond on Ida-Virumaa ning Ida-Virumaa lisatasu suurus on 20 protsenti.
Piirkondlik lisatasu toetab regionaalset julgeolekut ning aitab tagada, et kõik Kaitseväe üksused
oleksid mehitatud kompetentse ja motiveeritud personaliga.
Eelnõu §-s 4 kehtestatakse nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest lisatasu
maksmise kord.
Kaitsevägi vajab laiapõhjaliselt ja pidevalt arenevaid spetsialiste. Tegevväelaste töö eeldab
elukestvat õpet ning enesetäiendamist. Kui tegevväelane omandab kvalifikatsioone, mis
ületavad tema ametikoha miinimumnõudeid, toob see kaasa suure lisaväärtuse
organisatsioonile. Nõutavamast kõrgem kvalifikatsioon on näiteks kõrgem haridus, läbitud
rahvusvahelised kursused, omandatud erialaspetsiifilised sertifikaadid (nt eriväljaõpe, tehniline
kvalifikatsioon), juhendaja-, instruktori- või keeleoskused, mida ametikoht ei nõua, kuid mis
suurendavad üksuse võimekust.
Teatud spetsiifilise funktsiooniga ametikohtadel on oluline, et tegevväelane täiendaks pidevalt
oma erialaoskusi kutsekvalifikatsiooni uuendamise kaudu. Näiteks praegu Kaitseväes
kasutuses olevate lahingmasinate hooldus ja remont eeldavad juba suuremaid ja veelgi
spetsiifilisemaid teadmisi, mistõttu on oluline, et remonditöid ja hooldust teostav personal
hoiaks oma oskused ja teadmised ajakohasena ning kutsestandarditele vastavana.
Kutsestandardid kehtestatakse kutsenõukogus ja kutsestandardi omandamisel väljastatakse
kutsekvalifikatsioon.
Loetelu lisatasu suurustest ja kvalifikatsioonidest, mille omandamise eest nähakse ette lisatasu
maksmine, on toodud määruse lisas 2. Määruse lisas kehtestatakse loetelu kvalifikatsioonidest
valdkondadena ning vastavasse valdkonda kuuluva kutsekvalifikatsiooni tase ja selle eest
ettenähtav lisatasu suurus. Praegu nähakse ette lisatasu maksmine liikurmasinamehaanikule
(valdkond), mootorsõidukidiagnostik, tase 4, ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5.
Kutsekvalifikatsiooni omandamise eest makstava lisatasu suurus on 150 eurot.
Kõrgema kvalifikatsiooni eest lisatasu kehtestamine tunnustab ja motiveerib tegevväelasi
omandama ning arendama selliseid pädevusi, mis tõstavad kogu Kaitseväe kutsealast taset ning
vähendavad vajadust väliste teenuste ja koolituste järele.
Eelnõu §-s 5 kehtestatakse lisatasude maksmise ulatus.
Määruses sätestatud põhimõtte kohaselt ei tohi tegevväelasele ühes kalendriaastas makstavate
lisatasude kogusumma ületada 30 protsenti tema aastasest põhipalgast. Näiteks kui
tegevväelasel on käesolevast määrusest tulenev õigus saada lisatasu tegevteenistuses oldud aja
eest 20 protsenti ning lisaks piirkondliku eripära eest samuti 20 protsenti ja
kutsekvalifikatsiooni eest 150 eurot, siis need kokku ületavad juba ette nähtud 30-protsendilise
lisatasu ulatuse piirangu. Seetõttu nähakse niisuguste juhtumite puhul ette, et lisatasu suuruseid
tuleb korrigeerida, vähendades lisatasusid kas siis piirkondliku eripära või kutsekvalifikatsiooni
omandamise eest, kuid tegevteenistuses oldud aja eest makstavat lisatasu suurust ei vähendata.
4
Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmine on otseselt seotud isiku kauaaegse karjääri
ja kogemuse tunnustamisega ning peab vastama isiku tegelikule tegevteenistuses oldud aja
arvestamisele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Käesoleva regulatsiooni eesmärk on tugevdada kaitsevaldkonna personalipoliitikat, tagada
tegevväelaste motiveeritus ning suurendada riigikaitsesüsteemi operatiivset suutlikkust
olukorras, kus julgeolekukeskkond on muutlik ning nõuab suurt professionaalsust ja
valmisolekut. Täiendavate lisatasude maksmine kasvatab tegevväelaste motivatsiooni ja üldist
rahulolu Kaitseväe personalipoliitika ja Kaitseväe kui õiglase tööandjaga ning toetab stabiilset
karjäärimudelit, mis on nüüdisaegse Kaitseväe üks alustalasid.
Ilma täiendavate meetmete kehtestamiseta muutub kvalifitseeritud personali hoidmine
keeruliseks. Kavandatavad muudatused hõlmavad motiveeriva palgakorralduse kehtestamist,
tagavad inimvara jätkusuutliku järelkasvu, toetavad tegevväelaste motiveeritust ja teenistuses
püsimist ning loovad eeldused Riigikaitse arengukavades kirjeldatud personalivajaduste
täitmiseks. Ilma täiendavate lisatasudeta väheneb Kaitseväe suutlikkus hoida ja arendada
professionaalset, motiveeritud ja kõrgtasemel sõjalist personali.
Käesoleva määruse kehtestamine avaldab riigi julgeolekule otsest ja mõõdetavat kasu.
Seisuga 01.12.2025 on tegevteenistuses 3800 tegevväelast.
Tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu saamise õigus sihtrühma lõikes jaguneb järgmiselt:
10-aastase tegevteenistusstaažiga tegevväelasi on 630, 15-aastase staažiga samuti 630 ning
20-aastase ja rohkema staažiga tegevväelasi on 1280. Ülejäänud tegevväelastel on
teenistusstaaži alla 10 aasta.
Piirkondliku eripära eest lisatasu saamise õigus oleks 167 tegevväelasel, kelle teenistuskoht
asub Ida-Virumaal.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnev kulu on planeeritud Kaitseväe eelarvesse. Tegevteenistuses
oldud aja eest lisatasu maksmisega kaasnevaks kuluks on planeeritud riigikaitse arengukavas
aastateks 2026–2029 kokku 97,7 miljonit eurot. Piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema
kvalifikatsiooni omandamise eest kehtestatav lisatasude kulu kaetakse olemasoleva
tegevväelaste palgafondi vahendite arvelt. Määruse rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
5
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja
arvamuse andmiseks Kaitseväele.
Kaitseministri … määruse nr
„Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“
LISA 1
Loetelu piirkondadest ja lisatasu suurused
Piirkond Lisatasu ulatus
1 Ida-Virumaa 20%
Kaitseministri … määruse nr
„Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“
LISA 2
Loetelu kvalifikatsioonidest ja lisatasu suurused
Valdkond Omandatud
kvalifikatsioon
Lisatasu ulatus
1 Liikurmasinamehaanik Mootorsõidukidiagnostik,
tase 4
150 eurot
Mootorsõidukidiagnostik,
tase 5
150 eurot
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Rahandusministeerium 03.02.2026 nr 5-2/26/2
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]
Kaitseministri määruse "Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus" kehtestamine Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20260119_LisatasuEE
20260119_Lisatasu_SK 20260119_Lisatasu_lisa1 20260119_Lisatasu_lisa2
Gerli Morell [email protected]