Selgitustaotlus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere päevast!

Palun abi vandetõlgi seaduse (VTS) § 7 lg 2 tõlgendamisel.

Praktikas prevalveeriva tõlgenduse kohaselt on seni VTS § 7 lg-s 2 sätestatut: "käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik [...]" mõistetud selliselt, et Eesti haldusorgan on kohustatud mh vastu võtma ka tõlke, mille puhul on välisriigi notar kinnitanud tõlkija allkirja õigsust, sest see tähendab, et välisriigi notar on kinnitanud, et tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik kõnesoleva sätte tähenduses. Nimetatud sätte algse seletuskirja kohaselt (s.o 460 SE algse seletuskirja kohaselt), enne, kui Eesti läks üle vandetõlklusele, kehtis ka Eestis sama võimalus, et notar kinnitas tõlkija allkirja õigsust.

Oleme jaanuaris 2026 saanud mitmetelt oma klientidelt tagasiinfo, et Tallinna Perekonnaseisuamet ei aktspteeri tõlkeid, mille puhul välisriigi notar on kinnitanud selle välisriigi tõlkija allkirja õigsust. Pöördumisel Tallinna Perekonnaseisuameti poole saime nende kaasamisel Siseministeeriumi nõunikult vastuseks: 

"Kõnealustes dokumentides on Läti notar märkinud järgmist: „Mina, vannutatud notar Inese Jaunzeme, kinnitan, et käesolevale dokumendile kirjutas minu juuresolekul digiallkirjaga alla Adrija Gridjuško, isikukood 031197-11074, sündinud 03.11.1997. Tukums, elukoht – Auduma tänav 31-42, Riia. Mina, vannutatud notar, kontrollisin kinnituse koostamise päeval Adrija Gridjuško andmeid füüsiliste isikute registrist.“

Seega on notar kinnitanud vaid allkirja õigsust, mitte aga tõlke õigsust. Ametlikke tõlkeid saab teha üksnes vandetõlk. Vandetõlgi seaduse § 7 lõikest 2 ei saa järeldada, et vandetõlgi nõudest võib mööda minna, kui notar kinnitab üksnes dokumendi tõlkinud isiku allkirja õigsust."

Meile teadaolevalt on tõlked, mille puhul on välisriigi notar kinnitanud välisriigi tõlkija allkirja õigsust praktikas levinud ja Eesti haldusorganite poolt ka aktsepteeritud (mh aktsepteerib neid PPA). Seda eelkõige sellest tulenevalt, et Eestis on ainult 17 keele vandetõlgid, kuid vajadus rohkemates keeltes dokumentide tõlkimiseks on suur ja see on kasvavas trendis. Eriti puudutab teema aga Ukraina rahvusest kodanikke. Eestis on küll olemas ukraina-eesti-ukraina keele vandetõlgid, kuid neid on vaid kaks, mistõttu nende tõlketeenuse järjekorrad pärast täiemahulise sõja algust on mitme kuu pikkused ja on perioode, kus üks nimetatud vandetõkidest ei võta üldse töid vastu. Kuivõrd Ukraina rahvusest kodanikud sellega arvestada ei oska, tekib praktikas neil tihti vajadus oma õiguste realiseerimiseks kiirema tõlketeenuse järele. Seejuures, kui VTS § 7 lg-t 2 sisustada selliselt, nagu Tallinna Perekonnaseisuamet Siseministeeriumi suunisel seda teeb, tekib EL tõlketeenuse turul ka konkurentsi- ja teenuste vaba liikumise piirang, sest vähemalt neil juhtudel, kus Eestis eksisteerib vandetõlk, tohiks teenust tellida vaid konkreetselt vandetõlgilt, ilma teise liikmesriigi alternatiivideta. Nende keelte puhul, milles Eestis vandetõlki aga ei eksiteeri, sellise tõlgenduse puhul üldse tõlkeid Eesti haldusorganitele esitada ei saa.

Aitäh ette!

Parimate soovidega,

Tiivi Tammiku

Tõlkebüroo juht

Tradux | Translation agency