Leping

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/51-1

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Eesti Meremuuseum (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise

lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel ja kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega.

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 – teatise vorm.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2026 toetust summas 2 964 966

eurot, millest:

2.1.1. vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi objektide kapitali- ja remondikomponendi

makseteks on 1 777 110 eurot;

2.1.2. vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi objektide majandamiskuludeks on 1 187 856 eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 16.02.2026.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm

tööpäeva enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus

väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.4. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale hiljemalt 25.01.2027

lepingu lisas 1 toodud vormil teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026. Teatis

tuleb saata e-posti aadressil [email protected].

3.2. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes

lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise täiendavaid aruandeid, toetusega

seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise

sihipärasust ja tulemuslikkust. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast

ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud teatise/aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat

teatise/aruande puudustest või muudest rikkumistest. Teatis/aruanne loetakse aktsepteerituks,

kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja teatis/aruanne vastab toetuse andja poolt

kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel

toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid

ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise teatise/aruande esitamist õigus

hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele,

sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või teatise/aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni

eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud teatise/aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

2 / 3

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud tingimustel ja eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.4. tagastama punktis 2.1.1 nimetatud toetuse kasutamata jäägi koos teatise esitamisega; 4.1.5. tagastama punktis 2.1.2 nimetatud toetuse kasutamata jäägi koos teatise esitamisega või

esitama toetuse andajale lepingu pikendamise (lepingu punktis 2.1 nimetatud toetuse kasutamise perioodi pikendamise) avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud

toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta

esitatud teatise/aruande õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud

tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada

toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga

toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9%

toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul,

kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.3. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.4. teatise/aruande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse

saajale eraldatud muu toetuse aruande kuludokumendina; 5.3.5. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.6. teatis/aruanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.7. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti

(nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab

oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu

asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui

kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu

vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud

intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise

korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda

kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele

kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva

jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

3 / 3

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud

avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist

tuleb kirjalikult põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku

huvi rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud toetuse andja kontaktisik on Erle Toiger,

[email protected], 628 2229. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

7.4. Toetuse saaja teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa

Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Meremuuseum

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90013667

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE891010220034796011,

viitenumber 3500082004

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Urmas Dresen

kantsler juhatuse liige