Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

4-26/300109

Otsuse kuupäev 04.02.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Proland Ehitus OÜ vaidlustus Lennuliiklusteeninduse

Aktsiaseltsi riigihankes „Raadiovastuvõtukeskuse

ehitamine“ (viitenumber 300109) Proland Ehitus OÜ

kvalifitseerimata jätmise ja Hoogla Ehitus OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Proland Ehitus OÜ, esindaja Heinar Vaine

Hankija, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, esindaja

vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Kolmas isik, Hoogla Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 192 lg 3 p 7 alusel:

Jätta Proland Ehitus OÜ vaidlustus läbi vaatamata järgmiste nõuete osas: kohustada

hankijat tunnistama Proland Ehitus OÜ vastavaks tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

tingimusele ja kohustada hankijat hindama pakkumusi uuesti.

2. RHS § 197 lg 1 p 4 alusel

Jätta Proland Ehitus OÜ vaidlustus rahuldamata.

3. RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

Mõista Proland Ehitus OÜ-lt Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kasuks välja

lepingulise esindaja kulud 1248,57 eurot käibemaksuta ja Hoogla Ehitus OÜ kasuks

välja lepingulise esindaja kulud 675 eurot käibemaksuta.

Proland Ehitus OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

1 Riigihangete seadus

2 (8)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.10.2025 avaldas Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke

„Raadiovastuvõtukeskuse ehitamine“ (viitenumber 300109) (edaspidi Riigihange) hanketeate

ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Pakkumuse

esitamise ettepanek (edaspidi Ettepanek) ja Hankepass täiendatavate selgitustega (edaspidi

Hankepass).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 10.11.2025, esitasid pakkumuse Proland Ehitus OÜ,

Hoogla Ehitus OÜ ning OÜ BauEst.

2. Hankija jättis 30.12.2025 otsusega Proland Ehitus OÜ kvalifitseerimata ja tunnistas Hoogla

Ehitus OÜ pakkumuse edukaks.

3. 08.01.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Proland Ehitus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustuskomisjon selgitas

13.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/4 menetlusosalistele saadetud vaidlustuse teates, et menetleb

vaidlustust Proland Ehitus OÜ kvalifitseerimata jätmise otsusele (Vaidlustaja nõue tunnistada

Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus õigusvastaseks) ja Hoogla Ehitus OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamise otsusele (Vaidlustaja nõue tühistada hankemenetluse tulemus).

4. Vaidlustuskomisjon teatas 16.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/4 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 21.01.2026 ja neile vastamiseks 26.01.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas Vaidlustaja täiendavaid dokumente teostatud referentsist

ja alltöövõtjate hinnapakkumistest, Hankija ja Kolmas isik esitasid menetluskulude taotlused.

Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Proland Ehitus OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja on jäetud kvalifitseerimata tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tingimuste

mittevastavuse põhjendusel. Hankija on tõlgendatud kvalifitseerimise tingimust ülemäära

jäigalt.

5.2. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja esitatud referentsi raames:

• rajati iseseisvalt seisev metallkonstruktsioonist ehitis kõrgusega ligikaudu 24 meetrit;

• teostati elektri- ja sidevarustuse rajamine;

• tööd täideti nõuetekohaselt ning referentsperioodi jooksul.

Seega on täidetud kvalifitseerimise tingimuse põhieesmärk – tõendada pakkuja suutlikkust

3 (8)

rajada tehniliselt keerukas metallkonstruktsioon koos vajaliku taristuga. Kvalifitseerimata

jätmine põhines üksnes asjaolul, et konkreetses referentsis ei rajatud eraldiseisvat

seadmekonteinerit ega kliima- ja ventilatsioonisüsteemi, kuigi RHAD-is oli lubatud ka

samaväärne ehitis.

5.3. Kliima- ja ventilatsioonisüsteemide rajamine ei ole igal objektil vajalik. Tegemist ei ole

spetsiifilise või harvaesineva pädevusega, mille olemasolu või puudumine eristaks pädevaid

pakkujaid ebapädevatest. Kvalifitseerimise tingimuse käsitlemine viisil, mille kohaselt peab

üksainus referents hõlmama kõiki loetletud tööliike täielikus ja identses mahus, ei ole vajalik

tingimuse eesmärgi saavutamiseks ning viib põhjendamatult konkurentsi piiramiseni.

5.4. Ebavõrdne kohtlemine alltöövõtjate kaasamise osas

Proland Ehitus OÜ kavatses hankelepingu täitmisel kaasata tugev- ja nõrkvoolutööde

teostamiseks AS-i Connecto Infra, kellel on vajalik pädevus. Hankija ei andnud Vaidlustajale

võimalust oma alltöövõtjate kaasamist täpsustada ega vormistada, samas kui identne lahendus

oli teise pakkuja puhul aktsepteeritav.

5.5. Konkurentsikahju ja mõju Riigihanke tulemusele

Vaidlustaja pakkumus oli Riigihankes soodsaima maksumusega . Hankija otsuse tulemusena

tunnistati edukaks pakkumus, mis on 73 548,85 eurot kallim.

5.6. Vaidlustaja esitas 21.01.2026 täiendavad dokumendid koos selgitusega.

5.6.1. Vaidlustaja väitel on esitatud fotodelt näha torni konstruktsioonide ehitus ja konteineri

rajamine torni tippu, kuhu rajati ka elektripaigaldis, millise referentsiga on Vaidlustaja väitel

täidetud „samaväärse ehitise nõue“ Riigihankes.

5.6.2. Eksitav on Hankija viide, justkui ei sisalda Vaidlustaja pakkumus küsitud kliimaseadet ja

ventilatsiooniseadet. Vaidlustaja kinnitas pakkumuses, et pakkumus sisaldab Hankija poolt

tehnilises kirjelduses nõutud eriosasid. Vaidlustaja tõendas seda alltöövõtjate

hinnapakkumistega Vaidlustaja peab neid oma ärisaladuseks). Vaidlustaja kahtleb, kas teiste

pakkujate pakkumused sisaldasid eriosi.

6. Hankija, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankepassis on kvalifitseerimise tingimus esitatud järgmiselt: pakkuja peab olema

riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe ehitustööde

lepingu, mille raames ehitati metallkonstruktsioonist mast ja seadmekonteiner või samaväärne

ehitis nagu on kirjeldatud hankija poolt koostatud RHAD tehniline kirjeldus (edaspidi

Tingimus). Tingimuse kirjelduses täpsustas Hankija eeltoodut nii, et pakkuja peab Riigihanke

algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud ehitustööde lepingu või

lepingud, mille alusel on rajatud vähemalt üks iseseisvalt seisev metallkonstruktsioonist

sõrestikmast kõrgusega vähemalt 20 meetrit koos sinna juurde kuuluva taristuga

(seadmekonteiner), elektri-, side- ja kliima/ventilatsioonivarustus.

Seega tulenes Tingimusest, et referentslepingus pidi olema rajatud seadmekonteiner ning

elektri-, side- ja kliima/ventilatsioonivarustus. Ka tehnilises kirjelduses on ette nähtud

seadmekonteineri rajamine.

6.2. Pakkujate varasem kogemus, mh seadmekonteineri ja kliima- ja ventilatsioonivarustuse

osas, on Hankijale väga oluline. Nimelt, konteinerisse paigutatakse seadmed, mille abil toimub

4 (8)

raadioside õhusõidukitega. Kui konteineris ei oleks kvaliteetselt paigaldatud ja nõuetele

vastavat side- ja kliima/ventilatsioonivarustust, siis võib väliskeskkonnast tulenev negatiivne

mõju (sh niiskus, külmumine, ülekuumenemine) seadmete tööd mõjutada, seades ohtu

lennuliikluse ohutuse.

6.3. Vaidlustaja möönab juba vaidlustuses, et tema esitatud referentslepingu raames ei rajatud

seadmekonteinerit ega kliima- ja ventilatsioonisüsteemi. Seda kinnitas Hankijale ka

referentslepingu tellija. Kuna Hankija ja Vaidlustaja vahel ei ole vaidlust selle üle, et

seadmekonteinerit referentslepingus ei rajatud, siis Vaidlustaja Tingimusele ei vasta.

6.4. Vaidlustaja ei saa oma mittevastavusest Tingimusele mööda ka väitega, et kvalifitseerimise

tingimus oli oma sisus ebaotstarbekas või liiane. Vaidlustamata riigihanke alusdokument on

siduv. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ei saa Hankija Tingimust hiljem kohaldamata

jätta.

6.5. Asjaolu, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus on soodsam Kolmanda isiku pakkumuse

maksumusest, ei tähenda vaidlustatud otsuse kontekstis mitte midagi - pakkujale lubamatu

eelise andmist ei saa õigustada asjaolu, et tema pakkumuse maksumus oli kõige madalam.

6.6. Hankija ei ole pakkujaid ebavõrdselt kohelnud.

Alltöövõtjate kaasamine ei ole Hankija otsustada ja kui Vaidlustaja soovis tema nimetatud

alltöövõtjale kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks tugineda, siis saanuks Vaidlustaja seda

pakkumuse esitamisel teha. Vastupidiselt Kolmanda isiku pakkumusele, ei nähtu Vaidlustaja

pakkumusest, et ta oleks ühegi teise ettevõtja, sh mistahes alltöövõtja vahenditele RHS § 103

mõttes tuginenud. Kui Vaidlustaja soovis kaasata hankelepingu täitmisesse mistahes

alltöövõtja, siis ei ole Hankija selles osas ette näinud muid tingimusi, kui on esitatud RHAD-is

„vastavustingimused“ ja RHAD-is „alltöövõtjate kontrollimise tingimused“. Nende tingimuste

täitmata jätmist Hankija vaidlustatud otsuses ette ei heida.

Vaidlustaja ei saa asuda alles vaidlustusmenetluses väitma, et ta soovib kvalifitseerimise

tingimuse täitmiseks mistahes alltöövõtjat kaasata.

6.7. Hankija esitas 26.01.2026 täiendava seisukoha.

6.7.1. Vaidlustaja, Hankija ja referentslepingu tellija on ühel meelel selles, et kliima- ja

ventilatsioonisüsteemi Vaidlustaja referentsprojektis ei rajatud. Vaidlustaja on oma täiendavas

seisukohas asunud väitma, et ta rajas referentsprojektis konteineri torni tippu, kuid nagu

referentsprojekti tellija on sedastanud, siis seadmekonteinerit ei rajatud.

Vaidlustaja referentsprojektis ei rajatud kliima- ja ventilatsioonisüsteemi.

6.7.2. Hankija selgitas juba oma vastuses vaidlustusele, et seadmekonteiner ja elektri-, side- ja

kliima/ventilatsioonivarustuse rajamine on tehnilises kirjelduses ja selle lisaks olevas projektis

ette nähtud. Kui Vaidlustaja väidab, et tema referentsprojekt on vaatamata seadmekonteineri ja

kliima- ja ventilatsioonisüsteemi puudumisele samaväärne tehnilises kirjelduses nõutuga, siis

ei ole seegi Vaidlustaja tõlgendus Tingimusega kooskõlas. Kuna ka tehnilise kirjelduse kohaselt

olid seadmekonteiner ning kliima- ja ventilatsioonisüsteem nõutavad, siis ei ole Vaidlustaja

referentsleping samaväärne.

6.7.3. Vaidlustaja kriitika sellest, mida Kolmanda isiku pakkumus sisaldas, ei oma vaidluses

tähendust.

5 (8)

7. Kolmas isik, Hoogla Ehitus OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlustaja ei vasta Tingimusele ega eita seda (Vaidlustaja on vaidlustuses kinnitanud, et

tema esitatud referentsobjekti juurde ei kuulunud taristu (seadmekonteiner) ega

kliima/ventilatsioonivarustus). Sama kinnitas ka referentslepingu tellija VKG

Kaevandused OÜ oma 11.12.2025 vastuses. Olukorras, kus hankija on tuvastanud, et pakkuja

ei vasta kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, puudub hankijal kaalutlusruum ja RHS § 98

lg 5¹ kohaselt lasub hankijal kohustus jätta pakkuja kvalifitseerimata.

7.2. Pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk on tuvastada pakkuja sisuline ja tegelik

võimekus sõlmitava lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. See eeldab, et pakkuja vastab

kvalifitseerimise tingimustele tervikuna, mitte osaliselt. Riigihankeõigus ei võimalda pakkujal

täita riigihankes kehtestatud tingimusi valikuliselt.

7.3. Põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et Hankija on Tingimust tõlgendanud ülemäära

formaalselt. Vaidlustaja on jätnud kasutamata võimaluse vaidlustada RHAD-i ja Riigihankes

kehtestatud tingimusi ei saa vaidlustada koos Riigihankes tehtud otsusega. Tõik, et Vaidlustaja

ei vasta Tingimusele, ei anna alust pidada tingimust ebaproportsionaalseks ega põhjendamatult

konkurentsi piiravaks.

7.4. Hankija ei ole kohelnud pakkujaid ebavõrdselt alltöövõtjate kaasamisel

Hankija ei ole piiranud alltöövõtu kasutamist ja Tingimus võimaldas pakkujatel tugineda ka

teise ettevõtja näitajatele. Vaidlustaja otsustas siiski teadlikult esitada referentslepingu, mis ei

vastanud Tingimusele ja ei kasutanud võimalust tugineda teise ettevõtja võimekusele.

7.5. Avalike vahendite sääst ei õigusta kvalifitseerimise tingimusele mittevastava pakkuja

aktsepteerimist.

Riigihankeõigus ei anna hankijale õigust sõlmida hankelepingut teatava pakkujaga üksnes selle

tõttu, et tema pakkumus on rahaliselt soodsaim. Hankijal tuleb lisaks avalike vahendite

säästlikule kasutamisele tagada ka RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja

proportsionaalsuse põhimõtete järgimine.

7.6. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õiguspärane

Vaidlustaja on jäetud õiguspäraselt kvalifitseerimata, tegu oli Hankija jaoks ainuõige otsusega,

ja sellest johtuvalt on õiguspärane ka Kolmanda isiku pakkumuse kui Riigihankes kehtestatud

hindamiskriteeriumide kohaselt paremuselt järgmise pakkumuse edukaks tunnistamine.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Riigihanget viib Hankija läbi lihthankemenetlusena, millisel juhul peab hankija määrama

riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-is 125 sätestatud

nõudeid. Hankija on Riigihankes mh kehtestanud Ettepaneku, mis vastab lihthankemenetluse

korra nõudele. Kuigi RHS § 125 lg 5 ei sätesta lihthankemenetluses kvalifikatsiooni

kontrollimise reegleid kohustuslikena, on Hankija Riigihankes soovinud pakkujate

kvalifikatsiooni kontrollida, kehtestades Hankepassis mahuka Tingimuse kirjelduse, millest

omab asja lahendamisel tähtsust esimene lause: Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60

kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud ehitustööde lepingu või lepingud, mille alusel on

rajatud vähemalt üks iseseisvalt seisev metallkonstruktsioonist sõrestikmasti kõrgusega

vähemalt 20 meetrit koos sinna juurde kuuluva taristuga (seadmekonteiner), elektri-, side- ja

6 (8)

kliima/ventilatsioonivarustus.

Samuti on Hankija Ettepaneku p-ides 4.1 ja 4.2 sätestanud järgneva:

4.1. Hankija kontrollib pakkumuse esitanud pakkuja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise

aluseid ja kvalifikatsiooni vastavust RHAD-is toodud tingimustele järgides RHS-is sätestatut

ning hankija poolt kehtestatud nõudeid.

4.2. Kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimisel kohaldab hankija RHS § 95 lõikes 1

- 3, § 96, § 98, § 103 ning § 104 sätestatut.

Seega isegi kui lihthankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel allub

kvalifikatsiooni kontrollimine RHS-is sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise

reeglitele Hankija kehtestatud erisustega, siis mingeid erisusi kvalifikatsiooni

kontrollimehhanismis Hankija Riigihankes kehtestanud ei ole. Küll aga on erisus Hankepassis

Tingimuse selgituses - kui üldreeglina sätestab RHS samaväärsuse nõue tehnilise kirjeldusega

seoses (luba pakkuda midagi samaväärset - RHS § 88 lg 3), siis praegusel juhul on Hankija

teinud seda kvalifitseerimise tingimuses, selgitades järgmist: Pakkuja peab olema riigihanke

algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe ehitustööde lepingu,

mille raames ehitati metallkonstruktsioonist mast ja seadmekonteiner või samaväärne ehitis

nagu on kirjeldatud hankija poolt koostatud RHAD tehniline kirjeldus.

9. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse õiguspärasus

9.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Vaidlustaja tuleks kvalifitseerida

juba ainuüksi siis, kui täidetud on Tingimuse põhieesmärk. Otsus oleks õigusvastane vaid juhul,

kui Vaidlustaja poolt kvalifitseerimiseks esitatud ehitustööde leping on täidetud kõikide

Tingimuses sisalduvate eesmärkide osas ja samaväärsuse lubamine Tingimuse selgituses ei

tähenda, et pakkuja tuleks kvalifitseerida ka referentslepingu alusel, milles puuduvad kõik

Tingimuses nimetatud olulised ehitustööde osised.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija selgelt loetlenud, millistele nõuetele peab täidetud

ehitustööde leping, aga ka sellega samaväärne leping, vastama, ja need nõuded on:

- selle alusel on rajatud vähemalt üks iseseisvalt seisev metallkonstruktsioonist

sõrestikmasti kõrgusega vähemalt 20 meetrit;

- sinna juurde peab kuuluma taristu (seadmekonteiner), elektri-, side- ja

kliima/ventilatsioonivarustus.

Seega vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et samaväärse ehitise nõude täitmine on

võimalik ka ilma seadmekonteinerit ja kliima/ventilatsioonivarstust rajamata. Vaidlustaja pidi

Tingimusest (Tingimuse selgitusest ja Tingimuse kirjeldusest) aru saama, et seadmekonteineriga,

aga ka kliima/ventilatsioonivarustusega, seotu on Tingimuses nõutud täidetud ehitustööde

lepingu oluline nõue, sh ehitise samaväärsust näitav nõue. Vaidlustajal puudub õigus nõuda

kvalifitseerimist lepingu alusel, mis Tingimusele ei vasta.

9.2. RHS § 98 lg 51 kohaselt jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei vasta esitatud

kvalifitseerimise tingimustele.

Vaidlust ei ole, et Vaidlustaja poolt kvalifitseerimiseks esitatud ehitustööde lepinguga ei rajatud

eraldi taristut (seadmekonteinerit) ega kliima- ja ventilatsioonivarustust ja seda on tööde tellija

(VKG Kaevandused OÜ 11.12.2025 vastuseks Hankija järelepärimisele) ka kinnitanud (Antud

hanke raames ehitas Proland Ehitus OÜ ümberlaadimise torni, mis integreeriti kokku

olemasolevate hoonete ja konveieri galeriidega. Kuna tegemist on ehitisega, kus puudub vajadus

kliima ja ventilatsiooni seadmete järgi, siis see nende tarne mahtu ei kuulunud. Antud hanke

raames ei ostetud eraldi seadmete konteinerit. [---]).

Seega Hankija on Vaidlustaja kvalifikatsiooni vastavust Tingimusele piisavalt ja asjakohaselt

kontrollinud ning otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks põhjusel, et referents ei hõlma

7 (8)

kõiki nõutud tööde liike ja rajatisi täies mahus, on õige.

9.3. Vaidlustaja väited selle kohta, et Hankija on pakkujaid kohelnud ebavõrdselt, lubades

Kolmandal isikul kaasata alltöövõtjaid selleks, et nende andmetele tugineda, kuid pole

samaväärset õigust andud Vaidlustajale, ei ole õiged.

9.3.1. Ettepaneku p-i 4.2 kohaselt kuulus Riigihankes kohaldamisele ka RHS § 103, mis

reguleerib teise ettevõtja vahenditele tuginemist, samuti on Hankepassis Tingimuse kirjelduses

märgitud: Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust tehnilisele pädevusele esitatud nõuetele

teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja hankepassis andmed ka selle isiku kohta, kelle

vahenditele ta tugineb. [---] Seega kõikidel pakkujatel, sh Vaidlustajal, oli RHAD-ist tulenev

õigus tugineda Tingimuse täitmiseks teise isiku vahenditele.

9.3.2. Erinevalt Kolmandast isikust, kes on oma hankepassis märkinud, et soovib toetuda teiste

üksuste suutlikkusele, sh esitanud pakkumuses selle isiku hankepassi, ei ole Vaidlustaja esitanud

oma hankepassis mingisugust teavet ühegi isiku kohta, kelle vahenditele ta oleks Tingimuse

täitmisel tuginenud või soovinud tugineda. Vastupidi – Vaidlustaja on oma hankepassis nii

küsimusele kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid

ning eeskirjad kui ka küsimusele kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta

allhanke kolmanda isikuga vastanud eitavalt. Seega ei ole Vaidlustaja ja Kolmas isik pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist enam samas olukorras, kui küsimus on teise isiku

vahenditele tuginemises: Kolmanda isiku kvalifikatsiooni vastavus Tingimusele oli kontrollitav

hankepassist ka teise isiku vahendite alusel, kuid Vaidlustaja oma mitte. Pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva saabumist ja pakkumuste esitamist ei saa Vaidlustaja nõuda, et tal

võimaldataks tagantjärele esitada andmeid isikute kohta, kelle vahenditega võiks olla Tingimus

täidetav.

9.4. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei saa Vaidlustaja nõuda enda

kvalifitseerimist ka väitega, et Tingimus oleks pidanud olema algusest peale teistsugune ja

võimaldama kvalifitseerumist ka lepinguga, mille juurde ei kuulu taristu (seadmekonteiner) ja

kliima/ventilatsioonivarustus. Sellise väite, sh nt konkurentsi piiramise väite, oleks Vaidlustaja

pidanud esitama enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist RHAD-i (Tingimust

Hankepassis) vaidlustades, kuid pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ja pakkumuste

esitamist on Vaidlustaja selle väitega hiljaks jäänud. RHAD, mille kehtivust ei ole võimalik enam

kahtluse alla seada, on oma tingimuste osas täitmiseks kohustuslik nii pakkujatele kui ka

Hankijale (nt Riigikohtu otsuse 3-3-1-99-09 p-is 16 sedastas kohus muuhulgas, et seni, kuni

pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad,

ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumuse kutse dokumentides sätestatud

nõuetest lähtuma; Tallinna Ringkonnakohus on otsuse 3-12-2650 p-i 18 kolmandas lõigus

märkinud, et HD-st tuleb juhinduda sõltumata HD kooskõlast RHS-iga).

10. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus.

Vaidlustaja nõude (tühistada hankemenetluse tulemus) eesmärgi saavutamise ainuvõimalik viis

vaidlustusmenetluses on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks

tunnistamine. See otsus tulnuks Vaidlustaja nõude täitmiseks tunnistada kehtetuks, kui Hankija

otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks oleks olnud vale. Kuna vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on õige, sh kooskõlas

RHS § 3 p-is 2 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega, ja selle kehtetuks

tunnistamiseks alused puuduvad, on õige ka Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks (otsus on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja Ettepaneku p-iga 7).

8 (8)

11. Muud nõuded

Vaidlustuskomisjon märkis 13.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/4 menetlusosalistele saadetud

vaidlustuse teates, et jätab vaidlustusmenetluses tähelepanuta nõuded kohustada hankijat

tunnistama Proland Ehitus OÜ vastavaks tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tingimusele ja

kohustada hankijat hindama pakkumusi uuesti.

Vaidlustuskomisjoni eesmärk oli teavitada menetlusosalisi, et nende nõuete osas vaidlustust

algusest peale sisuliselt ei menetleta, mistõttu menetlusosalistel puudub põhjus ja vajadus

nendele nõuetele vastamisega kulusid tekitada. Vaidlustuskomisjon möönab, et ei jäta nõudeid

tähelepanuta vaid jätab vaidlustuse nende nõuete osas RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata

eespoolnimetatud 13.01.2026 kirjas nimetatud põhjendusel: Vaidlustajal puudub nende nõuete

osas vaidlustuse esitamise õigus juhul, kui vaidlustuskomisjonil ei ole pädevust selliseid nõudeid

lahendada, millise olukorraga on antud juhul tegemist, kuna vaidlustuskomisjon kontrollib

vaidlustusmenetluses üksnes hankija otsuste õiguspärasust (ja tunnistab õigusvastased otsused

kehtetuks) ja vaidlustuskomisjon ei kohusta otsuste vaidluses hankijat konkreetseteks tegevusteks

või teatud sisuga otsuste vastuvõtmiseks.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

12.1. Hankija esitas kaks menetluskulude hüvitamise taotlust kokku summas 1692,50 eurot

(käibemaksuta) 6,1 töötunni eest keskmise tunnihinnaga 277,46 eurot. Vaidlustuskomisjon

leiab, et asi oli tavapärasest lihtsam ja materjale oli vähe, mistõttu 6,1 tunnine ajakulu õigusabile

ei ole vajalik ega põhjendatud. Vaidlustuskomisjoni hinnangul tuleb pidada vajalikuks õigusabi

4,5 tunni eest summas 1248,57 eurot (käibemaksuta) ja see kulu tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

12.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud menetluskulude

hüvitamise taotlust kokku summas 937,50 eurot (käibemaksuta) 4 tunni 10 minuti õigusabi

osutamise eest tunnihinnaga 225 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sedavõrd

vähenõudvas vaidlustusmenetluses on Kolmanda isiku kulud vajalikud ja põhjendatud 3 tunni

eest summas 675 eurot käibemaksuta.

12.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda, sh ei mõjuta vaidlustuse osaline läbi vaatamata

jätmine riigilõivu suurust (RHS § 198 lg 7: Kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas

või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel

tagastamisele).

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk