Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu

Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.eksl.ee

Rahandusministeerium [email protected] [email protected]

Teie 09.12.2025 nr 1.1-10.1/5307-1 Meie 04.02.2026 nr 26507

Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu

Lugupeetud härra Jürgen Ligi

Esitasite meile arvamuse avaldamiseks „Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu“, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide (EL) 2025/1 ja (EL) 2025/2 ülevõtmiseks (edaspidi eelnõu). Täname võimaluse eest esitada arvamus eelnõu kohta. Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud ja tähelepanekud seoses eelnõuga:

1. Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seadus

1.1. Mõistame, et eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2025/1

ülevõtmisega. Oleme direktiivi ettevalmistamise käigus korduvalt avaldanud arvamust, et täiendav

raamistik tavalise maksejõuetusmenetluse ja Solventsus II nõuete kõrval ei loo sellist

lisandväärtust, mis oleks proportsionaalne selle rakendamisega kaasnevate kulude ja

koormusega. Kavandatud meetmete rakendamine suurendab bürokraatiat, halduskoormust ja

kulusid nii kindlustusandjate kui ka järelevalvetasandil. Ühtime Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

28.01.2026 vastuskirjas toodud seisukohaga, et mõju kindlustusandjate halduskoormusele ja

kuludele ei tulene niivõrd üksikutest eraldiseisvatest nõuetest, vaid eelnõus kavandatud

kohustuste kumulatiivsest mõjust.1

EKsL on tõhusa järelevalve ja regulatsioonide poolt. Vastukaaluks uutele kohustustele tuleks

EKsL hinnangul aruandluse mahtu (bürokraatiat) vähendada niivõrd, kuivõrd see on võimalik.

Teeme ettepaneku korraldada aruandluse audit, et tuvastada a) milliseid aruandeid

praktikas kasutatakse järelevalve teostamiseks, b) milliseid andmeid oleks võimalik saada

ristkasutuse abil ning vältida sarnaste aruannete korduvat esitamist kindlustusandjate

poolt. Kindlustusandjad on valmis ettepanekut koostöös ministeeriumi ja järelevalvega

konkretiseerima ja ühiselt arutama. Kindlustusseltsid soovivad, et vähendataks

dubleerivate andmete küsimist nii riigisiseselt (Finantsinspektsioon, Statistikaamet) kui ka

piiriüleselt Baltimaade järelevalve asutustele.

1.2. Eelnõu § 6 kohaselt tekib teatud kindlustusandjatel kohustus koostada ja ajakohastada ennetav

finantsseisundi taastamise kava, mille kohaldamisala määrab Finantsinspektsioon.

Vaatamata sellele, et seletuskirjas (lk 214) on märgitud, et ennetava finantsseisundi taastamise

kava koostamise kohustus peaks Eestis rakenduma vaid ühele kindlustusandjale, mistõttu on

1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/18346731

- 2 -

kava koostamise kohustuse praktiline rakendamine Eestis tõenäoliselt väga piiratud, jääb eelnõu

sõnastusest tulenevalt kohustuse kohaldamisala õiguslikult avaraks ning sõltuvaks eelkõige

Finantsinspektsiooni tulevasest hinnangust ja praktikast. Seetõttu puudub kindlustusandjatel

õiguskindlus, et sellist kohustust ei võidaks tulevikus siiski kehtestada ka nende suhtes. Kava

koostamine ja ajakohasena hoidmine tähendaks märkimisväärset halduskoormust ning täiendavat

ressursivajadust olukorras, kus kindlustusandjate regulatiivne koormus on juba praegu väga suur.

Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada kriteeriume, mille alusel kindlustusandjatele ennetava

finantsseisundi taastamise kava kohustus pannakse, et seeläbi suurendada õigusselgust ja

prognoositavust kindlustusandjate jaoks.

2. § 89. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

2.1. KindlTS § 421.

2.1.1. Palume seletuskirjas täpsustada, kas tehniliste eraldiste suurus koos edasikindlustuse osaga

on käsitletud bruto- või neto-edasikindlustuse vaates. Samuti palume lisaselgitust termini

„aastane kindlustusmaksete kogusumma“ kohta. Direktiivis kasutatakse mõistet “annual

gross written premium income from business underwritten”. On võimalik, et selles küsimuses

on kujunenud varasem turupraktika või on EIOPA kõnealust küsimust käsitlenud, kuid

selguse huvides palume need terminid seletuskirjas täpsemalt avada.

2.1.2. Kommenteeritava paragrahvi lõige 3 on eelnõus sõnastatud kui „kombineeritud suhtarv

edasikindlustuseta on alla 100 protsendi“. Ingliskeelses direktiivitekstis on täpsem ja

harjumuspärasem sõnastus “average combined ratio for non-life activities net of reinsurance

of the last three years is less than 100 %”. Palume seletuskirjas täpsustada, et arvutus

tehakse selgelt ilma edasikindlustuse osata ("netona edasikindlustusest").

2.2. KindlTS § 427 lg 2 p 1

Eelnõus on kirjas, et intressiriski alamooduli kapitalinõue on suurem kui 5 % grupi

kindlustustehnilistest eraldistest, kuid direktiivi artiklis 213a lg 1 punktis a(i) on tingimus sõnastatud

vastupidiselt: “is not higher than 5 %”.

2.3. Pikaajaliste aktsiainvesteeringute kapitalinõue (KindlTS § 67¹)

2.3.1. Soovitame üle vaadata lõike 2 rakendamise tingimused. Esimesed kuus punkti kirjeldavad

tingimusi, mille täitmisel on tegemist pikaajaliste aktsiainvesteeringutega (vt ka sõnastus:

„täidetud on kõik järgmised“), samas kui punkt 7 välistab selle staatuse. Kuna viimane on

praegu ebaselge, teeme ettepaneku sõnastada ka see positiivses võtmes – st tuua selgelt

välja, millistel tingimustel investeering kuulub pikaajaliste hulka (nt osalus alla 20%, kusjuures

seletuskirjas täpsustada, et „alla 20 % ja mitte võrdne 20 %-ga“). Lisaks juhime tähelepanu,

et sättes toodud asjaolusid peab tõendama „Finantsinspektsioonile“ veenvalt, samas

direktiivis kasutatakse „rahuldavalt“ (nii on see sätestatud ka teistes ELi õigust

harmoniseerivates õigusaktides (vt nt FELS, ATKEAS). „Veenvalt“ ja „rahuldavalt“ ei ole

sünonüümid ja sõna „veenvalt“ seab tõendamisele kvalitatiivselt oluliselt kõrgema standardi.

Teeme ettepaneku kasutada sõna „rahuldavalt“, mis on kasutusel nii meie õiguses kui ka

direktiivide eestikeelsetes versioonides.

2.3.2. Direktiivis on pikaajaline investeering määratletud kui investeering, mida hoitakse „for a

period that exceeds five years on average“. See täpsustav tingimus ei ole eelnõus selgelt

kajastatud ning tuleks sõnastusse lisada, et vältida direktiivi põhjendamatult ranget

ülevõtmist. Samuti soovitame seletuskirjas tuua illustratiivne näide (nt kaks investeeringut,

millest üks kestab 3 aastat ja teine eeldatavalt 8 aastat, mille tulemusel portfelli keskmine

hoidmisaeg ületab 5 aastat).

2.4. KindlTS § 972

- 3 -

2.4.1. Teeme ettepaneku koondada paragrahvi 97² lõiked 2–4, kuna need käsitlevad sisuliselt sama

teemat.

2.4.2. KindlTS § 97² lõige 6 toob kasutusse uue termini „likviidsusvajadus“. Lõiked 1 ja 2 kirjeldavad

juba nõudeid, mis sisuliselt katavad likviidsuse tagamise kohustuse. Palume kaaluda, kas

uue termini kasutuselevõtt on vajalik või tekitab see põhjendamatut terminoloogilist

killustatust.

2.5. KindlTS § 100

2.5.1. Lg 1 p 7 on direktiivis sõnastatud järgmiselt: “…undertaking shall demonstrate the materiality

of its exposure to climate change risks in the assessment”. Teeme ettepaneku täpsustada

eelnõu sõnastust kooskõlas direktiiviga, rõhutades otseselt „materiality of its exposure“. Juhul

kui kindlustusandja hinnangul selline materiaalne mõju puudub või seda ei ole võimalik

tõendada, tuleks ka see selgelt välja tuua. Praegune eelnõu sõnastus on selles osas üldisem.

2.5.2. Lg 41 viimane lause „käesolevas lõikes sätestatu ei vabasta…“ rõhutab iseenesest

mõistetavat kohustust riskide pidevaks juhtimiseks. Palume kaaluda selle lause väljajätmist,

et vältida tarbetut dubleerimist.

2.6. KindlTS § 100² sõnastamisel on oluline arvestada direktiivis sisalduvat täpsustust „material

exposure“. Eelnõus tuleks selgelt väljendada, et nõue rakendub juhul, kui kindlustusandja tegevus

on kliimamuutustest materiaalselt oluliselt mõjutatud (vt ka 2.5.1).

3. Õigusabikulude kindlustusega seotud muudatused

3.1. Teeme ettepaneku KindlTS § 1033 muuta lõiget 4 ja jätta välja sõnad „või muu kvalifitseerutud

isiku“, et tagada kliendi kvaliteetne esindamine. Advokatuuriseadus seab advokaadile ja

õigusteenuse osutamisele selged nõuded (kutseeksam, täiendusõpe, eetikanõuded, järelevalve,

kohustuslik kindlustus), mis üldjuhul tagab kliendile nõuetele vastava õigusteenuse osutamise

kvalifitseeritud advokaadi poolt. Näiteks on meie liikmed osutanud, et mitteadvokaadist esindaja

korral võib tekkida risk kvaliteedi osas, samuti on esinenud kindlustuskelmuste juhtumeid. Sama

muudatuse palume teha ka läbivalt VÕS §-s 528.

3.2. Teeme ettepaneku jätta VÕS § 526 muudatus eelnõust välja, sest Solventsus II artikkel 198

sätestab üksnes reguleerimisala ja ei määratle kindlustuskaitse kohustuslikku sisu. Juhul, kui

peate siiski vajalikuks sätet muuta, siis teeme ettepaneku see sõnastada järgmiselt: „(1)

Õigusabikulude kindlustuse puhul kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel kaitsma

kindlustusvõtja õiguslikke huve lepinguga ettenähtud ulatuses ja kandma seetõttu tekkivad

õigusabi-, menetlus- ja muud seesugused kulud. Eeldatakse, et kindlustus katab õigusabikulud

kindlustusvõtja kaitseks või esindamiseks tsiviil-, kriminaal-, haldus- või muudes menetlustes või

kindlustusvõtja vastu esitatud mis tahes nõude korral, samuti väljaspool ametiasutusi.“

3.3. Palume VÕS § 528 lg 3 järgmises sõnastuses mitte kehtetuks tunnistada: „Muud isikut kui

advokaati võib kindlustusvõtja esindajaks kohtu- või haldusmenetluses või kindlustusvõtja

õiguslike huvide kaitseks muul viisil määrata üksnes kokkuleppel kindlustusandjaga.“

Palume meie ettepanekuid eelnõu menetlemisel arvestada. Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees

Martti Merila, 667 1809, [email protected]

Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.eksl.ee

Rahandusministeerium [email protected] [email protected]

Teie 09.12.2025 nr 1.1-10.1/5307-1 Meie 04.02.2026 nr 26507

Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu

Lugupeetud härra Jürgen Ligi

Esitasite meile arvamuse avaldamiseks „Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu“, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide (EL) 2025/1 ja (EL) 2025/2 ülevõtmiseks (edaspidi eelnõu). Täname võimaluse eest esitada arvamus eelnõu kohta. Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud ja tähelepanekud seoses eelnõuga:

1. Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seadus

1.1. Mõistame, et eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2025/1

ülevõtmisega. Oleme direktiivi ettevalmistamise käigus korduvalt avaldanud arvamust, et täiendav

raamistik tavalise maksejõuetusmenetluse ja Solventsus II nõuete kõrval ei loo sellist

lisandväärtust, mis oleks proportsionaalne selle rakendamisega kaasnevate kulude ja

koormusega. Kavandatud meetmete rakendamine suurendab bürokraatiat, halduskoormust ja

kulusid nii kindlustusandjate kui ka järelevalvetasandil. Ühtime Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

28.01.2026 vastuskirjas toodud seisukohaga, et mõju kindlustusandjate halduskoormusele ja

kuludele ei tulene niivõrd üksikutest eraldiseisvatest nõuetest, vaid eelnõus kavandatud

kohustuste kumulatiivsest mõjust.1

EKsL on tõhusa järelevalve ja regulatsioonide poolt. Vastukaaluks uutele kohustustele tuleks

EKsL hinnangul aruandluse mahtu (bürokraatiat) vähendada niivõrd, kuivõrd see on võimalik.

Teeme ettepaneku korraldada aruandluse audit, et tuvastada a) milliseid aruandeid

praktikas kasutatakse järelevalve teostamiseks, b) milliseid andmeid oleks võimalik saada

ristkasutuse abil ning vältida sarnaste aruannete korduvat esitamist kindlustusandjate

poolt. Kindlustusandjad on valmis ettepanekut koostöös ministeeriumi ja järelevalvega

konkretiseerima ja ühiselt arutama. Kindlustusseltsid soovivad, et vähendataks

dubleerivate andmete küsimist nii riigisiseselt (Finantsinspektsioon, Statistikaamet) kui ka

piiriüleselt Baltimaade järelevalve asutustele.

1.2. Eelnõu § 6 kohaselt tekib teatud kindlustusandjatel kohustus koostada ja ajakohastada ennetav

finantsseisundi taastamise kava, mille kohaldamisala määrab Finantsinspektsioon.

Vaatamata sellele, et seletuskirjas (lk 214) on märgitud, et ennetava finantsseisundi taastamise

kava koostamise kohustus peaks Eestis rakenduma vaid ühele kindlustusandjale, mistõttu on

1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/18346731

- 2 -

kava koostamise kohustuse praktiline rakendamine Eestis tõenäoliselt väga piiratud, jääb eelnõu

sõnastusest tulenevalt kohustuse kohaldamisala õiguslikult avaraks ning sõltuvaks eelkõige

Finantsinspektsiooni tulevasest hinnangust ja praktikast. Seetõttu puudub kindlustusandjatel

õiguskindlus, et sellist kohustust ei võidaks tulevikus siiski kehtestada ka nende suhtes. Kava

koostamine ja ajakohasena hoidmine tähendaks märkimisväärset halduskoormust ning täiendavat

ressursivajadust olukorras, kus kindlustusandjate regulatiivne koormus on juba praegu väga suur.

Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada kriteeriume, mille alusel kindlustusandjatele ennetava

finantsseisundi taastamise kava kohustus pannakse, et seeläbi suurendada õigusselgust ja

prognoositavust kindlustusandjate jaoks.

2. § 89. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

2.1. KindlTS § 421.

2.1.1. Palume seletuskirjas täpsustada, kas tehniliste eraldiste suurus koos edasikindlustuse osaga

on käsitletud bruto- või neto-edasikindlustuse vaates. Samuti palume lisaselgitust termini

„aastane kindlustusmaksete kogusumma“ kohta. Direktiivis kasutatakse mõistet “annual

gross written premium income from business underwritten”. On võimalik, et selles küsimuses

on kujunenud varasem turupraktika või on EIOPA kõnealust küsimust käsitlenud, kuid

selguse huvides palume need terminid seletuskirjas täpsemalt avada.

2.1.2. Kommenteeritava paragrahvi lõige 3 on eelnõus sõnastatud kui „kombineeritud suhtarv

edasikindlustuseta on alla 100 protsendi“. Ingliskeelses direktiivitekstis on täpsem ja

harjumuspärasem sõnastus “average combined ratio for non-life activities net of reinsurance

of the last three years is less than 100 %”. Palume seletuskirjas täpsustada, et arvutus

tehakse selgelt ilma edasikindlustuse osata ("netona edasikindlustusest").

2.2. KindlTS § 427 lg 2 p 1

Eelnõus on kirjas, et intressiriski alamooduli kapitalinõue on suurem kui 5 % grupi

kindlustustehnilistest eraldistest, kuid direktiivi artiklis 213a lg 1 punktis a(i) on tingimus sõnastatud

vastupidiselt: “is not higher than 5 %”.

2.3. Pikaajaliste aktsiainvesteeringute kapitalinõue (KindlTS § 67¹)

2.3.1. Soovitame üle vaadata lõike 2 rakendamise tingimused. Esimesed kuus punkti kirjeldavad

tingimusi, mille täitmisel on tegemist pikaajaliste aktsiainvesteeringutega (vt ka sõnastus:

„täidetud on kõik järgmised“), samas kui punkt 7 välistab selle staatuse. Kuna viimane on

praegu ebaselge, teeme ettepaneku sõnastada ka see positiivses võtmes – st tuua selgelt

välja, millistel tingimustel investeering kuulub pikaajaliste hulka (nt osalus alla 20%, kusjuures

seletuskirjas täpsustada, et „alla 20 % ja mitte võrdne 20 %-ga“). Lisaks juhime tähelepanu,

et sättes toodud asjaolusid peab tõendama „Finantsinspektsioonile“ veenvalt, samas

direktiivis kasutatakse „rahuldavalt“ (nii on see sätestatud ka teistes ELi õigust

harmoniseerivates õigusaktides (vt nt FELS, ATKEAS). „Veenvalt“ ja „rahuldavalt“ ei ole

sünonüümid ja sõna „veenvalt“ seab tõendamisele kvalitatiivselt oluliselt kõrgema standardi.

Teeme ettepaneku kasutada sõna „rahuldavalt“, mis on kasutusel nii meie õiguses kui ka

direktiivide eestikeelsetes versioonides.

2.3.2. Direktiivis on pikaajaline investeering määratletud kui investeering, mida hoitakse „for a

period that exceeds five years on average“. See täpsustav tingimus ei ole eelnõus selgelt

kajastatud ning tuleks sõnastusse lisada, et vältida direktiivi põhjendamatult ranget

ülevõtmist. Samuti soovitame seletuskirjas tuua illustratiivne näide (nt kaks investeeringut,

millest üks kestab 3 aastat ja teine eeldatavalt 8 aastat, mille tulemusel portfelli keskmine

hoidmisaeg ületab 5 aastat).

2.4. KindlTS § 972

- 3 -

2.4.1. Teeme ettepaneku koondada paragrahvi 97² lõiked 2–4, kuna need käsitlevad sisuliselt sama

teemat.

2.4.2. KindlTS § 97² lõige 6 toob kasutusse uue termini „likviidsusvajadus“. Lõiked 1 ja 2 kirjeldavad

juba nõudeid, mis sisuliselt katavad likviidsuse tagamise kohustuse. Palume kaaluda, kas

uue termini kasutuselevõtt on vajalik või tekitab see põhjendamatut terminoloogilist

killustatust.

2.5. KindlTS § 100

2.5.1. Lg 1 p 7 on direktiivis sõnastatud järgmiselt: “…undertaking shall demonstrate the materiality

of its exposure to climate change risks in the assessment”. Teeme ettepaneku täpsustada

eelnõu sõnastust kooskõlas direktiiviga, rõhutades otseselt „materiality of its exposure“. Juhul

kui kindlustusandja hinnangul selline materiaalne mõju puudub või seda ei ole võimalik

tõendada, tuleks ka see selgelt välja tuua. Praegune eelnõu sõnastus on selles osas üldisem.

2.5.2. Lg 41 viimane lause „käesolevas lõikes sätestatu ei vabasta…“ rõhutab iseenesest

mõistetavat kohustust riskide pidevaks juhtimiseks. Palume kaaluda selle lause väljajätmist,

et vältida tarbetut dubleerimist.

2.6. KindlTS § 100² sõnastamisel on oluline arvestada direktiivis sisalduvat täpsustust „material

exposure“. Eelnõus tuleks selgelt väljendada, et nõue rakendub juhul, kui kindlustusandja tegevus

on kliimamuutustest materiaalselt oluliselt mõjutatud (vt ka 2.5.1).

3. Õigusabikulude kindlustusega seotud muudatused

3.1. Teeme ettepaneku KindlTS § 1033 muuta lõiget 4 ja jätta välja sõnad „või muu kvalifitseerutud

isiku“, et tagada kliendi kvaliteetne esindamine. Advokatuuriseadus seab advokaadile ja

õigusteenuse osutamisele selged nõuded (kutseeksam, täiendusõpe, eetikanõuded, järelevalve,

kohustuslik kindlustus), mis üldjuhul tagab kliendile nõuetele vastava õigusteenuse osutamise

kvalifitseeritud advokaadi poolt. Näiteks on meie liikmed osutanud, et mitteadvokaadist esindaja

korral võib tekkida risk kvaliteedi osas, samuti on esinenud kindlustuskelmuste juhtumeid. Sama

muudatuse palume teha ka läbivalt VÕS §-s 528.

3.2. Teeme ettepaneku jätta VÕS § 526 muudatus eelnõust välja, sest Solventsus II artikkel 198

sätestab üksnes reguleerimisala ja ei määratle kindlustuskaitse kohustuslikku sisu. Juhul, kui

peate siiski vajalikuks sätet muuta, siis teeme ettepaneku see sõnastada järgmiselt: „(1)

Õigusabikulude kindlustuse puhul kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel kaitsma

kindlustusvõtja õiguslikke huve lepinguga ettenähtud ulatuses ja kandma seetõttu tekkivad

õigusabi-, menetlus- ja muud seesugused kulud. Eeldatakse, et kindlustus katab õigusabikulud

kindlustusvõtja kaitseks või esindamiseks tsiviil-, kriminaal-, haldus- või muudes menetlustes või

kindlustusvõtja vastu esitatud mis tahes nõude korral, samuti väljaspool ametiasutusi.“

3.3. Palume VÕS § 528 lg 3 järgmises sõnastuses mitte kehtetuks tunnistada: „Muud isikut kui

advokaati võib kindlustusvõtja esindajaks kohtu- või haldusmenetluses või kindlustusvõtja

õiguslike huvide kaitseks muul viisil määrata üksnes kokkuleppel kindlustusandjaga.“

Palume meie ettepanekuid eelnõu menetlemisel arvestada. Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees

Martti Merila, 667 1809, [email protected]