Leping

1

HANKELEPING nr 2-2.2/2771-1

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

(edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa

ja

MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised (edaspidi käsundisaaja), registrikood 80624849, asukoht

Väike-Turu tn 8 Viljandi linn 71003, mida esindab juhatuse liige Krista Pegolainen-Saar,

edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käsunduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise

hindamisvahendi kasutamise toetamine” (viitenumber 293700) (edaspidi riigihange)

tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise

hindamisvahendi kasutamise koolituste korraldamine ja selle kasutamise toetamine KOV

töötajatele, vanemaealiste nõukogude jt vanemaealiste organisatsioonide ning

kogukondlike ühenduste liikmetele vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (edaspidi

teenus).

1.3. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

aastateks 2021–2027 meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete

sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ ja sellega seotud sekkumise

“Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine;

sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine;

erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt” toetuse

andmise tingimuste (TAT) “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine” vahenditest, projekti nr: SFOS 2021-2027.4.09.23-0002 (edaspidi

rahastaja). Teenuse osutamist võidakse rahastada ka teistest rahastamisallikatest, näiteks

töötubades osalejate ja/või osalejate asutuste poolt ja/või riigieelarvelistest vahenditest.

Lepingu rahastamine võib toimuda ka muudest vahenditest.

1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid), lepingus

ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.5. Teenuse täpsem kirjeldus on toodud riigihanke tehnilises kirjelduses.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.6.1. Lisa 1 – Andmetöötluse leping

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub käsundisaajale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud

ühikuhindadele.

2.2. Lepingu kogumaksumuseks on pakkumuse kogumaksumus (lepingu hind). Lepingu

hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.4

nimetatud juhul. Tellijal ei ole kohustust tellida teenust lepingu maksimaalse

kogumaksumuse mahus, teenust tellitakse vastavalt tellija tegelikule vajadusele.

2.3. Tellija tasub osutatud teenuse eest kord kuus pärast poolte poolt allkirjastatud teenuse

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve saamist.

2

2.3.1. Iga kuu 5. kuupäevaks vormistatakse eelneval kuul teostatud tööde kohta tööde

üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud vähemalt teostatud tööde maht

tundides, elluviidud tegevuste loetelu ja kirjeldus.

2.4. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud käsundisaaja käibemaksukohustuslane või tal ei

olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse

esitamist või lepingu täitmise käigus, peab käsundisaaja arvestama, et lepingu hind sellest

käibemaksu võrra ei suurene.

2.5. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste

eest.

2.6. Käsundisaaja esitab tellijale e-arve. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 293700,

15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija

ja käsundisaaja kontaktisikute andmed.

2.7. Tellija tasub käsundisaajale 15 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

3. Teenuse osutamine ja üleandmine

3.1. Esimene töökoosolek koolituste arutamiseks ning ajakava ja metoodikate täpsustamiseks

toimub soovitavalt 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Teenuse osutamine toimub

vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, pakkumuses esitatud teenuse osutamise

kirjeldusele ning tellija juhistele.

3.2. Käsundisaaja esitab tellijale kooskõlastamiseks lõpliku koolitusprogrammi ja

koolitusmaterjalid vähemalt kuu enne esimese koolitusgrupi alustamist ja

koolitusmaterjalid vähemalt 1 nädal enne esimest infoüritust.

3.3. Esimene veebipõhine infoüritus viiakse läbi vähemalt 4 nädalat enne koolitus(t)e algust.

3.4. Koolitused peavad olema läbi viidud hiljemalt 31.12.2026.

3.4.1. Esimene koolitus viiakse läbi hiljemalt neli kuud pärast lepingu sõlmimist.

3.4.2. Pooltel on õigus ajakava täpsustada, kui see on vajalik selles esinevate ilmselgete

vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks või koolitustel osalejate töökorraldusest

ja vajadustest lähtuvalt, samuti seoses poolte sooviga lisada vastutavad isikud

tegevuste juurde, muuta tegevuste järgnevust vms. Pooltel on õigus vastavalt

osalejate põhjendatud tagasisidele teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks

koolituse läbiviimisel, koolituskavas või teenuse muudes aspektides.

3.4.3. Järelkohtumised rühmadiskussiooni vormis peavad olema läbi viidud hiljemalt

31.12.2027.

3.4.4. Järeltoe pakkumine algab kohe koolitusel osalemise järgselt ja toimub aasta

jooksul pärast koolitusel osalemist, lõpptähtaeg 31.12.2027.

3.4.5. Vahearuannete esitamise hiliseimad tähtajad on 06.07.2026, 06.01.2027 ja

06.07.2027.

3.4.6. Lõpparuande esitamise hiliseim tähtaeg on 01.02.2028.

3.5. Käsundisaaja koostab lepingu täitmise kohta aruanded tellija etteantud vormil.

3.6. Tellijal on õigus anda käsundisaajale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid teenuse

nõuetekohaseks osutamiseks, koolitusprogrammi ning ajakava kohandamiseks, teenuse

osutamise metoodika kohandamiseks ja teemavaldkondade täpsustamiseks. Tellija

juhised, märkused ja ettepanekud on käsundisaajale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei

esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete

esitamine ei mõjuta käsundisaaja vastutust teenuse lepingutingimustele vastavuse eest.

3.7. Käsundisaaja kohustub osutama teenuse tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus

sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise

kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3

3.8. Käsundisaaja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole

lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud teenuse

hulka.

3.9. Käsundisaajal on õigus nõuda teenuse lõpptähtpäeva või vahetähtaegade muutmist, kui

see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel või kui tellija muudab

teenuse aluseks olevad lähteandmeid. Teenuse vahetähtaja muutmisel ei muutu teenuse

lõpptähtpäev, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik teenuse tähtaegu puudutavad

muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

3.10. Käsundisaaja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil

olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui

need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava teenuse

puhul nende olemasolu eeldatakse.

3.11. Käsundisaaja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab osutama teenust

vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus

sätestatud teenuse osutamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad

teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

3.12. Käsundisaaja kohustub teenuse osutamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas

riigihanke pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema

tagatud, et teenust osutavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud

kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb

teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme

kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete

vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

3.13. Koolitus tuleb läbi viia eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval

tasemel, peab käsundisaaja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks

suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne

lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.14. Kui käsundisaaja osutab teenust kolmandate isikute läbiviidud teenuste jätkuna või

tuginedes kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima

materjalide sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest

teavitamata jätmisel vastutab käsundisaaja osutatud teenuse lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

3.15. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

3.16. Käsundisaaja on kohustatud teenuse osutamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh

teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).

3.17. Käsundisaaja on kohustatud järgima teenuse osutamisel keskkonnaalaseid nõudeid, et

vältida teenuse osutamisega kaasneva negatiivse kõrvalmõju tekkimist keskkonnale, sh:

3.17.1. teenuse osutamise tulemusena valminud materjalid esitatakse tellijale digitaalsel

kujul (keskkonnahoidlikel põhjustel vältida materjali printimist);

3.17.2. käsundisaaja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema

salvestatud ja edastatud optimaalsel mahul (vältida otstarbetult suuri andmefaile,

digiprügi vähendamiseks. Mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud

töödokumendid jms, kustutada esimesel võimalusel, kuna IT-serverites failide

otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga - ökoloogilise jalajälje ja

digiprügi vähendamiseks).

3.18. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui teenus ei vasta lepingus sätestatule.

Sellisel juhul esitab tellija pretensiooni 5 tööpäeva jooksul peale teenuse lepingule

mittevastavuse ilmnemist.

4

3.18.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või teenuse

uut osutamist, kui sellega ei põhjustata käsundisaajale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat

kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu

huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus

jätta teenus vastu võtmata või võtta teenus vastu osaliselt (puudustega).

3.18.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega teenus puuduste kõrvaldamise nõude

asemel ja alandada lepingu hinda.

3.18.3. Kui käsundisaaja ei ole pretensiooniga nõus, on käsundisaajal õigus tellida

teenuse vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud

sõltumatult eksperdilt. Kui teenuse vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi

tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija käsundisaajale ekspertiisikulud. Kui

ekspertiis kinnitab teenuse mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud käsundisaaja

kanda.

3.18.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis on

tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning

käsundisaaja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.19. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse teenus tellija

poolt vastuvõetuks.

4. Alltöövõtt

4.1. Käsundisaaja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registri töölehel

„Alltöövõtjad“ iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta

maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse,

kuupäeva, numbri ja summa.

4.2. Käsundisaaja ei kaasa hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kelle elu- või

asukoht on mujal kui Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riigis.

4.3. Tellijal on õigus nõuda hankelepingu täitmisele kaasatavate alltöövõtjate või tarnijate

andmete esitamist.

4.4. Lepingu olulise rikkumisena käsitletakse juhtumit, kus käsundisaaja punktis 4.2

välistatud alltöövõtjaid või tarnijaid kaasab.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui:

5.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik;

5.1.2. teenuse osutamisel toimunud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu on

esitatud nõue.

5.2. Kui käsundisaaja ei anna teenust tellijale üle või teenus ei vasta lepingutingimustele, on

tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda käsundisaajalt

leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest.

5.3. Teenuse osutamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud

tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni

0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast.

5

5.4. Kui käsundisaaja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on

tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenus

kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud

teenustele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist käsundisaaja poolt.

5.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal

õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% tasumata summast.

5.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel käsundisaaja või tema

esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste

täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 10%

lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

5.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu

rikkumisest.

5.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

5.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik

leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga

asendada kohustuse täitmist.

5.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

5.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse

muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:

5.11.1. käsundisaaja teenuses esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on

alust arvata, et käsundisaaja ei suuda osutada nõuetele vastavat teenust;

5.11.2. käsundisaaja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga

teenuse osutamisele kehtestatud nõuetest ja käsundisaaja ei lõpeta rikkumist

tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.11.3. käsundisaajal on tekkinud teenuse osutamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja

käsundisaaja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega

täiendava tähtaja jooksul;

5.11.4. käsundisaaja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või

intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja käsundisaaja ei lõpeta rikkumist tellija

poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.11.5. käsundisaaja rikub rahastaja tingimusi teavitamise, vormistamise ja sümboolika

kohta ja käsundisaaja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase

täiendava tähtaja jooksul;

5.11.6. käsundisaaja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus

valeandmeid.

5.11.7. käsundisaaja on jätnud tellija teavitamata lepingu punkti 3.12 kohaselt

meeskonnaliikme vahetumisest ja/või tellijale esitamata uue meeskonnaliikme

kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid.

5.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab käsundisaajale õiguse leping erakorraliselt

lõpetada, loetakse:

5.12.1. tellija viivitab käsundisaaja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei

lõpeta rikkumist käsundisaaja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava

tähtaja jooksul;

5.12.2. teenuse osutamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei

lõpeta rikkumist käsundisaaja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava

tähtaja jooksul.

6

5.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui käsundisaaja lõpetab

lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda käsundisaajale teenuse eest tasu

proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks osutatud ja tellijale üle antud teenusega.

5.14. Kui käsundisaaja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi teenuse osutamisel

lepingu rahastaja tingimusi teavitamise, vormistamise ja sümboolika kohta ja selle tõttu

tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus

käsundisaajalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5.15. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui käsundisaajal puuduvad teenuse

osutamiseks vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud.

5.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise

vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

5.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks

eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti

arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

5.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on

poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise

eeldused on täidetud.

5.16.3. Seoses teenuse osutamist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on

vääramatuks jõuks üksnes see, kui teenuse osutamist takistab riigiasutuse

kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste

soovitused ei ole vääramatuks jõuks.

5.16.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Intellektuaalomandiõigused

6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos),

siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose

tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi

tasu maksmata käsundisaajalt üle tellijale.

6.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale

üleandmisest annab käsundisaaja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu

saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi

andmise õigusega eksklusiivlitsentsi. Eksklusiivlitsents on lepingu tähenduses litsents,

mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale

(tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja

(käsundisaaja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama

eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents

on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku

isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust

kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose

kasutamise viisi ega nõua tellija poolt teose kasutamiseks käsundisaaja täiendavat või

eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms

puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole käsundisaaja ega viimase

heaks tegutsenud füüsiline isik.

6.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures

mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning

käsundisaaja ärinime ja/või kaubamärgi.

7

6.4. Kui käsundisaaja poolt tellijale üleantav teos sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis

ei pärine algupäraselt käsundisaajalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt

autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud käsundisaajaga mitteseotud kolmandad

osapooled), siis kohustub käsundisaaja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud

õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis

võimaldavad tellijal teost sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi

kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

6.5. Kui käsundisaaja rikub eelmises punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike

intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui käsundisaaja rikub

lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning

sellega kaasneb tellijale kahju, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus

hüvitama.

6.6. Käsundisaaja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel

kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel

käsundisaaja poolt tekib tellijale, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus

hüvitama.

6.7. Käsundisaaja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste

võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning käsundisaajal ei teki

käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

6.8. Käsundisaaja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada

ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel,

viitamisel ja/või refereerimisel viitab käsundisaaja Sotsiaalministeeriumile kui tellijale

ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika).

7. Teadete edastamine 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt

lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus

vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu

või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil

ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt

allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele

järgneval tööpäeval.

8. Poolte kontaktisikud

8.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Triin Paarmaa, tel +372

5919 5174, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise

ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija

kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse

olemasolul.

8.2. Käsundisaaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Krista Pegolainen-

Saar, tel +372 5553 3990, e-post [email protected]. Käsundisaaja kontaktisikul on

8

õigus esindada käsundisaajat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu

muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude

esitamise osas on käsundisaaja kontaktisikul õigus esindada käsundisaajat ainult

käsundisaaja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

9.1. Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle

kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.2. Lepingu täitmisel käsundisaajale või käsundisaajaga seotud isikutele teatavaks saanud

isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks

tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni

kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist käsundisaaja või käsundisaajaga seotud

isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks

andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega tellija kohta käsundisaajale

teatavaks saanud teave. Käsundisaajal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul

viisil töödelda.

9.3. Käsundisaaja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda

teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline

informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui

isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on käsundisaaja

kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja

õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

9.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult

teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline

avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Käsundisaajal ei

ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate

isikute huvides.

9.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi

ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või

tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist

tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on käsundisaaja kohustatud tagama, et

isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud

isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse

lepingu.

9.6. Käsundisaajal ega käsundisaajaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames

teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral

tuleb käsundisaaja vastus kooskõlastada tellijaga.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 28.02.2028 või lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste

täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Juhul, kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu,

9

ei osutu võimalikuks teenuse osutamisega alustamine või teenuse osutamine selliselt, et

oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või

viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud

asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg

perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning

koostatakse uute tähtaegadega ajakava.

10.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel:

10.3.1. kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks teenuse

osutamisega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu,

alustatakse teenuse osutamisega, tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust

põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu

lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas teenuse osutamise alustamine viibis.

10.3.2. kui lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna

tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang,

sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks

teenuse osutamine (näiteks koolituspäevade läbiviimine kontaktselt jms) lepingus

sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta

lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise

tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja

võrra.

10.3.3. lepingu punktis 3.9 nimetatud juhul.

10.3.4. Kui tellijal on rahalisi vahendeid ja koolitusel osalenute tagasiside on positiivne,

on tellijal õigus tellida ühe täiendava veebikoolitusgrupi koolitus ja sellele

järgnevad järelkohtumised, eeldusel, et muudatus ei ületa esialgset lepingu

kogumaksumust rohkem kui 10%.

10.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu

täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu

kehtivuse aja võrra.

10.4.1. Käsundisaaja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid

aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia

ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia

alternatiivsete meetoditega.

10.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul

piirangute ja keeldude äralangemisest.

10.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige

kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele

või kui käsundisaaja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust

tulenevad käsundisaaja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab

käsundisaajale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub

käsundisaajale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuse eest.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui

lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10

11.2. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

11.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

Poolte andmed:

Tellija: Käsundisaaja:

Sotsiaalministeerium MTÜ Vabatahtlikud seltsilised

Registrikood: 70001952 Registrikood: 80624849

Aadress: Suur-Ameerika 1, Aadress: Väike-Turu tn 8

10122 Tallinn Viljandi linn 71003

Telefon: +372 626 9301 Telefon: +327 5553 3990

Poolte allkirjad:

(allkirjastatakse digitaalselt) (allkirjastatakse digitaalselt)

Tellija Käsundisaaja

Hankelepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamise toetamine”

(viitenumber 293700) tulemusena sõlmitud käsunduspingust 2-2.2/2771-1, (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised, (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.

3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.

3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.

3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:

3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:

4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või

4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses. 4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 6.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Eelteavitus

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________