Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 09.01.2026

Meie 04.02.2026 nr 9.3-4/26/221-2

Astangu tn 30b kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu KSH algatamise

vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Astangu tn 30b

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle

otsustamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on leida Astangu tn 30b kinnistule keskkonnaalaselt

tundlikus piirkonnas tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii kinnistuomanike kui ka

omavalitsuse huve ja ootusi, nähes ette kinnistu lõunapoolse osa (ca 5 ha) planeerimise

üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks ja selle liitmise Astangu-Mäeküla kaitsealaga.

Kinnistu ülejäänud alale kavandatakse kuni 4-korruseliste korterelamute hoonestuslahendus,

mis selgub arhitektuurikonkursi tulemusel. Planeeritava maa-ala suurus on 13,56 ha. Haabersti

linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud korterelamute ala, millel

võib paikneda ka lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja

harrastusega seonduvad ettevõtted.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Piirkonna eripärasid arvestavalt on tegemist pigem rahulikuma (keskmisest väiksem

mürafoon jms) linnalise elukeskkonnaga. Võimalikud uued elamud paikneksid

loodusväärtuste naabruses.

 DP kava alal võib kavandatava tegevuse elluviimine tekitada lühiajalisi mürahäiringuid

lähimate elamute juures kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas)

täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult

välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal

(21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00.

 Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023) kohaselt on

piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk kahe ruudu vahel, millest esimene (põhja

2(3)

pool) on 50-100 kBq/m³ (mõõtmiste arv 5-10 ja viimane 2011 a.) teine (lõuna pool) on

250-500 kBq/m³ (mõõtmiste arv 5-10 ja viimane 2005 a.). Seega lähevad mõõtmised

kokku omavalitsuse tasemel olevate andmetega, et pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk

on kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³).

 DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on tõenäoliselt teada, et on

vajadus teostada radooni mõõtmised või seada juba asjakohased suunised radooniohu

minimeerimiseks.

Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eelnõus on muuhulgas välja toodud

järgnev:

 Piirkond kavandada peamiselt elukeskkonnana. Täiendava väärtusena integreerida

piirkonda ka väike osakaal ärifunktsiooni, mis võimaldab luua kohalikke teenuseid,

toetades elanike igapäevavajadusi ilma rahulikku elukeskkonda häirimata;

 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline

keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi pöördumatu kahjustamine, looduslike

alade hävimine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine või

mürataseme märkimisväärne suurenemine. Kavandatav tegevus seisneb elurajooni

arendamises üldplaneeringus selleks ette nähtud alal ning ei muuda ala senist

planeeringulist põhifunktsiooni.

 Detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega

heaolule. Müra, tolmu ja vibratsiooniga seotud võimalikud häiringud on peamiselt

ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning maandatavad kehtivate normide ja

töökorralduslike meetmetega. Radooniriskiga arvestatakse hoonete projekteerimisel

vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023.

Lisaks on detailplaneeringu algatamise tingimustes välja toodud:

 Mürahinnang tuleb koostada juhindudes keskkonnaministri 03. oktoobri 2016 määruses

nr 32 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta

esitatavad nõuded" sätestatust.

 Planeeringualal tuleb teostada radoonitasemete mõõtmised, määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt

Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on detailplaneeringu algatamisettepaneku

läbivaatamise käigus kaalunud detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 3-5 alusel ning

leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud normtasemeid.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega, vältimaks võimalikke mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete

müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

sihtväärtusi.

 Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-

ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3(3)

 Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri

01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

 Tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

 Valgustuse paigutusel arvestada kavandatavate ning läheduses paiknevate elamualadega

ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]