Edastuskiri

EELNÕU

OTSUS

nr

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu algatamine Kesklinna linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja § 33 lg 2 p 3 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2 alusel ja tulenevalt Aktsiaselts Kaamos Kinnisvara 10. juuli 2025 algatamisettepanekust 1. Algatamine 1.1 Algatada Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneering kesklinna linnaosas 2.1 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisas 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 muuta kinnistute piire ja kinnistute sihtotstarbeid elamu- ja ärimaaks, määrata kruntidele ehitusõigus peamiselt 4-7 korruselise äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning ühe 2- korruselise äriruumidega korterelamu kavandamiseks; 1.3 Detailplaneering on registreeritud Tallinna planeeringute registris numbriga „DP047900“ ning nimetusega „Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneering.“ 1.4 Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse korraldus 17. augusti 2011 korraldus nr 1273-k „Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja lugeda detailplaneeringu menetlus lõppenuks. 2. Üldplaneering 2.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuar 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneering alale, mille maakasutuse juhtotstarve on piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala, mis on mõeldud eeskätt kaubandus, teenindus ja vabaaja harrastustega seonduvatele ettevõttetele ja asutustele. 2.2 Tegemist on üldplaneeringut muutva lahendusega, kuna detailplaneeringu algatamisel taotletakse kruntide kasutamise sihtotstarvete osakaalu 90% elamumaa ja 10% ärimaa. 3. Lähteseisukohad 3.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisas 1 toodud tingimustele: 3.1.1 Tingimused linnaruumile: 3.1.1.1 Planeeringuala hoonestatavate kruntide sihtotstarbeks määrata elamu- ja ärimaa, kus on eeldatud äripindade rajamist tänava tasandile ja tagada kodulähedaste teenuste pakkumine naabruskonnas ning kvartalis.

2

3.1.1.2 Hoonestusala kavandada selliselt, et tagatud oleks kesksete mängu- ja puhkealadega haljasalade kavandamine, mis on mõeldud vaid jalakäijatele ja ratturitele. 3.1.1.3 Hoonete korruselisus kavandada vahelduv, 2 kuni 7 maapealset korrust, ning määrata võimalus kavandada maa-aluseid korruseid. 3.1.1.4 Planeeritava hoonestuse puhul eelistada liigendatud lahendusi nii, et hooned sobituksid linnakeskkonda ning ei mõjuks monoliitsena (nt poodiumi kasutamine, materjalide erisus alumiste ja ülemiste korruste vahel, fassaadi liigendatus jne). 3.1.1.5 Hoonete esimesed korrused, st äripinnad, planeerida kõrged ja tänavate ja/või keskse roheala poole avatuna nii, et moodustuks aktiivne tänavafront, mis toetab linnaruumi inimlikkuse mõõdet, luues elava ja turvalise linnakeskkonna. Kavandada aktiivne ärifront Odra tänava ja Lastekodu tänava poolsetele külgedele. 3.1.1.6 Lastekodu tänava lahendamiseks tuleb aluseks võtta Lastekodu tn rekonstrueerimise projekt. Juhkentali tn kavandamisel arvestada DP036640 Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringuga. Masina tn ühendamine tuleb lahendada detailplaneeringu koostamise käigus. 3.1.1.7 Tänavaruumi kujundamisel (sõiduradade laiused, pöördel gabariit) tuleb lähtuda bussiliikluse ruumivajadusest. 3.1.2 Linnaliikuvuse tingimused 3.1.2.1 Lisada planeeringuala läbiva ida-läänesuunalisele kergliiklusteele juurdepääs ka Masina tn 9 ja Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistute vahelisele alale Lastekodu tänava poolsest küljest. Markeerida planeeringuala läbiva ida-läänesuunalise kergliiklusteede algus ning lõpp linnaruumiliselt nähtavana. Kaaluda planeeringuala läbiva ida-läänesuunalise kergliiklusteede alguses ning lõpus olevate hoonete laiuse vähendamist läbiva trajektoori selgemaks markeerimiseks ning suurema haljasala kavandamiseks. 3.1.2.2 Kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus planeeringuala läbiva lääne-idasuunalise kergliiklustee avalikuks kasutamiseks määramist ja tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse sõlmimise vajadust. Planeeringu koostamise käigus selgitada välja ja lisada planeeringu materjalidele maaomaniku ja krundi tulevase võimaliku valitseja tingimused planeeritud kergliiklustee krundi linnale tasuta võõrandamiseks. 3.1.2.3 Moodustada planeeringualasse kavandatud tänavamaa (sõidutee, jalgratta- ja jalgtee, parkimiskohad ja tänavahaljastus) kavandamiseks eraldi transpordimaa krundid ja näha ette avalik kasutus. Planeeringu koostamise käigus selgitada välja ja lisada planeeringu materjalidele maaomaniku ja krundi tulevase võimaliku valitseja tingimused planeeritud transpordimaa kruntide linnale tasuta võõrandamiseks. 3.1.2.4 Tänavatele näha ette jalgratta- ja jalgteed, lühiajaliseks parkimiseks piki-parkimiskohad, tänavahaljastus. Tänavahaljastus tuleb kavandada kvartali kõikide tänavate äärde. 3.1.2.5 Tänavavalgustuse jm postid ei tohi asuda kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed) vabas liikumisruumis. Kõik tänavarajatised peavad asuma avalikul tänavamaal. 3.1.2.6 Maa-alusele parklale juurdepääsud kavandada erinevatelt tänavatelt, st erinevatelt suundadelt. Maa-alusesse parklasse juurdepääsude asukoha valikul arvestada bussiliikluse põhisuundadega, et võimalikult vähe häirida bussiliiklust. Parklasse juurdepääsu ees peab olema kinnistul tagatud ooteruum parklasse sissesõidu ees. Parkimiskohtadele tagada juurdepääs, läbisõit kogu parkla ala ulatuses, et tagada parklas manööverdusruum. 3.1.2.7 Kavandatavad teed, tänavad ja muude liiklusrajatiste parameetrid ning haljastuse kasvuruum peab vastama EVS 843:2016 nõuetele. Näidata joonisel parkimiskohtade ja teede mõõdud. 3.1.2.8 Jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna rattastrateegia 2018-2027 nõuetele (1 koht 50 m2 hoone brutopindala kohta ) ja „Rattaparkimiskohtade rajamise juhend ühistutele“ järgi. Jalgrattahoidikuid ei ole lubatud kavandada kergliiklusteede vabasse liikumisruumi. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja normatiivne jalgrataste parkimiskohtade

3

vajadus ja määrata minimaalselt nõutud jalgrataste kohtade arv, sh joonisel tuleb näidata rattaparkimiskohad, süsteem ning tooteandmed. Elanike ja töötajate rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana. Rattahoiuruumid planeerida hoonesse tänavatasandil, hoone sissepääsu lähedale või eraldi rattamajasse. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis tulenevalt hoone arhitektuurist. Rattahoiuruumi mugavuse tagamiseks projekteerida sissepääs üldjuhul väljast, varustada rattaruumi uksed käändautomaatikaga, kavandada ilma sulgurita uksed vms. Rattaruumidesse projekteerida elektrirataste laadimise võimalus, remondipukk ja võimalusel rattapesu koht. Seinapealse kinnituse puhul tuleb kasutada lahendusi, mis on sobivad kõikidele vanuserühmadele. Panipaigad ei lähe rattaparkimiskohtadena arvesse. Maa-alusele korrusele ratta hoiuruumide kavandamisel tuleb tagada rattaliikluseks sobiva kaldega pandused ja autoliiklusest sõltumatu juurdepääs, mis oleks mugav ja ohutu 8-80 a vanustele inimestele. Üldjuhul on rattapandus laugem autopandusest, kaldega 2-4%. Maa-alusesse parklasse lahtiste rattaparkimiskohtade kavandamisel tuleb tagada takistusteta ligipääs (nt ei sobi koht mis asub auto taga). Külastajate rattaparklad (raamist kinnitamisega rattahoidjad) kavandada sissepääsude lähedale, soovitavalt katuse alla. 3.1.2.9 Avaparklaid ja parkimiskohti kvartali sisse mitte kavandada. 3.1.3 Tingimused linnamaastikule ja keskkonnale: 3.1.3.1 Kvartali keskel asuvate hoonete jäätmemaja või mahutid kavandada juurdepääsu tagamiseks vahetult tänava äärde. 3.1.3.2 Määrata elamukvartali haljastuse protsendiks 35%. 3.1.3.3 Planeeringus esitada kogu kvartalit käsitlev ühtne väliruumi põhimõtteline lahendus. Kavandatud haljasaladel on oluline sotsiaalne funktsioon ning seal peab tegevust leiduma igale vanusegrupile. Lahenduses näidata ka mänguväljaku ja puhkealade ning muude väikevormide asukoht. Kesksel rohealal kasutada mitmekesist ja mitmerindelist haljastust, nõutav on kõrghaljastuse olemasolu. 3.1.3.4 Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida. 3.1.3.5 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ (edaspidi Tallinna Linnavolikogu määrus nr 2). Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale. 4. Uuringud 4.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 4.1.1 Teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ (edaspidi Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 15) kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. 4.1.2 Hinnata projekteerimisel radoonikaitse meetmete rakendamise vajalikkust juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamiseks viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised 4.1.3 Detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

4

4.1.4 Detailplaneeringus anda hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks. 4.1.5 Juhul kui planeeritakse elufunktsiooniga hooneid, siis tuleb teostada mürauuring veendumaks, et planeeringuala on sobilik eluhoonete rajamiseks. Hinnata tuleks ka kõrvalkinnistult, bussijaamast, tulenevat mürataset ja potentsiaalseid häiringuid. 4.1.6 1. Arheoloogiaga seotud tingimuste (uuringuvajaduse) täpsustamiseks tuleb planeerimise või projekteerimise etapis läbi viia arheoloogiline eeluuring (lähteülesande osas tuleb konsulteerida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloogiga). 5. Kaasamine 5.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 5.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; 5.1.2 Planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 5.2 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet ja teised asutused vastavalt vajadusele. 6. Menetlus 6.1 Detailplaneeringu algatamist taotles Aktsiaselts Kaamos Kinnisvara 10. juuli 2025. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud OÜ HG Arhitektuur linnaehitusliku eskiislahenduse arhitektuurivõistluse raames. 6.2 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt sõlmisid Tallinna linn, RUUM JA MAASTIK OÜ ja Kaamos L48 OÜ 24. novembril 2025 halduslepingu nr 3-6/73 detailplaneeringu koostamiseks. 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 7.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 7.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tallinna üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 7.3 Lisaks tuleneb KSH algatamise vajalikkuse kaalumise kohustus KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, kuna detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt elurajooni arendamine kui infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevus. 7.4 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui täidetakse järgmised tingimused: 7.4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi pöördumatu kahjustamine, looduslike alade

5

hävimine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine ega mürataseme märkimisväärne suurenemine. Kavandatav tegevus seisneb olemasolevas linnakeskkonnas endise tootmisterritooriumi hoonestuse täiendamises ja ümberkujundamises äri- ja elamufunktsiooniga hoonestusalaks. 7.4.2 Planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi ning olemasolevat maakasutust arvestades ei põhjusta endisele tootmisterritooriumile elu- ja ärihoonete rajamine olulist keskkonnamõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on valdavalt ajutised ning seotud ehitustegevusega, nende ruumiline ulatus piirdub peamiselt planeeringualaga ning mõju on leevendatav projekteerimis- ja ehitustingimuste ning kehtivate õigusaktide järgimisega. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. 7.4.3 Planeeringuga kavandatav tegevus ei ületa looduskeskkonna vastupanuvõimet ega loodusvarade taastumisvõimet. Planeeringuala paikneb tiheasustusalal ja on pikaajaliselt olnud intensiivse inimtegevuse mõjusfääris. Ala looduslik mitmekesisus on madal ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduslikele ökosüsteemidele. 7.4.4 Kultuurimälestiste, kultuuriväärtuslike hoonete, arheoloogilise pärandi ja vallasobjektide kaitse ja korrashoid on tagatud ning ajaloolist linnaruumi ja elukeskkonda väärtustatakse, kui järgitakse kehtivaid piiranguid ja rakendatakse KSH eelhinnangus ette nähtud meetmeid. Planeeringuala kattub arheoloogiamälestise (13.–16. saj asulakoht) territooriumiga, mistõttu nähakse ette arheoloogilise eeluuringu (lähteülesanne koostatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga) läbiviimine planeerimise või projekteerimise etapis. Planeeringuga säilitatakse ka 20. sajandi algusest pärinev endise viinavabriku direktori villa (Masina tn 9) kui väärtuslik arhitektuurinäide. 7.4.5 Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid keskkonnaseisukohalt tundlikke või maastikuliselt väärtuslikke alasid. Lähimad kaitsealad ja Natura 2000 alad asuvad enam kui 800 meetri kaugusel ning kavandatav tegevus ei avalda neile otsest ega kaudset mõju. Samuti ei ole alal ega selle ümbruses tuvastatud kaitsealuste liikide elupaiku ega kasvukohti, mistõttu kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealuseid liike ega nende elutingimusi. 7.4.6 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kõrghaljastusele. Planeeringuga ei kavandata väärtusliku kõrghaljastuse likvideerimist ning likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 2. Planeeringulahendus näeb ette uushaljastuse rajamise ning haljastuse osakaalu suurenemise võrreldes olemasoleva olukorraga, kusjuures haljastuse osakaal on vähemalt 35% (leitakse ala rohefaktor). Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi haljastuse inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 15. 7.4.7 Ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele (ehitusmälestised) ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. 7.4.8 Arvestades planeeringuala ajaloolist tööstuslikku kasutust, selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus jääkreostuse võimalik esinemine kogu planeeringuala ulatuses. Reostuse tuvastamisel rakendatakse meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks ning nähakse ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust. Detailplaneeringule lisatakse vajadusel keskkonnaseisundi ülevaatuse ja reostusuuringute aruanded. 7.4.9 Planeeringuga kavandatav tegevus ei tohi ohustada inimese tervist ega heaolu. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi müra modelleerimine. Hoonete projekteerimisel tagatakse nõuetele vastavad insolatsiooni- ja sisekliimatingimused ning järgitakse energiatõhususe põhimõtteid, sealhulgas hoonete arhitektuurne ja tehniline lahendus ning tehnosüsteemide valik kavandatakse energiasäästlikult. Siseruumides radooniohutuse

6

tagamiseks tuleb ehitusprojekti koostamise staadiumis teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajaduse korral rakendada sobivaid leevendusmeetmeid vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 7.4.10 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on oma ulatuselt lokaalsed, ajutised ja pöörduvad ning ei esine olulist kumulatiivset ega piiriülest mõju. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, asukohta ja rakendatavaid leevendusmeetmeid, puudub oluline negatiivne keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub. 7.4.11 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 8. Teatavaks tegemine 8.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 8.2 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest: Juhkentali tn 48, Masina tn 2, Masina tn 18, Masina tn 20, Lastekodu tn 41, Lastekodu tn 43, Lastekodu tn 46, Lastekodu tn 46a omanikke ning Tallinn, Lastekodu tn 35, Tallinn, Lastekodu tn 39, Tallinn, Juhkentali tn 52 korteriühistuid.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

3. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

4. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

5. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega.

6. Esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

7. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

8. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

9. Jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 nõuetele.

10. Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile (29.07.2025 korralduse nr 723 „Tallinna parkimisnormatiiviga“). Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

11. Näha ette ehitusseadustiku §-s 651 nõutav elektriauto laadimistaristu.

12. Teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides.

13. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalad.

14. Küttevarustuse planeerimisel arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt asub planeeringuala Tallinna kaugkütte piirkonnas.

15. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

16. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

17. Koostada ülevaade kinnistul tekkivatest olmejäätmetest ja käsitleda jäätmete liigiti kogumist ning kogumiskoha lahendust vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi JHE) nõuetele. Tähistada rajatav olmejäätmete kogumiskoht võttes seejuures arvesse JHE § 16 ja JHE Lisa 3 nõudeid. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning ‑personali kasuks.

18. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

18.1 Siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

18.2 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.

18.3 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

18.4 Hoonete projekteerimisel arvestada Riigikogu poolt 24. septembril 2025 vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ tulenevate juhistega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral.

18.5 Arvestades, et detailplaneeringu koostamise eesmärgist tulenevalt võib detailplaneeringu realiseerimine tuua kaasa olemasoleva avalikult kasutatava ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, tuleb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

18.5.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise.

18.5.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust

18.5.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

18.5.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

18.6 Planeerida avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised oma kinnistuga piirnevale alale.

18.7 Ehitusprojekti koosseisus esitada väliruumi põhimõtteline lahendus, arvestada erinevas vanuses kasutajatega, näidata mänguväljaku ja/või puhkekoha võimalik asukoht. Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus (sh haljastusprojekt), projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.

18.8 Maa-aluse parkla puhul kavandada pandus hoone mahus.

19. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

20. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

21. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

22. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

23. Planeeringulahendusega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale.

24. Avalikult kasutatavate rajatiste kavandamisel sõlmida enne detailplaneeringu vastuvõtmist teede ja tehnorajatiste valmisehitamise leping.

25. Planeeringu käigus täpsustada, kuidas on kavandatud piirkonna küttelahendus.

26. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE, Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrus nr 3) nõudeid arvestades. Planeerida ruum vähemalt viie erineva jäätmeliigi kogumiseks: segaolmejäätmed, biojäätmed, paber ja kartong, klaaspakend ning plast- ja metallpakend, sh joogikartong. Jäätmemahutid on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Teine võimalus on rajada süvamahutid. Jäätmemahutite paigutamisel ja nende ligipääsetavuse tagamiseks juhinduda jäätmehooldueeskirja § 21 toodud nõuetest. Muu hulgas anda projektis ülevaade, kuidas tagatakse jäätmeveoki juurdepääs olmejäätmete mahutitele. Olmejäätmete kogumiskoht tähistada planeeringu koostamise käigus asendiplaanil.

27. Juhime tähelepanu, et tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Planeerides nt laadimisala, siis tuleb arvestada läheduses paiknevate elamualadega. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

veebruar 2026

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1

kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja

Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nimetus: Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu

ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 25109

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Vastutav täitja: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDAV TEGEVUS .......................................................................................................... 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 5

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 9

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 9

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 9

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 11

3.1 OLEMASOLEVAST JA PLANEERITAVAST MAAKASUTUSEST NING SEAL TOIMUVATEST VÕI

PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST ................................................................................................. 11

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 12

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIME ...................................................................................... 13

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 15

4.1 MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................... 15

4.2 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE, MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN 16

4.3 MÕJU INIMESE TERVISELE, VARALE, HEAOLULE ............................................................... 16

4.4 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .................................................................. 18

4.5 MAA, PINNASE, MULLA JA MAAVARA SÄÄSTLIK KASUTAMINE ....................................... 18

4.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 18

4.7 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 19

4.8 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 20

4.9 MÕJU KLIIMALE, KLIIMA MÕJU TEGEVUSELE .................................................................... 20

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 2

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 22

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 3

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamise aluseks oli Osaühingu

HG Arhitektuur koostatud Lastekodu tn 48, Masina tn 7 ja 9 linnaehitusliku

eskiislahenduse arhitektuurivõistluse asendiplaan (seisuga 08.07.2025), seletuskiri ja

illustratsioon (seisuga 04.07.2025).

Kavandatava tegevuse eesmärk on:

• Kruntide moodustamine;

• Kruntide maakasutuse sihtotstarvete määramine;

• Kavandatud hoonete korruselisuse ja ehitisealuse pinna määramine;

• Planeeringu ja selle lähiala liikluslahenduse põhimõtete väljatöötamine

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest1 nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“, juhendist2 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura eelhindamine“ ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lg 4 ja 5.3

1 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

2 R, Kutsar, 2017. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine

3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 4

2 KAVANDAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritud ala asub Tallinnas Kesklinna linnaosas (Joonis 1) Lastekodu ja Masina

tänavatel järgneval katastriüksustel:

Katastriüksus Sihtotstarve

Lastekodu tn 48//Masina tn 1

(78401:116:0250)

Tootmismaa 70%,

ärimaa 30%

Masina tn 7 (78401:116:0420) Tootmismaa 100%

Masina tn 9 (78401:116:0430) Tootmismaa 100%

Joonis 1. Detailplaneeringuala asukoht.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 5

Detailplaneeringuga muudetakse ala krundijaotust, määratakse maakasutuse

sihtotstarve, hoonete korruselisus ja ehitusealune pind. Samuti töötatakse välja

planeeringu ja selle lähiala liikluslahendus.

Vastavalt DP algatamise dokumentide hulgas olevale illustratsioonile kavandatakse

alale rajada 4-7-korruselised äri- ja elamisfunktsiooniga hooned ning säilitada Masina

tn 9 katastriüksusel olev hoone.

Ala haljastatakse (sh rajatakse kogukonnaaed, vihmapeenar). Parkimine on kavandatud

maa alla, mis tähendab, et eeldatavalt rajatakse vähemalt üks maa-alune korrus.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tallinna üldplaneering

Tallinna üldplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega

nr 3. Üldplaneeringu järgi asub DP ala Kesklinnas ja selle kontakttsooni arenguvööndis.

Tallinna üldplaneeringu järgi on ala maakasutuseks segahoonestusala, mis on mõeldud

kaubandus, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele.

Kuna DP näeb lisaks eeltoodule ette ka elamute rajamise, siis ei pruugi DP lahendus

olla kooskõlas üldplaneeringus toodud maakasutusega.

Kesklinna linnaosa üldplaneering

Praeguseks hetkeks on koostatud vaid üldplaneeringu lähteseisukohad, mis annavad

üldise ülevaate võimalikest arengusuundadest Kesklinna linnaosas. Lähteseisukohtade

järgi on maakasutuse suunamisel põhirõhk eri funktsioonide segamisel või koostoimel

ning segahoonestusala laiendamisel. DP lahendus on selle põhimõttega kooskõlas.

Lähteseisukohtade järgi on oluliseks teemaks ligipääsetavus kõikidele

ühiskonnarühmadele, kõigile liiklejatele ohutu ja meeldiva liikluskeskkonna loomine.

DP lahendus näeb ette esimesele korrusele äripindade rajamise, kõnni- ja rattateede

ning kvartalit läbiva (kergliiklus)tee rajamise. Praeguses etapis ei ole selge, milline on

juurdepääsetavus esimestele korrustele ja avalikule ruumile – planeeringulahendus

peab selle kõigile ühiskonna rühmadele tagama. Tänavaruumi planeerides tuleb

lähtuda Tallinna tänavaruumi ja rattaparkimiskohtade rajamise juhenditest4.

4 Juhendid | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 6

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9

kinnistu detailplaneering

Planeeringualale on 2011. aastal algatatud detailplaneering. Planeeringus on

kavandatud moodustada krundipiiride muutmise teel seitse krunti ning on määratud

ehitusõigus moodustatavatele ärimaa või äri- ja elamumaa või elamumaa

sihtotstarbega kruntidele kuni 9 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega hoonete

rajamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.

Lastekodu tn 46 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lastekodu tn 46 kinnistule Tallinna uue

bussijaama hoonestuse lahenduse ja liiklusskeemi väljatöötamine. Vastavalt

planeeringulahendusele transpordimaa ja ärimaa kasutusotstarbe osakaalu muutmine.

Planeeringu algatamise taotluse eesmärk on kavandada kinnistule kuni 7-korruselise

äri- ja teeninduspindadega bussijaama hoone.

Koostatava Lastekodu 48, Masina 1 DP eskiisjoonisel Lastekodu 46 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu lahendust kujutatud ei ole.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027

Tallinna rattastrateegia eesmärk on suurendada rattakasutuse kiiret Tallinnas läbi ohutu

ja meeldiva rattateede võrgustiku ning parkimisvõimaluste loomise.

Detailplaneeringu lahenduse eskiisjoonise järgi on kavandatud nii rattamajade kui

rattaparklate rajamine. Samuti arvestab DP lahendus nii Lastekodu, Masina kui ka

Juhkentali tänavate äärde rattatee rajamisega. Vastavalt DP illustratsioonis toodule:

„Ühendus teiste linnaosadega ja ümbruskonnaga tagatakse Lastekodu tänavale

kavandatud ülelinnalise tähtsusega kergliiklustee ja perspektiivse klindipargiga

ühenduva kergliiklusteedega“.

Praeguses etapis ei ole kirjeldatud rattaparklate ja -majade rajamise põhimõtteid.

Nende projekteerimisel tuleb arvestada Tallinna Rattastrateegiast toodud suunistega.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

Tallinna arengustrateegia järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse tulevikku

vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Tallinnas on rohelus alati lähedal: puiesteedel,

linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja koduõuedes. Tallinna

naabruskondades on turvaline mängida, jalutada ja lõõgastuda.

Sõbraliku linnaruumi loomise osas nähakse Tallinna kompaktse linnasüdame ja

eriilmeliste keskustega inimmõõtmelise, looduslähedase ja kõigile ligipääsetava

linnana. Siin on palju inimestele mugavaks kujundatud linnaväljakuid, parke, kohvikuid,

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 7

väikepoode ja muid tegutsemispaiku. Kvaliteetselt ehitatud linnaruumi rikastavad

elujõulised rohe- ja veealad. Nii linnaruum, transport kui ka hooned on kõigile

mugavalt ligipääsetavad. Iseseisvalt õues liikumine on turvaline kõigile, ka lastele ja

eakatele. Inimesed liiguvad jalgsi ja mitmesuguste kergliiklusvahenditega, tagatud on

kõigi turvalisus. DP lahendus panustab sõbraliku linnaruumi loomisesse, rajatakse

eriilmeline siseõu, mis pakub tegevusi erinevas eas inimestele. DP lahendus näeb ette

jalakäijatele ja ratturitele sobiva taristu rajamise.

Arengustrateegias on toodud erinevate valdkondade lõikes põhimõtted, mis aitavad

visiooni ellu viia. Käesoleva DP seisukohast on asjakohased järgnevad:

• Müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega

müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne

on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete

kaitse müra eest, magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate

korrusmajade heliisolatsiooni parandamine. Detailplaneeringuala paikneb

Ülemiste katlamaja kõrval. Lähtudes arengukavast ei ole asukoht elamute

rajamiseks soodne, kuid olulist mürahäiringut on võimalik vältida arvestades

piirkonna mürataset hoonete projekteerimisel

• Tänavaruum on kujundatud ja hooldatud selliselt, et võimaldada kõiki

liikumisviise ja tagada ligipääs kõikidele liiklejatele. Tänavate planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb arvestada põhimõtteid, mis lähtuvad tänavatüübist ning

on toodud Tallinna tänavaruumi juhendis5.

• Linnas on piisavalt haljastust, mis vähendab ekstreemsete ilmastikuolude,

sademeveest tingitud üleujutuste ja soojussaarte mõju transpordisüsteemile.

Kavandatakse ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist koos Helsingi

komisjoni (HELCOM) soovitustest tuleneva sademevee kohapealse hajutamise

(immutamise) ja looduslikul teel puhastamisega (planeeritavad tiigid, lodud

jne). DP näeb ette looduslähedaste sademeveesüsteemide rajamise.

• Tallinnas on välja arendatud mänguväljakute võrgustik eri vanuses ja

erivajadustega lastele. Planeeringulahendus näeb ette mänguväljakute

rajamise.

• Kultuurimälestiste, kultuuriväärtuslike hoonete, arheoloogilise pärandi ja

vallasobjektide kaitse ja korrashoid on tagatud ning ajaloolist linnaruumi ja

elukeskkonda väärtustatakse. DP koostamisel ja hoonete rajamisel tuleb

arvestada, et alal asub kinnismälestis ning Masina tn 9 kü asuv hoone on arvele

võetud väärtusliku üksikhoonena.

5 Juhendid | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 8

• Rajatakse uusi spordi- ja liikumispaiku (spordisaalid, ujulad, väliväljakud,

staadionid, terviserajad jne) ning suureneb nende pindala elaniku kohta. DP

näeb ette spordiväljaku rajamise.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Maa: Detailplaneeringu lahenduse järgi taotletakse ala sihtotstarbe muutmist senisest

äri- ja tootmismaast elamumaa 90% ja ärimaa 10%. Kuna ala on juba praegu

inimkasutuses, siis täiendavat maahõivet ei toimu.

Muld ja pinnas: Alale planeeritakse kuni ühe maa-aluse korrusega hooneid. See eeldab

hoonete aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud absoluutkõrguseni. Antud etapis

puudub täpne info selle kohta, millise sügavuseni ja millises mahus pinnast välja

kaevatakse.

Maavara: Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse loodusvarasid, milleks on

tõenäoliselt ehitusmaavarad ja puit. Nende liike ega koguseid ei ole võimalik antud

etapis kindlaks määrata.

Vesi: Planeeringu elluviimisega ei kaasne veekasutust, mis erineks teistest sarnastest

projektidest.

Looduslik mitmekesisus: Ala looduslik mitmekesisus on tulenevalt praegusest

maakasutusest ja lähtudes tehispindade ning hoonete ulatusest madal.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse tõenäoliselt nii vedelkütuse kui ka elektri jõul töötavaid

ehitusmasinaid.

DP eskiislahenduse seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas lahendatakse rajatavate

hoonete soojusvarustus, kuid planeeringuala on võimalik ühendada kaugkütte trassiga.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 9

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kuna DP ala on ühendatud juba praegu vee- ja kanalisatsioonivõrku, siis eeldatavalt

seda planeeringu käigus ei muudeta. Küll aga planeeritakse looduslähedast sademevee

käitlemise lahendust. Eskiisjoonisel on nimetatud seda vee- ja vihmapeenraks, kuid

täpsemalt ei ole antud etapis sademevee lahendust kirjeldatud.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringuga ette nähtud hoonete rajamise ja nende kasutamisega kaasnev

jäätmeteke ei erine sarnase otstarbega hoonetest. Hoonete ehitamisel ja

olemasolevate lammutamine toob endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke.

Maa-aluste korruste ehitamiseks on vajalik ka pinnase väljakaeve, mistõttu tekib

jäätmena ka pinnast. Antud etapis on ebaselge, mil määral neid jäätmeid tekib ning

kuidas neid kavatsetakse käidelda.

Hoonete valmimise järgselt on peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks pakendi- ja

olmejäätmed.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Kütuse- või õlilekke kogus piirdub üldjuhul masinas oleva

kogusega. Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse elluviimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 10

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga6 ettevõtet ei

kavandata. Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse

kaardirakenduse järgi asub planeeringuala B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaam ohualas. Seal käideldav ohtlik kemikaal on kloor.

Ettevõte on koostanud ka juhised klooriavarii korral käitumiseks.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes7 on väike. Ala ei asu üleujutusohuga rannikualal ega pole haavatav

tormiajule8.

6 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

7 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

8 Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 11

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest

või planeeritavatest tegevustest

DP alal asuvad büroo- ja tööstushooned ning parkla (Foto 1). Ala on hoonestatud ning

valdavalt asfalteeritud/kruusakattega. Masina 9 katastriüksusel on mõningal määral

kõrghaljastust.

Jääkreostuse eksperthinnangus toodu põhjal on teada, et planeeritaval

detailplaneeringu alal asus kogu nõukogude perioodi mõõteriistade tootmise tehas9.

Maa- ja Ruumiameti ajalooliste ortofotode järgi on Masina tn 7 katastriüksusel ja

Lastekodu tn 48/Masina tn 1 katastriüksuse keskel paiknenud hooned. Viimased

jagasid planeeringuala ümbritsevate hoonete vahelise ala kaheks sisehooviks.

Foto 1. Planeeringuala skemaatiline piir. Võrreldes pildi tegemise ajaga ei ole DP

ala oluliselt muutunud. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto. Pildistatud 24.05.2016.

Detailplaneeringuala piirneb loodes Tallinna Bussijaamaga, kagus Ülemiste

katlamajaga (Utilitas Tallinna Soojus AS keskkonnaluba L.KKL.HA-29983). DP alast

9 Lastekodu tn 48/Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu

ala võimaliku jääkreostuse eksperthinnang. OÜ Hendrikson & Ko Tartu, 2011.

N

TALLINNA

BUSSIJAAM

ÜLEMISTE

KATLAMAJA

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 12

kirdes on elamu-, tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksused ning edelas äri-,

tootmis-, transpordi-, elamu ja riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksused.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on DP alal olemas nii elektri- ja

sideühendus, veevarustus kui ka A ja B kategooria gaasitorustik ning ala läbib

kaugküttetrass. Ala kirdeosas Masina tn 1 hoonel asub geodeetiline märk nr 90323.

Samuti kattub DP ala täielikult riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga, kus on vastavalt

ehitusseadustiku §120 järgi ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma

Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse

antud kooskõlastuseta keelatud.

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Muld ja pinnas: Ala geoloogiat on kirjeldatud mitmete erinevas ulatuses ja sügavuses

tehtud ehitusgeoloogiliste uuringutega. Ala asub klindi jalamil, 300-350 m klindi

astangust loodes, Tallinna lahe suunas kulgeva aluspõhjalise vagumuse äärealal. 10

Pinnakatte moodustab orienteeruvalt 0,3–1,6 m paksune täitepinnase kiht, mis

koosneb kruusast, veeristest, ehitusprahist, liivast, mullast, rauajäätmetest, koksist,

klaasist jne10, 11. Selle all lamavad erineva koostisega liivad (ala keskosas) paksusega

kokku 4,45 m ning kruus ja veerised10, 12.

Aluspõhja moodustavad ala põhjaosas 10 m sügavusel lasuvad Kambriumi liivakivid,

millel lasuvad liivsavid ja saviliivad10. Ala keskosas on kirjeldatud nende paksuseks

vähemalt 3,65 m12, lõunaosas on tuvastatud diktüneemakilda esinemist13.

Maapinnalt esimese vabapinnalise põhjavee tase oli 1962. aastal 4,5–5,3 m sügavusel

maapinnast10, kuid erinevate uuringute andmetel on jäänud see ka maapinnale

lähemale.

10 Tallinna Mõõduriistade Tehas. Vooluhulkade mõõtmise jaam. Ehitusplatsi uuring. TEPI Eesti

Tööstusprojekt, 1962.

11 Tallinna Mõõduriistade Tehase soojatrass. Trassi uuring. ENSV RMN TEPI "Eesti Tööstusprojekt" 1964

12 Tallinna Mõõduriistade tehas. Vooluhulga mõõtmise jaam. Ehitusplatsi uuring. TEPI Eesti

Tööstusprojekt, 1961.

13 T/K "Tööstusaparaat". Tallinna aparaaditehase rekonstrueerimine. Ehitusplatsi uuring. ENSV Riiklik

Ehituskomitee Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1981.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 13

Planeeringualal ei ole Tallinna radooniriski kaardi andmetel pinnaseõhu

radoonisisaldust mõõdetud. Lähipiirkonnas on hinnatud pinnaseõhu radoonisisaldus

arvutuste ja mõõtmiste teel normaalseks (< 50 kBq/m3). Samas asub planeeringuala

osaliselt diktüoneemakilda ja oobulusliivakivi avamusalal.

Tulenevalt sellest, et alal on asunud kunagi mõõteriistade tootmise tehas, kus tootmisel

kasutati ka galvaanikat. Seetõttu võeti alalt üks pinnaseproov (ligikaudsed

koordinaadid 6587833,31; 544046,53) tuvastamaks Cd, Cr, Ni, Zn, Hg sisaldust pinnases

(0,1-1,1 m sügavusel)9. Vastavalt proovi tulemustele jäid saasteainete piirväärtused alla

Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“ toodud sihtarvu ehk pinnase antud punktis võis lugeda eelnimetatud ohtlike

ainete osas puhtaks.

Maavarad: Planeeringuala ei kattu ühegi maardlaga.

Vesi: Lähim seisuveekogu on ligi 500 m kaugusele jääv Ülemiste järv (VEE2005900)

ning lähim vooluveekogu sellesse suubuv Vaskjala-Ülemiste kanal 2 km kaugusel DP

alast.

Looduslik mitmekesisus: Tegu on kesklinnas asuva endise tööstusalaga, mis suures

osas on haljastamata, va planeeringuala lääneosa Masina tn 9 katastriüksusel. Seega

on eeldatavalt ala looduslik mitmekesisus väike.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Märgalad: Planeeringualale märgalasid ei jää.

Natura 2000 võrgustiku alad: Planeeringualale lähimad Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad jäävad enam kui 5 km kaugusele. Nendeks on edelas asuv Rahumäe

loodusala (RAH0000451), loodes Paljassaare linnuala (RAH0000095) ja kirdes Pirita

loodusala (RAH0000039)

Kaitstavad loodusobjektid: DP ala ei kattu ühegi kaitsealaga. Lähim looduskaitseala

on ligi 900 m kaugusel kirdes asuv Kadrioru park (KLO1200218). Ligi 800 m kaugusele

jääb planeeritav kaitseala Mäekalda paljand.

Kaitsealuste liikide elupaiku ega kasvukohti planeeringualale ega selle lähedusse ei jää.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 14

Kultuuriväärtused: DP ala kattub arheoloogiamälestise 13. - 16. saj asulakohaga (nr

2595), kus võib olla säilinud Härjapea jõel paiknenud kesk- ja varauusaegsete veskitega

seotud kultuurkihti. Pärandkultuuriobjekte planeeringualale ei jää. Masina 9

katastriüksusel asuv hoone on arvele võetud kui väärtuslik üksikobjekt14.

Pinnavormid, maastikud: Piirkonnas väheneb maapinna kõrgus mere suunas, kuid DP

alal on see lokaalselt sihil kagust loodesse suurenev. Absoluutkõrgused jäävad DP alal

vahemikku 21-23 m.

Metsad: Planeeringualale metsa ei jää.

14 https://gis.tallinn.ee/miljooalad/

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 15

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

Tulenevalt planeerimisdokumendi sisust ei takista detailplaneeringu rakendamine ega

oma olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Käesolev KSH eelhinnang käsitleb planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid

keskkonnale ning toob välja meetmed ja annab suuniseid olulise keskkonnamõju

vältimiseks.

4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Mõju pinnaveele on välistatud, sest pinnaveekogud asuvad planeeringualast piisavalt

kaugel, DP alalt vett suublasse ei juhita ega nähta ette tegevusi üheski pinnaveekogus.

Kuna alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis ei ole välistatud, et ehituse käigus

avariiolukordade esinemisel sattuvad naftasaadused pinnasesse ja seeläbi ka

põhjavette. Riski on võimalik leevendada kasutades tehniliselt korras ehitusmasinaid ja

järgides ohutusnõudeid. Keskkonda sattuv reostuse kogus piirneb masinas oleva

kütuse kogusega.

Hoonete maa-aluste korruste rajamisel võib, olenevalt rajamissügavusest ning

põhjavee tasemest, olla vajalik põhjavee ümberpumpamine ehitussüvendist. Sellisel

juhul on vajalik selgitada välja pumbatava vee kogused ning taotleda veeluba (vastavalt

veeseaduse §187) põhjavee ümberjuhtimiseks.

DP eskiislahenduse järgi rajatakse planeeringualale looduslik sademeveesüsteem.

Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid,

viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 16

vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei

käsitleta sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse §129 lg 3 järgi. Rajatav süsteem

peab olema piisav DP alal tekkiva sademevee käitlemiseks.

4.2 Mõju õhu kvaliteedile, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul. Ehitustegevusega kaasnevad häiringud on ajutised.

Pärast planeeringu elluviimist sarnaneb ala oma häiringute poolest teistele

elamurajoonidele.

Planeeringuala asub piirkonnas, mille mürataset mõjutab nii liiklus kui ka lähedal asuv

Ülemiste katlamaja. Esmase ülevaate piirkonna müratasemest saab Maa- ja

Ruumiameti mürakaardi rakendusest. Kuna hoonete sees on võimalik mürataseme

efektiivne vähendamine ehituslike meetmetega, siis tuleb hoone projekteerimisel

arvestada nii tehnoseadmete- , liiklus-, ja tööstusmüraga ning tagada, et hoonetes ja

hoonete vahelisel rohealal/laste mänguväljakutel ei oleks ületatud sotsiaalministri

12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

toodud piirväärtuseid.

4.3 Mõju inimese tervisele, varale, heaolule

Soojussaared

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud

tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja

asfaltkate). Vastavalt DP eskiisile suureneb ala (kõrg)haljastuse osakaal planeeringu

realiseerumisel. See eeldatavalt vähendab soojussaarte esinemise tõenäosust ning

seeläbi ka olulist mõju inimeste tervisele. Teemat on pikemalt käsitletud ka peatükis 4.9

„Mõju kliimale, kliima mõju tegevusele“.

Müra, vibratsioon. õhuheitmed

Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega

hoonete eluajal.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 17

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ümbritseva keskkonna mürataseme ning ka

hoone tehnosüsteemidest tuleneva müraga ning tagada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra normtasemed.

Kavandatava tegevusega kaasnevad õhuheitmed jäävad sarnasele tasemele muude

analoogsete projektidega. Planeeringuga ei kavandata selliseid hooneid või tegevusi,

mis võiks endaga kaasa tuua olulisel määral õhuheitmeid.

Jääkreostus

Üldjuhul toimub võimaliku jääkreostusega aladel (nt endised katlamajad,

tööstusterritooriumid jne) pinnase15 ning maapinnalähedase põhjavee seisundi16

hindamine ning reostuse ulatuse määramine kolmes etapis.

• I etapis selgitatakse võimalik reostuse olemasolu olemasolevate andmete

põhjal. Reostuskahtluse puhul tuvastatakse reostuse olemasolu ja levik kahe

järgneva etapiga.

• II etapis rajatakse tõenäoliste reostuskollete juurde uuringupunktid. II etapi

väljundiks on aruanne, mis kirjeldab üldiselt võetud analüüside tulemuste

põhjal I etapis püstitatud hüpoteeside paikapidavust ning annab lähteülesande

põhjalikuma III etapi reostusuuringu koostamiseks (uuringupunktide asukohad,

sügavused, proovide arvud, analüüsitavad komponendid jm).

• III etapi väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja

vertikaalselt, maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise

meetodid jm). Etapp III ei sisalda likvideerimisprojekti.

Alal on 2011. aastal uuritud pinnase ohtlike ainete sisaldust ühes punktis. Kuivõrd DP

ala pinnast on täidetud ehitusjäätmetega, siis ei saa pidada varasemat uuringut

piisavaks andmaks hinnangut terve planeeringuala pinnase- ja põhjavee seisundi

kohta. Seepärast tuleb DP koostamise käigus selgitada reostusuuringu II etapiga

reostuse puudumine terve planeeringuala ulatuses.

Radoon

DP ala asub piirkonnas, kus ei ole välistatud radooni esinemine pinnases.

Õigusaktidega17 on määratud radooni sisaldused, mida erineva funktsiooniga

15 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

16 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“

17 Radoon | Keskkonnaamet

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 18

hoonetes ületada ei või. Uute hoonete puhul ei tohi hoonete siseõhu

radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtused ületada 200 Bq/m³.

Kuna hoonete rajamise käigus on võimalik rakendada efektiivselt ehituslikke meetmeid

radooni leviku takistamiseks, siis ei ole antud planeeringualale hoonete rajamine

välistatud. Selleks, et välistada võimalik risk radooni lekkeks hoonesse ja tagada ohutu

radoonisisalduse hoones, tuleb rakendada projekteerimisel radoonikaitse meetmeid

juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kuna nii Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad kui ka kaitsealad jäävad

planeeringualast enam kui 1 km kaugusele, siis kavandatava tegevusega neile mõju ei

avaldu.

Kuna DP alal ega selle vahetus läheduses kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku ei

leidu, siis puudub mõju ka kaitsealustele liikidele.

4.5 Maa, pinnase, mulla ja maavara säästlik kasutamine

Kavandatava tegevusega kaasneb loodusvarade kasutamine samal tasemel nagu

muudes samalaadsetes projektides.

Ala pinnase kasutamist käsitletakse pikemalt peatükis 4.6 „Tekkivad jäätmed ning

nende käitlemine“.

4.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmekäitluse korraldamisel nii ehitus- kui käitamisajal tuleb lähtuda jäätmeseadusest

ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast18. Tuleb vältida jäätmeteket ning kui see ei ole

võimalik, koguda tekkivad jäätmed liigiti. Üldjuhul ei erine olemasolevate hoonete

lammutamisel tekkivad jäätmed teistest samalaadsetest jäätmetest. Küll aga on oluline

lähtuda pinnasetöödel alljärgnevast.

18 Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 19

Kuna tegu on täitepinnasega, mis sisaldab väga eriilmelisi jäätmeid, tuleb selgitada ala

pinnase ohtlike ainete sisalduse vastavus Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele.

Juhul kui pinnas osutub reostunuks ja on soov seda taaskasutada või ladestada, siis

tuleb täpsemalt selgitada Keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ toodud erinevate komponentide leostuvus.

Jäätmeid sisaldava täitepinnase edasisel taaskasutamisel tuleb arvestada, et olenevalt

taaskasutamise konkreetsest asukohast ja eesmärgist võib olla vajalik täitepinnasest

mitte inertsete jäätmete eemaldamine nt sõelumise teel.

Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või registreeringut omavale

käitlejale.

Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb. Juhul kui hoonete vms rajamisel on

vajalik see eemaldada, siis graptoliitargiliidi käitlemisel tuleb lähtuda Eesti

Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi käitlemise juhendist.

4.7 Mõju kultuuripärandile

Detailplaneeringuala kattub kinnismälestisega. Kuna DP näeb ette ka maa-aluste

korruste rajamise, siis ei ole välistatud, et ehitussüvendi rajamisega kaasnevad

pinnasetööd võivad avaldada olulist mõju alal paiknevale kinnismälestisena arvel

olevale endisele asukohale.

Olulise mõju vältimiseks tuleb vastavalt Tallinna Linnaplaneerimisameti seisukohale19

läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille põhjal antakse edasised suunised täiendavate

uuringute läbiviimiseks või tingimused, millega kaevetöödel tuleb arvestada.

Eeluuringu lähteülesanne tuleb koostada koostöös Tallinna Linnaplaneerimisametiga.

Võimalik mõju kultuuripärandile avaldub vaid ehitusetapis. Järgides muinsuskaitse

eritingimusi ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju

kultuuripärandile.

Masina 9 katastriüksusel asuv hoone on määratletud kui väärtuslik üksikobjekt.

Vastavalt teemaplaneeringus20 „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade

piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine“ kuuluvad väga

19 Tallinna Linnaplaneerimisameti kiri nr 04.11.2025 nr 3-2/2810 – 1

20 Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja

kasutamistingimuste seadmine

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 20

väärtuslikud, väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned säilitamisele ja

restaureerimisele või remontimisele. Lähtuda tuleb nii teemaplaneeringus kui Tallinna

miljööalade kodulehel21 toodud suunistest. Detailplaneeringus tuleb käsitleda

hoonega kavandatud tegevusi.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju kliimale, kliima mõju tegevusele

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud

tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja

asfaltkate). DP koostamisel tuleb täpsustada, mis on planeeritud haljastuse osakaal

ning leida ala rohefaktor22, 23,. Eeldatavalt planeeringu elluviimise järgselt haljastuse

osakaal võrreldes praegusega suureneb.

Detailplaneeringuala arendamine toimub etapiviisiliselt ning rajatakse uut

kõrghaljastust, siis ei ole võimalik planeeringualal enne selle täielikku väljaehitamist ja

haljastamist soojussaarte teket välistada. Tõenäosus ja risk on seda väiksem, mida

läbimõeldum on haljastuse lahendus ja kõrghaljastuse osakaal ning kui planeeringuala

rohefaktor vastab taotlusväärtusele. Samuti on võimalik soojussaarte tekkimise riski

maandada minimeerides tänavate ja parkimisalade katteks vett mitte-läbilaskvate

21 Olulisemad põhimõtted ja suunised | Tallinn

22 Rohefaktor (green space factor) – töövahend haljastuse ja elurikkuse planeerimiseks linnas.

Rohefaktori abil saab arvutada välja ja seada nõudeid uute arendusalade rajamiseks või olemasolevate

ümberkujundamiseks, et tagada kruntidel piisav hulk ökoloogiliselt toimivaid alasid ning minimeerida

kõvakattega alasid.

23 Rohefaktor | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 21

pindade hulka24, aga ka näiteks läbi hoonete arhitektuursete lahenduste (viilkatus,

haljastatud katus, heledate kattematerjalide kasutamine jne)25, 26.

Ala ei asu üleujutusalade riskipiirkonnas.

Perspektiivis võib oodata nii aastase keskmise temperatuuri tõusu kui ka tormide (tuule

kiiruse) sagenemist ja sademete, eelkõige äärmuslike sademete, hulga suurenemist.

Seetõttu tuleb hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel arvestada

ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega.

Elamute rajamisega kaasnev mõju kliimale sõltub paljudest aspektidest, mis antud

etapis veel teada ei ole (nt kasutatavad ehitusmaterjalid jne). Hoonete projekteerimisel

tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruse

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

24 Kliimamuutustega kohanemise arengukava. Keskkonnaministeerium.

25 Saared, kuhu suvel minna ei taha: soojussaared Eesti linnades 2020–2024 | Keskkonnaagentuur

26 Soojussaarte ulatuse levik ja trend Tallinnas aastatel 2014 – 2018. Tartu Ülikool Maateaduste ja

Ökoloogia Instituut Geograafia osakond.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 22

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on kruntide moodustamine, nende maakasutuse

sihtotstarvete ja kavandatud hoonete korruselisuse ja ehitisealuse pinna määramine.

Samuti töötatakse välja planeeringu ja selle lähiala liikluslahenduse põhimõtted. Alale

soovitakse rajada 4-7-korruselised äri- ja elamisfunktsiooniga hooned.

Käesoleva eelhinnanguga tehti ettepanekuid detailplaneeringu eskiisi ja seletuskirja

täiendamiseks järgneva infoga:

• Planeeringulahendus peab tagama, et avalik ruum oleks juurdepääsetav kõigile

ühiskonna rühmadele.

• Tänavaruumi planeerides tuleb lähtuda Tallinna tänavaruumi ja

rattaparkimiskohtade rajamise juhenditest27.

• Arvestada planeeringulahenduse koostamisel ka Lastekodu tn 46 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringuga.

• Selgitada, millises mahus on vajalik pinnase väljakaeve DP lahenduse

elluviimisel.

• Kirjeldada, kuidas lahendatakse hoonete soojusvarustus.

• Kirjeldada haljastuse osakaalu ja leida DP ala rohefaktor.

• Käsitleda väärtusliku üksikobjekti osas kavandatud tegevusi.

Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju

strateegilist hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid

leevendavaid meetmeid:

• Ehitusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgida

ohutusnõudeid.

• Juhul kui hoonete maa-aluste korruste rajamisel on vajalik põhjavee

ümberpumpamine ehitussüvendist, tuleb selgitada välja pumbatava vee

kogused ning taotleda veeluba (vastavalt veeseaduse §187) põhjavee

ümberjuhtimiseks.

• Kuna hoonete sees on võimalik mürataseme efektiivne vähendamine ehituslike

meetmetega, siis tuleb hoone projekteerimisel arvestada nii tehnoseadmete- ,

liiklus-, ja tööstusmüraga ning tagada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr

61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ toodud

nõuded.

27 Juhendid | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 23

• Terve planeeringuala ulatuses tuleb selgitada pinnasereostuse puudumine

reostusuuringu II etapiga.

• Uuringuga tuleb selgitada ala pinnase ohtlike ainete sisalduse vastavus

Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele.

• Selgitada täitepinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks Keskkonnaministri

29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“

toodud komponentide leostuvus.

• Tekkinud jäätmed (sh pinnas) tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või

registreeringut omavale käitlejale.

• Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb.

• Juhul kui hoonete vms rajamisel on vajalik graptoliitargiliidi eemaldamine, siis

tuleb selle käitlemisel lähtuda Eesti Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi

käitlemise juhendist.

• Tuleb vältida jäätmeteket, tekkivad jäätmed koguda liigiti.

• Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Tallinna

jäätmehoolduseeskirjast.

• Läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille lähteülesanne tuleb koostada koostöös

Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

• Hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel tuleb arvestada

ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega.

• Hoonete projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

• Hoonette projekteerimisel tuleb rakendada radoonikaitse meetmeid

juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

Eeltoodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid rakendades ei kaasne kavandatava

tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.

EELNÕU

OTSUS

nr

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu algatamine Kesklinna linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja § 33 lg 2 p 3 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2 alusel ja tulenevalt Aktsiaselts Kaamos Kinnisvara 10. juuli 2025 algatamisettepanekust 1. Algatamine 1.1 Algatada Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneering kesklinna linnaosas 2.1 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisas 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 muuta kinnistute piire ja kinnistute sihtotstarbeid elamu- ja ärimaaks, määrata kruntidele ehitusõigus peamiselt 4-7 korruselise äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning ühe 2- korruselise äriruumidega korterelamu kavandamiseks; 1.3 Detailplaneering on registreeritud Tallinna planeeringute registris numbriga „DP047900“ ning nimetusega „Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneering.“ 1.4 Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse korraldus 17. augusti 2011 korraldus nr 1273-k „Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja lugeda detailplaneeringu menetlus lõppenuks. 2. Üldplaneering 2.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuar 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneering alale, mille maakasutuse juhtotstarve on piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala, mis on mõeldud eeskätt kaubandus, teenindus ja vabaaja harrastustega seonduvatele ettevõttetele ja asutustele. 2.2 Tegemist on üldplaneeringut muutva lahendusega, kuna detailplaneeringu algatamisel taotletakse kruntide kasutamise sihtotstarvete osakaalu 90% elamumaa ja 10% ärimaa. 3. Lähteseisukohad 3.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisas 1 toodud tingimustele: 3.1.1 Tingimused linnaruumile: 3.1.1.1 Planeeringuala hoonestatavate kruntide sihtotstarbeks määrata elamu- ja ärimaa, kus on eeldatud äripindade rajamist tänava tasandile ja tagada kodulähedaste teenuste pakkumine naabruskonnas ning kvartalis.

2

3.1.1.2 Hoonestusala kavandada selliselt, et tagatud oleks kesksete mängu- ja puhkealadega haljasalade kavandamine, mis on mõeldud vaid jalakäijatele ja ratturitele. 3.1.1.3 Hoonete korruselisus kavandada vahelduv, 2 kuni 7 maapealset korrust, ning määrata võimalus kavandada maa-aluseid korruseid. 3.1.1.4 Planeeritava hoonestuse puhul eelistada liigendatud lahendusi nii, et hooned sobituksid linnakeskkonda ning ei mõjuks monoliitsena (nt poodiumi kasutamine, materjalide erisus alumiste ja ülemiste korruste vahel, fassaadi liigendatus jne). 3.1.1.5 Hoonete esimesed korrused, st äripinnad, planeerida kõrged ja tänavate ja/või keskse roheala poole avatuna nii, et moodustuks aktiivne tänavafront, mis toetab linnaruumi inimlikkuse mõõdet, luues elava ja turvalise linnakeskkonna. Kavandada aktiivne ärifront Odra tänava ja Lastekodu tänava poolsetele külgedele. 3.1.1.6 Lastekodu tänava lahendamiseks tuleb aluseks võtta Lastekodu tn rekonstrueerimise projekt. Juhkentali tn kavandamisel arvestada DP036640 Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringuga. Masina tn ühendamine tuleb lahendada detailplaneeringu koostamise käigus. 3.1.1.7 Tänavaruumi kujundamisel (sõiduradade laiused, pöördel gabariit) tuleb lähtuda bussiliikluse ruumivajadusest. 3.1.2 Linnaliikuvuse tingimused 3.1.2.1 Lisada planeeringuala läbiva ida-läänesuunalisele kergliiklusteele juurdepääs ka Masina tn 9 ja Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistute vahelisele alale Lastekodu tänava poolsest küljest. Markeerida planeeringuala läbiva ida-läänesuunalise kergliiklusteede algus ning lõpp linnaruumiliselt nähtavana. Kaaluda planeeringuala läbiva ida-läänesuunalise kergliiklusteede alguses ning lõpus olevate hoonete laiuse vähendamist läbiva trajektoori selgemaks markeerimiseks ning suurema haljasala kavandamiseks. 3.1.2.2 Kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus planeeringuala läbiva lääne-idasuunalise kergliiklustee avalikuks kasutamiseks määramist ja tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse sõlmimise vajadust. Planeeringu koostamise käigus selgitada välja ja lisada planeeringu materjalidele maaomaniku ja krundi tulevase võimaliku valitseja tingimused planeeritud kergliiklustee krundi linnale tasuta võõrandamiseks. 3.1.2.3 Moodustada planeeringualasse kavandatud tänavamaa (sõidutee, jalgratta- ja jalgtee, parkimiskohad ja tänavahaljastus) kavandamiseks eraldi transpordimaa krundid ja näha ette avalik kasutus. Planeeringu koostamise käigus selgitada välja ja lisada planeeringu materjalidele maaomaniku ja krundi tulevase võimaliku valitseja tingimused planeeritud transpordimaa kruntide linnale tasuta võõrandamiseks. 3.1.2.4 Tänavatele näha ette jalgratta- ja jalgteed, lühiajaliseks parkimiseks piki-parkimiskohad, tänavahaljastus. Tänavahaljastus tuleb kavandada kvartali kõikide tänavate äärde. 3.1.2.5 Tänavavalgustuse jm postid ei tohi asuda kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed) vabas liikumisruumis. Kõik tänavarajatised peavad asuma avalikul tänavamaal. 3.1.2.6 Maa-alusele parklale juurdepääsud kavandada erinevatelt tänavatelt, st erinevatelt suundadelt. Maa-alusesse parklasse juurdepääsude asukoha valikul arvestada bussiliikluse põhisuundadega, et võimalikult vähe häirida bussiliiklust. Parklasse juurdepääsu ees peab olema kinnistul tagatud ooteruum parklasse sissesõidu ees. Parkimiskohtadele tagada juurdepääs, läbisõit kogu parkla ala ulatuses, et tagada parklas manööverdusruum. 3.1.2.7 Kavandatavad teed, tänavad ja muude liiklusrajatiste parameetrid ning haljastuse kasvuruum peab vastama EVS 843:2016 nõuetele. Näidata joonisel parkimiskohtade ja teede mõõdud. 3.1.2.8 Jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna rattastrateegia 2018-2027 nõuetele (1 koht 50 m2 hoone brutopindala kohta ) ja „Rattaparkimiskohtade rajamise juhend ühistutele“ järgi. Jalgrattahoidikuid ei ole lubatud kavandada kergliiklusteede vabasse liikumisruumi. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja normatiivne jalgrataste parkimiskohtade

3

vajadus ja määrata minimaalselt nõutud jalgrataste kohtade arv, sh joonisel tuleb näidata rattaparkimiskohad, süsteem ning tooteandmed. Elanike ja töötajate rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana. Rattahoiuruumid planeerida hoonesse tänavatasandil, hoone sissepääsu lähedale või eraldi rattamajasse. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis tulenevalt hoone arhitektuurist. Rattahoiuruumi mugavuse tagamiseks projekteerida sissepääs üldjuhul väljast, varustada rattaruumi uksed käändautomaatikaga, kavandada ilma sulgurita uksed vms. Rattaruumidesse projekteerida elektrirataste laadimise võimalus, remondipukk ja võimalusel rattapesu koht. Seinapealse kinnituse puhul tuleb kasutada lahendusi, mis on sobivad kõikidele vanuserühmadele. Panipaigad ei lähe rattaparkimiskohtadena arvesse. Maa-alusele korrusele ratta hoiuruumide kavandamisel tuleb tagada rattaliikluseks sobiva kaldega pandused ja autoliiklusest sõltumatu juurdepääs, mis oleks mugav ja ohutu 8-80 a vanustele inimestele. Üldjuhul on rattapandus laugem autopandusest, kaldega 2-4%. Maa-alusesse parklasse lahtiste rattaparkimiskohtade kavandamisel tuleb tagada takistusteta ligipääs (nt ei sobi koht mis asub auto taga). Külastajate rattaparklad (raamist kinnitamisega rattahoidjad) kavandada sissepääsude lähedale, soovitavalt katuse alla. 3.1.2.9 Avaparklaid ja parkimiskohti kvartali sisse mitte kavandada. 3.1.3 Tingimused linnamaastikule ja keskkonnale: 3.1.3.1 Kvartali keskel asuvate hoonete jäätmemaja või mahutid kavandada juurdepääsu tagamiseks vahetult tänava äärde. 3.1.3.2 Määrata elamukvartali haljastuse protsendiks 35%. 3.1.3.3 Planeeringus esitada kogu kvartalit käsitlev ühtne väliruumi põhimõtteline lahendus. Kavandatud haljasaladel on oluline sotsiaalne funktsioon ning seal peab tegevust leiduma igale vanusegrupile. Lahenduses näidata ka mänguväljaku ja puhkealade ning muude väikevormide asukoht. Kesksel rohealal kasutada mitmekesist ja mitmerindelist haljastust, nõutav on kõrghaljastuse olemasolu. 3.1.3.4 Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida. 3.1.3.5 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ (edaspidi Tallinna Linnavolikogu määrus nr 2). Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale. 4. Uuringud 4.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 4.1.1 Teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ (edaspidi Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 15) kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. 4.1.2 Hinnata projekteerimisel radoonikaitse meetmete rakendamise vajalikkust juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamiseks viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised 4.1.3 Detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

4

4.1.4 Detailplaneeringus anda hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks. 4.1.5 Juhul kui planeeritakse elufunktsiooniga hooneid, siis tuleb teostada mürauuring veendumaks, et planeeringuala on sobilik eluhoonete rajamiseks. Hinnata tuleks ka kõrvalkinnistult, bussijaamast, tulenevat mürataset ja potentsiaalseid häiringuid. 4.1.6 1. Arheoloogiaga seotud tingimuste (uuringuvajaduse) täpsustamiseks tuleb planeerimise või projekteerimise etapis läbi viia arheoloogiline eeluuring (lähteülesande osas tuleb konsulteerida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloogiga). 5. Kaasamine 5.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 5.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; 5.1.2 Planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 5.2 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet ja teised asutused vastavalt vajadusele. 6. Menetlus 6.1 Detailplaneeringu algatamist taotles Aktsiaselts Kaamos Kinnisvara 10. juuli 2025. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud OÜ HG Arhitektuur linnaehitusliku eskiislahenduse arhitektuurivõistluse raames. 6.2 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt sõlmisid Tallinna linn, RUUM JA MAASTIK OÜ ja Kaamos L48 OÜ 24. novembril 2025 halduslepingu nr 3-6/73 detailplaneeringu koostamiseks. 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 7.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 7.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tallinna üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 7.3 Lisaks tuleneb KSH algatamise vajalikkuse kaalumise kohustus KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, kuna detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt elurajooni arendamine kui infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevus. 7.4 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui täidetakse järgmised tingimused: 7.4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi pöördumatu kahjustamine, looduslike alade

5

hävimine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine ega mürataseme märkimisväärne suurenemine. Kavandatav tegevus seisneb olemasolevas linnakeskkonnas endise tootmisterritooriumi hoonestuse täiendamises ja ümberkujundamises äri- ja elamufunktsiooniga hoonestusalaks. 7.4.2 Planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi ning olemasolevat maakasutust arvestades ei põhjusta endisele tootmisterritooriumile elu- ja ärihoonete rajamine olulist keskkonnamõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on valdavalt ajutised ning seotud ehitustegevusega, nende ruumiline ulatus piirdub peamiselt planeeringualaga ning mõju on leevendatav projekteerimis- ja ehitustingimuste ning kehtivate õigusaktide järgimisega. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. 7.4.3 Planeeringuga kavandatav tegevus ei ületa looduskeskkonna vastupanuvõimet ega loodusvarade taastumisvõimet. Planeeringuala paikneb tiheasustusalal ja on pikaajaliselt olnud intensiivse inimtegevuse mõjusfääris. Ala looduslik mitmekesisus on madal ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduslikele ökosüsteemidele. 7.4.4 Kultuurimälestiste, kultuuriväärtuslike hoonete, arheoloogilise pärandi ja vallasobjektide kaitse ja korrashoid on tagatud ning ajaloolist linnaruumi ja elukeskkonda väärtustatakse, kui järgitakse kehtivaid piiranguid ja rakendatakse KSH eelhinnangus ette nähtud meetmeid. Planeeringuala kattub arheoloogiamälestise (13.–16. saj asulakoht) territooriumiga, mistõttu nähakse ette arheoloogilise eeluuringu (lähteülesanne koostatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga) läbiviimine planeerimise või projekteerimise etapis. Planeeringuga säilitatakse ka 20. sajandi algusest pärinev endise viinavabriku direktori villa (Masina tn 9) kui väärtuslik arhitektuurinäide. 7.4.5 Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid keskkonnaseisukohalt tundlikke või maastikuliselt väärtuslikke alasid. Lähimad kaitsealad ja Natura 2000 alad asuvad enam kui 800 meetri kaugusel ning kavandatav tegevus ei avalda neile otsest ega kaudset mõju. Samuti ei ole alal ega selle ümbruses tuvastatud kaitsealuste liikide elupaiku ega kasvukohti, mistõttu kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealuseid liike ega nende elutingimusi. 7.4.6 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kõrghaljastusele. Planeeringuga ei kavandata väärtusliku kõrghaljastuse likvideerimist ning likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 2. Planeeringulahendus näeb ette uushaljastuse rajamise ning haljastuse osakaalu suurenemise võrreldes olemasoleva olukorraga, kusjuures haljastuse osakaal on vähemalt 35% (leitakse ala rohefaktor). Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi haljastuse inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 15. 7.4.7 Ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele (ehitusmälestised) ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. 7.4.8 Arvestades planeeringuala ajaloolist tööstuslikku kasutust, selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus jääkreostuse võimalik esinemine kogu planeeringuala ulatuses. Reostuse tuvastamisel rakendatakse meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks ning nähakse ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust. Detailplaneeringule lisatakse vajadusel keskkonnaseisundi ülevaatuse ja reostusuuringute aruanded. 7.4.9 Planeeringuga kavandatav tegevus ei tohi ohustada inimese tervist ega heaolu. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi müra modelleerimine. Hoonete projekteerimisel tagatakse nõuetele vastavad insolatsiooni- ja sisekliimatingimused ning järgitakse energiatõhususe põhimõtteid, sealhulgas hoonete arhitektuurne ja tehniline lahendus ning tehnosüsteemide valik kavandatakse energiasäästlikult. Siseruumides radooniohutuse

6

tagamiseks tuleb ehitusprojekti koostamise staadiumis teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajaduse korral rakendada sobivaid leevendusmeetmeid vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 7.4.10 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on oma ulatuselt lokaalsed, ajutised ja pöörduvad ning ei esine olulist kumulatiivset ega piiriülest mõju. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, asukohta ja rakendatavaid leevendusmeetmeid, puudub oluline negatiivne keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub. 7.4.11 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 8. Teatavaks tegemine 8.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 8.2 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest: Juhkentali tn 48, Masina tn 2, Masina tn 18, Masina tn 20, Lastekodu tn 41, Lastekodu tn 43, Lastekodu tn 46, Lastekodu tn 46a omanikke ning Tallinn, Lastekodu tn 35, Tallinn, Lastekodu tn 39, Tallinn, Juhkentali tn 52 korteriühistuid.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

3. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

4. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

5. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega.

6. Esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

7. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

8. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

9. Jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 nõuetele.

10. Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile (29.07.2025 korralduse nr 723 „Tallinna parkimisnormatiiviga“). Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

11. Näha ette ehitusseadustiku §-s 651 nõutav elektriauto laadimistaristu.

12. Teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides.

13. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalad.

14. Küttevarustuse planeerimisel arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt asub planeeringuala Tallinna kaugkütte piirkonnas.

15. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

16. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

17. Koostada ülevaade kinnistul tekkivatest olmejäätmetest ja käsitleda jäätmete liigiti kogumist ning kogumiskoha lahendust vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi JHE) nõuetele. Tähistada rajatav olmejäätmete kogumiskoht võttes seejuures arvesse JHE § 16 ja JHE Lisa 3 nõudeid. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning ‑personali kasuks.

18. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

18.1 Siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

18.2 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.

18.3 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

18.4 Hoonete projekteerimisel arvestada Riigikogu poolt 24. septembril 2025 vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ tulenevate juhistega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral.

18.5 Arvestades, et detailplaneeringu koostamise eesmärgist tulenevalt võib detailplaneeringu realiseerimine tuua kaasa olemasoleva avalikult kasutatava ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, tuleb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

18.5.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise.

18.5.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust

18.5.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

18.5.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

18.6 Planeerida avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised oma kinnistuga piirnevale alale.

18.7 Ehitusprojekti koosseisus esitada väliruumi põhimõtteline lahendus, arvestada erinevas vanuses kasutajatega, näidata mänguväljaku ja/või puhkekoha võimalik asukoht. Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus (sh haljastusprojekt), projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.

18.8 Maa-aluse parkla puhul kavandada pandus hoone mahus.

19. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

20. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

21. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

22. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

23. Planeeringulahendusega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale.

24. Avalikult kasutatavate rajatiste kavandamisel sõlmida enne detailplaneeringu vastuvõtmist teede ja tehnorajatiste valmisehitamise leping.

25. Planeeringu käigus täpsustada, kuidas on kavandatud piirkonna küttelahendus.

26. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE, Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrus nr 3) nõudeid arvestades. Planeerida ruum vähemalt viie erineva jäätmeliigi kogumiseks: segaolmejäätmed, biojäätmed, paber ja kartong, klaaspakend ning plast- ja metallpakend, sh joogikartong. Jäätmemahutid on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Teine võimalus on rajada süvamahutid. Jäätmemahutite paigutamisel ja nende ligipääsetavuse tagamiseks juhinduda jäätmehooldueeskirja § 21 toodud nõuetest. Muu hulgas anda projektis ülevaade, kuidas tagatakse jäätmeveoki juurdepääs olmejäätmete mahutitele. Olmejäätmete kogumiskoht tähistada planeeringu koostamise käigus asendiplaanil.

27. Juhime tähelepanu, et tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Planeerides nt laadimisala, siis tuleb arvestada läheduses paiknevate elamualadega. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

veebruar 2026

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1

kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja

Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nimetus: Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu

ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 25109

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Vastutav täitja: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDAV TEGEVUS .......................................................................................................... 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 5

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 9

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 9

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 9

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 11

3.1 OLEMASOLEVAST JA PLANEERITAVAST MAAKASUTUSEST NING SEAL TOIMUVATEST VÕI

PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST ................................................................................................. 11

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 12

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIME ...................................................................................... 13

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 15

4.1 MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................... 15

4.2 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE, MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN 16

4.3 MÕJU INIMESE TERVISELE, VARALE, HEAOLULE ............................................................... 16

4.4 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .................................................................. 18

4.5 MAA, PINNASE, MULLA JA MAAVARA SÄÄSTLIK KASUTAMINE ....................................... 18

4.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 18

4.7 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 19

4.8 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 20

4.9 MÕJU KLIIMALE, KLIIMA MÕJU TEGEVUSELE .................................................................... 20

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 2

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 22

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 3

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamise aluseks oli Osaühingu

HG Arhitektuur koostatud Lastekodu tn 48, Masina tn 7 ja 9 linnaehitusliku

eskiislahenduse arhitektuurivõistluse asendiplaan (seisuga 08.07.2025), seletuskiri ja

illustratsioon (seisuga 04.07.2025).

Kavandatava tegevuse eesmärk on:

• Kruntide moodustamine;

• Kruntide maakasutuse sihtotstarvete määramine;

• Kavandatud hoonete korruselisuse ja ehitisealuse pinna määramine;

• Planeeringu ja selle lähiala liikluslahenduse põhimõtete väljatöötamine

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest1 nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“, juhendist2 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura eelhindamine“ ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lg 4 ja 5.3

1 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

2 R, Kutsar, 2017. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine

3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 4

2 KAVANDAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritud ala asub Tallinnas Kesklinna linnaosas (Joonis 1) Lastekodu ja Masina

tänavatel järgneval katastriüksustel:

Katastriüksus Sihtotstarve

Lastekodu tn 48//Masina tn 1

(78401:116:0250)

Tootmismaa 70%,

ärimaa 30%

Masina tn 7 (78401:116:0420) Tootmismaa 100%

Masina tn 9 (78401:116:0430) Tootmismaa 100%

Joonis 1. Detailplaneeringuala asukoht.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 5

Detailplaneeringuga muudetakse ala krundijaotust, määratakse maakasutuse

sihtotstarve, hoonete korruselisus ja ehitusealune pind. Samuti töötatakse välja

planeeringu ja selle lähiala liikluslahendus.

Vastavalt DP algatamise dokumentide hulgas olevale illustratsioonile kavandatakse

alale rajada 4-7-korruselised äri- ja elamisfunktsiooniga hooned ning säilitada Masina

tn 9 katastriüksusel olev hoone.

Ala haljastatakse (sh rajatakse kogukonnaaed, vihmapeenar). Parkimine on kavandatud

maa alla, mis tähendab, et eeldatavalt rajatakse vähemalt üks maa-alune korrus.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tallinna üldplaneering

Tallinna üldplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega

nr 3. Üldplaneeringu järgi asub DP ala Kesklinnas ja selle kontakttsooni arenguvööndis.

Tallinna üldplaneeringu järgi on ala maakasutuseks segahoonestusala, mis on mõeldud

kaubandus, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele.

Kuna DP näeb lisaks eeltoodule ette ka elamute rajamise, siis ei pruugi DP lahendus

olla kooskõlas üldplaneeringus toodud maakasutusega.

Kesklinna linnaosa üldplaneering

Praeguseks hetkeks on koostatud vaid üldplaneeringu lähteseisukohad, mis annavad

üldise ülevaate võimalikest arengusuundadest Kesklinna linnaosas. Lähteseisukohtade

järgi on maakasutuse suunamisel põhirõhk eri funktsioonide segamisel või koostoimel

ning segahoonestusala laiendamisel. DP lahendus on selle põhimõttega kooskõlas.

Lähteseisukohtade järgi on oluliseks teemaks ligipääsetavus kõikidele

ühiskonnarühmadele, kõigile liiklejatele ohutu ja meeldiva liikluskeskkonna loomine.

DP lahendus näeb ette esimesele korrusele äripindade rajamise, kõnni- ja rattateede

ning kvartalit läbiva (kergliiklus)tee rajamise. Praeguses etapis ei ole selge, milline on

juurdepääsetavus esimestele korrustele ja avalikule ruumile – planeeringulahendus

peab selle kõigile ühiskonna rühmadele tagama. Tänavaruumi planeerides tuleb

lähtuda Tallinna tänavaruumi ja rattaparkimiskohtade rajamise juhenditest4.

4 Juhendid | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 6

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9

kinnistu detailplaneering

Planeeringualale on 2011. aastal algatatud detailplaneering. Planeeringus on

kavandatud moodustada krundipiiride muutmise teel seitse krunti ning on määratud

ehitusõigus moodustatavatele ärimaa või äri- ja elamumaa või elamumaa

sihtotstarbega kruntidele kuni 9 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega hoonete

rajamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.

Lastekodu tn 46 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lastekodu tn 46 kinnistule Tallinna uue

bussijaama hoonestuse lahenduse ja liiklusskeemi väljatöötamine. Vastavalt

planeeringulahendusele transpordimaa ja ärimaa kasutusotstarbe osakaalu muutmine.

Planeeringu algatamise taotluse eesmärk on kavandada kinnistule kuni 7-korruselise

äri- ja teeninduspindadega bussijaama hoone.

Koostatava Lastekodu 48, Masina 1 DP eskiisjoonisel Lastekodu 46 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu lahendust kujutatud ei ole.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027

Tallinna rattastrateegia eesmärk on suurendada rattakasutuse kiiret Tallinnas läbi ohutu

ja meeldiva rattateede võrgustiku ning parkimisvõimaluste loomise.

Detailplaneeringu lahenduse eskiisjoonise järgi on kavandatud nii rattamajade kui

rattaparklate rajamine. Samuti arvestab DP lahendus nii Lastekodu, Masina kui ka

Juhkentali tänavate äärde rattatee rajamisega. Vastavalt DP illustratsioonis toodule:

„Ühendus teiste linnaosadega ja ümbruskonnaga tagatakse Lastekodu tänavale

kavandatud ülelinnalise tähtsusega kergliiklustee ja perspektiivse klindipargiga

ühenduva kergliiklusteedega“.

Praeguses etapis ei ole kirjeldatud rattaparklate ja -majade rajamise põhimõtteid.

Nende projekteerimisel tuleb arvestada Tallinna Rattastrateegiast toodud suunistega.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

Tallinna arengustrateegia järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse tulevikku

vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Tallinnas on rohelus alati lähedal: puiesteedel,

linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja koduõuedes. Tallinna

naabruskondades on turvaline mängida, jalutada ja lõõgastuda.

Sõbraliku linnaruumi loomise osas nähakse Tallinna kompaktse linnasüdame ja

eriilmeliste keskustega inimmõõtmelise, looduslähedase ja kõigile ligipääsetava

linnana. Siin on palju inimestele mugavaks kujundatud linnaväljakuid, parke, kohvikuid,

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 7

väikepoode ja muid tegutsemispaiku. Kvaliteetselt ehitatud linnaruumi rikastavad

elujõulised rohe- ja veealad. Nii linnaruum, transport kui ka hooned on kõigile

mugavalt ligipääsetavad. Iseseisvalt õues liikumine on turvaline kõigile, ka lastele ja

eakatele. Inimesed liiguvad jalgsi ja mitmesuguste kergliiklusvahenditega, tagatud on

kõigi turvalisus. DP lahendus panustab sõbraliku linnaruumi loomisesse, rajatakse

eriilmeline siseõu, mis pakub tegevusi erinevas eas inimestele. DP lahendus näeb ette

jalakäijatele ja ratturitele sobiva taristu rajamise.

Arengustrateegias on toodud erinevate valdkondade lõikes põhimõtted, mis aitavad

visiooni ellu viia. Käesoleva DP seisukohast on asjakohased järgnevad:

• Müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega

müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne

on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete

kaitse müra eest, magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate

korrusmajade heliisolatsiooni parandamine. Detailplaneeringuala paikneb

Ülemiste katlamaja kõrval. Lähtudes arengukavast ei ole asukoht elamute

rajamiseks soodne, kuid olulist mürahäiringut on võimalik vältida arvestades

piirkonna mürataset hoonete projekteerimisel

• Tänavaruum on kujundatud ja hooldatud selliselt, et võimaldada kõiki

liikumisviise ja tagada ligipääs kõikidele liiklejatele. Tänavate planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb arvestada põhimõtteid, mis lähtuvad tänavatüübist ning

on toodud Tallinna tänavaruumi juhendis5.

• Linnas on piisavalt haljastust, mis vähendab ekstreemsete ilmastikuolude,

sademeveest tingitud üleujutuste ja soojussaarte mõju transpordisüsteemile.

Kavandatakse ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist koos Helsingi

komisjoni (HELCOM) soovitustest tuleneva sademevee kohapealse hajutamise

(immutamise) ja looduslikul teel puhastamisega (planeeritavad tiigid, lodud

jne). DP näeb ette looduslähedaste sademeveesüsteemide rajamise.

• Tallinnas on välja arendatud mänguväljakute võrgustik eri vanuses ja

erivajadustega lastele. Planeeringulahendus näeb ette mänguväljakute

rajamise.

• Kultuurimälestiste, kultuuriväärtuslike hoonete, arheoloogilise pärandi ja

vallasobjektide kaitse ja korrashoid on tagatud ning ajaloolist linnaruumi ja

elukeskkonda väärtustatakse. DP koostamisel ja hoonete rajamisel tuleb

arvestada, et alal asub kinnismälestis ning Masina tn 9 kü asuv hoone on arvele

võetud väärtusliku üksikhoonena.

5 Juhendid | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 8

• Rajatakse uusi spordi- ja liikumispaiku (spordisaalid, ujulad, väliväljakud,

staadionid, terviserajad jne) ning suureneb nende pindala elaniku kohta. DP

näeb ette spordiväljaku rajamise.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Maa: Detailplaneeringu lahenduse järgi taotletakse ala sihtotstarbe muutmist senisest

äri- ja tootmismaast elamumaa 90% ja ärimaa 10%. Kuna ala on juba praegu

inimkasutuses, siis täiendavat maahõivet ei toimu.

Muld ja pinnas: Alale planeeritakse kuni ühe maa-aluse korrusega hooneid. See eeldab

hoonete aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud absoluutkõrguseni. Antud etapis

puudub täpne info selle kohta, millise sügavuseni ja millises mahus pinnast välja

kaevatakse.

Maavara: Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse loodusvarasid, milleks on

tõenäoliselt ehitusmaavarad ja puit. Nende liike ega koguseid ei ole võimalik antud

etapis kindlaks määrata.

Vesi: Planeeringu elluviimisega ei kaasne veekasutust, mis erineks teistest sarnastest

projektidest.

Looduslik mitmekesisus: Ala looduslik mitmekesisus on tulenevalt praegusest

maakasutusest ja lähtudes tehispindade ning hoonete ulatusest madal.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse tõenäoliselt nii vedelkütuse kui ka elektri jõul töötavaid

ehitusmasinaid.

DP eskiislahenduse seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas lahendatakse rajatavate

hoonete soojusvarustus, kuid planeeringuala on võimalik ühendada kaugkütte trassiga.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 9

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kuna DP ala on ühendatud juba praegu vee- ja kanalisatsioonivõrku, siis eeldatavalt

seda planeeringu käigus ei muudeta. Küll aga planeeritakse looduslähedast sademevee

käitlemise lahendust. Eskiisjoonisel on nimetatud seda vee- ja vihmapeenraks, kuid

täpsemalt ei ole antud etapis sademevee lahendust kirjeldatud.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringuga ette nähtud hoonete rajamise ja nende kasutamisega kaasnev

jäätmeteke ei erine sarnase otstarbega hoonetest. Hoonete ehitamisel ja

olemasolevate lammutamine toob endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke.

Maa-aluste korruste ehitamiseks on vajalik ka pinnase väljakaeve, mistõttu tekib

jäätmena ka pinnast. Antud etapis on ebaselge, mil määral neid jäätmeid tekib ning

kuidas neid kavatsetakse käidelda.

Hoonete valmimise järgselt on peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks pakendi- ja

olmejäätmed.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Kütuse- või õlilekke kogus piirdub üldjuhul masinas oleva

kogusega. Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse elluviimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 10

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga6 ettevõtet ei

kavandata. Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse

kaardirakenduse järgi asub planeeringuala B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaam ohualas. Seal käideldav ohtlik kemikaal on kloor.

Ettevõte on koostanud ka juhised klooriavarii korral käitumiseks.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes7 on väike. Ala ei asu üleujutusohuga rannikualal ega pole haavatav

tormiajule8.

6 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

7 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

8 Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 11

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest

või planeeritavatest tegevustest

DP alal asuvad büroo- ja tööstushooned ning parkla (Foto 1). Ala on hoonestatud ning

valdavalt asfalteeritud/kruusakattega. Masina 9 katastriüksusel on mõningal määral

kõrghaljastust.

Jääkreostuse eksperthinnangus toodu põhjal on teada, et planeeritaval

detailplaneeringu alal asus kogu nõukogude perioodi mõõteriistade tootmise tehas9.

Maa- ja Ruumiameti ajalooliste ortofotode järgi on Masina tn 7 katastriüksusel ja

Lastekodu tn 48/Masina tn 1 katastriüksuse keskel paiknenud hooned. Viimased

jagasid planeeringuala ümbritsevate hoonete vahelise ala kaheks sisehooviks.

Foto 1. Planeeringuala skemaatiline piir. Võrreldes pildi tegemise ajaga ei ole DP

ala oluliselt muutunud. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto. Pildistatud 24.05.2016.

Detailplaneeringuala piirneb loodes Tallinna Bussijaamaga, kagus Ülemiste

katlamajaga (Utilitas Tallinna Soojus AS keskkonnaluba L.KKL.HA-29983). DP alast

9 Lastekodu tn 48/Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu detailplaneeringu

ala võimaliku jääkreostuse eksperthinnang. OÜ Hendrikson & Ko Tartu, 2011.

N

TALLINNA

BUSSIJAAM

ÜLEMISTE

KATLAMAJA

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 12

kirdes on elamu-, tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksused ning edelas äri-,

tootmis-, transpordi-, elamu ja riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksused.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on DP alal olemas nii elektri- ja

sideühendus, veevarustus kui ka A ja B kategooria gaasitorustik ning ala läbib

kaugküttetrass. Ala kirdeosas Masina tn 1 hoonel asub geodeetiline märk nr 90323.

Samuti kattub DP ala täielikult riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga, kus on vastavalt

ehitusseadustiku §120 järgi ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma

Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse

antud kooskõlastuseta keelatud.

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Muld ja pinnas: Ala geoloogiat on kirjeldatud mitmete erinevas ulatuses ja sügavuses

tehtud ehitusgeoloogiliste uuringutega. Ala asub klindi jalamil, 300-350 m klindi

astangust loodes, Tallinna lahe suunas kulgeva aluspõhjalise vagumuse äärealal. 10

Pinnakatte moodustab orienteeruvalt 0,3–1,6 m paksune täitepinnase kiht, mis

koosneb kruusast, veeristest, ehitusprahist, liivast, mullast, rauajäätmetest, koksist,

klaasist jne10, 11. Selle all lamavad erineva koostisega liivad (ala keskosas) paksusega

kokku 4,45 m ning kruus ja veerised10, 12.

Aluspõhja moodustavad ala põhjaosas 10 m sügavusel lasuvad Kambriumi liivakivid,

millel lasuvad liivsavid ja saviliivad10. Ala keskosas on kirjeldatud nende paksuseks

vähemalt 3,65 m12, lõunaosas on tuvastatud diktüneemakilda esinemist13.

Maapinnalt esimese vabapinnalise põhjavee tase oli 1962. aastal 4,5–5,3 m sügavusel

maapinnast10, kuid erinevate uuringute andmetel on jäänud see ka maapinnale

lähemale.

10 Tallinna Mõõduriistade Tehas. Vooluhulkade mõõtmise jaam. Ehitusplatsi uuring. TEPI Eesti

Tööstusprojekt, 1962.

11 Tallinna Mõõduriistade Tehase soojatrass. Trassi uuring. ENSV RMN TEPI "Eesti Tööstusprojekt" 1964

12 Tallinna Mõõduriistade tehas. Vooluhulga mõõtmise jaam. Ehitusplatsi uuring. TEPI Eesti

Tööstusprojekt, 1961.

13 T/K "Tööstusaparaat". Tallinna aparaaditehase rekonstrueerimine. Ehitusplatsi uuring. ENSV Riiklik

Ehituskomitee Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1981.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 13

Planeeringualal ei ole Tallinna radooniriski kaardi andmetel pinnaseõhu

radoonisisaldust mõõdetud. Lähipiirkonnas on hinnatud pinnaseõhu radoonisisaldus

arvutuste ja mõõtmiste teel normaalseks (< 50 kBq/m3). Samas asub planeeringuala

osaliselt diktüoneemakilda ja oobulusliivakivi avamusalal.

Tulenevalt sellest, et alal on asunud kunagi mõõteriistade tootmise tehas, kus tootmisel

kasutati ka galvaanikat. Seetõttu võeti alalt üks pinnaseproov (ligikaudsed

koordinaadid 6587833,31; 544046,53) tuvastamaks Cd, Cr, Ni, Zn, Hg sisaldust pinnases

(0,1-1,1 m sügavusel)9. Vastavalt proovi tulemustele jäid saasteainete piirväärtused alla

Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“ toodud sihtarvu ehk pinnase antud punktis võis lugeda eelnimetatud ohtlike

ainete osas puhtaks.

Maavarad: Planeeringuala ei kattu ühegi maardlaga.

Vesi: Lähim seisuveekogu on ligi 500 m kaugusele jääv Ülemiste järv (VEE2005900)

ning lähim vooluveekogu sellesse suubuv Vaskjala-Ülemiste kanal 2 km kaugusel DP

alast.

Looduslik mitmekesisus: Tegu on kesklinnas asuva endise tööstusalaga, mis suures

osas on haljastamata, va planeeringuala lääneosa Masina tn 9 katastriüksusel. Seega

on eeldatavalt ala looduslik mitmekesisus väike.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Märgalad: Planeeringualale märgalasid ei jää.

Natura 2000 võrgustiku alad: Planeeringualale lähimad Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad jäävad enam kui 5 km kaugusele. Nendeks on edelas asuv Rahumäe

loodusala (RAH0000451), loodes Paljassaare linnuala (RAH0000095) ja kirdes Pirita

loodusala (RAH0000039)

Kaitstavad loodusobjektid: DP ala ei kattu ühegi kaitsealaga. Lähim looduskaitseala

on ligi 900 m kaugusel kirdes asuv Kadrioru park (KLO1200218). Ligi 800 m kaugusele

jääb planeeritav kaitseala Mäekalda paljand.

Kaitsealuste liikide elupaiku ega kasvukohti planeeringualale ega selle lähedusse ei jää.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 14

Kultuuriväärtused: DP ala kattub arheoloogiamälestise 13. - 16. saj asulakohaga (nr

2595), kus võib olla säilinud Härjapea jõel paiknenud kesk- ja varauusaegsete veskitega

seotud kultuurkihti. Pärandkultuuriobjekte planeeringualale ei jää. Masina 9

katastriüksusel asuv hoone on arvele võetud kui väärtuslik üksikobjekt14.

Pinnavormid, maastikud: Piirkonnas väheneb maapinna kõrgus mere suunas, kuid DP

alal on see lokaalselt sihil kagust loodesse suurenev. Absoluutkõrgused jäävad DP alal

vahemikku 21-23 m.

Metsad: Planeeringualale metsa ei jää.

14 https://gis.tallinn.ee/miljooalad/

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 15

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

Tulenevalt planeerimisdokumendi sisust ei takista detailplaneeringu rakendamine ega

oma olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Käesolev KSH eelhinnang käsitleb planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid

keskkonnale ning toob välja meetmed ja annab suuniseid olulise keskkonnamõju

vältimiseks.

4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Mõju pinnaveele on välistatud, sest pinnaveekogud asuvad planeeringualast piisavalt

kaugel, DP alalt vett suublasse ei juhita ega nähta ette tegevusi üheski pinnaveekogus.

Kuna alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis ei ole välistatud, et ehituse käigus

avariiolukordade esinemisel sattuvad naftasaadused pinnasesse ja seeläbi ka

põhjavette. Riski on võimalik leevendada kasutades tehniliselt korras ehitusmasinaid ja

järgides ohutusnõudeid. Keskkonda sattuv reostuse kogus piirneb masinas oleva

kütuse kogusega.

Hoonete maa-aluste korruste rajamisel võib, olenevalt rajamissügavusest ning

põhjavee tasemest, olla vajalik põhjavee ümberpumpamine ehitussüvendist. Sellisel

juhul on vajalik selgitada välja pumbatava vee kogused ning taotleda veeluba (vastavalt

veeseaduse §187) põhjavee ümberjuhtimiseks.

DP eskiislahenduse järgi rajatakse planeeringualale looduslik sademeveesüsteem.

Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid,

viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 16

vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei

käsitleta sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse §129 lg 3 järgi. Rajatav süsteem

peab olema piisav DP alal tekkiva sademevee käitlemiseks.

4.2 Mõju õhu kvaliteedile, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul. Ehitustegevusega kaasnevad häiringud on ajutised.

Pärast planeeringu elluviimist sarnaneb ala oma häiringute poolest teistele

elamurajoonidele.

Planeeringuala asub piirkonnas, mille mürataset mõjutab nii liiklus kui ka lähedal asuv

Ülemiste katlamaja. Esmase ülevaate piirkonna müratasemest saab Maa- ja

Ruumiameti mürakaardi rakendusest. Kuna hoonete sees on võimalik mürataseme

efektiivne vähendamine ehituslike meetmetega, siis tuleb hoone projekteerimisel

arvestada nii tehnoseadmete- , liiklus-, ja tööstusmüraga ning tagada, et hoonetes ja

hoonete vahelisel rohealal/laste mänguväljakutel ei oleks ületatud sotsiaalministri

12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

toodud piirväärtuseid.

4.3 Mõju inimese tervisele, varale, heaolule

Soojussaared

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud

tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja

asfaltkate). Vastavalt DP eskiisile suureneb ala (kõrg)haljastuse osakaal planeeringu

realiseerumisel. See eeldatavalt vähendab soojussaarte esinemise tõenäosust ning

seeläbi ka olulist mõju inimeste tervisele. Teemat on pikemalt käsitletud ka peatükis 4.9

„Mõju kliimale, kliima mõju tegevusele“.

Müra, vibratsioon. õhuheitmed

Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega

hoonete eluajal.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 17

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ümbritseva keskkonna mürataseme ning ka

hoone tehnosüsteemidest tuleneva müraga ning tagada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra normtasemed.

Kavandatava tegevusega kaasnevad õhuheitmed jäävad sarnasele tasemele muude

analoogsete projektidega. Planeeringuga ei kavandata selliseid hooneid või tegevusi,

mis võiks endaga kaasa tuua olulisel määral õhuheitmeid.

Jääkreostus

Üldjuhul toimub võimaliku jääkreostusega aladel (nt endised katlamajad,

tööstusterritooriumid jne) pinnase15 ning maapinnalähedase põhjavee seisundi16

hindamine ning reostuse ulatuse määramine kolmes etapis.

• I etapis selgitatakse võimalik reostuse olemasolu olemasolevate andmete

põhjal. Reostuskahtluse puhul tuvastatakse reostuse olemasolu ja levik kahe

järgneva etapiga.

• II etapis rajatakse tõenäoliste reostuskollete juurde uuringupunktid. II etapi

väljundiks on aruanne, mis kirjeldab üldiselt võetud analüüside tulemuste

põhjal I etapis püstitatud hüpoteeside paikapidavust ning annab lähteülesande

põhjalikuma III etapi reostusuuringu koostamiseks (uuringupunktide asukohad,

sügavused, proovide arvud, analüüsitavad komponendid jm).

• III etapi väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja

vertikaalselt, maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise

meetodid jm). Etapp III ei sisalda likvideerimisprojekti.

Alal on 2011. aastal uuritud pinnase ohtlike ainete sisaldust ühes punktis. Kuivõrd DP

ala pinnast on täidetud ehitusjäätmetega, siis ei saa pidada varasemat uuringut

piisavaks andmaks hinnangut terve planeeringuala pinnase- ja põhjavee seisundi

kohta. Seepärast tuleb DP koostamise käigus selgitada reostusuuringu II etapiga

reostuse puudumine terve planeeringuala ulatuses.

Radoon

DP ala asub piirkonnas, kus ei ole välistatud radooni esinemine pinnases.

Õigusaktidega17 on määratud radooni sisaldused, mida erineva funktsiooniga

15 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

16 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“

17 Radoon | Keskkonnaamet

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 18

hoonetes ületada ei või. Uute hoonete puhul ei tohi hoonete siseõhu

radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtused ületada 200 Bq/m³.

Kuna hoonete rajamise käigus on võimalik rakendada efektiivselt ehituslikke meetmeid

radooni leviku takistamiseks, siis ei ole antud planeeringualale hoonete rajamine

välistatud. Selleks, et välistada võimalik risk radooni lekkeks hoonesse ja tagada ohutu

radoonisisalduse hoones, tuleb rakendada projekteerimisel radoonikaitse meetmeid

juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kuna nii Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad kui ka kaitsealad jäävad

planeeringualast enam kui 1 km kaugusele, siis kavandatava tegevusega neile mõju ei

avaldu.

Kuna DP alal ega selle vahetus läheduses kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku ei

leidu, siis puudub mõju ka kaitsealustele liikidele.

4.5 Maa, pinnase, mulla ja maavara säästlik kasutamine

Kavandatava tegevusega kaasneb loodusvarade kasutamine samal tasemel nagu

muudes samalaadsetes projektides.

Ala pinnase kasutamist käsitletakse pikemalt peatükis 4.6 „Tekkivad jäätmed ning

nende käitlemine“.

4.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmekäitluse korraldamisel nii ehitus- kui käitamisajal tuleb lähtuda jäätmeseadusest

ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast18. Tuleb vältida jäätmeteket ning kui see ei ole

võimalik, koguda tekkivad jäätmed liigiti. Üldjuhul ei erine olemasolevate hoonete

lammutamisel tekkivad jäätmed teistest samalaadsetest jäätmetest. Küll aga on oluline

lähtuda pinnasetöödel alljärgnevast.

18 Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 19

Kuna tegu on täitepinnasega, mis sisaldab väga eriilmelisi jäätmeid, tuleb selgitada ala

pinnase ohtlike ainete sisalduse vastavus Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele.

Juhul kui pinnas osutub reostunuks ja on soov seda taaskasutada või ladestada, siis

tuleb täpsemalt selgitada Keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ toodud erinevate komponentide leostuvus.

Jäätmeid sisaldava täitepinnase edasisel taaskasutamisel tuleb arvestada, et olenevalt

taaskasutamise konkreetsest asukohast ja eesmärgist võib olla vajalik täitepinnasest

mitte inertsete jäätmete eemaldamine nt sõelumise teel.

Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või registreeringut omavale

käitlejale.

Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb. Juhul kui hoonete vms rajamisel on

vajalik see eemaldada, siis graptoliitargiliidi käitlemisel tuleb lähtuda Eesti

Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi käitlemise juhendist.

4.7 Mõju kultuuripärandile

Detailplaneeringuala kattub kinnismälestisega. Kuna DP näeb ette ka maa-aluste

korruste rajamise, siis ei ole välistatud, et ehitussüvendi rajamisega kaasnevad

pinnasetööd võivad avaldada olulist mõju alal paiknevale kinnismälestisena arvel

olevale endisele asukohale.

Olulise mõju vältimiseks tuleb vastavalt Tallinna Linnaplaneerimisameti seisukohale19

läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille põhjal antakse edasised suunised täiendavate

uuringute läbiviimiseks või tingimused, millega kaevetöödel tuleb arvestada.

Eeluuringu lähteülesanne tuleb koostada koostöös Tallinna Linnaplaneerimisametiga.

Võimalik mõju kultuuripärandile avaldub vaid ehitusetapis. Järgides muinsuskaitse

eritingimusi ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju

kultuuripärandile.

Masina 9 katastriüksusel asuv hoone on määratletud kui väärtuslik üksikobjekt.

Vastavalt teemaplaneeringus20 „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade

piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine“ kuuluvad väga

19 Tallinna Linnaplaneerimisameti kiri nr 04.11.2025 nr 3-2/2810 – 1

20 Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja

kasutamistingimuste seadmine

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 20

väärtuslikud, väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned säilitamisele ja

restaureerimisele või remontimisele. Lähtuda tuleb nii teemaplaneeringus kui Tallinna

miljööalade kodulehel21 toodud suunistest. Detailplaneeringus tuleb käsitleda

hoonega kavandatud tegevusi.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju kliimale, kliima mõju tegevusele

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud

tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja

asfaltkate). DP koostamisel tuleb täpsustada, mis on planeeritud haljastuse osakaal

ning leida ala rohefaktor22, 23,. Eeldatavalt planeeringu elluviimise järgselt haljastuse

osakaal võrreldes praegusega suureneb.

Detailplaneeringuala arendamine toimub etapiviisiliselt ning rajatakse uut

kõrghaljastust, siis ei ole võimalik planeeringualal enne selle täielikku väljaehitamist ja

haljastamist soojussaarte teket välistada. Tõenäosus ja risk on seda väiksem, mida

läbimõeldum on haljastuse lahendus ja kõrghaljastuse osakaal ning kui planeeringuala

rohefaktor vastab taotlusväärtusele. Samuti on võimalik soojussaarte tekkimise riski

maandada minimeerides tänavate ja parkimisalade katteks vett mitte-läbilaskvate

21 Olulisemad põhimõtted ja suunised | Tallinn

22 Rohefaktor (green space factor) – töövahend haljastuse ja elurikkuse planeerimiseks linnas.

Rohefaktori abil saab arvutada välja ja seada nõudeid uute arendusalade rajamiseks või olemasolevate

ümberkujundamiseks, et tagada kruntidel piisav hulk ökoloogiliselt toimivaid alasid ning minimeerida

kõvakattega alasid.

23 Rohefaktor | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 21

pindade hulka24, aga ka näiteks läbi hoonete arhitektuursete lahenduste (viilkatus,

haljastatud katus, heledate kattematerjalide kasutamine jne)25, 26.

Ala ei asu üleujutusalade riskipiirkonnas.

Perspektiivis võib oodata nii aastase keskmise temperatuuri tõusu kui ka tormide (tuule

kiiruse) sagenemist ja sademete, eelkõige äärmuslike sademete, hulga suurenemist.

Seetõttu tuleb hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel arvestada

ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega.

Elamute rajamisega kaasnev mõju kliimale sõltub paljudest aspektidest, mis antud

etapis veel teada ei ole (nt kasutatavad ehitusmaterjalid jne). Hoonete projekteerimisel

tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruse

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

24 Kliimamuutustega kohanemise arengukava. Keskkonnaministeerium.

25 Saared, kuhu suvel minna ei taha: soojussaared Eesti linnades 2020–2024 | Keskkonnaagentuur

26 Soojussaarte ulatuse levik ja trend Tallinnas aastatel 2014 – 2018. Tartu Ülikool Maateaduste ja

Ökoloogia Instituut Geograafia osakond.

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 22

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on kruntide moodustamine, nende maakasutuse

sihtotstarvete ja kavandatud hoonete korruselisuse ja ehitisealuse pinna määramine.

Samuti töötatakse välja planeeringu ja selle lähiala liikluslahenduse põhimõtted. Alale

soovitakse rajada 4-7-korruselised äri- ja elamisfunktsiooniga hooned.

Käesoleva eelhinnanguga tehti ettepanekuid detailplaneeringu eskiisi ja seletuskirja

täiendamiseks järgneva infoga:

• Planeeringulahendus peab tagama, et avalik ruum oleks juurdepääsetav kõigile

ühiskonna rühmadele.

• Tänavaruumi planeerides tuleb lähtuda Tallinna tänavaruumi ja

rattaparkimiskohtade rajamise juhenditest27.

• Arvestada planeeringulahenduse koostamisel ka Lastekodu tn 46 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringuga.

• Selgitada, millises mahus on vajalik pinnase väljakaeve DP lahenduse

elluviimisel.

• Kirjeldada, kuidas lahendatakse hoonete soojusvarustus.

• Kirjeldada haljastuse osakaalu ja leida DP ala rohefaktor.

• Käsitleda väärtusliku üksikobjekti osas kavandatud tegevusi.

Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju

strateegilist hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid

leevendavaid meetmeid:

• Ehitusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgida

ohutusnõudeid.

• Juhul kui hoonete maa-aluste korruste rajamisel on vajalik põhjavee

ümberpumpamine ehitussüvendist, tuleb selgitada välja pumbatava vee

kogused ning taotleda veeluba (vastavalt veeseaduse §187) põhjavee

ümberjuhtimiseks.

• Kuna hoonete sees on võimalik mürataseme efektiivne vähendamine ehituslike

meetmetega, siis tuleb hoone projekteerimisel arvestada nii tehnoseadmete- ,

liiklus-, ja tööstusmüraga ning tagada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr

61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ toodud

nõuded.

27 Juhendid | Tallinn

Lastekodu tn 48 // Masina tn 1 kinnistu, Masina tn 7 kinnistu ja Masina tn 9 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. veebruar 2026 23

• Terve planeeringuala ulatuses tuleb selgitada pinnasereostuse puudumine

reostusuuringu II etapiga.

• Uuringuga tuleb selgitada ala pinnase ohtlike ainete sisalduse vastavus

Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele.

• Selgitada täitepinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks Keskkonnaministri

29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“

toodud komponentide leostuvus.

• Tekkinud jäätmed (sh pinnas) tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või

registreeringut omavale käitlejale.

• Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb.

• Juhul kui hoonete vms rajamisel on vajalik graptoliitargiliidi eemaldamine, siis

tuleb selle käitlemisel lähtuda Eesti Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi

käitlemise juhendist.

• Tuleb vältida jäätmeteket, tekkivad jäätmed koguda liigiti.

• Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Tallinna

jäätmehoolduseeskirjast.

• Läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille lähteülesanne tuleb koostada koostöös

Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

• Hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel tuleb arvestada

ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega.

• Hoonete projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

• Hoonette projekteerimisel tuleb rakendada radoonikaitse meetmeid

juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

Eeltoodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid rakendades ei kaasne kavandatava

tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.