Kaberla Kutikse kooskõlastamine

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-6-2025

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kuusalu Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Artjom Mölder

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 10

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 11 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 11 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 12 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 17 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 18 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..23

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem A4 M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed A2 M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan A2 M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega A2 M 1:500

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku poolt esitatud taotlus Kuusalu Vallavalitsusele

Kaberla külas asuva Kutikse katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

● Kuusalu Vallavalitsuse 16. oktoober 2025 korraldus nr 284 koos lisaga

(lähteseisukohad) Kaberla külas asuva Kutikse kinnistu detailplaneeringu algatamise

kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kaberla külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on 1,65 ha ning see hõlmab Kutikse (35201:001:0245) katastriüksust. Täpsem asukoht

on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

rajamiseks. Lisaks kavandatakse juurdepääs 11260 Jõelähtme - Kemba maanteelt, lahendatakse

heakorrastus ja haljastus, kavandatakse elamu ja abihoonete teenindamiseks vajalik taristu ja

määratakse kõigi vajalike piirangute ja servituutide alad.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kuusalu Vallavalitsuse 16. oktoobri 2025 korraldus nr 284 „Kaberla küla Kutikse

kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kuusalu valla 2023-2028 arengukava ja eelarvestrateegia (vastuvõetud Kuusalu

Vallavolikogu 13.12.2023 määrusega nr 27);

● Kuusalu valla üldplaneering (Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsus nr 68);

● Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (Kuusalu Vallavolikogu 14.12.2022 määrus nr 26);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ september 2025.a, töö

nr. 11154-25. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Planeeritav ala asub kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal. Valge ala

üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle

muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi

käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Üldplaneering sätestab, et detailplaneering

tuleb koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks. Kutikse

kinnistu piirneb Kaberla ojaga. Juurdepääs kinnistule on võimalik rajada avaliku kasutusega

11260 Jõelähtme - Kemba maanteelt.

Üldplaneeringus on toodud et hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on

elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus

naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et

planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime

kooslusi, kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada

vanade kinnistu piiridega.

Skeem 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust

Kutikse katastriüksus

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringualale juurdepääs riigiteelt nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee km 11,48-11,62 ja

vahetus läheduses asub riigiteede 11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikuala.

Kutikse katastriüksus on hoonestamata ja kaetud suures ulatuses metsamaaga. Peamiselt

kasvavad seal männid, lisaks on ka kohati võsastunud ja niiskemaid alasid. Katastriüksuse

lõunaosas asub Kaberla oja. Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ameti

järgselt on kõlvikuline kooseis Kutikse katastriüksusel metsamaa 9613 m², looduslik rohumaa

6766 m² ja muu maa 371 m2.

Katastriüksus piirneb põhja poolt 11260 Jõelähtme - Kemba tee (35201:001:0229)

transpordimaaga, ida poolt Liiva (35201:001:0252) maatulundusmaaga, lõuna poolt Kanarbiku

(35201:001:0260) maatulundusmaaga ja lääne poolt Liiva (35201:001:0040)

maatulundusmaaga. Naaberkatastriüksused on hoonestamata.

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto: lvm, 2025.a)

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade planeeringuala põhjaosale (Foto: lvm, 2025.a)

Foto 3. Vaade looduslikule rohumaale (Foto: lvm, 2025.a)

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Vaade 11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikualale (Foto: lvm, 2025.a)

Foto 5. Vaade 11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikualale (Foto: lvm, 2025.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3 ja joonis 3):

• Riigitee kaitsevöönd 30 m

• Kaberla oja kallasrada 4 m

• Kaberla oja veekaitsevöönd 10 m

• Kaberla oja ehituskeeluvöönd 50 m

• Kaberla oja piiranguvöönd 100 m

• III kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla pratensis (aas-karukell) leiupaik

(KLO0944447)

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Kaberla oja (KLO3002510) kaitseala

Skeem 3. Maa-amet kitsenduste kaart

Planeeringuala lõunapiiril asub Kaberla oja, mis on määratud kudemis- ja elupaigaks

(KLO3002510), ning mis on ka kõnealuses lõigus lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluv jõgi (KeM 06.06.2022 kiri 7-16/22/2661 15.06.2004

määruse nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu").

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ulatub planeeringualale III

kategooria kaitsealuse taimeliigi aas-karukell (Pulsatilla pratens, EELIS kood KLO9344447)

leiukoht. Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga ning kaitsealuste liikide leiukohtades

kehtib looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt isendikaitse. III kaitsekategooriasse arvatakse

liigid, kelle arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille

arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud

liikide hulka. Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine

ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Veekaitsevööndis, ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis lubatud ning keelatud tegevused on

toodud looduskaitseseaduses. Kallasrajal peab olema tagatud selle hooldus ja inimeste vaba

liikumine.

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala jääb hajaasustatud piirkonda. Planeeringuala jääb oluliste riigi kõrvalmaanteede

ristmiku vahetusse lähedusse ja on seetõttu hästi ligipääsetav. Põhjasuunda jääb Soome laht

Kaberneeme asunduse ja sadamaga (ca 6 km), idapool on 9 kilomeetri kaugusel Kuusalu valla

administratiivkeskus - Kiiu alevik. Lääne suunas ca 20 km kaugusel on Tallinn. Piirkonna

atraktiivsusest annab tunnistust kontaktvööndis algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute

hulk.

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste ehituslik ülevaade on antud joonisel 2. Lähim

hoonestatud katastriüksus on Pihlaka ja see jääb planeeringuala kirdenurgast üle maantee.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lähialal on kehtestatud järgnevad detailplaneeringud:

• Siili detailplaneering (kehtestatud Kuusalu vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr

56)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Siili maaüksus kolmeks elamumaa katastriüksuseks

(praegused Siili, Haavasiili, Männisiili katastriüksused) ning määrata neile ehitusõigus: suurim

lubatud ehitisealune pind 340 m2 ja 300 m2, suurim lubatud hoonete arv 3. Katusekalde vahemik

30-45, suurim lubatud kõrgus põhihoonel 8 m ja abihoonel 7 m. Lisaks lahendati juurdepääs ja

tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneering on ellu viidud ühe krundi ulatuses.

• Tõnni kinnistu detailplaneering (osaliselt kehtestatud Kuusalu vallavolikogu

26.03.2014 otsusega nr 11)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Tõnni kinnistu neljaks katastriüksuseks, millest kolm

on elamumaa ja üks üldkasutatava maa sihtotstarbega (praegused Tõnnu, Tõnni, Männisalu).

Detailplaneering kehtestati osaliselt ja kehtestamisest jäi välja krunt pos 3, mida ka praeguseks

hetkeks moodustatud pole. Lisaks määrati elamumaadele ehitusõigus: suurim lubatud

ehitisealune pind 350, 380 või 570 m2, suurim lubatud hoonete arv 3 või 5 (olemasoleva

hoonestusega krundil). Katusekalde vahemik 30-45, suurim lubatud kõrgus põhihoonel 8 m ja

abihoonel 7 m. Lisaks lahendati juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneering on

ellu viidud kahe krundi ulatuses.

• Liivanõmmiku (end. Nõmmiku II) kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kuusalu

vallavolikogu 21.12.2016 otsusega nr 54)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli Liivanõmmiku kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine

(20% ärimaaks ning 80% maatulundusmaaks) ning kuni 140 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga

kaupluse rajamiseks vajaliku ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

Käesoleval hetkel asub katastriüksusel Kaberla lilled kauplus.

• Kärnali, Vana-Kärnali ja Uue-Kärnali kinnistute detailplaneering (kehtestatud

Kuusalu vallavalitsuse 25.02.2021 otsusega nr 122)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli moodustada seitse üksikelamu krunti, neid teenindav

transpordimaa ning puurkaevu ümbritsev maaüksus (praegused Kärnali tee, Kärnali tee 1,

Kärnali tee 2, Kärnali tee 3, Kärnali tee 4, Kärnali tee 5, Kärnali tee 6, Kärnali tee 7, Uue-

Kärnali). Uue-Kärnali kinnistule ehitusõigust elamu ning abihoonete rajamiseks ei kavandaud.

Teistele elamumaa kruntidele määrati ehitusõigus: suurim lubatud ehitisealune pind 300 m2,

suurim lubatud hoonete arv 3. Katusekalde vahemik 30-45, suurim lubatud kõrgus põhihoonel

8 m ja abihoonel 6 m. Lisaks lahendati juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus.

Detailplaneering ei ole ellu viidud.

Olemasolevad hooned lähipiirkonnas on kuni kahekorruselised, üldiselt on tegemist

viilkatusega või lamekatusega hoonetega (leidub ka kelpkatusega hooneid), ning välisfassaadis

on kasutatud peamiselt krohvi, puitu ja kivi. Katusekaldeid on vahemikus 0 - 50°, pigem

domineerivad neist 30 - 45 ° katusekalded. Külas puudub ühtne arhitektuuriline stiil ning

konkreetseid ehitusjooni ei ole välja kujunenud.

Planeeringuala kontaktvööndis asub elektrivõrk ja ELA SA sidekanalisatsioon. Ühisveevärki

ja -kanalisatsiooni lähipiirkonnas pole. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete

asukohad ja muu asjakohane info on kajastatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.

Lähim lasteaed asub Kiiu alevikus (ca 9 km kaugusel) ja lähim kool asub Kuusalu alevikus (ca

10 km kaugusel). Kaberla bussipeatus asub 1 km kaugusel Kaberla küla keskel.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 3. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet aprill 2024)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringu nõuetega. Planeeringuala asub

Kaberla küla ääreosas, kus hoonestus on olnud juba sajandeid, seega lisanduva hoonestuse

kavandamine juba hoonestatud piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris.

Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks

võetud planeeringuala kontaktvööndis asuvatel katastriüksustel asuvate hoonete arvud ja

kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute ehitusõigused, et oleks tagatud uushoonestuse

sobivus ümbritsevasse keskkonda. Planeeringuala suurusest tulenevalt on määratud ehitusõigus

väga väike osa krundi pindalast (täisehitusprotsent on ca 2%) ning seetõttu sobitub olemuselt

hajaasustuse asustusmustriga. Krundi suure pindala tõttu on võimalik ka säilitada maksimaalses

mahus olemasolevaid loodusväärtusi. Olemasolev keskkond ja elektrivõrk on võimeline

lisanduvate elamu ja abihoonete rajamisega kaasneva koormusega toime tulema.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga ei toimu Kutikse katastriüksuse jagamist ega ehituskeeluvööndi

vähendamist. Katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse elamumaa (krundi kasutamise

sihtotstarve üksikelamu maa). Lisaks määratakse hoonetele ehitusõigus.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on katastriüksusele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada

hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja tehnorajatisi, parkimisala,

juurdepääsuteed ja haljastust.

Hoonestusalad on planeeritud 20-30 m kaugusele katastriüksuse kirde, edela ja loode poolsetest

piiridest. Kagupoolses osas jälgib hoonestusala ehituskeeluvööndi piiri. Hoonestusala on

määratud üsna suur (ca 23 % planeeringualast), et oleks võimalik vabamalt valida hoonete

asukohti sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse seisundist. Seega hoonestusala siseselt tuleb

leida parim koht hoonete paigutamiseks sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest ja

seisukorrast.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise

käigus.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud eelkõige kontaktvööndis asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest

näitajatest.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete või

olulise avaliku

huviga

rajatiste

suurim

lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Üksikelamu maa

(EP) 100% 4 (1/3) 450 m2 8 m / 6 m

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei

määrata.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta 450 m2. Täpne

lahendus rajatavate hoonete asukohtade ja suuruste kohta määratakse ehitusprojekteerimise

käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks

lubatud arvuks 4 (1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii

ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide hoonete suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta hooned (sh ka alla 20 m2 ja alla

60 m2 pindalaga mitteehitusloa kohustuslikud ehitised). Planeeringuga on lubatud rajada

hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta 450 m2. Täpne lahendus rajatava

hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimaks lubatud arvuks 4 (1 põhihoone ja kuni 3

abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta

hoonete arvu (va kuni 20 m² ehitised). Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete maksimaalne

lubatud arv on 2, ning need peavad samuti asuma hoonestusala sees.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid Kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jne)

Lubatud katusekalded 30 – 45°*

Maksimaalne hoonete korruselisus 2 *0-15 katusekalded on lubatud abihoonetele ja elamutele mittedomineeriva osana.

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on

arvesse võetud kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse arhitektuurset välisilmet.

Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud

ühtset arhitektuurset stiili ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata

hea ja kena hoonestuse rajamist. Metallist viimistlust ei ole lubatud kasutada (nt plekist kuur

vms). Katuse tüüpe ja katusekattematerjale detailplaneeringuga ei määrata. Seda seetõttu, et

kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad. Selleks, et oleks tulevikus võimalik

kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga täpselt määrata katuse ja välisviimistluse

materjale ja toone.

Planeeringuga ei keelata rajada maa-aluseid korruseid. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma.

Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit-

ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,2 m. Läbipaistmatute

piirdeaedade rajamine on keelatud. Nb! Piirdeid on lubatud rajada vaid väljapoole tee

kaitsevööndit ja Kaberla oja veekaitsevööndit. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja

välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus

määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee km 11,48-11,62 ja riigiteede

11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikualaga. Riigitee 11260 aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus enne riigiteega 11263 ristumist on 1452 autot ja peale ristumist 944 autot.

Riigitee kaitsevööndi ulatus on 30 m ja kiiruspiirang antud asukohas 90 km/h.

Planeeringuala põhjaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella (Pulsatilla

pratensis) leiupaik (KLO9344447), mille puhul kehtib vastavalt looduskaitseseaduse § 48

isendikaitse. Sellest tulenevalt on planeeritud mahasõit kaitsealuse liigi leiupaigast väljapoole.

Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ on planeeritud riigiteele 11260 Jõelähtme-Kemba

tee km 11,59 ristumiskoht (mahasõit katastriüksusele), mis asub kinnistu kirdepiirist 20 m

kaugusel.

Mahasõit on planeeritud rajada kõvakattega ja minimaalseks teekatte laiuseks on määratud 3,5

m, millele lisandub mõlemale poole 0,5 m laiune kindlustatud teepeenar. Riigitee ristmik tuleb

projekteerida lähtudes Transpordiameti ristumiskoha ehitamise nõuetest. Ristumiskoht peab

olema valmis ehitatud enne kinnistul mistahes hoonele ehitusloa taotlemist.

Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Seega hoonete projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval

60 dB (va teepoolsel küljel kus see on 65 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus

see on 60 dB);

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

määratud müratasemete väärtused siseruumides.

Hoone teepoolsel fassaadil tuleb planeeritava elamu puhul rakendada eelkõige ehituslikke

meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse

tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides. Transpordiamet ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka

hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja

selleks juhuks tuleb rajada piisavalt suur parkimisala. Mahasõidu ja parkimisala täpsed

asukohad leitakse projekteerimise käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lõikele 2 üldjuhul kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud

kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata

ehitusprojekteerimisel.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala vahetus läheduses

puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Elamu veevajaduse tagamiseks rajatakse üks

puurkaev ja reovee ärajuhtimiseks iseseisev biopuhasti koos imbväljakuga (vt joonis 4).

Planeeritud vee- ja kanalisastiooniühendused

Planeeritud on rajada üks puurkaev joogivee saamiseks. Standardi EVS 921:2022 kohaselt on

ühe inimese päevane keskmine veevajadus 120-250 liitrit, lisaks on samas standardis välja

toodud, et juhul kui kastetakse eramute aedu, arvestatakse ühele aiale kastmisperioodi vältel (3

kuud) keskmiselt 400 liitrit/ööpäevas. Puurkaevu soovituslik tootlikkus on leitud 4 inimese

kohta (ühe inimese keskmine veevajadus 150 l) ja selleks on 0,6 m3 joogivett millele lisandub

0,4 m3 kastmisvett ehk kokku vajalik veevajadus suvisel perioodil 1 m3/ööpäevas ja ülejäänud

ajal (mitte kastmisperioodil) 0,6 m3/ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe

hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/ööpäevas. Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata

sanitaarkaitseala veeseaduse § 154 lõige 1 punkti 3 alusel. Sanitaarkaitseala asemel

moodustatakse puurkaevule veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.

Elamu veeühenduse saamiseks rajab detailplaneeringust huvitatud isik puurkaevu ja elamu

teenindamiseks veetorustiku hooneni. Puurkaevu rajamisel teekaitsevööndisse tuleb

projektlahendus esitada eraldi Transpordiametile kooskõlastamiseks.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

piirväärtused“ § 8 lõige 1 punkti 4 alusel on lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt on võimalik kinnistute reoveekäitlus lahendada biopuhasti baasil. Pärast

reovee bioloogilist puhastamist on lubatud puhastatud heitvesi juhtida lähedalasuvasse

veekogusse või rajada imbväljak. Imbväljaku asukoha valikul peab arvestama

naaberkatastriüksutega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust

oluliselt, st imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkruntide hoonestusaladele. Imbväljaku

rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu

sanitaarkaitse- või hooldusalale lähemal kui 50 m.

Ehitusprojekteerimisel tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule,

veetorustikule, kanalisatsioonitorustikule, biopuhastile ja imbväljakule. Kui projekteerimisel

valitud asukohad erinevad detailplaneeringus märgitud asukohtadest ja seetõttu nende kujad või

muud kaasnevad kitsendused muudavad naaberkrundi kasutamist - saab tehnorajatiste asukohti

muuta vaid puudutatud naabri nõusolekul.

7.6.2 Sademevesi

Sademevesi on võimalik lahendada krundi siseselt. Soovituslik on rajada ka krundi sisene

kogumismahuti kastmisvee võtmiseks ja mahuti täitumisel täiendav vesi immutada krundi

siseselt vertikaalplaneerimise abil. Sademevee kogumine (mahuti) on oluline, et vähendada

kvaliteetse joogivee ebamõistlikku tarbimist. Silmas tuleb pidada, et üleliigsed sademeveed

tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja

lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega teele. Sademeveetorustikku planeeritud

ei ole kuna katastriüksustel on võimalik tagada sademevee ärajuhtimine pinnasesse krundi

suure pindala tõttu.

Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on

pikendada sademevee äravoolu aega. Viibeaega suurendavad looduslähedased

sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede/parklate rajamisel

paigaldada vahedega sillutuskivid), kasvukast või vihmapeenar. Sademevee lahenduse

projekteerimisel on soovituslik arvesse võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid:

Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum,

Eesti Maaülikool ja Viimsi Vallavalitsus).

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõige 51 punkti 2

alusel võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Olemasolev hoonete asukoht ja planeeritud hoonete

soovituslikud asukohad võimaldavad nimetatud erisust kasutada.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal ei asu Elektrilevi OÜ-le kuuluvaid elektriliine. Lähim võimalus

elektriühenduse saamiseks on Sillaotsa (35201:001:0231) katastriüksusel asuvast alajaamast.

Planeeringuala elektrivarustus on nähtu ette Baruto:(Kotka) alajaama baasil. Nimetatud

alajaamast on ette nähtud uuele objektile välja 0,4 kV maakaabelliin, mille asukoht on näidatud

joonisel 4 ja Lisa-A (0,5 m kaugusel 11260 Jõelähtme – Kemba tee põhjapoolsest piirist).

Elektrikaabel on planeeritud transpordimaale, et vähendada tekkivaid kitsendusi eraomandis

olevatele katastriüksustele. Kutikse katastriüksuse elektrivarustuseks on planeeritud kinnistule

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

piiri äärde 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbija katastriüksuse piiril

ühekohalisena. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.

NB! Riigiteega ristumisel tuleb madalpingekaabel paigaldada kinnisel meetodil.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Elektrimaakaablitele

kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole

lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele ja fassaadidele. Lubatud on

kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise

tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid

hoonete katustele ja/või fassaadidele). Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid

järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi.

Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas

pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala põhjasosas

asuva ELASA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Joonisele 4 on kantud perspektiivne

sidekanalisatsiooni asukoht, mis on planeeritud 0,5 m kaugusele 11260 Jõelähtme – Kemba tee

lõunapoolsest piirist.

Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 104K100, milles kaablimuhv 104M30 (asukoht esitatud

joonisel Lisa A). Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud

esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto

Eesti järelevalvajaga.

Vastavalt ELASA poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr: TT5214

tuleb sideühenduse loomiseks (vt lisade kaust):

• rajada multitoru (14/10) ELASA sidekaevuni 104K99 (näidatud joonisel 4);

• vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevu

104K100 ja sidekaevu 104K99 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž).

Lõigu tähis 104L07YH07;

• Sidekaevu 104K100 jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu 104K99 jätta kaablivaru 30 m;

• Sidekaevust 104K99 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta;

• ELASA mikrotorus ja sidekaevudes olev kaabel jääb kuuluma ELASA’le;

• Kaabli paigaldustööd ELASA trassis teostab AS Connecto Eesti, kui ei ole teistsuguseid

kokkuleppeid trassi haldajaga (AS Connecto Eesti);

• Piiritluspunkt on sidekaevu 104K99 kaevusein;

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Kaabli ühendamiseks muhvi 104M30 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT;

• Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti;

• Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos

KLT tööga);

• ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem ja kaabli-

ja multitoruskeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12

vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

• Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11);

• Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna;

• Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu;

• Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt

kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda

järgmiste tööde tegemiseks:

o mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit;

o mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd;

o puude istutamine ja langetamine;

o vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki

ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,

veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

o pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine;

o muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub suures ulatuses mets (vt fotod eespool). Planeeringualal asuvat metsa tuleb

nii suures osas kui võimalik säilitada. Lubatud on likvideerida hoonetele ja rajatistele ehituseks

ette jäävaid puud ning puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on

lubatud likvideerida ohtlikud ja haiged puud). Hoonestusala siseselt tuleb leida parim koht

hoonete paigutamiseks sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest ja seisukorrast.

Selleks tuleb siis enne projekteerimist koha peal valida sõltuvalt kõrghaljastuse paiknemisest

ning puude seisukorrast hoonetele sobivamad asukohad. Põhieesmärk haljastamisel peaks

olema säilitada maksimaalselt elujõulised ja visuaalselt ilusad puud. Planeeringualalt riigiteele

liikujatele peab olema tagatud normide kohane nähtavus. Põhjapoolseima puistu puude

alumised oksad tuleb ära lõigata ning hõrendada, et tagada sõiduteele nähtavus. Krunt peab

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

olema esteetiline ja heakorrastatud. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik

rajada/säilitada planeeritud hoonete ja riigitee vahele roheline puhvertsoon, mis leevendaks

suurte tuultega tolmu levikut õuealale ning natukene leevendaks müra levikut. Selleks võib

kasutada näiteks kõrghaljastust või põõsasistutusi, muuhulgas ei ole lubatud rajada lisanduvat

haljastust nähtavuskolmnurga alale (vt asukohta joonis 4).

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides. Lisaks on planeeringuala lõunaosas ka kraav kuhu

sademevee juhtida saab. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on

keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine. Ehitustööde ajal peab jälgima looduskaitseseadusest ja veeseadusest

tulenevaid nõudeid.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Planeeringuala piirneb lõuna suunal Kaberla ojaga. Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt

tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku

negatiivset mõju veekogule ja loodusele. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas,

ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid

keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele. Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid

ehitusmasinaid ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust.

Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja

töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veehoidlasse, taimkattesse ja

pinnasesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate

ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt õlid, kütus jms) vältimiseks

piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile

tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja

ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid

ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja Kaberla ojale lähemal kui 50 meetrit. Masinate

kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Ehitusplatsil

peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab ehitaja koheselt rakendama meetmeid

reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit.

7.8.2 Tegutsemine Kaberla oja kudemis- ja elupaigas

Kaberla oja Kodasoo oja suudmest suubumiseni merre (VEE1083100) on lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluv jõgi (keskkonnaministri

15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“).

Keelatud on tegevused, mis võivad kahjustada veekogu looduslikku seisundit, kalade

kudemisalasid või elupaiku. Ilma eriloata ei tohi rajada uusi paisusid ega muuta või

rekonstrueerida olemasolevaid paisusid viisil, mis tõstab veetaset või takistab kalade liikumist.

Keelatud on oja loodusliku sängi ja põhja muutmine (nt süvendamine, sirgendamine, täitmine),

voolurežiimi oluline muutmine, kallaste kunstlik kindlustamine viisil, mis kahjustab elupaiku,

ning setete, pinnase, jäätmete või reostuse sattumine veekogusse. Samuti ei ole lubatud

tegevused, mis halvendavad vee kvaliteeti või hävitavad kudemiseks sobiva kruusa ja

varjepaigad.

Keskkonnaameti nõusolek ning vajaduse korral ka vee erikasutuse luba ja/või keskkonnamõju

hindamise läbiviimine on nõutavad kõikide tegevuste puhul, mis võivad otseselt või kaudselt

mõjutada Kaberla oja, selle kaldaid või veerežiimi. Sellisteks tegevusteks loetakse muu hulgas

sildade, truupide, torustike ja muude rajatiste rajamist või rekonstrueerimist veekogul või selle

veekaitsevööndis, pinnasetöid ja kaevamisi kaldaalal, kaldajoone ja kallaste kujundamist,

kuivendustöid, veevõtu ja vee juhtimisega seotud lahendusi ning muid ehitustegevusi, millel

võib olla mõju veerežiimile, voolukiirusele, setete liikumisele või kalade liikumisteedele.

Nimetatud nõuded tulenevad looduskaitseseaduse §-st 51 (lõheliste kalade kudemis- ja

elupaikade kaitse), veeseadusest (veekaitsevööndi nõuded ja vee erikasutus), keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (keskkonnamõju hindamise kohustus) ning

keskkonnaministri määrusest „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“, mille kohaselt Kaberla oja kuulub nimetatud veekogude hulka. Käesoleva

detailplaneeringu elluviimisel tuleb selliste tegevuste kavandamisel eelnevalt konsulteerida

Keskkonnaametiga ning tagada tegevuste vastavus kehtivatele keskkonna- ja

looduskaitsenõuetele.

7.8.3 Tegutsemine III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella leiupaigas (KLO9344447)

Arvestades III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiupaiga

(KLO9344447) esinemist planeeringualal, tuleb leiupaigas tehnovõrkude projekteerimisel ja

rajamisel silmas pidada järgmiseid tingimusi:

o Projekteerimise käigus tuleb täpsustada kaitsealuse liigi isendite tegelik paiknemine

ning paigutada tehnovõrgud selliselt, et säiliks maksimaalselt leiupaiga ulatus, st

võimalikult katastriüksuse piiri lähedale;

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

o Ehitus- ja pinnasetööd tuleb korraldada viisil, mis välistab tarbetu liikumise ja

materjalide ladustamise leiupaiga alal, ning võimalusel ajastada need väljapoole liigi

vegetatsiooni- ja õitsemisperioodi;

o Leiupaik tuleb enne ehitustööde algust selgelt tähistada ja vajaduse korral ajutiselt

piiritleda. Juhul kui hoolimata rakendatud meetmetest osutub üksikute isendite

kahjustamine vältimatuks, rakendatakse Keskkonnaameti poolt määratud või heaks

kiidetud leevendusmeetmeid;

o Tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine leiupaiga piirkonnas kuulub eelnevale

kooskõlastamisele Keskkonnaametiga.

Käesolevad tingimused ja nõuded tuginevad looduskaitseseaduse §-dele 48 ja 55 (III kategooria

kaitsealuste liikide isendikaitse ja kahjustamise vältimise kohustus), planeerimisseaduse §-le

126 (planeeringulahenduse põhjendatus ja avalike huvide tasakaalustamine) ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

7.8.4 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid

tuleb paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.5 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)

sisaldusega alale.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada standardis EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

esitatud radoonikaitse meetmeid.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud piirkonda sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub Kaberla küla elanike arvu tõusuga ja lisanduvate kogukonnaliikmete näol.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal asuvad

küll kaitsealuse loomaliigi kudemis- ja elupaik, kuid planeeritud tegevus jääb Kaberla ojast, kus

antud kaitsealused asuvad, kaugemale. Kalda veekaitsevööndis ehitustegevust ei toimu ja

ehituskeeluvööndis ei toimu samuti ehitustegevust, mis võiks kaitsealuste elukeskkonda

halvendada.

Planeeringuala põhjaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella leiupaik

(KLO9344447), mille puhul kehtib vastavalt looduskaitseseaduse § 48 isendikaitse.

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“

tulenevalt planeeriti tehnovõrgud (elektriliitumispunkt ja perspektiivne sidekanalisatsioon)

kaitsealuse liigi leiupaika, kus tegelikult ka olemasolev ELA SA sidekanalisatsioon asub.

Planeeringulahendus ei ole kujunenud soovist rajada tehnovõrke kaitsealuse liigi leiupaika, vaid

tuleneb olemasoleva sidekanalisatsiooni ja selle kaitsevööndi asukohast ning Transpordiameti

juhendist (nimetus mainitud eelpool). Detailplaneeringuga on määratud peatükis 7.8.3

tingimused leevendusmeetmed tehnovõrkude rajamisel, mille järgimisel on tagatud võimalikult

suures mahus isendite kaitse (tehnovõrgud on planeeritud võimalikult krundi äärde, kus juba

olemasolev sidekanalisatsioon on rajatud). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirnevad

peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,

kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme

suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

11260 Jõelähtme-

Kemba tee

35201:001:0229

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ) * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – perspektiivne

sidekanalisatsioon (Kutikse katastriüksuse omanik)

Kutikse * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

elektriliitumispunkt (Elektrilevi OÜ)

Sillaotsa

35201:001:0231

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerivad krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida

sobilikud hoonete asukohad, juurdepääs koos parkimisalaga, lahendada haljastus ning määrata

tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik.

Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele

hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tulenevalt EhS § 99 lg 3 tuleb Transpordiametilt

taotleda nõuded ristumiskoha ja tehnovõrkude projektide koostamiseks. Tee ehitusprojekte

võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise

korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse

piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis

tuleb kaasata Transpordiamet menetlusse.

Planeeritud tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine ning nende eest tasumine on

detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Kutikse katastriüksusele tuleb rajada puurkaev,

biopuhasti detailplaneeringust huvitatud isiku poolt. Üksikelamule ei väljastata ehitusluba enne

riigiteelt mahasõidu rajamist, ja kasutusluba enne planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist.

Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Planeering viiakse ellu ühes etapis.

Detailplaneeringu elluviimise järjekord:

1) Mahasõidu projekteerimine ja rajamine;

2) Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimine ning hoonetele ehituslubade väljastamine.

Hoonetele ehituslubade väljastamise eelduseks on, et planeeringukohased tehnovõr-

gud ja -rajatised on läbi projekteeritud (elektriühendus ning puurkaev) ning ehitus-

load väljastatud (biopuhasti võib projekteerida ka elamu ehitusprojekti raames);

3) Hoonete kasutusload. Hoonetele kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et planee-

ringukohased tehnovõrgud ja rajatised on kõik välja ehitatud ja neile kasutusload

väljastatud.

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Põhja Päästekeskus

[email protected]

04.02.2026 nr 7-1/406

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Kaberla küla Kutikse kinnistu ( 35201:001:0245) detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Kaberla külas Kutikse kinnistu detailplaneering

Maris Kirsimaa

[email protected]

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-6-2025

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kuusalu Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Artjom Mölder

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 10

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 11 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 11 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 12 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 17 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 18 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..23

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem A4 M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed A2 M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan A2 M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega A2 M 1:500

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku poolt esitatud taotlus Kuusalu Vallavalitsusele

Kaberla külas asuva Kutikse katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

● Kuusalu Vallavalitsuse 16. oktoober 2025 korraldus nr 284 koos lisaga

(lähteseisukohad) Kaberla külas asuva Kutikse kinnistu detailplaneeringu algatamise

kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kaberla külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on 1,65 ha ning see hõlmab Kutikse (35201:001:0245) katastriüksust. Täpsem asukoht

on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

rajamiseks. Lisaks kavandatakse juurdepääs 11260 Jõelähtme - Kemba maanteelt, lahendatakse

heakorrastus ja haljastus, kavandatakse elamu ja abihoonete teenindamiseks vajalik taristu ja

määratakse kõigi vajalike piirangute ja servituutide alad.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kuusalu Vallavalitsuse 16. oktoobri 2025 korraldus nr 284 „Kaberla küla Kutikse

kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kuusalu valla 2023-2028 arengukava ja eelarvestrateegia (vastuvõetud Kuusalu

Vallavolikogu 13.12.2023 määrusega nr 27);

● Kuusalu valla üldplaneering (Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsus nr 68);

● Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (Kuusalu Vallavolikogu 14.12.2022 määrus nr 26);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ september 2025.a, töö

nr. 11154-25. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Planeeritav ala asub kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal. Valge ala

üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle

muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi

käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Üldplaneering sätestab, et detailplaneering

tuleb koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks. Kutikse

kinnistu piirneb Kaberla ojaga. Juurdepääs kinnistule on võimalik rajada avaliku kasutusega

11260 Jõelähtme - Kemba maanteelt.

Üldplaneeringus on toodud et hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on

elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus

naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et

planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime

kooslusi, kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada

vanade kinnistu piiridega.

Skeem 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust

Kutikse katastriüksus

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringualale juurdepääs riigiteelt nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee km 11,48-11,62 ja

vahetus läheduses asub riigiteede 11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikuala.

Kutikse katastriüksus on hoonestamata ja kaetud suures ulatuses metsamaaga. Peamiselt

kasvavad seal männid, lisaks on ka kohati võsastunud ja niiskemaid alasid. Katastriüksuse

lõunaosas asub Kaberla oja. Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ameti

järgselt on kõlvikuline kooseis Kutikse katastriüksusel metsamaa 9613 m², looduslik rohumaa

6766 m² ja muu maa 371 m2.

Katastriüksus piirneb põhja poolt 11260 Jõelähtme - Kemba tee (35201:001:0229)

transpordimaaga, ida poolt Liiva (35201:001:0252) maatulundusmaaga, lõuna poolt Kanarbiku

(35201:001:0260) maatulundusmaaga ja lääne poolt Liiva (35201:001:0040)

maatulundusmaaga. Naaberkatastriüksused on hoonestamata.

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto: lvm, 2025.a)

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade planeeringuala põhjaosale (Foto: lvm, 2025.a)

Foto 3. Vaade looduslikule rohumaale (Foto: lvm, 2025.a)

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Vaade 11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikualale (Foto: lvm, 2025.a)

Foto 5. Vaade 11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikualale (Foto: lvm, 2025.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3 ja joonis 3):

• Riigitee kaitsevöönd 30 m

• Kaberla oja kallasrada 4 m

• Kaberla oja veekaitsevöönd 10 m

• Kaberla oja ehituskeeluvöönd 50 m

• Kaberla oja piiranguvöönd 100 m

• III kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla pratensis (aas-karukell) leiupaik

(KLO0944447)

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Kaberla oja (KLO3002510) kaitseala

Skeem 3. Maa-amet kitsenduste kaart

Planeeringuala lõunapiiril asub Kaberla oja, mis on määratud kudemis- ja elupaigaks

(KLO3002510), ning mis on ka kõnealuses lõigus lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluv jõgi (KeM 06.06.2022 kiri 7-16/22/2661 15.06.2004

määruse nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu").

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ulatub planeeringualale III

kategooria kaitsealuse taimeliigi aas-karukell (Pulsatilla pratens, EELIS kood KLO9344447)

leiukoht. Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga ning kaitsealuste liikide leiukohtades

kehtib looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt isendikaitse. III kaitsekategooriasse arvatakse

liigid, kelle arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille

arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud

liikide hulka. Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine

ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Veekaitsevööndis, ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis lubatud ning keelatud tegevused on

toodud looduskaitseseaduses. Kallasrajal peab olema tagatud selle hooldus ja inimeste vaba

liikumine.

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala jääb hajaasustatud piirkonda. Planeeringuala jääb oluliste riigi kõrvalmaanteede

ristmiku vahetusse lähedusse ja on seetõttu hästi ligipääsetav. Põhjasuunda jääb Soome laht

Kaberneeme asunduse ja sadamaga (ca 6 km), idapool on 9 kilomeetri kaugusel Kuusalu valla

administratiivkeskus - Kiiu alevik. Lääne suunas ca 20 km kaugusel on Tallinn. Piirkonna

atraktiivsusest annab tunnistust kontaktvööndis algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute

hulk.

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste ehituslik ülevaade on antud joonisel 2. Lähim

hoonestatud katastriüksus on Pihlaka ja see jääb planeeringuala kirdenurgast üle maantee.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lähialal on kehtestatud järgnevad detailplaneeringud:

• Siili detailplaneering (kehtestatud Kuusalu vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr

56)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Siili maaüksus kolmeks elamumaa katastriüksuseks

(praegused Siili, Haavasiili, Männisiili katastriüksused) ning määrata neile ehitusõigus: suurim

lubatud ehitisealune pind 340 m2 ja 300 m2, suurim lubatud hoonete arv 3. Katusekalde vahemik

30-45, suurim lubatud kõrgus põhihoonel 8 m ja abihoonel 7 m. Lisaks lahendati juurdepääs ja

tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneering on ellu viidud ühe krundi ulatuses.

• Tõnni kinnistu detailplaneering (osaliselt kehtestatud Kuusalu vallavolikogu

26.03.2014 otsusega nr 11)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Tõnni kinnistu neljaks katastriüksuseks, millest kolm

on elamumaa ja üks üldkasutatava maa sihtotstarbega (praegused Tõnnu, Tõnni, Männisalu).

Detailplaneering kehtestati osaliselt ja kehtestamisest jäi välja krunt pos 3, mida ka praeguseks

hetkeks moodustatud pole. Lisaks määrati elamumaadele ehitusõigus: suurim lubatud

ehitisealune pind 350, 380 või 570 m2, suurim lubatud hoonete arv 3 või 5 (olemasoleva

hoonestusega krundil). Katusekalde vahemik 30-45, suurim lubatud kõrgus põhihoonel 8 m ja

abihoonel 7 m. Lisaks lahendati juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneering on

ellu viidud kahe krundi ulatuses.

• Liivanõmmiku (end. Nõmmiku II) kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kuusalu

vallavolikogu 21.12.2016 otsusega nr 54)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli Liivanõmmiku kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine

(20% ärimaaks ning 80% maatulundusmaaks) ning kuni 140 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga

kaupluse rajamiseks vajaliku ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

Käesoleval hetkel asub katastriüksusel Kaberla lilled kauplus.

• Kärnali, Vana-Kärnali ja Uue-Kärnali kinnistute detailplaneering (kehtestatud

Kuusalu vallavalitsuse 25.02.2021 otsusega nr 122)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli moodustada seitse üksikelamu krunti, neid teenindav

transpordimaa ning puurkaevu ümbritsev maaüksus (praegused Kärnali tee, Kärnali tee 1,

Kärnali tee 2, Kärnali tee 3, Kärnali tee 4, Kärnali tee 5, Kärnali tee 6, Kärnali tee 7, Uue-

Kärnali). Uue-Kärnali kinnistule ehitusõigust elamu ning abihoonete rajamiseks ei kavandaud.

Teistele elamumaa kruntidele määrati ehitusõigus: suurim lubatud ehitisealune pind 300 m2,

suurim lubatud hoonete arv 3. Katusekalde vahemik 30-45, suurim lubatud kõrgus põhihoonel

8 m ja abihoonel 6 m. Lisaks lahendati juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus.

Detailplaneering ei ole ellu viidud.

Olemasolevad hooned lähipiirkonnas on kuni kahekorruselised, üldiselt on tegemist

viilkatusega või lamekatusega hoonetega (leidub ka kelpkatusega hooneid), ning välisfassaadis

on kasutatud peamiselt krohvi, puitu ja kivi. Katusekaldeid on vahemikus 0 - 50°, pigem

domineerivad neist 30 - 45 ° katusekalded. Külas puudub ühtne arhitektuuriline stiil ning

konkreetseid ehitusjooni ei ole välja kujunenud.

Planeeringuala kontaktvööndis asub elektrivõrk ja ELA SA sidekanalisatsioon. Ühisveevärki

ja -kanalisatsiooni lähipiirkonnas pole. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete

asukohad ja muu asjakohane info on kajastatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.

Lähim lasteaed asub Kiiu alevikus (ca 9 km kaugusel) ja lähim kool asub Kuusalu alevikus (ca

10 km kaugusel). Kaberla bussipeatus asub 1 km kaugusel Kaberla küla keskel.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 3. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet aprill 2024)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringu nõuetega. Planeeringuala asub

Kaberla küla ääreosas, kus hoonestus on olnud juba sajandeid, seega lisanduva hoonestuse

kavandamine juba hoonestatud piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris.

Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks

võetud planeeringuala kontaktvööndis asuvatel katastriüksustel asuvate hoonete arvud ja

kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute ehitusõigused, et oleks tagatud uushoonestuse

sobivus ümbritsevasse keskkonda. Planeeringuala suurusest tulenevalt on määratud ehitusõigus

väga väike osa krundi pindalast (täisehitusprotsent on ca 2%) ning seetõttu sobitub olemuselt

hajaasustuse asustusmustriga. Krundi suure pindala tõttu on võimalik ka säilitada maksimaalses

mahus olemasolevaid loodusväärtusi. Olemasolev keskkond ja elektrivõrk on võimeline

lisanduvate elamu ja abihoonete rajamisega kaasneva koormusega toime tulema.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga ei toimu Kutikse katastriüksuse jagamist ega ehituskeeluvööndi

vähendamist. Katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse elamumaa (krundi kasutamise

sihtotstarve üksikelamu maa). Lisaks määratakse hoonetele ehitusõigus.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on katastriüksusele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada

hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja tehnorajatisi, parkimisala,

juurdepääsuteed ja haljastust.

Hoonestusalad on planeeritud 20-30 m kaugusele katastriüksuse kirde, edela ja loode poolsetest

piiridest. Kagupoolses osas jälgib hoonestusala ehituskeeluvööndi piiri. Hoonestusala on

määratud üsna suur (ca 23 % planeeringualast), et oleks võimalik vabamalt valida hoonete

asukohti sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse seisundist. Seega hoonestusala siseselt tuleb

leida parim koht hoonete paigutamiseks sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest ja

seisukorrast.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise

käigus.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud eelkõige kontaktvööndis asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest

näitajatest.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete või

olulise avaliku

huviga

rajatiste

suurim

lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Üksikelamu maa

(EP) 100% 4 (1/3) 450 m2 8 m / 6 m

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei

määrata.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta 450 m2. Täpne

lahendus rajatavate hoonete asukohtade ja suuruste kohta määratakse ehitusprojekteerimise

käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks

lubatud arvuks 4 (1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii

ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide hoonete suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta hooned (sh ka alla 20 m2 ja alla

60 m2 pindalaga mitteehitusloa kohustuslikud ehitised). Planeeringuga on lubatud rajada

hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta 450 m2. Täpne lahendus rajatava

hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimaks lubatud arvuks 4 (1 põhihoone ja kuni 3

abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta

hoonete arvu (va kuni 20 m² ehitised). Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete maksimaalne

lubatud arv on 2, ning need peavad samuti asuma hoonestusala sees.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid Kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jne)

Lubatud katusekalded 30 – 45°*

Maksimaalne hoonete korruselisus 2 *0-15 katusekalded on lubatud abihoonetele ja elamutele mittedomineeriva osana.

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on

arvesse võetud kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse arhitektuurset välisilmet.

Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud

ühtset arhitektuurset stiili ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata

hea ja kena hoonestuse rajamist. Metallist viimistlust ei ole lubatud kasutada (nt plekist kuur

vms). Katuse tüüpe ja katusekattematerjale detailplaneeringuga ei määrata. Seda seetõttu, et

kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad. Selleks, et oleks tulevikus võimalik

kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga täpselt määrata katuse ja välisviimistluse

materjale ja toone.

Planeeringuga ei keelata rajada maa-aluseid korruseid. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma.

Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit-

ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,2 m. Läbipaistmatute

piirdeaedade rajamine on keelatud. Nb! Piirdeid on lubatud rajada vaid väljapoole tee

kaitsevööndit ja Kaberla oja veekaitsevööndit. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja

välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus

määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee km 11,48-11,62 ja riigiteede

11260 ja 11263 Kaberla-Kaberneeme ristmikualaga. Riigitee 11260 aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus enne riigiteega 11263 ristumist on 1452 autot ja peale ristumist 944 autot.

Riigitee kaitsevööndi ulatus on 30 m ja kiiruspiirang antud asukohas 90 km/h.

Planeeringuala põhjaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella (Pulsatilla

pratensis) leiupaik (KLO9344447), mille puhul kehtib vastavalt looduskaitseseaduse § 48

isendikaitse. Sellest tulenevalt on planeeritud mahasõit kaitsealuse liigi leiupaigast väljapoole.

Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ on planeeritud riigiteele 11260 Jõelähtme-Kemba

tee km 11,59 ristumiskoht (mahasõit katastriüksusele), mis asub kinnistu kirdepiirist 20 m

kaugusel.

Mahasõit on planeeritud rajada kõvakattega ja minimaalseks teekatte laiuseks on määratud 3,5

m, millele lisandub mõlemale poole 0,5 m laiune kindlustatud teepeenar. Riigitee ristmik tuleb

projekteerida lähtudes Transpordiameti ristumiskoha ehitamise nõuetest. Ristumiskoht peab

olema valmis ehitatud enne kinnistul mistahes hoonele ehitusloa taotlemist.

Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Seega hoonete projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval

60 dB (va teepoolsel küljel kus see on 65 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus

see on 60 dB);

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

määratud müratasemete väärtused siseruumides.

Hoone teepoolsel fassaadil tuleb planeeritava elamu puhul rakendada eelkõige ehituslikke

meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse

tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides. Transpordiamet ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka

hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja

selleks juhuks tuleb rajada piisavalt suur parkimisala. Mahasõidu ja parkimisala täpsed

asukohad leitakse projekteerimise käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lõikele 2 üldjuhul kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud

kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata

ehitusprojekteerimisel.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala vahetus läheduses

puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Elamu veevajaduse tagamiseks rajatakse üks

puurkaev ja reovee ärajuhtimiseks iseseisev biopuhasti koos imbväljakuga (vt joonis 4).

Planeeritud vee- ja kanalisastiooniühendused

Planeeritud on rajada üks puurkaev joogivee saamiseks. Standardi EVS 921:2022 kohaselt on

ühe inimese päevane keskmine veevajadus 120-250 liitrit, lisaks on samas standardis välja

toodud, et juhul kui kastetakse eramute aedu, arvestatakse ühele aiale kastmisperioodi vältel (3

kuud) keskmiselt 400 liitrit/ööpäevas. Puurkaevu soovituslik tootlikkus on leitud 4 inimese

kohta (ühe inimese keskmine veevajadus 150 l) ja selleks on 0,6 m3 joogivett millele lisandub

0,4 m3 kastmisvett ehk kokku vajalik veevajadus suvisel perioodil 1 m3/ööpäevas ja ülejäänud

ajal (mitte kastmisperioodil) 0,6 m3/ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe

hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/ööpäevas. Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata

sanitaarkaitseala veeseaduse § 154 lõige 1 punkti 3 alusel. Sanitaarkaitseala asemel

moodustatakse puurkaevule veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.

Elamu veeühenduse saamiseks rajab detailplaneeringust huvitatud isik puurkaevu ja elamu

teenindamiseks veetorustiku hooneni. Puurkaevu rajamisel teekaitsevööndisse tuleb

projektlahendus esitada eraldi Transpordiametile kooskõlastamiseks.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

piirväärtused“ § 8 lõige 1 punkti 4 alusel on lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt on võimalik kinnistute reoveekäitlus lahendada biopuhasti baasil. Pärast

reovee bioloogilist puhastamist on lubatud puhastatud heitvesi juhtida lähedalasuvasse

veekogusse või rajada imbväljak. Imbväljaku asukoha valikul peab arvestama

naaberkatastriüksutega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust

oluliselt, st imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkruntide hoonestusaladele. Imbväljaku

rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu

sanitaarkaitse- või hooldusalale lähemal kui 50 m.

Ehitusprojekteerimisel tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule,

veetorustikule, kanalisatsioonitorustikule, biopuhastile ja imbväljakule. Kui projekteerimisel

valitud asukohad erinevad detailplaneeringus märgitud asukohtadest ja seetõttu nende kujad või

muud kaasnevad kitsendused muudavad naaberkrundi kasutamist - saab tehnorajatiste asukohti

muuta vaid puudutatud naabri nõusolekul.

7.6.2 Sademevesi

Sademevesi on võimalik lahendada krundi siseselt. Soovituslik on rajada ka krundi sisene

kogumismahuti kastmisvee võtmiseks ja mahuti täitumisel täiendav vesi immutada krundi

siseselt vertikaalplaneerimise abil. Sademevee kogumine (mahuti) on oluline, et vähendada

kvaliteetse joogivee ebamõistlikku tarbimist. Silmas tuleb pidada, et üleliigsed sademeveed

tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja

lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega teele. Sademeveetorustikku planeeritud

ei ole kuna katastriüksustel on võimalik tagada sademevee ärajuhtimine pinnasesse krundi

suure pindala tõttu.

Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on

pikendada sademevee äravoolu aega. Viibeaega suurendavad looduslähedased

sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede/parklate rajamisel

paigaldada vahedega sillutuskivid), kasvukast või vihmapeenar. Sademevee lahenduse

projekteerimisel on soovituslik arvesse võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid:

Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum,

Eesti Maaülikool ja Viimsi Vallavalitsus).

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõige 51 punkti 2

alusel võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Olemasolev hoonete asukoht ja planeeritud hoonete

soovituslikud asukohad võimaldavad nimetatud erisust kasutada.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal ei asu Elektrilevi OÜ-le kuuluvaid elektriliine. Lähim võimalus

elektriühenduse saamiseks on Sillaotsa (35201:001:0231) katastriüksusel asuvast alajaamast.

Planeeringuala elektrivarustus on nähtu ette Baruto:(Kotka) alajaama baasil. Nimetatud

alajaamast on ette nähtud uuele objektile välja 0,4 kV maakaabelliin, mille asukoht on näidatud

joonisel 4 ja Lisa-A (0,5 m kaugusel 11260 Jõelähtme – Kemba tee põhjapoolsest piirist).

Elektrikaabel on planeeritud transpordimaale, et vähendada tekkivaid kitsendusi eraomandis

olevatele katastriüksustele. Kutikse katastriüksuse elektrivarustuseks on planeeritud kinnistule

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

piiri äärde 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbija katastriüksuse piiril

ühekohalisena. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.

NB! Riigiteega ristumisel tuleb madalpingekaabel paigaldada kinnisel meetodil.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Elektrimaakaablitele

kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole

lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele ja fassaadidele. Lubatud on

kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise

tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid

hoonete katustele ja/või fassaadidele). Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid

järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi.

Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas

pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala põhjasosas

asuva ELASA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Joonisele 4 on kantud perspektiivne

sidekanalisatsiooni asukoht, mis on planeeritud 0,5 m kaugusele 11260 Jõelähtme – Kemba tee

lõunapoolsest piirist.

Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 104K100, milles kaablimuhv 104M30 (asukoht esitatud

joonisel Lisa A). Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud

esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto

Eesti järelevalvajaga.

Vastavalt ELASA poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr: TT5214

tuleb sideühenduse loomiseks (vt lisade kaust):

• rajada multitoru (14/10) ELASA sidekaevuni 104K99 (näidatud joonisel 4);

• vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevu

104K100 ja sidekaevu 104K99 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž).

Lõigu tähis 104L07YH07;

• Sidekaevu 104K100 jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu 104K99 jätta kaablivaru 30 m;

• Sidekaevust 104K99 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta;

• ELASA mikrotorus ja sidekaevudes olev kaabel jääb kuuluma ELASA’le;

• Kaabli paigaldustööd ELASA trassis teostab AS Connecto Eesti, kui ei ole teistsuguseid

kokkuleppeid trassi haldajaga (AS Connecto Eesti);

• Piiritluspunkt on sidekaevu 104K99 kaevusein;

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Kaabli ühendamiseks muhvi 104M30 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT;

• Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti;

• Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos

KLT tööga);

• ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem ja kaabli-

ja multitoruskeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12

vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

• Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11);

• Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna;

• Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu;

• Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt

kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda

järgmiste tööde tegemiseks:

o mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit;

o mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd;

o puude istutamine ja langetamine;

o vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki

ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,

veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

o pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine;

o muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub suures ulatuses mets (vt fotod eespool). Planeeringualal asuvat metsa tuleb

nii suures osas kui võimalik säilitada. Lubatud on likvideerida hoonetele ja rajatistele ehituseks

ette jäävaid puud ning puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on

lubatud likvideerida ohtlikud ja haiged puud). Hoonestusala siseselt tuleb leida parim koht

hoonete paigutamiseks sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest ja seisukorrast.

Selleks tuleb siis enne projekteerimist koha peal valida sõltuvalt kõrghaljastuse paiknemisest

ning puude seisukorrast hoonetele sobivamad asukohad. Põhieesmärk haljastamisel peaks

olema säilitada maksimaalselt elujõulised ja visuaalselt ilusad puud. Planeeringualalt riigiteele

liikujatele peab olema tagatud normide kohane nähtavus. Põhjapoolseima puistu puude

alumised oksad tuleb ära lõigata ning hõrendada, et tagada sõiduteele nähtavus. Krunt peab

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

olema esteetiline ja heakorrastatud. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik

rajada/säilitada planeeritud hoonete ja riigitee vahele roheline puhvertsoon, mis leevendaks

suurte tuultega tolmu levikut õuealale ning natukene leevendaks müra levikut. Selleks võib

kasutada näiteks kõrghaljastust või põõsasistutusi, muuhulgas ei ole lubatud rajada lisanduvat

haljastust nähtavuskolmnurga alale (vt asukohta joonis 4).

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides. Lisaks on planeeringuala lõunaosas ka kraav kuhu

sademevee juhtida saab. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on

keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine. Ehitustööde ajal peab jälgima looduskaitseseadusest ja veeseadusest

tulenevaid nõudeid.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Planeeringuala piirneb lõuna suunal Kaberla ojaga. Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt

tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku

negatiivset mõju veekogule ja loodusele. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas,

ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid

keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele. Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid

ehitusmasinaid ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust.

Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja

töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veehoidlasse, taimkattesse ja

pinnasesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate

ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt õlid, kütus jms) vältimiseks

piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile

tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja

ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid

ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja Kaberla ojale lähemal kui 50 meetrit. Masinate

kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Ehitusplatsil

peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab ehitaja koheselt rakendama meetmeid

reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit.

7.8.2 Tegutsemine Kaberla oja kudemis- ja elupaigas

Kaberla oja Kodasoo oja suudmest suubumiseni merre (VEE1083100) on lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluv jõgi (keskkonnaministri

15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“).

Keelatud on tegevused, mis võivad kahjustada veekogu looduslikku seisundit, kalade

kudemisalasid või elupaiku. Ilma eriloata ei tohi rajada uusi paisusid ega muuta või

rekonstrueerida olemasolevaid paisusid viisil, mis tõstab veetaset või takistab kalade liikumist.

Keelatud on oja loodusliku sängi ja põhja muutmine (nt süvendamine, sirgendamine, täitmine),

voolurežiimi oluline muutmine, kallaste kunstlik kindlustamine viisil, mis kahjustab elupaiku,

ning setete, pinnase, jäätmete või reostuse sattumine veekogusse. Samuti ei ole lubatud

tegevused, mis halvendavad vee kvaliteeti või hävitavad kudemiseks sobiva kruusa ja

varjepaigad.

Keskkonnaameti nõusolek ning vajaduse korral ka vee erikasutuse luba ja/või keskkonnamõju

hindamise läbiviimine on nõutavad kõikide tegevuste puhul, mis võivad otseselt või kaudselt

mõjutada Kaberla oja, selle kaldaid või veerežiimi. Sellisteks tegevusteks loetakse muu hulgas

sildade, truupide, torustike ja muude rajatiste rajamist või rekonstrueerimist veekogul või selle

veekaitsevööndis, pinnasetöid ja kaevamisi kaldaalal, kaldajoone ja kallaste kujundamist,

kuivendustöid, veevõtu ja vee juhtimisega seotud lahendusi ning muid ehitustegevusi, millel

võib olla mõju veerežiimile, voolukiirusele, setete liikumisele või kalade liikumisteedele.

Nimetatud nõuded tulenevad looduskaitseseaduse §-st 51 (lõheliste kalade kudemis- ja

elupaikade kaitse), veeseadusest (veekaitsevööndi nõuded ja vee erikasutus), keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (keskkonnamõju hindamise kohustus) ning

keskkonnaministri määrusest „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“, mille kohaselt Kaberla oja kuulub nimetatud veekogude hulka. Käesoleva

detailplaneeringu elluviimisel tuleb selliste tegevuste kavandamisel eelnevalt konsulteerida

Keskkonnaametiga ning tagada tegevuste vastavus kehtivatele keskkonna- ja

looduskaitsenõuetele.

7.8.3 Tegutsemine III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella leiupaigas (KLO9344447)

Arvestades III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiupaiga

(KLO9344447) esinemist planeeringualal, tuleb leiupaigas tehnovõrkude projekteerimisel ja

rajamisel silmas pidada järgmiseid tingimusi:

o Projekteerimise käigus tuleb täpsustada kaitsealuse liigi isendite tegelik paiknemine

ning paigutada tehnovõrgud selliselt, et säiliks maksimaalselt leiupaiga ulatus, st

võimalikult katastriüksuse piiri lähedale;

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

o Ehitus- ja pinnasetööd tuleb korraldada viisil, mis välistab tarbetu liikumise ja

materjalide ladustamise leiupaiga alal, ning võimalusel ajastada need väljapoole liigi

vegetatsiooni- ja õitsemisperioodi;

o Leiupaik tuleb enne ehitustööde algust selgelt tähistada ja vajaduse korral ajutiselt

piiritleda. Juhul kui hoolimata rakendatud meetmetest osutub üksikute isendite

kahjustamine vältimatuks, rakendatakse Keskkonnaameti poolt määratud või heaks

kiidetud leevendusmeetmeid;

o Tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine leiupaiga piirkonnas kuulub eelnevale

kooskõlastamisele Keskkonnaametiga.

Käesolevad tingimused ja nõuded tuginevad looduskaitseseaduse §-dele 48 ja 55 (III kategooria

kaitsealuste liikide isendikaitse ja kahjustamise vältimise kohustus), planeerimisseaduse §-le

126 (planeeringulahenduse põhjendatus ja avalike huvide tasakaalustamine) ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

7.8.4 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid

tuleb paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.5 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)

sisaldusega alale.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada standardis EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

esitatud radoonikaitse meetmeid.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud piirkonda sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub Kaberla küla elanike arvu tõusuga ja lisanduvate kogukonnaliikmete näol.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal asuvad

küll kaitsealuse loomaliigi kudemis- ja elupaik, kuid planeeritud tegevus jääb Kaberla ojast, kus

antud kaitsealused asuvad, kaugemale. Kalda veekaitsevööndis ehitustegevust ei toimu ja

ehituskeeluvööndis ei toimu samuti ehitustegevust, mis võiks kaitsealuste elukeskkonda

halvendada.

Planeeringuala põhjaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi aas-karukella leiupaik

(KLO9344447), mille puhul kehtib vastavalt looduskaitseseaduse § 48 isendikaitse.

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“

tulenevalt planeeriti tehnovõrgud (elektriliitumispunkt ja perspektiivne sidekanalisatsioon)

kaitsealuse liigi leiupaika, kus tegelikult ka olemasolev ELA SA sidekanalisatsioon asub.

Planeeringulahendus ei ole kujunenud soovist rajada tehnovõrke kaitsealuse liigi leiupaika, vaid

tuleneb olemasoleva sidekanalisatsiooni ja selle kaitsevööndi asukohast ning Transpordiameti

juhendist (nimetus mainitud eelpool). Detailplaneeringuga on määratud peatükis 7.8.3

tingimused leevendusmeetmed tehnovõrkude rajamisel, mille järgimisel on tagatud võimalikult

suures mahus isendite kaitse (tehnovõrgud on planeeritud võimalikult krundi äärde, kus juba

olemasolev sidekanalisatsioon on rajatud). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirnevad

peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,

kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme

suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

11260 Jõelähtme-

Kemba tee

35201:001:0229

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ) * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – perspektiivne

sidekanalisatsioon (Kutikse katastriüksuse omanik)

Kutikse * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

elektriliitumispunkt (Elektrilevi OÜ)

Sillaotsa

35201:001:0231

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

KABERLA KÜLA KUTIKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerivad krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida

sobilikud hoonete asukohad, juurdepääs koos parkimisalaga, lahendada haljastus ning määrata

tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik.

Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele

hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tulenevalt EhS § 99 lg 3 tuleb Transpordiametilt

taotleda nõuded ristumiskoha ja tehnovõrkude projektide koostamiseks. Tee ehitusprojekte

võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise

korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse

piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis

tuleb kaasata Transpordiamet menetlusse.

Planeeritud tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine ning nende eest tasumine on

detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Kutikse katastriüksusele tuleb rajada puurkaev,

biopuhasti detailplaneeringust huvitatud isiku poolt. Üksikelamule ei väljastata ehitusluba enne

riigiteelt mahasõidu rajamist, ja kasutusluba enne planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist.

Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Planeering viiakse ellu ühes etapis.

Detailplaneeringu elluviimise järjekord:

1) Mahasõidu projekteerimine ja rajamine;

2) Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimine ning hoonetele ehituslubade väljastamine.

Hoonetele ehituslubade väljastamise eelduseks on, et planeeringukohased tehnovõr-

gud ja -rajatised on läbi projekteeritud (elektriühendus ning puurkaev) ning ehitus-

load väljastatud (biopuhasti võib projekteerida ka elamu ehitusprojekti raames);

3) Hoonete kasutusload. Hoonetele kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et planee-

ringukohased tehnovõrgud ja rajatised on kõik välja ehitatud ja neile kasutusload

väljastatud.

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Põhja Päästekeskus

[email protected]

04.02.2026 nr 7-1/406

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Kaberla küla Kutikse kinnistu ( 35201:001:0245) detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Kaberla külas Kutikse kinnistu detailplaneering

Maris Kirsimaa

[email protected]