COM(2024) 27 VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 24.1.2024

COM(2024) 27 final

WHITE PAPER

On options for enhancing support for research and development involving technologies

with dual-use potential

1

WHITE PAPER ON OPTIONS FOR ENHANCING SUPPORT FOR RESEARCH AND DEVELOPMENT

INVOLVING TECHNOLOGIES WITH DUAL-USE POTENTIAL

This White Paper aims to launch a public consultation on EU-level research and development

(R&D) support involving technologies with dual-use potential. In this regard, it reviews the

current relevant EU funding programmes and assesses whether this support is still adequate

and strategic in the face of existing and emerging geopolitical challenges outlined in the

European Economic Security Strategy. It then suggests options for the future in an open way

as a basis for debate in the context of the public consultation.

For the purpose of this White Paper, "dual-use" is used in the context of R&D support in

relation to software and technology that has the potential to be used for both civil and military

purposes1. The scope of R&D support involving technologies with dual-use potential is aimed

at addressing the gap between exclusively civil and exclusively defence R&D activities, in

particular on critical and emerging technologies.

1. INTRODUCTION

The importance and potential of exploring ways to enhance support for R&D involving

technologies with dual-use potential has been discussed in previous years. In its proposal for

the Horizon Europe Regulation in June 20182, the Commission proposed that research and

innovation activities carried out under Horizon Europe should focus (but not exclusively) on

civil application, while research carried out under the European Defence Fund (EDF) should

focus exclusively on defence applications. During negotiations, the European Parliament and

the Council amended the legal provisions, stating that research and innovation activities under

the Horizon Europe Specific Programme3 and the European Institute of Innovation and

Technology (EIT)4 should focus exclusively on civil applications. At the same time, the co-

legislators maintained provisions on defence R&D activities carried out under the EDF that

1 This definition is consistent with the definition on dual-use items in Regulation (EU) 2021/821 of 20 May 2021

setting up a Union regime for the control of exports, brokering, technical assistance, transit and transfer of dual-

use items: ‘Dual-use items’ means items, including software and technology, which can be used for both civil and

military purposes. 2 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing Horizon Europe – the

Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for participation and dissemination,

COM (2018) 435 final, 7.6.2018. 3 Decision (EU) 2021/764 establishing the specific programme implementing Horizon Europe – the framework

programme for research and innovation. 4 Regulation (EU) 2021/819 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021 on the European

Institute of Innovation and Technology (recast)

2

focus exclusively on defence applications5 while indicating the potential for civil-defence

synergies. They also clarified that unnecessary duplication should be avoided. This implies that

there has been an explicit political choice from the co-legislators to treat civil and defence

research and development activities as entirely separate fields, targeting substantially different

stakeholder communities, with different rules, different purposes and different market

applications.

Acknowledging the lack of suitable instruments to facilitate cross-fertilisation between civil

and defence R&D activities, the Commission has launched several actions since 2021 to

improve synergies between EU programmes and promote an EU-wide approach for critical

technologies by making best use of EU R&D programmes.

EU initiatives supporting cross-fertilisation between civil, defence and space R&D

activities

In February 2021, the action plan on synergies between civil, defence and space industries6

identified among its objectives the need to improve complementarity between relevant EU

programmes and instruments in order to increase investment efficiency and the effectiveness

of results. Its first progress report adopted in November 2022 acknowledged the need to

‘carry out a gap analysis of support from EU instruments on the pathway from R&D to

deployment, right through to market uptake or public procurement, with the aim to see how

one instrument could help where the other cannot. The result of this analysis could feed into

planning the next [multiannual financial framework].’7

In February 2022 the Communication ‘Roadmap on critical technologies for security and

defence’8 acknowledged that there is no framework for direct support for dual-use activities

under existing programmes and instruments and announced that ‘in 2023 the Commission

will review existing EU instruments and promote further ways to encourage dual-use RTD&I

at EU level’. The Commission also analysed opportunities and constraints for strengthening

support to technologies with dual-use potential through the EU Defence Innovation Scheme

(EUDIS), announced in this Communication and launched in May 2022 as part of the

European Defence Fund (EDF).

In May 2022, the Joint Communication ‘Defence investment gaps analysis and way

forward’9, announced ‘possible amendments to the framework for dual-use research and

innovation to improve synergies between civil and defence instruments’. In the same Joint

Communication, ‘work on further measures (such as coordinated calls among existing EU

instruments and EIB loans) to support critical technologies and industrial capacities by

developing strategic projects’ was outlined as necessary.

5 Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council of 28 April 2021 establishing Horizon

Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for participation and

dissemination, and repealing Regulations (EU) No 1290/2013 and (EU) No 1291/2013. 6 COM(2021) 70 of 22.2.2021. 7 SWD(2022) 362 of 10.11.2022. 8 COM(2022) 61 of 15.2.2022. 9 JOIN(2022) 24 of 18.5.2022.

3

In July 2022, the Commission adopted a New European Innovation Agenda10. Among the

framework conditions for deep tech innovation, the agenda highlights that ‘leveraging the

role of the public sector as a lead customer’ can accelerate the modernisation of public

services and strengthen the EU’s industrial competitiveness globally. As a result, the

Commission has opened calls to support Member States in developing national strategies

that boost innovation procurement, and it is also improving data collection on innovation

procurement across the civil and defence sectors. As many critical technologies with dual-

use potential are in the digital sector, it is also important to note that the Commission’s 2023

Report on the State of the Digital Decade11 recommends that Member States create ‘action

plans in support of innovation procurement and step up efforts to increase public

procurement investments in developing, testing and deploying innovative digital solutions’.

In March 2023, the Commission and the High Representative adopted the EU Space

Strategy for Security and Defence12. It stresses that ‘space systems and services play an

increasing role in support of defence and security. Dual-use services provided by EU space

programmes and by commercial entities, including New Space, will be further developed to

increase the strategic autonomy of the EU and its Member States’ and that ‘when preparing

the future development of the EU space programmes, the Commission will consider the long-

term defence and security user requirements (time horizon 2035), in close cooperation with

Member States. It will consider system interoperability and piggy backing payload options

for defence as well as security on existing or future space systems. To this end, ‘synergies

will be encouraged through EDF, so that defence research and development can accelerate

the deployment of payloads enabling services for defence. In addition, the different

governmental services enabled by EU space programmes will be consistently operated and

exploited’.

In June 2023, the Commission adopted a proposal for a Regulation establishing the Strategic

Technologies for Europe Platform (STEP) to maintain a European edge over critical and

emerging technologies relevant to the green and digital transitions: from computing-related

technologies, including microelectronics, quantum computing and artificial intelligence, to

biotechnology and biomanufacturing, and net-zero technologies. Further to increase of the

EDF, STEP will enhance co-financing by EU instruments under the Cohesion policy in

support of development or manufacturing of critical technologies, many of which have dual-

use potential.

The Joint Communication on the European Economic Security Strategy13 adopted on 20 June

2023 proposed a common European approach to economic security, including by de-risking

and promoting a technological edge in critical sectors. The strategy sets out three priorities:

promoting the EU’s own competitiveness; protecting it from economic security risks; and

partnering with the broadest possible range of countries who share the EU’s concerns or

interests in economic security. It aims to build the EU’s economic security and make its

economy more resilient, including by maintaining and growing our technological edge over

10 COM(2022) 332 of 5.7.2022. 11 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/2023-report-state-digital-decade 12 Joint Communication to the European Parliament and of the Council ‘European Union Space Strategy for

Security and Defence’, JOIN(2023) 9 final. 13 Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council on ‘European

Economic Security Strategy’, JOIN(2023)20 final.

4

technologies that are critical for EU economic security. These technologies often have a dual-

use potential: they underpin technologies relevant for many fields in both civil and defence

domains. In October 2023, the Commission presented its Recommendation14 on critical

technology areas and launched a joint risk assessment with Member States.

In the Joint Communication, the Commission committed to reporting on options to ensure

support for R&D involving technologies with dual-use potential, after reviewing the scope of

existing instruments. The design of parameters in EU funding conditions for R&D involving

technologies with dual-use potential should enable their quicker market uptake in the EU,

whether for commercial purposes, Member States’ government needs (civil or defence), or for

EU-level infrastructures.

The EU may therefore have an important role to play in providing targeted support to dual use,

on the pathway from R&D to deployment, right through to market uptake or public

procurement. Support measures can further build on the potential of synergies under STEP and

an enhanced coordination with dual-use programmes of other EU organisations such as the

Strategic European Security Initiative (SESI) of the European Investment Bank (EIB)15, seeing

how best one European instrument could help where the other cannot and aiming to support

critical technologies and industrial capacities by developing strategic projects.

In November 2023 President von der Leyen asked to maximise the EU dual use potential:

‘While we strengthen our defence-specific research and development, we should also better

integrate civilian technologies in our defence industrial base… There is so much vital

innovation with defence applications that emerges from civilian activities. It is now important

that we connect the dots. And for this, the Commission will set out options in a White Paper on

dual-use research.’16

14 Commission Recommendation C(2023) 6689 of 3.10.2023 on critical technology areas for the EU’s economic

security for further risk assessment with Member States.

15 See also the European Council Conclusions of 14-15 December 2023 that call ‘for an enhanced role of the

European Investment Bank Group in support of European security and defence, building on the bank’s Strategic

European Security Initiative’.

16 Keynote speech by President von der Leyen at the EDA Annual Conference 2023: Powering up European

Defence, 30.11.2023. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/SPEECH_23_6207

5

2. OPPORTUNITIES AND CHALLENGES

The debate on opportunities and challenges for enhancing direct support for R&D involving

technologies with dual-use potential in EU programmes has gathered momentum in recent

years. This could represent an opportunity to further strengthen and improve the

competitiveness and resilience of the European scientific and technological bases. It should

also boost startups and small and medium-sized enterprises (SMEs) engaged in technological

innovation. Civil-defence synergies have the potential to create new market opportunities for

companies working in various industrial ecosystems and bolster the economy at large.

The action plan on synergies between civil, defence and space industries17 recognised that it is

in many instances difficult to draw a clear line between civil and defence R&D. While in

fundamental research (low Technology Readiness Levels (TRLs)) the future fields of

application of research results are not always known at the beginning of the project

(‘application agnostic’), medium and high TRL R&D could develop technologies with dual-

use potential immediately, with non-substantial or more substantial adaptations, even if these

technologies are originally intended for purely civil or defence applications. Conversely,

defence R&D may have civil applications, also with adaptations where needed. There is

therefore a clear potential for cross-fertilisation between civil and defence R&D.

2.1. Problem definition

Technologies used in the context of security and defence capabilities increasingly originate in

the civilian domain, where private sector investments are higher, indirect costs are lower and

R&D cycles faster. In the EU, synergies between EU programmes and instruments should be

further pursued to elaborate on unexploited potential for spin-out from civil R&D to deliver

defence applications and from defence R&D to generate civil applications.

An important challenge is the lack of a common conceptualised definition of ‘dual use’ in the

context of R&D support, either internationally or at EU level. This lack of definition creates

problems. For example, the European Investment Bank (EIB) uses a definition18 it has

developed for banking purposes, whereby the majority of the promoter’s expected revenue will

come from civilian applications. For its part, the EU has not defined the concept of

“technologies with dual-use potential” in its funding programmes. As a result, it has proven

17 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council, the

European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Action Plan on synergies between

civil, defence and space industries, COM(2021) 70 of 22.2.2021. 18 Available here: Strategic European Security Initiative (eib.org)

6

difficult to have a common reference scope with the EIB to prepare joint investments focused

on technologies with dual-use potential.

The Regulation on dual-use export control19 provides a definition of dual-use items and

includes a list of several hundred dual-use items (and technical specifications) that covers not

only tangible items but also intangible items such as software or technology in the form of

technical data or technical assistance. This list reflects agreement within the multilateral export

control regimes and is updated each year. In addition, this framework can be complemented by

national measures for non-listed dual-use items for public security or human rights concerns.

This definition is designed in the context of export control and its specific goal is to avoid civil

technology being misused or diverted for military purposes by countries, governments or non-

governmental bodies to undermine peace or security or in connection with internal repression

or serious violations of human rights and international humanitarian law. Therefore, this

definition may be adapted to define the scope of activities to be funded by the EU. Further

work could be engaged by the Commission, in close coordination with the EIB group and other

financial institutions to elaborate a common definition of “dual-use”.

In light of the consultative nature of this Paper, the Commission invites respondents to share

their views on what elements can constitute the building blocks of a definition of technologies

with dual-use potential, which could be useful in order to promote inter alia transferability from

civil to defence and vice-versa as well as joint investments with other partners, such as the EIB

Group.

In addition, the EU continues to struggle to ensure the swift exploitation and market uptake of

the results of R&D investments in the EU, including in technologies with dual-use potential.

Innovations with great potential are often exploited in other parts of the world where the quest

for game-changing innovation has become a pressing priority, leading to the development of

organisations and doctrines set up to expressly exploit dual-use potential for the benefit of

defence. In Europe on the contrary, the results of dual-use innovation, i.e. the transformation

of ideas and knowledge into new or improved products, processes and services for military and

commercial use, often do not reach successful commercialisation for different reasons,

including lack of first customers, especially in the public sector, and need for more targeted

R&D. Among other factors, underinvestment in innovation procurement hampers not only the

modernisation of European infrastructures with new capabilities provided by innovative

19 Regulation (EU) 2021/821 of 20 May 2021 setting up a Union regime for the control of exports, brokering,

technical assistance, transit and transfer of dual-use items.

7

technologies, but also stifles the competitiveness of European industry20. Innovation

procurement is very pertinent for technologies with a dual-use potential, which need a vibrant

home market to enable their uptake into systems and products in the civil and defence sectors.

2.2. Objectives

The overall objective of this White Paper is to explore options to improve the integration and

cross-fertilisation of civil and defence technologies in the European industry. It will do this by

pursuing the better use and exploitation of project results and identifying actions to allow,

where applicable, dual-use results from civil R&D activities for defence applications and from

defence R&D activities for civil applications.

3. BASELINE: THE CURRENT LEGISLATIVE FRAMEWORK

According to Article 182 of the Treaty on the Functioning of the European Union, all research

and technology development activities of the EU are set out in a multiannual framework

programme. While the Horizon Europe Specific Programme21 focuses exclusively on civil

applications22, defence research activities are carried out under another specific programme of

Horizon Europe with an exclusive focus on defence R&D with its own rules of participation,

budget, eligibility conditions and governance fixed in the EDF Regulation23.

The Horizon Europe Regulation refers to potential synergies with the EDF that could benefit

civil and defence research, while avoiding unnecessary duplications. At the same time, the EDF

Regulation explicitly states that ‘positive spill-over effects to the civilian sector can also be

expected, where applicable’24 and that ‘the Commission will take into account other activities

financed under Horizon Europe […] in order to avoid unnecessary duplication and ensure

cross-fertilisation and synergies between civil and defence research’25.

20 See the results of the Commission benchmarking of innovation procurement investments and policy frameworks

across Europe, March 2023 (https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/benchmarking-innovation-

procurement-investments-and-policy-frameworks-across-europe) 21 Council Decision (EU) 2021/764 of 10 May 2021 establishing the Specific Programme implementing Horizon

Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, and repealing Decision 2013/743/EU. 22 Article 7(1) of Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council of 28 April 2021

establishing Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for

participation and dissemination, and repealing Regulations (EU) No 1290/2013 and (EU) No 1291/2013. 23 Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021 establishing the

European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092. 24 Recital 35 of Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021

establishing the European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092. 25 Recital 33 of Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021

establishing the European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092.

8

3.1. Civil R&D with dual-use potential

While the Horizon Europe Specific Programme can support R&D activities with an exclusive

focus on civil applications, the results can have a dual-use potential, for example in areas such

as digital, cybersecurity, energy, mobility, health, materials, and space, and therefore for

potential applications in the field of defence. However, the selection of projects is restricted to

those projects that, while developing technologies with dual-use potential, target only civil

applications. As soon as a proposal includes a defence application, it should not be funded

under the requirements of the Horizon Europe Specific Programme.26

As a consequence, defence industry stakeholders cannot access capital and services provided

through Horizon Europe for any activity having a defence application (notably through the

European Innovation Council Accelerator funding programme) and defence ministries or

agencies are unable to apply for innovation procurement funding provided by Horizon Europe

for such activities. Although stakeholders from the defence sector are not automatically

excluded from funding from the Horizon Europe Specific Programme, their participation can

be justified only if their R&D activities in a project focus exclusively on civil applications.

3.2. Defence R&D with dual-use potential

The EDF provides financing for collaborative defence R&D projects for defence applications.

The development of technologies with an exclusive focus on future military applications differs

from technologies with a civil focus as they target operational military needs, and the ultimate

customers are ministries of defence. Project results are often subject to export control and to

the classification of information during project implementation where appropriate.

Nonetheless, there are already several examples of funded actions that have clear potential for

an application in the civil sector and can help strengthen the scientific and technological bases

of the civil sector. While being exclusively focused on defence, projects supported by the

European Defence Fund can also have relevant civilian applications (therefore a dual-use

dimension).

EDF-funded projects as well as projects in civil security or space research under the Horizon

Europe Specific Programme include partially classified information and have specific security-

based eligibility conditions at the level of entities and rules to avoid technology leakage. The

strategic and sensitive nature of technologies with a dual-use potential and their application

26 Proposals focusing on defence applications can be considered under the EDF, according to the rules of this

programme.

9

calls for closer attention to security requirements, including the selection of projects and

participants, the demand for security scrutiny procedures and the possible classification of

research results. For reasons of consistency across different EU-funded projects and

programmes and international cooperation initiatives, the same security-related requirements

should arguably apply when supporting technologies with a dual-use potential.

3.3. Review of the scope of existing instruments

The action plan on synergies between civil, defence and space industries27 proposed the launch

of a ‘dual use innovation incubator’ to focus on encouraging synergies, screening proposals

and results, and sharing information as early as possible to identify possible applications,

including in areas other than those originally intended.

Technologies that are developed by consortia under the European Innovation Council (EIC)

Pathfinder have low TRLs and are often ‘application agnostic’. The EIC Accelerator supports

and invests in individual SMEs at higher TRLs to fill the financing gap at the innovation stage

and help them successfully scale up. The support comprises a grant component and an equity

component. The equity component is decided by the EIC Fund following an award decision

from the Commission. The EIC Accelerator has supported SMEs and start-ups with promising

technologies and innovation with dual-use potential, such as drones, unmanned vehicles,

cybersecurity and AI, with an exclusive focus on civil applications. As of 2023, access to the

EIC Transition Scheme (which provides follow-up support to develop commercial applications

from research results) has been opened to proposals following up on results achieved through

defence R&D activities (i.e. under the EDF), on the condition that these proposals target

exclusively civil applications. The size of the portfolio of dual-use projects and the potential of

spin-off projects from EU-funded defence research into civil applications remains rather

unexplored for the time being, as EU-funded defence research only started recently.

The Commission also analysed opportunities for and constraints on strengthening support to

technologies with a dual-use potential through the EU Defence Innovation Scheme, announced

in the Communication ‘Roadmap on critical technologies for security and defence’ of February

202228 and launched in May 2022 as part of the EDF. The EUDIS offers SMEs, start-ups, and

other non-traditional defence industry actors more opportunities to access and benefit from the

European Defence Fund.

27 COM(2021) 70 of 22.2.2021. 28 COM(2022) 61 of 15.2.2022.

10

EUDIS is now fully operational and delivers on the Commission’s endeavour to better connect

civil and defence actors/technologies and capitalises on the Commission’s proven track record

in stimulating innovation. For 2023, the calls in support of defence innovation under EUDIS

totalled EUR 224 million. Spin-in calls proved highly successful and Commission services and

the European Defence Agency are cooperating to continue systematically scanning results from

civil programmes to assess defence potential for future uptake. Especially high interest has

been registered in non-thematic calls targeting SMEs and disruptive technologies where the

applications have more than doubled in comparison with 2022. This high interest in calls

exclusively open to SME consortia and those focusing on disruptive technologies confirm that

the EDF continues to be highly attractive to smaller companies and newcomers to the defence

sector.

The Commission will expand EUDIS further in the current multiannual financial framework

in close cooperation with the European Defence Agency in the dedicated Defence Innovation

Task Force, focusing on uptake of civil innovation to defence. In this regard, the Commission

aims to fund EUDIS business accelerator, develop matchmaking services and increase business

coaching for all SMEs participating in the EDF as of 2024; notably to facilitate their

introduction in the defence market. In return, it should be explored how to facilitate access to

results achieved through defence R&D activities in order to boost potential follow-up civil

R&D investments.

In addition, the Commission has funded successful innovation procurement projects under

Horizon Europe and its former programmes Horizon 2020 and FP7. Pre-commercial

procurements are exempt from international public procurement agreements and can contain

conditions that anchor the development and production of solutions in Europe. For example,

they can be limited where needed to companies established in and controlled from Europe, or

they can specify that the deployment of the first batch of innovative solutions in the defence or

civil security sector is limited to contractors that participated in the preceding pre-commercial

procurement.

The legal provisions of the EDF include the possibility to support pre-commercial

procurements through a grant for contract authorities to jointly procure defence R&D services.

However, so far this option has not been used. It is not possible under the EDF to go beyond

the R&D phase, therefore the focus is on joint procurement for R&D services. Nevertheless,

the possibilities for pre-commercial procurements for R&D services could be further explored

under both programmes. More generally, the Commission could explore how to facilitate a

11

smooth transition for innovations developed in either programme to be taken up by procurers

that are deploying innovations in the civil or defence markets in order to better exploit the dual-

use potential.

3.4. Synergies with other EU programmes and policies

Even if they are not directly financing R&D activities, other EU programmes also have a role

to play in terms of civil or defence applications, in particular when funding the deployment of

technologies. Synergies between programmes that directly finance R&D projects (Horizon

Europe and EDF) and other EU programmes aim to support the uptake and dissemination of

knowledge and solutions stemming from Horizon Europe and EDF projects to deliver on the

objectives of other EU programmes (for example, the European Regional Development Fund29,

Connecting Europe Facility, Digital Europe Programme, InvestEU, Internal Security Fund,

Border Management and Visa Instrument, Space Programme). STEP is expected to also

enhance co-financing by EU instruments under the Cohesion policy in support of development

or manufacturing of critical technologies, many of which have dual-use potential. Analysis of

the legal bases of other EU funding programmes and instruments shows that they are not

designed to directly support the deployment of technologies with a dual-use potential.

4. POSSIBLE OPTIONS FOR THE FUTURE

Following up and expanding on the defence-related initiatives of the Commission and High

Representative from the last few years, especially after the Russian war of aggression against

Ukraine, this White Paper confirms the continued need for more adequate support for

enhancing R&D involving technologies with dual-use potential that can help develop state-of-

the-art defence capabilities in the EU. At the same time, the integration of new technologies

developed through defence funding into the civil sector is still limited, and its potential remains

largely unexploited. The EU institutions continuously need to explore possible options to

strengthen this cross-fertilisation in the context of R&D support involving technologies with a

dual-use potential, while taking into account the fundamental differences between civil and

military spheres.

The geopolitical context has equally shown that defence capabilities must be accompanied by

strong measures on civil security to protect the EU’s resilience, in particular to protect civilian

29 If the project pursues entirely or in a prevailing part the purpose of contributing to reducing disparities and

contributing to the social cohesion of the EU, it is covered by the Article 174 of the TEU, also if it includes

investments benefiting security or defence activities.

12

critical infrastructures, deter border related security threats, restore essential services in times

of crisis, and address the risks of social unrest following disinformation campaigns or cyber-

attacks. As a result, increasing the EU’s resilience is a priority for both defence and internal

security needs.

To meet these challenges, the Commission has identified three possible options for the future

that are presented below. Option 1 presents what more can be done based on the current set-up

– since possible measures can be implemented without changing the existing legal bases.

Options 2 and 3 will require different legal bases in the future.

For Options 2 and 3, further analysis in line with Better Regulation provisions (e.g. impact

assessment, stakeholder consultation, etc.) will be needed to explore their effects and value

added, including on: complementarities with national priorities; attracting potentially new

beneficiaries; evaluation and eligibility criteria and processes; rules of participation; openness

of the programmes to third countries, including specifically regarding those associated to

Horizon Europe; and the decisions on the delegation (or not) of powers to the executive

agencies and the corresponding staff allocations and profiles.

Specific eligibility conditions would apply only for the purpose of supporting dual-use R&D

activities. These would be subject to a more restrictive approach towards the use of research

security safeguards, while the rest of the programme would remain largely open. More

delineated sets of security-based considerations may therefore be defined only for specific

dual-use R&D activities. All options should be designed to be complementary to the specific

programmes dedicated to R&D for civil and defence applications under the next framework

programme for research and innovation, while concurring with the European Economic

Security Strategy’s emphasis on the need for more R&D investment in strategic emerging

technologies to ensure EU leadership and competitiveness. Every option must ensure

compliance with the conditions and procedures set out by the restrictive measures adopted

pursuant to Article 215 of the Treaty on the Functioning of the EU30, as well as with other

regulatory requirements for emerging technologies and international obligations.

30 In particular, the Commission must ensure the compliance of any option with European Union restrictive

measures in the context of providing financing to third parties. Against this backdrop, the Commission must

always seek solutions that do not breach European Union restrictive measures.

13

4.1. Option 1: Going further based on the current set-up

This option would build on the current approach established up to now under the current

multiannual financial framework, while introducing incremental improvements and leveraging

on measures already implemented that are yet to produce their intended effects. It is the only

one that can already be tested in the current EU funding programmes, within the limits of the

available resources.

Measures would build on some relevant approaches and actions that have already started, like

the EIC Transition Scheme, the different strands of the EU Defence Innovation Scheme

(EUDIS) under the EDF such as spin-in calls, the possibility to support dual-use companies

with InvestEU and the introduction of an additional exploitation obligation in Europe for the

results of actions on critical technologies as in the case of COVID-19 calls under Horizon

Europe. Similarly, this scenario would build on the exploitation of the results achieved through

defence research to the benefit of civil applications, through, for instance, spin-out calls.

Agreement on a common definition of ‘technologies with dual-use potential’ between the

Commission and the European Investment Bank Group, including the EIB and the European

Investment Fund, could possibly promote joint investments in technologies with a dual-use

potential for military mobility, green transition, critical infrastructure resilience including

critical communication, emerging or disruptive technologies and defence innovation, as well

as space. Such an agreement should be sought as part of an overall revision of the defence

exclusion policy of the EIB, which hinders the potential for the Group’s joint investments. The

Commission and the EIB Group should continue to hold regular exchanges to discuss

opportunities offered by new EU initiatives for possible joint action in a commonly agreed

scope.

Measures could be implemented through modified implementation parameters where needed

within the legal provisions of existing programmes, without putting undue burden on the

Commission/executive agencies and applicants/beneficiaries. Such parameters, which can

already be implemented under the current legal provisions and could be further used also in

view of further options could include:

➢ Exploit R&D projects and results to upscale them in dual-use applications (in both civil

and defence R&D) by using the existing information available in EU databases to

search for such results and by monitoring ongoing R&D projects;

14

➢ Further develop synergies, such as the upstream exchange of information and better

coordination of (parts of) the work programmes between civil and defence R&D,

including possibilities to support pre-commercial procurement of R&D services across

programmes, improved access to project results and project reporting, and dedicated

topic-specific exchanges involving both civil and defence communities;

➢ Consider the introduction of an additional obligation to exploit results in the EU (based

on Article 39 of the Horizon Europe Regulation 2021/695) in relevant work programme

parts and calls that address critical technology areas identified in the Commission

Recommendation of 3 October 2023, based on the result of collective risk assessment

launched under the Recommendation;

➢ Introduce a dual-use flagging mechanism (e.g. a tag at call level or a project-level label)

to signal the additional dual-use potential as well as spin-in/spin-out calls based on the

practice already followed for the work programme topics under the Horizon Europe

specific programmes;

➢ Provide, as appropriate, further guidance and support to beneficiaries dealing with

technologies that have dual-use potential. In this regard, reference is made to the EU

guidelines for research involving dual-use items, to ensure that risks are effectively

taken into consideration by authorities and research organisations31, as well as to the

proposal for a Council Recommendation on enhancing research security.

Option 1 is feasible under the current multiannual financial framework. A streamlined approach

with agreed mechanisms would however need to be further developed to systematically seek

for synergies and cross-fertilisation between civil and defence. A better coordination between

the related programming, for instance by sharing the respective technology roadmaps, would

also be needed with a view to foster initiatives aiming at improving the development of civil

and military technologies while sharing paths to a certain and appropriate extent.

4.2. Option 2: Remove the exclusive focus on civil applications in selected parts of the

successor programme to Horizon Europe

This option would provide a new direction in the content and implementation of selected parts

of the future multiannual framework programme for research and innovation.

It could be implemented by replacing ‘exclusive focus’ with ‘focus’ only for selected parts of

the successor programme to Horizon Europe, for example where technologies with dual use

31 EUR-Lex - 32021H1700 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

15

potential are most prominent. All remaining parts of the programme would maintain an

exclusive focus on civil applications. As a result, this option would provide the opportunity

under the successor programme to Horizon Europe to maintain key policy characteristics of

Horizon Europe, such as the long-standing openness of Framework Programmes to third

countries in areas of mutual interest while allowing possible restrictions in the selected parts

involving technologies with dual-use potential.

This option would allow strategic emerging technologies to be supported independent of the

field of application in selected parts of the programme, which would avoid discarding excellent

proposals that do not target exclusively civil applications.

In terms of delineation with future defence innovation actions under a successor programme to

the EDF, this option would allow programming spin-in calls involving defence-related projects

results directly in the successor programme to Horizon Europe, whilst in turn the successor

programme to the EDF would provide follow-up funding for defence capability development

of the most promising civil-related project results. This approach would most likely attract

more industry stakeholders as potential participants in R&D projects, contributing to the cross-

fertilisation of civil and defence industries.

On the other hand, the stakeholder community active in the civil domain might have concerns

in relation to their participation in calls under the selected part of the Programme, where there

would not be an exclusive focus on civil applications.

Under this new approach, the possible impact on other programmes would need to be assessed,

depending on the chosen areas. Furthermore, there are basic parameters that might already have

to be considered, in particular those relating to security-based conditions, during the

preparation of Commission proposals and based on experience gained from other EU

programmes. Such parameters would include:

➢ planning and programming of the programmes’ priorities during implementation based

on sound mechanisms inspired by e.g. the Horizon Europe and EDF governance modes;

➢ identification of areas with dual use potential;

➢ budget distribution conditions for prioritisation among calls and topics;

➢ types of interlocutors at national government level, including national ministries and

other authorities;

➢ complementarities with national priorities that can be scaled-up to take the results of

EU actions further;

16

➢ population of potential (new) beneficiaries based on their capacities to carry out various

types of research;

➢ handling of sensitive and classified information submitted by applicants and generated

by beneficiaries;

➢ grant evaluation and eligibility criteria and processes, ethics and security reviews;

➢ foreign control of eligible entities and control over intellectual property rights;

➢ eligibility and categories of costs and their reimbursement;

➢ consortia structures, with choices made on the nationality of participants and

coordinators, the types of participants and the agreements that govern their relations;

➢ rights of participants, including on the protection of intellectual property, open science

and academic freedom;

➢ procurement rules with specific eligibility and selection criteria;

➢ governance modes;

➢ safeguards to avoid leakage of sensitive technologies to destinations of concern;

➢ implementation mode and decisions on the delegation (or not) of powers to the

executive agencies for tasks linked to the programmes and corresponding decisions on

staff allocations and profiles.

Option 2 is mutually exclusive with option 3.

4.3. Option 3: Create a dedicated instrument with a specific focus on R&D with dual-use

potential

This option could materialise through various forms, such as:

➢ a specific instrument devoted to research with dual-use potential with its own budget,

its own rules on the participation and dissemination of results, comitology/governance

provisions, evaluation and eligibility criteria, consortia structure, etc.;

➢ stepping up support for EU market uptake of technologies with a dual-use potential

through a dedicated mechanism or structure (such as in the executive agencies or a

dedicated Joint Undertaking), or through public procurement by EU-based end-users

linked with EU procurement needs (e.g. IRIS2) or procurement support instruments

(e.g. for customs equipment or border surveillance equipment). Several sub-options

could be envisaged depending on whether the owner/end user (‘first mover’) is an EU

body, a national governmental body, or commercial body. The EU-added value would

17

need to be considered for measures where the end user is at national level (e.g.

facilitating joint procurement).

➢ planning of ‘dual-use by design’ flagship projects32 that support development of critical

technologies, build on synergies with other EU policies and instruments and are, where

possible implemented in coordination with the EIB dual-use programme. Such projects

would build on results of preparatory work inside the Commission or jointly with

Member States and put the EU as the lead customer for services of public interest in the

defence and civil domain. Examples may include technologies for the future

generations of EU space systems (in support of defence, security and environmental

policies), EU autonomous vehicles (in support of defence and border control, maritime

or critical infrastructure policies) or other projects of common European interest. Given

that end-user needs can be quite different depending on the operational requirements,

it is of paramount importance to involve relevant stakeholders from the start.

This option would significantly increase the visibility of dual-use R&D per se, but would risk

adding complexity to an already crowded R&D support environment. Compared to option 2,

the budget distribution between dual-use R&D activities and exclusively civil R&D activities

would be more clear, as it could be set out in the basic act establishing the successor programme

to Horizon Europe. However, this would come at a cost of rigidity in resource allocation over

the programming period. Moreover, there would be a risk of duplication that would impact the

planning and programming of priorities between dual-use R&D activities and exclusively civil

R&D activities, as well as with those activities carried out exclusively for defence applications

under the successor to the EDF. There would also probably be very few cases where dual-use

by design could be applicable without impacting the market uptake of the final product by the

civil or defence sector, which typically specify quite different requirements (see section 2).

Overall, it is likely that this option would bring an additional level of complexity, both for

applicants - having to apply to yet another mechanism/programme with different requirements

- and the Commission - coordinating between dual-use R&D activities and other calls, with

different comitology and governance provisions.

Option 3 is mutually exclusive with option 2.

5. CONCLUSIONS

32 These projects could also build on critical technologies and be planned in coordination with the EIB,

implementing the announcement by the Commission in the ‘Defence Investment Gaps analysis’ Communication:

‘The Commission will work on further measures (such as coordinated calls among existing EU instruments and

EU loans) to support critical technologies and industrial capacities by developing strategic projects’.

18

Enhancing R&D support involving technologies with a dual-use potential at EU level offers

both opportunities and challenges. Optimising civil-defence synergies could benefit the

European industry and could accelerate the uptake of research and innovation results in the

economy. At the same time, it is difficult to predict the dual-use potential of R&D, even when

it is intended exclusively for civil or defence applications. The EU efforts to promote cross-

fertilisation between the civil and defence sectors should be undertaken while keeping their

distinctive characteristics in mind.

In the context of the ‘promote’ dimension of the European Economic Security Strategy, the EU

seeks to maintain a competitive edge in critical and emerging technologies relevant to the green

and digital transitions, including by making better use of and exploiting the results of EU-

funded R&D projects, whether in the civil or defence domains, while reinforcing the ‘protect’

and ‘partner’ dimensions.

With this White Paper, the Commission is launching a broad consultation of public

authorities, civil society, industry and academia on options for strategic support to

technologies with a dual-use potential. It takes into account the current legislative framework

which is characterised by mutually exclusive focuses on either civil or defence applications as

well as the lack of a commonly agreed conceptualised definition, and identifies possibilities

under current or future EU funding programmes as well as key parameters that require further

analysis. This consultation will allow comprehensive dialogue with all parties concerned,

which will inform the Commission’s next steps.

The Commission invites comments on the options set out in this paper through an open

public consultation available at https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-

say_en. The consultation is open for comments until 30 April 2024. It is standard practice

for the Commission to publish submissions received in response to a public consultation.

However, it is possible to request that submissions, or parts of them, remain confidential. If

this is the case, please indicate clearly on the front page of your submission that it should not

be made public and also send a non-confidential version of your submission to the

Commission for publication.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 27 final

VALGE RAAMAT

kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse

tõhustamise poliitikavariantide kohta

1

VALGE RAAMAT KAHESUGUSE KASUTUSEGA TEHNOLOOGIA ALASELE TEADUS- JA

ARENDUSTEGEVUSELE ANTAVA TOETUSE TÕHUSTAMISE POLIITIKAVARIANTIDE KOHTA

Käesoleva valge raamatu eesmärgiks on käivitada ELi tasandil avalik konsultatsioon

kahesuguse kasutusega tehnoloogiat puudutava teadus- ja arendustegevuse toetamise kohta.

Sellest lähtuvalt vaadatakse läbi ELi asjakohased rahastamisprogrammid, mida praegu

rakendatakse, ja hinnatakse, kas toetus on Euroopa majandusjulgeoleku strateegias kirjeldatud

praeguste ja esilekerkivate geopoliitiliste ohtude valguses endiselt piisav ja otstarbekohane.

Seejärel pannakse ette võimalikud poliitikavariandid, mida avalikul konsultatsioonil arutada.

Käesolevas valges raamatus kasutatakse mõistet „kahesugune kasutus“ seoses teadus- ja

arendustegevuse toetamisega ning sellise tarkvara ja tehnoloogia kohta, mida on võimalik

kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel1. Kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud

teadus- ja arendustegevuse toetamise aluseks on soov kaotada eelkõige elutähtsa ja

kujunemisjärgus tehnoloogia puhul lõhe pelgalt tsiviilotstarbelise ning pelgalt kaitsealase

teadus- ja arendustegevuse vahel.

1. SISSEJUHATUS

Vajadused ja võimalused suurendada kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja

arendustegevuse toetamise viise on olnud viimastel aastatel arutluse all. 2018. aasta juunis

tehtud ettepanekus võtta vastu määrus programmi „Euroopa horisont“ kohta2 oli komisjon

seisukohal, et programmi „Euroopa horisont“ raames toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus

peaks keskenduma (kuigi mitte eranditult) tsiviilrakendustele, samas kui Euroopa Kaitsefondi

raames tehtavad teadusuuringud peaksid keskenduma üksnes kaitserakendustele.

Läbirääkimiste käigus muutsid Euroopa Parlament ja nõukogu akti teksti nii, et programmi

„Euroopa horisont“ eriprogrammi3 ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi

(EIT)4 raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleks keskenduda üksnes

tsiviilrakendustele. Samas jätsid kaasseadusandjad Euroopa Kaitsefondi raames toimuvat

1 See määratlus on kooskõlas 20. mai 2021. aasta määruses (EL) 2021/821 (millega kehtestatakse liidu kord

kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise

kontrollimiseks) esitatud kahesuguse kasutusega kaupade määratlusega. „Kahesuguse kasutusega kaubad –

kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. 2 Määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse

selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018) 435 final, 7.6.2018). 3 Otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa

horisont“ rakendamise eriprogramm. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja

Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud).

2

kaitsealast teadus- ja arendustegevust reguleerivad sätted puutumata – ehkki nad osutasid

tsiviil- ja kaitsealase koostoime potentsiaalile –, nii et need keskenduvad endiselt üksnes

kaitserakendustele5. Samuti nentisid nad, et vältida tuleks tarbetut dubleerimist. See tähendab,

et kaasseadusandjad on teinud teadliku poliitilise valiku käsitleda tsiviil- ja kaitsealast teadus-

ja arendustegevust täiesti eraldiseisvate valdkondadena, mis on suunatud põhimõtteliselt

erinevatele sidusrühmadele, kelle kohta kehtivad erinevad õigusnormid, kellel on erinevad

eesmärgid ja kes kasutavad erinevaid rakendusi.

Komisjon on tunnistanud, et tsiviil- ja kaitsealase teadus- ja arendustegevuse vastastikuse

täiendavuse parandamiseks puuduvad sobivad vahendid, ning käivitanud alates 2021. aastast

mitu meedet, millega parandada ELi programmide koostoimet ja edendada elutähtsa

tehnoloogia reguleerimisel kogu ELis ühtseid põhimõtteid, kasutades selleks ära ELi teadus-

ja arendustegevuse programmide kõiki võimalusi.

ELi algatused, millega toetatakse tsiviil-, kaitse- ja kosmosevaldkonnas toimuva

teadus- ja arendustegevuse vastastikust täiendavust

Vajadusele parandada asjaomaste ELi programmide ja vahendite vastastikust täiendavust

ning suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust on viidatud ka 2021. aasta

veebruaris esitatud tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelist sünergiat käsitlevas

tegevuskavas6. Komisjoni esimeses eduaruandes, mis võeti vastu 2022. aasta novembris,

nenditi vajadust „analüüsida ELi vahenditest antavaid toetusi, et selgitada välja, kuidas saaks

toetusi tootearenduse eri etappides – teadus- ja arendustegevusest kuni selle etapini, kus

uuendused turule jõuavad või riigihanke raames kasutusele võetakse – parandada, ning

selgitada välja, milline vahend on millisel otstarbel kõige kohasem. Selle analüüsi tulemusi

tuleks kasutada järgmise [mitmeaastase finantsraamistiku] kavandamisel.“7

2022. aasta veebruaris tunnistati teatises „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia

tegevuskava“,8 et olemasolevate programmide ja vahendite raames puudub raamistik

kahesuguse kasutusega toodete otseseks toetamiseks , ning lubati, et „2023. aastal vaatab

komisjon läbi ELi olemasolevad vahendid ja pakub välja täiendavad viisid kahesuguse

kasutusega teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamiseks ELi

tasandil.“ Komisjon on analüüsinud ka võimalust tugevdada kahesuguse kasutuse

võimalusega tehnoloogia toetamist ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) kaudu, mis selles

teatises välja kuulutati ja 2022. aasta mais Euroopa Kaitsefondi osana käivitati, ja sellega

seotud piiranguid.

2022. aasta mais avaldatud ühisteatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja

edasised sammud“9 teatati „kahesuguse kasutusega teadusuuringute ja innovatsiooni

raamistiku võimalikust muutmisest, et parandada tsiviil- ja kaitsevahendite koostoimet“.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute

ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013. 6 COM(2021) 70, 22.2.2021. 7 SWD(2022) 362, 10.11.2022. 8 COM(2022) 61, 15.2.2022. 9 JOIN(2022) 24, 18.5.2022.

3

Samas ühisteatises peeti vajalikuks töötada „strateegiliste projektide ning olulisemate

tehnoloogiate ja tööstussuutlikkuse toetamiseks“ välja „uusi meetmeid, nagu ELi vahenditel

ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudel põhinevate projektikonkursside omavaheline

koordineerimine“.

2022. aasta juulis võttis komisjon vastu Euroopa uue innovatsioonikava10. Süvatehnoloogia

innovatsiooni raamtingimuste suhtes rõhutatakse innovatsioonikavas, et „kasutades ära

avaliku sektori rolli juhtiva kliendina“ saab kiirendada avalike teenuste ajakohastamist ja

tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet kogu maailmas. Selle tulemusel on komisjon

käivitanud projektikonkursid, millega toetada liikmesriikide innovatsioonihankeid

edendavate riiklike strateegiate väljatöötamist, ning parandab ühtlasi andmete kogumist

innovatsioonihangete kohta tsiviil- ja kaitsesektoris. Kuna suur hulk kahesuguse kasutuse

võimalusega elutähtsat tehnoloogiat on digisektoris, on samuti oluline märkida, et komisjoni

2023. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta11 soovitatakse liikmesriikidel „koostada

innovatsioonihangete toetamise tegevuskava ja suurendada riigihangete kaudu

investeeringuid uuenduslike digilahenduste väljatöötamisse, katsetamisse ja

kasutuselevõttu“.

2023. aasta märtsis võtsid komisjon ja kõrge esindaja vastu Euroopa julgeoleku- ja

kaitsevaldkonna kosmosestrateegia12. Selles rõhutatakse, et „kosmosesüsteemidel ja -

teenustel on kaitse ja julgeoleku toetamisel üha suurem roll. ELi ja selle liikmesriikide

strateegilise autonoomia suurendamiseks arendatakse edasi ELi kosmoseprogrammides ette

nähtud kahesuguse kasutusega teenuseid, mida osutavad äriüksused, järgides muu hulgas

kosmosetööstuse uut mudelit,“ ning et „ELi kosmoseprogrammide edasist arendamist ette

valmistades võtab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega arvesse kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna kasutajate pikaajalisi vajadusi (2035. aasta perspektiiv). Nii

olemasolevate kui ka kavandatavate kosmosesüsteemide kaitse ja julgeoleku seisukohast on

vaja parandada süsteemide koostalitusvõimet ja leida võimalusi kosmoseaparaatide

kandevõime paremaks ärakasutamiseks. Selleks otsitakse Euroopa Kaitsefondi kaudu

suuremat koostoimet. Ühtlasi tuleks kaitsealases teadus- ja arendustegevuses arendada

kosmosesüsteemide kandevõimet selliselt, et võimaldada rohkemate kaitseotstarbeliste

teenuste osutamist. Lisaks sellele kasutatakse järjepidevalt ELi kosmoseprogrammide

raames pakutavaid valitsusasutuste teenuseid.“

2023. aasta juunis võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), et säilitada Euroopa edu rohe- ja

digipöörde seisukohast olulise elutähtsa ja kujunemisjärgus tehnoloogia vallas: platvorm

hõlmab nii andmetöötlusega seotud tehnoloogiat, sealhulgas mikroelektroonikat,

kvantandmetöötlust ja tehisintellekti kui ka biotehnoloogiat ja biotootmist ning

nullnetotehnoloogiat. Lisaks Euroopa Arengufondi vahendite suurendamisele tõhustatakse

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi abil ELi vahendeid, mis eraldatakse

ühtekuuluvuspoliitika projektide kaasrahastamiseks, et toetada elutähtsa tehnoloogia

arendamist ja tootmist, kuna suurt osa sellisest tehnoloogiast saab kasutada kahesugusel

viisil.

10 COM(2022) 332, 5.7.2022. 11 https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/2023-report-state-digital-decade 12 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna

kosmosestrateegia“, JOIN(2023) 9 final.

4

20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia13 kohta tehti

ettepanek käsitleda Euroopa tasandi majandusjulgeoleku strateegias ka riskide vähendamist ja

tehnoloogilise edumaa hoidmist elutähtsates sektorites. Strateegias on sätestatud kolm

prioriteeti: ELi enda konkurentsivõime edendamine, kaitse majandusjulgeolekut ähvardavate

ohtude eest, partnerlussuhted võimalikult laia ringi riikidega, kes jagavad ELiga

majandusjulgeolekualaseid muresid ja huvisid. Strateegia eesmärgiks on suurendada ELi

majanduslikku julgeolekut ja muuta EL majanduslikult vastupidavamaks, ühtlasi säilitades ja

suurendades tehnoloogilist edumaad ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa

tehnoloogia vallas. Sellist tehnoloogiat saab sageli kasutada kahesugusel viisil: see on vajalik

nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonna eri harude rakenduste jaoks. 2023. aasta oktoobris esitas

komisjon soovituse14 elutähtsate tehnoloogiavaldkondade kohta ja algatas koos

liikmesriikidega ühise riskihindamise.

Ühisteatises võttis komisjon kohustuse anda pärast olemasolevate vahendite kohaldamise

läbivaatamist aru selle kohta, kuidas tagada toetus kahesuguse kasutuse võimalusega

tehnoloogiale. Kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse

rahastamistingimused tuleb kavandada selliselt, et need võimaldaksid sellise tehnoloogia ELis

kiiremini turule viia, olgu see siis ärilistel eesmärkidel, liikmesriikide valitsuste (tsiviil- ja

kaitsevaldkonna) vajaduste rahuldamiseks või ELi tasandi taristu loomiseks.

EL saab pakkuda kahesuguse kasutusega toodete arenduse eri etappides – teadus- ja

arendustegevusest kuni selle etapini, kus uuendused turule jõuavad või riigihanke raames

kasutusele võetakse – vajalikku sihipärast toetust. Toetusmeetmed võivad tugineda Euroopa

strateegiliste tehnoloogiate platvormi sünergiapotentsiaalile ja tõhusamale koordineerimisele

teiste ELi organisatsioonide kahesuguse kasutusega toodete toetusprogrammidega, näiteks

Euroopa Investeerimispanga (EIP) Euroopa strateegilise julgeolekualgatusega15. Selleks tuleb

uurida, milline ELi vahend on igas olukorras parim, ja töötada elutähtsa tehnoloogia ja

tööstussuutlikkuse edendamiseks välja strateegilisi projekte.

2023. aasta novembris palus president von der Leyen parandada ELi suutlikkust töötada välja

kahesuguse kasutusega tehnoloogiat: „Kuigi EL on tugevdanud oma kaitsealast teadus- ja

13 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“

(JOIN(2023) 20 final). 14 Komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitus, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa

tehnoloogia kasutusvaldkondade täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega (C(2023) 6689 final). 15 Vt ka Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2023. aasta järeldused, milles kutsutakse üles „suurendama

Euroopa Investeerimispanga Grupi rolli Euroopa julgeoleku ja kaitse toetamisel, tuginedes panga Euroopa

strateegilisele julgeolekualgatusele“.

5

arendustegevust, oleks ühtlasi vaja parandada tsiviiltehnoloogia integreerimist

kaitsetööstusbaasi... Kaitsetehnoloogia vallas käib vilgas innovatsioonitegevus, mille

lähtekohaks on olnud tsiviilrakendused. See lünk on vaja täita. Selleks on komisjonil kavas

avaldada kahesuguse kasutusega tehnoloogia alaste teadusuuringute kohta valge raamat, milles

panna ette võimalikud poliitikavariandid.“16

2. VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD

Viimastel aastatel on hoogustunud arutelu selle üle, milliseid uusi võimalusi võiks ELi

programmidest kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava

otsetoetuse tõhustamine anda ja millistele takistustele võib see põrkuda. Sellise arutelu najal

saab rajada Euroopa teadus- ja tehnoloogiasektori konkurentsi- ja vastupanuvõimele veelgi

tugevama aluse. Samuti peaks see tiivustama tehnoloogilise innovatsiooniga tegelevaid

idufirmasid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Tsiviil- ja

kaitsevaldkonna koostoime võib luua mitmesuguste tööstussektorite ettevõtetele uusi

turuvõimalusi ning tugevdada majandust laiemalt.

Tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel17 nenditakse, et tsiviil-

ja kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse vahele on paljudel juhtudel raske tõmmata selget

eraldusjoont. Kui alusuuringute käigus (mille tehnoloogilise valmiduse tase on madal) ei ole

rakendusvaldkonnad projekti alguses alati ette teada („rakenduslik sõltumatus“), siis keskmise

ja kõrge tehnoloogilise valmiduse tasemega teadus- ja arendustegevust on võimalik kallutada

kohe algusest peale vähem või rohkem oluliste kohanduste abil kahesuguse kasutusega

rakenduste poole, isegi kui need on algselt mõeldud eranditult tsiviil- või eranditult

kaitsevaldkonna jaoks. Ka kaitsealast teadus- ja arendustegevust võib kohandada nii, et sel on

tsiviilotstarbelisi rakendusi. Seega on selge, et tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadus- ja

arendustegevus võivad teineteist vastastikku täiendada.

2.1. Probleemi püstitus

Julgeoleku- ja kaitsevõime parandamiseks kasutatav tehnoloogia pärineb üha enam

tsiviilvaldkonnast, kus erasektori investeeringud on suuremad, kaudsed kulud väiksemad ning

teadus- ja arendustegevuse tsüklid kiiremad. ELis tuleks jätkata programmide ja vahendite

16 President von der Leyeni sõnavõtt Euroopa Kaitseagentuuri 2023. aasta konverentsi peakõnelejana: Euroopa

kaitsevõime suurendamine, 30.11.2023.

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/SPEECH_23_6207 17 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ (COM(2021) 70, 22.2.2021).

6

koostoime edendamist, et vallandada seni kasutamata potentsiaali luua tsiviilotstarbelise

teadus- ja arendustegevuse varal kaitsesektoris võrserakendusi ning kaitsealase teadus- ja

arendustegevuse varal jälle tsiviilrakendusi.

Sealjuures tuleb märkida, et mõistel „kahesugune kasutus“ puudub nii ELi kui ka

rahvusvahelisel tasandil teadus- ja arendustegevuse toetamise kontekstis ühine põhistatud

määratlus. Sellise määratluse puudumine tekitab probleeme. Näiteks kasutab Euroopa

Investeerimispank (EIP) panganduse jaoks välja töötatud mõistet,18 mille kohaselt eeldatakse,

et projekti elluviija saab suurema osa tulust tsiviilrakendustest. EL ei ole oma

rahastamisprogrammides mõistet „kahesuguse kasutusega tehnoloogia“ üldse määratlenud.

Näiteks ei ole olnud lihtne ühtlustada selle mõiste kasutamist Euroopa Investeerimispangaga

kahesuguse kasutusega tehnoloogia edendamiseks tehtavate ühisinvesteeringute

ettevalmistamisel.

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määruses19 on esitatud kahesuguse

kasutusega kaupade määratlus ja mitmesaja ühikuga loetelu kahesuguse kasutusega kaupadest

(ja nende tehnilistest kirjeldustest), mille hulgas on materiaalsete kaupade kõrval ka

immateriaalsed kaubad, nagu tarkvara ning tehnilised andmed ja tehniline abi. See loetelu

kajastab rahvusvahelise ekspordikontrollirežiimi raames saavutatud kokkulepet ning seda

ajakohastatakse igal aastal. Avaliku julgeoleku ja inimõiguste kaalutlustel võivad liikmesriigid

loetelusse kandmata kahesuguse kasutusega kaupade korral seda raamistikku täiendada ka oma

meetmetega. See määratlus on koostatud ekspordikontrolli kontekstis ja selle konkreetne

eesmärk on vältida olukorda, kus riigid, valitsused või valitsusvälised organid väärkasutavad

tsiviiltehnoloogiat või kasutavad seda sõjalisel otstarbel rahu või julgeoleku õõnestamiseks või

seoses siserepressioonide või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete

rikkumistega. ELi rahastatavate tegevuste ulatuse kindlaksmääramiseks võiks seda määratlust

kohandada. Komisjon võiks siiski tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste

finantsasutustega „kahesuguse kasutuse“ ühise määratluse väljatöötamist jätkata.

Võttes arvesse käesoleva dokumendi arutlevat laadi, kutsub komisjon vastajaid üles jagama

oma seisukohti selle kohta, millistest elementidest kahesuguse kasutuse võimalusega

tehnoloogia määratluse puhul lähtuda, et võimaldada tehnoloogia ülekandmist tsiviilkasutuselt

18 Kättesaadav järgmisel aadressil: Euroopa strateegiline julgeolekualgatus (eib.org) 19 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks.

7

kaitsele ja vastupidi ning edendada ühisinvesteeringuid teiste partneritega, näiteks Euroopa

Investeerimispanga grupiga.

Lisaks on ELil jätkuvalt raskusi tagada teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringute

tulemusel loodud tehnoloogia kiire kasutuselevõtt ja turuleviimine ELis, sealhulgas

kahesuguse kasutusega tehnoloogia puhul. Suure potentsiaaliga uuendusi rakendatakse sageli

mujal maailmas, kus murrangulise innovatsiooni saavutamine on muutunud pakiliseks

prioriteediks, mis on viinud muu hulgas selleni, et luuakse organisatsioone ja töötatakse välja

doktriine, mille abil edendada kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia kasutamist kaitse

valdkonnas. Euroopas seevastu ei vii kahesuguse kasutusega tehnoloogia vallas tehtav

innovatsioon, st ideede ja teadmiste muutmine uuteks või parandatud sõjalise ja kaubandusliku

otstarbega toodeteks, protsessideks ja teenusteks, mitmesugustel põhjustel sageli suure

turueduni, muu hulgas seetõttu, et puuduvad esimesed kliendid, eelkõige avaliku sektori näol,

ning vaja oleks teadus- ja arendustegevust paremini sihitada. Vähene investeerimine

innovatsioonihangetesse ei ole üksnes üks põhjuseid, mis takistab Euroopa taristu

ajakohastamist uuendusliku tehnoloogia abil loodud uute võimetega, vaid see pärsib ka

Euroopa tööstuse konkurentsivõimet20. Kuna kahesuguse kasutusega tehnoloogia

kasutuselevõtuks tsiviil- ja kaitsesektori süsteemides ja toodetes on vaja dünaamilist

koduturgu, on innovatsioonihangete rakendamine nende puhul väga asjakohane.

2.2. Eesmärgid

Käesoleva valge raamatu laiem eesmärk on uurida, kuidas parandada Euroopa tööstuses tsiviil-

ja kaitsetehnoloogia integreeritust ja vastastikust täiendavust. Selleks innustatakse projektide

tulemusi paremini ellu rakendama ning tehakse kindlaks meetmed, mis võimaldavad

tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist kaitsealastes

rakendustes ning kaitsealase teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist

tsiviilotstarbel.

3. LÄHTEOLUKORD: PRAEGUNE ÕIGUSRAAMISTIK

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 kohaselt on kõik ELi teadus- ja

tehnoloogiaarenduse meetmed sätestatud mitmeaastases raamprogrammis. Raamprogrammi

20 Vt komisjoni Innovatsioonihangetesse tehtavate investeeringute ja poliitikaraamistike võrdlusanalüüs kogu

Euroopas, märts 2023 (https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/benchmarking-innovation-procurement-

investments-and-policy-frameworks-across-europe).

8

„Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammis21 keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele,22

kuna kaitsealaseid teadusuuringuid viiakse läbi raamprogrammi „Euroopa horisont“ teise

eriprogrammi alusel, mis on eranditult pühendatud kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele

ning mille suhtes on Euroopa Kaitsefondi määruses23 sätestatud eraldi osalemisreeglid, eelarve,

rahastamiskõlblikkuse tingimused ja juhtimissüsteem.

Programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses viidatakse sellele, et koostoime Euroopa

Kaitsefondiga võib tuua kasu tsiviil- ja kaitsealastele teadusuuringutele, hoides ära tarbetut

dubleerimist. Samal ajal on Euroopa Kaitsefondi määruses sõnaselgelt öeldud, et „teatavatel

juhtudel võib oodata positiivset ülekanduvat mõju ka tsiviilsektoris“24 ning et „komisjon võtab

arvesse muid […] raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatavaid tegevusi, et vältida

asjatut dubleerimist ning tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune

täiendavus ja koostoime“25.

3.1. Tsiviilotstarbeline teadus- ja arendustegevus kahesuguse kasutuse võimalusega

tehnoloogia loomiseks

Kuigi raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel saab toetada üksnes sellist

teadus- ja arendustegevust, mis keskendub tsiviilrakendustele, võib sellistel rakendustel olla

näiteks digitehnoloogias, küberturvalisuses, energeetikas, liikuvuses, tervishoius,

materjaliteaduses, kosmoseuuringutes ja muudel sellistel aladel kahesuguse kasutuse

potentsiaal, mistõttu saaks neid kasutada ka kaitsevaldkonnas. Siiski piirdub projektide valik

selliste projektidega, millega küll arendatakse kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogiat,

kuid mis keskenduvad üksnes tsiviilrakendustele. Kui projekti ettepanek sisaldab

kaitserakendusi, ei tohiks seda raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi tingimuste

kohaselt rahastada26.

21 Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013) artikli 7 lõige 1. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092. 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/697 (millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092) põhjendus 35. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/697 (millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092) põhjendus 33. 26 Kaitserakendustele keskenduvate projektide rahastamist saab teha Euroopa Kaitsefondi raames ja vastavalt

Kaitsefondi määruse sätetele.

9

Seetõttu ei ole kaitsetööstuse sidusrühmadel võimalik saada ühegi tegevuse jaoks, millel on

kaitseotstarbelisi rakendusi, programmi „Euroopa horisont“ kaudu pakutavat kapitali ja

teenuseid (eelkõige kehtib see Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi

„Accelerator“ kohta) ning kaitseministeeriumid ega -asutused ei saa taotleda sellise tegevuse

jaoks programmi „Euroopa horisont“ raames antavat innovatsioonihangete rahastust. Kuigi

kaitsesektori sidusrühmi ei jäeta raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel

rahastuse andmisel automaatselt kõrvale, saab nende osalemist põhjendada üksnes juhul, kui

nende teadus- ja arendustegevuse projektid keskenduvad üksnes tsiviilrakendustele.

3.2. Kaitsealane teadus- ja arendustegevus kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia

loomiseks

Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojekte, millega luua kaitserakendusi,

rahastatakse Euroopa Kaitsefondist. Tehnoloogia arendamine, mille puhul keskendutakse

üksnes edasistele sõjaliste rakendustele, erineb tsiviilsektorile loodud tehnoloogiast, kuna

selles on esikohal sõjalised operatiivvajadused ja selle lõppkliendiks on kaitsesektor. Projekti

tulemuste suhtes kohaldatakse sageli ekspordikontrolli ja vajaduse korral salastatakse projekti

rakendamise ajal sellega seotud teave. Siiski on juba mitmeid näiteid rahastatud meetmetest,

mida saab edukalt kohaldada ka tsiviilsektoris ning mis võivad aidata tugevdada tsiviilsektori

teaduslikku ja tehnoloogilist baasi. Kuigi Euroopa Kaitsefondist toetatavad projektid

keskenduvad eranditult kaitsele, võivad neil olla ka asjakohased tsiviilrakendused (seega on

neil kahesuguse kasutuse mõõde).

Euroopa Kaitsefondist rahastatavad projektid ning raamprogrammi „Euroopa horisont“

eriprogrammi tsiviiljulgeoleku ja kosmoseuuringutega seotud projektid sisaldavad osaliselt

salastatud teavet ning osalevate üksuste suhtes kohaldatakse julgeolekupõhiseid

rahastamiskõlblikkuse tingimusi ja tehnoloogialekke vältimise nõudeid. Kahesuguse

kasutusega tehnoloogia ja selle rakendamise strateegiline ja tundlik olemus nõuab suurema

tähelepanu pööramist julgeolekunõuetele, sealhulgas projektide ja osalejate valimisel, samuti

võib olla vaja rakendada osalejate suhtes julgeolekukontrolli või salastada asjakohased

uurimistulemused. ELi rahastatavate projektide ja programmide ning rahvusvahelise koostöö

algatuste suhtes tuleks järjepidevuse huvides kohaldada kahesuguse kasutusega tehnoloogia

toetamisel samu julgeolekunõudeid.

10

3.3. Olemasolevate vahendite kohaldamisala läbivaatamine

Tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel27 tehti ettepanek

käivitada kahesuguse kasutusega tehnoloogia innovatsiooniinkubaator, mille kaudu

soodustada koostoimet, jälgida teadustöö tulemusi ning teha saadud teave võimalikult kiiresti

laiemalt kättesaadavaks, et oleks võimalik leida tehnoloogiale uusi rakendusvõimalusi,

sealhulgas muudes valdkondades kui algselt kavandatud.

Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Pathfinder“ alusel konsortsiumide poolt

välja töötatud rakenduste tehnoloogilise valmiduse tase on madal ja need on sageli rakendustest

sõltumatud. Rahastamisvahendist „Accelerator“ toetatakse investeeringutega valitud VKEsid,

mille toodangul on kõrgem tehnoloogilise valmiduse tase, et aidata neil leida vajaminevat raha

ja edukalt kasvada. Selline toetus koosneb toetuskomponendist ja omakapitali komponendist.

Omakapitali komponendi otsustab Euroopa Innovatsiooninõukogu fond pärast komisjoni

toetuse andmise otsust. Rahastamisvahendist „Accelerator“ on toetatud VKEsid ja idufirmasid,

kes toodavad paljulubavat innovaatilist tehnoloogiat, millel on kahesuguse kasutuse võimalus,

näiteks droonide, mehitamata sõidukite, küberturvalisuse ja tehisintellekti valdkonnas,

keskendudes üksnes tsiviilrakendustele. Alates 2023. aastast on Euroopa

Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Transition“ (mis pakub jätkutoetust teadusuuringute

tulemustest kommertsrakenduste väljatöötamiseks) avatud ettepanekutele, millega püütakse

arendada edasi kaitsealase teadus- ja arendustegevuse (st Euroopa Kaitsefondi toetuse alusel)

kaudu saavutatud tulemusi, tingimusel et need ettepanekud keskenduvad üksnes

tsiviilrakendustele. Kahesuguse kasutusega projektide portfelli suurust ja ELi rahastatud

kaitsealaste teadusuuringute võrserakendusi tsiviilvaldkonnas on praegu üsna vähe uuritud,

sest EL alustas kaitsealaste teadusuuringute rahastamist alles hiljuti.

Komisjon on analüüsinud ka võimalusi suurendada kahesuguse kasutusega tehnoloogia

toetamist ELi kaitseinnovatsiooni kava kaudu ja sellega seotud piiranguid. Kaitseinnovatsiooni

kava kuulutati välja 2022. aasta veebruari teatises „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa

tehnoloogia tegevuskava“28 ja käivitati 2022. aasta mais Euroopa Kaitsefondi osana. Sellega

antakse VKEdele, idufirmadele ja muudele kaitsetööstuse mittetraditsioonilistele osalejatele

paremad võimalused Euroopa Kaitsefondile ligi pääseda ja selle vahendeid kasutada.

27 COM(2021) 70, 22.2.2021. 28 COM(2022) 61, 15.2.2022.

11

Kaitseinnovatsiooni kava on nüüd täielikult toimiv ja aitab innovatsiooni stimuleerimisel

saadud tõendatud kogemuste najal kaasa komisjoni püüdlustele tsiviil- ja kaitsevaldkonna

osalejaid ja tehnoloogiat paremini omavahel ühendada. 2023. aastal oli kaitseinnovatsiooni

kava alusel kaitseinnovatsiooni toetamiseks korraldatud projektikonkursside kogusumma 224

miljonit eurot. Väga edukaks on osutunud pooketehnoloogia projektikonkursid ning komisjoni

talitused jätkavad koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga tsiviilprogrammide tulemuste

süstemaatilist jälgimist, et hinnata võimalust neid edaspidi kaitsevaldkonnas kasutusele võtta.

Eriti suurt huvi on täheldatud VKEdele ja murrangulisele tehnoloogiale pühendatud

mittetemaatiliste projektikonkursside puhul, kus taotluste arv on võrreldes 2022. aastaga enam

kui kahekordistunud. Suur huvi projektikonkursside vastu, milles saavad osaleda vaid VKEde

konsortsiumid ja lõhkuvale tehnoloogiale keskendunud VKEd, kinnitab, et Euroopa

Kaitsefond on väiksemate ettevõtjate ja kaitsesektori uute tulijate jaoks jätkuvalt väga

atraktiivne.

Tihedas koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga jätkab komisjon veel praeguse mitmeaastase

finantsraamistiku ajal kaitseinnovatsiooni rakkerühma raames ELi kaitseinnovatsiooni kava

laiendamist, keskendudes tsiviilinnovatsiooni kasutuselevõtule kaitsevaldkonnas. Sellega

seoses on komisjonil kavas rahastada alates 2024. aastast ELi kaitseinnovatsiooni kava

ärikiirendit, arendada kontaktide loomise teenuseid ja suurendada ärialast nõustamist kõigi

Euroopa Kaitsefondis osalevate VKEde jaoks; eelkõige selleks, et hõlbustada nende sisenemist

kaitseturule. Teisipidi oleks vaja uurida ka seda, kuidas hõlbustada juurdepääsu kaitsealase

teadus- ja arendustegevuse teel saadud tulemustele ning hoogustada investeeringuid

tsiviilotstarbelisse teadus- ja arendusalasesse jätkutegevusse.

Lisaks on komisjon rahastanud edukaid innovatsioonihangete projekte programmi „Euroopa

horisont“ ning selle varasemate programmide „Horisont 2020“ ja seitsmenda raamprogrammi

raames. Kommertskasutusele eelnevad hanked on vabastatud rahvusvahelistest

riigihankelepingutest ning neile võib lisada tingimusi, millega näha ette lahenduste

väljatöötamine ja tootmine Euroopas. Näiteks võib sellised hankeid piirata Euroopas asutatud

ja Euroopast kontrollitavate ettevõtetega või näha ette, et esimeste uuenduslike lahenduste

kasutuselevõtt kaitse- või tsiviiljulgeolekusektoris on lubatud vaid töövõtjatel, kes osalesid

esialgses kommertskasutusele eelnevas hankes.

Euroopa Kaitsefondi tegevust reguleerivad õigussätted sisaldavad võimalust toetada

kommertskasutusele eelnevaid hankeid, andes hankijatele toetust kaitsealaste teadus- ja

arendustegevuse teenuste ühiseks hankimiseks. Seni ei ole seda võimalust siiski kasutatud.

12

Euroopa Kaitsefondi kaudu ei ole võimalik minna kaugemale teadus- ja arendustegevuse

etapist, mistõttu keskendutakse selle puhul just teadus- ja arendustegevuse ühishangetele.

Sellegipoolest tuleks mõlema programmi puhul täiendavalt uurida kommertskasutusele

eelnevate teadus- ja arendustegevuse teenuste hangete võimalusi. Et kahesuguse kasutusega

tehnoloogia potentsiaali paremini ära kasutada, võiks komisjon välja selgitada, kuidas

üldisemalt hõlbustada kummagi programmi raames välja töötatud uuenduste sujuvat liikumist

tsiviil- ja kaitseturgudel innovaatilisi lahendusi pakkuvate hankijate kätte.

3.4. Koostoime muude ELi programmide ja poliitikavaldkondadega

Ka teistel ELi programmidel, isegi kui nende kaudu ei rahastata otseselt teadus- ja

arendustegevust, on tsiviil- ja kaitserakenduste juures oma osa, eelkõige tehnoloogia

kasutuselevõtu rahastamisel. Et teadmisi ja lahendusi, mis tulenevad selliste programmide

projektidest, millest otseselt rahastatakse teadus- ja arendustegevust, nagu „Euroopa horisont“

ja Euroopa Kaitsefond, saaks võtta kasutusele ja levitada muude ELi programmide eesmärkide

saavutamiseks, tuleb ühelt poolt programmi „Euroopa Horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi ning

teiselt poolt terve rea ELi programmide, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi,29 Euroopa

ühendamise rahastu, programmi „Digitaalne Euroopa“, programmi „InvestEU“,

Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ja kosmoseprogrammi vahel

arendada koostoimet. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi abil peaks ühtlasi

suurendatama ELi vahendeid, mis eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika projektide

kaasrahastamiseks, et toetada elutähtsa tehnoloogia arendamist ja tootmist, kuna suurt osa

sellisest tehnoloogiast saab kasutada kahesugusel viisil. Muude ELi rahastamisprogrammide ja

-vahendite õiguslike aluste analüüs näitab, et need ei ole ette nähtud kahesuguse kasutusega

tehnoloogia kasutuselevõtu otseseks toetamiseks.

4. VÕIMALIKUD POLIITIKAVARIANDID

Lähtudes komisjoni ja kõrge esindaja viimaste aastate kaitsealastest algatustest, eriti neist, mis

on tehtud pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina vastu agressioonisõda, ja laiendades neid,

kinnitatakse käesolevas valges raamatus jätkuvat vajadust asjakohasema toetuse järele, et

edendada ELis teadus- ja arendustegevust tipptasemel kaitsevõime loomiseks vajaliku

kahesuguse kasutusega tehnoloogia vallas. Kaitsesektori rahastamise kaudu välja töötatud uue

29 Kui projekti eesmärk on täielikult või valdavas osas aidata kaasa ebavõrdsuse vähendamisele ja ELi sotsiaalsele

ühtekuuluvusele, hõlmab seda ELi lepingu artikkel 174, sealhulgas juhul, kui projekt hõlmab julgeoleku- või

kaitsetegevuse huvides tehtavaid investeeringuid.

13

tehnoloogia integreerimine tsiviilsektorisse on siiski endiselt piiratud ja sellise tehnoloogia

potentsiaal suures osas kasutamata. ELi institutsioonid peavad pidevalt uurima võimalusi

teadus- ja arendustegevuse ja sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogia arendamise

toetamisel vastastikust täiendavust tugevdada, võttes samal ajal arvesse tsiviil- ja sõjalise

valdkonna põhimõttelisi erinevusi.

Ka geopoliitiline kontekst on näidanud, et ELi kerksuse tagamiseks peavad kaitsevõimega

kaasnema tugevad tsiviiljulgeoleku meetmed, millega muu hulgas kaitsta elutähtsat

tsiviiltaristut, hoida ära piiridega seotud julgeolekuohte, taastada kriisi ajal olulised teenused

ning leevendada desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete järel sotsiaalsete rahutuste

ohtu. Sellest nähtub, et ELi kerksuse suurendamine on esmatähtis nii kaitse kui ka

sisejulgeoleku vajaduste seisukohast.

Nende probleemide lahendamiseks on komisjon koostanud kolm võimalikku poliitikavarianti,

mis on esitatud allpool. Poliitikavariandis 1 kirjeldatakse, mida on võimalik praeguses

raamistikus veel teha, kui rakendada meetmeid ilma kehtivat õiguslikku alust muutmata.

Poliitikavariandid 2 ja 3 nõuavad edaspidi uute õiguslike aluste kehtestamist.

Poliitikavariantide 2 ja 3 puhul on vaja teha parema õigusloome põhimõtete kohane täiendav

analüüs (nt teha mõjuhinnang, konsulteerida sidusrühmadega jne), et uurida nende mõju ja

lisaväärtust, sealhulgas järgmistes küsimustes: vastastikune täiendavus riiklike prioriteetidega;

võimalike uute toetusesaajate ligimeelitamine; hindamis- ja rahastamiskõlblikkuse

kriteeriumid ja protsessid; osalemisreeglid; programmide avatus kolmandatele riikidele,

sealhulgas eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidele; volituste

delegeerimine rakendusametitele (või delegeerimata jätmine) ning selleks vajaminevad

töötajad ja nende profiilid.

Rahastamiskõlblikkuse eritingimusi kohaldataks üksnes kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga

seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Nende suhtes kohaldataks laialdasemalt

teadusjulgeolekualaseid kaitsemeetmeid, samas kui ülejäänud programm jääks suures osas

avatuks. Seetõttu võib täpsemini piiritletud julgeolekualaseid piiranguid kehtestada üksnes

mingi kindla kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse puhul.

Kõik poliitikavariandid tuleks kavandada nii, et järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammis täiendaksid tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusele suunatud

eriprogrammid teineteist, kuid samas tuleks võtta arvesse ka Euroopa majandusjulgeoleku

strateegias rõhutatud vajadust suurendada ELi juhtpositsiooni ja konkurentsivõime tagamiseks

14

investeeringuid strateegilise kujunemisjärgus tehnoloogia alasesse teadus- ja

arendustegevusse. Kõikide poliitikavariantide puhul peab olema tagatud vastavus Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravate meetmete30 tingimustele ja

nendega seotud menetlustele, samuti muudele kujunemisjärgus tehnoloogiat käsitlevatele

regulatiivsetele nõuetele ja rahvusvahelistele kohustustele.

4.1. Poliitikavariant 1. Tegevuse jätkamine kehtiva raamistiku alusel

See poliitikavariant tugineks praegusele lähenemisviisile, mida on seni ellu viidud kehtiva

mitmeaastase finantsraamistiku alusel, kuid nõuaks sellesse paranduste tegemist. Samuti tuleks

hoogustada juba rakendatud meetmeid, millega ei ole veel mõju saavutatud. See on ainus

poliitikavariant, mida saab olemasolevate vahendite piires katsetada juba praeguste ELi

rahastamisprogrammide raames.

Selle alusel tehtavad algatused tugineksid asjakohastele meetmetele ja tegevustele, millega on

juba alustatud, nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Transition“, Euroopa

Kaitsefondi alla kuuluva ELi kaitseinnovatsiooni kava eri töösuunad, näiteks pooketehnoloogia

projektikonkursid, võimalus toetada programmi „InvestEU“ raames kahesuguse kasutusega

tehnoloogiat tootvaid ettevõtteid ning elutähtsat tehnoloogiat rakendavate meetmete tulemuste

suhtes kehtestatud täiendava kasutamise kohustus, nagu see oli programmi „Euroopa horisont“

COVID-19-ga seotud projektikonkursside puhul. See poliitikavariant näeks ette

kaitseuuringute käigus saadud tulemuste kasutamise tsiviilrakendustes, näiteks

võrsetehnoloogia projektikonkursside kaudu.

Kahesuguse kasutusega tehnoloogiasse tehtavaid investeeringuid aitaks edendada see, kui

komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp, sealhulgas Euroopa Investeerimispank ja

Euroopa Investeerimisfond, lepiksid kokku kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia

ühises määratluses. Eelkõige peaks see puudutama investeeringuid sõjaväelise liikuvuse,

rohepöörde, elutähtsa taristu, sealhulgas elutähtsa kommunikatsioonitaristu, kujunemisjärgus

ja lõhkuva tehnoloogia ja kaitseinnovatsiooni ning kosmosetehnoloogia valdkonnas. Sellise

kokkuleppe saavutamine eeldaks seda, et Euroopa Investeerimispank vaatab läbi oma

kaitsealastest investeeringutest hoidumise poliitika, mis pärsib grupi ühisinvesteeringute

potentsiaali. Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp peaksid jätkama korrapärast

30 Eelkõige peab komisjon tagama kõigi poliitikavariantide vastavuse Euroopa Liidu piiravatele meetmetele

kolmandatele isikutele rahastuse andmisel. Sellistes olukordades peab komisjon alati otsima lahendusi, mis ei riku

Euroopa Liidu piiravaid meetmeid.

15

teabevahetust, et arutada võimalusi, mida pakuvad uued ELi algatused võtta ühiselt

kokkulepitud ulatuses ühismeetmeid.

Meetmeid tuleks rakendada praeguste programmide õigusnormide raames, muutes vajaduse

korral rakenduspõhimõtteid, ilma et see koormaks põhjendamatult komisjoni/rakendusameteid

või taotlejaid/toetusesaajaid. Selliste põhimõtete seas, mida saaks rakendada kehtivate

õigusnormide alusel ja mida võiks kasutada ka täiendavate valikuvõimaluste loomiseks, on

muu hulgas järgmised.

➢ Nii tsiviil- kui ka kaitsealase teadus- ja arendustegevuse projekte ja nende tulemusi

tuleks kohandada nii, et neid saaks kasutada kahesuguse kasutusega rakenduste puhul,

lähtudes tulemuste otsimisel ELi andmebaasides olemasolevast teabest ning jälgides

käimasolevaid teadus- ja arendustegevuse projekte.

➢ Tuleks jätkata koostoimevõimaluste otsimist, edendades tsiviil- ja kaitsevaldkonna

teadus- ja arendustegevuse varase etapi teabevahetust ning vastavate tööprogrammide

(ja nende osade) paremat koordineerimist, sealhulgas tuleks kõikide programmide

puhul otsida võimalusi toetada teadus- ja arendustegevuses kommertskasutusele

eelnevaid hankeid, parandada juurdepääsu projektitulemustele ja projektiaruandlusele

ning ergutada teemapõhist teabevahetust tsiviil- ja kaitsekogukonna vahel.

➢ Kaalumist väärib võimalus kehtestada komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovituse

alusel algatatud kollektiivse riskihindamise põhjal asjakohaste tööprogrammide osade

ning projektikonkursside suhtes, mis puudutavad nimetatud soovituses kindlaks

määratud elutähtsa tehnoloogia kasutusvaldkondi, täiendav kohustus kasutada teadus-

ja arendustegevuse tulemusi ELis (programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse

2021/695 artikli 39 alusel).

➢ Programmi „Euroopa horisont“ eriprogrammide alusel koostatud tööprogrammides

kasutatava teemade märgistamise eeskujul võiks kasutusele võtta kahesuguse

kasutusega kaupade märgistamise mehhanismi (nt projektikonkurssi või projekti

tasandi märgisega), millega anda teada tehnoloogia kahesuguse kasutuse võimalusest,

ning pooke- ja võrsehangetest.

➢ Toetusesaajatele, kes tegelevad kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga, tuleks pakkuda

vajaduse korral täiendavaid suunised ja toetust. Et ametiasutused ja

teadusorganisatsioonid võtaksid nõuetekohaselt arvesse riske, tuleb võtta aluseks

16

kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadusuuringuid käsitlevad ELi suunised31

ning teadusuuringute turvalisuse suurendamist käsitlev nõukogu soovituse ettepanek.

Poliitikavariant 1 on teostatav kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Et tsiviil- ja

kaitsevaldkonna koostoime ja vastastikune täiendavus oleks süsteemne, tuleks siiski

ühtlustatud lähenemisviisi koos kokkulepitud mehhanismidega edasi arendada. Samuti oleks

vaja tsiviil- ja sõjalise tehnoloogia arengu edendamiseks parandada koordineerimist

programmitöö etapis ning teha teatavas ja asjakohases ulatuses tehnoloogia tegevuskavad

vastastikku kättesaadavaks.

4.2. Poliitikavariant 2. Lõpetada programmi „Euroopa Horisont“ jätkuprogrammi valitud

osade puhul keskendumine eranditult tsiviilvaldkonna rakendustele.

Selle poliitikavariandi elluviimine tähendaks tulevase mitmeaastase teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi valitud osade sisulist ja rakenduslikku muutmist.

Selleks tuleks näiteks programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogrammi valitud osade puhul, kus

kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia on kõige olulisem, asendada väljend

„keskendub eranditult“ väljendiga „keskendub“. Kõik ülejäänud programmi osad keskenduks

jätkuvalt „eranditult“ tsiviilrakendustele. Sel viisil saaks säilitada programmi „Euroopa

horisont“ jätkuprogrammi raames selle peamised poliitilised tunnusjooned, nagu

raamprogrammide pikaajaline avatus kolmandatele riikidele vastastikust huvi pakkuvates

valdkondades, võimaldades samas rakendada piiranguid programmi valitud osades, mis on

seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga.

Selle poliitikavariandi puhul saaks toetada strateegilist kujunemisjärgus tehnoloogiat sõltumata

sellest, mis valdkonnas programmi valitud osi rakendatakse, nii et ei oleks vaja lükata kõrvale

tipptasemel projekte, mis ei ole ette nähtud üksnes tsiviilrakendusteks.

Mis puudutab vahetegemist Euroopa Kaitsefondi jätkuprogrammi raames võetavate tulevaste

kaitseinnovatsiooni meetmetega, siis võimaldaks see poliitikavariant kavandada

pooketehnoloogia projektikonkursse, mis hõlmavad kaitsealaste projektide tulemusi, otse

programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogrammi raames, samas kui Euroopa Kaitsefondi

jätkuprogramm pakuks jätkurahastust tsiviilprojektide kõige paljutõotavamate tulemuste

edasiarendamiseks kaitsevaldkonna vajaduste jaoks. See poliitikavariant meelitaks tõenäoliselt

31 EUR-Lex – 32021H1700 – ET – EUR-Lex (europa.eu)

17

tööstuslikke sidusrühmi rohkem teadus- ja arendustegevuse projektides osalema, mis aitaks

kaasa tsiviil- ja kaitsetööstuse vastastikusele täiendavusele.

Teisest küljest võib tsiviilvaldkonnas tegutsevatel sidusrühmadel olla tõrkeid osaleda

programmi valitud osa raames korraldataval projektikonkursil, kui selles ei keskenduta üksnes

tsiviilrakendustele.

Vastavalt valitud valdkonnale oleks vaja hinnata sellise lähenemisviisi võimalikku mõju

muudele programmidele. Lisaks tuleb komisjoni ettepanekute ettevalmistamisel hinnata

teistest ELi programmidest saadud kogemuste põhjal teatavaid parameetreid, eelkõige seoses

julgeolekualaste piirangutega. Sellised parameetrid peaksid hõlmama järgmist:

➢ programmide rakendusprioriteetide planeerimine ja programmitöö, tuginedes

programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi juhtimispõhimõtetest

tulenevatele usaldusväärsetele mehhanismidele;

➢ kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogiavaldkondade kindlaksmääramine;

➢ eelarve jaotamise eelisjärjekord projektikonkursside ja teemade kaupa;

➢ liikmesriikide valitsuste koostööpartnerite kategooriad, sealhulgas riikide

ministeeriumid ja muud asutused;

➢ vastastikune täiendavus liikmesriikide prioriteetidega, mida saaks ELi meetmete

tulemuste edasiarendamiseks täiendada;

➢ võimalike (uute) toetusesaajate ring lähtuvalt nende suutlikkusest teha eri liiki

teadusuuringuid;

➢ taotlejate esitatud ja toetusesaajate loodud tundliku ja salastatud teabe käitlemine;

➢ toetuste hindamine ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning protsessid,

eetikanõuded ja julgeolekukontroll;

➢ väliskontroll rahastamiskõlblike üksuste üle ja intellektuaalomandi õiguste haldamine;

➢ rahastamiskõlblikkus ja kulukategooriad ning nende hüvitamine;

➢ konsortsiumide struktuurid, mille puhul on määratud kindlaks osalejate ja

koordinaatorite kodakondsus, osalejate liigid ja nende suhteid reguleerivate

kokkulepete vorm;

➢ osalejate õigused, sealhulgas intellektuaalomandi kaitse, avatud teadus ja akadeemiline

vabadus;

➢ hankelepingute sõlmimise kord ning rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumite

eritingimused;

➢ juhtimisviisid;

18

➢ kaitsemeetmed tundliku tehnoloogia probleemsetesse sihtkohtadesse lekkimise

vältimiseks;

➢ rakendusviis ja programmidest tulenevate ülesannetega seotud volituste delegeerimine

rakendusametitele (või delegeerimata jätmine) ning otsused selleks vajaminevate

töötajate ja nende profiilide kohta.

Poliitikavariant 2 ja poliitikavariant 3 on vastastikku välistavad.

4.3. Poliitikavariant 3. Luua kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja

arendustegevuse jaoks spetsiaalne instrument

See poliitikavariant võib realiseeruda mitmesugustes vormides.

➢ Näiteks võib luua kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadusuuringute jaoks

omaette instrumendi, millel on oma eelarve, osalemise ja tulemuste levitamise nõuded,

komiteemenetluse/juhtimise sätted, hindamis- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid,

konsortsiumide struktuuri reeglid jne.

➢ Võib suurendada toetust kahesuguse kasutusega tehnoloogia kasutuselevõtuks ELi

turul spetsiaalse mehhanismi või struktuuri kaudu (mis luuakse rakendusameti juurde

või spetsiaalse ühisettevõttena) või ELi hankevajadustega (nt IRIS2) seotud ja ELis

asutatud lõppkasutajate korraldatavate riigihangete kaudu või hangete toetusvahendite

kasutamise kaudu (nt tolli- ja piirivalveseadmete puhul). Olenevalt sellest, kas

omanik/lõppkasutaja (esmakordne turuleviija) on ELi asutus, riiklik valitsusasutus või

äriasutus, võib ette näha mitu erinevat allvarianti. Meetmete puhul, mille lõppkasutaja

esindab riigiasutusi, tuleb arvesse võtta ELi lisaväärtust (nt ühishangete hõlbustamine).

➢ Võib kavandada kahesuguse kasutusega tehnoloogia juhtprojekte,32 mis toetavad

elutähtsa tehnoloogia arendamist, tuginevad koostoimele teiste ELi

poliitikavaldkondade ja instrumentidega ning mida rakendatakse võimaluse korral

kooskõlas Euroopa Investeerimispanga kahesuguse kasutusega tehnoloogia

programmiga. Sellised projektid tugineksid komisjonis või koostöös liikmesriikidega

tehtud ettevalmistava töö tulemustele ning EL oleks nende puhul kaitse- ja

tsiviilvaldkonna avalikku huvi pakkuvate teenuste juhtiv klient. Näiteks võib tuua ELi

kosmosesüsteemide tulevaste põlvkondade tehnoloogia (kaitse-, julgeoleku- ja

32 Need projektid võivad tugineda ka elutähtsale tehnoloogiale ja neid võib kavandada koos Euroopa

Investeerimispangaga vastavalt komisjoni teatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs“ esitatud

seisukohale: „strateegiliste projektide ning olulisemate tehnoloogiate ja tööstussuutlikkuse toetamiseks töötab

komisjon välja uusi meetmeid, nagu ELi vahenditel ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudel põhinevate

projektikonkursside omavaheline koordineerimine“.

19

keskkonnapoliitika raames), ELi autonoomsed sõidukid (kaitse- ja piirikontrolli ning

mere- ja elutähtsa taristu edendamise poliitika raames) ja muud üleeuroopalist huvi

pakkuvad projektid. Kuna lõppkasutajate vajadused võivad operatiivnõuetest johtuvalt

üksteisest erineda, on ülimalt oluline kaasata asjaomaseid sidusrühmi kohe algusest

peale.

See poliitikavariant suurendaks märkimisväärselt kahesuguse kasutusega teadus- ja

arendustegevuse nähtavust, kuid võib juba niigi ülekoormatud teadus- ja arendustegevuse

toetamise raamistikku veelgi keerukamaks muuta. Võrreldes poliitikavariandiga 2 oleks

eelarve jaotus kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse ning

üksnes tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevuse vahel läbipaistvam ja selgem, sest selle

saaks sätestada õigusaktis, millega luuakse programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogramm.

Samas tooks see kaasa jäikuse vahendite eraldamises programmiperioodi jooksul. Lisaks tekiks

dubleerimise oht, mis mõjutaks prioriteetide planeerimist ja programmitööd kahesuguse

kasutusega teadus- ja arendustegevuse ning üksnes tsiviilotstarbelise teadus- ja

arendustegevuse vahel, samuti seoses nende meetmetega, mida võetakse üksnes kaitseotstarbel

Euroopa Kaitsefondi jätkuprogrammi raames. Tõenäoliselt on ka väga vähe olukordi, kus

tehnoloogia projektijärgne kahesuguse kasutuse võimalus ei mõjutaks lõpptoote turuletoomist

tsiviil- või kaitsesektoris, millel on tavaliselt üsna erinevad nõuded (vt punkt 2). Kokkuvõttes

on tõenäoline, et see poliitikavariant muudaks praeguse süsteemi veelgi keerukamaks. Seda nii

taotlejate jaoks, kes peaksid esitama veel ühe taotluse mõne muu mehhanismi/programmi

kohta, millel on teistest erinevad nõuded, kui ka komisjoni jaoks, kes peaks hakkama

koordineerima kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse ning

muid teadus- ja arendustegevuse projektikonkursse, millel on erinevad komiteemenetluse ja

juhtimise põhimõtted.

Poliitikavariant 3 ja poliitikavariant 2 on vastastikku välistavad.

5. KOKKUVÕTE

Kahesuguse kasutusega tehnoloogiat hõlmava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikum

toetamine ELi tasandil looks uusi võimalusi, kuid tekitaks ka uusi kitsaskohti. Tsiviil- ja

kaitsealase koostoime optimeerimine võib tuua kasu Euroopa tööstusele ning kiirendada

teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu majanduses. Samal ajal on

kahesuguse kasutusega tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse potentsiaali raske

ennustada, isegi kui see on ette nähtud üksnes tsiviil- või kaitseotstarbelisteks rakendusteks.

20

Jõupingutusi tsiviil- ja kaitsesektori vastastikuse täiendavuse edendamiseks tuleks teha nii, et

peetakse silmas nende sektorite eripära.

Euroopa majandusjulgeoleku strateegia esimene prioriteet edendada omaenda

konkurentsivõimet nõuab, et EL säilitaks konkurentsieelise rohe- ja digipöörde seisukohast

olulise elutähtsa ja kujunemisjärgus tehnoloogia vallas, sealhulgas kasutades nii tsiviil- kui ka

kaitsevaldkonnas paremini ära ELi rahastatud teadus- ja arendustegevuse projektide tulemusi,

kuid samal ajal tuleb pöörata tähelepanu ka majandusjulgeoleku strateegia teistele

prioriteetidele: tugevdada tuleb nii kaitset ähvardavate ohtude eest kui ka partnerlussuhteid.

Käesoleva valge raamatuga algatab komisjon koos avaliku sektori asutuste,

kodanikuühiskonna ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondadega ulatusliku

konsultatsiooni kahesuguse kasutusega tehnoloogia strateegilise toetamise poliitikavariantide

üle. Valges raamatus antakse ülevaade praegusest õigusraamistikust, mida iseloomustab

vastastikku välistav keskendumine kas tsiviil- või kaitserakendustele, samuti „kahesuguse

kasutuse“ ühiselt kokkulepitud määratluse puudumine, ning tuuakse välja praegustes ja

tulevastes ELi rahastamisprogrammides ette nähtud võimalused ning põhiparameetrid, mis

vajavad täiendavat analüüsi. Konsultatsioon võimaldab igakülgset dialoogi kõigi asjaomaste

osapooltega ja laob aluse komisjoni edasistele sammudele.

Komisjon kutsub üles esitama avalikul konsultatsioonil käesolevas dokumendis esitatud

poliitikavariantide kohta oma märkusi. Konsultatsioon on kättesaadav aadressil:

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say_en. Konsultatsioon on

märkuste esitamiseks avatud kuni 30. aprillini 2024. Tavapäraselt avaldab komisjon avaliku

konsultatsiooni tulemusel saadud tagasiside. Samas on võimalik esitada taotlus, et tagasiside

jääks osaliselt või täielikult konfidentsiaalseks. Sellisel juhul tuleb edastatava dokumendi

esimesele leheküljele teha selge märge avaldamiskeelu kohta ja saata komisjonile tagasiside

mittekonfidentsiaalne versioon, mille ta võib avaldada.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Haridus- ja Teadusministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/24-00242

Resolutsiooni teema: Kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja arendustegevus

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta, COM(2024) 27.

EISi toimiku nr: 24-0043

Tähtaeg: 15.04.2024

Adressaat: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 01.04.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.04.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (17.04.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 15.04.2024.

Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 12.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201      

09.02.2024

VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta, COM(2024) 27

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 01.04.2024

KOKi esitamise tähtpäev 17.04.2024

VV esitamise tähtpäev 25.04.2024

Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium;

Kaasvastutajad: Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Sisukokkuvõte

Eesmärk on käivitada avalik konsultatsioon uurimaks välja, kas praegused ELi rahastusprogrammid kahesuguse kasutusega (nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on endiselt asjakohased, arvestades praegusi geopoliitilisi ohtusid. Püütakse leida vastust küsimusele, kuidas parandada Euroopa tööstuses tsiviil- ja kaitsetehnoloogia integreeritust ja vastastikust täiendavust ning võimaldada tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist kaitsealastes rakendustes ja ka vastupidi.

ELi teadus- ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastases raamprogrammis on tsiviilrakenduste ja kaitsealaste teadusuuringute toetamiseks eraldi eriprogrammid ning neile kehtivad erinevad osalemisreeglid, eelarve, rahastamiskõlblikkuse tingimused ja juhtimissüsteem, samas on seatud ka eesmärgiks vastastikune täiendavus, koostoime ja dubleerimise vältimine.

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel saab toetada üksnes tsiviilrakendustele keskenduvaid teadus- ja

arendustegevusprojekte, isegi kui neil oleks kasutuse potentsiaal ka kaitsevaldkonnas.

Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojekte, millega luua kaitserakendusi, rahastatakse Euroopa Kaitsefondist, mille raames kohaldatakse projekti tulemuste suhtes sageli ekspordikontrolli ja vajaduse korral salastatakse projekti rakendamise ajal sellega seotud teave. Samal ajal võib nendel projektidel olla ka asjakohaseid tsiviilrakendusi, kuid nende kahesugusest kasutamisvõimalusest tulenev strateegiline ja tundlik olemus nõuab suurema tähelepanu pööramist julgeolekunõuetele, mistõttu ELi rahastatavate algatuste suhtes tuleks järjepidevuse huvides kohaldada samu julgeolekunõudeid.

Konsultatsioonis pakutakse välja kolm poliitikavalikut:

1. Tegevuse jätkamine kehtiva raamistiku alusel.

2. Lõpetada programmi „Euroopa Horisont“ jätkuprogrammi valitud osade puhul keskendumine eranditult tsiviilvaldkonna rakendustele.

3. Luua kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse jaoks spetsiaalne instrument.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei

Kaasamine

Kaasata kõik asjassepuutuvad sidusrühmad ja partnerid.

2