Uurimistöö lähteülesanne kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine








Kliimaministeerium
Kliima osakond
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie: 22.03.2024

Sama:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122


Uurimistöö lähteülesanne kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine


Eesti Turbaliidule, kui turbatootmise, baassubstraatide ja substraatide tootmisega tegelevate ettevõtete esindusorganisatsioonile on kolmandate isikute kaudu teatavaks saanud Kliimaministeeriumi kava tellida meie valdkonna väidetava kliimamõju vähendamise lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Märgime mõju hindamise analüüsi kavatsuse kui niisuguse, sellega seotud töökorralduse ja lähteülesande kohta järgmist.

Mõjuhindamise kava on koostatud huvitatud osapooltega, ehk sektori esindajate või esindusorganisatsiooniga läbi arutamata. Kava ei ole eelnevalt tutvustatud ka majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile, kelle haldusalasse kuulub Eesti majanduse edendamine ja tööstuspoliitika kujundamine. Protsessi ei ole kaasatud ka ühtegi teist ettevõtlusorganisatsiooni.

Seega ei ole ilmselt imekspandav, et lisameetmete kava, mis ei ole ka kliimaseaduse väljatöötamise raames toimunud töörühmade arutelude tulemus, ei sisalda ühtegi tegevust, mida ministeerium ise valdkonna kliimaaruandluse arendamiseks või majanduse toetamiseks planeerib. See, et ministeeriumil puudub plaan ja soov märgalade kategooria aruandlust arendada leidis kinnitust ka 19. märtsil toimunud 2024/2025. aasta kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete prognooside koostamise avakoosolekul, kus märgalade kategoorias ei nimetatud ühtegi kavandatavat meedet, kui enamikus valdkondades oli neid mitmeid.

See langeb hästi kokku ministeeriumi senise tegevusetusega aiandusturba valdkonna kliimaaruandluse täpsustamisse panustamisel. Meenutame, et Eesti Turbaliit juhtis aiandusturvast puudutava kliimaaruandluse tõele mittevastavusele, mis on tänaseks laialdaselt kinnitust leidnud fakt, esmakordselt tähelepanu juba 03.02.2021. a toimunud Turbaümarlaua koosolekul ja sellele järgnevalt sisuliselt kõikidel koosolekutel, mis formaadist sõltumata kuni praeguseni on antud teemaga seoses toimunud. Kahtlemata oleme tänulikud, et olete meie esitatud andmetega 2022. a aruandes arvestanud, kuid tõsi on ka see, et vastava paranduse sisseviimiseks ei astunud ministeerium ise ühtegi sammu. Selle asemel, et meie väiteid kontrollida (uuringute maksumus jäi alla 10 tuh €) ja aruandlusest ilmne viga kõrvaldada, teete suuri pingutusi, et kehtestada sektorile majandustegevuse piiranguid, mille jõustamise mõju on kliimaaruandlusele sama, kuid mis tähendab rahvamajandusele igal aastal kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat saamata jäänud tulu.

Veelgi enam, lisameetmete sellisel sõnastamisel eirate riigile Euroopa Liidu LULUCF määrusest tulenevat kohustust, viia valdkondlikud kasvuhoonegaaside arvestused Tier 2 ja Tier 3 tasemele. Varasemast on teada, et praegu kasutatav süsteem eksib üles poole, ehk näitab emissioone suuremana kui nad tegelikult on ning omistab tänastele tootjatele heiteid, mis nende tegevusega seotud ei ole. Näiteks aruandes aastast aastasse korduv lause, et „turbatootmisalad moodustavad 25 510 hektarit“ täpsustamata, et isegi kehtivate mäeeraldiste kogupindala ei ole nii suur, rääkimata sellest, et aktiivses kasutuses on tegelikult u 13 000 ha tootmisalasid. Hõlmates ka ajaloolisi tootmisalasid ei ole nimetatud pindala vale, kuid sellelt lähtuva emissiooni omistamine tänasele turbasektorile on. Seda enam, et sektori piiramine sellist emissiooni ei vähenda.

Meenutame, et lisaks eelnevale pole astunud ka ühtegi tõsiselt võetavat sammu metoodika täpsustamiseks ulatuses, milleks olemasolev reeglistik võimaluse annab. Väited nagu selleks on vajalik teiste riikide nõusolek, või see ei ole teostatav on lihtsalt vale, mida kinnitab Rootsi praktika. Veelgi enam, hinnates kokku enam kui 25 aastast, etappidesse jaotatud perioodi, kuid jättes kõrvale kohustused, mida riik paratamatult peab täitma ja mille mõju aruandlusele on teada, asjaolu, et instant oxidation printsiip kui niisugune, ei kirjelda tegelikke heiteid ning jättes arvestamata sektori juba alustatud ja kavandatud uuringud, millest oleme teid korduvalt informeerinud, on selge, et isegi meie ettepanekute osaline lähteülesandesse sissetoomine ei muuda asjaolu, et analüüs ei saa jõuda oma põhiosas arvestavate tulemusteni, kuna olulist osa informatsioonist on eiratud.

Eelnevat arvestades:
• Lähteülesandes käsitleda läbivalt 2036. aastat ainukese võimaliku tähtajana praeguse loastamise süsteemi muutmise või lõpetamise võimaliku ajana ning sedagi juhul, kui selleks ajaks on selge, et kliimaneutraalsuse eesmärk ei ole teisiti saavutatav. Mistahes teistsugune tähtaeg muudab kehtetuks kõik teised meie 14.02.2024. a kirjas toodud ettepanekud ning seetõttu ka nende analüüsi.
• Liit ei ole vastu, et analüüsida CO2 maksu võimalikku mõju, kuid üksnes rakendatuna väärindamata turba ekspordile alates 2030. aastast tingimusel, et sellega tulevad kaasa ka teised turvast tootvad riigid ning ettevõttele on antud investeerimiskindlus. Kordame, selle peamiseks eelduseks on loastamissüsteemi säilitamine 2036. aastani.
• Juhul, kui punktis 2.1 mainitud aiandusturba kaevandamise ja kasutamisega seotud heidete järkjärgulise vähendamise eesmärkide 20%, 30% ja 50% all peate silmas vastavalt 2030, 2040 ja 2050 aastat, siis palun nii ka kirjutada. Lisaks juhime tähelepanu, et LULUCF sektori heitearvutusemetoodika eripärast lähtuvalt tekib protsentarvutus ujuva baasväärtuse suhtes, mis matemaatiliselt ei ole võimalik. Seetõttu teeme ettepaneku võtta kõigi arvutuste baasaastaks 2021. a vastavalt 2023. a aruandele, kui viimane aruanne, mis eelnes kliimaseaduse väljatöötamisele.
• Lähteülesandes tuleb selgemalt välja tuua meetmete võimalik mõju toidujulgeolekule ja mitte üksnes Eestis või Euroopa Liidus, vaid maailmas. Tuletame meelde, et Eesti toodang moodustab u 10% kogu maailma toodangust.
• Maavara kaevandamise lubades fikseeritud kasutamise suund ei ole seda päriselt dikteeriv. Ajalooliselt on enamikes turba kaevandamise lubades kaevandatava turba üheks kasutussuunaks märgitud ka kütteturvas, kuid tegelikult seda selleks ei kasutata. Sageli turbatootja isegi ei tea, milleks ostja turvast tarvitab. Seetõttu, kui riik soovib veelgi piirata või mingist ajast alates lõpetada kütteturba kasutamise, siis on vaja seda reguleerida tarbimise, mitte tootmise kaudu. Hästilagunenud turvast, mida kütteks tarvitatakse, tarvitatakse ka aianduses aktiivselt. Kütteturba ära keelamisel peate arvestama, et sellisel juhul ei ole puiduhakkel ühtegi hinnakonkurentsi pakkuvat kütust, samuti strateegilist varustuskindlust tagavat kütust, kui puiduhakke tarned on häiritud.
• Olete korduvalt lubanud läheülesandesse lisada tingimuse, et uuringu tegija peab suhtlema sektoriga, seda ei ole sinna seni lisatud. Lisaks soovime, et sektori esindaja oleks kutsutud lähteülesande punktis 6.1 nimetatud avakoosolekule ja edasistele töökoosolekutele.
• Uuringu tulemuste tutvustamise ja koostöö tegemise vaates kliimaseaduse töörühmadega on lähteülesandes üksjagu segadust. Esiteks on lähteülesande eri kohtades nimetatud erinevaid töörühmi. Teiseks, juba töö tellimise ajaks on töörühmad oma töö teinud ja rohkem ei kogune.

Selgituseks lisame, et meie 14.02.2024. a tehtud pöördumise ettepanek, lõpetada uute turba kaevandamislubade andmine 2036. a juhul, kui kliimaeesmärgid ei ole teisiti saavutatavad, lähtub mitmest hoolikalt kaalutletud asjaoludest. Nimelt eeldusest, et 2036. a peaks olema oluliselt selgem, kas ja milliste arvestusmetoodikate alusel kavatseb Euroopa Liit 2050. a kliimaneutraalsuse saavutada. Teadupärast on põllumeeste protestide tõttu Euroopa Komisjon juba tegemas mööndusi 2030. a eesmärkide osas. Varasemast on ka teada, et kliimaaruandluse metoodikaid ja rakenduspõhimõtteid muudetakse. 2036. a on ka selge, kas toimub LULUCF ja põllumajandussektorite ühendamine ja milline saab olema ühine eesmärk. 2036. a peavad olema viidud lõpuni kõik praegu kavandatud teadusuuringud ning peaks olema selge sektori tegelik kasvuhoonegaaside heide ning sellega seoses hinnatud ja osaliselt ka juurutatud sektori enda võimalused selle ärahoidmiseks, vähendamiseks või kompenseerimiseks. Selleks ajaks peaks olema juurutatud ja kahe tsükli jooksul ka rakendatud uued mulla orgaanilise süsiniku varu arvestuse ja raporteerimise reeglid, mis aiandusturba kasvuhoonegaaside tegeliku heite osas suurt tähtsust omavad.

Soovitame veelkord tutvuda meie 14.02.2024. a pöördumisele lisatud infomaterjalidega. Praegusel kujul meile teatavaks saanud turbasektori täiendavate kliimameetmete makro- ja sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi lähteülesanne näitab, et sektori tähtsust ja võimalusi kliimaeesmärki panustada ei mõisteta. Turbasektori iseseisev piiramine ilma alternatiive omamata viib üksnes meie tootmisalade hülgamiseni ja uute avamisele teistes riikides, eelkõige Venemaal ja Valgevenes, millega sektori keskkonna- ja kliima kogumõju suureneb ning Eesti majanduskeskkond ja väliskaubanduse bilanss halveneb.


Lugupidamisega,

/ allkirjastatud digitaalselt /

Jüri Tiidermann
Juhatuse esimees








Kliimaministeerium
Kliima osakond
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie: 22.03.2024

Sama:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122


Uurimistöö lähteülesanne kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine


Eesti Turbaliidule, kui turbatootmise, baassubstraatide ja substraatide tootmisega tegelevate ettevõtete esindusorganisatsioonile on kolmandate isikute kaudu teatavaks saanud Kliimaministeeriumi kava tellida meie valdkonna väidetava kliimamõju vähendamise lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Märgime mõju hindamise analüüsi kavatsuse kui niisuguse, sellega seotud töökorralduse ja lähteülesande kohta järgmist.

Mõjuhindamise kava on koostatud huvitatud osapooltega, ehk sektori esindajate või esindusorganisatsiooniga läbi arutamata. Kava ei ole eelnevalt tutvustatud ka majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile, kelle haldusalasse kuulub Eesti majanduse edendamine ja tööstuspoliitika kujundamine. Protsessi ei ole kaasatud ka ühtegi teist ettevõtlusorganisatsiooni.

Seega ei ole ilmselt imekspandav, et lisameetmete kava, mis ei ole ka kliimaseaduse väljatöötamise raames toimunud töörühmade arutelude tulemus, ei sisalda ühtegi tegevust, mida ministeerium ise valdkonna kliimaaruandluse arendamiseks või majanduse toetamiseks planeerib. See, et ministeeriumil puudub plaan ja soov märgalade kategooria aruandlust arendada leidis kinnitust ka 19. märtsil toimunud 2024/2025. aasta kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete prognooside koostamise avakoosolekul, kus märgalade kategoorias ei nimetatud ühtegi kavandatavat meedet, kui enamikus valdkondades oli neid mitmeid.

See langeb hästi kokku ministeeriumi senise tegevusetusega aiandusturba valdkonna kliimaaruandluse täpsustamisse panustamisel. Meenutame, et Eesti Turbaliit juhtis aiandusturvast puudutava kliimaaruandluse tõele mittevastavusele, mis on tänaseks laialdaselt kinnitust leidnud fakt, esmakordselt tähelepanu juba 03.02.2021. a toimunud Turbaümarlaua koosolekul ja sellele järgnevalt sisuliselt kõikidel koosolekutel, mis formaadist sõltumata kuni praeguseni on antud teemaga seoses toimunud. Kahtlemata oleme tänulikud, et olete meie esitatud andmetega 2022. a aruandes arvestanud, kuid tõsi on ka see, et vastava paranduse sisseviimiseks ei astunud ministeerium ise ühtegi sammu. Selle asemel, et meie väiteid kontrollida (uuringute maksumus jäi alla 10 tuh €) ja aruandlusest ilmne viga kõrvaldada, teete suuri pingutusi, et kehtestada sektorile majandustegevuse piiranguid, mille jõustamise mõju on kliimaaruandlusele sama, kuid mis tähendab rahvamajandusele igal aastal kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat saamata jäänud tulu.

Veelgi enam, lisameetmete sellisel sõnastamisel eirate riigile Euroopa Liidu LULUCF määrusest tulenevat kohustust, viia valdkondlikud kasvuhoonegaaside arvestused Tier 2 ja Tier 3 tasemele. Varasemast on teada, et praegu kasutatav süsteem eksib üles poole, ehk näitab emissioone suuremana kui nad tegelikult on ning omistab tänastele tootjatele heiteid, mis nende tegevusega seotud ei ole. Näiteks aruandes aastast aastasse korduv lause, et „turbatootmisalad moodustavad 25 510 hektarit“ täpsustamata, et isegi kehtivate mäeeraldiste kogupindala ei ole nii suur, rääkimata sellest, et aktiivses kasutuses on tegelikult u 13 000 ha tootmisalasid. Hõlmates ka ajaloolisi tootmisalasid ei ole nimetatud pindala vale, kuid sellelt lähtuva emissiooni omistamine tänasele turbasektorile on. Seda enam, et sektori piiramine sellist emissiooni ei vähenda.

Meenutame, et lisaks eelnevale pole astunud ka ühtegi tõsiselt võetavat sammu metoodika täpsustamiseks ulatuses, milleks olemasolev reeglistik võimaluse annab. Väited nagu selleks on vajalik teiste riikide nõusolek, või see ei ole teostatav on lihtsalt vale, mida kinnitab Rootsi praktika. Veelgi enam, hinnates kokku enam kui 25 aastast, etappidesse jaotatud perioodi, kuid jättes kõrvale kohustused, mida riik paratamatult peab täitma ja mille mõju aruandlusele on teada, asjaolu, et instant oxidation printsiip kui niisugune, ei kirjelda tegelikke heiteid ning jättes arvestamata sektori juba alustatud ja kavandatud uuringud, millest oleme teid korduvalt informeerinud, on selge, et isegi meie ettepanekute osaline lähteülesandesse sissetoomine ei muuda asjaolu, et analüüs ei saa jõuda oma põhiosas arvestavate tulemusteni, kuna olulist osa informatsioonist on eiratud.

Eelnevat arvestades:
• Lähteülesandes käsitleda läbivalt 2036. aastat ainukese võimaliku tähtajana praeguse loastamise süsteemi muutmise või lõpetamise võimaliku ajana ning sedagi juhul, kui selleks ajaks on selge, et kliimaneutraalsuse eesmärk ei ole teisiti saavutatav. Mistahes teistsugune tähtaeg muudab kehtetuks kõik teised meie 14.02.2024. a kirjas toodud ettepanekud ning seetõttu ka nende analüüsi.
• Liit ei ole vastu, et analüüsida CO2 maksu võimalikku mõju, kuid üksnes rakendatuna väärindamata turba ekspordile alates 2030. aastast tingimusel, et sellega tulevad kaasa ka teised turvast tootvad riigid ning ettevõttele on antud investeerimiskindlus. Kordame, selle peamiseks eelduseks on loastamissüsteemi säilitamine 2036. aastani.
• Juhul, kui punktis 2.1 mainitud aiandusturba kaevandamise ja kasutamisega seotud heidete järkjärgulise vähendamise eesmärkide 20%, 30% ja 50% all peate silmas vastavalt 2030, 2040 ja 2050 aastat, siis palun nii ka kirjutada. Lisaks juhime tähelepanu, et LULUCF sektori heitearvutusemetoodika eripärast lähtuvalt tekib protsentarvutus ujuva baasväärtuse suhtes, mis matemaatiliselt ei ole võimalik. Seetõttu teeme ettepaneku võtta kõigi arvutuste baasaastaks 2021. a vastavalt 2023. a aruandele, kui viimane aruanne, mis eelnes kliimaseaduse väljatöötamisele.
• Lähteülesandes tuleb selgemalt välja tuua meetmete võimalik mõju toidujulgeolekule ja mitte üksnes Eestis või Euroopa Liidus, vaid maailmas. Tuletame meelde, et Eesti toodang moodustab u 10% kogu maailma toodangust.
• Maavara kaevandamise lubades fikseeritud kasutamise suund ei ole seda päriselt dikteeriv. Ajalooliselt on enamikes turba kaevandamise lubades kaevandatava turba üheks kasutussuunaks märgitud ka kütteturvas, kuid tegelikult seda selleks ei kasutata. Sageli turbatootja isegi ei tea, milleks ostja turvast tarvitab. Seetõttu, kui riik soovib veelgi piirata või mingist ajast alates lõpetada kütteturba kasutamise, siis on vaja seda reguleerida tarbimise, mitte tootmise kaudu. Hästilagunenud turvast, mida kütteks tarvitatakse, tarvitatakse ka aianduses aktiivselt. Kütteturba ära keelamisel peate arvestama, et sellisel juhul ei ole puiduhakkel ühtegi hinnakonkurentsi pakkuvat kütust, samuti strateegilist varustuskindlust tagavat kütust, kui puiduhakke tarned on häiritud.
• Olete korduvalt lubanud läheülesandesse lisada tingimuse, et uuringu tegija peab suhtlema sektoriga, seda ei ole sinna seni lisatud. Lisaks soovime, et sektori esindaja oleks kutsutud lähteülesande punktis 6.1 nimetatud avakoosolekule ja edasistele töökoosolekutele.
• Uuringu tulemuste tutvustamise ja koostöö tegemise vaates kliimaseaduse töörühmadega on lähteülesandes üksjagu segadust. Esiteks on lähteülesande eri kohtades nimetatud erinevaid töörühmi. Teiseks, juba töö tellimise ajaks on töörühmad oma töö teinud ja rohkem ei kogune.

Selgituseks lisame, et meie 14.02.2024. a tehtud pöördumise ettepanek, lõpetada uute turba kaevandamislubade andmine 2036. a juhul, kui kliimaeesmärgid ei ole teisiti saavutatavad, lähtub mitmest hoolikalt kaalutletud asjaoludest. Nimelt eeldusest, et 2036. a peaks olema oluliselt selgem, kas ja milliste arvestusmetoodikate alusel kavatseb Euroopa Liit 2050. a kliimaneutraalsuse saavutada. Teadupärast on põllumeeste protestide tõttu Euroopa Komisjon juba tegemas mööndusi 2030. a eesmärkide osas. Varasemast on ka teada, et kliimaaruandluse metoodikaid ja rakenduspõhimõtteid muudetakse. 2036. a on ka selge, kas toimub LULUCF ja põllumajandussektorite ühendamine ja milline saab olema ühine eesmärk. 2036. a peavad olema viidud lõpuni kõik praegu kavandatud teadusuuringud ning peaks olema selge sektori tegelik kasvuhoonegaaside heide ning sellega seoses hinnatud ja osaliselt ka juurutatud sektori enda võimalused selle ärahoidmiseks, vähendamiseks või kompenseerimiseks. Selleks ajaks peaks olema juurutatud ja kahe tsükli jooksul ka rakendatud uued mulla orgaanilise süsiniku varu arvestuse ja raporteerimise reeglid, mis aiandusturba kasvuhoonegaaside tegeliku heite osas suurt tähtsust omavad.

Soovitame veelkord tutvuda meie 14.02.2024. a pöördumisele lisatud infomaterjalidega. Praegusel kujul meile teatavaks saanud turbasektori täiendavate kliimameetmete makro- ja sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi lähteülesanne näitab, et sektori tähtsust ja võimalusi kliimaeesmärki panustada ei mõisteta. Turbasektori iseseisev piiramine ilma alternatiive omamata viib üksnes meie tootmisalade hülgamiseni ja uute avamisele teistes riikides, eelkõige Venemaal ja Valgevenes, millega sektori keskkonna- ja kliima kogumõju suureneb ning Eesti majanduskeskkond ja väliskaubanduse bilanss halveneb.


Lugupidamisega,

/ allkirjastatud digitaalselt /

Jüri Tiidermann
Juhatuse esimees