Vaideotsus

MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi

[email protected]

Juhkentali tn 12

Tallinn 10132

04.02.2026 nr 11.3-1/26/490

Registrikood: 80140548

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023

määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste

toetus õiglaseks üleminekuks““ § 36 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85

punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK)

otsustab:

jätta MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste

Keskuse 19.12.2025 otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 11.3-1/25/5573 kehtetuks

tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 36 alusel vaatas RTK läbi

Spordiürituste Korraldamise Klubi (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 12.01.2026 esitatud

vaide RTK 19.12.2025 otsusele nr 11.3-1/25/5573 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi

vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.6.01.25-1199 „Ida-Virumaa

liikumisharrastussari Terve Narva Liigub“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. Kuna vaides esinesid

puudused, pööras RTK sellele vaide esitaja tähelepanu. Vaide esitaja kõrvaldas puudused

16.01.2026.

1.2. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus

hindamine, arvestades esitatud argumente.

2. Asjaolud

2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse

abikõlblik maksumus on 165 475,50 eurot, sh toetus summas 148 927,95 eurot. Projekti

eesmärgiks on toetada Ida-Virumaa kogukonna, eelkõige noorte ühtekuuluvustunnet ja sotsiaalset

sidusust, võimaldades inimestel aktiivselt osaleda kliimaneutraalsele majanduse ülemineku

protsessis rahvaspordi üritustel osalemise kaudu.

2.2. RTK kontrollis taotleja ja partneri ning taotluse vastavust meetme määruse §-des 13 ja 15

sätestatud nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 20 alusel taotleja, partneri ja projekti nõuetele

vastavaks. Hindajad hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 3,5, valikukriteeriumit 2

koondhindega 3,50, valikukriteeriumit 3 koondhindega 3,00 ning valikukriteeriumit 4

koondhindega 2,63.

2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 3,26 ja taotlus sai

positiivse hinnangu. Meetme määruse § 22 lg 5 kohaselt järjestatakse taotlused hindamistulemuste

alusel pingeritta. Pingereas olevate projektide toetussummasid arvestades jagus vooru

eelarvevahendeid pingereas oleva esimese 13 projekti toetamiseks. Taotleja taotlus jäi pingereas

19 kohale, mistõttu ei mahtunud see vooru toetuse eelarvesse rahaliste vahendite lõppemise tõttu.

2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 24 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 5 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna

taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei olnud võimalik taotlust rahuldada.

3. Vaide põhjendused

3.1. Spordiürituste Korraldamise Klubi leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti ning palub

vaidlustatud otsus tunnistada kehtetuks ning läbi viia taotluse uus hindamine, arvestades vaides

esitatud argumente. Vaide esitaja seisukohalt on spordiprojektide rahastamisvõimalused Euroopa

Liidu vahenditest olnud tagasihoidlikud ning loodeti selle muutumist. Vaide esitaja seisukohalt on

spordiprojektide hindamisel puudu vastav pädevus ja hindamisele ei kaasatud spordivaldkonna

eksperte, mis on toonud kaasa ebaõiglase tulemuse.

3.2. Esimeses punktis jääb vaide esitajale arusaamatuks, mida täpselt hinnati, kas projekti

tegelikku sisu või üksnes taotluse bürokraatlikku vormistamist ja kriteeriumitele vastavust. Teise

hinde juures on vaide esitaja seisukohalt üldjoontes hinnang arusaadav, aga osad tähelepanekud ja

nende sõnastus kohati vastukäiv ja arusaamatu. Kolmanda hindekriteeriumi juures leiab vaide

esitaja, et kriteeriumi hindamisel on kriitika sisult vastukäiv ja projekti kallal noriv. Neljanda

hindepunkti juures on vaide esitaja toonud välja, et laused on keeleliselt segased ja sisult

vastukäivad. Palju ebaselget teksti, millel puudub üheselt mõistetav tähendus, jätab selgusetuks,

kuidas see hinnet mõjutas või kuidas seda kriteeriumit üleüldse objektiivselt hinnata on võimalik.

3.3. Vaide esitaja on seisukohal, et hindamiskomisjoni jaoks on oluline pigem taotluse vormist,

kui tegelikkusele vastav sisu. Samuti, et projekti taotluse vormistuse võib tänapäeval eeskujulikul

kujul valmistada mistahes tehisaru abil või bürokraatiaga kursisolev teenusepakkuja, kuid see on

näiline ega peegelda tegelikkust. Samuti on see ülekohtune nende taotlejate suhtes, kes projekti

otsast lõpuni ise valmis teevad - taotlusest kuni teostuseni. Seega leiab vaide esitaja, et objektiivse

hindamise tagamiseks on hädavajalik kaasata meetmest toetust saada võivate valdkondade

eksperte. Spordivaldkond paistab seekord ebaproportsionaalselt koheldud ja see võib tulevikku

silmas pidades kahandada korraldajate pühendumust ja võimalusi Ida-Virumaa sporti edendada.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi

ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus

on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab

oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 21 kohaselt moodustatud

hindamiskomisjon, kuhu kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjoni liikmetel on teadmisi ja

kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta ning eelnev projektide hindamise kogemus. Vähemalt

üks hindamiskomisjoni liige esindab Ida-Viru maakonnas tegutsevat orgisatsiooni. RTK-l ei ole

alust hindamiskomisjoni kui valdkonna ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla

seada. RTK ei ole pädev hindama hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti sisuliselt.

4.3. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti

hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse

rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid

täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud

toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga

(s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning

samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid

võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika.

4.4. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium

on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on

oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid

täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse

õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest

kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008

kohtuotsuses nr 3-08-310.

4.5. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud

hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid

hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangust

nähtuvalt on hindamiskomisjon toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes

selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele. Kogumis

eelnevaga on hindamiskomisjon põhjendanud ka valikukriteeriumite koondhinde alandamist. RTK

rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga

taotluses esitatud andmetele tuginedes. RTK-l puudub konkreetse projekti hindamiseks nõutav

teadmiste ja kogemuste valdkondlik kompetents sihtpiirkonna arendamises, mistõttu RTK kui

vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata hindamiskomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes

selle õiguspärasust.

4.6. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele

antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas

1 Piirkondlike algatuste toetus: Keskmise suurusega projektide taotlusvoor | Riigi Tugiteenuste keskus

hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja

hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on

hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole

lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud

ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide

andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu.

4.7. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja

ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma

varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid.

Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud.

4.8. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel

lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest

madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud

põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Vaide

lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et

taotlust hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud või et

need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool kirjeldatud

kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindajate hindamist õigusvastaseks lugeda. Otsusele

lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas

valikukriteeriumis selline hinne anti.

4.9. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab

tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud

motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning

viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

4.10. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi taotluse

menetlemisel ja hindamisel on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu

Ringkonnakohtu lahendile tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei

ole täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited

õigusaktidele) ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis

sisaldab haldusakti faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja

faktilisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud

mitterahuldamise otsuse lisas, kus on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud

iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused

4.11. Vaide esitaja seisukohalt ei ole RTK arvestanud 30 päevast vaide esitamise perioodi ja

avaldanud toetust saanud projektide nimekirja. RTK seisukohalt ei saa vaide esitaja eeldada, et

meetme määruse alusel antud positiivsete otsususte menetlus peatub vaikimisi vaidemenetluse või

ka sellele järgneda võiva kohtumenetluse lõpptulemuse ära ootamiseks olukorras, kus

haldusorganile on sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks tähtaeg. Samuti on positiivse otsuse

saanud projektidel piiratud tähtaeg oma projektide elluviimiseks.

4.12. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate

hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi

taotluse uus hindamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

515 8828

[email protected]