Vaideotsus

MTÜ Kuldliiga

Männiku tn 3-8

Voka alevik

Toila vald

41701,Ida-Viru maakond

Registrikood: 80427221

04.02.2026 nr 11.3-1/26/489

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023

määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste

toetus õiglaseks üleminekuks““ § 36 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85

punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK)

otsustab:

jätta MTÜ Kuldliiga vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.12.2025 otsus

taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 11.3-1/25/5532 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 36 alusel vaatas RTK läbi

MTÜ Kuldliiga (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 12.01.2026 esitatud vaide RTK 17.12.2025

otsusele nr 11.3-1/25/5532 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või

otsus) projekti nr 2021-2027.6.01.25-1254 „Ida-Virumaa Kuldliiga 2026“ (edaspidi projekt)

rahastamiseks. Kuna vaides esinesid puudused, pööras RTK sellele vaide esitaja tähelepanu. Vaide

esitaja kõrvaldas puudused 16.01.2026 SFOS postkasti kaudu.

1.2. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus

hindamine, arvestades esitatud argumente.

2. Asjaolud

2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse

abikõlblik maksumus on 166 006,22 eurot, sh toetus summas 149 405,59 eurot. Projekti

eesmärgiks on toetada Ida-Virumaa kogukonna, eelkõige noorte ühtekuuluvustunnet ja sotsiaalset

sidusust, võimaldades inimestel aktiivselt osaleda kliimaneutraalsele majanduse ülemineku

protsessis kergejõustikusündmustel osalemise kaudu. Projekti kaudu sooviti luua Ida-Virumaa

elanikele kohapeal võimalus kergejõustikusündmustel osalemiseks, spordialade tehnika

õppimiseks ning ühtlasi muudetakse positiivselt Ida-Virumaa kuvandit andes sporti armastavatele

inimestele lisapõhjust Ida-Virumaa avastamiseks.

2.2. RTK kontrollis taotleja ja partneri ning taotluse vastavust meetme määruse §-des 13 ja 15

sätestatud nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 20 alusel taotleja, partneri ja projekti nõuetele

vastavaks. Hindajad hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 3,5, valikukriteeriumit 2

koondhindega 2,50, valikukriteeriumit 3 koondhindega 3,00 ning valikukriteeriumit 4

koondhindega 3,33.

2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 3,13 ja taotlus sai

positiivse hinnangu. Meetme määruse § 22 lg 5 kohaselt järjestatakse taotlused hindamistulemuste

alusel pingeritta. Pingereas olevate projektide toetussummasid arvestades jagus vooru

eelarvevahendeid pingereas oleva esimese 13 projekti toetamiseks. Taotleja taotlus jäi pingereas

26 kohale, mistõttu ei mahtunud see vooru toetuse eelarvesse rahaliste vahendite lõppemise tõttu.

2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 24 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 5 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna

taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei olnud võimalik taotlust rahuldada.

3. Vaide põhjendused

3.1. MTÜ Kuldliiga leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti ning palub vaidlustatud otsus

tunnistada kehtetuks ning läbi viia taotluse uus hindamine, arvestades vaides esitatud argumente.

3.2. Vaide esitaja leiab, et kriteeriumite 2, 3 ja 4 hindamisel on antud hinnangud on meelevaldsed

ja ei vasta tegelikkusele ning peegeldavad suures osas hindamiskomisjoni (spordi)valdkonna

mittetundmist või pealiskaudsust hinnangu andmisel. See on toonud kaasa ebaõige ja õigusvastase

otsuse ning rikkunud vaide esitaja õigusi.

3.3. Vaide esita jaoks on nördimust tekitab asjaolu, et vaatamata sellele, et taotlejatel on 30 päeva

otsuste vaidlustamiseks, on avalikkust enne vaideperioodi möödumist juba teavitatud

rahastamisotsusest.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi

ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti

hindamistulemusest, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete

põhjendused. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 21

kohaselt moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjoni

liikmetel on teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta ning eelnev projektide

hindamise kogemus. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige esindab Ida-Viru maakonnas

tegutsevat orgisatsiooni. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna ekspertide tööd ning

projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama hindamiskomisjoni poolt

antud seisukohti sisuliselt.

4.3. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti

hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse

rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid

täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud

toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga

(s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning

samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid

võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika.

4.4. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium

on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on

oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid

täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse

õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest

kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008

kohtuotsuses nr 3-08-310. 04.04.2013 kohtuasjas nr 3-3-1-77-12 täiendab Riigikohus varasemaid

seisukohti järgnevalt: „Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning

täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on

võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui

punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsist vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendustetagi“. Eelkirjeldatud kohtupraktikale tuginedes on Riigikohus

teinud 15.10.2020 otsuse haldusasjas nr 3-18-121, kus ütleb, et „kohus ei saa kontrollida

hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes

menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta ning

kordab varasemat, et kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul,

kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. See

tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi“.

4.5. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud

hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid

hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangust

nähtuvalt on hindamiskomisjon toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes

selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele. Kogumis

eelnevaga on hindamiskomisjon põhjendanud ka valikukriteeriumite koondhinde alandamist. RTK

rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga

taotluses esitatud andmetele tuginedes. RTK-l puudub konkreetse projekti hindamiseks nõutav

teadmiste ja kogemuste valdkondlik kompetents sihtpiirkonna arendamises, mistõttu RTK kui

vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata hindamiskomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes

selle õiguspärasust.

4.6. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele

antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas

hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja

hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on

hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole

lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud

ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide

andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu.

4.7. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja

ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma

varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid.

Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud.

1 Piirkondlike algatuste toetus: Keskmise suurusega projektide taotlusvoor | Riigi Tugiteenuste keskus

4.8. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel

lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest

madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud

põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Vaide

lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et

taotlust hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud või et

need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool kirjeldatud

kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindajate hindamist õigusvastaseks lugeda. Otsusele

lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas

valikukriteeriumis selline hinne anti.

4.9. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab

tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud

motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning

viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

4.10. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et MTÜ Kuldliiga taotluse menetlemisel ja hindamisel

on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud

menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile

tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on

mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja

arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele)

ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti

faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on

haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus

on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded

ning hinnete põhjendused

4.11. Vaide esitaja seisukohalt ei ole RTK arvestanud 30 päevast vaide esitamise perioodi ja

avaldanud toetust saanud projektide nimekirja. RTK seisukohalt ei saa vaide esitaja eeldada, et

meetme määruse alusel antud positiivsete otsususte menetlus peatub vaikimisi vaidemenetluse või

ka sellele järgneda võiva kohtumenetluse lõpptulemuse ära ootamiseks olukorras, kus

haldusorganile on sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks tähtaeg. Samuti on positiivse otsuse

saanud projektidel piiratud tähtaeg oma projektide elluviimiseks.

4.12. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate

hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi

taotluse uus hindamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

515 8828, [email protected]