FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Sihtasutus Kutsekoda

[email protected]

Mustamäe tee 16

Tallinn

10617, Harju maakond

90006414

04.02.2026 nr 11.3-1/26/486

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Sihtasutuse Kutsekoda projektile nr

2021-2027.4.06.23-0001 „Kutsesüsteemi reform“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on riigihanke nr 278973 hankemenetluses esinenud puudus:

vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumus ei vasta vastavustingimustele, rikutud on riigihangete

seaduse § 3 punkte 1 ja 2 ning § 114 lõiget 2.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 12 353,50 euro (sh käibemaks) võrra,

millest toetus moodustab 12 353,50 eurot;

3. nõuda elluviijalt tagasi toetuse summa 1 418,25 eurot;

4. elluviijal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 1 418,25 eurot

Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:

EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks

märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;

5. vähendada riigihankega nr 278973 seotud kuludokumentides nr 875, 1011, 1014 ja 1050

abikõlblikke kulusid 25% võrra, s.o summas 10 935,25 eurot;

6. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuses 2.2.2 „Oskuste kirjeldamine,

vastavushindamine ja tunnustamine, OsKuS rakendamise ettevalmistamine“ raames summas

10 834,50 eurot ja tegevuse 2.2.1 „OSKA muud kulud“ raames summas 1 519 eurot;

7. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 34 alusel hüvitamiseks

esitatud hankega nr 278973 seotud kulusid 25% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti

eelarve.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud, elluviija selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lg 1 ja § 223 lg 5;

- haridus- ja teadusministri 16.11.2022 käskkiri nr 1.1-2/22/314 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ lisa 1 (edaspidi TAT) p 13;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1 ja 2 ning § 114 lg 2.

ASJAOLUD

1. Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi elluviija või hankija) korraldas projekti nr 2021-

2027.4.06.23-0001 „Kutsesüsteemi reform“ (edaspidi projekt) raames riigihangete registris

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusena sotsiaalteenuste riigihanke „Videote- ja

audiomaterjalide loomine“ viitenumbriga 278973 (edaspidi riigihange). Hanemenetluse tulemusel

sõlmiti 28.10.2024 kolme eduka pakkujaga raamlepingud nr. 13-1/20, 13-1/21 ja 13-1/22 (edaspidi

raamleping) maksimaalse kogumaksumusega 300 000 eurot (käibemaksuta) kehtivusega kuni

lepinguliste kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui 48 kuud lepingu sõlmimisest.

2. Hankija kehtestas üheks vastavustingimuseks:

Vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5.2 esitab pakkuja portfoolio, mis peab sisaldama kaht

varasemalt tehtud tööd:

• üht video pikkusega vähemalt 2 minutit;

• üht animatsiooni pikkusega vähemalt 60 sekundit.

Portfoolio tööd tuleb esitada lingina allalaadimiskeskkonnale (nt Wetransfer, Dropbox vms) või

lingina muusse keskkonda, mille kasutamine ei eelda konto loomist.

3. Üks pakkuja (Karjääristuudio OÜ; reg. kood 14929159) esitas pakkumuse, mis sisaldas

animatsiooni „Tore trenn“ pikkusega 51 sekundit. Hankija tunnistas selle pakkumuse vastavaks ja

edukaks, kuigi pakkumus ei vasta kehtestatud tingimustele. Hankija on rikkunud RHS §-i 3

üldpõhimõtteid ja § 114 lg-d 2.

ELLUVIIJA SELGITUSED

4. Animatsioon „Tore trenn“ on tõepoolest 9 sekundit nõutust lühem, kuid vastas

animatsiooni nõuetele. Esitatud portfooliote osas ei mänginud nii olulist rolli sekunditäpsus, vaid

pigem videote ja animatsioonide kvaliteedi tase. Konkurentsist langesid välja need pakkujad,

kellel ei olnud videot või animatsiooni esitatud (või ei avanenud esitatud lingid) ning vähem

punkte said need, kelle pakutud tööde kvaliteet oli madalama tasemega.

5. 60 sekundit on hankija hinnangul orienteeruv aeg, mille jooksul saab ettekujutuse mida

esitatud animatsioon sisaldab ja mis tasemel on selle kvaliteet. Erinevalt näiteks 20 sekundist, mis

jääb selgelt liiga lühikeseks, et ülevaadet saada. Meil ei olnud punktuaalselt sekundi pealt oluline,

et animatsioon oleks 60 sekundit, vaid oluline oli, et esitatakse orienteeruvalt selles ajamahus

tehtud animatsioon.

6. Tunnistame hankijana viga, et ei pannud nõude ette ca või orienteeruvalt. Edaspidi oleme

punktuaalsemad.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

7. TAT-i punkti 11.1 kohaselt elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele

ühendmääruse (ÜM2022) §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. ÜM2022 § 11 lõike

1 järgi toetuse saaja (elluviija) on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija

riigihangete seaduse tähenduses. Elluviija on Sihtasutus Kutsekoda, kes on avaliku sektori hankija

RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ja sellest tulenevalt peab elluviija riigihanke läbiviimisel järgima

RHS-is sätestatud korda.

8. RHS §-i 3 kohustab riigihanke korraldamisel järgida mh järgmisi põhimõtteid: tegutseda

riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (p 1); kohelda kõiki

isikuid võrdselt ja jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (p 2).

9. RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk

on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt riigihanke tingimusi ning et menetlus ise

oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Hankemenetlus peab

olema läbiviidud selgete ja ühtsete reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest

tagantjärgi tuvastatav. Avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta peab

olema alusdokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. See on vajalik, et

võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada

riigihanke tingimustest ühtmoodi aru, et luua endale konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja

nende tegemise kohast ning võimalusel koostada sellest lähtudes oma pakkumus.

10. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et elluviija

ei tohi luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat

olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid

ühtemoodi.

11. RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei

vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

12. Hankija on vastavaks ja edukaks tunnistanud pakkumuse, milles esitatud animatsioon oli

pikkusega 51 sekundit. Vastavustingimuse sõnastuse kohaselt oli nõutud, et animatsiooni pikkus

oleks vähemalt 60 sekundit. Hankija on vastavaks ja edukaks tunnistanud pakkumuse, mis ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

13. Elluviija on oma põhjenduses märkinud, et esitatud portfooliote osas ei mänginud nii olulist

rolli sekunditäpsus, vaid pigem animatsioonide kvaliteedi tase ja nõutud 60 sekundit on elluviija

hinnangul orienteeruv aeg. Paraku on tingimuse sõnastuses konkreetselt toodud, et animatsiooni

pikkus peab olema vähemalt 60 sekundit. Tegemist on siiski sisulise nõudega, millega pakkujad

pidid ka pakkumuse koostamisel ja esitamisel arvestama. Elluviija toob välja, et animatsiooni

pikkus 20 sekundit oleks olnud ilmselgelt liiga vähe. Siinkohal tekib aga küsimus, kas näiteks 35

või 45 jne oleks olnud piisav. Kui ajalisest kestusest oli olulisem animatsiooni kvaliteedi tase, siis

oleks tulnud tingimus ka vastavalt sõnastada, kehtestamata konkreetseid piiranguid animatsiooni

pikkusele.

14. Riigihanke alusdokumendi „Sotsiaal ja eriteenuste erimenetluse kord“ punkti 9.1 alusel

hankija sõlmib kolme eduka pakkujaga lepingu.

15. Riigihanke alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja metoodika“ punkti 3.3 kohaselt

tunnistatakse edukaks kuni kolm pakkumust, mis hindamiskriteeriumite alusel kujunevate

väärtuspunktide summeerimisel said kõige rohkem väärtuspunkte ja on seega majanduslikult

soodsaimad pakkumused. Kõnealune vastavaks tunnistatud pakkumus oli pingereas teisel kohal.

16. Vastavaks tunnistati neli pakkumust, aga vastavalt pakkumuste hindamise käigus

kujunenud pingereale tunnistati nendest edukaks pingerea esimesed kolm pakkumust. Seega,

pingereas neljandal positsioonil olev pakkuja jäi raamlepingust välja. Hankija õiguspärase

tegutsemise korral, tunnistades mittevastav pakkumus mittevastavaks, oleks pingereas neljandal

positsioonil olev pakkuja pääsenud raamlepingusse ehk hankemenetluse tulemus oleks olnud

teistsugune, samuti avaldanuks see ilmselgelt mõju ka raamlepingu alusel korraldavatele

minikonkursside tulemustele.

17. Läbipaistvusnõude täitmiseks peab hankija enda seatud hanketingimustest täpselt kinni

pidama. Kui elluviija ei lähtu iseenda poolt riigihanke alusdokumentides ostetavatele teenustele

esitatud nõuetest, ei tegutse elluviija läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Riigihankes osalevad

ettevõtjad peavad olema kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta,

samuti peab hankijal endal olema võimalik kontrollida, et riigihankes seatud tingimustest on

peetud kinni. Hankija eiras riigihankes pakkumuste vastavaks tunnistamisel enda kehtestatud

tingimust ning seega ei ole hankija hankemenetluses tegutsenud läbipaistvalt.

18. Hankija ei ole järginud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, mis tähendab seda, et hankija

ei tohi luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat

olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid

ühtemoodi. Tunnistades mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks ei ole hankija kohelnud

kõiki pakkujaid võrdselt.

19. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada

just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

20. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud Karjääristuudio OÜ pakkumuse

tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

21. Eeltoodud põhjusel ei ole hankija järginud RHS § 114 lõiget 2 ja seeläbi ka RHS § 3

punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

KORREKTSIOONIMÄÄR 25%

22. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

23. ÜM2022 § 35 lõige 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud

teisiti.

24. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21

lõiget 11 ja §-e 22–229.

25. Käesoleva rikkumise puhul esinevad ÜM2014 §-is 223 lõikes 5 toodud asjaolud, mille

kohaselt, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke

alusdokumentides avaldatud tehnilist kirjeldust, siis kohaldatakse hankelepingule 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra.

26. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10605 (edaspidi ühissätete määrus)

artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

27. Alates 12.08.2024 kehtiva ÜM2014 redaktsiooni § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, kui §-des 22–

22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju

Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud

25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-protsendilist määra.

Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist

kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni

määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10% või 5%.

28. Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lõikes 5 kirjeldatud

samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud määrad ega

muud 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad.

29. Hankija on vastavaks ja edukaks tunnistanud pakkumuse, mis ei vasta kehtestatud

tingimustele ja seetõttu jäi üks vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud pakkuja raamlepingust

välja. Seega, kui hankija oleks käitunud õiguspäraselt ja tunnistanud mittevastava pakkumuse

mittevastavaks, oleks riigihanke tulemus olnud teine, mis mõjutanuks omakorda minikonkursside

tulemusi.

30. Samuti ei saa välistada võimalust, et kui potentsiaalsed hankest huvitunud isikud oleksid

teadnud, et hankija aktsepteerib animatsiooni vähema pikkusega kui 60 sekundit, siis oleksid nad

hankes osalenud ja seetõttu oleks võinud ka hankemenetluse tulemus olla teistsugune, sh

minikonkursside tulemused.

31. Rakendusüksus on seisukohal, et elluviija kohustuste eiramise tagajärjel on tekkinud kahju,

mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millisteks oleks kujunenud raamlepingu

alusel sõlmitavad hankelepingud siis, kui elluviija oleks järginud enda kehtestatud tingimusi.

Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, vaid esineb põhjendatud oht,

et rikkumine tõi kaasa rahalise kahju.

32. Kaaludes riigihankes esinenud rikkumise raskust, asus rakendusüksus seisukohale, et

elluviija ei ole riigihankes pakkumuse vastavaks tunnistamisel järginud enda poolt seatud

tingimusi, rikkudes sellega sealhulgas RHS-is sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,

eeskätt riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtet.

Hankija on kohustatud enda poolt seatud hanketingimustest rangelt kinni pidama ning tunnistades

vastavaks pakkumuse, mis ei vasta nõuetele, on saanud teiste potentsiaalsete pakkujate ees

põhjendamatu eelise ning seega on tegemist konkurentsi moonutusega. Pakkujad peavad oma

pakkumuse koostama lähtuvalt kehtivatest hanke alusdokumentidest ja nendes sätestatud

tingimustest. Olukorras, kus aktsepteeritakse pakkumust, mis nõutud tingimustele ei vasta, ei ole

hange läbipaistev, samuti pole tagatud isikute võrdne kohtlemine. Käesoleval juhul oleks

tõendatult raamlepingusse saajate, sh minikonkurssidel osalejate ring, olnud teistsugune, kui

elluviija oleks järginud RHS-i. Sellest lähtuvalt pole elluviija taganud struktuuritoetuse säästlikku

ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud.

33. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni

aluste, ulatuse ja korraga), sh toetuse saamisega seotud kohustustega (nende mittetäitmise korral,

kui see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, ei kuulu toetuse välja maksmisele). Elluviija kohustuse

või nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse

rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud tingimustel

(sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt

C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam

kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet.

34. Eeltoodust tulenevalt võttes arvesse rikkumise olemust, raskust ja ulatust, on

rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada 25%

finantskorrektsiooni määra.

35. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et ÜM2014 seletuskirja kohaselt on ÜM2014

sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud.

Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

36. Elluviija on esitanud kõnealuse raamlepinguga seotud kulusid tegevuse 2.2.2 „Oskuste

kirjeldamine, vastavushindamine ja tunnustamine, OsKuS rakendamise ettevalmistamine“ raames

summas 43 338 eurot (sh käibemaks; kuludokumendi (KD) tunnus 614, 875, 1011, 1014), millest

välja makstud 5 673 eurot ja tegevuse 2. 2.1 OSKA muud kulud raames summas 6 076 eurot (sh

käibemaks; KD tunnus 1050).

37. Lähtuvalt otsuse punktist 34 loeb rakendusüksus antud raamlepinguga seotud esitatud

kuludest abikõlbmatuks kokku 25% ehk 12 353,50 eurot (49 414 × 25%), millest toetus moodustab

100%.

38. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse

ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise

tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu

proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt

makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

39. ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel

toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat

muudatust ei ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti

abikõlblike kulude eelarve väiksem.

ÄRAKUULAMINE

40. Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse elluviijal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 28.01.2026

elluviijale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse

kohta hiljemalt 11.02.2026.

41. Elluviija andis 29.01.2026 teada, et vastuväited puuduvad.

VAIDLUSTAMINE

42. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kairi Puur

506 6131

[email protected]