FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Posti tn 34

Haapsalu linn

90504, Lääne maakond

75012802

04.02.2026 nr 11.3-1/26/482

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Haapsalu Linnavalitsuse projektile nr

2021-2027.4.08.24-0048 „Kaasava hariduse rakendamine Haapsalu linnas“.

Projektiga seotud kuludokumentide kontrollimisel on ilmnenud, et koolidele arvutite ostude

summeerimata jätmisega on toetuse saaja rikkunud riigihangete seaduse § 28 lõiget 2 ning jätnud

avatud hankemenetluse korraldamata.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 9521,20 euro võrra, millest toetus

moodustab 8093,02 eurot ja omafinantseering 1428,18 eurot;

3. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkti 2 järgmiselt: „Projekti abikõlblike kulude

kogumaksumus on 105 781,40 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 85% ja omafinantseering

vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 89 914,19 eurot mis

hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kuni 70% ning riigipoolset

kaasfinantseeringut 15% abikõlblikest kuludest.“.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär,

rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22 lg 3 p 2;

- haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete

rakendamine perioodil 2021–2027“ (edaspidi meetme määrus) § 26;

- Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või rakendusüksus) 07.03.2025 toetuse taotluse

rahuldamise otsus nr 11.3-1/25/1385 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus või TRO) punkt 11;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 28 lg 2.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Haapsalu Linnavalitsus kavandas projekti raames soetada üldhariduskoolidele 40 süle- ja 56

tahvelarvutit ja lisaks Haapsalu Noorte Huvikeskusele ühe sülearvuti. Projekti eelarves nähti

selleks ette 37 624,60 eurot (käibemaksuga).

2. Sülearvutite ostuks koolidele avaldati 06.06.2025 kodulehel alla lihthanke piirmäära jääva

hanke teade1. Arvutite kogust hanke tehnilises kirjelduses kindlaks ei määratud, vaid lähtuti hanke

eeldatavast maksumusest. Veebilehe kaudu esitas hankedokumentatsiooni väljastamiseks päringu

neli ettevõtjat, kuid tähtajaks 16.06.2025 laekus kaks pakkumust. Ühe arvuti madalaimast

maksumusest lähtuvalt sõlmiti 30 sülearvuti ostuks hankeleping aktsiaseltsiga Datel.

Rakendusüksusele on toetuse saaja sülearvutite ostu kohta esitanud projekti tegevuse 7 Sisustuse

või seadmete ostmine raames kuludokumendi (edaspidi ka KD) 4, mille käibemaksuta maksumus

19 020 eurot jääb alla lihthanke piirmäära.

3. Tahvelarvutite ostuks koolidele avaldati kodulehel alla siseriikliku piirmäära hanke teade

27.10.2025. Tähtajaks 07.11.2025 esitasid pakkumuse kolm ettevõtet2. Soodsaima maksumuse ja

lühema tarnetähtaja alusel sõlmiti hankeleping3 52 tahvelarvuti ostmiseks osaühinguga Digistep.

Rakendusüksusele on selle kohta projekti tegevuse 7 Sisustuse või seadmete ostmine raames

esitatud KD 104 käibemaksuta summas 10 231 eurot.

4. Summeerides punktis 3 toodud summa punktis 2 toodud sülearvutite käibemaksuta

maksumusega, jääb projekti raames tehtud arvutite ostude tegelik maksumus alla lihthanke

piirmäära5.

5. Haapsalu Noorte Huvikeskusele kavandati sülearvuti osta projekti tegevuse 13 Huvikoolides

läbiviidavad tegevused (kuni 20% taotletava toetuse ülempiirist) raames. Toetuse saaja antud info

kohaselt soetati huvikeskusele arvuti tegelikult siiski otsuse punktis 2 nimetatud hanke ja tegevuse

7 raames. Sellest tulenevalt käsitleb rakendusüksus otsuses ainult tegevuse 7 raames tehtud

arvutite ostmise kulusid.

6. Riigihangete registri (edaspidi RHR või register) andmetel on Haapsalu Linnavalitsus

sülearvutite ostmiseks läbi viinud riigihanke nr 291524 „Sülearvutite ostmine Haapsalu linna

koolidele“. Vastav hanketeade avaldati RHRis 11.04.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg oli

1 Tegemist oli teise, korduva teatega. Esimene teade avaldati 07.05.2025 tähtajaga 20.05.2025 ja selle tehnilises pakkumuses oli sülearvutite arv määratud, kuid hange kuulutati ebaõnnestunuks, sest kõik esitatud pakkumused (3) ületasid oluliselt hanke eeldatava maksumuse. 2 Pakkumused esitasid Datagate OÜ, Galador Grupp OÜ ja Digistep OÜ. 3 Müügileping nr 5, 18.11.2025, allkirjastatud 22.12.2025. 4 Digistep OÜ arve 154609 (25.11.2025), käibemaksuta summas 10 231 eurot. 5 Arvutite maksumus kokku käibemaksuta 19020 + 10 231 = 29 251 eurot. RHS § 14 lg 1 p 1 kohaselt on lihthanke

piirmäär asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot.

29.04.2025 ja hange viidi läbi avatud hankemenetlusena. Edukalt pakkujalt MarkIT Holding

Aktsiaselts osteti koolidele e-eksamite läbiviimiseks 100 sülearvutit käibemaksuta summas

62 422,50 eurot.

7. Toetuse saaja sai projekti osas taotluse rahuldamise otsuse enne hanke nr 291524 registris

väljakuulutamist. Seega pidi selleks hetkeks olema teada, et arvuteid ostetakse lisaks nimetatud

hankele ka projekti raames. Kuna sülearvutid ja tahvelarvutid on oma olemuselt samalaadsed, siis

oleks pidanud projektis kavandatud (ja hilisemalt kahe väikehankena soetatud) süle- ja

tahvelarvutite kogused ja eeldatavad maksumused summeerima hanke nr 291524 raames

ostetavate arvutite koguse ja eeldatava maksumusega. Süle- ja tahvelarvutite ostude

summeerimata jätmisega on toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 2.

8. Kuludokumentide kontrolli käigus palus rakendusüksus toetuse saajal selgitada, miks ei ole

projekti raames soetatud süle- ja tahvelarvutite maksumusi summeeritud hanke nr 291524 käigus

ostetud sülearvutite eeldatava maksumusega ning sellest tulenevalt ei ole väikehangete

läbiviimisel valitud õiget menetlusliiki. Toetuse saaja põhjendas seda sooviga hoida lahus ostude

rahastamisallikad: hanke nr 291524 läbiviimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud raha

(mille tunnuseks eelarves 25009102) ja kaasava hariduse projekti vahendid (tunnus eelarves

25009105).

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

9. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

10. Meetme määruse § 23 lõike 5 kohaselt peab toetuse saaja riigihanked läbi viima vastavalt

ÜM2022 §-s 11 kehtestatud nõuetele, sh järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHSi

tähenduses (§ 11 lg 1). Haapsalu Linnavalitsus on avaliku sektori hankija RHSi § 5 lg 2 p 2

tähenduses.

11. RHS § 28 lõike 2 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Seega keelab RHS § 28 lg 2 jaotada hanget õigusvastaselt osadeks.

12. Hanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse

määramisel summeerinud kokku kuuluvate lepingute maksumusi. Kokku kuuluvad need

hankelepingud, mis on RHS § 28 lg 2 kohaselt funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi

saavutamiseks vajalikud. Toodud määratluse kohaselt tuleb hankijal rakendatavate

menetlusreeglite väljaselgitamiseks otsustada, kas planeeritav hange on eraldiseisev üksikhange6

või selle osa. Kui hange on üksikhange, saab lähtuda selle konkreetse soetuse eeldatavast

maksumusest. Kui aga hanget võib pidada üksikhanke osaks, tuleb kohalduvate nõuete

väljaselgitamiseks osade eeldatavad maksumused liita.

13. Asjade puhul tuleb üksikhankena käsitleda selliste asjade ostmist, mis on samalaadsed, st

mõeldud samaks või samaseks otstarbeks7 ja seda tuleb alati hinnata. Antud juhul ostis toetuse

saaja projekti raames neljale koolile süle- ja tahvelarvuteid. Need tooted on olemuselt

samalaadsed, st mõeldud samaks otstarbeks ja sama eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu leiab

rakendusüksus, et projekti ja hanke nr 291524 raames tehtud soetuste puhul on tegemist

üksikhanke osadega, mille eeldatavad maksumused tulnuks summeerida ja summast lähtuvalt

valida õiguspärane menetluse liik.

6 Direktiivides ja kohtupraktikas kasutatakse ühe riigihanke määratlemiseks terminit „üksikhange“. 7 Direktiiv 2014/24, art 5 lg 9 ja põhjendus 19.

14. Õiguspärase menetlusliigi valik sõltub hankelepingu eeldatavast maksumusest, milleks on

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma8 (RHS § 23 lg 2 p 1). Kui riigihanke

eeldatava maksumuse arvestamine on RHSis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja

nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas

lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija

arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8). Seega antud

juhul tuleb eelistada nii projekti raames kui ka väljaspool seda ostetud arvutite maksumuse

summeerimist nende (toetuse saaja poolt viidatud) rahastamisallika põhisele arvestusele.

15. Kuna arvutite ostmine oli kavandatud projekti eelarves ja taotluse rahuldamise otsus saadi enne

hanke 291524 korraldamist, pidi toetuse saajale olema selge, et arvutite ostmisel riigihanke

piirmäär9 projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ületatakse.

16. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja pidanuks lähtuvalt RHS §

28 lõikest 2 ja § 14 lõike 2 punktist 1 projekti raames koolidele arvutite ostmisel läbi viima avatud

hankemenetluse.

KORREKTSIOONIMÄÄR 25%

17. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral

ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229.

18. Otsuses käsitletud rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 22 lg 3 p-s 2 toodud asjaolud. Selle

kohaselt rakendatakse riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke

rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral

hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke osadeks jaotamisel

eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi.

19. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib eelnimetatud juhul hankelepingule kohaldada 10-

protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui vähemalt hanketeade on avaldatud riigihangete

registris. Antud juhul ei ole hankija projekti raames arvutite ostmisel registris teadet avaldanud,

mistõttu lõike 4 kohaldamiseks RTKl kaalutlusõigus puudub.

20. ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, et kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb

rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 25-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-protsendilist määra. Seega peab

rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt

ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada määrana 10% või 5%.

21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106013 (edaspidi ühissätete määrus)

artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

8 Arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. 9 Asjade ja teenuste riigihanke piirmäär on 60 000 eurot.

22. Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on

seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 22 lõikes

3 punktis 2 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis

3 toodud määrad ega muud 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad. Kui toetuse saaja

oleks koolidele arvutite hankimisel järginud summeeritud maksumusest lähtuvalt vastavat

hankekorda ja teinud seda hanke nr 291524 raames, osalenuks selles suuremal hulgal huvitatud

isikuid ning projektis hangitud arvutite kogumaksumus võinuks kujuneda toetuse saaja jaoks

soodsamaks. Võttes arvesse, et arvutite pakkujaid on turul palju, tuleb sellise võimaluse tõenäosust

pidada arvestatavaks10. Lisaks on levinud ärimudeli ja turuloogika järgi tavapärane, et suuremas

koguses tellimustele rakendatakse müüja poolt ka suuremat allahindlust.

23. Rakendusüksus lisab, et ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452

punkti 2.1 alapunkti 2 kohaselt tuleb asjade hankelepingute kunstlikult osadeks jagamise korral,

kui selle tõttu ei avaldata kooskõlas siseriiklike õigusnormidega teavet hanke kohta, rakendada 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kui analüüsida eelnimetatud juhendis ja ÜM20214 §-des

22–22⁷ toodud riigihangete rikkumiste puhul kohaldatavaid finantskorrektsiooni määrasid

tervikuna, siis selgub, et hanke osadeks jagamine ja sellest tulenev menetluse ebaõige valik on üks

karmimalt koheldavaid rikkumisi (maksimaalne finantskorrektsiooni määr 100%).

24. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks11.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

25. Vastavalt ÜM2022 § 35 lõikele 5 kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt

arvestatakse ühtset määra kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele.

26. Toetuse saaja on projekti tegevuse nr 7 Sisustuse või seadmete ostmine raames esitanud

kuludokumendid nr 4 ja nr 10 kogumaksumuses 36 271,24 eurot. Lähtudes punktis 25 toodust

lisandub sellele tegevuse nr 12 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 5%) summa 1813,56 eurot.

Kokku on rikkumisega seotud kulude summa 38 084,80 eurot (sh käibemaks).

27. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus tegevusega 7 seotud kuludest abikõlbmatuks

9067,81 eurot (36271,24*25%) ja tegevusega 12 seotud kuludest 453,39 eurot (1813,56*25%),

kokku 9521,20 eurot, millest toetus moodustab 8093,02 eurot ja omafinantseering 1428,18 eurot.

28. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetuse eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse

ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÄRAKUULAMINE

29. Tulenevalt ÜSS § 13 lõike 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

10 Rakendusüksus märgib, et sülearvutite tehnilised kirjeldused hankes 291524 ja nn väikehankes olid identsed, kuid hanke 291524 raames ostetud ühe sülearvuti maksumus oli 562 eurot ja väikehanke raames ostetud sülearvuti maksumus sellest kallim, so 585 eurot. 11 Eeltoodud põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

30. Rakendusüksus edastas 16.01.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 28.01.2026. Toetuse saaja

ärakuulamisele ei vastanud.

VAIDLUSTAMINE

31. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

5917 4802

[email protected]