| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 2-2/26/7-2 |
| Registreeritud | 04.02.2026 |
| Sünkroonitud | 05.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | A. G. |
| Saabumis/saatmisviis | A. G. |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Teie: 25.01.2026
Aleksandr Gamazin
Meie: 04.02.2026 nr 2-2/26/7-2
Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud härra Gamazin Täname teid sisulise ja põhjaliku pöördumise ning huvi eest Eesti riigikaitse küsimuste vastu. Eesi riigikaitse planeerimine lähtub kollektiivkaitse loogikast, NATO kaitseplaanidest ning Balti regiooni ühisest julgeolekuarhitektuurist. Balti kaitsevööndi loogika seisneb kaitse sügavuses, ruumi ja tempo kontrollis ning vastase otsustus- ja manöövrivõime piiramisel. Kaitserajatised täidavad selles raamistikus toetavat rolli, suurendades üksuste ellujäämisvõimet ja kaitsetegevuse jätkusuutlikkust. Rajatised ja kaitseehitised, mida meedias on käsitletud, ei ole mõeldud massiliste statsionaarsete üksuste paikseks majutamiseks. Tegemist on toetavate elementidega laiemas kaitsesüsteemis, mille keskmes on hajutatud, mobiilne ja manöövripõhine kaitsetegevus. Kaasaegne riigikaitse ei tugine positsioonisõjale ega püsivatele kindlustustele, vaid paindlikule kaitsemudelile, kus üksused vahetavad positsioone, tegutsevad hajutatult, kuid on toetatud erinevate omavahel integreeritud tule- ja seireseiresüsteemide poolt. Teie poolt mainitud relvasüsteemide areng (suure täpsusega relvad, sügavale tungivad laengud, suure võimsusega lõhkepead) on Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele hästi teada ning nende faktoritega on arvestatud kaitseplaneerimises. Seetõttu ei rajata Eesti kaitsevõimet eeldusel, et ükski rajatis suudaks iseseisvalt taluda kõiki võimalike lööke. Kaitsevõime ei põhine üksikute objektide vastupidavusel, vaid terviklikul süsteemil, mis muudab vastase tegevuse keerukaks, kulukaks ja aeglaseks. Ressursikasutuse vaates läbivad kõik riigikaitsealased investeeringuid nii sõjalise otstarbekuse, majandusliku mõistlikkuse kui ka strateegilise mõju hindamise. Eesmärk on terviklik kaitsevõime, mille keskmes on inimeste kaitsetahe, meie enda kaitsevõime ja tugev koostöö liitlastega. Täname teid kodanikuna aktiivse ja läbimõeldud kaasamõtlemise eest riigikaitse teemadel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gert Kaju osakonnajuhataja
Rasmus Kork [email protected]