Programmi "Sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine 2026-2029" kinnitamine

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 30.01.2026 käskkirjaga nr 8

Lisa

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

2026–2029

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Heaolu

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030

Programmi nimi Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Programmi periood 2026―2029

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK)

Sisukord

1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1

2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 4

4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 5

5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 5

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................ 7

7. Programmi tegevused ja teenused ................................................................................................. 7

7.1. Programmi tegevus 1 – Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine . 8

7.2. Programmi tegevus 2 – Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik .................. 10

8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 10

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 11

LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava ...................................................................................... 13

2. Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on koostatud Heaolu

arengukava 2023–20301 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, vähendades ühiskonnas ebavõrdsust

ning toetades tööelu. Programm aitab saavutada arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 5

keskendudes võrdse kohtlemise tagamisele ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete

võimaluste edendamisele. Tegemist on eelarveliselt pigem väikse programmiga ning see on jagatud

kaheks programmi tegevuseks vastavalt rakendava asutuse ja tegevuse sisu järgi.

Sooline võrdsus näitab riigi majandusliku ja sotsiaalse heaolu taset. Soolisel ebavõrdsusel on

negatiivne mõju nii inimese põhiõiguste realiseerimisele ja elukvaliteedile kui ka majandusele ja

ühiskonnale tervikuna. Käesoleva programmi keskmes on soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste

stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamine hariduses

ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse suurendamine, sh soolise palgalõhe

vähendamine, soolise tasakaalu saavutamise toetamine juhtimisel ja otsustamises, õiguste kaitse

tõhustamine ning soolise võrdsuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse

toetamine.

Vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamisel lähtutakse eelkõige võrdse kohtlemise

seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse,

veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Eestimaalaste arvates on kõige

enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse ja puude

tõttu. Vähemusrühmade tunnetus selle kohta, kas nad on osa ühiskonnast, selle tunnustatud ja

ühtekuuluv osa või mitte, mõjutab nendesse kuuluvate inimeste solidaarsust ülejäänud ühiskonnaga,

panustamist tööturul, huvikaitses või vabatahtlikus töös ning turvatunnet. Ka ligipääsetavus või selle

puudumine peegeldab ühiskonna võimet näha ja väärtustada kõiki ühiskonnaliikmeid koos nende

eripäradega.

Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks ning võrdse kohtlemise tagamiseks kasutatakse

kahte teineteist täiendavat strateegilist lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse

probleemide lahendamisele ning võrdsete võimaluste tagamisele suunatud erimeetmete rakendamine

ning teiselt poolt võrdsuslõime, s.t. soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste kui põhimõtte lõimimine

kõigisse poliitikavaldkondadesse.

Tulemusvaldkond ja programm on otseselt seotud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtetega, sh peab kõigil olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Programm panustab

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja tulemusvaldkonna mõõdiku „soolise võrdõiguslikkuse indeks“

sihttaseme saavutamisse, muutusesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi

hariduses ning tööturul“ ja tegevuskava mõõdiku „sooline palgalõhe“ sihttaseme saavutamisse.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2

saavutamisse, eriti eesmärkidesse „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja

1 Sotsiaalministeeriumi koduleht https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 2Riigikantselei koduleht https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng

tütarlapsi“ ning „Vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel“. Valdkond on läbivalt lõimitud ka

mitme teise säästva arengu eesmärgi saavutamisega.

Programmi elluviimiseks kasutatakse välisvahendite meedet nr 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse

majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja

juhtimistasanditel“. Meetme raames viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada sooliste

stereotüüpide mõju haridus- ja ametivalikutele, vähendada soolist segregatsiooni ning parandada

soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,

kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024* 2026 2027 2028 2029 2030**

Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse*** Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring

9,4% <7,3% <7,3% <7,3% <7,3% <7,3%

Sooline palgalõhe Allikas: Statistikaamet

13,2% 11,4% 10,7% 10% 9,2% 8,5%

(5%)****

Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja, %*****

Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring******

17% (2021)

<17% <17% <17% <17% <17%

Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui naised, %

Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring*******

77% (2021)

>77% >77% >77% >77% >77%

LGBTI+ inimeste õigusliku olukorra indeks, % Allikas: ILGA-Europe

46,1% 49% 51% 53% 55% 56%

*Esitatakse 2024. aasta tegelik mõõdiku väärtus või viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga. **Heaolu arengukava aastani 2030 sihttasemed. ***Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist. ****Soolise palgalõhe 2035. aasta sihttase on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas määratud 5%. *****Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist. ******Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei viida läbi iga aasta (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021). *******Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist.

Programmi lisandusid programmi tegevuste mõõdikute tasandilt kaks elanikkonna hoiakuid kajastavat

indikaatorit – elanike osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja

ja nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud

töökohtadel sama hästi hakkama kui naised. Need mõõdikud võimaldavad hinnata, kui sügavalt on

soolised stereotüübid ühiskonnas juurdunud, ning kas nooremate põlvkondade seas on märgata

positiivseid nihkeid võrdsust toetavate hoiakute suunas. Hoiakud ühiskonnas kujunevad pika aja

jooksul ning muutuvad sageli aeglasemalt kui seadused või institutsioonid. Ajaliselt hajutatud

mõõtmine võimaldab näha arengusuundi ja hinnata poliitikameetmete pikemaajalist mõju. Samas ei

saa eeldada, et soolise võrdsuse alaste hoiakute muutmine on saavutatav üksikute meetmetega, vaid

eeldab järjepidevat ja süsteemset lähenemist erinevates eluvaldkondades, seetõttu on tegu pigem

programmi kui programmi tegevuse tasandi mõõdikutega.

LGBTI+ inimeste õigusliku olukorra indeksi lisamine programmi mõõdikutesse võimaldab hinnata, kui

kaasav ja õiglane on Eesti ühiskond seksuaal- ja soovähemuste suhtes, ning võimaldab juhtida

tähelepanu vajakajäämistele, mida tuleks parandada. Indeks annab protsendipõhise hinde (0–100%)

riikide õiguslikule ja poliitilisele raamistikule, mis peegeldab ka ühiskondlikku suhtumist ja sotsiaalset

arengutaset.

4. Rahastamiskava

Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

MKM valitsemisala kulud kokku -3 449 -3 409 -3 448 -3 381 -2 662

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

-704 -501 -492 -504 -511

Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

-2 745 -2 908 -2 956 -2 877 -2 151

Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK).

5. Hetkeolukorra analüüs

Programmiga seotud strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute sihttasemete saavutamisest ollakse veel

kaugel. Strateegias on soolise võrdsuse indeksi 2035. a sihttasemeks seatud 70,7 punkti ning soolise

palgalõhe sihttasemeks 5 protsenti. Mõlemad eesmärgid on ambitsioonikad, eriti arvestades EIGE

indeksi metoodikamuudatusi3.

Eesti soolise võrdsuse indeksi tulemus on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi uuenenud

metoodikaga andmetel 2025. aastal 59,4 punkti 100-st, mis seab Eesti EL-i riikide seas 15. kohale.

3Põhilised muudatused hõlmasid seda, et indikaatorite valikut ajakohastati vastavalt muutunud poliitikakontekstile ja

vajadustele, kasutusele võeti 0–100 skaala ning ühtne, lihtne soolise lõhe arvutusvalem, mis keskendub naiste ja meeste erinevusele. Ka varasemate aastate tulemused on nüüd vastavalt uuele metoodikale ümber arvutatud. Seetõttu ei saa varasemaid programmis esitatud EIGE indeksi tulemusi võrrelda 2025. aasta tulemustega. Eesti varasemalt seatud sihttasemeid muudetud pole.

2025. aasta indeksi avaldamisel kasutas EIGE uuendatud metoodikat, mis enamiku riikide punkte

vähendas. EL-i riikide võrdluses vähenes Eesti tulemus teiste riikidega võrreldes vähem. Eesti parim

tulemus teiste EL-i riikidega võrreldes on raha ja aja valdkondades, kus Eesti on EL-is 4. kohal (vastavalt

82,9 ja 74,4 punkti), kus Eesti paistab silma suhteliselt väikeste sooliste lõhedega pensionites ning

osalemises heategevuslikus või vabatahtlikus tegevuses. Eestil on ka hea koht töö valdkonnas (5. koht

ja 76,5 punkti), tulenevalt just kõrgest naiste tööhõives osalemisest. Suurimad soolised ebavõrdsused

on võimu valdkonnas, sh eriti majandusliku võimu osas.

Jätkuvalt on murekohaks ka suur sooline palgalõhe, mis 2024. aastal oli 13,2 protsenti, olles 0,1

protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Palgalõhe on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt

vähenenud, kuid 2024. aasta palgalõhe tulemus näitab, et on oht jääda paigalseisu.

Viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt on enamik Eesti inimestest palgalõhest

teadlikud, kuid 2016. aastaga võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad soolist

palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks. Käärid meeste ja naiste hinnangute vahel nii

palgalõhe küsimuses kui üldisemates soolise võrdõiguslikkuse alastes hoiakutes on märkimisväärsed,

ja seda eriti nooremates vanusgruppides. 2024. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvas vaid 46%

15–24-aastastest noortest meestest, et soolisest võrdsusest saavad kasu ka mehed, seevastu samas

vanuses noorte naiste seas oli väite toetajaid 74%. Keskmiselt arvas 61% Eesti inimestest, et soolisest

võrdsusest saavad kasu ka mehed – see on Euroopa Liidu riikide võrdluses kõige väiksem osakaal.

Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine

kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse

valdkondadesse. 2024/2025 õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 12

protsenti, tervise ja heaolu erialadel 16 protsenti ning humanitaaria ja kunsti erialadel 31 protsenti.

Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste

osakaal õppurite seas üle 70 protsendi. Viimase mõne aasta jooksul pole nende erialade õppurite

soolises jaotuses märgatavaid muutusi toimunud. 2024. aasta Eurobaromeetri tulemused näitavad

muuhulgas, et võrreldes eelmise uuringulainega 2017. aastal on kasvanud nende vastanute osakaal,

kelle silmis on meeste olulisim roll raha teenida, ning teisalt on vähenenud nende osakaal, kelle arvates

on naiste olulisim roll kodu ja pere eest hoolitsemine.

OECD 2022. ja 2024. aasta raportid toovad välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste

erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust, sh kõige suurem majanduse

kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata

kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele kaasa

palkade läbipaistvuse suurendamine ning palga määramise ühtsete aluste loomine organisatsioonides.

Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, vaatamata sellele jääb Eesti

võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene. Eeskätt on

suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või

kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas

vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks.

Üks teravamaid probleeme on õiguskaitse puudulikkus. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis -

näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed

muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sh kaupade ja teenuste

kättesaadavuse osas tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka seaduste

täitmise jälgimine ning tasuta esmane õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline voliniku institutsiooni tugevdada ning tagada tõhusaks

toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid.

Poliitikakujundamiseks ja mõjude hindamise aluseks on usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed ja

analüüsid. Vähemusi puudutavad andmed, mis peaksid olema aluseks sihtrühmade olukorda ja

vajadusi arvestavale poliitikakujundamisele ning selle mõjude hindamisele, on praegu ebaühtlaselt

kogutud ning info hulk varieerub nii vähemusrühmade kui valdkondade vaates.

Endiselt ei ole kogu füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused kõigile ühiskonnaliikmetele

võrdselt ligipääsetavad. Samuti ei peeta avaliku ruumi ja teenuste disainimisel alati läbivalt silmas

erinevate sihtrühmade vajadusi.   

Väljakutsed:

Eestis on jätkuvalt probleemiks sooline ebavõrdsus ja puudujäägid võrdsete võimaluste tagamisel

vähemustele. Olukorra parandamiseks on vaja kaasajastada ja tõhusamalt rakendada

õigusraamistikku, tagada usaldusväärsed andmed ning tõsta poliitikakujundajate, tööandjate jt

sidusrühmade teadlikkust ning tegutsemisvõimekust ja -valmidust soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste edendamiseks. Samuti on oluline parandada ligipääsetavust ning toetada valdkondlikku

huvikaitset.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

Järgneva nelja aasta jooksul:

 kaasajastatakse ja rakendatakse tõhusamalt soolise võrdõiguslikkuse seadust ja võrdse

kohtlemise seadust, sh võetakse Eesti õigusesse üle palkade läbipaistvuse direktiiv ja

võrdõigusasutusi reguleerivad direktiivid;

 antakse tööandjatele teadmised, oskused ja tööriistad soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste edendamiseks, sh jätkatakse mitmekesisuse märgise väljaandmist, mitmekesisuse

leppe võrgustiku toetamist ning arendatakse edasi digitööriista Palgapeegel;

 toetatakse ühiskonnas soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi väärtustavate hoiakute laiemat

levikut, sh parandatakse haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskuseid ja

koostööd soolise segregatsiooni vähendamiseks ja viiakse ellu LGBTiQ-inimeste võrdsete

võimaluste edendamise tegevuskava;

 soodustatakse võrdsuslõime põhimõtete ning praktikate järjepidevamat ja tulemuslikumat

kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning

tööriistu;

 suurendatakse ligipääsetavuse alast teadlikkust, koordineeritakse ja toetatakse

ligipääsetavuse edendamist ning teostatakse seiret tegevuste elluviimise üle;

 võimestatakse professionaalse valdkondliku huvikaitse arengut, toetades soolist võrdsust,

vähemusrühmade võrdseid võimalusi edendavaid ning võrdse kohtlemise tagamist toetavaid

huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu.

7. Programmi tegevused ja teenused

Lisas 1 on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused.

Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud

Programmi tegevused ja nende mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024* 2026 2027 2028 2029

1. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete

võimaluste edendamine

Eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "töö"

Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE)

76,5 (2025)

73,6 73,8 74,0 74,2

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "võim"

Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE)

21,9 (2025)

46,7 48,8 50,8 52,8

Mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonide arv

Allikas: MKM

222 240 250 260 270

„Austame erinevusi“ märgise saanud organisatsioonide arv

Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus

60 65 65 70 70

2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik

Eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine

Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku poole, %

Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring**

32% (2021)

>32% >32% >32% >32%

*Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta.

** Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei viida läbi iga aasta (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021).

Programmi tegevuste mõõdikuid on korrastatud ja vähendatud ning osaliselt viidud programmi

tasandile vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele. Mitmekesisuse kokkuleppega liitunud

organisatsioonide arv ning „Austame erinevusi“ märgise saanud organisatsioonide arv kehtestati

2025-2028 aasta programmis eraldi mõõdikutena, kuid jäeti prognoos vastavalt korrigeerimata. 2026-

2029 programmis korrigeeriti numbrid vastavaks ja tehti mitmekesisuse kokkuleppega liitunud

organisatsioonide arvu mõõdikule uus prognoos lähtudes 2025. aasta kevade seisust.

7.1. Programmi tegevus 1 – Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste

edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed

võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevus koosneb neljast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teenusest, mis

hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamist ja

rakendamist, sh õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse ja võimekuse

suurendamist ning andmete kättesaadavuse parandamist, poliitikakujundamisel ja -rakendamisel, sh

struktuurivahendite kasutamisel võrdsuslõime alast nõustamist ja toetamist.

Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis aitavad

vähendada soolisi stereotüüpe ning toetada ühiskonnas soolist võrdsust väärtustavaid hoiakuid. Eraldi

pööratakse tähelepanu palgalõhe vähendamisele ning võetakse üle EL palkade läbipaistvuse direktiiv,

millega tõhustatakse võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist. Direktiivi nõuete täitmisel

toetatakse tööandjaid vastavate juhendite, metoodikate ja tööriistadega. Soolise segregatsiooni

vähendamiseks hariduses ja tööturul suurendatakse nii laiema avalikkuse kui ka võtmesihtrühmade

(haridustöötajad, karjäärinõustajad, tööandjad, personalispetsialistid jt) teadlikkust soolistest

stereotüüpidest. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondadele, kus segregatsioon on suurim, sh loodus-

ja täppisteaduste (LTT) ja hariduse, tervishoiu ja heaolu (nn EHW) valdkondadele ning otsustamis- ja

juhtimistasandil soolise tasakaalu saavutamisele. Selleks teostatakse vajalikke analüüse, viiakse ellu

Töötukassa karjäärispetsialistidele koolitusi stereotüübivaba nõustamise toetamiseks ning tehakse

teavitustegevusi.

Võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste

edendamiseks korrastatakse ja kaasajastatakse valdkondlik õigusraamistik, muutes selle ühiskonna

vajadustele paremini vastavaks. Tugevdatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

võimekust pakkuda inimestele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kahtluse korral tõhusat

eksperttuge ning sidusrühmadele nõu ja abi edendamiskohustuse täitmisel. Osaletakse ka Euroopa

Liidu tasandil horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi läbirääkimistel.

Eraldi pööratakse tähelepanu valdkondliku õigusraamistiku paremale rakendumisele, sh toetatakse

tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate teadlikkust, võimekust ja

valmisolekut soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi edendada. Teadmiste, oskuste ja nõu andmise ning

tööriistade kättesaadavaks tegemise abil soodustatakse tõhusamat võrdsuslõime põhimõtete ning

praktikate kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas välisvahendite kasutamisel.

Jätkatakse tööandjate toetamist mitmekesisuse väärtustamisel ja oskuslikumal juhtimisel era ja avaliku

sektori ning kodanikuühiskonna organisatsioonides, muu hulgas mitmekesise tööandja märgise

väljaandmise ja võrgustikutegevuste toetamise kaudu.

Vähemusgruppide olukorra kaardistamiseks ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks ja

võrdsete võimaluste edendamiseks on oluline regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu

vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Seetõttu panustatakse valdkondlikesse

andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, et tagada andmete olemasolu ning nende kasutamine ka

teiste valdkondade poliitikakujunduses. LGBTIQ-inimeste heaolu edendamiseks rakendatakse 2025. a.

valminud Eesti esimest tegevuskava.

Ligipääsetavuse edendamiseks suurendatakse selleks vajalikku teadlikkust, tegutsemisvalmidust ja -

võimekust, toetatakse koostööd riigiasutuste vahel ja huvirühmadega ning seiratakse regulaarselt

ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimist.

Huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ja tõhusaks toimimiseks toetatakse strateegilise

partnerluse kaudu nende organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja arengut, mis aitavad ellu viia

valdkondlikku poliitikat. Samuti jätkatakse tihedat koostööd kodanikuühendustega, kaasates neid

valdkondliku poliitika kujundamisse. Oluline on toetada ka huvikaitseorganisatsioonide võimekust

vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha.

7.2. Programmi tegevus 2 – Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest

tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite

kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse alla kuulub üks teenus, mida pakub võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Volinik nõustab

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õigusraamistikust tulenevate õiguste kaitse alal, avaldab

arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju, edendab soolist võrdõiguslikkust

ja võrdset kohtlemist ning ennetab diskrimineerimist. Lisaks tegeleb volinik temaatiliste õigusteatmike

väljaandmisega, teenuste digimisega ning tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse

diskrimineerimise ennetamisega.

8. Programmi juhtimiskorraldus

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on alates 2025. aastast Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala programm, olles varasemalt olnud

Sotsiaalministeeriumi programm ning peale 2023. aasta valitsemisalade ümberkorraldusi ka kahe

ministeeriumi ühisprogramm. Programmi kinnitab majandus- ja tööstusminister ning see

avalikustatakse MKM-i kodulehel4.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada „Heaolu“ tulemusvaldkonna

teised programmid (laste ja perede programm, tööturuprogramm).

Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii

teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist. Programmi eesmärkide

saavutamisest ja rakendamisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ning

tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid

on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel5. Tulemusaruanded on avalikustatud MKM-i

kodulehel6.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKM-i tööplaani,

mille raames nende täitmist ka seiratakse.

4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 5 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja

asutus

Programmi tegevus 1: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

1.1. Soolise võrdsuse

valdkonna poliitika

kujundamine,

koordineerimine ja

rakendamine

Soolise võrdsuse poliitika toetab meeste

ja naiste võrdsete õiguste, kohustuste,

võimaluste ja vastutuse, mõju ja võimu

saavutamist kõigis ühiskonnaelu

valdkondades

Kujundatakse soolise võrdsuse alast poliitikat ja arendatakse selle

elluviimiseks vajalikke rakendusi, viiakse välisvahendite toel ellu

hariduses ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamiseks vajalikke

tegevusi. Samuti toetatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisega

tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike

tegevust strateegilise partnerluse kaudu.

MKM

1.2. Soolise võrdsuse ja

võrdsete võimaluste

toetamine ÜKP fondide

meetmetes

Välisvahendite kasutamisel soolise

võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh

ligipääsetavuse põhimõtetega

arvestamise tagamine

Nõustatakse ja koolitatakse ühtekuuluvusfondist rahastatavate

tegevustega seotud rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse

taotlejaid ja saajaid soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse aspektides, kooskõlastatakse meetmepõhiseid

õigusakte ning töötatakse välja abimaterjale ja tööriistu kõnealuste

horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks projektidele.

Täiendavalt koordineeritakse võrdsete võimaluste võrgustiku tööd.

MKM

1.3. Soolise segregatsiooni

vähendamine hariduses ja

tööturul

Avatud taotlusvoorud toetavad soolise

segregatsiooni vähenemist

haridusvalikutes ja tööturul

Välisvahenditest toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu soolise

segregatsiooni vähendamist haridusvalikutes ja tööturul. Enim

keskendutakse loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja

matemaatika (STEM) ning hariduse, tervishoiu ja heaolu (EHW)

valdkondades soolise segregatsiooni ennetamisele ja vähendamisele

ja soolise tasakaalu parandamisele otsustamises ja juhtimises,

toetades haridustöötajate, karjäärinõustajate, tööandjate jt

hariduse ja tööturu võtmesihtrümade võimekuse suurendamist.

MKM

1.4. Võrdsete võimaluste

valdkonna poliitika

kujundamine,

koordineerimine ja

rakendamine

Võrdsete võimaluste valdkonna poliitika

toetab vähemusrühmadele ja neisse

kuuluvatele inimestele võrdsete

võimaluste loomist oma õiguste

teostamiseks, eneseteostuseks ja

osalemiseks kõigis ühiskonnaelu

valdkondades

Kujundatakse, koordineeritakse ja rakendatakse võrdsete

võimaluste edendamise poliitikat, sh arendatakse valdkondlikku

õigusraamistikku, toetatakse mitmekesisuse edendamist ja juhtimist

ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja võrdsete võimaluste eesmärgi

lõimimist kõigi valdkondade poliitikatesse. Suurendatakse

võtmepositsioonil siht- ja sidusrühmade teadlikkust, parandatakse

sihtrühmade olukorra ja poliitikate mõju hindamiseks vajaliku teabe

kättesaadavust ning toetatakse huvikaitseorganisatsioone.

MKM

Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine

diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine

2.1. Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise õiguste alane

kaitse ja edendamine

Tagatud on soolise võrdõiguslikkuse

seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse

nõuete täitmine ning järelevalve soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

õigusraamistikku puudutavates

küsimustes nii avalikus kui ka

erasektoris.

Volinik nõustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

õigusraamistikust tulenevate õiguste kaitse alal, avaldab arvamust

diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju,

edendab soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist ning ennetab

diskrimineerimist. Lisaks tegeleb temaatiliste õigusteatmike

väljaandmisega, teenuste digiteerimisega, tehisintellekti kasutuse

laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisega.

SVVK

LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029

Programmitegevus 1: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Võrdsete võimaluste valdkonna poliitika kujundamine, koordineerimine ja rakendamine -753 281 -641 365 -616 571 -606 830

Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamine, koordineerimine ja rakendamine -899 683 -883 205 -914 278 -852 322

Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste toetamine ÜKP fondide meetmetes -457 353 -414 686 -388 680 -378 749

Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul -797 260 -1 016 727 -957 402 -313 106

Programmitegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine -501 195 -492 137 -504 424 -511 473

KÄSKKIRI

30.01.2026 nr 8

Programmi "Sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine

2026–2029"

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a

määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kinnitan Programmi "Sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine 2026–

2029" (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister