Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 21.01.2026 nr 8-1/482-1

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie 05.02.2026 nr 1-12/76-2

Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste

arendusprojektide määruse eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Kultuuriministeerium ei kooskõlasta riigi info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogiliste

arendusprojektide määruse eelnõu järgnevatel põhjustel:

1. Kultuuriministeeriumi ei ole määruse koostamise protsessi kaasatud. Eelnõu mõjutab olulisel

määral meie valitsemisala andmekogusid, infosüsteeme ja arenduskorraldust ning ülesannete

täitmist – seega eeldab selliste suuremahuliste muudatuste ja lisaülesannete kehtestamine

põhjalikku läbirääkimist ja kooskõlastust nii poliitika kujundamise kui valitsemisala asutuste

tasemel.

2. Määruses ei ole läbivalt ega üheselt määratletud, millistele andmekogudele, infosüsteemidele

ja tegevustele määrus täpsemalt kohaldub. Praegusel väga laial kujul väljub määrus oluliselt

ka volitusnormi piiridest. Samuti esineb eelnõus termineid ja kohustusi, mille tähendus ja

ulatus ei ole üheselt mõistetavad (nt „IKT-arendusprojekt“, „IKT-arendusprojektide

auditeerimine“, „Riigi IKT-arenduste plaan“, „Riiklik teenusestandard“, „Riikliku IKT-

juhtkogu“).

2.1.Iseäranis ebaselge ning mitmeti tõlgendatav on määruse § 4 lõikes 1 toodud IKT-

arendusprojekti mõiste. Toodud käsitlus on äärmiselt laialivalguv ning hõlmab sisuliselt

mistahes IKT arendusi, mida valitsusasutused või valitsusasutuste hallatavad riigiasutused läbi

viivad. Selline määratlus on esiteks segane, aga teiseks väljub ka oluliselt avaliku teabe

seaduses toodud volitusnormi piiridest. AvTS § 432 lg 2 võimaldab määrusega kehtestada

auditeerimiskorra ning nõuded riigi infosüsteemi arendusprojektidele. Riigi infosüsteem

hõlmab sama sätte lõike 1 kohaselt andmekogusid, mis on infosüsteemi andmevahetuskihiga

liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud, ning andmekogude pidamist

kindlustavaid süsteeme. Määruse §-s 4 toodud käsitlus on aga oluliselt laiem ning sisuliselt

tähendab, et määruses toodud ranget ning põhjalikku kontrollimehhanismi tuleb kohaldada

mistahes IKT arenduste puhul.

2.2. Määruse § 12 lõikes 1 on toodud, et IKT arendusprojekti algatamiseks peab ministeerium

esitama JDM-ile kinnitatud ettepanekud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

ärimuudatuste kohta. Ka antud käsitlus on ebaselge ning jääb arusaam, et igasugune selline

ärimuudatus viib IKT-arendusprojektini ja vajab JDMi kooskõlastust. Selline käsitlus mitte

ainult taaskord ei välju volitusnormi piiridest vaid on ka üleüldiselt ebamõistlik ning -vajalik.

2.3.Arusaamatu on ka § 12 ja § 13 vaheline haakumine. Kui on soovitud luua süsteemi, kus

detailsem plaan tuleb esitada ainult teatud tüüpi projektide puhul, siis määruse § 13 lg 2

nimetab sisuliselt ära kõik võimalikud arendusolukorrad, ning puudub selgus, millisel juhul

lihtsamat menetlust kohaldatakse (kui selline lihtsam menetlus on üldse olnud § 12 mõte).

3. Määruse rakendamine käesoleval kujul tõstab oluliselt asutuste töökoormust, aeglustab

arenduste läbiviimist, pikendab menetlustähtaegu ning tekitab liigset lisabürokraatiat, mille

vältimine on samas määruse kehtestamise eesmärgiks (vt nt määruse § 6 p 5), ning mis on

vastuolus ka laiemalt riigis kokku lepitud nullbürokraatia põhimõttega. Määruse § 13 lõike 3

alusel peab esitama väga pika ja detailse ülevaate iga planeeritava IKT-arendusprojekti puhul

(mille mõiste on ka, nagu varem öeldud, § 4 alusel väga lai). Samas ei selgu, millist

lisaväärtust, võrreldes hetkel rakendatava süsteemiga, taoline lisanduv töökoormus loob. Kuni

ei ole teostatud vastavat analüüsi ja alternatiivide võrdlust, ei ole võimalik

Kultuuriministeeriumil ka sellist protsessi kooskõlastada – nõuded ja reeglid on arusaamatult

ranged ja mahukad ega arvesta sellega, et riigi IKT arendused on väga erinevat laadi (nii mahu,

sisu kui eesmärkide poolest).

4. Määrus dubleerib suures ulatuses teisi õigus- ja haldusraamistikke. Eelnõus toodud kohustused

ja protsessid kattuvad olulises osas muude kehtivate raamistikuga, näiteks: Riigi infosüsteemi

haldussüsteemi (RIA\RIHA) rollide/protseduuridega, avaliku teabe seadusest (andmekogude

loomine, pidamine, lõpetamine ja seire) ja küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuetega (nt

riskihaldus, turvameetmete planeerimine, koordineerimine, auditeerimine) jt. Puudub

arusaam, kuidas suhestub määrus eriseadustest või erikordadest tulenevate kohustustega.

Määruse kehtestamisel tuleb vältida paralleelsete ja dubleerivate kohustuste teket ning

Kultuuriministeeriumi hinnangul pole seda hetkel tehtud.

5. Valdkondlik juhtimisõigus ja autonoomsus peab jääma vastutavale ministeeriumile.

Ministeeriumi valitsemisalale pandud ülesannete täitmise korraldus, sh arendusprioriteedid ja

ressursside (sh eelarve) juhtimine, peab jääma valdkondliku ministeeriumi pädevusse.

Kesksete koordineerimismehhanismide roll JDM-is peaks olema ennekõike toetav ja

nõuandev, mitte asendav ega käsuliinina toimiv. Sellisel kujul määruse kehtestamisel läheks

aga otsustusõigus kõikide riigi IKT projektide osas JDM-ile, mis väljub JDMi valitsemisalast

ning sekkub liigselt teiste ministeeriumite valitsemisalasse.

6. Lisaks määruse ulatusele ning kohustuste mahule on ebaselge ka näiteks määruses toodud

tähtajad. Määruse § 12 lg 1 kohaselt tuleb nn esialgne plaan esitada ebamäärasel „kokkulepitud

tähtajal“, kuid § 13 lg 1 kohaselt tuleb nn detailsem projekt esitada JDM-ile projektile eelneva

aasta septembril. Puudub arusaam, millal, mis mahus ja mis dokument või info tuleb JDM-ile

edastada.

Ettepanekud:

 Korraldada töökohtumine Justiits‑ ja Digiministeeriumi, Rahandusministeeriumi, RIA ning

teiste asjaomaste asutuste osalusel, et täpsustada määruse kohaldamisala, eesmärk, mõisted ja

koostoime kehtivate raamistikuga. Kitsendada seejuures määruse kohaldamisala, et see oleks

vastavuses avaliku teabe seaduse § 432 lõikes 2 toodud volitusnormiga.

 Koostada mõjuhinnang töökoormuse mõjule, sh hinnata alternatiive, mis ei tooks kaasa

täiendavaid paralleelseid kooskõlastusvooge.

 Töötada välja kattuvuste kaart Riigi infosüsteemi haldussüsteemi, avaliku teabe seaduse ja

küberturvalisuse seaduse nõuetega ning sõnastada normitehniliselt selged eristused.

 Lähtuda põhimõttest, et iga ministeerium juhib enda valitsemisala. JDM pakub keskset tuge

ning aitab tagada läbipaistvust, kuid ilma liigse kontrollita teiste ministeeriumite valitsemisala

üle.

Kokkuvõttes – Kultuuriministeerium ei kooskõlasta eelnõu esitatud kujul, kuid oleme valmis

läbirääkimiseks ja täpsustatud redaktsiooni väljatöötamiseks. Kultuuriministeeriumi esindaja

eelnõu läbirääkimistel on IKT valdkonna juht, Risto Raaper.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Risto Raaper 628 2208

[email protected]