Pakkumuskutse

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti hange "Teavitamiskohustusega isikute juhendajate koolituse läbiviimine 2026. aastal“ Hanke eesmärgiks on välja töötada täienduskoolituse programm, sh metoodiline lahendus koolituse ülesehituse kohta ning hange hõlmab koolitaja leidmist, koolituse ettevalmistamist, sh koostöös Tellijaga esialgse õppekava täiendamist ja koolituse läbiviimist koostöös valitud koolitajaga. Taustainfo ja teenuse eesmärk 2025. a algusest hakkas kehtima lastekaitseseaduse muudatus, mille § 27¹-s toodi välja lastega töötavad isikud, kellel on oma erialast, kutse- või tööülesannetest tulenevalt võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata lapse abivajadust ning kellelt riik ootab aktiivsemat teatamist abivajavatest lastest. Muudatuse eesmärgiks on soodustada varajast märkamist. Seadus lubab teatada ka asutuses määratud kontaktisiku kaudu, kes on asutuse sisekorraeeskirjas vms dokumendis määratud laste heaolu või lastekaitse küsimuste eest vastutavaks isikuks. On oluline, et iga spetsialist lasteasutuses oskaks abivajavat last märgata ja edaspidi talle toeks olla. Laste heaolu ja turvalisuse tagamisel on suur roll lasteasutusel tervikuna, juhtkond ning kolleegid saavad üksteisele pakkuda tuge ning juhendamist. Sotsiaalkindlustusamet on viimastel aastatel loonud spetsialistidele abivajava lapse märkamise ja abistamise e-kursuse, erinevaid tööriistu alates teavitusvormidest lasteabi kodulehel kuni turvalise huvihariduse hea tavani ja vaimse tervise tööriist safe box´ini. Seda kõike selleks, et soodustada varajast märkamist ja abivajavast lapsest teatamist ning tema abistamist. Just huvihariduse katusorganisatsioonidega kohtumistest ja töötubadest inspireeritud hea tava koos seletuskirjaga on praktiline tööriist, millest on abi ka teistel lasteasutustel, et tuua enam fookusesse laste heaolu ja ühised kokkulepped. Koolitus on seega mitmes mõttes justkui hea tava jätkutegevus, et jõuda spetsialistideni huvihariduses, koolides, noorsootöös. Oleme hea tava seletuskirjas loonud nimekirja sekkumistest, mida iga lasteasutus saab ära teha. See nimekiri on osaliselt välja toodud ka spetsialisti e-kursuses, mis 2025.a lõpus täienes. Soov on seda antud teenuse raames osalejatele tutvustada. Tegevused laste abistamise süsteemi loomisel lasteasutusele: · Lastega töötavate spetsialistide taustakontroll. · Kokkulepitud normide ja käitumistavade kirjapanek kodukorras. · Selgelt sõnastatud visioon ja missioon ja/või strateegiline arengukava, mis kätkevad endas laste heaolu ja abistamissüsteemi. · Usaldusisikute (mees- ja naissoost) määramine, kelle poole saab laps/ juhendaja/lapsevanem igal ajal pöörduda. · Läbimõeldud ja kirjapandud abivajavast lapsest teatamise kord. · Väärkohtlemise juhtumite menetlemise kord. · Kokkulepped, sh käitumisjuhised suhtlemisel sotsiaalmeedias ja üritustel. · Spetsialistide teadlikkuse tõstmine, sh infotundide, koolituste, ennetusmaterjalide kaudu · Plaan kriisiolukordades toimetulekuks. · Traumateadlikkuse üldine edendamine organisatsioonis. Tellitava töö eesmärk on toetada asutusesiseseid kontaktisikuid ja lastega töötavaid spetsialiste, kes annaksid enda töökohas/asutuses edasi teadmisi ja oskuseid abivajavate laste märkamisest ja teavitamisest ning lapse abistamisest. Soovime 2026.a piloteerida, kas pakutav koolitus toetab süsteemi juurutamist lastega töötavate spetsialistide seas ning lasteasutustes. Koolitusel saavad organisatsioonid praktiseerida ja arutada läbi, kuidas lasteasutus ise saab enda inimestele teadmisi edasi jagada ja missugusel kujul (näiteks infotunnid, töötoad, kordade/juhiste kehtestamine, ühised kokkulepped) on seda kõige parem teha. Koolitus peab võimaldama lasteasutusel meeskonnana abivajavast lapsest märkamise ja abistamise teekonna läbi mõelda ning oskuslikult tegutseda abivajaduse märkamisel, teatamisel ja esmasel lahendamisel, jäädes kohalikele kogukondadele partneriks ja osaledes võrgustikutöös

Lisa 1 ka edaspidi. Juba koolituspäeva eel on osalejad läbinud spetsialistidele mõeldud e-kursuse, koolituspäeva kestel nad omandavad teadmised peamistest tööriistadest ja arutlevad koos grupiliikmetega süsteemsete tegevuste üle oma lasteasutusele. Koolituse sihtgrupp: Koolitus on mõeldud lasteasutuste esindajatele hariduses, huvihariduses, noorsootöös, tervishoius ja muudes valdkondades, kes vastutavad abivajava lapse märkamise, teatamise ja abistamise eest. Organisatsioon, keda koolitusel esindab vähemalt 2-3 liikmeline grupp, peab laste heaolu ja turvalisust prioriteediks, panustab kogukonda olles võrgustikupartneriks kohaliku omavalitsuse lastekaitsele ning koondab lastega töötavaid ja kokkupuutuvad spetsialistide erinevatest sidusrühmadest, et juba üheskoos luua, arendada ja edasi anda süsteemset tervikut abivajava lapse märkamisel ja abistamisel. Hankelepingu täitmine hõlmab kuni nelja (4) koolituse läbiviimist, millest kuni kolm (3) koolitust toimuvad Tallinnas ja vähemalt üks (1) koolitus toimub Tartus. Koolitusel osalejate arv: õppegrupi suurus kuni 20 inimest. Koolituse maht ja vorm: orienteeruvalt 8 akadeemilist tundi (1 koolituspäev) kontaktõppe vormis. Koolituste toimumise aeg: eeldatavasti mai 2026 kuni oktoober 2026. Täpsed kuupäevad lepitakse poolte vahel kokku pärast lepingu sõlmimist. Koolituse toimumise koht: Tallinn ja Tartu. Ruumid ja toitlustuse tagab tellija. Koolituse korraldus ja läbiviimine: Koolituse ja osalejate infot hallatakse täienduskoolituste infosüsteemis JUHAN. Koolitaja peab täienduskoolituste infosüsteemis JUHAN enda profiilile lisama lühikese kirjelduse oma kvalifikatsioonist ning õpi- või töökogemusest. Täiendavad juhised saadab koolitajale Tellija pärast lepingu sõlmimist. Koolituse eesmärk, sisu ja õpiväljundid on välja toodud õppekava projektis (lisa 4), mida täiendatakse koostöös Pakkujaga. Pakkuja valida ja kujundada on õpisündmuse teemad, planeeritav iseseisev töö, õppe lõpetamise tingimused. Samuti võib vajadusel täiendada õpiväljundeid. Tellijaga kooskõlastades kohandada hankes ette nähtud õppekava, kuni selle lõpliku täiendamiseni. Nõuded pakkumusele Pakkuja esitab pakkumuse esitamise vormil (lisa 2) koolituse lühikirjelduse (sh ettepanekud sisu ja käsitletavate teemade kohta) ning koolitusprogrammi, milles kirjeldab oma nägemust koolituse õppemeetoditest ning selgitab, kuidas need toetavad teemade omandamist ja õpiväljundite saavutamist. Pakkumus peab sisaldama osalejatele vajalikke koolitusmaterjale. Pakkuja esitab oma nägemuse ja ülevaate koolitusel kasutatavatest kohustuslikest õppematerjalidest, lisab oma nägemuse õppe lõpetamise tingimustest ning hindamismeetoditest ja hindamiskriteeriumidest, mis võimaldavad õpiväljundite saavutamist kontrollida. Hindamismetoodikat peab olema võimalik seostada konkreetse õpiväljundiga. Hindamiskriteeriumid peavad olema seotud õpiväljundi sisuga, olema õppijakesksed (mida õppija peab oskama teha ja millisel tasemel) ja mõõdetavad ning hõlmama teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Pakkuja võib pakkumuses esitada ettepanekuid õppekava projektis koolituse mahule, õpiväljundite täiendamiseks või muutmiseks, koolitusel käsitletavatele teemadele (koostöös Tellijaga), valitud õppemeetoditele ja iseseisvale tööle. Nõuded koolitajale

 Koolitajal peab olema eelnev kogemus vähemalt kahe (2) hanke esemega samaväärse koolituse läbiviimisel viimase 2 aasta jooksul, mis esitatakse CV vormil (lisa 3).

Lisa 1

 Koolitajal peab olema kõrgharidus,täiskasvanute koolitamise pädevus. Koolitaja kirjeldab lisas 3, kuidas on omandatud täiskasvanute koolitaja kompetentsid (näiteks bakalaureuse- või magistrikraad andragoogika erialal; mikrokvalifikatsioon või mikrokraad täiskasvanute koolitamise alal; täiskasvanute koolitaja kutsetunnistus; kõrgkooli või ülikooli õppejõu atesteerimise tõendusmaterjal; koolitaja koolituse tunnistus(ed); koolitamiskogemus ning baasteadmised valdkonnas).

Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:  töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et

vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;  vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul

olevaid materjale;  Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

 lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

Koolituse loomist kaasrahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ raames.

Lisa 2

Pakkumuse esitamise vorm „Teavitamiskohustusega isikute juhendajate koolituse läbiviimine 2026.aastal“

Pakkuja andmed

Pakkuja ärinimi

Registrikood

Aadress

Telefon

E-posti aadress

Pakkuja on käibemaksukohustuslane "Märkida JAH või EI"

Kodulehekülje aadress (olemasolu korral)

Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-posti aadress, telefon)

1. Pakkuja lühitutvustus

2. Koolituse lühikirjeldus (sh ettepanekud sisu ja käsitletavate teemade kohta; koolitaja

nägemus koolituse õppemeetoditest ja -materjalidest, kuidas need toetavad teemade omandamist ja õpiväljundite saavutamist ning kuidas toimub hindamine ja õppe lõpetamine , sh ülevaade hindamismeetoditest ja hindamiskriteeriumidest (soovituslikult tabeli kujul, näidis õppekava projektis), mis võimaldavad õpiväljundite saavutamist kontrollida)

3. Koolitusprogrammi vorm: Koolitusprogrammi koostamisel palume lähtuda alljärgnevatest punktidest:

 Koolitusprogrammis peab olema arusaadavalt välja toodud peateemadele kuluv aeg ning selle aja jooksul kasutatavad õppemeetodid koos meetodi kasutamise põhjendusega.

 Koolitusprogrammi koostamisel ja teemade/meetodite valikul peab arvestama praktilise suunitlusega, ehk lisaks teoreetilistele teadmistele saab osaleja praktilisi oskusi turvaplaani koostamiseks ja esmaste hindamisvahendite kasutamiseks.

 Ajakava koostamisel palun arvestada ka kohvi- ja söögipausidega (2x15 minutit kohvipaus ja 1x45 minutit söögipaus).

 Ühe koolituspäeva maht on 6 akadeemilist tundi õppetööd, lisanduvad pausid (sh lõuna). Arvestada koolituse alguseks 10:00 ja vastavalt sellele koostada ajakava.

Kellaaeg Peateema nimetus Mooduli tulemusena omandatavad pädevused ja õpiväljundid

Koolitaja(d)

10:00-11:30

 Peateema koos alateemadega

 Sisu käsitlemise meetodid (nt. loeng, seminar, rollimäng jne)

 Meetodite valiku põhjendus

Muud märkused

Siin tuua välja pädevused ja õpiväljundid, mis õppija omandab vastava teemaploki raames. Silmas tuleb pidada hankija poolt määratud õpiväljundeid

Mitme koolitaja puhul lisada iga teema juurde ka koolitaja/spetsialisti nimi.

11:30-11:45 Kohvipaus

11:45-12:30 Sissejuhatus praktilisse arutelusse

12.30-13:15 Lõuna

13:15-14:45 Praktiline arutelu, turvaplaani koostamine etteantud või osalejate juhtumite põhjal

14:45-15:00 Kohvipaus

15:00-15:45 Teema kokkuvõte

Lisa 2

4. Pakkumuse maksumus

Maksumus (km-ta)

Käibemaks* Maksumus (km-ga)

Koolituspäeva maksumus eurodes**

Pakkumuse maksumus peab hõlmama kõiki koolituse läbiviimisega seotud kulusid (sh koolitusmaterjalid, transport, majutus jne). *Juhul kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida käibemaks 0%. **Vajadusel kasutada Euroopa Komisjoni vahetuskursi kalkulaatorit: https://commission.europa.eu/funding-tenders/procedures-guidelines-tenders/information- contractors-and-beneficiaries/exchange-rate-inforeuro_en 5. Pakkuja kinnitused 1. Kinnitame, et meil on valmidus viia läbi koolitused vastavalt kõikidele pakkumuskutses toodud tingimustele ja oleme pakkumuse maksumuses arvestanud kõikide hanke alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega. 2. Käesolevaga esitame teabe selle kohta, milline pakkumuses esitatud teave on ärisaladus ning põhjendame teabe ärisaladuseks määramist. Oleme teadlikud, et kui me ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa meie pakkumusest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitleda.

Andmed, milline osa pakkumusest on ärisaladus koos põhjendusega:

Pakkuja seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku ametinimetus ning nimi Hanget kaasrahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ raames.

Lisa 3

CV vorm

Väikeost: "Teavitamiskohustusega isikute juhendajate koolituse läbiviimine 2026.aastal“

1. Andmed hankelepingu täitmises vahetult osalevate meeskonnaliikmete kohta (roll lepingu täitmisel, haridus, eelnev koolitamiskogemus). (Pakkuja peab tagama meeskonnaliikmete arvu selliselt, et on võimeline koolituse läbi viima vastavalt tehnilises kirjelduses toodud eesmärkidele ja sisule. Üks koolitaja võib koolitada mitmel teemal) Haridus (kõrgeim omandatud erialane haridustase)

Ees- ja perenimi

Roll meeskonnas

Õppeasutuse nimi

Lõpetamise aasta

Eriala Omandatud kraad

Välismaal väljastatud diplomite puhul peab isik tõendama, et õppeasutus on diplomi

väljastamise ajal akrediteeritud õppeasutus.

Eelnev kogemus samaväärse koolituse läbiviimisel viimase 2 aasta jooksul

Ees- ja perenimi

Koolituse nimetus

Peamised teemad

Koolituse maht (akad/h)

Sihtrühm Grupi suurus

Läbiviimise aasta

Koolituse tellija/ korraldaja

CV esitamisega kinnitan et:

- olen andnud pakkujale nõusoleku pakkumuse edukaks osutumisel osalema hankelepingu täitmisel;

- olen tutvunud hanketingimustega ja nõustun osalema hankelepingu täitmisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

...........

Lisa 4

Õppekava nimetus Kuidas luua abivajava lapse märkamise ja abistamise süsteem lasteasutusele?

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Lastekaitseseadus

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusel on õppija suuteline abivajavast lapsest märkamise ja abistamise teekonna lasteasutuses läbi mõtlema ning tegutsema abivajaduse teavitamisel ja esmasel lahendamisel, kaasates selleks vajaliku võrgustiku ja tööriistad.

Sihtgrupp Koolitus on mõeldud lasteasutuste kontaktisikutele, kes on asutuse sisekorras vms dokumendis määratud laste heaolu või lastekaitse küsimuste eest vastutavaks isikuks ning kõikidele spetsialistidele, kes töötavad laste ja noortega, kellel on võimalus märgata abivajavat last ja kõrgendatud kohustus temast teatada (vastavalt LasteKS §27¹-le).

Osalejate arv (min ja max) 16-24 inimest

Osalemise eeldus Kohustuslik on varasemalt läbida e-kursus „Abivajava lapse

märkamine ja abistamine“ ja sooritada lõputest Digiriigi Akadeemias.

Ootame igast lasteasutusest 2-3 esindajat, kes oleksid valmis saadud

teadmisi abivajava lapse märkamise osas andma edasi oma asutuse

kolleegidele ning koostama täiendavaid juhiseid või kordasid.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides): 8

sh kontaktõppe maht: 6

sh praktilise töö maht: 0

sh iseseisva töö maht: 2

Õpiväljundid Koolituse läbimisel osaleja: • Mõistab oma rolli abivajava märkamisel, toetamisel ning temast teatamisel, tehes koostööd teiste abistamise süsteemi osapooltega; • Omab ülevaadet vähemalt kahest tööriistast ja toetavatest meetmetest abivajava lapse abistamiseks ning nende kasutamisest. • Selgitab tegevusi abivajavale lapsele reageerimisel ja võrgustiku kaasamisel lasteasutuses, rakendades saadud teadmisi kolleegide juhendamisel ning juhiste koostamisel. Koolitaja võib vajadusel õpiväljundeid täiendada.

Sisukirjeldus Alates 01.01.2025 täienes lastekaitseseadus lastega töötavate ja lastega kokkupuutuvate spetsialistidega loeteluga, kes kõik peavad oma töös või kutsetegevuses teatama abivajavast lapsest - seda nii hariduses, huvihariduses, noorsootöös kui ka tervishoius ja muudes valdkondades. Lasteasutus koos oma spetsialistidega vastutab ühiselt selle eest, et neil oleksid vajalikud teadmised ja oskused, aga ka kokkulepped, korrad ja juhised, et abivajavat last märgata ja teda abistada. Vajalik on reageerida enne, kui lapse mured ja abivajadus muutuvad tõsisemaks. Koolitusel omandatud teadmisi saab rakendada organisatsiooni töötajate koolitamiseks abivajava lapse abistamise teemal ja lasteasutuses ühiste kokkulepete loomiseks.

Õpisündmuse teemad Abivajava lapse märkamine, teatamine ja abistamine; Osapoolte juhendamine lasteasutuses lähtuvalt nüüdisaegse õpikäsitluse esmastest printsiipidest;

Lisa 4

Abivajava lapse abistamiseks vajalikud tööriistad (teavitusvormid, hea tava, safe box) koos võimalike tegevustega, mida saab lasteasutus abistamissüsteemi loomisel rakendada. Täieneb koolitaja poolt.

Õppemeetodid Loeng, rühmatööd, grupiarutelud, iseseisev töö, reflektsioon. Täpsustuvad koostöös koolitajaga.

Õppekeskkonna kirjeldus Kontaktkoolituspäev toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab kuni 25 inimest. Koolitusruumid on piisava valgustusega, ligipääsetavad liikumisraskustega inimesele, ruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel vabalt liikuda ning jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi, läheneda interaktiivselt.

Iseseisev töö Iseseisev töö 2 akadeemilist tundi. Õppija koostab 1A4 pikkuse kirjaliku reflektsioon enda rollist lähtuvalt, mida saaks abivajava lapse märkamisel ja abistamisel lasteasutuses teha, missuguseid kokkuleppeid, kordasid, juhiseid luua ning kuidas anda õpitut edasi kolleegidele. Koolitaja muudab, täiendab vastavalt vajadusele.

Õppematerjalide loend Õppematerjalid on elektroonilised ning edastatakse osalejatele e-

posti teel.

Koolitaja täiendab.

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on osavõtt kontaktõppest täies mahus; grupitöödes osalemine ja iseseisva töö esitamine. Õpiväljundite saavutamist hinnatake nii iseseisva töö kui ka grupitöödes osalemise ja iseseisva töö koostamise alusel. Õpiväljundid on saavutatud, kui õppija on läbinud hindamise vastavalt hindamiskriteeriumidele:

Koolitaja täidab tabeli õpiväljundi, hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumi omavaheliste seostega.

Õpiväljund Hindamismeetod Hindamiskriteerium

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Kursuse läbimisel väljastatakse tunnistus, kui õpingute lõpetamise tingimused on täidetud.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitajal on kõrgharidus, täiskasvanute koolitamise kompetentsid, samaväärsete koolituste läbiviimise kogemus viimase 2 aasta jooksul ning baasteadmised valdkonnast.

Õppekava kinnitamise aeg Kevad 2026

Lisa 5

KÄSUNDUSLEPING Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja .............................. (registrikood), mida esindab ...................................................................... (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu "Teavitamiskohustusega isikute juhendajate koolituse

läbiviimine 2026.aastal“ (edaspidi hange) menetluse tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi lepingu dokumendid):

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – üleandmise-vastuvõtmise akt.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Käsundisaaja on kohustatud teostama mistahes lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks ja kuuluvad oma olemuselt lepingu eseme hulka.

1.6. Lepingu esemeks on koolituste läbiviimine lastega töötavatele spetsialistidele (edaspidi käsund või töö), mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Lepingu täitmise tähtaeg on 01.12.2026. 1.8. Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika

fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „“Laste ja perede toetamine” tegevuse 2.3. „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ raames.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele

nõuetele vastava ühe (1) koolituse läbiviimise eest tasu summas ..... eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb käsundisaaja poolt esitatud pakkumuse (lisa 2) alusel ning ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.3. Lepingu kogumaksumus kujuneb vastavalt tellitud koolituste arvule. 2.4. Pooled allkirjastavad üleandmise-vastuvõtmise akti (lisa 3) pärast iga koolituse toimumist. 2.5. Poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt on eelduseks käsundisaajale arve

esitamisel ja käsundiandjale arve tasumisel. 2.6. Käsundisaaja kohustub esitama käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e-

arve ning märkima arvele käsundiandja kontaktisiku nime, lepingu numbri. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.7. Käsundiandja tasub nõuetekohaselt esitatud e-arve minimaalselt 14 kalendripäeva jooksul.

Lisa 5

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks,

peab ta selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja);

3.3.3. tagama, et juhul kui käsund ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4.1 alusel määratud tähtajaks.

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. anda käsundisaajale juhiseid.

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 3.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Kui teenus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda

käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).

4.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

4.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% koolituse hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud käsundit tähtaegselt täitnud või kui käsund ei vasta lepingu tingimustele.

4.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

4.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

4.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

Lisa 5

5. Intellektuaalne omand 5.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob käsundisaaja käsundiandjale üleantavaid autoriõigusega

kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale tasu maksmise hetkest. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja.

5.2. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

5.3. Käsundisaaja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja käsundiandjale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust käsundisaajaga sõlmitud lepingu alusel nii, et käsundiandjal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

5.4. Käsundiandja poolt käsundisaajale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.4. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

6.5. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 7.4. Käsundiandja kontaktisik on Aile Aedma (nimi), 53247341 (telefoninumber),

[email protected] (e-posti aadress). 7.5. Käsundisaaja kontaktisik on............................ (telefoninumber), ........................................

(e-posti aadress). 7.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

Lisa 5

7.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema

asutusesiseselt määratud asendajal.

8. Lõppsätted 8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud teenus on osutatud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel.

8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra. 8.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 6

Lisa _ käsunduslepingule nr........

TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

/sõlmimise kuupäev/

Akt on koostatud .................2026 käsunduslepingu nr ................. alusel selle kohta, et üleandja ............................. andis üle ja vastuvõtja ............ võttis vastu järgmised tööd ajaperioodi .......................... eest:

1. Koolitus „Kuidas luua abivajava lapse märkamise ja abistamise süsteem lasteasutusele?“ ettevalmistamine ja läbiviimine ........... (kuupäev) Tallinnas/Tartus (6 ak/h koolituspäev).

Akti alusel kuulub väljamaksmisele ............... eurot. Arve kuulub väljamaksmisele minimaalselt 14 päeva jooksul alates arve väljasaatmisest. Akt säilitatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis Delta. Andis üle: Võttis vastu: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) täienduskoolituse õppekava Lisa 3

Koostatud: 17.03.2025

Õppekava nimetus Abivajaduse märkamise ja teatamise viisid laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Lastekaitseseadus ÜRO lapse õiguste konventsioon Eesti laste vaimse tervise uuringu lõpparuanne (2025)

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusel on osalejal teadmised abivajava lapse märkamise, abistamise ja teatamise viisidest, mis toetavad laste ja noorte vaimset tervist, ning oskus kasutada erinevaid toetavaid ja abistavaid tööriistasid.

Sihtgrupp Koolitus on mõeldud kõikidele spetsialistidele, kes töötavad laste ja noortega, kellel on võimalus märgata abivajavat last ja kõrgendatud hoolsuskohustus temast teatada (vastavalt LasteKS §27¹-le).

Osalejate arv (min ja max) 15-25

Osalemise eeldus Õppija on spetsialist, kes puutub oma töös kokku laste ja noorte ning nende abistamisega. Soovituslik on läbida eelnevalt e-kursus „Abivajava lapse märkamine ja abistamine“ Digiriigi Akadeemias, mille tulemusel saab põhiteadmisi lapse abistamise süsteemist ning abivajava ja hädaohus lapse märkamisest, toetamisest ja temast teatamise protsessist.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 6

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: 4

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 2

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 0

Õpiväljundid Koolitusel osalenud õppija: • selgitab abivajava lapse märkamise ja abistamise põhimõtteid; • märkab lastel ja noortel esinevaid vaimse tervise probleeme sh suitsiidiriski esinemist; • rakendab erinevaid abivajavat last toetavaid tööriistasid; • analüüsib enda rolli spetsialistina lapse ja noore toetamisel.

Sisukirjeldus Olukorras, kus laste vaimse tervise raskused (nt depressiooni ja ärevuse sümptomid, hajuv tähelepanu, käitumisprobleemid) mõjutavad üha suuremat hulka, on kaitseteguriks toetavad suhted last ümbritsevate täiskasvanutega. Laste ja noorte vaimse tervise toetamisel on olulised lastega töötavate spetsialistide teadmised ja oskused last õigeaegselt märgata ja abistada. Koolitusel tutvustatakse abivajaduse märkamise ja teatamise viise, mida saab kasutada laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks, ning grupiarutelu vormis otsitakse lahendusi koolitusel osalenute tööelus tekkinud probleemide/juhtumite näidetel.

Õpisündmuse teemad  Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, abivajava lapse märkamine (varajase märkamise soodustamine).

 Vaimse tervise probleemid ja enesevigastamine (sh suitsiidirisk), ennastkahjustava käitumise esinemine, toetavad tööriistad suitsiidiriski hindamiseks.

 Toetamise ja abistamise tööriistad ja kasutusel olevad toetavad vahendid sh safe box, turvaplaan.

Õppemeetodid Loeng, grupiarutelu/rühmatöö/praktiline töö - koolitusel osalenute tööelus tekkinud probleemide/juhtumite näidetel lahenduste otsimine

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) täienduskoolituse õppekava Lisa 3

Koostatud: 17.03.2025

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab kuni 25 osalejat. Koolitusruumid on ligipääsetavad liikumisraskustega inimesele, ruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi, läheneda interaktiivselt.

Iseseisev töö Puudub

Õppematerjalide loend Koolituspäeval paberkandjal õppematerjalid on tagatud koolitajate poolt. Elektroonilised õppematerjalid edastatakse osalejatele e-posti teel.

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on osalemine õppes täies mahus.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tõend

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja(d) on kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega ekspert(did), kes puutuvad oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ning omavad valdkonnas koolituste läbiviimise kogemust viimase 2 aasta jooksul.

Õppekava kinnitamise aeg Märts 2025

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti hange ”Suitsiidiriski hindamise ja turvaplaani kasutamise juhendamise ning heaolu kast/ safe box`i koolituste läbiviimine lastega töötavatele spetsialistidele 2026. aastal. Koolituse sihtgrupp: Koolitus on mõeldud kõikidele spetsialistidele, kes töötavad laste ja noortega, kellel on võimalus märgata abivajavat last ja kõrgendatud hoolsuskohustus temast teatada (vastavalt LasteKS §27¹-le). Taustainfo 2025. a algusest hakkas kehtima lastekaitseseaduse muudatus, mille § 27¹-s toodi välja lastega töötavad isikud, kellel on oma erialast, kutse- või tööülesannetest tulenevalt võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata lapse abivajadust ning kellelt riik ootab aktiivsemat teatamist abivajavatest lastest. Muudatuse eesmärgiks on võimestada ja julgustada abivajavast lapsest teatamist ning soodustada varajast märkamist. 2025.a sügisel toimusid loodud õppekava alusel kolm vaimse tervise koolitust lastega töötavatele spetsialistidele Tallinnas ja Tartus, kus osales kokku 50 spetsialisti haridus-, tervishoiu, sotsiaaltöö ja noorsootöö valdkonnast. Esimene Pilootkoolitus toimus suvel SKA ja LHO töötajatele. Lõime eelmise aasta lõpus tööriista, suitsiiidiennetuskarbi safe box kontseptsiooni, mis koos sisulehtede, turvaplaani koostamise ja võrgustiku kaasamisega moodustab käegakatsutava vahendi lastega töötava spetsialistile abi osutamiseks enesetapumõtetega ja ennast kahjustava käitumisega noorte puhul. Soovime, et koolitus annaks spetsialistidele võimaluse ka selle tööriistaga lähemalt tutvuda. Lasteabi poole pöörduvate laste kõnedest ja chattidest on vaimse tervise teemad esikohal (619 pöördumist 2025. aastal). Suitsiidiriski hindamise ja turvaplaani kasutamise juhendamine ja teavitus spetsialistidele jätkub 2026. aastal. Planeeritaval vaimse tervise koolitusel tutvustatakse lastega töötavatele spetsialistidele abivajaduse märkamise ja teatamise viise, mida saab kasutada laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks. Sinna hulka kuulub enesetapumõtete kohta küsimuste küsimine, edasine hindamine enesetapuriski hindamisvahendiga ning vajadusel turvaplaani koostamine. Grupiarutelu vormis otsitakse lahendusi koolitusel osalenute tööelus tekkinud probleemide või etteantud juhtumite näidetel. Samuti vajavad lastega töötavad spetsialistid infot, kuhu ja kelle juurde laps ja lapsevanem võiksid pöörduda vaimse tervise probleemide korral abi saamiseks. Koolitusele eelnevalt soovitame osalejatel läbida uuenenud e-kursus „Abivajava lapse märkamine ja abistamine“ Digiriigi Akadeemias, et korrata üle põhiteadmised lapse abistamise süsteemist ning abivajava ja hädaohus lapse märkamisest. Hanke eeldatavaks maksumuseks on 9999 eurot. Hanke eesmärk on leida koolitaja ja viia läbi kuni seitse (7) samasisulist koolitust. Kindlasti soovime viia läbi viis koolitust erinevatele sihtgruppidele (sh tervishoid, haridus) ning vajadusel viia läbi kuni kaks lisakoolitust. Kui kõik grupid ei täitu või koolituse maksumus ületab etteantud piirmäära või kui eelarvelisi vahendeid ei jätku, on Sotsiaalkindlustusametil õigus läbi viia vähem koolitusi. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele peame avalikustama täienduskoolitustega seotud koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- ja töökogemuse kirjeldusega. Koolituse eesmärk Koolituse tulemusel on osalejal teadmised abivajava lapse märkamise, abistamise ja teatamise viisidest, mis toetavad laste ja noorte vaimset tervist, ning oskus kasutada erinevaid toetavaid ja

Lisa 1 abistavaid tööriistasid (ASQ küsimustikku ja materjale lasteabi kodulehel (turvaplaan, riskihindamine). Koolituse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti täiendkoolituse 18. märtsil 2025 kinnitatud õppekava (Lisa 3). Koolituste sisu • Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, abivajava lapse märkamine (varajase märkamise soodustamine). • Vaimse tervise probleemid ja enesevigastamine (sh suitsiidirisk), ennastkahjustav käitumine, toetavad tööriistad (sh heaolukast safe box) suitsiidiriski hindamiseks. • Toetamise ja abistamise kanalid, tööriistad ja kasutusel olevad toetavad vahendid, turvaplaan. Pakkuja roll: Koolituse „Abivajaduse märkamise ja teatamise viisid laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks” ettevalmistamine ja läbiviimine kuni viiele grupile Tallinnas ning kuni kahele grupile Tartus 2026. aastal. Koolitusel osalejate arv: õppegrupi suurus kuni 25 inimest. Koolituse maht ja vorm: 6 akadeemilist tundi (ak/h) /1 koolituspäev, kontaktõpe füüsilises ruumis. Koolituse toimumise aeg: Eeldatavasti aprillist kuni oktoobrini 2026. Täpsed kuupäevad lepitakse eduka pakkujaga kokku pärast lepingu sõlmimist. Koolituse toimumise koht: Tallinn ja Tartu, täpsem asukoht selgub, kui koolituskuupäevad on lõplikult kokku lepitud. Ruumi ja toitlustuse tagab tellija. Koolituste läbiviimisel peab Pakkuja eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:

- vältima tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistama digitaalsel kujul olevaid materjale; seejuures digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

Koolituse loomist kaasrahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine, tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

Lisa 4

KÄSUNDUSLEPING Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja .............................. (registrikood), mida esindab ...................................................................... (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu ”Suitsiidiriski hindamise ja turvaplaani kasutamise

juhendamise ning heaolu kast/safe box`i koolituste läbiviimine lastega töötavatele spetsialistidele 2026. aastal.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus;

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Käsundisaaja on kohustatud teostama mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eseme eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on kuni seitsme (7) vaimse tervise koolituse läbiviimine lastega töötavatele spetsialistidele (edaspidi käsund või töö), mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Lepingu täitmise tähtaeg on 01.12.2026. 1.8. Teenust osutatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika

fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) ,,Laste ja perede toetamine” tegevuse 2.2. „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine" raames.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele

nõuetele vastava ühe (1) koolituse läbiviimise eest tasu summas ..... eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus

nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Pooled allkirjastavad üleandmise-vastuvõtmise akti iga koolituse järgselt pärast koolituse toimumist.

2.5. Käsundisaaja kohustub esitama käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e- arve (edaspidi arve) ning märkima arvele käsundiandja kontaktisiku nime, lepingu numbri. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.6. Käsundiandja tasub arve pärast lepingu punktis 2.4 nimetatud dokumendi allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamist minimaalselt 14 kalendripäeva jooksul.

Lisa 4

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks,

peab ta selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja);

3.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4 alusel määratud tähtajaks.

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. anda käsundisaajale juhiseid.

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 3.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Kui teenus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda

käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).

4.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

4.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud teenust tähtaegselt osutanud või see ei vasta lepingutingimustele.

4.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

4.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

4.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

Lisa 4

5. Intellektuaalne omand 5.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob käsundisaaja käsundiandjale üleantavaid autoriõigusega

kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale tasu maksmise hetkest. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja.

5.2. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

5.3. Käsundisaaja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja käsundiandjale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust käsundisaajaga sõlmitud lepingu alusel nii, et käsundiandjal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

5.4. Käsundiandja poolt käsundisaajale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.4. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

6.5. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 7.4. Käsundiandja kontaktisik on Aile Aedma (nimi), 53247341 (telefoninumber),

[email protected] (e-posti aadress). 7.5. Käsundisaaja kontaktisik on............................ (telefoninumber), ........................................

(e-posti aadress). 7.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

Lisa 4

7.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema

asutusesiseselt määratud asendajal.

8. Lõppsätted 8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud teenus on osutatud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel.

8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui teenuse osutamine viibib pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).

8.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 6

Lisa _ käsunduslepingule nr........

TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

/sõlmimise kuupäev/

Akt on koostatud .................2026 käsunduslepingu nr ................. alusel selle kohta, et üleandja ............................. andis üle ja vastuvõtja ............ võttis vastu järgmised tööd ajaperioodi .......................... eest:

1. Koolitus „Abivajaduse märkamise ja teatamise viisid laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks“ ettevalmistamine ja läbiviimine ........... (kuupäev) Tallinnas/Tartus (6 ak/h koolituspäev).

Akti alusel kuulub väljamaksmisele ............... eurot. Arve kuulub väljamaksmisele minimaalselt 14 päeva jooksul alates arve väljasaatmisest. Akt säilitatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis Delta. Andis üle: Võttis vastu: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

1

PAKKUMUSKUTSE

Väikeostu hange ”Suitsiidiriski hindamise ja turvaplaani kasutamise juhendamise ning heaolu kast/ safe box`i koolituste läbiviimine lastega töötavatele spetsialistidele 2026. aastal”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus ”Suitsiidiriski hindamise ja turvaplaani kasutamise juhendamise ning heaolu kast/safe box`i koolituste läbiviimine lastega töötavatele spetsialistidele 2026. aastal”

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Hanget kaasrahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine, tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 27.02.2026 kell 13:00.

Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – pakkumuse esitamise vorm; Lisa 3 – õppekava Lisa 4 – käsunduslepingu projekt; Lisa 5 – CV vorm; Lisa 6 – tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus etteantud vormil (Lisa 2). - Pakkuja lühitutvustus. - Pakkuja visioon koolituskavast ning selle

vormistamine etteantud tabelis. - Pakkumuse maksumus ühe koolituspäeva

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks käibemaksuta.

2. Andmed hankelepingu täitmises vahetult osalevate meeskonnaliikmete kohta (meeskonnaliikme roll lepingu täitmisel, haridus, eelnev koolitamiskogemus) CV vormil. 3. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust.

2

1.8 Vastavustingimused Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses teenuse osutamise tehnilise lahenduse, mis peab olema esitatud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik hinnata teenuse vastavust riigihanke alusdokumentidele.

1.9 Eduka pakkuja valik Majanduslik soodsus hindamiskriteeriumide alusel. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Hindamiskriteeriumid:

1) Koolitaja kogemus, mis võimaldab antud koolitust sihtgrupile eesmärgipäraselt läbi viia (maksimum 30 punkti)

30 punkti – Koolitaja on kõrgharidusega, koolitamiseks vajalike kompetentsidega, puutunud oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ja rääkinud kaasa erinevatel aruteludel või materjalide/juhendite koostamisel ning on viimase 2 aasta jooksul läbi viinud vähemalt 2 koolitust lastega töötavatele spetsialistidele, mis on samaväärsed käesoleva väikeostu esemega. 10 punkti – Koolitaja on kõrgharidusega, koolitamiseks vajalike kompetentsidega, puutunud oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ning on viimase 2 aasta jooksul läbi viinud vähemalt 2 koolitust, mis on samaväärsed käesoleva väikeostu esemega, ent teisele sihtgrupile nt noored, lapsevanemad, üliõpilased.

2) Koolituskava vastavus hankija poolt seatud eesmärkidele ja pädevustele (maksimum 30 punkti)

30 punkti – vastab täielikult: pakkuja esitatud koolituskava on põhjalikult lahti kirjutatud ning sisaldab koolitusprotsessi tegevuste detailset ja arusaadavat kirjeldust, vastab täpselt hankija poolt kirjeldatud eesmärgile ja pädevustele ning pakkuja on valinud sobivad õppemeetodid (sh aktiivõppemeetodid), mis aitavad saavutada oodatavaid õpiväljundeid ning need on realistlikult saavutatavad määratud aja jooksul. 15 punkti – vastab osaliselt: koolituskava vastab osaliselt tehnilises kirjelduses kirjeldatud eesmärgile, pädevustele ja sihtrühma vajadustele, koolitusprotsessi tegevused on kirjeldatud arusaadavalt, kuid valitud õppemeetodid aitavad vaid osaliselt saavutada oodatavaid õpiväljundeid.

3

5 punkti – vastab vähesel määral: koolituse sisu vastab hanke eesmärkidele vähesel määral. Koolitusprotsessi tegevused on lahti kirjeldamata või ei ole realistlikud. Pakutud metoodikad ei toeta õpiväljundite saavutamist.

3) Koolituse koolituspäeva maksumus (maksimum 40 punkti)

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust

4

iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:

3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole

võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

5

3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel. 3.8.1. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siin on hankijal

õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange "Teavitamiskohustusega isikute juhendajate koolituse läbiviimine

2026.aastal“

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus "Teavitamiskohustusega isikute juhendajate koolituse läbiviimine 2026.aastal“

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Koolituse loomist kaasrahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldumudeli väljatöötamine“ raames.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 26.02.2026 kell 17:00

Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – pakkumuse esitamise vorm; Lisa 3 – CV vorm; Lisa 4 – õppekava projekt Lisa 5 – käsunduslepingu projekt; Lisa 6 – tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1.Pakkumus etteantud vormil (Lisa 2). - Koolituse lühikirjeldus ja koolitusprogramm. - Pakkumuse maksumus koolituse

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks käibemaksuta ja koos käibemaksuga ühe koolituspäeva kohta.

2. Andmed hankelepingu täitmises vahetult osalevate meeskonnaliikmete kohta (meeskonnaliikme roll lepingu täitmisel, haridus, eelnev koolitamiskogemus) CV vormil. 3. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust.

1.8 Vastavustingimused Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses koolituse kirjelduse ja koolitusprogrammi, mis peab olema esitatud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele.

2

Koolitajal peab olema täiskasvanute koolitamise pädevus ja samaväärse koolituse läbiviimise kogemus viimase 2 aasta jooksul.

1.9 Eduka pakkuja valik Edukas pakkuja valitakse madalaima maksumuse alusel vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast.

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:

3

3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS § 114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:

3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole

võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

4

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel.

3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.