Arvamuse avaldamine eelnõule (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Raini Laide Riigikogu [email protected]

Teie 05.01.2026 nr Meie 05.02.2026 nr 2.3-4/26/34-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei

ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja

Europoliga) eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Esimesel kooskõlastusringil avaldatud arvamuses soovitas AKI kehtestada seadusega

töövoosüsteemis isikuandmete säilitamiseks konkreetne tähtaeg lähtuvalt nimelt töövoosüsteemi

eesmärkidel isikuandmete kasutamise vajadusest ning täiendada seletuskiri vastavate põhjenduste

ja selgitustega. Praegune eelnõu näeb ette, et töövoosüsteemis säilitatakse teabevahetuse

isikuandmeid kuni kaks aastat teabevahetuse lõppemisest arvates, arvestades käesolevas

paragrahvis sätestatud erisusi. AKI hinnangul ei selline regulatsioon ikka veel piisavalt selge, kuna

jääb arusaamatuks, millal teabevahetust saab pidada lõppenuks ehk millest hetkest alates hakkab

tähtaeg jooksma.

Seletuskirjas on märgitud, et teabevahetuse lõppemine määratletakse seoses ülesannete täitmisega

ühe teema, subjekti või objekti kohta. Teabevahetus loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik

ülesanded, mis on seotud viimasena registreeritud sõnumiga. Seejuures on toodud välja, et pikem

säilitamine on põhjendatud olukorras, kus teabevahetus konkreetse isiku kohta on kestva

iseloomuga, näiteks kui kriminaalmenetlus kestab üle kahe aasta või kui õiguskaitseasutus esitab

sama isiku kohta korduvalt teabetaotlusi. Ehk mõistame seda aru niiviisi, et ka siis, kui täidetud

on kõik ülesanded, mis on seotud viimasena registreeritud sõnumiga, ei saa välistada, et selle isiku

kohta võib tulla korduv teabetaotlus, mis pikendab andmete säilitamise vajadust. AKI hinnangul

peab säilitamise tähtajale määrava tähtsusega olev sündmus olema selgemalt seaduses määratud,

välistades olukorda, et sõltuvalt tõlgendamisest võib teatud olukorras andmete kustutamine

määramata aja jooksul viibida.

Seoses erijuhtumitega sätestab kavandatav PPVS § 25¹¹ lg 2, et töövoosüsteemis võib säilitada

teabevahetuse isikuandmeid üle kahe aasta teabevahetuse lõppemisest arvates, kuni politsei

andmekogus, Schengeni infosüsteemi riiklikus registris või Interpoli andmebaasides on

andmesubjekti kohta kehtiv tagaotsimisteade või muu hoiatusteade. AKI hinnangul ei ole selliselt

säilitamise reguleerimine piisavalt selge ja läbipaistev, kuna selgusetuks jääb, millal siis tekkib

kohustus andmeid kustutada. Seletuskirjas on öeldud, et kui isikuandmete töötlemise eesmärgid

on täidetud ja säilitamise alused on kadunud, tuleb andmed viivitamata kustutada. See selgitus ei

anna aga selget vastust küsimusele, kui kaua tegelikult võib andmeid säilitada.

AKI hinnangul on seega isikuandmete säilitamist puudutav regulatsioon jätkuvalt segane. Palume

2 (2)

kaaluda võimaluse muuta seaduse regulatsioon selgemaks, sätestades konkreetsed ja selged

säilitamise tähtajad.

Lisaks isikuandmete säilitamise regulatsioonile kerkis küsimus andmete juurdepääsu teemal, seda

siis nii avaliku teabe seaduse kontekstis kui ja andmesubjekti seisukohalt. Eelnõu on selles osas

muudetud, kui probleem on jätkuvalt alles. Nimelt selgitatakse eelnõu seletuskirjas, et kuna

töövoosüsteemis on sellised andmed, mis vastavad AvTS § 35 lõikele 1, tuleb need tunnistada

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Andmesubjektide ja teiste isikute

juurdepääsuõigust tuleb piirata näiteks AvTS § 35 lõike 1 punktides 1 (kriminaalmenetluses

kogutud teave, mis ei kuulu avaldamisele), 3 (teave, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi

välissuhtlust), 51 (teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks

tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist), 11 (teave

süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist) ja 12 (isikuandmed, kui

nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust)

sätestatud alusel. See tähendab järgmist: 1. Juurdepääsupiirang: andmetele on seatud piirangud,

mis tähendab, et need andmed ei ole avalikkusele vabalt kättesaadavad. Neile pääseb ligi ainult

kindlaksmääratud isikute ring, kellel on seaduslik alus ja vajadus nende andmetega tutvuda. 2.

Asutusesisene kasutamine: andmed on määratud kasutamiseks ainult asjaomase asutuse sees. Need

andmed on mõeldud üksnes asutuse töötajatele või ametnikele, kes vajavad neid oma

tööülesannete täitmiseks. Sellise teabe edastamine väljapoole asutust on keelatud või rangelt

piiratud.

AKI näeb siin kahte probleemi. Esiteks ei kehti andmesubjekti õigusele tutvuda oma

isikuandmetega, mis on sätestatud otsekohalduvas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artiklis 15, AvTS kohaselt sätestatud juurdepääsupiirangud. AKI selle kohta selgitas eelviidatud

arvamuses, et kui seadusandja eesmärgiks on piirata ka andmesubjekti õigust saada teavet enda

isikuandmete töötlemise kohta, peaks see olema eelnõus selgelt kajastatud. IKÜM artikkel 23

võimaldab siseriikliku õiguse seadusandliku meetmega piirata isikute IKÜM artiklitest 12-22 ja

artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab

põhiõiguste ja -vabaduste olemust, on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne.

Põhjenduspunkt 73 lisab, et selline piirang peab olema kooskõlas harta ja Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitsekonventsioonis sätestatud nõuetele. Teisisõnu tähendab see, et sellised

piirangud ei saa olla absoluutsed, ajaliselt piiramatud ning tagatud peavad olema kaitsemeetmed.

Ehk kui on soov piirata ka andmesubjekti IKÜM-ist tulenevat õigust, peab vastav piirang olema

seaduses selgelt sätestatud.

Teiseks peab AKI vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et AvTS § 35 puhul ei ole kõik

juurdepääsupiirangute alused absoluutsed, teatud osa neist eeldab igakordselt kaalutlusotsuse (nt

isikuandmete puhul), seega on ekslik seletuskirja väide, et andmekogu andmetele pääseb ligi ainult

kindlaksmääratud isikute ring, kellel on seaduslik alus ja vajadus nende andmetega tutvuda ning

et teabe edastamine väljapoole asutust on keelatud või rangelt piiratud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108