Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231552026

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.01.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231552026

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 05.07.2025, 06.07.2025, 21.07.2025, 05.08.2025

Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 25231552026 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise

inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud

lähisuhtes ja korduvalt).

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx teod

kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Üldpreventiivsest

aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond,

tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse

lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu

otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus,

mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva

vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas

pidades ilmselgelt mittemõõdukas.

Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja

lahendmaisel.

Prokurör kohtus kriminaalasjas kannatanu xxx 29.09.2025. Kohtumisel avaldas kannatanu, et pärast

viimast kuritegu on küll tekkinud lahkarvamusi ja tülisid, kuid need ei viinud vägivallani, s.t rohkem

vägivallajuhtumeid aset leidnud ei ole. Menetlusosalised elavad jätkuvalt koos, plaanivad võõrandada

elamispinna ja soetada uus. xxx on parandamatult raskesti haigestunud, vajab abikaasa hoolt ja tuge

ega soovi xxx karistamist.

Prokuröri hinnangul ei ole üldpreventiivsetel eesmärkidel ilmtingimata vajalik xxx karistamine

kriminaalkorras. Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustatava suhtes on prokuratuur

varasemalt lõpetanud kriminaalasjas menetluse ning määranud kohustuse osaleda

Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustamisel. Kahtlustatav on kohustust

täitnud ning prokuratuuri on laekunud nõustaja tagasiside. Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr

RP-1-2/22/1 (muudetud 19.12.2024 käskkirjaga nr RP-1-1/24/37) p 3.2.1. kohaselt on avalik

menetlushuvi olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul

kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo

toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Prokuratuur lõpetas varasema kriminaalasja

23.08.2024. Uus kuritegu oli toime pandud 05.07.2025. Vaatamata sellele, et käesolevas

kriminaalasjas on kuritegu toime pandud ühe aasta jooksul pärast kriminaalmenetlus otstarbekuse

tõttu lõpetamist, peab aga prokurör oluliseks hinnata kriminaalasja lahendamisel ka kahtlustatava süü

suurust, toimepandud vägivalla intensiivsust, tagajärge ja põhjust. Kriminaalasjas on menetluses mitu

kuriteoepisoodi, kui aga hinnata toimepandud kuritegude dünaamikat, leidsid kõik kuriteoepisoodid

aset ühe kuu jooksul 05.07.2025-05.08.2025, tagajärjed ei ole tõsised ja põhjuseks on olnud

menetlusosaliste vahel tekkinud pinge seoses eluaseme müümise protsessi ja pojaga suhtlemisega.

12.01.2026 laekus kahtlustatava kaitsja taotlus kriminaalasja lõpetamiseks, millest selgub, et

vandeadvokaat suhtles kahtlustatava xxx, kelle sõnul ei ole menetlusosalistel mingeid tülisid ega

intsidente. Kannatanu kohtub pojaga mujal, mitte kodus. Kolimine on nendele mõjunud hästi, on

leevendanud ka rahalisi pingeid. xxx ei taotle oma abikaasa xxx karistamist, sest nad jätkavad

kooselu. Seega ei mõjuta menetluse lõpetamine negatiivselt ühiskonna usku kehtivasse õigusesse –

xxx kuulati kriminaalasjas üle, kohtueelne menetlus on lõpule viidud ning kriminaalasja materjalid

on jõudnud lahendamiseks prokuratuuri.

Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul xxx määratud kohustused. 23.01.2026 toimunud

kohtumisel prokuratuuris väljendas xxx kahetsust, lisades tunnistab enda süüd täielikult. Hetkel

elavad menetlusosalised üürikorteris, nendevaheline suhe on paranenud. Kahtlustatavale etteheidetud

kuritegude toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena sh rahalise karistuse. Arvestades

kogutud materjale ja ka seda, et viimasest kuriteoepisoodist on möödunud üle viie kuu ja mõlemad

menetlusosalised on teinud samme, tegelemaks konfliktide põhjuste ja põhjustajatega ning on

lahendanud põhilised lahkarvamusi tekitanud küsimused, siis vägivallast hoidumine, rahaline

kohustus ja menetluskulude hüvitamine on piisavad vahendid, tagamaks edaspidi kahtlustatava

hoidumise süütegude toimepanemisest. Vägivallast hoidumise kohustusega hoitakse kahtlustatava

käitumine kontrolli all. xxx kinnitas valmisolekust täita kohustused.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes on

võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on riik

täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, xxx suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel

määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekat

käitumist.

xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202

lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231552026 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx (tel xxx) on kohustatud:

2.1. hoiduma vägivallast;

2.2. tasuma riigituludesse 445 eurot;

2.3. hüvitama menetluskulud summas 710,52 eurot;

Kohustuste täitmise tähtaeg on 23.07.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole

kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat tuleb jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 710,52 eurot

(111,60+137,64+238,08+223,20)

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanule xxx ja

kahtlustatava kaitsjale Argo Küünemäele. Kahtlustatavale xxx antakse määruse koopia allkirja vastu.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).