Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade avalikustamise tulemustega arvestamise teade

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 04.03.2022 14:46

Adressaat: MKM info <[email protected]>

Teema: 7-1.1/2256-28 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade avalikustamise tulemustega arvestamise teade

Asutus: Põhja-Pärnumaa VallavalitsusRegistreerimise kp:

04.03.2022Registreerimise nr: 7-1.1/2256-28Saadetava dokumendi

pealkiri: Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade avalikustamise tulemustega arvestamise

teade.LugupidamisegaMaritta SillandiregistripidajaPõhja-Pärnumaa

Vallavalitsustel. 443 [email protected]

Asukoht (L-Est’97) X 6499025

Y 547277

Planeeringuala asukoht: PÄRNUMAA, PÕHJA-PÄRNUMAA VALD

Tellija: PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Töö täitja: Kobras OÜ

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI

Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA

Volitatud maastikuarhitekt, tase 7

KSH juhteksperdi abi/ keskkonnaekspert: NOEELA KULM

KSH juhteksperdi abi/ Keskkonnaekspert: MARITE BLANKIN

Planeerija: PIIA KIRSIMÄE

Kontrollis: ENE KÕND

Jaanuar 2022

TARTU

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2021-256

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

2 / 52

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

TÖÖ STAADIUM: Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamine

PLANEERINGUALA ASUKOHT: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

TÖÖ EESMÄRK:

Eriplaneeringu koostamine Põhja-Pärnumaa vallale tuuleparkide asukoha eelvaliku(te) tegemiseks

TÖÖ LIIK: Eriplaneering

KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, 87701

Põhja-Pärnumaa vald

Pärnu maakond

Kontaktisik: Reet Olev

Planeerimise- ja arenguspetsialist

Tel 5622 4688

[email protected]

HUVITATUD ISIKUD: Sunly Wind OÜ

Registrikood 14937897

Harju maakond, Tallinn, Masti 17, 11911

[email protected]

Utilitas Wind OÜ

Registrikood 12205523

Harju maakond, Tallinn, Punane tn 36

[email protected]

Metsamaahaldus AS

Registrikood 10052156

Viljandi maakond, Viljandi linn, Tartu tn 4a, 71004

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht:

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

[email protected]

KSH juhtekspert: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH litsents nr KMH0046)

Tel 730 0310

[email protected]

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

3 / 52

SISUKORD

1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4

2. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ....................................................................... 4

2.1 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle menetlusprotsess ............................................... 5

2.2 Asukoha eelvaliku kriteeriumid .................................................................................................. 6

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ...................................................... 9

3.1 Metoodika .................................................................................................................................. 9

3.2 KSH ruumiline ulatus ................................................................................................................. 11

4. Eriplaneeringu ala ülevaade .............................................................................................................. 12

5. Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 18

5.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid ....................................................................................... 18

5.1.1 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” ...................................................................................... 18

5.1.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................................. 18

5.1.3 Eesti keskkonnastrateegia 2030 ............................................................................................ 18

5.1.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ............................................ 19

5.1.5 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030............................................................... 19

5.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ ....................................................................................... 19

5.1.7 Pärnu maakonna planeering .................................................................................................. 20

5.2 Üldplaneeringud ......................................................................................................................... 22

5.3 Kohalikud arengudokumendid ................................................................................................... 23

6. Eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ....................................... 24

6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ............. 25

6.2 Mõju kaitsealadele, hoiualadele ning püsielupaikadele ............................................................. 26

6.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) ................................................... 27

6.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile .......................................................................................... 32

6.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ............................................................. 33

6.6 Mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule ............................................................................ 34

6.7 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................................ 35

6.8 Mõju õhukvaliteedile .................................................................................................................. 36

6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ............................................................................................. 38

6.10 Asjakohased sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised mõjud ...................................................... 39

6.11 Mõju kultuurimälestistele ........................................................................................................... 40

6.12 Mõju maavaravarudele .............................................................................................................. 41

6.13 Jäätmeteke ................................................................................................................................ 42

6.14 Mõju kliimamuutustele ............................................................................................................... 42

6.15 Muud mõjud ............................................................................................................................... 43

6.16 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............ 44

6.17 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ..................................................................... 47

7. Osapooled ja ekspertrühm ................................................................................................................ 47

8. Kaasatavad ning koostöö tegijad ..................................................................................................... 49

9. Ajakava ................................................................................................................................................ 52

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

4 / 52

1. Sissejuhatus

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu (lühend EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (lühend KSH)

koostamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsusega nr 41 „Kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise aluseks oli

13.11.2020 Sunly Wind OÜ ja Metsamaahalduse AS poolt esitatud taotlused algatada Põhja-Pärnumaa vallas

kokku kolmele alale kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine eesmärgiga leida taotlustes

kajastatud planeeringualadel tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad

asukohad. Lisaks esitas 25.11.2020 taotluse eriplaneeringu algatamiseks Vayu Energia OÜ ja 02.12.2020

Utilitas OÜ.

Eriplaneering hõlmab kolme ala (ala 1 on ligikaudu 8500 ha, ala 2 on ligikaudu 14 800 ha ja ala 3 on ligikaudu

7100 ha suurune piirkond) Põhja-Pärnumaa vallas (joonis 1).

Joonis 1. Eriplaneeringu ala paiknemine Põhja-Pärnumaa vallas (aluskaardi andmed: Maa-amet, 14.09.2021).

Eriplaneering on algatatud tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning koos vajalike

uuringutega planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks.

2. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu eesmärgiks on kavandada Põhja-Pärnumaa vallas elektrituulikute park ning

koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.

Vastavalt planeerimisseaduse (lühend PlanS) § 95 lg 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering

olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole

üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

5 / 52

mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark

olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Sellest lähtuvalt on algatatud Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering

tuuleparkidele sobivaima asukoha leidmiseks. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamisega võib kaasneda

oluline mõju ehitise asukohale ja seda ümbritsevale maakasutusele, mistõttu on oluline põhjalikult analüüsida,

kuhu selline ehitis kõige paremini sobiks. Eriplaneeringuga samaaegselt on koostamisel ka Põhja-Pärnumaa

valla üldplaneering. Koostatav eriplaneering annab sisendi üldplaneeringu koostamisse ning samuti

arvestatakse eriplaneeringu koostamisel üldplaneeringu ruumiliste arengusuundadega.

Planeeringu koostamisega on lahutamatult seotud ka keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) protsess.

KSH viiakse läbi nii asukoha eelvaliku kui ka detailse lahenduse etapis. Eriplaneeringu protsessi etappidest ja

asukoha eelvaliku olemusest antakse täpsem ülevaade peatükis 2.1.

2.1 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle menetlusprotsess

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on üldplaneeringut ja detailplaneeringut ühes menetluses ühendav

planeering. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koosneb kahest osast: ehitise püstitamiseks sobivaimate

asukohtade eelvalikust ning sobivaimatesse asukohtadesse detailsete lahenduste (lühend DL) koostamisest.

Mõlemas etapis viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Töö raames koostatakse

eriplaneeringu esimene etapp ehk määratakse kindlaks tuuleenergia arenduseks kõige sobivamad

asukohad. Detailse lahenduse koostamine (nt tuulikute arv, täpne paiknemine planeeringualal jms) ei

kuulu selle töö koosseisu.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel määratakse püstitatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse

muud detailplaneeringutele seatud ülesanded, mis on ehitise kavandatavas asukohas asjakohased, näiteks

tehnovõrkude asukoha määramine. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud eriplaneering on ehitusprojekti

koostamise aluseks. See tähendab, et ehitusprojekti koostamiseks ei ole vaja läbi viia mitut erinevat

planeeringumenetlust, vaid ehitusprojekti koostamiseni on võimalik jõuda ühe tervikliku menetluse käigus.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsessi iseloomustab joonis 2. Esimesena koostatakse

eriplaneeringu lähteseisukohad (lühend LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (lühend VTK). LS on aluseks

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse koostamiseks ja VTK on aluseks KSH asukohavaliku I etapi aruande

koostamiseks ning edasiseks KSH läbiviimiseks.

KSH VTK põhjal toimub KSH esimese etapi aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse

tegemine. KSH esimese etapi aruanne sisaldab lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse

lahenduse koostamise etapis KSH aruande koostamiseks.

Detailse lahendusega määratakse igal sobival alal elektrituulikute ja nendega seotud rajatiste ehitusõigused

(sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded.

Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb kavandatava tegevuse mõjusid detailse lahenduse täpsusastmes.

Rõhutame, et Põhja-Pärnumaa valla tellimusel koostatakse esialgu üksnes eriplaneeringu esimene

etapp ehk leitakse tuulikuparkide arendamiseks sobivad alad. Detailse planeeringulahenduse

koostamine koos KSHga tellitakse ja koostatakse eraldiseisvalt. Eelpool ära toodud selgitus

eriplaneeringu protsessi kohta tervikuna on üksnes lugeja teavitamiseks.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

6 / 52

Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsess.

2.2 Asukoha eelvaliku kriteeriumid

Kriteeriumite käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Kriteeriumite loetelu võib

planeeringu hilisemates etappides täpsustuda. Eriplaneeringu lähteseisukohtade etapis ei määrata täpseid

kriteeriumite kaugusi, vaid antakse selgitused, kuidas kriteeriume arvestatakse.

Asukoha eelvaliku tegemisel võetakse arvesse tabelis 1 toodud kriteeriumid.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

7 / 52

Tabel 1. Asukoha eelvaliku kriteeriumid.

Kriteerium Selgitus

Kaugus eluhoonetes ja ühiskondlikest hoonetes

Olulisteks faktoriteks on müranormtase ja varjutus.

Eriplaneeringu koostamisel kaalutakse maakonnaplaneeringus toodud tuuleenergeetika arendamise üldiste põhimõtete järgimist.

Kaugus hoonetest (v.a eluhooned ja ühiskondlikud hooned)

Kauguse määramisel võetakse arvesse avariiohtlike olukordade tekkimise tõenäosust ja müranormtasemeid.

Kaugus tiheasutusaladest Eriplaneeringu koostamisel kaalutakse maakonnaplaneeringus toodud tuuleenergeetika arendamise üldiste põhimõtete järgimist.

Kaugus riigiteedest Lähtuvalt Transpordiameti esitatud seisukohtadest arvestatakse riigiteede välistavaks kauguseks 1,5x(H+D) (sealjuures H on tuuliku masti kõrgus ja D on rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Riigimaanteede välistava kauguse puhul tehakse koostööd Transpordiametiga.

Kaugus kohalikest teedest Eriplaneeringu koostamise käigus selgub kas on vajalik seada tuuleparki välistav kaugus kohalikest teedest.

Veekogude ehituskeeluvöönd Laiuse osas lähtutakse looduskaitseseadusest.

Kaugus elektriliinidest Koostööd tehakse liinivõrguvaldajatega.

Kaugus kalmistutest Kauguse määramisel võetakse arvesse kalmistuseadust (§ 4 lg 4) ja müranormtasemeid. Lisaks võetakse arvesse kalmistu kasutusaktiivsust (kas tegemist on aktiivselt kasutuses oleva kalmistuga või kasutusest väljas oleva kalmistuga).

Kaugus teadaolevatest puhkealadest

Kauguse määramisel võetakse arvesse müranormtasemeid.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

8 / 52

Tabel 1 jätk...

Kriteerium Selgitus

Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid)

Tuulepargi alasid ei kavandata kaitstavatele loodusobjektidele.

Kui kaitsealuste liikide andmed on keskkonnaregistris (EELIS-s) vanemad kui 10 aastat kaalutakse vajadusel inventuuri läbiviimist andmete täpsustamiseks.

Koostöös ekspertidega määratakse kaugused kaitsealustest lindudest ja nahkhiirtest. Teiste kaitsealuste loomade, taimede ja seente puhul kaalutakse puhvri määramise vajadust.

Kauguse määramisel kaitsealadest ja hoiualadest võetakse arvesse ala kaitse-eesmärke.

Püsielupaikadele määratakse sõltuvalt liigist välistav puhver.

Kaugus Natura 2000 linnu- ja loodusaladest

Kauguse määramisel võetakse arvesse Natura 2000 linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärke.

Kaugus projekteeritavatest kaitsealadest

Vajalik kaugus määratakse lähtuvalt projekteeritava kaitseala eesmärkidest.

Maardlad Maardlatele tuuleparkide rajamisel kaalutakse mh alasid, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Maardla aladel tehakse koostööd Maa-ametiga ja Keskkonnaministeeriumiga.

Kultuurimälestised Kultuurimälestise kaitsevööndisse tuulepargi rajamist ei välistata. Võimalik mõju hinnang ja vajadusel leevendavad meetmed kultuurimälestisele antakse KSH I etapi aruandes. Vajadusel tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga.

Väärtuslikud maastikud Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus (kui koostatava üldplaneeringuga planeeritakse väärtuslike maastike piire täpsustada siis tehakse koostööd Rahandusministeeriumiga, et välja selgitada täpsustuste ulatus ja võimalikkus) käsitletud väärtuslike maastike ruumikujusid, väärtusi ning seatud kaitse- ja kasutustingimusi.

Rohevõrgustik Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus (kui koostatava üldplaneeringuga planeeritakse rohevõrgustiku piire täpsustada siis tehakse koostööd Rahandusministeeriumiga, et välja selgitada täpsustuste ulatus ja võimalikkus) käsitletud rohevõrgustiku ruumikujusid, hierarhilisi tasemeid ning seatud kaitse- ja kasutustingimusi. KSH I etapi aruandes hinnatakse võimalikku mõju rohevõrgustiku sidususele.

Väärtuslikud põllumajandusmaad Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade ruumikujusid, väärtusi ning seatud kaitse- ja kasutustingimusi.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

9 / 52

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika

3.1 Metoodika

Eriplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik (PlanS § 95 lg

5, KeHJS §33 lg 1 p 2). Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded

tulenevad planeerimisseadusest. Nõuded aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (lühend KeHJS).

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning

kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on

võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi samaaegselt eriplaneeringu väljatöötamisega. KSH on

planeerimisprotsessis otsustuste tegemise abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte

ja keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse kujundamise käigus, mitte tagantjärele.

Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes:

 kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust ning eeldatavalt mõjutatavat

keskkonda kasutades olemasolevaid andmebaase (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti

andmebaas, Keskkonnaagentuuri andmekihid, ELME projekti andmed jt) ning alal eelnevalt teostatud

seireid ning uuringuid;

 määratletakse kriteeriumid, millest lähtuvalt pannakse paika tingimused, millega on vaja arvestada

tuuleparkidele sobivaimate asukohavalikute tegemisel. Asukohavalikute tegemiseks koondatakse

vajalikud taustandmed ning viiakse läbi kaardianalüüs. Lisaandmete saamiseks viiakse eriplaneeringu

raames läbi erinevaid uuringuid (vt allpool);

 analüüsi käigus leitud sobivatele potentsiaalsetele aladele antakse kavandatava tegevuse elluviimisel

hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja

ebasoodsa mõju kohta keskkonnale. Analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat

looduskeskkonda (taimestik, loomastik, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda,

tehiskeskkonda ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kultuurimälestised). Mõjude

hindamisel püsitakse eriplaneeringu vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida

saab eriplaneeringu vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi

puhul olulised;

 kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning tuuakse

välja tingimused, mida tuleks eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise käigus arvestada.

Eriplaneeringu täpsusaste määrab leevendavate meetmete detailsuse;

 tuuakse välja tuuleparkide detailsete lahenduste kavandamiseks vajalike (täiendavate)

uuringute/eksperthinnangute vajadus ja ulatus.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

10 / 52

Mõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest (peamised juhendmaterjalid:

„Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“1, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“2, „Juhised

Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“3) ning kasutatakse

üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodid vastavalt

vajadusele. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike,

planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse

asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekuid ning tuuakse välja nendega arvestamise või

mittearvestamise põhjendused. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi koostamise

raames uuringute ja analüüside tegemisel ei ole veel kindlaks määratud tuulegeneraatorite täpset arvu ja

paiknemist alal.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi koostamise raames viiakse läbi

järgnevad uuringud ja analüüsid:

 nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud

(fotomontaaž) – visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on

elektrituulikud nähtavad ning 5 km raadiuses paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (nt puhkeala,

ühiskondlik hoone, suurema kasutajate hulgaga teelõigud);

 linnustiku uuring – eesmärgiks on uurida tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju

ümbruskonna linnustikule. Esmalt piiritletakse linnueksperdi poolt uuringuala, mille ulatuses

tuuleparkide rajamine lindudele potentsiaalselt mõju võib avaldada ning koondatakse olemasolev

andmestik uuringuala linnustiku kohta (allikateks keskkonnaregister, seirearuanded ja loodusvaatluste

andmebaasid nt PlutoF ja Observation.org). Uuringuala kujuneb planeeringuala kitsendamisel

arvestades teadaolevaid piiranguid (nt inimasustus) ja laiendamisel potentsiaalse lindudele avalduva

mõju ulatuses, sõltuvalt liigirühmast kuni 3000 m. Arvestades uuringualal leiduvaid elupaigatüüpe

selgitatakse välja võimalikud olulisemad lüngad olemasolevas andmestikus, mille põhjal pannakse

paika välitöödeks vajalike kohtade valim. Välitöödel täpsustatakse uuringualas linnurühmade kohta

püsivate ööbimis- ja toitumisalade ning nendevaheliste liikumisteede olemasolu ja paiknemist

rändeajal ning kaitsealuste haudelinnuliikide levikut pesitsusajal, kasutades Natura 2000 linnualade

linnustiku inventuuride metoodikat. Pärast välitöödel kogutud andmete koondamist piiritletakse

tuulepargi rajamiseks sobivad alad lähtudes kaitsealuste haudelindude ning oluliste rändeaegsete

linnukogumite levikust. Vajadusel kaasatakse tööprotsessi erinevates etappides liigirühmade (nt

luiged, sookurg, röövlinnud) eksperte;

 nahkhiirte uuring – eesmärgiks on hinnata piirkonnas oluliste kaitsealuste nahkhiirte toitumisalasid,

pesitsemist ja rännet. Selleks koondatakse olemasolevad andmed eelvalikualade kohta. Hinnates

eelvalikualadel paiknevaid elupaigatüüpe selgitatakse välja olulisemad lüngad olemasolevas

andmestikus, mille põhjal koostatakse välitöödeks vajalike kohtade valim. Välitöid viiakse läbi kahel

korral: poegimisperioodil (juuni-juuli) ja sügisrände ajal (augustis). Kevadrännet ei arvestata, sest seda

1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 2 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. 3 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

11 / 52

mõjutab olulisel määral ilmastik. Kevadränne on oma olemuselt nii hajus, et ei annaks asjakohast infot.

Samuti on kirjanduste põhjal tuuleparkide oht nahkhiirtele suurem just sügisrändel, kui rändavad nii

vanaloomad, kui ka sel aastal sündinud. Andmeid nahkhiirte kohta kogutakse kasutades ultraheli

automaatsalvestit. Kogutud andmestiku ja välitööde tulemuste põhjal täpsustatakse tuulikuparkide

asukohtade eelvalikut ning antakse hinnang alade sobivusele ja potentsiaalsetele riskidele nahkhiirte

seisukohast. Nahkhiirte uuringu läbiviimisel lähtutakse EUROBATS-i4 soovitustest;

 mürauuring – sisaldab müra leviku modelleerimist lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja

ümbritseva keskkonna andmetest ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart

koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Seetõttu, et selles etapis ei ole teada võimalikesse

tuuleparkidesse rajatavate tuulikute täpset arvu, paiknemist või mudelit, lähtutakse müra leviku

modelleerimisel kõige võimsamate turul saadaolevate tuulegeneraatori mudelite parameetritega ning

asukohavaliku analüüsi tulemustena saadud aladele maksimaalselt paigutavate tuulikute arvust.

Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik võrrelda keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega. Lisaks antakse kvalitatiivne

kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale ning kumulatiivsele mürale;

 varjutuse modelleerimine – varjutuse uurimiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPro. Varjutuse

modelleerimine teostatakse nii halvima võimaliku stsenaariumi kui ka reaalse tõenäolise stsenaariumi

kohaselt. Halvima võimaliku stsenaariumi arvutustes eeldatakse kõigi võimalike ebasobivate

tingimuste kokkusattumist ehk siis teoreetiliselt tuulikud töötavad aasta läbi (8760 h/aastas) ning päike

paistab päikesetõusust loojanguni pidevalt. Arvesse ei võeta ka võimalikke varjutuse levikut

takistavaid objekte (mets, kõrvalhooned jms). Selline metoodika annab tugevalt ülehinnatud tulemuse

ning tegelikkuses esinev varjutuse summaarne aastane kestvus on Eesti tingimustes 15-20%

väljaarvutatust. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust

meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega eri tuulesuundade (ehk

tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel. Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel

on asjakohane reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestada ka puistute paiknemist, sest kui

tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut takistav objekt (mets, hooned vms), siis ei jõua

tuulegeneraatori vari tundliku objektini;

 rohevõrgustiku sidususe eksperthinnang – mõju hinnatakse I etapi KSH koostajate poolt

eksperthinnangu vormis valdavalt olemasoleva materjali ja kaardianalüüside põhjal.

3.2 KSH ruumiline ulatus

Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu algatamise otsusele koosneb eriplaneering kolmest eraldi

alast (vt joonis 1). Planeeringuala suurused on 7100 ha, 8500 ha ja 14 800 ha. KSH ruumiline ulatus hõlmab

kogu eriplaneeringu ala.

4 Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu katusorganisatsioon

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

12 / 52

Juhul, kui see on asjakohane, vaadeldakse mõjualana ka väljaspoole eriplaneeringu ala jäävaid alasid.

Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on kõige ulatuslikum visuaalne

mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Põhja-Pärnumaa vallast väljapoole naaberomavalitsustesse.

4. Eriplaneeringu ala ülevaade

Eriplaneering hõlmab kolme ala Põhja-Pärnumaa vallas (vt joonis 1). Üks aladest jääb valla läänepoolsele

territooriumile ning piirneb lõunast Tori vallaga. Teised alad jäävad valla idaossa ja piirnevad Kehtna, Türi,

Põhja-Sakala ning Tori vallaga.

Põhja-Pärnumaa vald paikneb Pärnu maakonnas. Maastikuliselt jääb valla haldusterritoorium suuremas osas

Lääne-Eesti madalikule ning Soomaale. Vallas asuvad mitmed rabad, mille ümber on enamasti säilinud

metsavöönd. Suuremad metsamassiivid jäävad pigem valla põhjapiiri lähedusse ning keskossa Suursoo

(endine turbakarjääriala) ja Mõrdama raba ümbrusesse. Omavalitsuse 101 053 ha suurusest pindalast

moodustab metsamaa 49%, haritav maa 26% ning looduslik rohumaa 4%. 01. jaanuari 2021. aasta seisuga

elas vallas 8046 inimest. Valla territooriumil on kolm alevit: Tootsi, Pärnu-Jaagupi ja Vändra.

Administratiivkeskus asub Vändra alevikus.

Kõige läänepoolsem eriplaneeringu ala hõlmab Maima raba, kus toimub ka aktiivne turba kaevandamine. Alale

on väljastatud kaks kaevandamise keskkonnaluba (Lavassaare ja Elbu trubatootmisala, loa omanik AS Tootsi

Turvas, kaevandamiseloa nr KMIN-070; Pitsalu liivakarjäär, loa omanik OÜ YIT Teed, kaevandamiseloa nr

L.MK/323997). Lisaks on alal menetluses üks kaevandamise keskkonnaluba (Elbu VII turbatootmisala, taotleja

AS Tootsi Turvas). Kuigi Maima raba moodustab suurema osa eriplaneeringu alast, jääb alasse ka riigi ning

eraisikute metsa maid ning haritavaid maid. Kogu ala pindalast on metsa 27% ning haritavat maad 15%.

Enamasti iseloomustab ala hajaasustus. Asustus on tihedamalt koondunud Tõrdu ja Loomse küla piirkonda

ning ümber Audru – Lavassaare – Vahenurme kõrvalmaantee (täpsemalt lõigus 21.00 kuni 25.89 km).

Osaliselt jääb eriplaneeringu alale Pärnu-Jaagupi alevik.

Eriplaneeringu ala 1, mis jääb Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaanteest nr 5 põhja, iseloomustab täielik

hajaasustus. Teede ääres asuvad üksikud majapidamised. Erandiks on Võidula küla, kus asub mitu

majapidamist üksteise kõrval. Ala iseloomustab suur metsasus. Kogu alast ca 77% moodustab mets.

Vaadeldavale alale jääb üks taotletav mäeeraldis - Kobra dolokivikarjäär (registrikaardi nr 942, mäeeraldis

1454).

Vändra alevikust kagusse jäävat eriplaneeringuala (ala 2) iseloomustab intensiivne põllumajandustegevus.

Haritavate maade osakaal kogupindalast moodustab 39% (ehk 58 km2). Samas on metsad säilinud märgalade

ümbruses (nt Tellissaare raba, Sikana raba ja Kure raba) ning Leetva ja Tagassaare külade piirkonnas.

Metsamaid on alal kokku 71.8 km2 (ehk 49%). Asustus on koondunud pigem ümber Pärnu jõe (VEE1123500)

ning Navesti jõe (VEE1131600). Viimane neist ei jää eriplaneeringu alale. Osaliselt jääb eriplaneeringu alale

Suurjõe küla, mida iseloomustab suurem asustustihedus. Alale jääb Kavasoo turbamaardla, kus toimub

aktiivne turba kaevandamine (kaevandaja AS Jiffy Products Estonia, kaevandamisloa nr L.MK/323467,

kehtivus: 17.07.2013 - 16.07.2033).

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

13 / 52

Eriplaneeringu alale jäävad mitmed kaitsealused loodusobjektid. Ülevaade kogu eriplaneeringu alaga seotud

potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande

koostamisel arvestada, on esitatud tabelis 2. Tabelis toodud info ei ole lõplik. Eriplaneeringu lahenduse

täpsustumise käigus võib selguda muid piiranguid põhjustavaid objekte.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

14 / 52

Tabel 2. Eriplaneeringu alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada.

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitseala (EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: Mukri maastikukaitseala (KLO1000535) – piirneb eriplaneeringu alaga.

Ala 2: Kurgja Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) – jääb osaliselt eriplaneeringu alale.

Kaansoo mesimuraka kasvuala (KLO1000478) – jääb tervikuna eriplaneeringu alale.

Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) – piirneb eriplaneeringu alaga.

Soomaa rahvuspark (KLO1000269) – jääb suures ulatuses eriplaneeringu ala lähedusse (min kaugus ca 60 m).

Ala 3: Halinga põlispuude grupp; end Halinga park (KLO1200051) – jääb tervikuna eriplaneeringu alale.

Tuuleparkidele sobivate alade leidmisel tuleb arvestada

kaitse-eeskirjades ning looduskaitseseaduses

kehtestatud piirangutega ning eesmärkidega.

Hoiuala (EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) – piirneb eriplaneeringu alaga ca 1,3 km lõigus.

Ala 2: Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) – läbib eriplaneeringu ala.

Tellissaare hoiuala (KLO2000277) – jääb eriplaneeringu alale.

Püsielupaik

(EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: Kullimaa metsise püsielupaik (KLO3000241), Kellissaare metsise püsielupaik (KLO3000656), Mädara metsise püsielupaik (KLO3000663), Võidula väike-

konnakotka püsielupaik (KLO3001409), Kobra väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000887), Pulga väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000927), Rehemetsa

väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000973), Kobra väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000194).

Ala 2: Oriküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001637), Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001024), Kaansoo-Mesimuraka väike-konnakotka

püsielupaik (KLO3000977), Kaansoo Mesimuraka väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001916), Kaansoo väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000931), Vihtra

väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001083), Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001173), Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000930),

Reinumurru väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000022).

Ala 3: Sahamaa kanakulli püsielupaik (KLO3000686), Pitsalu kanakulli püsielupaik (KLO3000687), Elbu niidurüdi püsielupaik (KLO3001703), Elbu merikotka

püsielupaik (KLO3001777), Elbu merikotka püsielupaik (KLO3001949).

Eriplaneeringu ala läheduses (kuni 800 m): Parisselja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000356), Kullimaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000205),

Kobra väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000193), Allikõnnu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001731), Pikkmetsa metsise püsielupaik (KLO3000109),

Aesoo metsise püsielupaik (KLO3000649).

Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduse kohaselt

sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi kaitsekord.

Tuuleparkidele sobivate asukohtade määramisel peab

jälgima, et kavandatavate tegevuste elluviimisel säiliksid

liigi püsielupaigad ning liigile vajalikud

elupaigatingimused.

Projekteeritavad

kaitsealused alad

ja objektid (EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: Kellissaare hoiuala (ID -657934866).

Ala 2: Kurgja looduskaitseala (ID: -504437536), Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala (PLO1001214), Lüüste hoiuala (ID: 1416534734), Kaansoo mesimuraka

püsielupaik (PLO1001349), Tellissaare hoiuala (ID -990034812), Leetva kanakulli püsielupaik (ID -357923196).

Ala 3: Lavassaare looduskaitseala (ID: -250287678), Murru kanakulli püsielupaik (ID: -1433165322).

Eriplaneeringu ala läheduses (kuni 800 m, va projekteeritavad üksikobjektid): Mukri looduskaitseala (PLO1001316), Kurgja metsise püsielupaik

(PLO1000595).

Tuulepargialadele sobivate asukohtade leidmisel on

oluline arvestada lisaks olemasolevatele

looduskaitseobjektidele ka projekteeritavate

looduskaitseliste objektidega, kus kaitseväärtuste

esinemise tõttu kaalutakse ala või objekti kaitse alla

võtmist.

Kaitsealused

taimeliigid (EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: III kaitsekategooria – Dactylorhiza maculata ehk kuradi-sõrmkäpp (KLO9301736), Dactylorhiza baltica ehk balti sõrmkäpp (KLO9326436), Epipactis

palustris ehk soo-neiuvaip (KLO9326456), Platanthera bifolia ehk kahelehine käokeel (KLO9303116, KLO9303117), Dactylorhiza fuchsii ehk vööthuul-sõrmkäpp

(KLO9301431, KLO9301432).

II kaitsekategooria – Listera cordata ehk väike käopõll (KLO9331179), Lycopodiella inundata ehk harilik sookold (KLO9326475, KLO9326476).

Kaitsealustele taimeliikidele ja samblikuliikidele avaldub

negatiivne mõju eelkõige siis, kui ehitustegevust

kavandatakse liigi kasvukohas. Tuulikute asukoha valikul

on võimalik negatiivset mõju liikidele ära hoida.

Tuuleparkidega kaasnevat mõju kaitsealustele

taimeliikidele ja samblikele hinnatakse KSH aruandes.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

15 / 52

Tabel 2 jätk...

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitsealused

taimeliigid (EELIS,

2021.09.22)

Ala 2: III kaitsekategooria – Epipactis helleborine ehk laialehine neiuvaip (KLO9330654), Ulmus laevis ehk künnapuu (KLO9300735), Gymnadenia conopsea ehk

harilik käoraamat (KLO9330700), Dactylorhiza maculata ehk kuradi-sõrmkäpp (KLO9301735), Huperzia selago ehk harilik ungrukold (KLO9339134, KLO9321900,

KLO9334917, KLO9315588, KLO9330706), Neckera pennata ehk sulgjas õhik (KLO9400255), Anastrophyllum hellerianum ehk Helleri ebatähtlehik)

(KLO9400999), Dactylorhiza fuchsii ehk vööthuul-sõrmkäpp (KLO9338085), Platanthera bifolia ehk kahelehine käokeel (KLO9311187, KLO9321901,

KLO9311185, KLO9338103, KLO9338106, KLO9338104, KLO9338108, KLO9338107, KLO9300399, KLO9338105, KLO9303115), Listera ovata ehk suur käopõll

(KLO9311186, KLO9338099), Viola uliginosa ehk lodukannike (KLO9321899, KLO9338112), Neckera pennata ehk sulgjas õhik (KLO9401000, KLO9400823,

KLO9401294, KLO9401295, KLO9401120, KLO9401293), Thalictrum lucidum ehk ahtalehine ängelhein (KLO9338110).

II kaitsekategooria – Rubus arcticus ehk soomurakas (KLO9308898, KLO9308694, KLO9300150, KLO9308695, KLO9308900, KLO9308696, KLO9308899,

KLO9308698, KLO9308700, KLO9308699), Hammarbya paludosa ehk sookäpp (KLO9339027).

Ala 3: III kaitsekategooria – Myrica gale ehk harilik porss (KLO9330765, KLO9330764, KLO9330763, KLO9330762), Epipactis palustris ehk soo-neiuvaip

(KLO9336878), Gymnadenia conopsea ehk harilik käoraamat (KLO9336877), Platanthera bifolia ehk kahelehine käokeel (KLO9336902), Serratula tinctoria ehk

värvi-paskhein (KLO9340891).

II kaitsekategooria – Hammarbya paludosa ehk sookäpp (KLO9336931), Liparis loeselii ehk soohiilakas (KLO9336925), Dianthus superbus ehk aasnelk

(KLO9310308), Gladiolus imbricatus ehk niidu-kuremõõk (KLO9310309).

Kaitsealustele taimeliikidele ja samblikuliikidele avaldub

negatiivne mõju eelkõige siis, kui ehitustegevust

kavandatakse liigi kasvukohas. Tuulikute asukohtade

valikul on võimalik negatiivset mõju liikidele ära hoida.

Tuuleparkidega kaasnevat mõju kaitsealustele

taimeliikidele ja samblikele hinnatakse KSH aruandes

Kaitsealused

samblikuliigid

(EELIS,

2021.09.22)

Ala 2: Leptogium saturninum (haava-tardsamblik) (KLO9700639), Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) (KLO9700520).

Kaitsealused

loomaliigid (EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: III kaitsekategooria – Tringa glareola ehk mudatilder (KLO9111977), Pluvialis apricaria ehk rüüt (KLO9111957), Turdus viscivorus ehk hoburästas

(KLO9111989), Loxia pytyopsittacus ehk männi-käbilind (KLO9111944), Tetrao tetrix ehk teder (KLO9111968, KLO9119847), Grus grus ehk sookurg

(KLO9111926, KLO9119995), Lanius collurio ehk punaselg-õgija (KLO9111934), Tringa totanus ehk punajalg-tilder (KLO9111983), Tringa nebularia ehk heletilder

(KLO9111980), Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9114563), Tetrastes bonasia ehk laanepüü (KLO9120065, KLO9120064, KLO9102100, KLO9119835), Lullula

arborea ehk nõmmelõoke (KLO9120007, KLO9120006, KLO9120063), Dryocopus martius ehk musträhn (KLO9119958, KLO9119957), Strix uralensis ehk

händkakk (KLO9120146, KLO9120041), Ficedula parva ehk väike-kärbsenäpp (KLO9119970), Turdus viscivorus ehk hoburästas (KLO9120078).

II kaitsekategooria – Tetrao urogallus ehk metsis (KLO9102116, KLO9113315, KLO9102118, KLO9102100), Accipiter gentilis ehk kanakull (KLO9117164),

Picoides tridactylus ehk laanerähn (KLO9117162, KLO9104048).

I kaitsekategooria – Aquila pomarina ehk väike-konnakotkas (KLO9103118, KLO9104727, KLO9103324, KLO9124447), Ciconia nigra ehk must-toonekurg

(KLO9101816, KLO9101817).

Ala 2: III kaitsekategooria – Ficedula parva ehk väike-kärbsenäpp (KLO9112922), Cottus gobio ehk võldas (KLO9120946), Cobitis taenia ehk hink (KLO9120983),

Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9111242, KLO9120920, KLO9110479, KLO9107843, KLO9123169, KLO9123168), Rana temporaria ehk rohukonn (KLO9114485,

KLO9114484, KLO9114483), Rana arvalis ehk rabakonn (KLO9114482), Pernis apivorus ehk herilaseviu (KLO9120129), Dendrocopos minor ehk väike-kirjurähn

(KLO9115026), Dryocopus martius ehk musträhn (KLO9114979).

II kaitsekategooria – Nyctalus noctula ehk suurvidevlane (KLO9108756), Myotis daubentonii ehk veelendlane (KLO9114054), Myotis dasycneme ehk tiigilendlane

(KLO9113965), Eptesicus nilssonii ehk põhja-nahkhiir (KLO9114055), Pipistrellus nathusii ehk pargi-nahkhiir (KLO9114056), Vespertilio murinus ehk hõbe-

nahkhiir (KLO9113966, KLO9121938), Myotis mystacinus ehk habelendlane (KLO9121941), Plecotus auritus ehk suurkõrv (KLO9121940), Myotis nattereri ehk

nattereri lendlane (KLO9121939), Accipiter gentilis ehk kanakull (KLO9125207, KLO9126821, KLO9118619), Dendrocopos leucotos ehk valgeselg-kirjurähn

(KLO9122638), Tetrao urogallus ehk metsis (KLO9123773, KLO9102119).

I kaitsekategooria – Aquila pomarina ehk väike-konnakotkas (KLO9124438, KLO9107645, KLO9124384, KLO9103673, KLO9108236, KLO9110474,

KLO9103672, KLO9124362).

Tuulepargid võivad mõjutada loomaliikide populatsioone

negatiivselt. Eelkõige avaldub negatiivne mõju kõige

selgemini lindudele ja nahkhiirtele. Tuulikuparkidega

kaasnevat mõju kaitsealustele loomaliikidele hinnatakse

KSH aruandes.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

16 / 52

Tabel 2 jätk...

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitsealused

loomaliigid (EELIS,

2021.09.22)

Ala 3: III kaitsekategooria – Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9120141, KLO9124646), Pluvialis apricaria ehk rüüt (KLO9113283, KLO9113284), Grus grus ehk

sookurg (KLO9113238, KLO9113241), Lanius excubitor ehk hallõgija (KLO9113252), Numenius arquata ehk suurkoovitaja (KLO9113259, KLO9113261),

Circus pygargus ehk soo-loorkull (KLO9113163, KLO9117268), Turdus viscivorus ehk hoburästas (KLO9113313), Tringa totanus ehk punajalg-tilder

(KLO9113312), Tringa glareola ehk mudatilder (KLO9113305), Numenius phaeopus ehk väikekoovitaja (KLO9113264).

II kaitsekategooria – Emberiza hortulana ehk põldtsiitsitaja (KLO9119593, KLO9119592, KLO9116409), Accipiter gentilis ehk kanakull (KLO9102826,

KLO9112680), Limosa limosa ehk mustsaba-vigle (KLO9113254), Podiceps auritus ehk sarvikpütt (KLO9113286), Dendrocopos leucotos ehk valgeselg-

kirjurähn (KLO9114491).

I kaitsekategooria – Calidris alpina schinzii ehk niidurüdi (KLO9113154), Haliaeetus albicilla ehk merikotkas (KLO9124386).

Eriplaneeringu ala läheduses (kuni 800 m): III kaitsekategooria – Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9114561, KLO9111243, KLO9108039), Tetrao tetrix ehk teder

(KLO9117016), Dryocopus martius ehk musträhn (KLO9112913, KLO9127418, KLO9108040, KLO9108047), Tetrastes bonasia ehk laanepüü (KLO9112896,

KLO9112898, KLO9108054, KLO9108046), Ficedula parva ehk väike-kärbsenäpp (KLO9127419), Glaucidium passerinum ehk värbkakk (KLO9112923), Cottus

gobio ehk võldas (KLO9120946, KLO9102642), Cobitis taenia ehk hink (KLO9120983), Rana arvalis ehk rabakonn (KLO9114481), Picus canus ehk hallpea-

rähn (KLO9108042).

II kaitsekategooria – Myotis daubentonii ehk veelendlane (KLO9115764, KLO9114054), Eptesicus nilssonii ehk põhja-nahkhiir (KLO9115637, KLO9114055),

Emberiza hortulana ehk põldtsiitsitaja (KLO9116408), Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9111247, KLO9107844, KLO9111245), Accipiter gentilis ehk kanakull

(KLO9126822, KLO9127177, KLO9127177, KLO9123602), Tetrao urogallus ehk metsis (KLO9102120, KLO9102225, KLO9102226, KLO9102073,

KLO9102126), Picoides tridactylus ehk laanerähn (KLO9112930, KLO9112931, KLO9104125), Unio crassus ehk jõekarp, paksukojaline (KLO9200108,

KLO9200090), Nyctalus noctula ehk suurvidevlane (KLO9108756), Myotis dasycneme ehk tiigilendlane (KLO9113965), Pipistrellus nathusii ehk pargi-nahkhiir

(KLO9114056), Vespertilio murinus ehk hõbe-nahkhiir (KLO9113966), Dendrocopos leucotos ehk valgeselg-kirjurähn (KLO9114495).

I kaitsekategooria – Aquila pomarina ehk väike-konnakotkas (KLO9103092, KLO9103117, KLO9103669, KLO9103125, KLO9124425, KLO9122625).

Nimetamata on 800 m lähivööndisse jäävad liigid, mis jäävad Soomaa rahvuspargi (KLO1000269) territooriumile.

Tuulepargid võivad mõjutada loomaliikide populatsioone

negatiivselt. Eelkõige avaldub negatiivne mõju kõige

selgemini lindudele ja nahkhiirtele. Tuulikuparkidega

kaasnevat mõju kaitsealustele loomaliikidele hinnatakse

KSH aruandes.

Vääriselupaik

(EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: VEP nr.208393, VEP nr.209399, VEP nr.204910, VEP nr.204911, VEP nr.204912, VEP nr.208333, VEP nr.207413, VEP nr.206378, VEP nr.206759,

VEP nr.111057, VEP nr.209685, VEP nr.111055, VEP nr.208636, VEP nr.111098, VEP nr.111097, VEP nr.L00594, VEP nr.L00593, VEP nr.111041, VEP

nr.208028, VEP nr.204909, VEP nr.111044, VEP nr.111043, VEP nr.204908, VEP nr.111042, VEP nr.208027, VEP nr.204907, VEP nr.204906, VEP nr.111070,

VEP nr.208635, VEP nr.111093, VEP nr.111078, VEP nr.111095, VEP nr.208023, VEP nr.208631, VEP nr.208024, VEP nr.208025, VEP nr.208632, VEP

nr.204905, VEP nr.208630, VEP nr.208634, VEP nr.208633, VEP nr.208629, VEP nr.208628, VEP nr.208626, VEP nr.208625, VEP nr.208624, VEP nr.208623,

VEP nr.L02136, VEP nr.L02137, VEP nr.L00286, VEP nr.204904, VEP nr.208627, VEP nr.208621, VEP nr.208622, VEP nr.206376, VEP nr.111053, VEP

nr.208620, VEP nr.208022, VEP nr.208020, VEP nr.208021, VEP nr.208019, VEP nr.111052, VEP nr.208011, VEP nr.208012, VEP nr.208013, VEP nr.208014,

VEP nr.208018, VEP nr.208017, VEP nr.208016, VEP nr.208015, VEP nr.207035, VEP nr.111077, VEP nr.111031, VEP nr.209686.

Ala 2: VEP nr.208637, VEP nr.L01964, VEP nr.204919, VEP nr.204917, VEP nr.204918, VEP nr.126241, VEP nr.206379, VEP nr.204915, VEP nr.208029,

VEP nr.111022, VEP nr.111020, VEP nr.111048, VEP nr.111080, VEP nr.111079, VEP nr.111023, VEP nr.111024, VEP nr.111067, VEP nr.111012, VEP

nr.206092, VEP nr.111008, VEP nr.111072, VEP nr.204215, VEP nr.204216, VEP nr.111058, VEP nr.111059, VEP nr.205402, VEP nr.111015, VEP nr.111018,

VEP nr.111037, VEP nr.L00235, VEP nr.L00229, VEP nr.L00228, VEP nr.111064.

Ala 3: VEP nr.L01775, VEP nr.L01774, VEP nr.160025, VEP nr.160030, VEP nr.205023, nr.160029, VEP nr.160028, VEP nr.204959, VEP nr.204326, VEP

nr.207970, VEP nr.160031, VEP nr.160032, VEP nr.160033.

Vääriselupaikadele avaldub negatiivne mõju siis, kui

vaadeldavale alale kavandatakse otseselt ehitustegevust.

Tuulepargi arendamisel on võimalik ehitised paigutada nii,

et vääriselupaigad säilivad. Vastavalt keskkonnaministri

04.01.2007 määrusele nr 2 on avalik-õigusliku isiku

omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas

keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas keelatud raie,

välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie

Keskkonnaameti nõusolekul.

Natura 2000

(EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), Linnumängu loodusala (RAH0000282), Mukri loodusala (RAH0000281) – piirnevad või jäävad eriplaneeringu alale.

Ala 2: Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), Tellissaare loodusala (RAH0000305), Saarjõe loodusala (RAH0000278), Soomaa loodusala (RAH0000550),

Soomaa linnuala (RAH0000082).

Ala 3: Lavassaare linnuala (RAH0000084) ja Lavassaare loodusala (RAH0000553) – lühim vahemaa on ca 1,1 km.

Nimetatud on loodusalad, mis jäävad kuni 1,5 km kaugusele ning linnualad, mis jäävad kuni 2 km kaugusele eriplaneeringu ala välispiirist.

Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi

kahjustuda Natura alade terviklikkus ja kaitse-eesmärgid.

Nimetatud aladele on Natura eelhindamine läbi viidud

peatükis 5.3.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

17 / 52

Tabel 2 jätk...

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Veekogud (EELIS,

2021.09.22)

Ala 1: Vaki oja (Sõõrike jõgi) (VEE1131300), Vändra jõgi (VEE1130700), Ribasoo oja (Riidoja) (VEE1130500), Käru jõgi (VEE1129000), Kondioja (VEE1130100),

Lüüste peakraav (Sauoja) (VEE1123509), Mädara jõgi (VEE1128900), Lintsi jõgi (VEE1127400), Pärnu jõgi (VEE1123500).

Ala 2: Pärnu jõgi (VEE1123500), Mädara jõgi (VEE1128900), Jüri kraav (VEE1178701), Abi kraav (VEE1178700), Tammekäära kraav (VEE1123538), Lüüste

peakraav (Sauoja) (VEE1123509), Karjasoo peakraav (Karjassoo oja) (VEE1130200), Käru jõgi (VEE1129000), Kaansoo oja (VEE1135400), Tõkkeoja

(VEE1135500), Tondinõmme peakraav (Tondinõmme oja) (VEE1135600), Võinoja (VEE1130400), Veneoja (Arakoja) (VEE1135800), Kõrtsioja (Veneoja)

(VEE1135900), Siberi oja (Mädaoja) (VEE1144200), Lindoja (VEE1123510), Tõllassaare järv (VEE2054010), Vändra jõgi (VEE1130700), Piistaoja (VEE1144400).

Ala 3: Kõveroja (VEE1114900), Vahenurme oja (VEE1114800), Maima peakraav (VEE1122100), Lavassaare turbakarjäär (VEE2039650), Ridalepa oja (Ridalepa

jõgi) (VEE1123000), Jaani kraav (VEE1150403), Mardi kraav (VEE1150402), Taidra peakraav (Uruoja) (VEE1150400), Loomse kraav (VEE1150401), Elbu oja

(VEE1150300).

Veekogudel kehtivad vastavalt looduskaitseseadusele

ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning vastavalt

veeseadusele veekaitsevöönd.

Rohevõrgustik Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 29.03.2018) lahenduse järgi jääb eriplaneeringu alale:

Ala 1: riigi väike tuumala, maakonna väike tuumala, riigi väike koridor, kolm maakonna suurt koridori, kolm maakonna väikest koridori.

Ala 2: riigi väike tuumala, kolm maakonna väikest tuumala, maakonna suur koridor, kuus maakonna väikest koridori.

Ala 3: maakonna väike tuumala, maakonna suur tuumala, kuus maakonna väikest koridori.

Maakonnaplaneeringu lahendust täpsustab kohaliku omavalitsuse üldplaneering. Koostatavas Põhja-Pärnumaa üldplaneeringus on maakonnaplaneeringu

täpsustamisel eelkõige rohevõrgustiku struktuur muutunud eriplaneeringu alal nr 3. Üldplaneeringuga on lisatud vaadeldavale alale juurde rohevõrgustiku koridore

ning määratud Piista soo koos selle lähiümbrusega tuumalaks.

Tuuleparkide arendamisega võib kahjustuda

rohevõrgustiku sidusus ja toimimine. Mõju

rohevõrgustikule hinnatakse täpsemalt KSH aruandes.

Riigiteed

(Teeregister,

2021.09.22)

Ala 1 piirneb läänest kõrvalmaanteega Vändra – Lokuta – Lelle (nr 19246), lõunast ja idast põhimaanteega Pärnu – Rakvere – Sõmeru (nr 5). Ala läbib

kõrvalmaantee Vändra – Võidula (nr 19257) ja kõrvalmaantee Rõusa – Käru (nr 19244).

Ala 2 läbib kõrvalmaantee Laupa – Suurejõe (nr 15171), Kadjaste – Suurejõe (nr 19249), Suurejõe – Vihtra – Jõesuu (nr 19241), Vihtra – Aesoo (nr 19243), Tori

– Massu (nr 19272), Suurejõe – Kullimaa (nr 19242), Sikana – Kullimaa (nr 19273) ja tugimaantee Mudiste – Suure-Jaani – Vändra (nr 57). Ala piirneb kagus

kõrvalmaanteega Kaansoo – Tori (nr 19252).

Ala 3 piirneb põhjast ja kirdest kõrvalmaanteega Pärnu-Jaagupi – Kalli (nr 19201), idast põhimaanteega Tallinn – Pärnu – Ikla (nr 4), läänest kõrvalmaanteega

Audru - Lavassaare – Vahenurme (nr 19103).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovituse

alusel tuleb tuulikuid rajada riigiteedest kaugemale kui

1,5x(H+D) (H = tuulegeneraatori masti kõrgus ja D =

rootori ehk tiiviku diameeter).

Riigikaitselised

ehitised

Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 29.03.2018) ei jää eriplaneeringu alale riigikaitselisi ehitisi Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis

ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja

suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele.

Kultuurimälestised

(Maa-ameti

geoportaal,

2021.09.22)

Ala 1: Võidula mõisa park (nr 16892) ja Võidula mõisa peahoone (nr 16891).

Ala 2: Ohverdamiskoht "Hiie küngas" (nr 11871), Kalmistu (nr 11869), Hauamäe talu kalmistu (nr 28752), Ülejõe talu kalmistu (nr 28751), Kalmistu (nr 11870),

Kalmistu (11867), Ohvrikivi "Kurikivi" (nr 11865), Kivikalme "Kalmetimägi" (11864), Kalmistu (11863).

Ala 3: Ohvrikivi (nr 11735) kaitsevöönd ulatub alale, Kivikalme (nr 11744) kaitsevöönd ulatub alale. Jääb alale - Kivikalme "Kirikuase" (nr 11732).

Vastavalt muinsuskaitseseadusele (§ 33) ei tohi mälestist

hävitada ega rikkuda. Kinnismälestise kaitsevööndis on

ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud ehitamine, teede,

kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd

ning maaparandustööd.

Väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 29.03.2018) lahenduse järgi kattub eriplaneeringu ala 1 Vändra ja Vihtra-Suurejõe-Kurgja väärtuslik maastikuga

ning ala 2 Vihtra-Suurejõe-Kurgja ja Soomaa väärtusliku maastikuga. Ala 3 piirneb läänest Lavassaare-Virussaare väärtusliku maastikuga. Vähesel määral ulatub

alale 3 ka Pärnu-Jaagupi väärtuslik maastik.

Tuulepargi arendamisel peab jälgima, et maastikele

omapärased väärtused ja tähtsamad vaatekoridorid

säiliksid.

Maardlad (Maa-

ameti geoportaal,

2021.09.22)

Ala 1: Mukre (Ellamaa) turbamaardla (nr 470), Kobra dolokivimaardla (nr 942), Mädara liivamaardla (nr 973).

Ala 2: Leiburi turbamaardla (nr 772), Kavasoo turbamaardla (nr 90).

Ala 3: Lavassaare turbamaardla (nr 197), Pitsalu liivamaardla (nr 920).

Maavara kasutamist ja kaitset reguleerib

maapõueseadus (vastu võetud 27.10.2016). Tuulikute

püstitamist maardlatele käsitletakse kooskõlas

maapõueseaduses sätestatuga.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

18 / 52

5. Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

5.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid

5.1.1 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ määratleb Eesti riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu

põhimõtted ja suundumused. Planeeringu kohaselt on Eesti riigis vajalik suurendada põlevkivienergeetika

kõrval teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste

Euroopa Liidu liikmesriikidega. Kasvavate keskkonnatasude tõttu ei ole põlevkivienergeetika pika aja jooksul

konkurentsivõimeline. Eesti riigi energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleks keskenduda senisest rohkem

hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. Piirkondlik energiatootmine parandab üldist energiajulgeolekut

ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus).

Üleriigilise planeeringu kohaselt on olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat

energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Samuti on planeeringus välja

toodud, et riigi energiavarustuses tuleks suurendada taastuvenergia osakaalu ning vähendada

energiatootmise keskkonnamõju (sh mõju kliimale).

Eriplaneeringu eesmärgiks on leida eriplaneeringu alal tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku

taristu rajamiseks sobivad asukohad. Eriplaneeringu elluviimine loob eeldused Põhja-Pärnumaa vallas

tuuleenergeetika arendamiseks ja seega toetab üleriigilises planeeringus välja toodud Eesti riigi

ruumilise arengu suundumusi energiatootmise osas.

5.1.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on arengudokument, kus esitatakse Eesti riigi kliimapoliitika pikaajaline visioon ja

valdkondlikud poliitikasuunised. Eesti kliimapoliitika eesmärgiks on minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist.

Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille

üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada

kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi

suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040.

aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.

Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele eeldab taastuvenergia osakaalu suurenemist.

Eriplaneeringu elluviimine loob eeldused Põhja-Pärnumaa vallas tuuleenergeetika arendamiseks,

toetades seeläbi taastuvenergia tootmise suurenemist Eesti riigis.

5.1.3 Eesti keskkonnastrateegia 2030

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva

arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele

arengukavadele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

19 / 52

arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest

majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendis on välja toodud, et kliimamuutuste leevendamiseks ning

õhusaaste vähendamiseks peaks Eesti riik tulevikus kindlasti mitmekesistama oma energia tootmiseks

kasutatavate allikate valikut. Seejuures on täpsustatud, et energia tootmine peaks olema kombinatsioon

kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest (biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas,

jäätmed) energiaallikatest ning taastuvenergiaallikate ja mikroenergeetiliste lahenduste kasutuselevõtt peaks

võrreldes tänasega oluliselt suurenema. Energiavaldkonna üheks eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis

rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese

keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Eriplaneeringu elluviimisel suureneb taastuvenergeetika osakaal Eesti riigi elektritootmises, seega on

eriplaneering kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendiga.

5.1.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada

Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja

tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet

kliimamuutustele. Kliimamuutustega kohanemise üheks eelduseks on energiasõltumatuse saavutamine ja

varustuskindluse tagamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate

tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus

energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele

kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

5.1.5 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani

2030 ning seab meetmeid nende saavutamiseks. Arengukavas on arvestatud Euroopa Liidu pikaajaliste

energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud taastuvatest

energiaallikatest elektri tootmise mahu moodustamine 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest.

Tuuleenergia on taastuv energialiik. Eriplaneeringu elluviimine loob eeldused suurendamaks riigi

energiavarustuses taastuvenergia osakaalu ja piirkondlikku energiatootmist, mistõttu aitab

eriplaneering kaasa Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja Eesti

energiamajanduse arengukavas aastani 2030 kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning

arengusuundade elluviimisele.

5.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+

Pärnumaa 2035+ arengustrateegia käsitleb Pärnumaa pikaajalist visiooni aastani 2035+ ning seab

strateegilised arengusuunad ja eesmärgid selle saavutamiseks.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

20 / 52

Arengustrateegia seab üheks eesmärgiks kuni aastani 2025 Pärnu maakonna planeeringust ja Lääne

maakonnaplaneeringust lähtuvalt maismaatuulikuparkide rajamise ja uute sobivate alade leidmise ning

ettevalmistamise.

Eriplaneering toetab Pärnumaa arengustrateegia eesmärki leida uusi sobivaid alasid

maismaatuuleparkide rajamiseks Pärnu maakonnas.

5.1.7 Pärnu maakonna planeering

Pärnu maakonna planeering kehtestati 29.03.2018 Rahandusministeeriumi käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine

aastani 2030+.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et üheks olulisemaks maakonna arengueelduseks väheneva ja

vananeva rahvastiku oludes on tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem

kasutuselevõtmine. Maakonnaplaneeringus on käsitletud taastuvenergeetika teemat ja seatud üldised

tingimused taastuvenergeetika arendamiseks. Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal (ning ruumilise

arendamise põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused) on kokku lepitud tuuleenergeetika

teemaplaneeringuga (2013), mis on esitatud maakonnaplaneeringu lisas 6. Teemaplaneeringuga on

määratatud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (kas

detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering) realiseerimisel on

eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine. Pärnu maakonna planeeringus on välja toodud, et

tuuleparkide rajamisel tuleb lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringus seatud põhimõtetest.

Planeerimisseaduse §95 lg 81 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga teha ettepaneku

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Eriplaneeringu ala jääb suuremas osas väljapoole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

määratud elektrituulikute arenduspiirkondi (joonis 3). Erandiks on teemaplaneeringuga määratud

tuulepargi arenduspiirkond P11, mis kattub eriplaneeringu alaga. Oluline on siinkohal välja tuua, et ala P11

on muutunud tuulepargi arendamise mõistes perspektiivituks, sest 2019. aastal leiti vaadeldaval alal I

kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) asustatud pesapuu.

Eriplaneeringu alast 2 on teemaplaneeringuga määratud arendusalad P10 ja P9 taotluslikult välja jäetud. Antud

aladele on algatatud eraldi detailplaneering (vt ptk 6.16).

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

21 / 52

Joonis 3. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu alad koos Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondadega.

Oluline on rõhutada, et teemaplaneering ei välista määratud elektrituulikute arenduspiirkondadest

väljapoole elektrituulikute rajamist. Teemaplaneeringu eesmärk oli maakonna territooriumi hõlmava

süstemaatilise käsitluse kaudu selgitada elektrituulikute rajamiseks sobivad või mittesobivad alad

ning anda informatsiooni ruumipunktide tõenäolise sobilikkuse kohta elektrituulikute püstitamiseks

(ehk läbi viia nn sobivusanalüüs). Elektrituulikute võimalike arendusalade valimisel klassifitseeriti alad

kolme rühma: tõenäoliselt ebasobivad alad, täiendavat tähelepanu vajavad alad ning põhimõtteliselt

sobivad alad.

Tõenäoliselt ebasobivate alade ja täiendavat tähelepanu vajavate alade kriteeriumid ning neile

määratud puhverala ulatused, millega sobivusanalüüsi koostamisel arvestati (nt kaitstavad

loodusobjektid, asustusalad, puhke- ja virgestusalad, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud jne)

on ajas ja ruumis muutuvad. Sellele pööratakse tähelepanu ka teemaplaneeingu seletuskirjas.

Teemaplaneeringus on välja toodud, et sobivusanalüüsi täpsus on määratud eeskätt kasutatud

kaardikihtide ja andmebaaside täpsusega ning tuleneb maakonnaplaneeringu üldistusastmest.

Teemaplaneering ei saa olla täpsem, kui selle koostamisel kasutatud informatsioon, mistõttu on

sobivusanalüüsi alad paratamatult võimalikku ebatäpsust sisaldavad ning ajas muutuvad.

Eriplaneering annab võimaluse vaadeldavaid alasid pärast tuuleenergia teemaplaneeringu

kehtestamist uuesti ja täpsemalt analüüsida. Eriplaneeringu raames viiakse läbi erinevaid uuringuid ja

analüüse (vt ptk 3.1), mida maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu raames läbi ei olnud võimalik läbi

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

22 / 52

viia. Seetõttu on põhjendatud eriplaneeringu raames tuuleparkide arendamiseks sobivate alade valikul

käsitleda ka alasid, mis jäävad väljapoole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud

elektrituulikute arenduspiirkondi või arendusalasid.

Teemaplaneeringus toodud tingimusest tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500

kW võimsusega elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse

elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku

maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole kõrgem

kui 110 dB. Kui soovitakse rajada tuulikuparki, kus on rohkem kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5

MW või kõrgemaid tuulikuid kui 250 m (kogukõrgus koos labadega), tuleb teemaplaneeringu kohaselt

tuulikute kavandamisel koostada üldplaneering või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering,

mis on tuulikupargi rajamise aluseks.

Koostatav eriplaneering on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev. Arvestada tuleb, et maakonna

tuuleenergeetika teemaplaneering on koostatud ligikaudu üheksa aastat tagasi ning sel ajal kehtivas

planeerimisseaduses ei eksisteerinud sellist strateegilist planeerimisdokumendi liiki nagu kohaliku

omavalitsuse eriplaneering. Eriplaneering on mõeldud olulise ruumilise mõjuga ehitiste sobiva

asukohavaliku tegemiseks ja detailse planeerimislahenduse välja töötamiseks, mistõttu otsene

vastuolu teemaplaneeringu nõudega, mille kohaselt rohkema kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5

MW või kõrgemaid tuulikuid kui 250 m kavandamisel tuleb koostada üldplaneering või üldplaneeringu

tuuleenergeetika teemaplaneering, puudub. Eriplaneeringu ülesehitus võimaldab tuulepargi asukoha

valikul ja detailse lahenduse koostamisel rakendada oluliselt üksikasjalikumat ning põhjalikumat

analüüsi kui oli võimalik läbi viia maakonna teemaplaneeringu täpsusastmes.

Maakonnaplaneeringu lahenduse järgi kattub eriplaneeringuala rohevõrgustiku aladega, sh riigi tasandi

tuumaladega ning koridoriga. Täpsemalt on rohevõrgustikust räägitud ptk-s 6.7 „Mõju rohevõrgustikule“.

5.2 Üldplaneeringud

Põhja-Pärnumaa vald loodi 21. oktoobril 2017. aastal Halinga, Tootsi ja Vändra valla ning Vändra alevi

ühinemisel. Kuni moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad

ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist

kehtestati. Eriplaneeringu alal kehtivad praegusel ajal (seisuga 09.09.2021) Halinga valla üldplaneering

(kehtestatud 31.10.2012 Halinga Vallavolikogu määrusega nr 22) ja Vändra valla üldplaneering (kehtestatud

21.09.2010 Vändra Vallavolikogu määrusega nr 30).

Nii Vändra valla kui ka Halinga valla üldplaneeringute lahendustesse on kantud sisse tuuleenergeetika

teemaplaneeringust tuuleparkide võimalikud arenduspiirkonnad. Vändra üldplaneeringu seletuskirjas tuulikute

või tuuleparkide rajamist täpsemalt ei käsitleta. Samas Halinga valla üldplaneeringus on ette antud kindlad

tingimused tuulepargi rajamiseks. Halinga valla üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et maakonna

tuuleenergia teemaplaneeringus ettenähtud alale P7 võib tuuleparke rajada detailplaneeringu alusel ning

väljapoole üldplaneeringus märgitud ala on tuuleparkide rajamine keelatud.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

23 / 52

Põhja-Pärnumaa eriplaneering on Halinga ja Vändra valla üldplaneeringut muutev. Kohaliku

omavalitsuse eriplaneering ja selle KSH annab võimaluse uuesti hinnata Põhja-Pärnumaa vallas

võimalike tuuleenergia arengualasid. Kehtivatesse üldplaneeringutesse kantud lahendused tuginevad

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringul, mis on koostatud kaheksa aastat tagasi ning ei ole täna

enam ajakohane. Koostatava eriplaneeringu lõpplahendus, mis kehtestatakse, antakse

detailplaneeringu täpsusastmega, mistõttu võib seda võrrelda üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati 24.10.2018 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

otsusega nr 53. Seisuga 08.10.2021 on Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamine eelnõu koostamise etapis. Valminud on Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu ja 24.10.2018 algatatud Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu

koostamine on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteisega. Eriplaneeringu

koostamisel arvestatakse võimalikult palju (vastava teabe olemasolul) koostatava üldplaneeringu

lahendusega.

Eriplaneeringu eelis üldplaneeringu ees on see, et üldplaneering peab käsitlema mitmeid erinevaid

teemasid, samas kui eriplaneering keskendub vaid ühele konkreetsele teemale andes võimaluse

tegeleda sellega üksikasjalikumalt. Lisaks on eriplaneering pärast kehtestamist aluseks ehituslubade

taotluseks ehk ehitusprojekti koostamiseks ei ole vaja läbi viia mitut erinevat planeeringumenetlust.

5.3 Kohalikud arengudokumendid

Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 on kinnitatud 15.09.2021 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

määrusega nr 10. Arengukava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi

kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Arengukavas on valla arenguvõimalustena nimetatud loodusvarasid, sh tuult. Valla tugevustena on välja

toodud head elukeskkonda kodu rajamiseks ning ilusat ja mitmekülgset loodust. Väärtustena on arengukavas

välja toodud ettevõtlikkust, tugevaid kogukondi, turvalist ja puhast elukeskkonda, kultuuri ja ajaloo ning iga

inimese väärtustamist.

Valla strateegilised eesmärgid:

 ettevõtlikkust soodustav keskkond;

 kvaliteetne ja optimaalne sotsiaal- ja tervishoiuteenuste võrgustik;

 elukeskkonna säilitamine ja parendamine;

 kvaliteetne, kaasaegne ning optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik.

Arengukava tegevuskavas on ettevõtluse strateegilise eesmärgi (ettevõtlust soodustav keskkond)

tegevusena välja toodud valla tuuleparkide eriplaneeringu koostamise korraldamine. Eriplaneeringu ja

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

24 / 52

KSH koostamisel peetakse silmas valla arengukavas esitatud valla visiooni ja väärtusi ning

strateegilisi eesmärke.

6. Eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses selgitatakse välja planeeringu

elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad keskkonnamõjud, sh nii asjakohased mõjud5 kui ka olulised mõjud6

ning nende hindamisulatuse vajaduse KSH I etapi aruandes.

Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on seotud nelja etapiga:

 ala ettevalmistus – vajadusel metsa raadamine, pinnasetööd, maa kuivendamine jne;

 ehitustegevus – tuulepargiks vajaliku infrastruktuuride väljaehitamine (teed, sidekaablid, alajaam,

elektriliinid, tuulikute montaaž jne);

 energia tootmine – tuulikute töötamine, taristu hooldamine;

 tegevuse lõpetamine – vanade tuulikute likvideerimine ja vajadusel ka muude infrastruktuuride

eemaldamine.

Ettevalmistuse ja ehitustegevuse etapis toimub taimestiku ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt, millega

kaasneb taimekoosluste ning elupaigatüüpide häving. Tegemist on lokaalse ja kohapõhise mõjuga.

Elupaikade ja taimekoosluste häving piirdub tuulikute ehitusplatsidega ning tuulepargiga kaasneva taristu

ehitusaladega. Lisaks kaasneb tuulepargi infrastruktuuri väljaehitamisega koosluste ja elupaigatüüpide

fragmenteerumine, mille tulemusena väheneb vaadeldaval alal üldine liikide arvukus ja olemasolevate liikide

geneetiline varieeruvus. Tegemist on kaudse mõjuga, mis avaldub kõige tugevamalt tuulepargi arendusalal ja

selle lähiümbruses. Alast kaugemale liikudes mõju järk-järgult nõrgeneb, samas tuleb arvestada kumulatiivset

efekti teiste ehitistega.

Igasuguse ehitustegevusega kaasneb ehitusmüra, mille peamiseks allikaks on ehitusmasinad. Tegu on

lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Lisaks kaasneb ehitustegevusega liikluskoormuse

suurenemine, mis võib mõjutada eriplaneeringu alal olevate teede seisundit.

Tuulepargi väljaarendamisel võidakse rajada kuivenduskraave (nt teede ehitusel). Kraavide kuivendusmõju

ulatus oleneb kraavi parameetritest ning pinnase omadustest. Kull ja teised (20137) on uurinud põhjalikult

kraavide kuivendusmõju soodele ning leidnud, et kuivenduse tugev mõju ulatub rabades 100 m kraavist ning

nõrk mõju kuni 500 m. Sõiduteede äärde rajatavad kraavid on mõeldud pinnavee ärajuhtimiseks, et kaitsta tee

muldkeha, need on rabadesse rajatavate kuivenduskraavidega võrreldes üldiselt väiksemate parameetritega,

mistõttu on nende kuivendusmõju ka väiksema ulatusega. Uute kraavide juhtimisega olemasolevatesse

5 Asjakohased mõjud – hõlmab nii konkreetse planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid, kui ka kõiki tavalisi mõjusid ulatuses,

mis konkreetse planeeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamise vajadus tuleneb PlanS § 4 lg 2 p 5. 6 Oluline mõju – keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

7 Kull, A., 2013. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku

piiramiseks või leevendamiseks. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

25 / 52

vooluveekogudesse võib kaasneda settekoormuse suurenemine, mis võib kahjustada vooluveekogumi

seisundit. Samuti tuleb arvestada, et ehitustegevuse käigus võidakse kahjustada olemasolevaid

maaparandussüsteeme, mis võib mõjutada vaadeldava asukoha pinnase veerežiimi.

Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on seotud erinevate häiringutega, nagu näiteks müra, valguse-varjude

vilkumine, vibratsioon jne. Lisaks tuulikutest tulenevatele häiringutele võib inimkartlikele loomadele häirivaks

osutuda ka senisest intensiivsem inimeste liikumine. Tuulikutest tulenevad häiringud halvendavad

olemasolevate elupaikade kvaliteeti, mille tagajärjena ei pruugi isendid enam kasutada tuulepargi alal või selle

läheduses olevat elupaika või kasutavad seda harvemini (populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala

väheneb). Elupaiga kvaliteedi langus võib avalduda erinevatel viisidel. Peale ala vältimise võib häiringutest

tulenev stress mõjutada näiteks negatiivselt isendite järglaste saamist. Häiringute mõju ulatus ja olulisus on

erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ning võimalikust harjumisest tuulikutega. Tuulepargist tulenevad ning

elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui ka

lammutamisetapis. Ehitus- ja lammutamisetapiga kaasnevad häiringud (eelkõige müra) on lokaalsed (ei ulatu

ehitusalast kaugele) ning mööduvad (häiringud lõppevad pärast vajalikke töid).

Käsitiivaliste ja lindude puhul tuleb arvestada tuulepargi kasutusaegsete mõjude hulka lisaks

kokkupõrkesuremuse ohtu ning barjääriefekti. Lindudel ja käsitiivalistel on oht tuulikuga kokkupõrkel end

vigastada ning hukkuda. Tuulikutega kokkupõrkeohu vältimiseks peavad nad lendama tuulepargist mööda või

kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab energiakulu. Barjääriefekt avaldab

olulisemat mõju suuremate tuuleparkide puhul või juhul, kui tuulepark rajatakse lindude või nahkhiirte

regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel).

Inimeste elukeskkonna heaolu seisukohalt on oluline tähelepanu pöörata tuulikute töötamisel müra ja varjutuse

tekkele ning visuaalsetele muutustele maastikupildis.

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on arendajal võimalik

samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida ning anda alale mõni muu sobiv

funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Tuulepargi likvideerimisega kaasnevad mõjud on suures osas

sarnased ehitusetapis avalduvate mõjudega, kuna kasutatakse sarnaseid protseduure ja seadmeid.

Lammutustööde ajal avalduvad erinevad häiringud (masinate vibratsioon, müra ja inimhäiring), mis võib

isendeid eemale peletada. Olenevalt töödest võib kaasnevaks mõjuks olla ka olemasolevate taimekoosluste

ja elupaikade häving või/ja elupaikade kahjustamine.

6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning

loomadele

KSH I etapi aruandes hinnatakse tuuleparkide rajamiseks sobivate alade valikul kavandatava tegevuse

elluviimise mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Vaadeldavas

asukohas taimede ja loomade populatsioonide kirjeldamiseks kasutatakse olemasolevaid andmebaase (nt

EELIS, Maa-ameti geoportaal, metsaportaal). Mõju hindamiseks kasutatakse kvalitatiivseid

hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms) ning viiakse läbi kaardianalüüse.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

26 / 52

Bioloogilise mitmekesisuse säilimine on tagatud vaid sellisel juhul, kui elupaigad ja liikide levikukohad on

omavahel seotud ning toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Seetõttu on oluline hinnata planeeringu mõju

valla rohevõrgustiku sidususele. Mõju rohevõrgustikule on käsitletud täpsemalt ptk-s 6.7.

Tuulepargi arendamisega kaasnev mõju taimestikule on seotud ehitustöödega. Ehitustööde käigus

hävitatakse tuulikute ehitusplatsidel ja tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladel olemasolev

taimkate. Lisaks kahjustub ehitutööde piirkonnas taimkate (ehitusmasinate kasutamisel) tallamise tõttu. Kui

arendataval alal kasvab mets, ei ole vajalik metsa raadamine kogu arendusalalt. Puud on vaja eemaldada vaid

tuulikute ehitusplatsidelt ja vundamendialadelt ning tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladelt (teede

koridorid, alajaama plats jne).

Mõju taimestikule võib olla oluline juhul, kui tuulepargi arendusalale jäävad kaitsealused taimeliigid

või kõrge väärtusega taimekooslused, nagu metsa vääriselupaigad, või inventeeritud loodusdirektiivi

elupaigad. Tuulepargi infrastruktuuri täpse asukoha planeerimisega on võimalik olulist negatiivset mõju ära

hoida.

Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt

lindudele ning käsitiivalistele. Tuuleenergia arendamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid käsitiivalistele

ja lindudele on kirjeldatud 6. peatüki alguses. Asukohavaliku analüüsiks koondatakse olemasolev andmestik

eriplaneeringu ala linnustiku ja käsitiivaliste kohta. Olemasoleva andmestiku ja maastikukatte analüüsi põhjal

tuvastatakse piirkonna linnustikule ja käsitiivalistele olulisemad alad. Andmelünkade täitmiseks teostatakse

ekspertide poolt välivaatlusi. Koondatud andmestiku ja välitööde tulemusena leitakse koostöös

ekspertidega tuuleparkide arendamiseks sobivaimad alad ning antakse hinnang tuulepargiala/-alade

väljaarendamisega kaasnevale võimalikule mõjule linnustikule ja nahkhiirtele.

Mõju lindudele ja käsitiivalistele võib olla oluline, kui tuulepargid jäävad lindude või käsitiivaliste

peamistele rändekoridoridele või koondumispaikadele. Mõju linnustikule võib olla ka oluline, kui

tuulepark takistab lindude lendu toitumisalale.

Tuuleparkide arendamisega seonduv mõju metsloomadele on seotud eelkõige nende elupaikade ja

liikumisteede säilimisega, mistõttu hinnatakse tuuleparkide arendamise mõju metsloomadele läbi

rohevõrgustiku (analüüsides kavandatava tegevuse elluviimise mõju rohevõrgustikule). Lisaks

antakse ka ülevaade kirjandusallikatest leitava informatsiooni kohta.

6.2 Mõju kaitsealadele, hoiualadele ning püsielupaikadele

Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jäävad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad (vt tabel 2). Eriplaneeringu

koostamisel välistatakse tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri rajamist nimetatud looduskaitselistele

objektidele. See omakorda tähendab, et ehitustöödega kaasnevad otsesed mõjud on neile välistatud.

Siinkohal on silmas on peetud taimekoosluste, elupaigatüüpide, pinnase, maastiku hävingut. Kaudsete mõjude

(veerežiimi muutus, müra jne) kohta antakse eraldi hinnang KSH aruandes, kui selgitatakse välja

tuulepargialadele sobivaimad asukohad.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

27 / 52

6.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine)

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on

võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või

mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele

on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi

kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:

 kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik;

 mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või

kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;

 kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus, eelkõige kaitse-eesmärgiks

seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;

 tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.

Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.

1. Kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik.

Eriplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei

ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2. Mõjuala ulatuse määratlemine.

Mõjuala hõlmab kogu eriplaneeringu ala ning selle lähiala.

3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Tabelis 3 esitatakse eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jäävate Natura alade iseloomustus. Tabelis on

tärniga märgitud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus looduslikud

elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur

osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile. Ülevaade Natura alade

paiknemisest Põhja-Pärnumaa vallas on esitatud joonisel 4.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

28 / 52

Joonis 4. Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil Natura 2000 võrgustiku alade ja eriplaneeringu ala paiknemine (alusandmed: EELIS, 30.09.2021).

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

29 / 52

Tabel 3. Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jäävad Natura 2000 alad ning nende iseloomustus.

Natura ala Kaugus/paiknemine Kaitse-eesmärk8 Kirjeldus9 Ohutegurid6

Lavassaare

linnuala

(RAH0000084)

Eriplaneeringu ala 3 ja

linnuala vähim

vahemaa on ca 1,1 km.

Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus),

naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps

auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Linnuala hõlmab märgalakompleksi, mis hakkas kujunema ligi

7500 aastat tagasi Litoriinamerest eraldunud magedaveelise

laguuni soostumise tulemusel. Tänaseks küünib turbalasundi

paksus soostikus kuni 10 meetrini. Soostiku linnualal paikneva

osa moodustavad Laisma, Kõima, Õepa, Maima ja Põhara

rabalaamad koos neid eraldavate mineraalmaade, veekogude

ning kitsaste madal- ja siirdesooribadega.

Kuivendamise kaugmõju, turba

kaevandamine.

Linnumängu

loodusala

(RAH0000282)

Jääb eriplaneeringu

alale 1.

I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Linnumängu loodusala on moodustatud rabade ja mitmesuguste

metsaelupaikade kaitseks. Loodusala koosneb neljast

lahustükist. Kõige põhjapoolsemale lahustükile jääb Allipa raba ja

seda ümbritsevad metsad. Järgmisele lahustükile jääb Vanakaie

raba ning metsisele sobilikud metsaelupaigad. Kolmas lahustükk

on Pidapa raba kaitseks. Kõige lõunapoolsem lahustükk on

kaetud erinevate metsaelupaikadega, mis on samuti metsise

elupaik.

Tundlik metsanduse ja

veerežiimi muutmise suhtes.

Mukri loodusala

(RAH0000281)

Piirneb eriplaneeringu

alaga 1.

I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Loodusala on metsadest ümbritsetud märgalakompleks. Ala

keskme moodustavad Mukri ja Ellamaa raba. Mukri raba on

kujunema hakanud preboreaalse kliimastaadiumi lõpul

(umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on

Eesti vanimaid soid. Mukri rabas leidub arvukalt älveid ja laukaid.

Raba keskosas kõrgub puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja

madalsoomets.

Ala ohustaks veerežiimi muutus

(kuivendamine).

Pärnu jõe

loodusala

(RAH0000027)

Piirneb eriplaneeringu

alaga 1 ning jääb alale

2.

I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on jõed ja ojad (3260),

lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Pärnu jõe loodusala hõlmab Pärnu jõge ca 855 ha ulatuses.

Pärnu jõgi on üks suuremaid ja veerikkamaid jõgesid Eestis. Jõe

suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-

kruusase põhjaga jõelõigud, kus on säilinud jõe looduslik seisund.

Tähtsamad lisajõed on Vodja, Esna, Reopalu, Prandi, Lintsi,

Aruküla, Mädara, Käru, Vändra, Navesti, Kurina, Reiu ja Sauga

jõgi.

Potentsiaalne jõe reostus.

Saarjõe loodusala

(RAH0000278)

Piirneb eriplaneeringu

alaga 2.

I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on jõed ja ojad (3260),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik

võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Loodusala territooriumil valdavad metsa- ja sooalad, mis

hõlmavad üle 90% alast. Loodusala keskmeks on Saarjõgi oma

ürgoru ja seda ümbritsevate metsa-aladega. Saarjõgi on Navesti

lisajõgi, mille üldpikkus on 39 km ja valgala 184 km2. Loodusalale

jäävas osas on Saarjõgi valdavalt looduslikus sängis ning voolab

5-6 meetri kõrguste kallaste vahel.

Vähemal või rohkemal määral on

mõju avaldanud

kuivenduskraavid (mõju

naabrusest) ning raied. Paiguti

ala tihedalt asustatud.

8 Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. 9 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister), Keskkonnaagentuur. Andmed seisuga 13.09.2021.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

30 / 52

Tabel 3 jätk...

Natura ala Kaugus/paiknemine Kaitse-eesmärk5 Kirjeldus6 Ohutegurid6

Soomaa

loodusala

(RAH0000550)

Jääb eriplaneeringu ala

2 lähedusse

(minimaalne kaugus ca

60 m)

I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved

ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik

(Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens),

laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib

(Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Tegemist on massiivse märgalade kompleksiga. Soomaa

maastikud on oma arengu ja hüdroloogiliste tingimuste poolest

jaotatavad kolme gruppi: 1. Rabad, mis koos neid ümbritsevate

siirde- ja madalsoodega mõjutavad väga tugevasti ümbritsevate

alade veerežiimi ja teisi ökoloogilisi tingimusi. 2. Jõed ja jõgede

lammid. Jõgede lammidel asuvad väärtuslikud poollooduslikud

kooslused ja lammimetsad. Madalamates lammiosades on

levinud lammi-madalsood. 3. Mineraalmaa metsad ja niidud.

Need on kahest esimesest maastikutüübist välja jäävad

mineraalmaa-alad, mille niiskusrežiim vaheldub väga kuivast

(luited) kuni märjani (kuivendatud metsad jääjärvetasandikel).

Maakasutuse vähenemine,

metsamajandus,

puhkemajandus.

Soomaa linnuala

(RAH0000082)

Jääb eriplaneeringu ala

2 lähedusse

(minimaalne

vahekaugus ca 60 m)

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse linnualal, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus),

piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala

clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull

(Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius),

rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio),

hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula

arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus),

veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus),

hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis

apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna

hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),

metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tellissaare

loodusala

(RAH0000305)

Jääb eriplaneeringu

alale 2.

I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved

ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Tegemist on kahest lahustükist koosneva suure

märgalakompleksiga, kus raba (*7110) keskosas valdab lage

peenar-älvesraba ja peenar-älves-laugasraba, raba põhja ja

kirdeservas aga puismättaraba. Levinud elupaigatüüp on ka

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), mis hõlmavad loodusalast

24%, kattes 84 ha. Enamasti on tegu rabametsadega, mis

ääristavad Tellissaare raba, lõunapoolsel lahustükil valdavad

siirdesoometsad.

Kuivendamise kaugmõju alale.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

31 / 52

4. Eriplaneeringu mõju prognoosimine Natura aladele

Lavassaare linnuala (RAH0000084) – tuulepargist tulenevad häiringud (eelkõige müra) võivad ulatuda

linnualani ning halvendada linnualal elupaikade kvaliteeti. Samuti, kuna eriplaneeringu ala jääb linnuala

lähedusse, on seal tuulepargi väljaarendamisel linnuala kasutavatel lindudel suur kokkupõrkeoht tuulikutega.

Välistatud ei ole ka barjääriefekti teke. Kuna linnuala kaitse-eesmärgiks määratud linnuliigid on seotud

märgalade elupaikadega, ei ole välistatud, et osad linnualal pesitsevad linnud käivad toitumas või puhkamas

Maima rabas, mis jääb eriplaneeringu alale. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi

viia asjakohane hindamine.

Linnumängu loodusala (RAH0000282) – loodusala jääb eriplaneeringu alale. Kuigi tuulepargiga kaasnevate

infrastruktuuride kavandamine loodusalale on välistatud, võivad ebasoodsat mõju loodusala kaitse-

eesmärkidele avaldada ka loodusala piiril paiknevad infrastruktuurid. Eelkõige on võimalik ebasoodne mõju

seotud loodusala piiril puude raadamisel valgustingimuste muutustega või kuivendamise kaugmõjuga.

Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

Mukri loodusala (RAH0000281) – loodusala piirneb eriplaneeringu alaga. Kuigi tuulepargiga kaasnevate

infrastruktuuride kavandamine loodusalale on välistatud, võivad ebasoodsat mõju loodusala kaitse-

eesmärkidele avaldada ka loodusala piiril paiknevad infrastruktuurid. Eelkõige on võimalik ebasoodne mõju

seotud loodusala piiril puude raadamisel valgustingimuste muutustega või kuivendamise kaugmõjuga.

Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) – eriplaneeringu elluviimisega võib kaasneda täiendavate

kuivendussüsteemide rajamine või olemasolevate rekonstrueerimine, mis võib kaasa tuua Pärnu jões

settekoormuse suurenemise. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia

asjakohane hindamine.

Saarjõe loodusala (RAH0000278) – selles osas, kus loodusala piirneb eriplaneeringuga, jääb loodusalale

elupaigatüüp 6430 niiskuslembesed kõrgrohustud. See elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste

soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa ribana peamiselt jõekaldaid, kuid ka metsaservi. Omaette

kooslustena need niiduribad kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma

tuumala ümber. Elupaigatüübi peamiseks ohuteguriks on kuivendamine. Kuivenduse mõju elupaigatüübile on

välistatud, kuna eriplaneeringu ala ja loodusala lahutab tee, mille äärne ala on kuivenduse mõju all, mistõttu

loodusala läheduses ei ole vajalik täiendavate kuivendustööde läbiviimine. Võimalike tuuleparkide

arendamisega ei kaasne täiendavat kuivenduse mõju vaadeldavale elupaigatüübile. Ebasoodne mõju

loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Soomaa loodusala (RAH0000550) – loodusala jääb eriplaneeringu ala lahustüki nr 2 lähedusse. Tuulepargi

arendamisega kaasnevad kaudsed ebasoodsad mõjud, mis võivad taimestikule avalduda, on seotud

veerežiimi ja valgustingimuste muutumisega. Loodusala ei piirne eriplaneeringu alaga ning nende vahele jääb

Navesti jõgi (VEE1131600), mistõttu on võimalikud ebasoodsad mõjud loodusalale välistatud.

Soomaa linnuala (RAH0000082) – tuulepargist tulenevad häiringud võivad ulatuda linnualani ning halvendada

linnualal elupaikade kvaliteeti. Kuna eriplaneeringu ala jääb linnuala lähedusse, on seal tuulepargi

väljaarendamisel linnuala kasutavatel lindudel suur kokkupõrkeoht tuulikutega. Välistatud ei ole ka

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

32 / 52

barjääriefekti teke. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane

hindamine.

Tellissaare loodusala (RAH0000305) – loodusala jääb eriplaneeringu alale. Kuigi tuulepargiga kaasnevate

infrastruktuuride kavandamine loodusalale on välistatud, võivad ebasoodsat mõju loodusala kaitse-

eesmärkidele avaldada ka loodusala piiril paiknevad infrastruktuurid. Eelkõige on võimalik ebasoodne mõju

seotud loodusala piiril puude raadamisel valgustingimuste muutustega või kuivendamise kaugmõjuga.

Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

6.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile

Eriplaneeringu alale jäävad veekogud on välja toodud tabelis 2. Tuulepargi arendamisega võib kaasneda

ebasoodne mõju veekogudele kui ehitisi kavandatakse ehituskeeluvööndisse või kui ehitustegevuse käigus

rajatakse uusi kraave, mis suunatakse olemasolevasse veekogusse. Detailse lahenduse planeerimisel on

võimalik tuulepargiga kaasnevaid infrastruktuure paigutada selliselt, et ebasoodsat mõju veekogudele ei

avalduks või et kaasnev mõju veekogudele oleks minimaalne. Kuna ehitustöid veekeskkonnas otseselt ei

kavandata, ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisel avaldub veekogudele oluline negatiivne

mõju. KSH aruande I etapis hinnatakse kavandatava tegevuse mõju veekogudele, kui on selgunud

asukoha eelvalikud tuuleparkide rajamiseks. Vajadusel määratakse veekogude seisundi kaitseks

leevendusmeetmeid või tingimusi, millega tuleb detailse lahenduse väljatöötamisel arvestada.

Eriplaneeringu alal asuvad märgalad. Tuulikute ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine

märgaladele eeldab kuivenduskraavide rajamist. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju

märgaladele ja nende veerežiimile käsitletakse KSH I etapi aruandes, kui selguvad tuuleparkide

rajamiseks sobivamad asukohad.

Eriplaneeringu alale jäävad mitmed maaparandussüsteemid. Tuulepargi väljaarendamisel on vaja tagada

olemasolevate maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine. Kõik tegevused seoses

maaparandussüsteemidega tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Eriplaneeringu alal varieerub põhjavee (esimese aluspõhjalise põhjavee) kaitstus ulatuslikult. Esineb nii

suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud kui ka nõrgalt kaitstud alasid (Maa-ameti geoportaali 1: 400 000

geoloogilise kaardirakenduse andmed, 10.09.2021). Võimalik negatiivne mõju põhjaveele on eelkõige seotud

avariiolukordadega. Avariiolukorrad on võimalikud tuulepargi ehitus-, kasutus- ja sulgemisetapil.

Ehitustegevuse ja sulgemise etapil on eelkõige riskiks kasutavate ehitusmasinate kütuse või muu kemikaali

lekked. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse riskiallikaks pidada tuuleturbiini gondlis asuvas käigukastis

kasutatavat õli (kokku kuni ca 400 l tuuliku kohta). Gondli purunemisel või ebaõige õlivahetuse korral võib õli

sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Rahvusvahelise praktika põhjal tuulikutel selliseid

vigu ei esine, samuti teostatakse õlivahetust spetsialiseeritud ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt,

mistõttu reostuse risk on suure tõenäosusega olematu. Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu

päästeteenistuse kiire reageerimine ja õlireostuse likvideerimine. Operatiivse info tuuleturbiini seisundist

tagavad elektroonilised seire- ja juhtimissüsteemid ning tuulepargi haldajal peaks samuti olema

õnnetusjuhtumite lahendamiseks vastav juhendmaterjal. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks

ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

33 / 52

välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse

eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja

nõuetele ning juhistele. Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda.

Tuuliku vundamendi lahendus sõltub eelkõige vaadeldava asukoha ehitusgeoloogilistest tingimustest.

Pehmemates pinnastes on lisaks tavalisele raudbetoon vundamendile (mis üldjuhul ulatub 2-3 meetrit

pinnasesse) vaja kasutada ka vaiasid. Vaiade arv ja mõõtmed olenevad samuti pinnase omadustest. Näiteks

väga pehme pinnase puhul võivad vaiad ulatuda umbes kuni 30 m sügavuseni. Üldjuhul on vaiade läbimõõt

keskmiselt ca 50 cm. Arvestades tuuliku vundamendi tehnilist lahendust ja mõõtmeid ei mõjuta see põhjavee

liikumist või kvaliteeti. Igasuguste puurimistööde või muude maapinna sügavustes läbiviidavate tööde

puhul on vajalik ehitustööde käigus tagada, et ei tekiks erinevate põhjaveekihtide vertikaalset

segunemist.

Tuulikute aluste rajamisel on tegu ehitustöödega, mis vastavad oma iseloomult tavapärastele

ehitustöödele. Ehitustööde käigus tekkival vibratsioonil ei ole negatiivset mõju põhjaveele.

Tuulikute rajamine ei oma püsivat mõju piirkonna elanike joogiveevarustusele, kuna ei toimu

põhjaveetaseme alandamist ega kvaliteedi muutmist.

6.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Tuulepargi infrastruktuuride rajamine eeldab pinnasetöid. Näiteks uute teede rajamisel kooritakse kasvupinnas

ja ehituseks mittesobiv pinnas ning asendatakse see teetammi koostises vajalike materjalidega. Pinnase

hävimine piirdub tuulikute ehitusplatsidega ning tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladega ja seetõttu ei saa

tuulepargi väljaarendamisel mõju pinnasele lugeda oluliseks. Antud teemat KSH I etapi aruandes rohkem

ei käsitleta.

Pärnu maakonna planeeringuga loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks küla või aleviku territooriumil

paiknevat haritava maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiivi, mille boniteet on võrdne või

suurem Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (35 hindepunkti). Lisaks sellele

loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks massiivi, mille boniteet on maakonna põllumajandusmaa

keskmisest boniteedist madalam, kuid millel paikneb maaparandussüsteem. Maakonnaplaneeringuga ei ole

määratletud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi minimaalset suurust.

Pärnu maakonna planeeringu lahenduse järgi jäävad mitmed väärtusliku põllumajandusmaa massiivid

eriplaneeringu alale. Eriti rohkelt asub väärtuslikke põllumajandusmaid eriplaneeringu alal 2 (joonis 5). Kui

tuulepargiga kaasnev infrastruktuur jääb väärtuslikule põllumajandusmaale, kaasneb sellega otsene

väärtusliku põllumaa häving ehitusalade ulatuses. Väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kaitse on

vajalik toidujulgeoleku kindlustamiseks. Tänapäeva maailma suure ehitussurve tõttu väheneb pidevalt

põllumaade pindala. Põllumaadele ehitiste kavandamine ei piirdu ainult toidu kasvatamiseks sobiva pinnase

hävimisega, sellega võetakse ära ka eeldused ala uuesti kasutusele võtuks põllumajandusmaana.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

34 / 52

Joonis 5. Eriplaneeringu alade kattuvus väärtuslike põllumajandusmaadega vastavalt Pärnu maakonna planeeringule.

Tuuleparkide arendamiseks kõige sobivamate asukohtade valikul arvestatakse väärtuslike

põllumajandusmaadega. Väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine ei tähenda tingimata seda, et

ehitamine neile oleks täielikult keelatud, vaid seda, et tuuleenergia arendamiseks sobivaimate asukohtade

valikul leitakse selline lahendus, mis tagaks võimalikult suures ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade

säilimise. Tuulepargi rajamisega põllumaale ei kaasne terviklike põllumassiivide hävimine. Hävineb vaid see

osa, mis jääb uute ehitiste (teed, tuuliku vundament, alajaam) alla. Kuna tuulikud peavad paiknema üksteisest

teatud kaugusel, tähendab see seda, et suurem osa väärtuslikust põllumaast siiski säilib. Samuti tuleb arvesse

võtta, et üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui

ka energia tootmine. Seetõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju Põhja-Pärnumaa väärtuslikele

põllumajandusmaadele ei avaldu, sellegipoolest kuna väärtuslikud põllumajandusmaad on üheks

tuulepargialade valiku kriteeriumiks on teema edasine käsitelemine KSH aruandes vajalik.

6.6 Mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule

Tuulikud on maastikul domineerivad objektid, mis mõjutavad maastiku üldpilti. Eriplaneeringu alale jäävad

väärtuslikud maastikud on välja toodud tabelis 2 ja joonisel 6. KSH I etapi aruande koostamisel viiakse läbi

nähtavusanalüüs ja tuulepargi visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringud tehakse asukohtadest, kus

nähtavusanalüüsi alusel on elektrituulikud nähtavad ning paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (5 km

raadiuses). KSH I etapi aruandes antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasnevale mõjule maastikule ning väärtuslikele maastikele. Mõju väärtuslikele maastikele hinnatakse

lähtuvalt Pärnu maakonna planeeringus toodud maastike väärtuste kirjeldustest.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

35 / 52

Joonis 6. Eriplaneeringu alade kattuvus Pärnu maakonna planeeringus määratud väärtuslike maastikega.

6.7 Mõju rohevõrgustikule

Maakonnaplaneeringu lahenduse järgi jääb eriplaneeringu alale 1 riigi väike tuumala (T7), maakonna väike

tuumala (T9), riigi väike koridor (K7), kolm maakonna suurt koridori (K8) ning kolm maakonna väikest koridori

(K9). Alale 2 jääb riigi väike tuumala, kolm maakonna väikest tuumala, maakonna suur koridor ja kuus

maakonna väikest koridori (joonis 7). Alale 3 jääb maakonna väike tuumala, maakonna suur tuumala (T8) ja

kuus maakonna väikest koridori.

Joonis 7. Põhja-Pärnumaa rohevõrgustiku (vastavalt Pärnumaa maakonna planeeringule) kattuvus eriplaneeringu alaga.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

36 / 52

Maakonnaplaneeringu lahendust täpsustab kohaliku omavalitsuse üldplaneering. Kuigi Põhja-Pärnumaa valla

üldplaneering on alles eelnõu koostamise etapis, tehakse üldplaneeringu koostajaga tihedalt koostööd, et

võimalikult palju arvestada üldplaneeringuga täpsustatavat rohevõrgustikku eriplaneeringus.

Tuulepargi püstitamine eeldab elektrituulikute juurde hooldusteede rajamist. Kuna tuulikud peavad paiknema

üksteisest teatud kaugusel (vahemaa sõltub rajatavate tuulikute parameetritest), tähendab see seda, et

tuulepargi väljaehitamisel moodustub vaadeldavasse asukohta üsna suur teede võrgustik. Kui teed läbivad

rohevõrgustiku koridore või tuumalasid, kahjustab see otseselt rohevõrgustiku sidusust. Rohevõrgustiku

sidusust mõjutavad ka tuulikutega kaasnevad häiringud. Tuulikute olemasolu ja nende töötamisega kaasnev

müra, vibratsioon ning varjude liikumine võib häirida liike ning viia selleni, et liigid väldivad edaspidiselt

tuuleparki ja selle lähiümbrust. Eriti pelglike liikide puhul võib see tähendada näiteks seda, et tuulepargi

vahetus läheduses paiknev rohevõrgustiku koridor enam ei toimi või tuumala väärtus kahaneb.

KSH I etapi aruandes hinnatakse mõju rohevõrgustikule. Pidades silmas rohelise energia arendamise

eesmärke, ei ole rohevõrgustikus tuulepargi rajamise või ehitustegevuse keeldu proportsionaalne

rakendada. Tuulikupargi mõju rohevõrgustikule sõltub nii rohevõrgustiku elemendi olemusest kui ka

tuulikupargi reaalsest ruumilis-tehnilisest lahendusest. Rohevõrgustiku sidususe ja toimise

tagamiseks tuleb välja töötada vajalikud meetmed tuuleparkide detailse planeeringulahenduse

väljatöötamisel, mille jaoks antakse suunised KSH I etapi aruandes.

6.8 Mõju õhukvaliteedile

Tuulepargiga kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud selle füüsikalise mõjutamisega ehk müraga. Välisõhus

leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv

soovimatu või kahjulik heli.

Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja tuul

ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele

kuuldav ja suurimat müra põhjustab peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste

müraallikate osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab

vähendada nt rootori pöörete arvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellega

koos ka müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, samas tugevneb ka looduslik

mürafoon. Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel.

Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Eraldi normatiivid on

kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad

paiksed müraallikad, sh elektrituulikud.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

37 / 52

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

 I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,

rohealad;

 III kategooria – keskuse maa-alad;

 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Elamumaad ja maatulundusmaal asuvate elamute õuealad loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Tabel 4. Tööstusmüra normtasemed (päeval kl 07.00-23.00/öösel kl 23.00-07.00, dBA).

Ala kategooria

üldplaneeringu

alusel

I kategooria -

virgestusrajatiste

maa-alad ehk

vaiksed alad

II kategooria -

haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad

III kategooria -

keskuse maa-

alad

IV kategooria -

ühiskondlike

hoonete maa-

alad

Müra sihtväärtus 45 / 35 50 / 40 55 / 45

Müra piirväärtus 55 / 40 60 / 45 65 / 50

Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel üldjuhul lähtuda müratundlike

alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamumaadel ja

hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja öösel (23.00-

07.00) 45 dB(A). Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse kohaselt nr 71

üksnes väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue

müratundliku ala puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ja millele on kehtestatud müra normtasemed. Õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate

müratundlike alade puhul lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et

sihtväärtuse tagamise vajadus on siiski pärast 2002. aastat10 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele,

mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud

ootus taotlustaseme tagamise osas11. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks

kõikide müratundlike alade suhtes rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis

tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB

10 Siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“). 11 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

38 / 52

päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse

tagamine öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB).

Müra normtasemete tagamiseks vajalik vahemaa tuulikute ja elamumaade vahel oleneb tuulikute konkreetsest

asetusest (olenevalt, mis suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides ja seega suurema koosmõjuga).

Üldjuhul piisab müra normtaseme täitmiseks üksikute tuulikute korral ca 300-500 meetrist. Tuulikute gruppide

korral on puhverala vajadus suurem: ca 500-800 m.

Tuulepargi ehitamise ja lammutamise etapiga kaasneb tavaline ehitustegevuse müra, mille allikaks on

eelkõige ehitamise ja lammutamise käigus kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise ja pöörduva mõjuga,

st tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitus- või lammutusperioodil ning tegevuste lõppemisel see

lakkab. Ehitustegevuse ajaks on vastuvõtja juures kehtestatud piirväärtused öisele ehitusmürale.

KSH I etapi aruandes tehakse tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku

modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna

andmetest, müraalasest olukorrast ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid

koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Lisaks antakse kvalitatiivne kirjelduslik hinnang

(ilma mürakaardita) ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning võimalikule kumulatiivsele müra

koosmõju tekkimisele piirkonnas juba olemasolevate objektidega (nt riigiteed, karjäärid) ning

piirkonnas planeeritavate tuuleparkidega (vt ptk-i 6.16). KSH I etapi aruandes käsitletakse ka

madalsageduslikku müra.

6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Mõju inimese tervisele on seotud eeskätt tuulikute lähedal elavate inimeste ja tuulikute töötamisest tuleneva

müra võimaliku mõjuga.

Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele kaugusele, mis välistab

inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava müra esinemise ja tagatakse keskkonnanõuete täitmine.

Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud inimeste tervise kaitset ning põhjendatud häiringuid silmas

pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad olukorrad lugeda vastuvõetavaks. Samas võib siiski välja tuua,

et ka normtasemele vastav müra on tajutav, seda eelkõige müra levikut soodustava tuule suuna korral) ehk

müra normtasemele vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust ja häirimise intensiivsus on üsnagi

subjektiivne (inimeste tundlikkus ja vastuvõtlikkus mürale on erinev).

KSH I etapi aruandes käsitletakse tuulikutest tuleneva müra, sh madalsagedusliku müra mõju

inimesele tuginedes teaduskirjandusele ning olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringutele.

Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varjutuse ning valguse vilkumise ja peegelduste

esinemist, kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva nähtusega.

Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis

ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse

kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

39 / 52

Tuulikute pöörlevad labad põhjustavad liikuvaid varje, mis võivad olla inimestele häirivad. Varjutamise

esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel. Varjude ulatus on seda

suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning

talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie

laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas.

Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse summaarne

kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub

otsene päikesekiirgus (ilm on pilves). Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või

üldtunnustatud juhendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida

Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale.

Saksamaal kehtiva juhendi alusel, mida arvestavad üldjuhul ka teised Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid, loetakse

vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset

varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Maksimaalse kestvuse ehk nn halvima olukorra puhul arvestatakse,

et tuulikud töötavad kogu aeg ja päike paistab päikesetõusust päikeseloojanguni pidevalt.

Rootsis ja Taanis järgitakse nõuet, mille kohaselt ei tohi uute tuulikuparkide planeerimisel elamualadel ületada

8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul. Reaalse varjutuse kestvuse

arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning

tuulikute töötamise aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.

KSH I etapi aruande koostamise käigus viiakse läbi varjutuse modelleerimine kasutades selleks

tarkvara WindPro. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub,

siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid nii halvima võimaliku kui ka reaalselt tõenäolise

varjutusaja kohta.

Hinnang tuulikutest tuleneva võimaliku vibratsiooni tekkele antakse KSH I etapi aruandes tuginedes

teaduskirjanduse andmetele.

6.10 Asjakohased sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised mõjud

Alljärgnevalt antakse ülevaade eriplaneeringu elluviimisega kaasnevatele asjakohastele sotsiaal-

majanduslikele ja kultuurilistele mõjudele. Täpsemalt käsitletakse kõiki alltoodud teemasid KSH I etapi

aruandes.

Mõju kinnisvarale ja maakasutusele

Arvestades kogu tuulepargi pindala jääb vaid väike osa kasutatavast maast otseselt plaanitavate rajatiste alla.

Enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt.

Tuulepargi käitamisel on võimalik nii metsamajandusliku kui ka põllumajandusliku kasutuse jätkamine. Juhul

kui tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul või arendajal maa-ala arendamiseks muid soove, saab

tuulikupargi likvideerida ja anda alale muu sobiva funktsiooni.

Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et

kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi

käitamise perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine. Kinnisvara hinna väärtuse langust

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

40 / 52

põhjustab eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes. Tuuleparkide rajamisega

kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara hindadele hinnatakse KSH I etapi aruandes, lähtudes Eesti ja

välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute andmetest.

Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele ja tööhõivele

Tuulepargi rajamisega koos kaasneb erinevate töökohtade loomine, mis on seotud tuulepargi püstitamise ja

töötamisega. Samas töökohtade arvukas teke konkreetselt planeeringuala piirkonna elanikele ei ole

garanteeritud. Paljud tuulepargiga kaasnevad uued töökohad vajavad spetsiaalväljaõpet. KSH I etapi

aruandes käsitletakse täpsemalt, missugused töökohad tuulepargi rajamisega kaasnevad ning millist

mõju omab eriplaneeringu elluviimine kohalikule tööhõivele.

Tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma

võrgutasu maksmata. KSH I etapi aruande antakse täpsem ülevaade, kus otseliini rajamise võimalus

võiks tekkida.

Tuulepargi rajamisega kaasneb vajadus rajada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid teid, millel on positiivne

mõju piirkonna infrastruktuurile. Koostöös valla ning kohalikega on võimalik välja selgitada, milliste teede

rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning mis teed oleksid olulised ka

juurdepääsu rajamiseks tuuleparkidele. Asukoha eelvaliku tegemisel analüüsitakse valitud alade juurdepääse

ning seatakse teede rajamise suunised detailses lahenduses tehtavatele töödele. Asukoha eelvaliku etapis ei

määrata kohalike teede asukohti ja nende ristumiskohti riigiteedega ega oluliselt ümberehitatavaid riigitee lõike

või ristmikuid, seda tehakse detailses lahenduses kui on selgunud tuulikuid teenindavate teede täpsem

paiknemine.

Kohalikule piirkonnale sotsiaal-majandusliku kasuna võib välja tuua rahalise kompensatsiooni. Rahaliste

kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH I etapi aruandes antakse

üldised suunised kompensatsioonimehhanismide välja töötamiseks EP detailse lahenduse etapis.

Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel

vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse.

Kultuurilised mõjud

KSH I etapi aruandes hinnatakse võimaliku tuulepargi või võimalike tuuleparkide mõju Soomaa

piirkonna väärtustele. Täpsemalt hinnatakse, kas tuulikutest tingituna visuaalse maastikupildi muutumine

võib negatiivselt mõjuda puhkealale, põhjustades puhkeväärtuse langemist ja väiksemat huvi piirkonna

külastamise vastu. Selle hindamiseks koostatakse KSH I etapi aruandes nähtavusanalüüs ja visualiseeringud

Soomaa rahvuspargi enam külastatavatest kohtades (näiteks Soomaa jõed ja kaldaalad, RMK külastuskohad).

6.11 Mõju kultuurimälestistele

Eriplaneeringu mõjualale jäävad kultuurimälestised on nimetatud tabelis 2. Joonisel 8 on näidatud

kultuurimälestiste paiknemine Põhja-Pärnumaa vallas ning eriplaneeringu alal.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

41 / 52

Joonis 8. Kultuurimälestiste paiknemine Põhja-Pärnumaa vallas ning eriplaneeringu alal (alusandmed: Maa- ameti geoportaal, 30.09.2021).

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt

väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat

keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada

teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui tuulepargiga

kaasnevaid ehitisi kultuurimälestiste kaitsevööndisse ei kavandata, võib eeldada, et negatiivne mõju neile

puudub.

Tuuleenergia arendamisel on vaja tagada kultuurimälestiste säilimine olemasolevas seisundis. KSH I

etapi aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kultuurimälestistele. Lisaks jääb

eriplaneeringu alale mitmeid pärandkultuurobjekte, mis ei ole küll kaitse all, aga mida tuleks

tuuleparkide arendamisel kultuuripärandi säilimiseks arvesse võtta.

6.12 Mõju maavaravarudele

Eriplaneeringu alale jäävad maardlad on esitatud tabelis 2 ja kujutatud joonisel 9. Vastavalt maapõueseaduse

§ 14 lg 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. KSH läbiviimisel ja eriplaneeringu koostamisel

arvestatakse maapõueseaduses sätestatuga.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

42 / 52

Joonis 9. Eriplaneeringu alale jäävad maardlad (Maa-ameti geoportaal, 14.09.2021).

6.13 Jäätmeteke

Tuulikupargi ehitusetapis tekkivad jäätmed on seotud tavapärase ehitusprotsessiga. Ehitustegevusega

kaasnevad jäätmed, nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased, on taaskasutatavad. Tööde käigus tekkiv

praht ja muud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, mistõttu olulist negatiivset keskkonnamõju

jäätmetekkest ei avaldu.

Tuulikuid on vaja töötamise käigus hooldada. Hoolduste ja paranduste käigus tekkivate jäätmete kogus on

väga väike.

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on

maaomanikul/arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida

ning anda alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Amortiseerunud tuulikute

demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus. Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb

taaskasutusse. Sealhulgas tornid, vundamendid ja generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist,

terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest

labades on kasutatud komposiitmaterjale.

Kuna tuuleparkide arendamisel toimub jäätmete käitlemine vastavalt seadusandlusele ja heale tavale,

siis ei saa eeldada olulise mõju tekkimist ja rohkem KSH aruandes ei käsitleta.

6.14 Mõju kliimamuutustele

Kliimamuutuste all mõeldakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri

tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

43 / 52

liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda

mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene on sõltuvuses ökosüsteemide poolt

pakutavatest teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja

majanduslikku seisukorda.

Euroopa Liidu (lühend EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside

netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi

kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa

pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Euroopa Komisjoni teatises “Puhas planeet

kõigi jaoks” (28.11.2018). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni

teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt

aastaks 2050.

Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine loob eeldused

fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Seega aitab

tuuleparkide rajamine kliimamuutuste mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi rajamisega metsamaale

kaasneb metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist, siis nagu eelnevalt öeldud, piirdub

raadamine tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladega, mis moodustavad väikse osa kogu tuulepargialast.

Enamus tuulepargi maa-alast säilib senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi

metsamajanduslikul eesmärgil.

Kui ühelt poolt on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik

tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele, kuidas prognoositavad kliimamuutused

võivad planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu antakse KSH I etapi aruandes üldine hinnang

ka kliimamuutuste mõjust tuuleparkide toimimisele.

6.15 Muud mõjud

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH-s selgitatakse

täpsemalt tuulepargi võimalikku mõju mobiilsidele, tuginedes sideoperaatorite senisele praktikale ja

kogemusele ning kättesaadavale teaduskirjandusele.

KSH I etapi aruandes hinnatakse tuuleparkide väljaarendamise mõju teede võrgustikule, arvestades

ehitustööde ajal liikluskoormuse kasvu olemasolevatele teedele ning uute juurdepääsuteede rajamise

vajadust.

KSH aruandes käsitletakse võimalike tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja

kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada või vältida. Tuulikud on

tehnoseadmed, mille puhul võib ette tulla tehnilisi häireid. Tehnilise rikke tagajärjel on üheks võimalikuks

ohuteguriks tuuliku süttimine. Võimalikuks riskifaktoriks on ka tuulikute tiivikute jäätumine ja tiivikult suurel

kiirusel lahti murduvate jääkamakate oht. Lisaks käsitletakse KSH aruandes võimalikku reostusohtu

(reostusohust on räägitud ka ptk-s 6.4).

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

44 / 52

6.16 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna

arendusprojektidega

Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida seoses teiste tuuleenergia arendusprojektidega eriplaneeringu ala

ümbruskonnas. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu LS ja KSH VTK koostamise hetkeks (seisuga 14.09.2021) on

teada Põhja-Pärnumaa vallas ja sellega piirnevatel aladel järgnevad tuuleenergeetika arendusprojektid:

 Tootsi Suursoo tuulepargi teemaplaneering - Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu I

etapp kehtestati 05.07.2016 Vändra Vallavolikogu määrusega nr 11. Teemaplaneering täpsustab ja

täiendab Vändra valla Kaisma piirkonna üldplaneeringut „Kaisma valla üldplaneering“ (kehtestatud

2009) tootmismaa (elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa); haljasala ja parkmetsa maa ja

loodusliku haljasmaa (turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa; virgestusmaa) ja mäetööstusmaa

(turbatööstusmaa) osas. Teemaplaneeringu I etapi lahenduses on tuulikute perspektiivsed asukohad

teada;

 Tori valla põhjaosa eriplaneering - Tori Vallavolikogu algatas 21.01.2021 otsusega nr 303 Tori vallas

tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. Algatamisel teadaolev

planeeringuala paikneb Tori valla põhjaosas ja on ligikaudu 202 km2 suurune. Eriplaneeringu LS ja

KSH VTK on seisuga 14.09.2021 koostamisel;

 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering - Tori Vallavolikogu algatas 19.08.2020 otsusega nr 252 kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Pärnu

Linnavolikogu algatas 18.06.2020 otsusega nr 51 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja

selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Nimetatud eriplaneeringute alad on üksteisega

külgnevad, mistõttu koostatakse planeeringulahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine neile

ühiselt. Eriplaneeringuid koostatakse õiguslikult mõlemas omavalitsuses eraldi, kuid tegelikult

ühildatakse tegevusi võimalikult palju. Seisuga 14.09.2021 on valminud eriplaneeringute asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus;

 Lääneranna tuuleparkide eriplaneering - Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197

algatati Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate

arendusalade leidmiseks, tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku

omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Algatamisel

teadaolev planeeringuala on kogu Lääneranna valla territoorium suurusega 1362,67 km2. Põhja-

Pärnumaa eriplaneeringu LS ja KSH VTK koostamise hetkeks (seisuga 14.09.2021) on valminud

eriplaneeringu LS ja KSH VTK, kus on välja toodud planeeringualas tuuleenergeetika arendamiseks

eelvaliku alad;

 Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald on algatanud detailplaneeringu maakonnaplaneeringu

tuuleenergeetika arendusaladel P9 ja P10 - Põhja-Pärnumaa vallavolikogu algatas möödunud aasta

detsembris Rahnoja ja Vihtra tuulepargi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise elektrituulikute arendusalal P9 ja P10. Kuna mõlemasse valda soovitakse

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

45 / 52

elektrituulikute arendusaladele tuulikuid rajada, käsitletakse neid alasid ja kavandatavaid tuuleparke

ühtse tervikuna ning koostatakse tuuleparkide detailplaneering arendusala P9 ja P10 hõlmavale

tuulepargile või tuuleparkidele. Arendusaladele kavandatavate elektrituulikute arv, tehnilised

parameetrid, tuulikute ja nende toimimiseks vajalike tehnovõrkude täpsed asukohad selguvad

detailplaneeringu käigus. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu LS ja KSH VTK koostamise hetkeks

(seisuga 14.09.2021) ei ole teada detailplaneeringu koostaja.

Lisaks on teada, et Türi valla ja Kehtna valla üldplaneeringu eelnõude lahenduses nähakse ette potentsiaalsed

alad tuuleparkide arendamiseks, kus on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi

detailplaneeringu etapis. Türi valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018

otsusega nr 56. Kehtna valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine algatati Kehtna Vallavolikogu pool 21.11.2018 otsusega nr 69.

Koosmõjude hindamise ulatus ja täpsusaste oleneb nimetatud tuuleenergia arendusprojektide

menetlusetapist ehk info olemasolust ning projektide lahenduste täpsusastmest. Mõjuvaldkonnad,

kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt, mis avaldavad

mõju loomastikule (sh lindudele ja käsitiivalistele ja rohevõrgustikule üldisemalt). Visuaalse ja müra

mõju kumuleerumine on võimalik, kui arendatavad tuulepargid rajatakse üksteise lähedusse. Hinnang,

kas visuaalse või müra mõjude kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH aruandes, kui on selgunud

eriplaneeringu alal tuuleparkide arendamiseks sobivaimad asukohad. Kui mõjude kumuleerumine on

tõenäoline, arvestatakse seda mõjude üldises hinnangus. Kumuleeruv mõju linnustikule ja

rohevõrgustikule võib avalduda ka sellisel juhul, kui eraldi arendatavad tuulepargialad ei asu

lähestikku. KSH aruandes arvestatakse rohevõrgustikule ja linnustikule mõju hindamises võimaliku

kumulatiivse mõjuga.

Analoogne kehtib ka olemasolevate objektide (nt riigiteed, karjäärid jne) suhtes, mille puhul on

koosmõju hindamine vajalik ning põhjendatud.

Rail Baltic raudtee

Rail Baltic raudtee trassi koridori määramiseks Pärnu maakonnas on koostatud Pärnu maakonnaplaneering

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Planeering kehtestati 13.02.2018 Riigihalduse

käskkirjaga nr 1.1-4/10. Planeeringu kohaselt läbib Rail Baltic raudtee trassi koridor Põhja-Pärnumaa valda

(joonis 10). Planeeritud trassikoridori laiuseks hajaasustuses on määtatud 350 m, mis koosneb raudtee

rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevööndist (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumist, et

võimaldada projekteerimise käigus raudtee asukohta täpsustada.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

46 / 52

Joonis 10. Rail Baltic raudtee trassi paiknemine võrreldes eriplaneeringu aladega (Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", kehtestatud 13.02.2018).

Joonisel 10 on näha, et Rail Baltic raudtee trassi asukoht jääb Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu aladest

kaugele. Vähim vahemaa raudtee trassi koridori ja eriplaneeringu ala vahel on ca 5 km. Selliste

vahemaade juures on müra osas kumulatiivse mõju teke välistatud. Kuna Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" lahenduse järgi lõikab Rail Baltic raudtee läbi

mitmest rohevõrgustiku koridorist ning eriplaneeringu aladel tuuleparkidele sobivaimate asukohtade

määramisel ei ole välistatud tuuleparkide rajamine rohevõrgustiku elementidele, on vajalik KSH I etapi

aruandes hinnata planeeringu lahenduste (Rail Baltic raudtee ja eriplaneeringuga määratavate

tuuleparkide) kumulatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0

Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0” kehtestati 01.10.2012 Pärnu maavanema korraldusega

nr 529. Teemaplaneeringu eesmärk on rahvusvahelise maantee Via Baltica trassikoridori asukoha määramine.

Teemaplaneering täpsustab Pärnu maakonna planeeringus kavandatud Via Baltica maantee klassi ja

trassikoridori (ka ümbersõitude) asukohta Rapla ja Pärnu maakonna piirist (km 92) kuni Häädemeeste

ristmikuni (km 170). Pärnu maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada

nelja sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks. Esimese klassi maantee

trassikoridorina käsitletakse maantee teljest mõlemale poole kuni 325 m kaugusele jäävat ala.

Põhimaantee nr 4 Tallinn- Pärnu- Ikla piirneb osaliselt eriplaneeringu alaga 3 (joonis 11). KSH I etapi

aruandes on vajalik hinnata teemaplaneeringuga ja eriplaneeringuga kvandatavate tegevuste

elluviimisel kumulatiivsete mõjude tekkimise võimalust rohevõrgustikule ja Pärnu-Jaagupi

väärtuslikule maastikule. Samuti tuleb hinnata võimalike kaasnevate häiringute (eelkõige müra)

kumulatiivset mõju inimesele.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

47 / 52

Joonis 11. Via Baltica trassi paiknemine võrreldes eriplaneeringu aladega (Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0", kehtestatud 01.10.2012).

6.17 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Eriplaneeringu elluviimisega kaasnevat piiriülest keskkonnamõju esinemist ette näha ei ole.

7. Osapooled ja ekspertrühm

Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

 eriplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ning eriplaneeringu

koostaja ja koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus;

 eriplaneeringust huvitatud isikud on:

• Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897, Harju maakond, Tallinn, Masti 17, 11911, e-post:

[email protected]);

• Utilitas Wind OÜ (registrikood 12205523, Harju maakond, Tallinn, Maakri 19/1, e-post:

[email protected]);

• Metsamaahaldus AS (registrikood 10052156, Viljandi maakond, Viljandi linn , Tartu 4a, 71004,

e-post: [email protected]);

 eriplaneeringu koostamise konsultant ja KSH koostaja Kobas AS (registrikood 10171636, Riia 35,

50410 Tartu, e-post: [email protected]).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH VTKs

esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma kuuluv

isik hindama (tabel 5).

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

48 / 52

Tabel 5. KSH ekspertrühma koosseis.

Valdkond Ekspert

KSH juhtekspert Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused)

Mõju looduskaitselistele piirangutele, Natura hindamine,

mõju õhukvaliteedile, müra ja vibratsioon

Noeela Kulm (KMH litsents nr KMH0159)

Rohevõrgustiku analüüs, mõju inimese tervisele ja

heaolule, mõju kliimale

Marite Blankin

Mõju maastikule, pinnasele ning kultuuripärandile

Maris Palo

Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt,

tase 7, kutsetunnistus nr 142815)

Natura hindamine ja rohevõrgustiku analüüs Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja

KMH litsents nr KMH0046)

Mõju pinna- ja põhjaveele Ene Kõnd

Nähtavusanalüüsi visualiseeringud Silvia Türkson

Varjutuse modelleerimine/hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere

Mõju linnustikule, sh Natura hindamises osalemine

linnustiku eksperdina

OÜ Xenus: Hannes Pehlak

Mõju nahkhiirtele OÜ Elustik: Rauno Kalda ja Oliver Kalda

Müra hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere

KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte.

Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

49 / 52

8. Kaasatavad ning koostöö tegijad

Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal

avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada

planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

Eriplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes

Postimees ja ajalehes Valla Teataja ning Põhja-Pärnumaa valla koduleheküljel

(https://www.pparnumaa.ee/). Teisi huvigruppe teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel).

PlanS § 99 lõike 2 kohaselt kaasatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse valdkonna

eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla

eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” kohaselt koostatakse eriplaneering koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös

planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Eriplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse

asjaomaste asutustega.

Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on

esitatud tabelis 6. Kui eriplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et eriplaneeringu lahendus puudutab mõnda

teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja

-rajatiste valdajat, asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt eriplaneeringu

koostamisse.

Tabel 6. Kaastavad osapooled ja koostöö tegijad.

KOOSTÖÖ TEGIJAD Huvigrupp Asutus või isik

Ministeeriumid

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Maa-amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Terviseamet

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

50 / 52

Tabel 6 jätk...

KOOSTÖÖ TEGIJAD Huvigrupp Asutus või isik

Muinsuskaitseamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Põllumajandusuuringute Keskus

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED Huvigrupp Asutus või isik

Naaberomavalitsused

Türi Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Põhja-Sakala Vallavalitsus

Märjamaa Vallavalitsus

Kehtna Vallavalitsus

Tori Vallavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Äriühingud ja ettevõtted

Vayu Energia OÜ

Osaühing Kabin ja Pojad

Paenase Põllud OÜ

Tornator Eesti OÜ

Inka Investments Estonia OÜ

OÜ Jürmets

TMV Power OÜ

Rail Baltica

Eesti Erametsaliit

Valga Puu OÜ

Karo Mets, Eremka OÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus

Metsatervenduse OÜ

OÜ Metsagrupp

AS Mako

Adven Eesti AS

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Telia AS

Tele 2 Eesti AS

Elisa Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse SA

AS Roger Puit

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

51 / 52

Tabel 6 jätk...

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED

Huvigrupp Asutus või isik

Äriühingud ja ettevõtted

Evecon OÜ

Eesti Energia AS

Agrone OÜ

Tootsi Turvas AS

Kivikandur OÜ

AS Jiffy Production Estonia

OÜ KMG

Multiland OÜ

OÜ Kuusikaru

Bismarck Logistika OÜ

Edelaraudtee AS

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Seltsid ja MTÜd

MTÜ Võidula Külaselts

MTÜ Mädara Mäed

Kadjaste MTÜ

Suurejõe Rahvamaja

Halinga Jahimeeste Selts

Halinga Metsaomanike Selts

MTÜ Häireliit

Mittetulundusühing Maima Areng

MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda

MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Eraisikud ja laiem avalikkus

Epp Kirsi

Aado Kivi

Margus Rohula

Priit Ruberg

Kristjan Kruse

Jaak Soosalu

Kairi Kruusma

Daniel Ehandi

Heili Huik

Põhja-Pärnumaa valla

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras OÜ töö nr 2021-256

Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald

52 / 52

9. Ajakava

Järgnev ajakava on esialgne ja ligikaudne ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Tabelis 7 on

esitatatud ajakava ainult eriplaneeringu esimese osa ehk eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande

koostamise kohta. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse

lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määratakse ajakava edasise planeerimisprotsessi

kohta.

Tabel 7. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi ajakava.

Etapp Toimumise aeg/täitmine

Eriplaneeringu ja KSH algatamine 16.12.2020 otsusega nr 41

EP lähteseisukohtade (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsuse

(VTK) koostamine

August–september 2021

EP LS ja KSH VTK avalik väljapanek November–detsember 2021

EP LS ja KSH VTK avalik arutelu Jaanuar 2022

EP LS ja KSH VTK täiendamine ja arvamuse andmine esitatud

seisukohtadele

Jaanuar–veebruar 2022

EP LS ja KSH VTK ettepanekute küsimine Märts–aprill 2022

EP LS ja KSH VTK muudatuste tegemine ja vastamine esitatud

ettepanekutele

Aprill 2022

Eksperthinnangute koostamine November 2021–juuni 2022

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande

koostamine

Aprill–august 2022

Eelvaliku ja KSH I etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse andmiseks

September–oktoober 2022

Eelvaliku ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek November 2022

Eelvaliku ja KSH I etapi aruande avalik arutelu Detsember 2022

Eelvaliku ja KSH I etapi aruande muudatuste tegemine Jaanuar 2023

Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine Veebruar–märts 2023

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

1 / 30

Laekunud kirjalikud arvamused Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele ning nendega arvestamine

Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga arvestamine/mittearvestamine

Päästeamet

(Margo Kubjas, ohutusjärelevalve büroo nõunik, Lääne päästekeskus)

11.10.2021

kiri nr 7.2-3.4/8119-2

Päästeameti Lääne päästekeskuse ettepanekud eriplaneeringule on järgmised:

1. Planeeringuga tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja

päästetehnikaga manööverdamise võimalus.

Seisukohaga arvestatakse.

Päästemeeskondade juurdepääsud leiavad täpsemat käsitlust eriplaneeringu detailses lahenduses. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes käsitletakse üldisi põhimõtteid.

2. Planeeringuga tuleb lahendada tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise

lahendused koostöös planeeringu koostaja ja päästeasutusega.

Seisukohaga arvestatakse.

Välise kustutusvee täpsemad lahendused leiavad käsitlust eriplaneeringu detailses lahenduses. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes käsitletakse üldisi põhimõtteid.

Terviseamet

(Kristel Kallaste, menetlusgrupi juht)

25.10.2021

kiri nr 9.3-4/21/13040-2

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Põhja-Pärnumaa valla

tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsusega ning esitab täiendava ettepanekuna

soovituse võimalusel planeerida tuulikute vähimaks kauguseks lähimast elamust

vähemalt 1 km, kuna väiksema vahemaa puhul võib, vastavalt Terviseametile

esitatud kaebustele, esineda mürahäiringuid.

Seisukohaga arvestamist kaalutakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel.

Muinsuskaitseamet

(Eero Heinloo, arheoloogianõunik)

1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul

kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3);

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

2 / 30

28.10.2021

kiri nr 1.1-7/3044-1

2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

- algatatakse detailplaneeringut;

- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Seisukohaga arvestatakse.

3) Tagada nii eriplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31).

Seisukohaga arvestatakse.

Transpordiamet

(Marek Lind, projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse juhtivspetsialist)

03.11.2021

kiri nr 13.6-3/21/23942-2

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste

põhimõtete määramine

1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga, Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ ja

üldplaneeringutega kavandatud teede võrgustik – sh riigiteede perspektiivsed

trassid koos liiklussõlmede, ristete, kogujateedega jms.

Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse

põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava

tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha

eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust

juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede

üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt

ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).

Seisukohaga arvestatakse.

Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse teemaplaneeringus kavandatuga.

Detailses lahenduses määratakse liikluskorralduse põhimõtted, servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus.

Asukoha eelvaliku tegemisel analüüsitakse valitud alade juurdepääse ning seatakse suunised detailses lahenduses tehtavatele töödele.

Asukoha eelvaliku etapis ei määrata kohalike teede asukohti ja nende ristumiskohti riigiteedega ega oluliselt ümberehitatavaid riigitee lõike või ristmikuid, seda tehakse detailses

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

3 / 30

Lisaks teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse

vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma

funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks

liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist

taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku

teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega

ristumiskohtade arv on normidega piiratud (näiteks esimese klassi teel võib olla

ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel).

lahenduses kui on selgunud tuulikute teenindavate teede täpsem paiknemine.

Riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajaduse määramine seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega toimub detailse lahenduse koostamise etapis.

1.2. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest

tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui

riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Seisukohaga arvestatakse.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja

lubatud sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti

kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter).

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

4 / 30

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul

võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul

lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku

kogukõrgus (H + 0,5D).

2.2. Eriplaneeringu väljatöötamisel arvestada, et kavandatavad tuulikud võivad oma

asukohast ja kõrgusest tulenevalt mõjutada Pärnu lennuvälja

instrumentaallennuprotseduure. Seetõttu võib tuulikute asukoha ja kõrguse

täpsustudes osutuda vajalikuks lennundusseaduse § 35 lg 2 kohase

aeronavigatsioonilise ekspertiisi tegemine.

Seisukohaga arvestatakse.

Kui on täpsemalt teada tuulikute paiknemine ja kõrgused võetakse uuesti antud teemal ühendust Transpordiametiga.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett

riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös

Transpordiametiga.

Seisukohaga arvestatakse.

3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda

maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu

paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

Seisukohaga arvestatakse.

Täpsustame, et tehnovõrkude paiknemist käsitletakse eriplaneeringu detailses lahenduses.

4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele

Transpordiamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt

asjakohane ja piisav. Siiski palume korrigeerida lähteseisukohti ja KSH

väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel.

4.1. Osasse 4.1.7 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (või mujale sobivasse

asukohta dokumendis) lisada teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67)

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

5 / 30

Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“

määratud põhimaantee uus trass.

4.2. Tabelis 5 jääb arusaamatuks, miks on kasutatud nimetust Transpordiamet kolm

korda, piisab ühest. Transpordiametil on üks dokumendihaldussüsteem, mille

kaudu suunatakse tööülesanne nii maanteede, lennunduse kui ka veeteedega

tegelevatele ametnikele.

Seisukohaga arvestatakse.

5. Kuna lähteseisukohtades ei ole välja toodud alternatiivseid asukohti

planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks, ei käsitle Transpordiamet

eelistusi ehitise asukoha osas.

Võetakse teadmiseks.

Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul ettepanekutega

arvestada ja teha planeeringu koostamise protsessis sisulist koostööd

Transpordiametiga. Ettepanekute mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud

ettepanekuid ning koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.

Küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool.

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Heili Huik

15.11.2021

Minu kinnistu asub Tohera külas Tori vallas, aga piirneb ka Põhja-Pärnumaa

vallaga. Olen ümbritsetud rajatavast tuulepargist, seega sooviksin saada meilile

teateid ja otsuseid, mis puudutavad rajatavat tuuleparki.

Seisukohaga arvestatakse.

Teid on lisatud kaasatavate inimeste nimekirja.

Rahandusministeerium

(Kaia Sarnet, regionaalvaldkonna asekantsler)

17.11.2021

kiri nr 15-4/6925-2

1. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja

ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine,

sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. Palume lisada

info, kuidas on kavandatud planeerimismenetluses hinnata asjakohaseid

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.

Peatüki 5 nimetus on küll „Asjakohaste mõjude hindamine“, kuid selgituseks on

toodud, et KSH väljatöötamise kavatsuses antakse esialgne hinnang planeeringu

Seisukohaga arvestatakse.

KOV EP keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punktides 1–14 ja 16–17 nimetatud teavet (PlanS § 104 lg 2). Antud juhul on hetkel tegemist EP lähteseisukohtadega ning KSH väljatöötamise kavatsusega. Kuna PlanS puuduvad kindlad sisunõuded KOV EP VTK-le lähtuti VTK koostamisel

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

6 / 30

rakendamisega eeldatavalt kaasneda võivale keskkonnamõjule. Palume

täpsustada, kas siinkohal on silmas peetud PlanS § 4 lõike 2 asjakohaseid mõjusid

või KeHJS § 40 lõike 4 kohaseid mõjusid. Mööname, et planeerimisseaduses

nimetatud asjakohased mõjud võivad osaliselt kattuda KeHJS kohaste mõjudega.

Kui see nii on, tuleb see välja tuua.

Niisiis on vajalik hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke mõjusid (nt mõju tööhõivele, piirkonna arengule, kohalik kasu).

PlanS § 80 lg 2 ja lg 3 ning KeHJS § 36 lg 2.

EP lähteseisukohti ja KSH VTK-d täiendatakse. Dokumenti lisatakse loetelu, mida hakatakse asjakohaste majanduslikke, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude puhul hindama KSH esimese etapi aruandes.

2. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses on põhjalikult käsitletud,

millised mõjud eeldatavalt kaasnevad ja kuidas neid hinnatakse. Sisukorraga

tutvudes jääb selgusetuks, milline osa dokumendist käsitleb planeeringu

lähteseisukohtasid, so sisendinfot planeeringu koostamiseks (mitte selle mõjude

hindamiseks). Kui lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on läbivalt

integreeritud, siis palume see sissejuhatuses välja tuua ning vastavalt dokumendi

pealkirju ja sisu täpsustada. Lähteseisukohtade osas palume ennekõike

täpsustada, millise metoodika (kriteeriumite) alusel tuuleparkide asukohta valitakse.

Seisukohaga arvestatakse.

EP lähteseisukohti ja KSH VTK-d täiendatakse.

Dokumenti lisatakse eraldi peatükk lähteseisukohad, et vältida võimalikku segadust, kas lähteseisukohad on olemas või mitte. Lähteseisukohtadesse lisatakse tuuleparkide asukoha valiku kriteeriumid.

3. Tabelis 1 „Eriplaneeringu alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega

tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada“ on kirjeldatud,

et koostatavas Põhja-Pärnumaa üldplaneeringus on väärtuslike maastike hulgast

eemaldatud Pärnu-Jaagupi ja Vändra väärtuslik maastik. Juhin tähelepanu, et

PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku

maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid PlanS § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt peab

riigihalduse minister selleks andma ka nõusoleku. Kuna Põhja-Pärnumaa

üldplaneeringu eskiislahendus on alles koostamisel, siis eriplaneeringu koostamisel

peab arvestama Pärnu-Jaagupi ja Vändra väärtusliku maastikuga.

Seisukohaga arvestatakse.

4. Peatükis 4.1.7 „Pärnu maakonnaplaneering 2030+“ on fikseeritud, et Pärnu

maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 29.03.2018 Rahandusministeeriumi

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

7 / 30

käskkirjaga nr 1.1-4/74. Täpsustuseks, et Pärnu maakonna planeeringu

(dokumendi õige nimetus) on kehtestanud riigihalduse minister 29.03.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/74. Palume dokumendis läbivalt valesti kirjutatud

maakonnaplaneeringu nimetus parandada.

5. Peatükis 4.1.7 „Pärnu maakonnaplaneering 2030+“ on kirjeldatud, et

eriplaneeringu ala jääb suuremas osas väljapoole maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondi. Kuigi

maakonnaplaneeringuga on sätestatud üldised põhimõtted tuuleenergeetika

arendamiseks vaid arenduspiirkondades, on otstarbekas eriplaneeringu

koostamisel aluseks võtta need maakonnaplaneeringus kokku lepitud põhimõtted

(nt puhvri suurus elamu ja tuuliku vahel). Ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kohalikele omavalitsustele saadetud ringkirjades

on tuginenud koostatud Lääne, Saare, Hiiu ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika

teemaplaneeringus omal ajal kokku lepitud kriteeriumitele (teemaplaneeringu

lahendused on kantud uutesse maakonnaplaneeringutesse).

Seisukohaga arvestamist kaalutakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel.

Eriplaneeringu koostamisel ei võeta maakonnaplaneeringus kokku lepituid tuuleenergeetika põhimõtteid automaatselt aluseks. Põhimõtted vaadatakse üle ja nende arvestamist kaalutakse vastavalt vajadusele. Me ei pea asjakohaseks võtta kaalumata üks- ühele üle maakonnaplaneeringu tingimusi, sest tuuleparkidega seotud praktiline kogemus ja lähenemine on tänaseks oluliselt muutunud. Peame oluliseks lähtuda viimsest teadaolevast parimast praktikast ja soodustada parima tehnoloogia kasutamist. Seega on asjakohane tingimused üle vaadata.

6. Tabelis 5 on nimetatud ametid ja riigiasutused, kohalikud omavalitsused,

tehnovõrkude ja -rajatiste valdajad, äriühingud ja ettevõtted jt, keda eriplaneeringu

ja KSH protsessi kaasatakse ning kellega koostööd tehakse. Selgituseks, et

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133. Planeerimisseaduses sätestatud

põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad eriplaneeringule kooskõlastuse, mis

kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud

avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Eriplaneeringu ja KSH

menetlemise üheselt mõistetavuse huvides palume nimetada koostöötegijad ja

kaasatavad eraldi.

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

8 / 30

7. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste

planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida

Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-

kohtulahendid/orme-planeerimine/.

Seisukohaga arvestatakse.

Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust

kursis eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest

avalikest aruteludest. Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH

esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate

koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.

Seisukohaga arvestatakse.

Külli Lumi

23.11.2021

Olen põhimõtteliselt tuulikute rajamise vastu, kuna tuulikute näol on tegemist väga

kahjulike kõrvalmõjudega loodusele. Kui me reaalselt tahame kaitsta nii loodust kui

inimväärset elukeskkonda, siis me loobuksime pigem vallale pakutavatest

rahalistest kompensatsioonidest ja kaaluks muid alternatiive, kuidas energiat kokku

hoida. Kui nõusolek anda, siis tagasiteed enam sisuliselt ei ole. Mõttekoht oleks

pigem viia asutused maaküttele või vesi-õhk küttesüsteemidele.

Ma ei usu vandenõuteooriaid ja pole ka lamemaalane ning usun eelkõige seda mida

räägivad rahast ja poliitikast mõjutamata ning sõltumatud teadlased. Samuti on mul

niinimetatud „siseinfot“ tuuleenergia „maaletoojalt“, kes tunnistab, et eriti

vibratsioon, rääkimata muudest kõrvalmõjudest, on see mida tuleb taluda. Kui mina

oleksin vallaametnik, siis ma pigem mõtleks, kas ma olen valmis selleks, et see jälg,

mille ma tuulikute rajamist toetavana järeltulevatele põlvedele maha jätaksin, tooks

mind keskkonna rikkujate tippu.

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Maa-amet

(Tambet Tiits, peadirektor)

01.12.2021

1. Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsusepeatükis 3. Eriplaneeringu ala ülevaade on kirjeldatud läänepoolseimat

eriplaneeringu ala ning märgitud, et alal toimub ka aktiivne turba kaevandamine

(kaevandaja AS Tootsi turvas, kaevandamisloa nr KMIN-070, kehtivus: 12.06.2005

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

9 / 30

kiri nr 6-3/21/15776-2 -09.08.2049). Selgitame, et nimetatud kaevandamise keskkonnaluba on antud

Lavassaare ja Elbu turbatootmisala mäeeraldisel kaevandamiseks, kuid lisaks

nimetatud mäeeraldisele jäävad läänepoolseimale eriplaneeringu alale (ala 3) ka

Pitsalu liivakarjäär (loa nr L.MK/323997; loa omaja KMG OÜ endise ärinimega OÜ

YIT Teed; luba kehtib kuni 28.08.2023) ning Keskkonnaametis menetluses olev

Elbu VII turbatootmisala (taotleja AS Tootsi Turvas), mida ei ole mainitud. Palume

täpsustada mäeeraldiste loetelu.

2. Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH

väljatöötamisekavatsuse tabelis Tabel 1. Eriplaneeringu alal ja selle mõjuraadiuses

paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande

koostamisel arvestada on märgitud ka maardlad. Palume tabelis 1 alale 1 jääva

Kobra dolokivimaardla (õige registrikaardi number on 942, mitte 9942) ja alale 2

jääva Kavasoo turbamaardla (õige registrikaardi number on 90, mitte 909)

registrikaardi numbreid täpsustada. Lisaks täpsustame, et alale 3 jääb ka Pitsalu

liivamaardla (registrikaart nr 920). Palume tabelit 1 täpsustada.

Seisukohaga arvestatakse.

3. Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse tabelis 5 on toodud kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad. Palume

lisaks Tootsi Turvas AS-le lisada nimekirja ja teha koostööd ka Kivikandur OÜ-ga,

AS-ga Jiffy Products Estonia ja OÜ-ga KMG.

Seisukohaga arvestatakse.

Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada

keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega,

palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate

maardlate ja mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab

planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud

keskkonnaandmeid. Maardlate ja mäeeraldiste piiride kujutamisel palume lähtuda

Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

10 / 30

ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-

teenust aadressil

https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=

GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele

lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende

teenindusmaade andmeid kasutatud.

Elektrituulikute parkidele sobivate alade määramise käigus palume arvestada, et

maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone

rajada peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga

kooskõlastust või luba.

Seisukohaga arvestatakse.

Turbamaardlate aladele tuulikute kavandamisel palume arvestada MaaPS § 45

lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud

kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal

või maardlal. Palume keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele tuulikuid mitte

planeerida. Tuulikuid on nimetatud aladele võimalik rajada vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

Seisukohaga ei arvestata.

Eriplaneeringusse lisatakse tingimused, millal on võimalik maardlal asuvat tuulepargiala arendama hakata, kuid automaatselt neid alasid ei välistata.

Samas lähtutakse hetkel kehtivast õigusruumist ja eriplaneeringusse lisatakse maardlaga kattumisel teie arvamuses väljatoodud selgitus. Samuti on käesoleva eriplaneeringu koostamisel selgunud tuuleenergeetika arendajate suur huvi, mistõttu on asjakohane kaaluda võimalikult palju erinevaid arendusalasid, millel puuduvad otsesed välistused.

Informeerime täiendavalt, et Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on

algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660 ministeeriumitele

kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis

9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

11 / 30

võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei

ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat.

Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-us

maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda ehitus- ja kasutusloa

andmise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega.

Kehtivate ning taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladel

tuulikuparkide rajamiseks on vaja saada nõusolek keskkonnaloa omajalt/taotlejalt.

Nõusoleku saamisel palume see lisada planeeringu dokumentide hulka.

Seisukohaga arvestatakse.

Kairi Kruusma

Kairi Lilleväli

07.12.2021

Millal on tulemas Põhja-Pärnumaa avalikud arutelud? Lähtetingimuste avalikud arutelud on tulemas 24.01 kell 18.00 Pärnu-Jaagupi Halduskeskuses 25.01 kell 18.00 Vihtra Külakeskuses 26.01 kell 18.00 Vändra Kultuurimajas

Kuidas teha ettepanekuid, kui ei ole teada täpsemaid asukohti, tuulikute kõrgusi,

tuulikute erisusi (üksiktuulikud või parkidena), kas ja kuidas see mõjutab eluala. See

tekitab olukorra, kus tahaks juba igaks juhuks tuulikute vastu olla, et see oma õue

äärde ei tuleks, kuigi tõenäoliselt oleks oma tsooni tuulepargist ka piirkonnale

kasulikke aspekte.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku avalikud arutelud tulevad lisaks, kui eelnõu on valmis näitamiseks. Seaduses on lihtsalt välja toodud, et neid avalikustamisi ja arutelusid on mitmes etapis vajalik korraldada. Oleme nõus, et ilma konkreetsete asukohtadeta on keeruline ettepanekuid teha. Järgmistes etappides on tulemas ka visualiseerimised, kuidas tuulikud paistma jäävad. Tavaliselt tehakse neid kas mingist asulast vaatena või käivamamast teest. Seda saame veel arutada, kus täpsemalt. Eelvalikuga ei pruugi ka tuulikuid sinna tulla, kuhu arendajad on juba lepingud sõlminud, sest kotkaste pesapaikade ja musta toonekure levialad on laienenud. Mis puudutab seda, kui kaugele oma õuest tuulik tuleb, siis sundkorras neid sinna ei planeerita.

Pigem saab teemat kommenteerida ja hinnata peale eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi koostamise raames läbiviidud uuringuid ja

analüüse või siis enne, kui on vähemalt vastav info olemas ( nähtavusanalüüs ja

tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud (fotomontaaž);

müra uuring; varjutuse modelleerimine.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

12 / 30

Koit Raud Muuta volikogu otsused nr 41 ja 42 ning viia Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu

tingimustesse ning Rahnoja ja Vihtra tuuleparkide detailplaneeringu tingimustesse

ja täiendavalt P-Pärnumaa üldplaneeringu tingimustesse normina sisse

tuuleenergia arendamisega seotuna ja tuulegeneraatorite asukohtade määramisel

järgmised nõuded:

1. Vahemaa

1) tuulegeneraatori asukoha ja elamu või elamiseks kasutatava mitmeotstarbelise

hoone vahel, ning

2) elamu või elamiseks kasutatava mitmeotstarbelise hoone ja tuulegeneraatori

vahel on sama või suurem kui tuulegeneraatori kümnekordne kõrgus maapinnast

kuni selle rajatise kõrgeima punktini, kaasa arvatud tehnilised ehitusdetailid,

eelkõige rootor koos rootorilabadega (tuulegeneraatori kogukõrgus).

Seisukohaga ei arvestata.

Eriplaneeringu raames viiakse läbi nähtavusanalüüs, mürauuring ja varjutuse modelleerimine, mille tulemusi võetakse tuuleenergia arendamiseks sobivate alade asukohtade valikul aluseks.

Sellise puhvri määramine, kus tuuliku minimaalne vahemaa eluhoonetest oleks tuulegeneraatori kümnekordne kogukõrgus, ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on arendustegevusega, mis on olulise avaliku huviga (vastavalt 2021. aasta Riigikohtu lahendile nr 3-17-2013) on vajalik, et igasugune piirang, mida planeeringu lahenduses määratakse oleks proportsionaalne ning põhjendatud.

2. Tuuleenergia eriplaneeringu või detailplaneeringu lahutamatuks osaks on

planeeringu realiseerimisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine

ja vastus küsimusele - kui suur on negatiivsete mõjude kogumaksumus ja kas need

on kaetavad tuuleparkide rajamisega saadavatest positiivsetest majanduslikest

mõjudest tekkivate vahenditega?

Selgitus.

Eriplaneeringu KSH I etapi koostamise käigus ei arvestata sotsiaal-majanduslike mõjude hindamisel tuuleparkide rajamisega seotud maksumusi, arendaja võimalikku kasumiootust või arendusega seotud majanduslikke riske. KSH I etapi aruandes hinnatakse sotsiaal- majanduslike mõjude käigus eelkõige tuuleparkide rajamisest saadavat piirkondlikku sotsiaal-majanduslikku kasu/kahju, mis hõlmab endas nt võimalikku kinnisvarahindade langust/tõusu piirkonnas, mõju tööhõivele, piirkonna arengule, kohalik kasu jne.

3. Põhja-Pärnumaa vallas võib püstitada ainult uusi tuulegeneraatoreid. Seisukohaga arvestamist kaalutakse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise käigus.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

13 / 30

Maaeluministeerium

(Hendrik Kuusk, toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes)

09.12.2021

kiri nr 4.1-5/1831-1

Eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamiskavatsust käsitleva dokumendi

jaotises 5.5 „Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale“ on märgitud, et

tuuleparkide arendamiseks kõige sobivamate asukohtade valikul arvestatakse

väärtuslike põllumajandusmaadega ja nenditud, et väärtuslike

põllumajandusmaadega arvestamine ei tähenda tingimata seda, et ehitamine neile

oleks täielikult keelatud, vaid seda, et tuuleenergia arendamiseks sobivaimate

asukohtade valikul tuleb leida selline lahendus, mis tagaks võimalikult suures

ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade säilimise. Tuulepargi rajamisega

põllumajandusmaale ei kaasne terviklike põllumassiivide hävimine, vaid see osa,

mis jääb uute ehitiste (teed, tuuliku vundament, alajaam) alla. Kuna tuulikud peavad

paiknema üksteisest teatud kaugusel, tähendab see seda, et suurem osa

väärtuslikust põllumaast siiski säilib. Samas jaotises on märgitud, et arvestada tuleb

ka asjaoluga, et üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik nii selle

põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine. Dokumenti koostanud eksperdid

järeldavad, et tuulikute rajamine ei avalda eeldatavalt olulist negatiivset mõju Põhja-

Pärnumaa väärtuslikele põllumajandusmaadele, kuid sellegipoolest, kuna

väärtuslikud põllumajandusmaad on üheks tuulepargialade valiku kriteeriumiks, on

teema edasine käsitlemine KSH aruandes vajalik.

Lisame, et meie analüüside kohaselt on eriplaneeringu aladel kokku u 2400 hektarit

väärtuslikke põllumajandusmaid (joonisel 1 toodud märgistuse alusel on

väärtuslikke põllumajandusmaid alal 1 u 500 hektarit, alal 2 u 960 hektarit ning alal

3 u 950 hektarit).

Dokumendi jaotises 5.4 „Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile“ on kinnitatud, et

tuulepargi väljaarendamisel on vaja tagada olemasolevate

maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine.

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

14 / 30

Meie analüüside kohaselt on eriplaneeringu alad seotud maaparandussüsteemi

maa-aladega kokku 15 400 hektari ulatuses (joonisel 1 toodud märgistuse alusel

paiknevad maaparandussüsteemid alal 1 u 6400 hektari ulatuses, alal 2 u 7800

hektari ulatuses ning alal 3 u 1200 hektari ulatuses).

Maaeluministeerium on jaotistes 5.4 ja 5.5 nimetatud käsitlustega ja toodud

seisukohtadega nõus.

Lisaks eelnevale märgime järgmist.

Jaotises 3 „Eriplaneeringu ala ülevaade“ on kirjeldatud ja välja toodud

majapidamiste üldine paiknemine. Samas ei ole nimetatud ülevaates kirjeldatud

ettevõtete olemasolu või nende paiknemist. Leiame, et eriplaneering võib mõjutada

ka ettevõtteid ning sellest tulenevalt tuleks tähelepanu suunata ka neile.

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Asukoha eelvalikul määratakse äri maa- aladele puhver ala (sarnaselt elamu maa- aladele), lähtudes eelkõige müra normtaseme tagamise vajadusest.

Jaotises 5.9 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ on kirjeldatud üldiselt mõju inimese

tervisele (müra levik, peegeldused, varjud), kuid ei ole käsitletud inimese heaoluga

seonduvaid aspekte, eelkõige inimese elukeskkonda mõjutavaid tegureid.

Mööname, et osaliselt on seda temaatikat käsitletud teiste teemade osas (müra,

täiendav liikluskoormus, varjatud vaade jne), kuid tuulepargi rajamine ja töötamine

võib meie arvates mõjutada oluliselt ja komplekssena inimeste terviklikku heaolu.

Seega tuleks täiendavalt KSH-s kirjeldada ka mõju inimeste heaolule.

Inimese heaolu temaatikat on käsitletud, nagu ka kirjutate, teiste temaatikate osas. Inimese tervis ja heaolu on omavahel tihedalt seotud, mistõttu KSV VTK ptk-s 5.9 käsitletud teemasid ühe või teise alla liigitada ei ole mõistlik.

Jaotises 5.10 „Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale“ on välja toodud, et

majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide

määramine ei ole KSH ülesanne. Samas jaotises 2.1 „Metoodika“ on märgitud, et

eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes

analüüsitakse ka mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Nõustume metoodika

kirjelduses tooduga ning leiame, et mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

hindamine on vajalik. Usume, et see toetab objekti asukoha eelvaliku leidmist ning

Seisukohaga arvestatakse.

Peatükki 5.10 viimase lõigu esimest lauset korrigeeritakse järgmiselt: “Rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne“.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

15 / 30

annaks võimaluse hinnata eriplaneeringus toodud ruumikasutust elanike ja

ettevõtjate lähtepunktist.

Kinnitame, et Maaeluministeerium on valmis Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega ja

eriplaneeringu koostajatega igakülgseks koostööks, et saavutada tuulepargi

asukohavalikul parim ja õigeim tulemus.

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Keskkonnaministeerium

(Kaupo Heinma, asekantsler)

10.12.2021

kiri nr 7-15/21/231-3

Informeerime, et Keskkonnaministeeriumil on töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust

(peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina

aitab paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid

selliselt, et ei kahjustata loodusväärtusu ning ei minda vastuollu riiklike ja

rahvusvaheliste kohustustega. Viidatud töös esitatakse ka soovitused tuuleparkide

rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire

meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib töö käigus juhis

tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega

(nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame

vajalikuks, et kuigi eriplaneeringu käigus viiakse muu hulgas läbi linnustiku uuring,

lisatakse materjalidesse viide, et asukohavalikul arvestatakse ka tööga „Üle-

eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringu

koostamisel ning KSH läbiviimisel saab arvestada ka Keskkonnaameti veebilehel

leitava dokumendiga „Maismaa tuuleparkide planeerimise soovitused“.

Selgitus.

Töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ on hetkel koostamisel ning seetõttu ei ole seda veel võimalik töö koostamisel arvestada. Kui töö valmib siis sellega arvestamist kaalutakse olenevalt sellest, kui kaugele on eriplaneeringu koostamisega jõutud.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel kaalutakse dokumendiga „Maismaa tuuleparkide planeerimise soovitused“ arvestamist. Kuna eriplaneeringu raames viiakse läbi linnustiku ja nahkhiirte uuring, siis soovitatud puhvreid üks ühele üle ei võeta.

Teeme ettepaneku lisada peatükis 2.1 loetletud kavandatavate uuringute nimekirja

taimkatte uuring. Uuring ei pea hõlmama kogu projektiala, kuid tuulikute võimalike

asukohtade täpsustumisel tuleb ka taimkattele inventuur teha.

Seisukohaga ei arvestata.

Taimkatte inventuuri läbiviimine on põhjendatud vaid juhul kui tegemist on kaitsealuste taimeliikidega. Taimkatte inventuuri kui (leevendus)meetme määramise vajadust kaalutakse KSH aruandes detailse lahenduse koostamise etapis.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

16 / 30

Potentsiaalsele tuulepargialale jäävaid taimekooslusi ja seal esinevate ökosüsteemide seisundeid või väärtusi kirjeldatakse KSH esimese etapi aruandes nii palju kui võimalik tuginedes olemasolevatele avalikele andmetele. Kindlasti arvestatakse töö käigus Keskkonnaagentuuri poolt tellitud ELME projekti kaardikihte.

Peatükis 5.8 on toodud järgnev: „Ehitustegevuse ajaks vastuvõtja juures ei ole

kehtestatud piirväärtust keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi“. Palume

lauset parandada, sest kehtestatud on piirväärtus öisele ehitusmürale.

Seisukohaga arvestatakse.

Teeme ettepaneku KSH käigus hinnata ka kliimamuutuse mõju (sagenevate

tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) tuuleparkide

ning vajaliku taristu toimimisele.

Kuna tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, juhime

varakult tähelepanu, et KSH käigus tuleb selgitada välja raadamise ulatus (trasside

eeldatavad laiused, generaatorite (alajaamade) ehitusplatside suurused).

Samuti tuleb käsitleda rajatavate juurdepääsuteede, liinide ja generaatoriplatside

rajamisel tekitatud tuulekoridoride mõju ümbritsevatele metsadele lähtuvalt

metsatüüpidest ning valdavatest tuulesuundadest.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH esimese etapi aruandes antakse üldine hinnang kliimamuutuste mõjust tuuleparkide toimimisele.

Raadamise ulatus selgub detailse lahenduse käigus.

KSH esimese etapi aruandes antakse üldine suunis: II etapi KSH aruandes tuleb analüüsida, kas tekkivatest tuulekoridoridest lähtub risk mõnele kaitstavale või muul põhjusel väärtuslikule metsale (nt vääriselupaik, KAH ala vms).

KSH eksperdirühma koosseisus on määratud kaks KSH juhteksperti: Urmas Uri ja

Teele Nigola. Märgime, et keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi määratakse üks KSH juhtekspert, kes

juhib strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju

strateegilist hindamist.

Lisaks palume täpsustada, kas KSH eksperdirühma on juba kaasatud eraldi

maastikuarhitekt. Kui ei ole, teeme ettepaneku kaasata ka maastikuarhitekt.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH juhteksperdiks jääb Urmas Uri.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

17 / 30

Ekspertrühma on kaasatud maastikuarhitekt ja sellekohane info lisatakse ka dokumenti.

Riigimetsa Majandamise Keskus

(Aliis Kevvai, Vändra metsaülem)

10.12.2021

kiri nr 3-1.1/2021/5711

Oleme materjalidega tutvunud ning palume eriplaneeringu koostamise käigus

selgitada välja ka metsamaa raadamise ulatus ning sellekohane info eriplaneeringu

seletuskirja sisse viia. Lisaks selgitame, et tuulikute jaoks sobivate asukohtade

määramine ning metsamaa raadamine RMK haldusalas olevatel kinnistutel toimub

koostöös RMK-ga.

Seisukohaga arvestatakse.

Metsamaa raadamise ulatus selgitatakse välja detailse lahenduse koostamise etapis.

Kaitseministeerium

(Oliver Tüür, Riigikaitseliste infosüsteemide ja innovatsiooni osakonna juhataja)

13.12.2021

kiri nr 12-1/21/3656

Kaitseministeerium viis läbi analüüsi tuuleenergeetika arendusalale rakenduvate

kõrgusepiirangute osas ja palub arvestada tuuleenergeetika eriplaneeringu ja

arendamise käigus allpool esitatud kõrgusepiirangutega.

Lähtuvalt olemasolevatest õhuseireradaritest kehtivad hetkel eriplaneeringu alal

tabelis 1 toodud kõrgusepiirangud.

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

18 / 30

Kaitseministeeriumi hinnangul saab hetkel ilma riigikaitselistele ehitistele

negatiivset mõju avaldamata püstitada planeeringu alale 1 (üks) 223 - 371 meetrise

absoluutkõrgusega tuulikuid. Planeeringualale 2 on võimalik rajada 217 - 322

meetrise absoluutkõrgusega tuulikuid. Planeeringualale 3 saab rajada 183 - 256

meetrise absoluutkõrgusega tuulikuid.

Täiendavalt selgitame, et Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt vabastatakse Mandri-

Eesti osaliselt tuuleenergeetika arendustele ning vastavad meetmed valideeritakse

eeldatavalt aastal 2025. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringuga kavandatavate

elektrituulikute kõrguspiirangutest on võimalik pärast Mandri-Eesti osaliselt

tuuleenergeetika arendustele avavate meetmete valideerimist loobuda.

Seisukohaga arvestatakse.

Keskkonnaamet

(Helen Manguse, keskkonnakorralduse büroo juhataja)

14.12.2021

kiri nr 6-5/21/21166-2

Tutvunud avalikul väljapanekul oleva Põhja-Pärnumaa valla tuuleenergeetika

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK-ga esitab Keskkonnaamet

alljärgnevad märkused:

1. Ptk 2.1 (metoodika) – Keskkonnaamet peab väga oluliseks eriplaneeringu

koostamisel kasutada ka üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemusi

(koostaja: Eesti Ornitoloogiaühing), mis valmib 2022 teises pooles. Analüüsis

esitatakse laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed,

ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad), mis peaks aitama paremini planeerida

Selgitus.

Töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ on hetkel koostamisel ning seetõttu ei ole seda veel võimalik töö koostamisel arvestada. Kui töö valmib siis sellega arvestamist kaalutakse olenevalt

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

19 / 30

potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid. Töös esitatakse ka

soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise

järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad).

Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos

miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt).

sellest, kui kaugele on eriplaneeringu koostamisega jõutud.

2. Ptk-s 2.1 on välja toodud linnustiku eksperdi kaasamine, sama punkti all on

mainitud ka elupaigatüüpe, mis ei ole selle punkti juures sobivas kontekstis.

Elupaigatüüpe hindava ja vajadusel inventeeriva eksperdi kaasamine tuleks välja

tuua eraldi punkti all. Samas toob Keskkonnaamet välja, et kaasata tuleb ekspert,

kes inventeerib mõjualasse jäävad Natura elupaigatüübid loodusaladel kohas, kus

andmestik on puudulik või vanem kui 10 a. Samuti tuleb mõjude hindamisel

arvestada võimalikke mõjusid elupaigatüüpidele läbi veerežiimi muutuse, mis võib

tekkida ehitustegevuse käigus ja tagajärjel.

Selgitus.

Mõeldud on lindude elupaigatüüpe (üleüldiselt, mitte Natura elupaigatüüpe), mille väljatoomine ja arvestamine on vägagi oluline, et hinnata tuulikute mõju lähiümbruskonna lindudele võimalikult adekvaatselt. Pöörame tähelepanu sellele, et linnustiku uuringu kirjelduses ei ole eristatud Natura alasid.

Natura loodusala elupaigatüüpidele antakse hinnang KSH esimese etapi aruandes. Natura eelhinnang on antud EP LS ja KSH VTK ptk-s 5.3. Eraldi Natura loodusala elupaigatüüpide inventeeringut läbi ei viida vaid tuginetakse EELIS-e ning loodusala kaitsekorralduskavas toodud andmetele.

Mõjude hindamisel arvestatakse võimalikke mõjusid Natura elupaigatüüpidele läbi veerežiimi muutuse nii nagu sellele on ka viidatud ptk-s 5.3.

3. Ptk-s 2.1 on välja toodud, et nahkhiirte kevadrännet ei arvestata, sest seda

mõjutab olulisel määral ilmastik ning on oma olemuselt küllaltki hajus.

Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestada tuleb ka nahkhiirte kevadrände

tulemusi.

Seisukohaga ei arvestata.

Töösse kaasatud nahkhiirte ekspertide sõnul on kirjanduse põhjal nahkhiirte hukkumine kõige suuremaks probleemiks sügisrände perioodil või suvel, kui tuulikud paiknevad kuskil koloonia läheduses. Kevadel on hukkuvate loomade arvukus tüüpiliselt madal. EP I etapi raames viiakse läbi nahkhiirte uuringu eelhinnang

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

20 / 30

(Eurobatsi soovitustes pre-survey assessment), mille raames viiakse läbi väheses mahus ka välitöid aladel, mis jäävad muude piirangute (nt. eluhoone) piirkonnast välja. Antud töö mahu ja ajaraami juures ei ole võimalik välja selgitada kogu nahkhiirte rände dünaamikat. Kuna kevad ränne on hajusam ning sõltub suurest kevadisest ilmastikust ei ole metoodikat, mida plaanitakse antud töö puhul rakendada sobilik. Täpsema rändedünaamika väljaselgitamiseks on lähtuvalt EUROBATS´i soovitustest vajalik detailse lahenduse faasis läbi viia täpsemad uuringud.

4. Ptk 2.1 - Keskkonnaamet peab vajalikuks eriplaneeringu koostamisel kasutada

Keskkonnaagentuuri eestvedamisel koostatud ELME projekti (Elurikkuse sotsiaal-

majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks,

prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid)

andmestikku.

Seisukohaga arvestatakse.

5. Ptk-s 2.2 (KSH ruumiline ulatus) on öeldud: „Mõjuala ulatus sõltub väga palju

mõju liigist ja mõju retseptorist. Näiteks eri linnuliikide osas võib tuuliku mõjuala olla

0 meetrist 20 kilomeetrini.“ Ilma pädevate ekspertide hinnanguta ei saa nõustuda,

et mõnele linnuliigile tuulepargiga kaasnevat mõju üldse ei ole ning mõjualaks võiks

lugeda 0 meetrit.

Seisukohaga arvestatakse.

EP LS ja KSH VTK sõnastust korrigeeritakse.

6. Ptk 3 - Antud planeeringuala puhul tuleb kindlasti arvestada, et teadusuuringute

järgi omavad tuulikupargid olulist mõju ka metsakanaliste (eelkõige metsise)

elupaigakasutusele. Planeeringuala on oluliseks elupaigaks metsisele (LKS II

kaitsekategooria, ohustatuse hinnang 2019 - ohualdis). Metsise jaoks on

ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, kuid oluline on samuti elupaikade

Seisukohaga arvestatakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

21 / 30

killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega

(karjäärid, taristu jmt). Seega tuleb KSH käigus hinnata nii potentsiaalsete

tuuleparkide mõju konkreetsetele metsise elupaikadele (lähtudes ka üha

suurenevast rajatavate tuulikute kõrgusest võib üldreeglina eeldada, et tuuleparkide

poolt metsisele avalduv mõju võib ulatuda kuni 1 km kaugusele tuulepargist) kui

hinnata potentsiaalse tuulepargi mõju elupaikade omavahelisele sidususele.

Lähtudes olemasolevatest metsise telemeetria andmetest tuleks elupaikade

sidususe hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt mõjutatavatest

mängualadest.

7. Ptk 4.1.7 (Pärnu maakonnaplaneering 2030+) – Peatükk käsitleb kavandavate

tegevuse seoseid tuuleenergeetika põhimõtetega maakonnaplaneeringus. Puudub

ülevaade, et eriplaneeringu alad jäävad maakonna rohelise võrgustiku aladele ning

millised põhimõtted aladel kehtivad.

Seisukohaga arvestatakse.

Rohevõrgustikku on käsitletud dokumendi peatükis 5.7 aga peatükki 4.1.7 lisatakse viide ja lühike kirjeldus.

8. Ptk 5.1, ptk 2.1 - (Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele,

taimedele ning loomadele) - Vastavalt 2008 Agreement on the Conservation of

Populations of European Bats (UNEP/EUROBATS) juhendile on tuulegeneraatorite

asukohtade valiku etapis vajalik läbi viia ka nahkhiirte uuring, et selgitada välja

tuulikute asukoha olulisus erinevatele nahkhiireliikidele. Selleks tuleks kasutada

nahkhiirte ultrahelide automaatsalvestit, mis salvestaks nahkhiirte hääli kogu

nahkhiirte aktiivsuse hooaja vältel. Lisaks tuleks kasutada ultrahelidetektoriga

nahkhiirte kaardistamist nahkhiirtele eriti sobivatel öödel.

Seisukohaga ei arvestata.

EP I etapi käigus viiakse läbi nahkhiirte uuringu eelhinnangu etapp (Eurobatsi soovitustes pre-survey assessment), mis annab eriplaneeringu aladele hinnangu lähtuvalt olemas olevatest andmetest, biotoobi parameetritest ning antud juhul kogutakse mõningasel määral ka täiendavaid andmeid. EP II etapis on vajalik läbi viia detailsemad uuringud, mis hõlmavad kogu nahkhiirte aktiivsus perioodi.

9. Ptk 5.1 – Palume lisada, et mõju linnustikule võib olla ka oluline, kui tuulepark

takistab lindude lendu toitumisalale.

Seisukohaga arvestatakse.

10. Ptk 5.2 ja ptk 2.1- Keskkonnaamet on tuginedes teadusallikatele ja

ekspertteadmisele töötanud välja omapoolsed soovitused maismaa tuuleparkide

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel kaalutakse dokumendiga „Maismaa

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

22 / 30

mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)4. Soovitame eelnimetatud

juhendit kasutada esialgsete puhvrite määramisel ning mõjude täpsustamisel eri

liigirühmade ja kaitstavate loodusobjektide puhul.

tuuleparkide planeerimise soovitused“ arvestamist. Kuna eriplaneeringu raames viiakse läbi linnustiku ja nahkhiirte uuring, siis soovitatud puhvreid üks ühele automaatselt esialgu üle ei võeta.

11. Ptk 5.3 alapunkt 4 (Eriplaneeringu mõju prognoosimine Natura aladele) - Pärnu

jõe loodusalale mõju prognoosimisel on arvestatud on ainult tuulikute püstitamise

kaugust loodusalast. Pärnu jõe loodusala mõjutab enim settekoormuse

suurenemine, kuid hinnatud ei ole võimalikku mõju loodusalale

kuivendussüsteemide rajamisest või rekonstrueerimisest. Keskkonnaameti

hinnangul ei ole ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud.

Täiendatakse eelhinnangut.

12. Ptk 5.4 (mõju veekvaliteedile ja veerežiimile) - Keskkonnaamet ei nõustu

väitega, et negatiivne mõju põhjaveele puudub ja et mõju põhjaveele KSH I

etapiaruandes ei käsitleta. Tuuleparkide võimalik negatiivne mõju põhjaveele võib

lisaks avariiolukordadele avalduda ka ehitustööde ajal, kui maapinnas tekitatakse

vibratsiooni ja betoneeritakse tuuliku alust. Negatiivne mõju on eriti võimalik just

kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ning aladel, kus põhjavee tase on

maapinna lähedal. Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH käigus asukohavalikul ja

valitud piirkondade kirjeldamisel tuleb kirjeldada ja hinnata tuuleparkide võimalikku

ehitusaegset mõju põhjaveele. Hinnangu andmise jaoks ei ole vaja läbi viia

täiendavaid uuringuid, kui olemasolevate materjalide põhjal on võimalik mõju

hinnata. Lisaks juhime tähelepanu, et detailse lahenduse KSH (II etapi aruanne)

peab käsitlema ka võimalikku mõju piirkondade elanike veevarustusele, kui

väljavalitavad alad jäävad elamute lähedusse.

Seisukohaga ei arvestata.

Tuulikute aluste rajamisel on tegu ehitustöödega, mis vastavad oma iseloomult tavapärastele ehitustöödele. Olemasolevale informatsioonile tuginedes ei näe me mõju avaldumist põhjaveele. Ehitustööde käigus tekkival vibratsioonil ei ole negatiivset mõju põhjaveele. Tuuliku vundamenti võib vaadelda „veetõkkena“, kuid tegemist oleks sellisel juhul „veetõkkega“ väga lokaalses tähenduses, millele mõju põhjavee liikumisele on minimaalne ehk praktiliselt puudub. Ainuke mõju, mis võib tuuliku vundamendi rajamisega kaasneda põhjaveele on seotud erinevate põhjaveekihtide läbimisega (mis on väga ebatõenäoline). Selle puhul tuleb lihtsalt ehitustööde käigus tagada, et ei tekiks põhjaveekihtide vertikaalset segunemist.

Tuulikute rajamine ei oma püsivat mõju piirkonna elanike joogiveevarustusele,

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

23 / 30

kuna ei toimu põhjaveetaseme alandamist ega kvaliteedi muutmist.

KSV VTK-d täiendatakse osaliselt eeltoodud teksti põhjal, kuid jäädakse siiski algsele seisukohale, et olulised mõjud tuulikupargi rajamisega põhjaveele puuduvad, mistõttu ei ole vajalik mõju põhjaveele KSH I etapiaruandes käsitleta.

13. Ptk-s 5.6 (mõju maastikule, sh väärtuslikult maastikule) on öeldud, et KSH I

etapi aruande koostamisel viiakse läbi nähtavusanalüüs ja tuulepargi

visualiseeringud (fotomontaaž). Keskkonnaamet peab vajalikuks koostada

nähtavusanalüüs tuulikute visuaalsest mõjust ka Soomaa rahvuspargi enam

külastatavatest kohtades (näiteks Soomaa jõed ja kaldaalad, RMK külastuskohad).

Seisukohaga arvestatakse.

14. Ptk-s 5.7 (mõju rohevõrgustikule) on öeldud: „Pidades silmas rohelise energia

arendamise eesmärke, ei oleks rohevõrgustikus tuulepargi rajamise või

ehitustegevuse keeldu proportsionaalne rakendada. Tuulikupargi mõju

rohevõrgustikule sõltub nii rohevõrgustiku elemendi olemusest kui ka tuulikupargi

reaalsest ruumilis-tehnilisest lahendusest. Rohevõrgustiku sidususe ja toimise

tagamiseks tuleb välja töötada vajalikud meetmed tuuleparkide detailse

planeeringulahenduse väljatöötamisel, mille jaoks antakse suunised KSH I etapi

aruandes.“ Keskkonnaameti hinnangul tuleb tuuleparkide kavandamisel rohelise

võrgustiku aladele arvestada võrgustiku tasandiga. Vältida tuleb (asukohavalikul)

tuulikuparkide kavandamist olulisematesse loodusmaastikesse (rohevõrgustiku

riikliku tähtsusega ja maakondliku tähtsusega suurtesse tuumaladesse), kus

tuulikupargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle

lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate alade ja ohustatud liikide

elupaikade sidusust.

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Rohevõrgustikule mõju hindamisel võetakse arvesse rohevõrgustiku hierarhilist taset, kuid asukohavalikut tehes ei välistata automaatselt riikliku tähtsusega ja maakondliku tähtsusega tugialasid, vaid mõju nendele analüüsitakse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

24 / 30

15. Ptk-s 5.11 (mõju maavaravarudele) on esitatud ülevaade eriplaneeringu alale

jäävatest maardlatest. Tabel 1 kohaselt jäävad planeeringualale mitmed töötavaid

turba, dolokivi ja liivamaardlad. Turbamaardlatele antud load on väga pikaajalised

– näiteks Kavasoo turbatootmisalal kehtib maavara kaevandamise keskkonnaluba

(L.MK/323467) 2033. aastani, Lavassaare ja Elbu turbatootmisalal (KMIN-070)

kehtib luba kuni 09.08.2049, Elbu VII turbatootmisalale taotletakse luba

kolmekümneks aastaks (KMH protsess on pooleli) jne. Arvestades keskkonnaloa

kehtivusaega ning trendi, et olemasolevaid turbatootmisalasid üldjuhul ei

ammendada loas märgitud kehtivusaja jooksul ja lubasid pikendatakse, ei ole

tuuleenergeetika alade kavandamine turbatootmisaladele põhjendatud.

Tuuleenergia arenguala reserveerimisega turbatootmisaladele võidakse luua

tuulikuparkide arendajatele õigustatud ootus rajada tuulepark tootmisalale juba

keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. See aga riivab olulisel määral kaevandamisloa

omanike õigusi. Soovitame tutvuda Riigikohtu otsusega nr 3-17-2013, kus on

sarnast olukorda käsitletud. Tuulepargi asukohtade valikul tuleb üle täpsustada

tuulikualade rajamise võimalikkus ka teiste maardla alade osas.

Seisukohaga ei arvestata.

Eriplaneeringusse lisatakse tingimused, millal on võimalik maardlal asuvat tuulepargiala arendama hakata, kuid automaatselt neid alasid ei välistata.

Lisaks on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21- 0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubatud ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat.

Võiera küla elanikud

14.12.2021

Seoses Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 16.12.2020 otsusega nr 4, millega algatati

Põhja-Pärnumaa vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneering soovime teada anda,

et Võiera küla elanikud on küla territooriumile ning külaga piirnevatele aladele, eriti

Tellisaare raba ning Pärnu jõega paiknevatele aladele, vähemalt 5 kilomeetri

ulatuses tuuleparkide planeerimise vastu.

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Vastavalt Vallavalitsuse otsusele hõlmab eriplaneeringu 2. piirkond täies mahus

Võiera küla territooriumi. Võiera külaga piirneb Tellisaare raba, mis on Natura 2000

loodusala ning Pärnu jõe hoiuala. Vastavalt Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse tellitud

Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse dokumendile leiame, et peatükis 5.3 väljatoodud hinnang

Selgitus.

1) Leiame, et peatükis 5.3 väljatoodud hinnang Tellisaare hoiualale vajab väga põhjalikku keskkonnamõju strateegilist ümberhindamist – palun täpsustage, mida tuleks põhjalikumalt hinnata. Pöörame tähelepanu sellele, et tegemist ei ole lõpliku hinnanguga vaid põhjalikum

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

25 / 30

Tellisaare hoiualale vajab väga põhjalikku keskkonnamõju strateegilist

ümberhindamist. Lisaks leiame, et Tabelis 3 väljatoodud Tellisaare hoiuala

Ohutegurid, mis käsitlevad vaid kuivendamise kaugmõju alale tuleks põhjalikumalt

hinnata. Samuti Tabelis 3 väljatoodud Kaitse-eesmärgid Tellisaare loodusala kohta

tuleks uuesti hinnata. Ettepaneku aluseks on külaelanike viimaste aastate

tähendused küla ja raba territooriumil silmatud kotkaste, kulliliste ja sookurgede

arvukuse tõusu kohta. Ka Pärnu jõe hoiuala tuleks meie arvates suuremalt

tähtsustada kui vaid ehituskeeluvöönd.

analüüs viiakse läbi KSH esimese etapi aruandes, mida alles hakatakse koostama.

2) Lisaks leiame, et Tabelis 3 väljatoodud Tellisaare hoiuala Ohutegurid, mis käsitlevad vaid kuivendamise kaugmõju alale tuleks põhjalikumalt hinnata – tegemist ei ole ohuteguritega mida ekspertrühm on ise välja mõelnud, vaid tuginetud on (nagu ka tabelis viidatud) Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, keskkonnaregister) andmetele, kus on üldjuhul iga Natura ala puhul välja toodud ala ohutegurid. Eesti Looduse Infosüsteemi haldab Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Vastavalt Keskkonnaregistri seadusele tuleb mõju hindamistes tugineda eelkõige EELIS-e (ehk keskkonnaregistri) andmetele.

3) Samuti Tabelis 3 väljatoodud Kaitse- eesmärgid Tellisaare loodusala kohta tuleks uuesti hinnata - Natura alade kaitse eesmärgid on määratud 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (tabelis on ka korraldusele viidatud) ning neid ei saa muuta/ümber hinnata.

4) Ettepaneku aluseks on külaelanike viimaste aastate tähendused küla ja raba territooriumil silmatud kotkaste, kulliliste ja sookurgede arvukuse tõusu kohta. Ka Pärnu jõe hoiuala tuleks meie arvates suuremalt tähtsustada kui vaid ehituskeeluvöönd – Natura hindamine toimub väga konkreetsete juhiste järgi.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

26 / 30

Natura hindamisel tuleb arvestada ainult vaadeldava Natura ala kaitse-eesmärke, mis on määratud ära Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615.

Jaanus Kaik

(Trebor Agro OÜ ja Muuland 2 OÜ juhatuse liige)

15.12.2021

Kinnistute katastriüksuste nimekiri, mis puudutab käesolevat taotlust, on toodud

käesoleva kirja lisas 1.

Kuigi eelnimetatud lisas näidatud katastriüksused asuvad elamutest üldiselt üle 500

meetri kaugusel, siis võib olla, et nad ei asu eriplaneeringu kaardil punase viirutatud

ala sees seoses sellega, et nendega on seotud mingisugused võimalikud

keskkonnaalased piirangud.

Kuna taotleja on huvitatud ka nimetatud kinnistutele võimalusel perspektiivsete

elektrituulikute püstitamisest, siis vajaks taotleja arvates ka nimetatud

katastriüksused täiendavat kontrolli keskkonnalaste piirangute osas, kuna ajas ja

ruumis võivad piiranguid põhjustavad asjad (ka loomad, linnud) oma elu- või

asukohta muuta.

Sellega seoses taotleme kirja lisas 1 nimetatud ja lisas 2 näidatud kinnistute

lisamist täiendavaid keskkonnalaseid uuringuid vajavate ehk siis

eriplaneeringu joonisel punasega viirutatud ala hulka ning viia ka nende osas

läbi täiendavad uuringud selle osas, kas nimetatud kinnistutele ulatuvad

üldse piirangud või kas need võimalikud piirangud on põhjendatud või mitte.

Juhul, kui nendele katastriüksustele ei ulatu piirangud, siis palume neid

katastriüksuseid arvestada edasises eelkohavalikutes kui alasid, kuhu oleks

võimalik rajada võimalikke elektrituulikuid.

Käesolevaga kinnitame, et oleme vajaduse korral valmis vastavaid täiendavaid

kulutusi katma.

Seisukohaga arvestatakse.

Seisukoha esitajaga lepitakse eraldi kokku, kuidas toimub lisauuringualade rahastamine ning milliseid uuringuid on võimalik alal teostada.

Külli Eller Arvestades Tootsi tuulepargi asukohta, oleks mul turismi silmas pidades ettepanek,

et ka teised analoogsete tehniliste rajatiste asukohad võiks planeerida Pärnu-Paide

KSH esimese etapi aruandes hinnatakse tuulepargi rajamise võimalikku mõju Soomaa piirkonna väärtustele.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

27 / 30

(Piesta Kuusikaru talu (Kuusikaru OÜ), Soomaa Turism MTÜ)

15.12.2021

maantee joonest põhja-läänekaarde, et säilitada Soomaa piirkonna (mitte ainult

kitsalt rahvuspargi, vaid sellega piirneva ja vastavalt mõnevõrra suurema

turismipiirkonna) külastajatele oluline looduskeskkond. Praegu turismi mõistes

alakasutatud Tori-Jõesuu-Kullimaa-Vihtra-Suurejõe-Kurgja suunal on minu

hinnangul rohkesti potentsiaali nii loodus- kui kultuuripärandist huvituvate turistide

tähelepanu köita (sh piirkonda sobivat ettevõtlust arendada ja vastavalt töökohti

luua) ning oleks väga kahju, kui majandushuvid, mille realiseerimist saaks

tõenäoliselt sama sujuvalt korraldada mõnes teises asukohas, sellele võimalusele

kriipsu peale tõmbaksid.

Rahnoja kogukond

(Janne Sarap ja Jaak Soosalu)

15.12.2021

Seoses Rahnoja tuulepargi detailplaneeringuga ja algatatud keskkonnamõju

hinnanguga, edastan kohaliku kogukonna tagasiside. Lisaks veel küsimused,

millele ootan vastust.

Alljärgnevalt kajastan sisendit (koos põhjendusega) maaüksuste kaupa, kui kaugel

oleks aktsepteeritav kaugus tuulikust. Palun neid aspekte arvesse võtta

keskkonnamõju hinnangut läbi viies.

1. Lutsu (93005:002:0148), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte

elupaik

2. Kustase (93005:002:0024), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses,

nahkhiirte elupaik

3. Linaaugu (93005:002:0254), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses,

nahkhiirte elupaik

4. Sarapuu (93005:002:0118), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses,

nahkhiirte elupaik

5. Matsi (93005:002:0119), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte

elupaik

6. Kaasi (93005:002:0050), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte

elupaik. Rändlindude rändekoridor

Seisukohaga ei arvestata.

Eriplaneeringu raames viiakse läbi ekspertide poolt nahkhiirte ja linnustiku uuring, mille tulemusi võetakse tuuleenergia arendamiseks sobivate alade asukohtade valikul aluseks.

5 km suuruse puhvri määramine elamutest ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on arendustegevusega, mis on olulise avaliku huviga (vastavalt 2021. aasta Riigikohtu lahendile nr 3-17-2013) on vajalik, et igasugune piirang, mida planeeringu lahenduses määratakse oleks proportsionaalne ning põhjendatud.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

28 / 30

Rahnoja külas on nähtud püsivalt vähemalt 2 isendit väike- konnakotkast lendamas.

1 pesa asukoht on teada, teine (teised) mitte.

Vastamist vajavad veel küsimused:

1. Milline on arendaja panus kohalikku infrastruktuuri? Suurejõe- Vihtra- Jõesuu

maantee on musta kattega, 8t piiranguga enamuse aja aastast.

2. Milline on panus kohalikku tööhõivesse?

3. Kui palju mõjutab tuulepark hinnanguline elukondliku kinnisvara väärtust? Kas on

kohtulahendeid Euroopast, kus arendaja või kov kohustub kompenseerima

kinnisvara väärtusest tuleneva kahju?

4. Milline on madalsageduse mõju inimesele?

1. Täiendavate teede rajamise vajadus selgub edasises etapis, kui on selgunud võimalikud tuulepargi alad. Siis saab koostöös valla ning kohalikega selgitada välja muu hulgas, milliste teede rekonstrueerimine on vajalik valla/kohalike elanike seisukohast ning mis teed oleksid olulised ka juurdepääsu rajamiseks tuuleparkidele.

2. Tuuleparkide mõju kohalikule tööhõivele hinnatakse KSH esimese etapi aruandes.

3. Tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju kinnisvarale hinnatakse KSH esimese etapi aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast ning andmetest.

4. Tuulikutest põhjustatud madalsageduslikul helil puudub mõju inimese tervisele. 2020. aastal avaldati Soomes läbiviidud teadusuuring, mille eesmärgiks oli uurida, kas tuuleturbiini infrahelil on inimesele kahjulik mõju. Uuringu käigus viidi läbi pikaajalisi (308 päeva) müra mõõtmisi erinevate tuuleparkide juures (nii siseruumides kui ka ruumidest väljas) ning kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialadel elanike hulgas. Uuringu tulemustest järeldati, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

29 / 30

Sotsiaalministeerium

(Ramon Nahkur, rahvatervise osakonna nõunik)

15.12.2021

Toetame Terviseameti 25.10.2021. a kirjaga nr 9.3-4/21/13040-2 tehtud

ettepanekut võimalusel planeerida tuulikute vähimaks kauguseks lähimast elamust

vähemalt 1 km, kuna väiksema vahemaa puhul võib tulevikus planeeringuga

kavandatu realiseerimisel tekkida mürahäiringud.

Seisukohaga arvestamist kaalutakse eriplaneeringu ja KSH koostamise käigus

Tori Vallavalitsus

(Lauri Luur, vallavanem)

16.12.2021

kiri nr 940

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 100 lõike 2, Tori

Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja

ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 5 annab Tori Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Teha ettepanek arvestada Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu koostamisel ja

selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel Tori valla põhjaosa eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega ning teha koostööd Tori valla

eriplaneeringu koostajaga ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaga.

Seisukohaga arvestatakse

2. Teha ettepanek arvestada Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu koostamisel ja

selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel Pärnu maakonnaplaneeringu

tuuleenergeetika arendusaladel P9 ja P10 detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise tulemustega ning teha koostööd nimetatud planeeringu

koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaga.

Seisukohaga arvestatakse

Raiko Gustavson

24.01.2022

Planeeringu oluline puudujääk: tuulikuparkide eriplaneering ei arvesta sookurgede

rändeparvede kogunemisega planeeringualal.

Sookurgede kogunemist ja rännet arvestades ei tohiks eriplaneeringu alale nr 2

tuulikuid lubada. Sookured kogunevad planeeringualal ja lendavad seal väga

madalal - otse puude latvade kohal.

Planeeringuala nr 2 jääb ka põhja-lõuna suunaliste suurte rändlindude parvede

teekonnale.

Kirjas kajastatud informatsioon on edastatud linnueksperdile. Juhul kui linnustiku uuringu käigus kinnitatakse sookurgede rändekoridor üle planeeringu ala nr 2, siis seda võetakse tuuleparkide asukohtade valikul arvesse.

Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel

30 / 30

Meie sookurgede ränne on üks väheseid ürgsetest loodusimedest, mis on veel

alles. Palun tehke enda poolt kõik, et see säiliks ka järeltulevatele põlvedele.

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.1/2256-28

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade

avalikustamise tulemustega arvestamise teade

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 102 lõike

1 alusel.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatab, et Põhja-Pärnumaa vallas toimus 15.10. – 15.12.2021

tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Lisaks toimus peale väljapanekut avalikud

arutelud Pärnu-Jaagupi Halduskeskuse, Vihtra külakeskuses ja Vändra kultuurimajas ning

kõigi koosolekutega oli võimalik liituda ka veebikeskkonna kaudu. Aruteludel tutvustati

eriplaneeringu protsessi ja avalikustamisel oleva dokumendi sisu, avalikustamise käigus

laekunud arvamusi ning vastati kohalolnute küsimustele.

Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 22 kirja. Oma seisukohad dokumentide

täiendamiseks või planeeringuprotsessis edaspidi arvestamiseks esitasid Päästeamet,

Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Rahandusministeerium, Maa-amet,

Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Võiera küla elanikud, Rahnoja kogukond,

Sotsiaalministeerium, Tori Vallavalitsus ning eraisikud H. Huik, K. Lumi, K. Kruusma, K.

Lilleväli, K. Raud, J. Kaik, K. Eller ja R. Gustavson. Esitati seisukohti maardlate ja

kaitsealuste alade ning tundlike liikide esinemise kohta eriplaneeringuala piirkonnas ja

nendest tulenevaid kitsendusi. Juhiti tähelepanu ka avalikustatud dokumentide

vormistamisele ning sellest lähtuvalt muudeti dokumendi struktuuri. Avalikul arutelul

tõstatati küsimusi kohaliku kasu teemadel, mida arutatakse edasistel kohtumistel elanike ja

kohaliku omavalitsuse vahel. Avalikul arutelul esitati ettepanek eemaldada eriplaneeringu

aladest üks ala, kus elanike hinnangul asub lindude rändekoridor. Antud ala ei eemaldata

eriplaneeringust aga informatsioon võetakse teadmiseks ning koostöös linnustikueksperdiga

tehakse kindlaks võimaliku rändekoridori asukoht. Käesolevas planeeringuetapis oleks ala

eemaldamine ennatlik, kuna alles edasise planeerimise käigus selguvad linnustiku uuringu

tulemused.

Kõigi laekunud ettepanekute ja vastustega ning ettepanekute alusel täiendatud dokumendiga

saab tutvuda https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-

planeerimine/eriplaneeringud/tuuleparkide-eriplaneering.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Kontus

vallavanem

Reet Olev

[email protected]; 5622 4688