Vastuskiri

Lugupeetud Kaarel Talvoja

Täname Teid pöördumise eest ning huvi tundmise eest ohutuskaartide järelevalvepraktika vastu.

Vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõikele 5 tuleb ohutuskaart esitada nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus aine või segu turule viiakse. Tõlkeviisi kontrollimine ei kuulu järelevalve ülesannete hulka ning inimtõlke, masintõlke ja nende kombinatsiooni eristamine ei ole praktikas läbi viidud. Kui ohutuskaardi sisu jääb ebaselgeks, küsitakse kemikaali tarnijalt täiendavaid selgitusi järelevalvemenetluse raames. Oluline on, et eestikeelne ohutuskaart vastaks nii sisuliselt kui vormiliselt REACH- ja CLP-nõuetele. Kui ohutuskaarte tõlgitakse automaatsete tööriistadega, võivad muutuda vormistus, tabelite paigutus, ametlik terminoloogia, tehnilised märgid ning ka lauseehitus. Seetõttu eeldab tõlkimine lisaks keeleoskusele ka regulatiivsete nõuete, kehtiva terminoloogia ja kemikaaliohutuse sisulist mõistmist. Ilma selleta ei täida ohutuskaart oma eesmärki tagada, et kasutajatel oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks töökohal ning keskkonna kaitseks.

Ohutuskaartide vastavust REACH- ja CLP-määruse nõuetele kontrollitakse plaaniliste ohuennetuslike kontrollide raames. Menetluste käigus osutatakse ettevõtte tähelepanu ka tuvastatud tõlke- ja vormistusvigadele.

Terviseameti järelevalvepraktika kohaselt esineb enim puudusi mikro- ja väikese suurusega importijate ning levitajate ohutuskaartides.

Ohutuskaartide tõlkimisel esineb sageli probleeme, mis tulenevad sõna-sõnalisest tõlkest ilma sisulise arusaamiseta. Kui tõlkija ei mõista kemikaali omadusi, kasutusviisi ega regulatiivset konteksti, võivad tekkida sisulised vead, mis muudavad teabe ebatäpseks, eksitavaks või isegi ohtlikuks kasutajate tervisele ja ohutusele. Näiteks lause „toode ei vasta kriteeriumitele oma endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu“ on loogiliselt vastuoluline – endokriinseid häireid põhjustavate omaduste olemasolu korral peaks toode just nende tõttu kriteeriumidele vastama. Samuti ei vasta mõnikord ohutusmeetmete (nt isikukaitsevahendid, esmaabi) kirjeldused originaalteksti tegelikule tähendusele. Väga levinud on REACH- ja CLP-määruste ametliku terminoloogia eiramine, eriti ohu- ja hoiatuslausete puhul. Neid tõlgitakse valesti, lühendatult või mitteametlikus sõnastuses, kuigi CLP- määrustes on kehtestatud täpsed ja kohustuslikud eestikeelsed variandid. Probleemne on näiteks P501 hoiatuslause, mille puhul esineb sageli segaseid või määrusega vastuolus olevaid sõnastusi ning ei täpsustata selgelt, kas kõrvaldamisnõuded kehtivad sisu, mahuti või mõlema suhtes. Samuti esineb tunnussõnade ebaõiget kasutamist. CLP-määruse kohaselt on lubatud vaid kaks ametlikku tunnussõna – „ETTEVAATUST“ ja „HOIATUS“ –, kuid praktikas kasutatakse sageli valesid vasteid (nt „OHT“), jäetakse tunnussõna tõlkimata või tõlgitakse see kui „signaalsõna“. Kuna tunnussõna edastab ohu raskusastet, võib vale kasutus viia ohu alahindamiseni.

Probleemid puudutavad ka ohutuskaardi struktuuri ja vormi. Jagude nimetused, pealkirjad ja sisukord ei ole sageli kooskõlas REACH-määruse nõuetega, mõnikord kasutatakse ekslikult sõna „osa“ sõna „jagu“ asemel. Samuti jäetakse osa ohutuskaardi sisust üldse tõlkimata või esitatakse see osaliselt võõrkeeles, mis võib järelevalvemenetluses kaasa tuua täiendavaid selgitusnõudeid. Sisulisi puudujääke esineb ka konkreetsete andmete esitamises:
– 1. jao alampunktis 1.2 ei ole sageli esitatud aine või segu kindlaksmääratud kasutusalasid ega kasutusalasid, mida ei soovitata, kuigi REACH-määrus nõuab vähemalt lühikirjeldust, mis on saaja jaoks asjakohane.
– 3. jaos toodud ainete ja segude koostisosade nimetusi ei ole kontrollitud CLP-määruse ühtlustatud klassifikatsiooni või Euroopa Kemikaaliameti teabe alusel.
– Töökeskkonna piirnormid ei ole esitatud kooskõlas kohaliku kehtiva seadusandlusega
– Mürgistusteabekeskuse väljale on jäetud alles teise riigi hädaabiteabeteenistuse kontaktandmed.

Loodame, et esitatud teave aitab Teil paremini hinnata ohutuskaartide tõlketeenuse puhul tähelepanu vajavaid kohti.

Lugupidamisega

Aljona Honga

Peaspetsialist

Kemikaaliohutuse osakond

+372 5332 7473

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Lugupeetud Merike Nugin

Meie telefonivestluse jätkuks pöördun Teie poole seoses REACH-määruse alusel nõutavate ohutuskaartide (SDS) tõlkimise praktikaga Eestis ning Terviseameti järelevalvekogemusega selles valdkonnas.

Soovin paremini mõista, millistele puudustele või rikkumistele ohutuskaartide tõlgete puhul järelevalves kõige sagedamini tähelepanu juhitakse.

Oleksin tänulik, kui saaksite (vajadusel järelevalvet teostavate ametnike sisendi põhjal) jagada üldist ja koondatud infot näiteks järgmiste teemade kohta:

• * millised on levinumad probleemid ohutuskaartide tõlgete puhul (nt terminoloogia, ebatäpsused, ajakohasus, struktuur, REACH- ja CLP-nõuete mittevastavus) – võite tuua ka konkreetseid näiteid;

• * kas ja kui sagedasti esineb juhtumeid, kus tõlge ei ole sisuliselt vastav algdokumendile ning see on olnud järelevalvemeetmete aluseks;

• * millistes sektorites või ettevõtete tüüpides (nt importijad, edasimüüjad, tootjad) selliseid probleeme enim esineb;

• * kas ja mil määral on praktikas eristatud inimtõlget, masintõlget või nende kombinatsiooni ning kas see on olnud järelevalves probleemiks.

Mind huvitab eeskätt üldine järelevalvepraktika ja korduvad mustrid; konfidentsiaalseid juhtumipõhiseid andmeid ei ole tarvis.

Ette tänades