Edastuskiri

EELNÕU

Saaja: [email protected]

Koopia: [email protected], [email protected]

Lisa: Kohila liiklussõlme KMH eelhinnang

OTSUSE EELNÕU

Kohila liiklussõlme ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja OÜ Reaalprojekt (registrikood 10765904, aadress Viljandi maakond, Viljandi linn,

Tallinna tn 45, 71008, e-post [email protected]) esitas 19.12.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu kaks

ehitusloa taotlust Rapla maakonnas Kohila vallas Urge ja Salutaguse külades ning Kohila alevis

Kohila liiklussõlme rajatiste ehitamiseks.

Ehitusloa taotlus nr 2511271/27260 esitati järgmiste P24007 Kohila liiklussõlme Urge

(OR1215) osa rajatiste ehitamiseks:

1) T15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 25,8-26,35 (OR1220) Urge liiklussõlm TRAM (EHR kood

221498817);

2) Uus riigitee Urge tee OR1215 TRAM (EHR kood 221500814);

3) Kohalikud teed OR121513 ja OR121521 KOV (EHR kood 221500815);

4) Kohalik tee Mesika tee (OR121509) KOV (EHR kood 221500816);

5) Uus kohalik tee OR121504b KOV (EHR kood 221500817);

6) Uus kohalik tee OR121505 KOV (EHR kood 221500818);

7) Uus kohalik tee OR121506 ja Tööstuse tänav (OR121510) KOV (EHR kood 221500909);

8) Sõtka tänav OR121522 ja JJT OR121520 KOV (EHR kood 221500910);

9) Kohalik tee 3170376 Saarenurga tee (OR121514) KOV (EHR kood 221500911).

Ehitusloa taotlus nr 2511271/27593 esitati järgmiste Kohila liiklussõlme - Salutaguse

(OR1225) rajatiste ehitamiseks:

1) KOV teed (EHR kood 221499262);

2) 15 Tallinna-Rapla-Türi km 27,3-27,8 (OR1220): TRAM teed (EHR kood 221499358);

3) Salutaguse: 4109610031170 Kohila-Keskuse1 MPS kraavid (EHR kood 221499360);

4) Salutaguse: 4109610031170 Salu1 MPS kraavid (EHR kood 221499361);

5) Salutaguse (OU1057): Välisvalgustus (EHR kood 221499364);

6) hooldus- ja juurdepääsutee (OR122501) (EHR kood 221499440).

Kohila liiklussõlm jääb Rapla maakonda Kohila valda Urge küla, Salutaguse küla ja Kohila

alevi piiridesse. Rajatiste asukohad ja ruumikujud on kinnistute täpsusega toodud

ehitisregistris. Ehitusprojekti koostamine on seotud Rail Baltica põhitrassi ja selle rajatiste

kavandamisega piirkonda. Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada sujuv ja turvaline ligipääs

Kohila alevile ja teistele seotud asulatele, sealhulgas olemasolevatele kinnistutele ning tagada

vajalikud liikumisteed.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

EELNÕU

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehituslubade menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 16 punktidest 1

ja 2.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muule tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 16 punktide 1 ja 2 alusel tuleb KMH

vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude juhtude korral: 1) muu määruses nr 224

nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju; 2) määruses nr 224 nimetatud

tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või

ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule.

Ehitusloa taotlustega esitati Verston Eesti OÜ koostatud „Kohila liiklussõlme KMH

eelhinnang“. Taotlus ja eelhinnang käsitleb rajatistest lisaks teedele ka maaparandussüsteemide

kraavide, valgustuse ja objekti ligipääsuks vajalike teede rajamist, mis ei ole otseselt KMH

eelhinnangu kohustusega tegevused, kuid on projekti mõjude hindamiseks eelhinnangus

käsitletud. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab

ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lõike 3 alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt

sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lõike 4

alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa

andmine mitme riigiasutuse pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA

otsustaja KeHJS tähenduses.

Projekt sisaldab olemasolevate riigiteede osalist ehitamist uude asukohta, tee katendite ning

muldkehade ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused,

kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid, jmt), et

tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Projektiga nähakse ette olemasoleva maantee nr 15

Tallinn-Rapla-Türi ja kahe riigi kõrvalmaantee (tee nr 11202 Vaida-Urge ja tee nr 11220 Kernu-

Kohila) ning kahe kohaliku tee (tee nr 3170011 Urge tee ja tee nr 3170013 Salutaguse tee)

ristumiste viimine eri tasapinda. Lahendusega hakkab uus Kohila, Tallinna-poolne, sissepääs

olema läbi eritasandilise liiklussõlme mööda Urge teed. Kernu-Kohila maantee otsast nähakse

ette säilitada parempöörde võimalus Rapla poole. Urge tee muudetakse pärast liiklussõlme

valmimist riigiteeks seoses tee funktsiooni muutumisega.

Urge liiklussõlm on kavandatud peamiseks Kohila alevi juurdepääsuks, mille kaudu saab

ühenduse ka kõrvalmaantee nr 11202 Vaida-Urge. Kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-Kohila

ühendamiseks liiklussõlme tuleb rekonstrueerida Urge külas Urge tee ja Kohila alevikus

EELNÕU

Härjaoja tee, kokku 1,5 km pikkusel lõigul. Nende kahe tee ristumisele kavandatud

ringristmikult saab ühenduse ka Rail Baltica Kohila jaam ja Tööstuse tänav Kohila alevis. Urge

liiklussõlme koosseisus on projekteeritud lõik Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee nr 15 koos nelja

rambiga. Ristmiku asemele on ette nähtud eritasandiline liiklussõlm. Urge liiklussõlme

idapoolse ringristmiku projekteerimisel on arvestatud erakinnistutele ligipääsude tagamisega ja

muude asjakohaste erisustega.

Salutaguse liiklussõlm puudutab tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Salutaguse tee (OR1215) ning

kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-Kohila ristmikut. Selle asemele on kavandatud eritasandiline

riste Salutaguse teega ja parempöördega pealesõit maanteelt nr 11220. Projektiga jääb alles

olemasolev liikluslahendus. Teekatte ehitus lõpeb enne ristmikku selle parempöörde

servaraadiuse alguses. Ristmiku piirkonnas on kehtestatud kiiruspiirang 70 km/h, mis säilib ka

pärast antud etapi väljaehitamist. Kavandatava Salutaguse riste ehitamisel ristmikud ja

mahasõidud likvideeritakse ning kiiruspiirang hakkab olema 90 km/h. Koos Salutaguse

maanteeviaduktiga rajatakse parempööre maanteelt nr 11220 Rapla suunas. Projekteeritav tee

Salutaguse tee nr 3170013 algab riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,3 asuvalt ristumiselt

ning lõpeb ristmikuga Kuldranna teel nr 3170183. Ehitustegevuse jaoks T15 maantee suletakse

ajutiselt, kuid liikluse jätkumine tagatakse ajutise tee kaudu.

Kohila liiklussõlme KMH eelhinnangu kohaselt koosneb liiklussõlm kolmest mõttelises osast,

mille võib jaotada Urge liiklussõlmeks, tugimaantee nr 15 Kohila risteks ning Salutaguse

liiklussõlmeks, mille paiknemist on kujutatud eelhinnangu joonisel 2. Viaduktide rajamise

keskkonnaaspektid ei kuulu esitatud eelhinnangu käsitlusse, kuna neile on varasemalt

mõjuhinnangud juba antud. Eelhinnangus antud hinnangute põhjal on ehitusaegselt

maakasutuse muutuste mõju lühiajaline ja eesmärgipärane, kuid kasutusaegselt pikaajaline ning

kõigi Kohila alevi lähipiirkonda rajatavate viaduktide ja rajatiste kumulatiivne mõju võib olla

maakasutusele oluline. Kavandatava Rail Balticu raudtee ehitamise ja sellega seotud Kohila

liiklussõlme ehitustöödega suureneb piirkonnas ehitustranspordi tõttu märgatavalt ehitusaegne

liikluskoormus. Ehitusaegselt avaldab tegevus ebamugavust kõigile piirkonnas liiklejatele, kuid

tegemist on ajutise häiringuga. Teedevõrgu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu,

kuid muudab seda oluliselt. Tegevusest on mõjutatud ka Tallinna - Rapla - Türi tugimaantee nr

T15 ja kõrvalmaanteede igapäevased kasutajad, kes liiguvad läbi Kohila Rapla ja Kernu suunas.

Teede ümberehitamise tulemusena piirkonna maastikupilt ja vaated muutuvad. Olulisemat

visuaalset mõju avaldab kavandatav Rail Baltica raudtee koos kõigi Kohila piirkonda rajatavate

viaduktidega.

Kogu Kohila liiklussõlm kõigi planeeritud viaduktide, teede ja raudteega avaldab piirkonnale,

sealhulgas sealsele looduskeskkonnale tugevat ehitusaegset survet. Kohila liiklussõlme alale ei

jää kaitstavaid loodusobjekte, sealhulgas kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, millele

võiks tegevusega negatiivset mõju avalduda. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt

looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mis jääksid ehitusala otsesesse mõjualasse ega ka

kõrgendatud avaliku huviga alasid. Käimasolevate ehitustööde raadamise maht antud

piirkonnas vähendab kogu projektialal looduslike alade osakaalu märgatavalt.

Rail Baltica põhitrassi raames on projekteeritud ulukite ülepääsuna Kohila rohesild, kuid

olemasolevale ega planeeritavale rohevõrgustiku alale see ei jää. Kuigi üldplaneeringu järgi on

rohesilla jaoks ette nähtud strateegiline vajadus ka kaitsevööndi (500 m) rakendamise jaoks,

mis keelaks üldise põhimõtte alusel kaitsevööndis lageraie ning teede rajamise, jääb Kohila

liiklussõlmega seotud ala ka rohesilla kaitsevööndisse. Seega, kuigi olemasolevat ja

üldplaneeringuga laiendatud rohevõrgustiku alasid mõjutab kavandatav tegevus väga väikses

EELNÕU

mahus ja väheoluliselt, on tegevusel (kasutusajal) tõenäoliselt mõningane negatiivne mõju

Kohila rohesilla toimivuse osas.

Projektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi

ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujunduse tööde kohta. Võimalusel

taaskasutatakse objektil tekkinud materjale (näiteks väljakaevatav pinnas) sama objekti piires

(näiteks täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või tasandades teemaa-alal korrastatavaid

alasid, madalamaid alasid tee mulde kõrval või külgkraavide taga). Projekti elluviimisel tekib

erinevat tüüpi ehitusjäätmeid, kuid mahult suurimaks ehitustegevuse jäägiks on väljakaevatav

pinnas, mis ei sobi haljastus- või ehitustöödeks või mis ei leia ehitusobjekti suure mahu tõttu

kasutust. Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, tuleks

eelistada materjali kasutamist mõnel teisel ehitusobjektil või tagada materjali kasutamine

karjääride täitmiseks.

Ehitustegevusega seotud müra on ajutine ja päevasel ajal paratamatu. Ehitusega seotud

müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80 - 90 dBA-ni. Kinnistute kaitseks on müra

modelleerimise tulemusena planeeritud müratõkked. Selleks, et vähendada täiendavalt

mürareostust ning rikastada tehismaastikel paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele

liigirühmadele on Kohila liiklussõlme KMH eelhinnangus antud soovitus piirkonnas

(sealhulgas teistel Rail Baltica põhitrassi ehitusega seotud objektidel) tööde lõppemisel

taimestik ja kõrghaljastus kohalike liikidega taastada.

Lähialale jääb registreerimata, kuid igapäevases kasutuses olevaid puurkaeve (näiteks

Urgesauna kinnistul, katastritunnus: 31701:002:0380), mida Rail Baltica põhitrassi ehitustööde

raames lähtuvalt käimasolevate tööde iseloomule seiratakse kord kvartalis (heljum,

naftasaadused). Seoses Rail Baltica põhitrassi ehitustöödega teostatakse kord kvartalis veeseiret

ka Salutaguse kraavis (heljum, naftasaadused). Eelhinnangus on järeldatud, et põhiprojekti

käigus teostatud uuringute põhjal ning arvestades Kohila liiklussõlme teedevõrgustiku

ehitustööde iseloomu ei ole põhjust arvata, et kavandatud tegevus võiks põhjustada lähialadele

jäävate puurkaevude põhjaveetaseme ja -kvaliteedi muutusi, mistõttu ei ole Kohila liiklussõlme

ehitustööde ajale täiendavat veeseiret kavandatud. Eelhinnangus on toodud ka, et kaebuste

korral tuleb veeproovid võtta (üldraud, heljum, hägusus ja sulfaadid) ning nende põhjal hinnata

kaebuste põhjendatust ning (korduva) veeseire läbiviimise vajadust. Projektialal on põhjavesi

kaitsmata (osaliselt nõrgalt kaitstud), mistõttu tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks rakendada

ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid.

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole maardlaid, väärtuslikke maastikke,

kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada.

Ehitustegevuse mõjualale jääb kaks pärandkultuuriobjekti, mille kahjustamise vältimiseks tuleb

vajadusel rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

Kokkuvõtvalt kui Kohila liiklussõlme elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ja

Kohila liiklussõlme KMH eelhinnangus (peatükis 4.2) toodud meetmeid ja soovitusi inimeste

heaolu tagamiseks ning Töövõtja ehitusobjekti keskkonnakava raames välja töötatud meetmeid,

siis on tegevusega kaasnevat mõju võimalik vähendada selliselt, et negatiivne mõju avaldub

peamiselt ehitusetapil. Kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud on enamjaolt

seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Oluline mõju avaldub ehitusperioodil

eelkõige kumulatiivselt kõigi teiste piirkonnas tehtavate ehitustöödega. Need tegevused on juba

käimas ja vastavalt tööde edenemisele on tegevused osaliselt ka juba lõppenud või lähiajal

lõppemas. Kuigi ehitustegevus toimub Rail Balticu ehitusega samaaegselt ja intensiivselt üsna

EELNÕU

väiksel maa-alal, on väga ressursimahukas ja põhjustab ehitusaegselt tõenäoliselt sagedasi

häiringuid (näiteks pori, tolm, jms), on ehitustegevus lühiajaline. Eelpooltoodud põhjusest

tulenevalt eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub.

KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,

esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu.

Täiendavate keskkonnaalaste uuringute läbiviimise vajadus puudub. TTJA tugineb KMH

algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste

seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Selgitada välja pärandkultuuriobjekti Urge koolimaja ase täpne asukoht ning hinnata

tegevuse mõju objektile. Võimalusel objekt säilitada ja vastavalt märgistada. Kui see ei

ole võimalik, tuleb olukord dokumenteerida ja edastada info pärandkultuuri

registripidajale Riigimetsa Majandamise Keskusele.

2. Ehitustegevusega ei tohi pärandkultuuriobjekti Urgesauna rehielamu olukorda

halvendada.

3. Raietööde teostamine lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 15. aprillist kuni 15.

juulini ei ole lubatud.

4. Tiheasustusalal tuleb üksikpuude raieks taotleda Kohila Vallavalitsusest raieluba.

5. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning ehitusobjektide

valgustuse paigaldamisel leida (vajadusel koos kinnistuomanikega) optimaalsed

lahendused (asukoha, paigutuse, valgusvihu suuna jm suhtes).

6. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt rakendada

müra leevendamismeetmeid, sealhulgas pidada kinni keskkonnaministri määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra piirväärtustest ja lubatud tööde

teostamise kellaaegadest. Planeerida mürarikkad tööd tööpäevale ja lühemasse

ajaperioodi ning vajadusel teavitada mürarikastest töödest ümbruskonna elanikke.

7. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral fikseerida enne tegevuse alustamist lähimate

eluhoonete olukord (näiteks fotodega) koostöös kinnistuomanikega, et vältida olukordi,

kus hoone saab tegevuse käigus kahjustada, kuid puudub võrdlus eelneva olukorraga.

8. Tagada kõigile inimestele ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada võimalikult

varakult (näiteks liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte, vms).

9. Kogu liiklussõlme ehitusala jääb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale,

mistõttu tuleb tankimiseks ette näha alad (eelistatud kõvakattega pinnasel), kus on

EELNÕU

olemas absorbentmaterjalid lekete ja reostuse kiireks piiramiseks ja likvideerimiseks.

Tankimist kanistritest tuleb vältida, kuid kui see on vajalik, siis tohib kanistritest tankida

vaid tankimiseks ettenähtud aladel ja absorbentmatte kasutades.

10. Töömaalt ärajuhitav vesi võib vajada enne suublasse juhtimist puhastamist ning selleks

tuleb ette näha piisavad veekaitsemeetmed (näiteks eelistada vee isevoolset

ärajuhtimist, rajada veevoolu aeglustamiseks killustikvallid, rajada setteosakeste

kinnipüüdmiseks (kambrilised) settebasseinid, näha ette nõlvade erosiooni

takistamiseks sobilikud meetmed, jms). Vee pumpamine otse veekogusse on keelatud.

11. Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vaja Maa- ja Ruumiameti

kooskõlastust.

12. Ehitustegevuse läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse on mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ja viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

13. Kui ehitusalale jääb puid, mida on võimalik säilitada, tuleb seda teha ja rakendada puude

kaitseks sobilikke meetmeid (näiteks ala piiramine, juurestiku kaitseks piisava maa-ala

tagamine, tüvekaitse, jms).

14. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ja teede puhastamist. Vajadusel tuleb teede tolmutõrjel

kasutada kloriide või muid alternatiivseid lahendusi.

15. Poriga teede ohtlikuks ja libedaks muutumise vältimiseks tuleb masinaid enne avalikult

kasutatavatele teedele sõitmist porist puhastada.

16. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Pinnase ja

põhjavee reostusohu vähendamiseks veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest

kütust ega määrdeaineid ei leki.

17. Müra ja vibratsiooni tekkimise vähendamiseks tuleb tööde tegemisel kasutada

tehniliselt korras masinad. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada

kehtestatud piirnorme.

18. Ehitusmaterjale tuleb võimalusel maksimaalselt taaskasutada (näiteks muld, pinnas,

jms). Kõlblikku kasvumulda kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja

haljastamisel. Kõlbmatut kasvumulda kasutada võimalusel korrastatavate alade ja

haljasalade täiteks.

19. Ehitusel tekkivad taaskasutuseks mittesobivaid jäätmeid tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitlusettevõttele, kellel on tegevuseks vastav luba. Jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

20. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

EELNÕU

21. Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada kaasaegset tehnikat

ning vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Vastavalt planeeritud tööde

mahule ja piirkonnale ning eelkõige sügis-talvisel perioodil võib olla ehitusaegselt

vajalik täiendava valgustuse planeerimine teede ületamiseks mõeldud (ajutistesse)

kohtadesse. Seda näiteks juhul kui avalike teede kaudu veetavate materjalide maht on

suur või kui ümberkorraldused liikluses tingivad jalakäijate ja kergliikurite tee ületamise

ajutiste ülepääsude kaudu. Sellisel juhul tuleb võimalusel optimeerida ehitusaegset

valgustust, vähendada täiendavat valgustust vajavate objektide hulka ning kasutada

LED-valgusteid.

22. Kohila vallas toimuvate suuremahuliste tööde tõttu tuleb kogu piirkonda käsitleda

tervikuna ja seeläbi koostöös erinevate osapooltega töötada välja kogu piirkonna

ehitustegevuste koosmõjust tekkivate probleemide lahendamiseks vajalikud

leevendusmeetmed. Eelkõige puudutab see aspekte, mis on seotud inimeste heaolu ja

(liiklus)turvalisusega, mis ennetab ka võimalikke avariiohtlikke olukordade tekkimist.

23. Rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on välja töötatud Rail Baltica põhitrassi

KMH käigus piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks ning mida rakendatakse

Rail Baltica põhitrassi ehitustöödel läbi ehitusobjekti keskkonnakorralduskava.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2

punktid 10 ja 22, § 61 , § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22 , 23 , 4 ja 8, ehitusseadustiku § 39 lõiked 2 -

4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 ja § 16

punktid 1 ja 2 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Kohila liiklussõlme ehituslubade menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.

1

Keskkonnamõjude eelhinnang

DPS1 Kohila

Kohila liiklussõlm

Koostaja: Verston Eesti OÜ

Tartu, detsember 2025

2

SISUKORD SISSEJUHATUS 4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid 5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 7

2.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, eesmärk ja vajadus 7

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 10

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 11

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 13

2.4.1. Maakonnaplaneeringud 13

2.4.2. Üldplaneering 15

2.4.3. Detailplaneeringud Kohila liiklussõlme piirkonnas 16

2.4.4. Ehitusload 17

2.4.5. Arengudokumendid 18

2.4.6. Muud asjakohased dokumendid 18

2.5. Maapõueressursside kasutamine ja jäätmeteke 19

2.6. Energiakasutus 20

2.7. Valgustus 21

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus 21

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

piiriülesed mõjud 22

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 23

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused 23

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime 23

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime 24

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad 24

3.5. Kaitstavad loodusobjektid 24

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi 25

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad 27

3.8. Pinnavormid ja pinnas 28

3.9. Metsad ja kõrghaljastus 28

3.10. Roheline võrgustik 29

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad 30

3

3.12. Väärtuslikud maastikud 31

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa 31

3.14. Asustus 31

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon,

vee- ja õhu kvaliteet 32

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 38

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega 40

4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed 41

5. Kokkuvõte ja järeldused 45

4

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärk on keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine Kohila

liiklussõlmele, mis asub Rapla maakonnas Kohila vallas, Urge, Salutaguse ja Loone

külades ning Kohila alevis (vt joonis 2) ning käsitleb olemasolevate teede osalist

ümberehitust uude asukohta, tee katendite ja muldkehade ümberehitust (sh

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad,

vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist.

Käsitletava ala ümberprojekteerimine on seotud Rail Baltica (RB) põhitrassi ja selle

rajatiste kavandamisega piirkonda, kuid käesolevas dokumendis ei käsitleta

keskkonnaaspekte, mis on otseselt seotud põhitrassi ja seda teenindava taristu

planeerimise ja rajamisega. Raudtee põhitrassi ja sellega seotud rajatiste keskkonnamõju

on hinnatud varem läbi viidud keskkonnamõjude hindamise raames1.

Käesoleva töö aluseks on RB raudtee põhiprojekti „Projekteerimis- ja

projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames

koostatud dokumendid:

• „Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Urge tee (OR1215)” dokumendid (käsitleb ka

Härjaoja teed);

• „Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220)“

dokumendid;

• „Põhiprojekti. DPS1 Kohila. Salutaguse tee riste (OR1225)“ dokumendid.

Raudteetrassi ehitustöödega on piirkonnas alustatud 2024. aasta kevadel ning ehitustööd

jätkuvad alal veel umbes kahe aasta jooksul samaaegselt Kohila liiklussõlme

ehitustöödega.

Käesoleva dokumendi koostas Verston Eesti OÜ keskkonnaekspert Agnes Saks. Töös

käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas.

Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise

vajalikkuse hindamisel.

1 https://ttja.ee/eraklient/rail-baltic/keskkonnamojude-hindamine-kmh

5

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ (KeHJS)2. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb

hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 23 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

- ületada mõjuala keskkonnataluvust;

- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav

tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul

otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust

hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse

või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21).

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade

täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa

andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse

19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8

kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul)

tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata

tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning

määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui

2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

6

tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16

punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis

kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist4.

4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://envir.ee/media/1365/download.

7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, eesmärk ja vajadus

Käsitletav Kohila liiklussõlme ala jääb Rapla maakonda Kohila valda Urge, Salutaguse

ja Loone külade ning Kohila alevi piiridesse (vt joonis 1). Liiklussõlme

ümberprojekteerimise eesmärk on olnud Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine", Rapla maakonnaplaneering 2030+ ning

Kohila valla üldplaneeringu täpsustamine Kohila liiklussõlme asukohas.

Projektiga nähakse ette olemasoleva maantee nr 15 Tallinn‒Rapla‒Türi ja kahe riigi

kõrvalmaantee (tee nr 11202 Vaida‒Urge ja tee nr 11220 Kernu‒Kohila) ning kahe

kohaliku tee (tee nr 3170011 Urge tee ja tee nr 3170013 Salutaguse tee) ristumiste

viimine eri tasapinda (viaduktide rajamise keskkonnaaspektid pole käesoleva dokumendi

osad). Lahendusega hakkab uus Kohila, tallinnapoolne, sissepääs olema läbi

eritasandilise liiklussõlme mööda Urge teed. Kernu‒Kohila maantee otsast nähakse ette

säilitada parempöörde võimalus Rapla poole. Urge tee muudetakse peale liiklussõlme

valmimist riigiteeks seoses tee funktsiooni muutumisega.

Projekt sisaldab olemasolevate riigiteede osalist ehitamist uude asukohta, tee katendite

ning muldkehade ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,

bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), uute sildade ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist.

Joonis 1. Planeeritava tegevuse ligikaudne asukoht. (Maa-amet, 2023)

8

f Joonisel toodud erivärvilised alad ei ole aga kajastatud sellise jaotuse järgi käesoleva

dokumendi aluseks olevas põhiprojektis. Nt käsitletakse põhiprojektis Härjaoja teed

Urge liiklussõlme osana, kuid alloleva joonise järgi võiks pidada seda Kohila riste osaks.

Kõigi kolme jaotuse keskkonnaaspektid on varasemalt eraldi käsitlemist leidnud ristete

keskkonnamõjude eelhinnangutes või teabe andmise dokumentides (vt ptk 2.4.6).

Joonis 2. Kohila liiklussõlm ning selle mõtteline jaotus (põhjapoolne punane osa Urge

liiklussõlm, sinine osa Kohila riste ala ning lõunapoolne punane ala Salutaguse liiklussõlm).

Käsitletavale alale jäävad riigi- ja kohalikud teed:

- Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (nr 15),

- Vaida-Urge kõrvalmaantee (nr 11202),

- Kernu-Kohila kõrvalmaantee (nr 11200);

- Urge tee (nr 3170011);

- Härjaoja tee (nr 3170012);

- Salutaguse tee (nr 3170013).

Arvestades, et käesoleva töö eesmärk pole hinnata mõjusid keskkonnaaspektidele, mis

on otseselt seotud RB põhitrassi ja sellega seotud rajatiste planeerimise ja rajamisega,

on mõjude hindamise aluseks võetud joonisel 1 toodud alad, v.a raudtee põhitrass,

raudtee viaduktid, raudtee hooldusteed ning liiklussõlmele jäävad viadkutid, millele on

ehitusload väljastatud. RB ehitusega otseselt seotud planeeritavad muudatused

9

teedevõrgus on kajastatud joonisel 3. Dokumendi koostamise hetkel puudub ehitusluba

detailplaneeringuga kavandatud Kohila jaama (OS1600) rajamiseks. Teiste, joonisel 3,

toodud viaduktide/ülepääsude rajamisega on alustatud ning mitmete

viaduktikonstruktsioonide rajamisega on, käesoleva dokumendi koostamise hetkeks,

juba ka lõpetatud.

Joonis 3. Väljavõte Rail Baltica avalikust kaardirakendusest RB-ga seotud rajatistest ning

teedest Kohila liiklussõlme alal.

Planeeritava tegevuse tõttu muutub oluliselt Kohila piirkonna teedevõrk, sh juurdepääs

Kohila alevikule, mis Tallinna poolt tulles, saab tulevikus toimuma Urge tee kaudu.

10

Seetõttu saab ehitustegevuse järgselt ja tee kasutusele võtmise järel Urge teest

riigimaantee.

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi on riigi tugimaantee. Kohila liiklussõlme piirkonnas

ristub riigitee nr 15 kahe riigi kõrvalmaantee (tee nr 11202 Vaida-Urge ja tee nr 11220

Kernu-Kohila) ja kahe kohaliku teega (tee nr 3170011 Urge tee ja tee nr 3170013

Salutaguse tee).

Enne RB põhitrassiga seotud ehitustöid ning nendega seotud ajutisi liikluskorralduse

muudatusi, oli riigiteede nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja 11202 Vaida-Urge ning kohaliku

tee 3170011 Urge tee ristmikule on paigaldatud kiiruskaamera piirkiiruse langetamiseks

(kiirusele 70 km/h) seoses liiklusohtliku kohaga. Lisaks oli piirkiirust langetatud

riigiteede nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja 11220 Kernu-Kohila ristmiku piirkonnas

piirkiirusele 70 km/h.

Kohalikud teed nr 3170011 Urge tee ja nr 3170012 Härjaoja tee on asulasisesed teed,

mis ühendavad omavahel riigiteid nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja nr 11220 Kernu-Kohila.

Härjaoja tee rekonstrueeriti 2020. aastal. Urge teel ja Härjaoja teel on kehtestatud

piirkiirus 50 km/h. Mõlemate teede osaline ümberehitus on Kohila liiklussõlme tööde

osa.

Käesoleva dokumendi koostamise hetkeks teostatakse piirkonnas, alates 2024. aasta

kevadest, suuremahulisi RB põhitrassi ja selle viaduktide, rajatiste jm seotud ehitustöid

Tööde teostamise jaoks on rajatud ajutine tee paralleelselt tugimaanteega nr 15, Kohila

ja Urge viaduktide ning RB põhitrassi rajamiseks (joonis 4). Tee on ettenähtud

likvideerida pärast viaduktide kasutusele võtmist. Lisaks on ehitustööde tõttu oluliselt

muutunud olemasolevate ristmike liikluskorraldus, mida vajadusel jooksvalt

muudetakse. Samal ajal realiseeritakse ka detailplaneeringut Aasa tänaval5.

5 Detailplaneering 014 08 Kohila Urge Luha II.

https://da.kohila.ee/dp/index.php?dir=DP%202008/014%2008%20Kohila%20Urge%20LUHA%20II/PL

ANEERING/

11

Joonis 4. Rajatud ajutise tee asukoht tugimaantee nr 15 sulgemise võimaldamiseks. Punase

joonega tähistatud RB raudtee.

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Põhjalikumalt on kavandatav tegevus kirjeldatud põhiprojektide raames ning

ülevaatlikumalt ristete/liiklussõlmede keskkonnamõjude eelhinnangute raames.

Urge liiklussõlm on kavandatud peamiseks Kohila alevi juurdepääsuks, mille kaudu

saab ühenduse ka kõrvalmaantee nr 11202 Vaida-Urge. Kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-

Kohila ühendamiseks liiklussõlme tuleb rekonstrueerida Urge külas Urge tee ja Kohila

alevikus Härjaoja tee, kokku 1,5 km pikkuselt. Nende kahe tee ristumisele kavandatud

ringristmikult saab ühenduse ka Rail Baltica Kohila jaam ja Tööstuse tänav Kohila

alevis.

Urge liiklussõlme koosseisus on projekteeritud lõik Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee nr

15 koos nelja rambiga. Tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Urge tee (OR1215) ristmik asub

u 750 m põhja suunas PK 262+00. Ristmiku asemele on ette nähtud eritasandiline

liiklussõlm, mille koosseisu kuuluvate peale- ja mahasõidurampide aeglustus- ja

kiirendusradade rajamiseks on projekteeritava lõigu alguses tee muldkeha ette nähtud

12

laiem. See tähendab esimeses etapis laiemate teepeenarde rajamist 200 m pikkusel lõigul

ja laiema katte ehitamist 150 m ulatuses tulevaste kiirendus- ja aeglustusradade jaoks.

Urge liiklussõlme idapoolse ringristmiku projekteerimisel on arvestatud erakinnistutele

ligipääsude tagamisega ja muud asjakohaste erisustega (nt Raua (31701:001:2271),

Kummirehvi töökoja (31701:002:0023) kinnistute ja tankla ligipääsuga seotud

erisused).

Salutaguse liiklussõlm puudutab tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Salutaguse tee

(OR1215) ning kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-Kohila ristmikut, mis asub PK 273+00

– PK 274+50. Selle asemele on kavandatud eritasandiline riste Salutaguse teega ja

parempöördega pealesõit maanteelt nr 11220. Käesoleva projektiga jääb alles

olemasolev liikluslahendus. Teekatte ehitus lõpeb enne ristmikku selle parempöörde

servaraadiuse alguses. Ristmiku piirkonnas on kehtestatud kiiruspiirang 70 km/h, mis

säilib ka pärast antud etapi väljaehitamist. Kavandatava Salutaguse riste ehitamisel

ristmikud ja mahasõidud likvideeritakse ning kiiruspiirang tuleb 90 km/h. Koos

Salutaguse maanteeviaduktiga rajatakse parempööre maanteelt 11220 Rapla suunas.

Projekteeritav tee Salutaguse tee nr 3170013 algab riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km

27,3 asuvalt ristumiselt ning lõpeb ristmikuga Kuldranna teel nr 3170183. Mahasõit

tugimaanteelt PK 273+25 paremal on Saarenurga maaüksuse juurdepääsutee, mis

käesoleva projektiga säilib, vertikaalne lahendus nõuab katte uuendamist pikemas

ulatuses.

Ehitustegevuse jaoks T15 maanteel suletakse maantee ajutiselt, kuid tagatakse liikluse

jätkumine ajutise tee kaudu (vt joonis 4).

Enne kaevetööde algust peab töövõtja kooskõlastama tegevuse kõikide tehnovõrkude

valdajatega ning hankima vajalikud load ja juhendid tööde teostamiseks tehnorajatiste

kaitsevööndis.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle

Transpordiameti ja Kohila Vallavalitsusega. Projekti koosseisu kuuluvad

juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata,

rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Töövõtjal tuleb arvestada,

et ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääs projektiala lõigul riigiteega

ristuvatele teistele kinnistutele, juurdepääsudele ja teedele.

13

Rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad)

võõrandatakse ehitusprojekti krundijaotuskava järgi, kus mh määratakse võõrandatava

maa ulatus. Enamikke vajalike maa-alasid on selle tarbeks juba võõrandatud.

Tööde teostamiseks väljaspool liiklussõlme ehituseks ettenähtud alast (nt kraavide

puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) tuleb tegevus enne ehitustööde

algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud

ehitustöid erakinnistul teostada.

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.4.1. Maakonnaplaneeringud

• Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti

riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa

standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem

liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on

leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla

maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas

maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on

Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme

kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald.

Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat

maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib

osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Planeeringu põhijoonise järgi on eritasandiline ristumine teega/rööbasteega ettenähtud

Urge teel (kohalik tee nr 3170011), Tallinn-Rapla-Türi teel (riigimaantee nr 15), ja

Salutaguse tee (kohalik tee nr 3170013) ning ristumiskohtades on märgitud ka vajadus

nende teede ümberehitamiseks. Lisaks on ette nähtud käsitletavas piirkonnas mitmete

uute ja olemasolevate teede planeerimine või ümberehitamine, kuid nende osas on

märgitud, et neid „Rail Balticu projektis ei lahendata detailselt ja ei ehitata välja“ (vt

14

joonis 5). Planeeringu alusel on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH).

Joonis 5. Väljavõte Kohila liiklussõlma alast Rapla maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“.

• Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla

maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse

18.07.2013 korraldusega nr 337.

Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise

asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas

perspektiivis kahaneb ja vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja -võimalustega.

15

Rapla maakonnaplaneering 2030+ koostamise hetkel oli, lähtuvalt planeeringu

seletuskirjast, Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ veel koostamisel, kuid RB eritasandilised ristumised on

maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisele kantud. Lisaks on joonisele märgitud

maavalitsuse ettepanek Rail Baltica kohaliku peatuse ligikaudseks asukohaks Kohila

vallas. Täiendavate teede ümber- või juurdeehitamise vajadust sellisel kujul nagu

eelnevalt kirjeldatud maakonnaplaneeringus aga ette nähtud/kavandatud pole.

Planeeringu alusel on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

2.4.2. Üldplaneering

Kohila valla üldplaneering kehtestati Kohila Vallavolikogu poolt 28.11.2024. Kohila

valla ruumilise arengu eesmärkideks on mh kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna eelduste loomine ning heade transpordiühenduste loomine naabervaldade

ning pealinnapiirkonnaga. Nende elluviimiseks on üldplaneeringus, lähtuvalt

planeeringu seletuskirjale, mh arvestatud kavandatud suuremahuliste

transpordiprojektidega – Rail Balticu raudtee, Tallinn-Rapla-Türi maantee

rekonstrueerimise ning maakonnaplaneeringuga kavandatud Kohila alevi ümbersõidu

vajadusega.

Kohila üldplaneeringu seletuskirja järgi avab Rail Balticu kavandatav raudtee ja

teedevõrgu muutus valla arenguks mitmeid võimalusi (nt Kohila liiklussõlmega

hõlmatud teedeäärsed (Urge tee, Härjaoja tee) alad on üldplaneeringu kohaselt sobilikud

arendusalad uute korterelamute ja avalike hoonete kavandamiseks), kuid ühtlasi võib

kasvada oht seoses uue, Rail Balticu projekteerimisega täpsustuva, Tallinn-Rapla-Türi

maanteelt Kohila alevisse planeeritud mahasõitude lahendusega, mis viib küll peasuuna

(Tallinn) ühenduse lähemale reisi sihtpunktile, kuid samas muutuvad

ühendusvõimalused Raplaga ja kaasneb oht Viljandi maantee lõunasuuna transiidi

kasvuks alevi piires.

Üldplaneeringus on toodud hulk tingimusi, millega tuleb taristut projekteerides

arvestada, mh on toodud tingimused sõiduteede rajamiseks ja rekonstrueerimiseks, nt:

- valda läbivate suuremate maanteede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ulukite

läbipääsu tagamise vajadusega ökoduktide, rohesilla või loomapääsude abil;

- kohtades, kus maantee ja elamualade vahel on roheala või kõrghaljastusega

roheline tsoon, tuleb võimalusel tagada selle säilimine;

vältida väärtuslikule põllumajandusmaale uute teede, sh erateede ehitamist;

16

aga ka jalg-ja jalgrattateede ning sademeveekanalisatsiooni rajamiseks ja valgusreostuse

vähendamiseks.

Kohila valla üldplaneeringu tehnilise taristu joonis ei kajasta Kohila liiklussõlme

tervikuna, vaid näitab ristumisi, perspektiivseid teid, RB viadukte jm erinevate osadena.

Joonisel on kajastatud Kohila liiklussõlme käsitluses oluliste osadena tiheasutusala piir,

planeeritavad jalg-ja jalgrattateed, planeeritav RB kohalik peatus ning risted, jalakäijate

tunnelid ja riigitee nr 15 eskiislahendus (vt joonis 6).

Joonis 6. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu tehnilise taristu joonisest Kohila liiklussõlme

alal.

2.4.3. Detailplaneeringud Kohila liiklussõlme piirkonnas

Kohila liiklussõlme rajamisega muutub osaliselt piirnevate ning liiklussõlme alale

jäävate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad)

võõrandatakse (või on juba võõrandatud) ning selles osas muudetakse maa

transpordimaaks.

17

Käsitletava ala mõjualas on mitmeid erinevas etapis olevaid detailplaneeringuid (DP).

Kehtestatud või koostamisel olevad DP-d Urge liiklussõlme vahetusläheduses on

ülevaatlikult kirjeldatud Urge liiklussõlme puudutavas keskkonnamõjude

eelhinnangus6.

Teised detailplaneeringud, mis jäävad kavandatava tegevuse mõjualasse, on:

- Toome kinnistu DP - uute elamumaade moodustamine maatulundusmaa

jagamise teel üldplaneeringuga ette nähtud väikeelamute hoonestuse alal.

Menetluses;

- Härjaoja II kinnistu DP - uute elamumaade moodustamine eluasemekohtade

maa jagamise teel üldplaneeringuga ette nähtud väikeelamute hoonestuse alal.

Menetluses;

- Ülejõe kvartali detailplaneering - Ülejõe kvartali territooriumile ühiskondlike

hoonete, korterelamute, ärihoonete, haljasalade ja transpordimaade tarbeks

kruntide moodustamine ning kruntide ehitusõiguste, juurdepääsude ja

tehnovarustuse lahendamine. Osaliselt kehtiv;

- Luha tn kvartali II järjekorra detailplaneering - uute elamumaade ja piirkonda

teenindavate maade moodustamine ja ehitusõiguse määramine üldplaneeringuga

ette nähtud tiheasustusalal. Kehtiv;

- Saviiri kinnistu DP - uute elamumaade moodustamine maatulundusmaa

jagamise teel. Kehtiv;

- Tiksi kinnistu osa DP - uute elamumaade ja piirkonda teenindavate maade

moodustamine ja ehitusõiguse määramine. Kehtiv;

- Rebase I kinnistu DP - kinnistu jagamine elamukinnistuteks. Kehtiv.

Kõige hilisem detailplaneering, mis alal on kehtestatud, on Rail Baltica Kohila

raudteejaam7. Planeeringu eesmärk on rajada RB põhitrassile peatuste võrgustik, mis

tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub

võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi.

Detailplaneeringute elluviimine käsitletavas piirkonnas ei ole välistatud, kuid võivad

vajada ülevaatamist seoses uute mahasõitude, ligipääsuteede jm rajamise tõttu. Mh võib

olla vajadus osaline maa sihtotstarbe muutmine kinnistutel, mis on võõrandatud või

võõrandamisel.

2.4.4. Ehitusload

6 Transpordiamet. 2025. RIIGITEE 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI DPS1 Kohila Urge liiklussõlme, sh

Urge viadukti (BR1217) rajamine. Keskkonnamõju eelhinnang. 7 Kohila Vallavolikogu 30.12.2024 otsus nr 16 (Urge külas, Rail Baltica Kohila raudteejaama

detailplaneeringu kehtestamine). https://kohila.ee/urge-kula-rail-baltica-kohila-raudteejaam/

18

Seoses käsitletaval alal teostatavate Rail Baltica põhitrassi ehitustöödega, on

liiklussõlme alale väljastatud allnimetatud ehitusload, mille raames teostatavad tööd

mõjutavad tervikuna ka Kohila liiklussõlme teedevõrgu ehitustöid:

- Rail Baltic põhitrass ja sellega seotud karptruubid, hooldus- ja juurdepääsuteed,

gaasitrass, Sihi tee jalakäijate tunnel jm - ehitusluba nr 2312271/05963,

- Riigiteed nr 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 27,37 ületav Harakapesa viadukt

(BR1227) - tee ehitusloa nr 1.1-3/25/35,

- Maaparandustööd (puudutatud eesvoolud Salu1, Kohila-Keskuse1, Kohila-

Keskuse2) - ehitusluba 12271/04698,

- 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukt (BR1217) - tee ehitusloa

number 1.1-3/25/152,

- Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 - 0,34 asuv

Salutaguse viadukt (BR1225) – tee ehitusloa nr 1.1-3/24/832,

- Härjaoja viadukt - ehitusluba nr 2412271/07527,

- Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks

Ehituslubadega käsitletavad tegevused on osaliselt käesoleva eelhinnangu koostamise

hetkeks teostatud, kuid jätkuvad veel (osaliselt) järgmise, st 2026. aasta, jooksul.

2.4.5. Arengudokumendid

• Kohila valla arengukava 2023 – 2035

Kavandatav tegevus on seotud järgmiste arenguliste eesmärkidega:

Elukeskkond: Kohila vallas hoitakse tasakaalu loodus- ja elukeskkonna arengu vahel.

Taristut rajatakse kooskõlas elanikkonna kasvuga, kuid loodushoidlikult. Avaliku ruumi

kujundamisel arvestatakse kogukonna vajadustega, ligipääsetavuse ja kestlikkusega.

• Raplamaa arengustrateegia 2035+

Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-

ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete

välisühenduste. Tegevussuund 13.1: kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega

transporditaristu väljaarendamine.

2.4.6. Muud asjakohased dokumendid

• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Keskkonnamõjude hindamine algatati projekti arendaja ja taotleja (RB Rail AS Eesti

filiaal) poolt lähtudes maakonnaplaneeringute KSH-des esitatud järeldusest, et kuigi

maakonnaplaneeringute KSH on teostatud põhjalikult, võib teatud juhtudel olla

otstarbekas läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine. KMH viiakse läbi kaheksa

19

erineva trassilõigu kohta ning Kohila liiklussõlme lähiala kirjeldab ehituslõik Harju ja

Rapla maakonna piirist kuni Hagudini. Hinnatava mõju aluseks on põhiprojektid, mille

alusel taotletakse ka ehitusload. Keskkonnamõju on hinnatud vaid trassikoridori alal

toimuva tegevuse osas ning vaid põhitrassiga ristuvate eritasandiliste ristumise osas,

seega ei kajasta mõjuhinnang Kohila liiklussõlme terviklikkust ja selle potentsiaalselt

mõju. KMH alusel on arendaja koostatud, põhitrassi ja sellega seotud rajatiste,

ehitustööde teostamiseks ehitustööde keskkonnakorralduskava (EKKK).

• Transpordiamet, 2022, DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste

(OR1220) ja viadukt (BR1220). Keskkonnamõju eelhinnang.8

• Transpordiamet, 2025, RIIGITEE 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI DPS1

Kohila Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217) RAJAMINE.

Keskkonnamõju eelhinnang.9

• Skepast&Puhkim, 2023, Teabe andmine KMH eelhinnangu koostamiseks.

DPS1 Kohila. Salutaguse tee riste (OR1225).10

2.5. Maapõueressursside kasutamine ja jäätmeteke

Tee, sh muldkeha ja tee-viaduktide, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab

kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektides on välja toodud arvutuslikud mahud

ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning

maastikukujunduse tööde kohta.

Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st.

Töövõtja lähtub materjali hankimisel läheduse põhimõttest, kuid lõplikud otsused,

millistest karjääridest kasutatav materjal kogutakse, sõltuvad eelkõige majanduslikest

kaalutlustest. Lisaks aga ka sobiva materjali reaalsest olemasolust piirkonnas.

Võimalusel taaskasutatakse objektil tekkinud materjale (nt väljakaevatav pinnas) sama

objekti piires (nt täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või tasandades teemaa-alal

rekultiveeritavaid alasid, madalamaid alasid tee mulde kõrval või külgkraavide taga).

Projekti elluviimisel tekib erinevat tüüpi ehitusjäätmeid, kuid mahult suurimaks

ehitustegevuse jäägiks on väljakaevatav pinnas, mis ei sobi haljastus- või ehitustöödeks

või mis ei leia ehitusobjekti suure mahu tõttu kasutust. Kui tekkivat pinnast ei ole

võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, tuleks eelistada materjali kasutamist

8 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2022-

11/Lisa%203.%20DPS1%20Kohila%20T15%20Kohila%20riste%20%28OR1220%29%20ja%20viaduk

t%20%28BR1220%29%20KMH%20eelhinnang_0.pdf 9 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/Lisa%203.%20KMH%20eelhinnang_0.pdf 10 RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1225-ZZ_0005_RP_ENV-AA_MD_00001

20

mõnel teisel ehitusobjektil või tagada materjali kasutamine karjääride täitmiseks.

Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Jäätmete ajutised kogumiskohad

peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Teist liiki jäätmed, mis tekivad torustikke ja kaableite ümbertõstmise/ehitamise käigus

(nt betoonist kanalisatsioonikaevud, plastiktorud, reoveepumplaga seotud elemendid

jms), tuleb võimalusel ja otstarbekusel koguda liigiti, et nende taaskasutusse ja

ringlusesse suunamine oleks maksimaalne. Jäätmete üleandmisel peab töövõtja

veenduma, et jäätmed antakse üle vastavalt keskkonnaluba omavale ettevõttele ning

nende käitlemine oleks vastavuses Kohila valla jäätmehoolduseeskirjaga11.

Karjääride tegevuse keskkonnamõju on hinnatud enne karjääride kasutusele võtmist

ning töövõtjal tuleb tagada, et materjali hangitakse karjääridest, millel on kehtiv

kaevandamisluba. Pinnase üleandmisel karjääride täiteks tuleb samuti veenduda, et

karjääri korrastamiseks on olemas kooskõlastatud korrastusprojekt, mis näeb ette

karjääri taastäitmise vastavat tüüpi materjaliga.

Pärast liiklussõlme valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega

tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtes kehtestatud

seisunditaseme nõuetele12.

2.6. Energiakasutus

Ehitusaegselt kasutavad energiat (kütust) peamiselt teeehitusega seotud masinad, hiljem

kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei

erine tavapärasest ehitusaegsest energiakasutusest, kuid tegevuse mahtu arvestades on

energiakasutuse hulk suur, kuid kindlasti optimeeritud, kuna tööde teostamine on

võimalik samaaegselt RB ehitustöödega. Tööks kasutatavad seadmed ja masinad peavad

olema töökorras, et energiakasutus oleks minimaalne ning seadmete töö võimalikult

efektiivne.

Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada uusimat tehnikat ning

vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Samuti tuleks vähendada täiendavat

11 Kohila valla jäätemehoolduseeskiri (Kohila Vallavolikogu määrus 31.03.2022 nr 3) -

https://www.riigiteataja.ee/akt/411042024004 12 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3).

21

valgustust vajavate objektide hulka ning vajadusel planeerida ehitusaegne valgustus

optimaalselt, kasutada mh LED-valgusteid.

Kasutusaegselt kulub energiat teede hooldamisega seotud tegevustele vastavalt riiklikele

ja kohaliku omavalitsuse hooldusjuhenditele.

2.7. Valgustus

Ehitusaegselt tuleks ehitusobjektide valgustamist planeerida võimalikult optimaalselt,

sh kasutades võimalusel ära olemasolevat tänavavalgustust (nt paigutada ajutised

liiklusmärgid ja muu oluline liiklusinfo olemasolevate valgustite lähedusse), et vältida

täiendava valgustuse paigutamist ehitusalale. See on oluline eriti juhul, kui sellest on

mõjutatud lähiala väärtuslikumad loodusalad või elamuhooned.

Ehitusaegselt võib aga olla vajalik, vastavalt planeeritud tööde mahule ja piirkonnale,

täiendava valgustuse planeerimine teede ületamiseks mõeldud (ajutistesse) kohtadesse

eelkõige sügis-talviseks perioodiks. Eriti puudutab see suurema liikluskoormusega riigi-

ja kohalike teede ületusi ning ristumisi (nt planeeritava Harakapesa viadukti lähialal).

Täiendava ajutise valgustuse planeerimine on vajalik näiteks juhul kui avalike teede

kaudu veetav materjalide maht on suur või kui ümberkorraldused liikluses tingivad

jalakäijate ja kergliikurite tee ületamise asukohtades, kus puudub olemasolev valgustus

ning kus liikluskorralduse suurem muutus võib autojuhtides tekitada segadust ja

suurendada seeläbi muude aspektide osas tähelepanematust.

Kasutusaegselt võib tehisvalgustusel olla pikaaegne negatiivne mõju peamiselt lähialal

asuvatele kinnistute elanikele, kui valgustus on suunatud kinnistutele ning kui need

töötavad kogu pimeda aja olenemata liiklustihedusest. Lähielamutes elavate elanike

kaitseks tuleks leida tänavavalgustuse jaoks optimaalne lahendus, mh kasutada

võimalusel säästlike valguslahendusi, mille valgusvihk on täpselt suunatud valgustamist

vajavale objektile, ning valgusvihu tugevus sõltuks mh sellest, kes ja kus parasjagu

liigub.

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada sujuv ja turvaline ligipääs Kohila alevile ja

teistele puudutatud asulatele, sh olemasolevatele kinnistutele ning tagada vajalikud

liiklumisteed, mis tagaksid liiklusturvalisuse ja -mugavuse rajataval Rail Baltica

põhitrassil. Teede ristumise eritasandiliseks viimine ning seetõttu suurenev

ligipääsuteede hulk peaks võimalikke ohu- ja avariiolukordade esinemist vähendama.

22

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega, sh

- korrektse töömaa tähistusega;

- töökorras masinate kasutamisega;

- läbimõeldud liikluskorraldusega, sh piisav valgustuse tagamisega;

- jalakäijatele ning kergliikuritele loogilise ja võimalikult mugava teede ja töömaa

ületuse tagamisega;

- vajadusel tolmutõrje rakendamisega;

- teede piisava ja ilmastikule vastava talvise hooldusega;

- piirkonna elanike võimalikult varajane teavitamine liikluskorraldust

mõjutavatest tegevustest erinevate kanalite kaudu (nt kohalik ajaleht,

vallavalitsuse veebileht, paberkuulutused teadetetahvlil, otseteavitus otseselt

mõjutatavate kinnistute omanikele).

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, piiriülesed mõjud

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega

piiriülest mõju ei ole.

Teedevõrgustiku arendamine, sh rajatavad eritasandilised ristumised, peaksid

vähendama sõidukite ja jalakäijate, sõidukite omavahelisi ning sõidukite ja rongide

kokkupõrkeid, samuti võimalikke suurõnnetusi, seega väheneb liiklussõlme rajamisega

risk võimalike suurõnnetuste tekkeks.

23

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Kohila liiklussõlm on planeeritud maa-aladele, kus paiknevad (omandatud maade puhul

paiknesid) majandatud metsad, rohumaad ja üksikud äri- ja elamumaad. Projekteeritava

liiklussõlmega seotud teed (nimekirjad põhiprojekti dokumentatsioonis) asuvad

transpordimaal ning külgnevad maatulundusmaade, ärimaade ja elamumaadega.

Ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on teedevõrgustik ja selle

osad projekteeritud maatulundusmaale. Liiklussõlme rajamisega muutub osaliselt

piirnevate maaüksuste maakasutus, sest liiklussõlme rajamiseks vajalik maa

(kinnistuosad) on võõrandatud ning muudetud transpordimaaks.

Muutused maakasutuses on vältimatud ning selle mõjusid hinnati üldistatult RB

maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori

asukoht. Kohila liiklussõlme ehitustööde ajal ja kasutusaegselt muutuvad ligipääsud

mitmete majapidamistele ja kinnistutele, mis aga seotakse olemasoleva teedevõrguga, et

tagada teedevõrgu sidusus.

Ehitustöödel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud

kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt.

Ehituse ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti

ja kohaliku omavalitsusega. Ehitusaegselt on maakasutuse muutuste mõju

lühiajaline ning eesmärgipärane, kuid kasutusaegselt pikaajaline ning kõigi Kohila

alevi lähipiirkonda rajatavate viaduktide ja rajatiste kumulatiivne mõju

maakasutusele, võib olla oluline.

Kõik olemasolevad torustikud kavandatava liiklussõlme alas likvideeritakse ning

rajatakse uued samaväärsed torustikud.

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus

läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,

24

põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega oluline

negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub.

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

Kohila liiklussõlme ala on juba täna mõjutatud igapäevaselt tihedast liiklusest ning

käimasolevatest Rail Baltica ehitustöödest. Samuti teostatakse ettevalmistustöid Kohila

liiklussõlmega seotud teedevõrgustiku ehitustöödeks.

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud

ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Kohalikele elanikele tekitavad

ehitustööd ebamugavust peamiselt kõrgeneva mürataseme, tihedama (raske)liikluse,

teede määrdumise ning liikluskorralduse muudatuste tõttu. Ehitusaegseid negatiivseid

mõjusid on võimalik osaliselt vältida või vähendada järgides käesolevas dokumendis

toodud soovitusi.

Ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Ehitustegevusega

seotud mõjud (eelkõige müra, teede määrdumine, liikluskorralduse muudatused) on

paratamatud, kuid ajutised. Ehitusega seotud müratase võib päevasel ajal hinnanguliselt

ulatuda 80-90 dB-ni.

Arvestades kogu Kohila liiklussõlme ala suurust, võetakse selle teedevõrgustiku

ümberehitamise jaoks kasutusele, täiendavate teemaadena, üsna suur hulk alasid.

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Kohila liiklussõlmele lähim Natura 2000 ala on Nabala-Tuhala loodusala

(KLO1000634), mis asub ehitusalast enam kui 1 km kaugusel. Seega ei avalda

liikussõlme ehitus negatiivset mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale.

3.5. Kaitstavad loodusobjektid

Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ei asu projektialal kaitstavaid alasid ega

kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti.

Lähimad registreeritud kaitsealuste liikide elupaigad piirnevad Kohila alevis Keila

jõega, mis jääb Kohila liiklussõlme alalt enam kui 100 kaugusele. Keila jõega seotud

elupaikades on leitud II kaitsekategooria liigid - suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-

13 Keskkonnaportaal, seisuga detsember 2025.

25

nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9114209), veelendlane (Myotis daubentonii)

(KLO9107130) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9107131).

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi

Kohila liiklussõlme ehitusalal on põhjavesi kaitsmata (Urge liiklussõlme alal) või

nõrgalt kaitstud (ülejäänud alal, joonis 7).

Ehitustööde lähialale jäävad mitmed registreeritud puurkaevud, kuid nende hooldusalad

projektialale ei ulatu14:

- Kinnistu 1701:002:0145 puurkaev nr PRK0020821 (hooldusala 50 m);

- Kinnistu 31701:002:0260 puurkaev nr PRK0010674 (hooldusala 10 m);

- Kinnistu 31701:002:0650 puurkaev nr PRK0072875 (hooldusala 10 m);

Lisaks on teada, et lähialale jääb ka teisigi, registreerimata, kuid igapäevases kasutuses

olevaid puurkaeve (nt Urgesauna kinnistul (31701:002:0380)), mida seiratakse (heljumi

ja naftasaaduste näitajate osas), lähtuvalt käimasolevate tööde iseloomule Rail Baltica

põhitrassi ehitustööde raames, kord kvartalis. Põhiprojektiga teostatud uuringute taustal

ei ole põhjust arvata, et tegevus võiks mõjutada lähialade põhjavee taseme muutusi

puurkaevudes.

Arvestades Kohila liiklussõlme teedevõrgustiku ehitustööde iseloomu, ei ole

täiendava veeseire kavandamine põhjendatud, kuid kaebuste korral tuleb veeproovid

võtta (analüüsitavateks näitajateks üldraud, heljum, hägusus, sulfaadid) ning nende

põhjal hinnata kaebuse põhjendatust ning (korduva) veeseire läbiviimise vajadust.

14 Keskkonnaprotaal, seisuga detsember 2025.

26

Joonis 7. Põhjavee kaitstus Urge liiklussõlme piirkonnas (Maa-ja Ruumiamet

Keskkonnaportaal, 2025).

Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida jäätmete ladustusplatside,

tehnika hoiuplatside ja tankimisalade rajamist looduslikule pinnasele. Kuna aga kogu

liiklussõlme ehitusala jääb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale, tuleb

tankimiseks ette näha alad, eelistatud kõvakattega pinnasel, kus on tagatud

absorbentmaterjal lekete ja reostuse kiireks piiramiseks ja likvideerimiseks.

Tankimist kanistritest tuleks vältida, kuid kui see on vajalik, tohib seda teha vaid

eelnimetatud aladel ja absorbentmatte kasutades.

Jäätmete kogumiseks tuleb ette näha, sõltuvalt jäätmete tüübist, sobilikud

konteinerid (nt lendleva prügi jaoks pealt kinnised konteinerid, ohtlike jäätmete jaoks

vastavalt märgistatud kinnised konteinerid).

Ehitustööde jooksul võib olla vajalik töömaa kuivana hoidmiseks juhtida töömaale

kogunevat sademe- ja põhjavett kraavi, veekogusse või pinnasesse. Tegevuse otsesesse

27

mõjualasse jääb maaparandussüsteemi eesvooluna Salutaguse kraav (VEE1096113),

mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Lisaks jääb ehitusala lähedusse ka

Keila jõgi (VEE1096100), kuid eeldatavalt ei ole jõgi ega selle veekaitsevöönd (10 m)

ehitustegevusest otseselt mõjutatud.

Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandus- ja

Toiduameti kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt. Veeseaduse § 188 järgi ei

ole veeluba vajalik ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber

maapinnalähedasest põhjaveekihist alla kuue kuu ja kõige rohkem 1000 kuupmeetrit

ööpäevas.

Töömaalt ärajuhitav vesi võib vajada enne suublasse juhtimist puhastamist ning

selleks tuleb ette näha piisavad veekaitsemeetmed (nt eelistada isevoolselt vee

ärajuhtimist, rajada veevoolu aeglustamiseks killustikvallid, rajada setteosakeste

kinnipüüdmiseks (kambrilised) settebasseinid, näha ette nõlvade erosiooni takistamiseks

sobilikud meetmed). Vee pumpamine otse veekogusse on keelatud. Seoses Rail

Baltica põhitrassi ehitustöödega teostatakse Salutaguse kraavis kord kvartalist veeseiret,

kus analüüsitavateks näitajateks on heljum ja naftasaadused.

Teede kuivendussüsteemide toimimiseks on oluline, et kuivenduskraavide kaudu ära

juhitav vesi liiguks ehitusalal ära võimalikult kiiresti, mistõttu on projektiga ette nähtud

piirkonna olemasoleva maaparandussüsteemi võrgustiku korrastamine, sh puhastamine

ning täiendavate kuivenduskraavide rajamine. Enamik sellega seotud töid on käesoleva

dokumendi koostamise hetkeks teostatud. Kraavide sügavamaks ja laiemaks kaevamine

ning kraavidest sette, loodusliku prahi ja taimestiku eemaldamise keskkonnamõju (nt

vee isepuhastusvõime tagamine) on piirkonniti erinev – Kohila liiklussõlme alal

maaparandusvõrgu korrastamisel võib mõju pidada väheseks ja lokaalseks, kui

kraavide kaudu ärajuhitav vesi on kontrollitud ja vajadusel eelnevalt puhastatud.

Truupide rajamise ja asendamise jaoks veeluba ega veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut vaja taotleda pole.

Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine.

Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee

seisundile.

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava

tegevuse mõju neile puudub.

28

3.8. Pinnavormid ja pinnas

Kohila liiklussõlme projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane

ning liiklussõlme kavandamisel on seda arvesse võetud. Põhiprojekti koostamisel on

arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Valdavalt on esinevad pinnased liivased,

läbilõikes muutliku kruusa sisaldusega. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei

mõjuta.

Objektil ülejäävat orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib

kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide

taha. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja

maapõueseaduses toodule.

Projekteerimisel on aluseks võetud ehitusgeoloogiliste uuringutega kogutud andmed,

arvestatud on projektiala geoloogilisi omadusi. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb

kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise

pinnasesse. Rakendades eelkirjeldatud meetmeid, ei ole ette näha olulise negatiivse

mõju avaldumist pinnavormidele ja pinnasele.

3.9. Metsad ja kõrghaljastus

Ehitustööde ettevalmistavas etapis on eemaldatud või eemaldatakse enamuses

projektialal kasvavatest puudest ja võsat. Raadamine on käesoleva aruande koostamise

ajaks suures osas juba tehtud, kuna see on vajalik ka teiste Rail Baltic põhitrassi

ehitustöödega seotud tegevuste jaoks. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt

looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mis jääksid ehitusala otsesesse mõjualasse

ega ka kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alasid, kuid raadamistööde maht piirkonnas,

seoses käimasolevate ehitustöödega, vähendab looduslike alade osakaalu kogu

projektialal märgatavalt.

Eeldatavalt üksikpuude raiet tiheasutusalal Kohila liiklussõlme ehitustööde raames

vajalik teostada pole. Kui see vajadus aga ilmneb (nt Härjaoja teel), tuleb taotleda Kohila

vallast üksikpuude raieluba.

Raie- ja raadamistööd, sh põõsastiku-võsa raie, tuleb teostada väljaspool raierahu,

milleks on kokkuleppeliselt määratud 15. aprill – 15. juuli. Raiejäätmed tuleks

võimalusel taaskasutada näiteks multšina (ajutiste) nõlvade erosiooni vähendamiseks

ning eemaldatavad kännud juurida ja kasutada neid varje- ja elupaikade loomisel Rail

Baltica põhitrassiäärsetel aladel.

29

Põhiprojekti dokumentatsiooni (OR1215) järgi jääb olemasolevate, kuid liiklussõlme

tõttu ümberehitatavate, gaasitrasside kaevikute lähedale puid, mida saab ja tuleb

säilitada, sh rakendada nende kaitseks sobilikke meetmeid. Nendeks on mh ala

piiramine, juurestiku kaitseks piisava maa-ala tagamine, tüvekaitse jms. Tööprojektis on

vaja olemasolevad puud märgistada ning sobilikke kaitsemeetmeid täpsustada.

Tööde lõppemisel piirkonnas, sh teistel RB põhitrassi ehitusega seotud objektidel, tuleks

hinnata võimalust taimestiku taastamiseks, sh kohalikest liikidest kõrghaljastuse

taasistutamist, et vähendada täiendavalt mürareostust ning rikastada tehismaastikel

paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele liigirühmadele.

3.10. Roheline võrgustik

Rapla maakonnaplaneeringu alusel jääb projektiala rohevõrgustikust enam kui 1 km

kaugusele. Kohila valla üldplaneeringuga on tehtud ettepanek rohevõrgustiku

laiendamiseks mh Kohila liiklussõlmega piirnevale alale Sõtka tee ja Keila jõe

vahelisele alale15 (vt joonis 8).

Rail Baltica põhitrassi raames on projekteeritud ulukiülepääsuna Kohila rohesild, kuid

olemasolevale ega planeeritavale rohevõrgustiku alale see ei jää. Kuigi üldplaneeringu

järgi on rohesilla jaoks ette nähtud strateegiline vajadus ka kaitsevööndi (500 m)

rakendamise jaoks, mis keelaks üldise põhimõtte alusel mh kaitsevööndis lageraie ning

teede rajamise, jääb Kohila liiklussõlmega seotud ala ka rohesilla kaitsevööndisse.

Seega, kuigi olemasolevat ja üldplaneeringuga laiendatud rohevõrgustiku alasid

mõjutab kavandatav tegevus väga väikses mahus ja väheoluliselt, on tegevusel

tõenäoliselt mõningane negatiivne mõju Kohila rohesilla toimivuse osas.

15 Kohila valla üldplaneeringu kaardirakendus (vaadatud 15.12.2025).

30

Joonis 8. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu kaardirakendusest.

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei ole projektialal ja selle

vahetusläheduses kultuurimälestisi ning Kohila valla üldplaneeringu kohaselt puuduvad

Kohila liiklussõlme alal ka miljööväärtuslikud alad. Samas on Kohila valla

üldplaneeringus märgitud Urge liiklussõlme läänepoolne osa arheotundlikuks alaks, kus

tuleks tegevuste kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga arheoloogilise

uuringu vajaduse väljaselgitamiseks ja arheoloogiliste väärtuste kaitseks. RB

maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud

tähelepanu vajavaid objekte Urge tee piirkonnas16.

Lähimad pärandkultuuriobjekt Kohila liiklussõlme vahetus mõjualas on Urgesauna

rehielamu (Urgesauna kinnistul

31701:002:0380) ning Urge koolimaja ase (Rauanurga kinnistul (31701:001:2272) (vt

joonis 9). Urgesauna kinnistu on eraomandis ning ehitustegevus mõjutab kinnistu

ligipääsuga seotud lahendust - mahasõit Urgesauna maaüksusele vasakul PK 7+75

asendatakse mahasõiduga PK 7+37. Nihutamine on vajalik, kuna mulde kinnistule

ulatumise piiramiseks on vajalik tugimüüri rajamine ja mürakaitseks rajatakse sellele ka

müratõke, mistõttu olemasolev mahasõit lõigatakse läbi.

16 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul.

31

Joonis 9. Pärandkultuuriobjektid Kohila liiklussõlme vahetus mõjualas (Maa-amet, 2025).

Urge koolimaja ase17 on tähistatud vaid kiviga ning seda, kas ehitustegevus seda otseselt

mõjutab või mitte, tuleb edasiste tööde käigus välja selgitada. Kui objekti ei õnnestu

säilitada, tuleb see dokumenteerida ja edastada dokumenteeritud info

pärandkultuuriregistri pidajale RMK-le.

Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada

Muinsuskaitseametit.

3.12. Väärtuslikud maastikud

Kohila üldplaneeringu alusel, ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal,

seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa on määratud Kohila valla üldplaneeringus Kohila

liiklussõlme vahetusläheduses Urge külas (vt joonis 8). Väärtuslikud

põllumajandusmaad pole planeeritud aladele, mis jäävad teemaa koosseisu.

3.14. Asustus

17https://eelis.ee/default.aspx?state=2;294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=73

8604990

32

Kohila vallas on registreeritud 7931 inimese18 elukoht ning liiklussõlmest mõjutatud alal

on rahvaarv suurim Kohila alevis. Rajatav teedevõrgustik jääb suures osas

hajaasustuspiirkonda, kuid osaliselt ka tiheasustusalale.

Teedevõrgu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu, kuid muudab seda

oluliselt. Tegevusest on mõjutatud ka tugimaantee T15 ja kõrvalmaanteede igapäevased

kasutajad, kes liiguvad läbi Kohila Rapla ja Kernu suunal.

Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning sellega seotud Kohila liiklussõlme

ehitustöödega suureneb ehitusaegne liikluskoormus piirkonnas märgatavalt, peamiselt

ehitustranspordi tõttu. Suureneb ka teede määrdumisega seotud poleemika.

Ehitusaegselt avaldab tegevus kindlasti ebamugavust kõigile piirkonnas liiklejatele,

kuid tegemist on ajutise häiringuga ning tegevus ei too kaasa selliseid mõjusid, mis

põhjustaksid negatiivseid muudatusi asustuses.

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra,

vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada eelkõige liiklussõlme ehitamisega seotud

müra, vibratsioon, teede määrdumine ja ajutine liikluskorraldus, välisõhu kvaliteet ja

joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus.

Erapuurkaevude ja sellega seotud muutusi põhjavee osas on kirjeldatud eelmistes

peatükkides.

Müra ja vibratsioon

Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat

müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56

lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

(edaspidi määrus nr 71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 1) on antud müra

normtasemed.

Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel

ajavahemikul 7.00–19.00.

18 Kohila valla veebileht (vaadatud 15.12.2025)

33

Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei

ületaks normidekohast taset.

Juhul, kui teetöödel kasutatakse mõnda olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks

normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata

vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete

seisukord enne ehitustoode algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,

kas tegevus on kahjustanud hoonet.

Tabel 1. Müra normtasemed.19

¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel;

19 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

34

² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;

³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust;

⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset;

⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–

19.00.

Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde

lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju

pidada oluliseks. Eraldi küsimus on, kas ja kuidas seda jooksvalt mõõdetakse ja tagada

suudetakse.

Müra kaasneb ka tee, st liiklussõlme, kasutamisega. Teeregistri andmete põhjal on

tugimaantee nr 15 keskmine ööpäevane liiklussagedus (km 24,045-27,431) 7253

sõidukit ööpäevas. Vaida-Urge tee ööpäevane liiklussagedus on 2024. aasta andmete

järgi lõigul km 25,237-26,971 2156 sõidukit. Muude teelõikude kohta info Teeregistris

puudub.

Prognoositav liiklussagedus T15 lõigule, aastal 2043, on 10 317 a/ööp, mis on umbes

30%-line kasv.

Kohila ala (projektide OR1215 JA OR1225) liiklusmüra hinnangu20 müra

modelleerimise tulemusena tuvastati maantee läheduses asuvad kinnistud, mille

territooriumil või müratundliku hoone teepoolsel küljel on müra piirväärtused ületatud

ning on tarvilik rakendada müra leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmena nähakse ette

müratõkkeekraanid, arvutamisel on lähtutud perspektiivsest liikluslahendusest ja

liiklussagedustest. Planeeritavad müratõkked on toodud tabelis 2.

Urgesauna ja Sõeru kinnistute kaitseks on planeeritud müratõkked LS1053 ja LS1054

(vt joonis 13). Urge tee äärde rajatakse müraseinad Rail Balticu viaduktist Mesilase teeni

tee paremal küljel (seal on täna küll ainult Sõeru kinnistul olev elamu, kuid on

kavandatud täiendavad elamud) ning Urge teest vasakule, Urgesauna kinnistu juurde.

Salutaguse liiklussõlme alale pole müratõkkeid kavandatud (vt joonis 12).

20 Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 kohila riste (OR1220). Liiklusmüra hinnang. Number:

RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1220-ZZ_0005_RP_NB-AK_MD_00001

35

Joonis 10. Elu- või ühiskondlikud hooned Salutaguse liiklussõlme piirkonnas, kuhu täiendavaid

müratõkkeid planeeritud pole.

Joonis 11. Müratõkete paiknemine Urge liiklussõlmes (Urge ja Härjaoja teedel).

36

Tabel 2. Müratõkete põhiprojektijärgsed asukohad lähtuvalt põhitrassi KMH-st21.

Ekraani

nr

Tee Asukoht

raudtee piketi

järgi

Pikkus (m);

kõrgus tee pinnast

(m)

Paiknemine

tee suhtes

LS1054 Urge tee 3+950 240; 2 vasak

LS1052 Urge tee 3+950 90; 2 sillal

LS1053 Urge tee 3+950 16; 2 parem

LS1056 Tallinn-Rapla-Türi 4+400 115; 2 sillal

LS1058 Tallinn-Rapla-Türi 4+400 258; 2 parem

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad

eeldatavalt projektiala piiridesse. Ehitustegevusega seotud müra on ajutine ja päevasel

ajal paratamatu. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni.

Joonis 12. Müratasemed22

Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest

avatud maastikul. Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele

piirnormile 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri

ja buldooseri puhul, joonis 11). Projektialal paikneb ka elamuid, nende puhul on määruse

nr 71 mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt Tabel 2).

21 2022. Rail Balticu raudteetrassi lõigu “Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi” ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine. (RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_MD_0000)

22 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend.

Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf

37

Täpsemad müraandmed on leitavad raudteeprojekti käigus läbi viidud mürauuringutest.

Käesoleva dokumendi raames ei ole tehtud täiendavat analüüsi, kas mürauuringu

andmed on asjakohased ka tänaste (piirkonna) arengute valguses ja ka korrektsed.

Põhiprojekti dokumentatsioonis on mõningate müratõkete mõõdud erinevad (nt Kohila

ala liiklusmüra hinnangu seletuskirja23 põhjal on müratõkke LS1056 pikkus 153 m ja

LS1058 pikkus 230 m ehk need erinevad tabelis 2 toodud mõõtude osas).

Välisõhu kvaliteet

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on paratamatu, kuid ajutine ja arvestades tööde iseloomu väheoluline, kui

kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning

nõuded varustusele“24. Välisõhu kvaliteet halveneb ka liikluskoormuse kasvades, kuid

eeldatavalt ei saa selle mõju pidada käsitletava objektiga seotult oluliseks.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ning teede puhastamist. Vajadusel tuleb teede

tolmutõrjel kasutada kloriide või muid alternatiivseid lahendusi. Projektiga

kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed

mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika

valikuga. Selleks on töövõtjal välja töötatud kvaliteedijuhtimiskava, mis mh kirjeldab

ka ehitusaegseid meetmeid välisõhu kvaliteedi kaitseks, sh tolmu ja pori vähendamiseks.

Visuaalsed mõjud

Teede ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated.

Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee koos kõigi Kohila piirkonda

rajatavate viaduktidega. Need visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee ja sellega

seotud rajatiste rajamise mõjusid on hinnatud RB põhiprojekti KMH raames.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

23 RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1215-ZZ_0004_RP_NB-AK_MD_00001 24 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6)

38

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud Kohila

liiklussõlme ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke

keskkonnamõjusid. Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõte nendest aspektidest ning

antud kokkuvõttev hinnang keskkonnamõju olulisusele.

Projektialal on tegemist peamiselt olemasolevate avalikus kasutuses olevate teedega.

Liiklussõlme rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest sõlme

rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse - tegevus enamuses tänaseks ellu

viidud. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse

olemasoleva teedevõrguga. Prognoositavalt kasvab tugimaante nr 15 kasutus

projektialal 2043. aastaks umbes 30% võrra. Liiklussõlme rajamine on vajalik, et

võimaldada ohutult liiklemine tugimaanteel nr 15, tagades rajatava Rail Baltica

põhitrassi nõuded (nt eritasandilised ristumised) ning säilitades ühenduse kõigi

mõjutatud teede ja asulate vahel.

Kohila liiklussõlme ehitusalal ettenähtud ehitustööd on piirkonna jaoks suuremahulised

ning nõuavad suures koguses karjääridest toodavat n-ö puhast materjali, mis hangitakse

kaevandusloa saanud karjääridest. Jäätmetest tekib ehitustööde käigus kõige enam

väljakaevest pärit ehituseks mittesobimatut pinnast, millele tuleks leida sobiv koht

töömaal või RB objektide rajamisel, kuid kui see pole võimalik, tuleks taaskasutada

materjali näiteks karjääride täiteks. Materjali optimaalsel kasutusel ning jäätmete

korrektse käitlemise korral ei ole põhjust eeldada seotud aspektidele olulist negatiivset

mõju.

Energiakasutuse ja valgustuslahendused (ehitus- ja kasutusaegselt) ei erine eeldatavalt

teistest samalaadsetest tee-ehitusprojektidest ning seega pole tegemist oluliste

negatiivsete mõjuaspektitega, kuid võivad siiski vajada tähelepanu ja võimalusel

optimeerimist, et negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale veelgi vähendada.

Projektiala mõjuala ulatub tõenäoliselt väga väikeses osas üldplaneeringuga ettenähtud

rohevõrgustiku alale, kuid mõju sellele pole oluline. Küll aga võib mõningat negatiivset

mõju avalduda teedevõrgu kasutusele võtmine Kohila rohesilla eesmärgipärasele

toimimisele.

Projektialal asuvatele tugimaante nr 15 äärsetele kinnistutele Urge külas oli varasemalt

ettenähtud perspektiivsete väärtuslike põllumajandusmaade funktsioon, kuid valla uue

39

üldplaneeringuga on neid alasid lähtuvalt teemaa piiridest täpsustatud. Seega võib öelda,

et oluline negatiivne mõju puudub.

Kaitstavaid loodusobjekte, sh kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid, millele

võiks tegevus avaldada olulist negatiivset mõju, liiklussõlme alale ei jää.

Piirkonnas leiavad ehitustööde tõttu aset ka raie- ja raadamistööd, sh võsaraie, mille

läbiviimine tuleb planeerida lindude pesitsusperioodivälisele aega. Lindude pesitsusrahu

tõttu on raietegevus keelatud perioodil 15.04-15.07. Liiklussõlme jaoks vajalik raiemaht

vähendab looduslike alade osakaalu kogu projektialal märgatavalt, kuid neid alasid ei

käsitleta tänase keskkonnamõju hindamise põhimõtete järgi väärtuslikena.

Kohila liiklussõlme alal maaparandusvõrgu korrastamisel võib mõju pidada väheseks ja

lokaalseks, kui kraavide kaudu ärajuhitav vesi on kontrollitud ja vajadusel eelnevalt

puhastatud.

Projektiala lähipiirkonnas pole kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke alasid, mida

tegevus võiks negatiivselt mõjutada. Küll aga jääb tegevuse otsesesse mõjualasse

pärandkultuuriobjekt Urgesauna rehielamu, mille olukorda ei tohi ehitustöödega

rikkuda. Lisaks võib tegevuse mõjualasse jääda ka Urge koolimaja ase (317:KOO:003),

mille säilitamise võimalus tuleb töövõtjal täiendavalt välja selgitada. Kui objekti

säilitamine on võimalik, tuleb tagada meetmed (nt nõuetekohane märgistamine), et

objekti vahetusläheduses tegevust ei toimuks.

Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt

juba olemasolevad mõjud, kuid liiklussõlme rajamine ja kasutusaegne mõju on kohalike

elanike jaoks kindlasti märgatav häiring. Kinnistute kaitseks on müra modelleerimise

tulemusel planeeritud müratõkked müratundlikele alade kaitseks, kus müra piirväärtused

olid ületatud. Ehitusperioodil on teatud häiringud vältimatud, kuid neid on võimalik

erinevate meetmetega leevendada.

Juhul, kui ehitustöödel kasutatakse mõnda olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast

taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb

fikseerida hoonete seisukord enne vastavate ehitustööde algust, et hiljem (võimalike

kaebuste korral) saaks tuvastada, kas tegevus on kahjustanud hoonet.

Kohila vallas toimuvate RB raudtee ja Kohila liiklussõlme ehitustöödega muutub sealne

maastik püsivalt ja oluliselt. Need muutused on vältimatud. Neid mõjusid hinnati

40

üldistavalt RB Rapla maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi

koridori asukoht.

Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise

vältimiseks. Lähialadel paiknevatele puurkaevudele ehitustegevus eeldatavalt mõju ei

avalda ning seega pole kaevude seire, tööde iseloomu arvestades, põhjendatud. Kui aga

ehitustegevuse käigus puurkaevus veetaseme või -kvaliteedi muutused esinevad, on

töövõtja kohustus leida sobiv lahendus negatiivse mõju leevendamiseks koostöös

kaevuomanikega.

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju.

Käesoleva töö eesmärk ei ole kogu Kohila liiklussõlme alale rajatud ja planeeritavate

viaduktide ja teede ning teiste seotud tegevuste (RB põhitrassi) mõjude hindamine, kuid

töö koostanud ekspert toob välja, et kõigi nende tegevuste tõttu avaldub piirkonnale, sh

sealsele looduskeskkonnale, väga tugev ehitusaegne surve. Tegevus võib olla

põhjendatud liiklusturvalisuse tagamiseks, kuid mitte otstarbekas looduskasutuse

vaates. Sh hinnates mõjusid üksikute objektide kaupa nii väiksel maa-alal, kus küll

väärtuslikke (looduskaitselisi)objekte on vähe, kuid kus töid viiakse läbi samaaegselt, ei

anna ülevaadet tegelikust keskkonnamõjust, mis kumulatiivselt nende tegevustega

keskkonnale avaldub.

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Käesoleva dokumendi koostamise hetkeks on piirkonnas alustatud, 2024. aasta kevadel,

suuremahuliste ehitustöödega seoses Rail Baltica põhitrassi ja selle viaduktide, rajatiste

jm seotud tegevustega. Tegevusega kaasnenud probleemide (nt teede määrdumine,

kiiruseületused alevis, ajutise liikluskorralduse arusaadavus) ja kõrge avaliku huvi tõttu

saab öelda, et kõigi objektide ehitustegevuse koosmõju piirkonnas on ja saab olema ka

edaspidi suur ja oluline. Kuigi objektide jaotamine, mh mõjuhinnangute koostamise

raames, on suurte objektide puhul otstarbekas, et tagada kõikide asjakohaste aspektide

piisav käsitlus, näitab tekkinud olukord, et koosmõjude hindamine pole olnud piisav

ning kaasnenud mõjusid, veel enam piisavaid leevendusmeetmeid, pole varasemalt

osatud prognoosida ja ette näha.

Arvestades töödeks ettenähtud ajagraafikut ning juba praegu tehtud tööde (sh

ettevalmistavate tööde) mahtu, ei ole käesoleva dokumendi koostaja hinnangul enam

otstarbekas koosmõju hindamiseks läbi viia keskkonnamõju hindamist koos kõigi teiste

41

aspektidega, mis enamikes dokumentides korduvad ja on liialt üldsõnalised. Lisaks on

negatiivse mõju aspektide üks leevendusmeetmeid alati ka tegevuse võimalikult

lühiajaline teostamine.

Küll aga on eelhinnangu koostaja hinnangul põhjendatud põhjalikum käsitlus, sh

võimalike leevendusmeetmete leidmine ja selgem sõnastamine, kogu piirkonda

mõjutavate ehitustegevuste koosmõju aspektide osas, mis puudutavad eelkõige inimeste

heaolu, turvalisust, aga arvestavad ka tegevustega kaasnevaid majanduslikke aspekte.

Näiteks:

- piisav ja õigeaegne kommunikatsioon;

- liikluskorralduse muudatuste planeerimine:

o ligipääsu tagamine erakinnistutele,

o muudatuste õigeaegne kajastamine navigeerimissüsteemides

(nutitelefonirakendustes Google Maps, Waze);

o arusaadav, piisav ja regulaarselt puhastatav märgistus ajutise

liikluskorralduse puhul,

o jalakäijate ja kergliikurite ohutus ja n-ö liiklemisloogika.

- tööde teostamise periood:

o Suure liikluskoormuse kasvuga seotud tegevuse planeerimine valgesse

aega (olenevalt aastaaegadest) ja/või väljapoole tipptunde;

o Müratekitavate tööde teadlik piiramine elamualade vahetusläheduses

nädalavahetusel ja riigipühadel ning tööpäeviti vahemikus 20.00-7.00;

- teedehooldusega (määrdumine, lumetõrje, teeaukude parandus):

o veoteede kaardistus ning kõigi vastutavate töövõtjate koostöö teehoolde

tagamisel (sh karjäärihaldajate kaasamine);

o teede määrdumise vältimisega seotud võimalike lahenduste (ja nendega

kaasnevate keskkonnamõjude) kaardistamine ning regulaarse ülevaate

andmine, kas ja mida tehakse ning milliseid lahendusi planeeritakse

kasutusele võtta, sh veoteede avalikustamine;

o kiiruspiirangud ja kiirust piiravad elemendid (kiiruskaamerad, n-ö lamav

politseinik jm);

o kaebuste käsitlus ja nendele reageerimine;

Muude keskkonnakaitseliste aspektide osas rakendab piirkonnas töid läbiviiv

peatöövõtja Rail Baltica raudtee RB põhiprojekti KMH aruande raames väljatöötatud

keskkonnameetmeid, mis on asjakohased rakendamiseks kogu Kohila liiklussõlme alal.

4.2. Ehitusaegsed ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed

42

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb Kohila liiklussõlme ehitamisel rakendada

järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid:

1. Selgitada välja pärandkultuuriobjekti Urge koolimaja ase täpne asukoht ning

hinnata tegevuse mõju objektile. Võimalusel objekt säilitada ja vastavalt

märgistada, kuid kui see siiski pole võimalik, tuleb olukord dokumenteerida ja

edastada info pärandkultuuri registripidajale RMK-le.

2. Pärandkultuuriobjekti Urgesauna rehielamu olukorda ei tohi ehitustegevusega

halvendada.

3. Kui ehitusalal peaks olema tarvis teha veel täiendavaid raietöid, tuleks need

teostada Keskkonnaameti poolt määratud, RB põhitrassiga seotud objektidele,

linnurahu perioodist. See tähendab, et raietööd tuleb ajastada väljapool lindude

pesitsusaega, mis on kokkuleppeliselt 15. aprillist kuni 15. juulini.

3. Üksikpuude raieks tiheasutusalal tuleb taotleda Kohila vallavalitsusest vastav

luba.

4. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning leida

ehitusobjektide valgustuse ülesseadmisel optimaalsemad lahendused (asukoha,

paigutuse, valgusvihu suuna jm suhtes), vajadusel koos kinnistuomanikega.

4. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt

rakendada müra leevendamismeetmeid, mh pidada kinni müra piirväärtustest ja

seadusega ettenähtud lubatud tööde teostamise kellaaegadest, planeerida

mürarikkad tööd lühemasse perioodi ning tööpäevasele ajale, vajadusel

lähielanikke tegevustest teavitada.

5. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral on soovituslik fikseerida lähimate

eluhoonete olukord (nt fotodega) koostöös kinnistuomanikega, et vältida

olukordi, kus hoone saab tegevuse käigus kahjustada, kuid puudub võrdlus

eelnenud olukorraga.

6. Tagada kõigi inimeste ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada

võimalikult varakult (nt liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte

jms).

7. Kuna kogu liiklussõlme ehitusala jääb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega

alale, tuleb tankimiseks ette näha alad, eelistatud kõvakattega pinnasel, kus on

tagatud absorbentmaterjal lekete ja reostuse kiireks piiramiseks ja

likvideerimiseks. Tankimist kanistritest tuleks vältida, kuid kui see on vajalik,

tohib seda teha vaid eelnimetatud aladel ja absorbentmatte kasutades.

8. Töömaalt ärajuhitav vesi võib vajada enne suublasse juhtimist puhastamist ning

selleks tuleb ette näha piisavad veekaitsemeetmed (nt eelistada isevoolselt vee

ärajuhtimist, rajada veevoolu aeglustamiseks killustikvallid, rajada setteosakeste

kinnipüüdmiseks (kambrilised) settebasseinid, näha ette nõlvade erosiooni

43

takistamiseks sobilikud meetmed). Vee pumpamine otse veekogusse on

keelatud.

9. Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandus- ja

Toiduameti kooskõlastus.

7. Ehitustegevuse läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel

tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht

või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised

ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata

teavitada Muinsuskaitseametit.

8. Kui ehitusalale jääb puid, mida on võimalik säilitada, tuleb seda teha ning

rakendada nende kaitseks sobilikke meetmeid. Nendeks on mh ala piiramine,

juurestiku kaitseks piisava maa-ala tagamine, tüvekaitse jms.

9. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ning teede puhastamist. Vajadusel

tuleb teede tolmutõrjel kasutada kloriide või muid alternatiivseid lahendusi.

10. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega.

Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega

määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee

reostumise oht.

12. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad

müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi

ületada normidekohast taset.

15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas

jms). Kõlblikku kasvumulda tuleks kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel

ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada

rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitlusettevõttele, kellel on tegevuseks vastva luba. Jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

17. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu

vähendamiseks.

18. Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada uusimat

tehnikat ning vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Samuti tuleks

vähendada täiendavat valgustust vajavate objektide hulka ning vajadusel

planeerida ehitusaegne valgustus optimaalselt, kasutada mh LED-valgusteid.

19. Ehitusaegselt võib aga olla vajalik, vastavalt planeeritud tööde mahule ja

piirkonnale, täiendava valgustuse planeerimine teede ületamiseks mõeldud

44

(ajutistesse) kohtadesse eelkõige sügis-talviseks perioodiks. Seda näiteks juhul

kui avalike teede kaudu veetav materjalide maht on suur või kui

ümberkorraldused liikluses tingivad jalakäijate ja kergliikurite tee ületamise

ajutite ülepääsude kaudu.

20. Kohila vallas toimuvate suuremahuliste tööde tõttu tuleks kogu piirkonda

käsitleda terviklikult ja seeläbi hinnata kogu piirkonna ehitustegevuste

koosmõjust tekkivate probleemide võimalikke ja mõistlikke leevendusmeetmeid

koostöös kõigi vastutavate osapoolte ja kasusaajatega. Eelkõige puudutab see

aspekte, mis on seotud inimeste heaolu ja (liiklus)turvalisusega. See ennetaks ka

võimalikke avariiohtlikke olukordi.

21. Asjakohane on rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi

KMH käigus piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud

ning mida rakendatakse põhitrassi ehitustöödel läbi ehitusobjekti

keskkonnakorralduskava.

45

5. Kokkuvõte ja järeldused

Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:

1. Käsitletav Kohila liiklussõlme ala jääb Rapla maakonda Kohila valda Urge,

Salutaguse ja Loone külade ning Kohila alevi piiridesse ning selle

ümberprojekteerimise eesmärk on olnud Rapla maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", Rapla maakonnaplaneering

2030+ ning Kohila valla üldplaneeringu täpsustamine Kohila liiklussõlme

asukohas.

2. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud

ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse.

3. Ehitusaegselt on maakasutuse muutuste mõju lühiajaline ning eesmärgipärane,

kuid kasutusaegselt pikaajaline ning kõigi Kohila alevi lähipiirkonda rajatavate

viaduktide ja rajatiste kumulatiivne mõju maakasutusele, võib olla oluline.

4. Teedevõrgu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu, kuid muudab seda

oluliselt. Tegevusest on mõjutatud ka tugimaantee T15 ja kõrvalmaanteede

igapäevased kasutajad, kes liiguvad läbi Kohila Rapla ja Kernu suunal.

5. Teede ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated.

Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee koos kõigi Kohila

piirkonda rajatavate viaduktidega. Need visuaalsed muutused on vältimatud.

6. Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning sellega seotud Kohila liiklussõlme

ehitustöödega suureneb ehitusaegne liikluskoormus piirkonnas märgatavalt,

peamiselt ehitustranspordi tõttu, ning ehitusaegselt avaldab tegevus kindlasti

ebamugavust kõigile piirkonnas liiklejatele. Tegemist on aga ajutise häiringuga

ning ei too eeldatavalt kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid negatiivseid

muudatusi asustuses.

7. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt looduskaitseliselt väärtuslikke

metsaalasid, mis jääksid ehitusala otsesesse mõjualasse ega ka kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) alasid, kuid raadamistööde maht piirkonnas, seoses

käimasolevate ehitustöödega, vähendab looduslike alade osakaalu kogu

projektialal märgatavalt.

8. Kohila liiklussõlm ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku alasid, kuid mõjutab

tõenäoliselt kasutusaegselt, mõningal määral, negatiivselt Kohila rohesilla

eesmärgipärast toimimist.

9. Ehitustegevuse ajal tuleb vältida loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.

See tähendab, et raietöödel, aga soovituslikult ka teiste mürarikaste tööde

teostamisel, tuleb järgida lindude pesitsusrahu ajalist piirangut ehk vältida

mürarikkaid ehitustöid, sh võsaraiet, 15. aprillist 15. juulini.

46

10. Põhiprojektiga teostatud uuringute taustal ei ole põhjust arvata, et tegevus

võiks põhjustada lähialadele jäävate puurkaevude põhjaveetaseme või –

kvaliteedi muutusi, mistõttu Kohila liiklussõlme ehitustööde ajal pole täiendava

veeseire kavandamine põhjendatud.

11. Ehitustegevuse mõjualale jääb kaks pärandkultuuriobjekti, mille

kahjustamise vältimiseks tuleb vajadusel rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

12. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole maardlaid, väärtuslikke

maastikke, kultuurimälestisi ja miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav

tegevus võiks mõjutada.

13. Ehitustegevusega seotud müra on ajutine ja päevasel ajal paratamatu.

Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni.

Kasutusajaks on planeeritud piirkonda müratõkkeseinad.

14. Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb

rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid.

15. Kogu Kohila liiklussõlm kõigi planeeritud viaduktide, teede ja raudteega

avaldab piirkonnale, sh sealsele looduskeskkonnale, tugevat ehitusaegset survet,

mis võib olla oluline autoliikluse turvalisuse tagamisel, kuid mitte otstarbekas

looduskasutuse vaates.

16. Tööde lõppemisel piirkonnas, sh teistel RB põhitrassi ehitusega seotud

objektidel, tuleks hinnata võimalust taimestiku taastamiseks, sh kohalikest

liikidest kõrghaljastuse taasistutamist, et vähendada täiendavalt mürareostust

ning rikastada tehismaastikel paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele

liigirühmadele.

Kokkuvõtteks

Kui Kohila liiklussõlme elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid, sh

käesolevas töö esitatud meetmeid ja soovitusi inimeste heaolu tagamiseks, ning

Töövõtja enda ehitusobjekti keskkonnakava raames välja töötatud meetmeid, on

võimalik tegevusega kaasnevat mõju vähendada määral, mille põhjal võib eeldada, et

kaasnev negatiivne mõju avaldub peamiselt ehitusetapil.

Kuigi RB ehitusega otseselt ja kaudselt seotud ehitustegevus toimub üheaegselt ja

intensiivselt üsna väiksel maa-alal ning on väga ressursimahukas, sh põhjustab

ehitusaegselt tõenäoliselt sagedasi häiringuid (nt pori, tolmu jm osas), on tegevus

lühiajaline.

Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et vajadust algatada KMH

menetlust pole. Oluline mõju avaldub ehitusperioodil eelkõige kumulatiivselt kõigi

teiste piirkonnas tehtavate ehitustöödega, kuid kuna need tegevused on juba käimas ning

47

vastavalt tööde edenemisele on osad tegevused juba ka lõppenud või lähikuudel

lõppemas, pole tegevuste kumulatiivne mõju hindamine, KMH-ga ettenähtud mahus,

praeguses etapis enam otstarbekas. Küll aga oleks vajalik mõningate aspektide osas

selgem osapooltevaheliste kohustuste jaotamine ning kindlate tegevuste-

leevendusmeetmete ettenägemine.

Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamisel.

Enne KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava

otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt.

Kliimaministeerium – [email protected]

Kohila Vallavalitsus – [email protected]

Transpordiamet – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Muinsuskaitseamet – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Terviseamet – [email protected]

Nimekirja alusel 04.02.2026 nr 16-12/26-02053-001

Kohila liiklussõlme keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu Kohila liiklussõlme rajatiste ehitamiseks ehitusloa taotlus nr 2511271/27260 ja ehitusloa taotlus nr 2511271/27593.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 19.02.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

TTJA on edastanud ehitisregistris menetluse Teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Ehituslubade taotlustega ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumentide numbreid 2511271/27260 ja 2511271/27593.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1.Kohila liiklussõlme KMH eelhinnang 2.Kohila liiklussõlme KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3.Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]

EELNÕU

Saaja: [email protected]

Koopia: [email protected], [email protected]

Lisa: Kohila liiklussõlme KMH eelhinnang

OTSUSE EELNÕU

Kohila liiklussõlme ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja OÜ Reaalprojekt (registrikood 10765904, aadress Viljandi maakond, Viljandi linn,

Tallinna tn 45, 71008, e-post [email protected]) esitas 19.12.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu kaks

ehitusloa taotlust Rapla maakonnas Kohila vallas Urge ja Salutaguse külades ning Kohila alevis

Kohila liiklussõlme rajatiste ehitamiseks.

Ehitusloa taotlus nr 2511271/27260 esitati järgmiste P24007 Kohila liiklussõlme Urge

(OR1215) osa rajatiste ehitamiseks:

1) T15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 25,8-26,35 (OR1220) Urge liiklussõlm TRAM (EHR kood

221498817);

2) Uus riigitee Urge tee OR1215 TRAM (EHR kood 221500814);

3) Kohalikud teed OR121513 ja OR121521 KOV (EHR kood 221500815);

4) Kohalik tee Mesika tee (OR121509) KOV (EHR kood 221500816);

5) Uus kohalik tee OR121504b KOV (EHR kood 221500817);

6) Uus kohalik tee OR121505 KOV (EHR kood 221500818);

7) Uus kohalik tee OR121506 ja Tööstuse tänav (OR121510) KOV (EHR kood 221500909);

8) Sõtka tänav OR121522 ja JJT OR121520 KOV (EHR kood 221500910);

9) Kohalik tee 3170376 Saarenurga tee (OR121514) KOV (EHR kood 221500911).

Ehitusloa taotlus nr 2511271/27593 esitati järgmiste Kohila liiklussõlme - Salutaguse

(OR1225) rajatiste ehitamiseks:

1) KOV teed (EHR kood 221499262);

2) 15 Tallinna-Rapla-Türi km 27,3-27,8 (OR1220): TRAM teed (EHR kood 221499358);

3) Salutaguse: 4109610031170 Kohila-Keskuse1 MPS kraavid (EHR kood 221499360);

4) Salutaguse: 4109610031170 Salu1 MPS kraavid (EHR kood 221499361);

5) Salutaguse (OU1057): Välisvalgustus (EHR kood 221499364);

6) hooldus- ja juurdepääsutee (OR122501) (EHR kood 221499440).

Kohila liiklussõlm jääb Rapla maakonda Kohila valda Urge küla, Salutaguse küla ja Kohila

alevi piiridesse. Rajatiste asukohad ja ruumikujud on kinnistute täpsusega toodud

ehitisregistris. Ehitusprojekti koostamine on seotud Rail Baltica põhitrassi ja selle rajatiste

kavandamisega piirkonda. Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada sujuv ja turvaline ligipääs

Kohila alevile ja teistele seotud asulatele, sealhulgas olemasolevatele kinnistutele ning tagada

vajalikud liikumisteed.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

EELNÕU

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehituslubade menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 16 punktidest 1

ja 2.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muule tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 16 punktide 1 ja 2 alusel tuleb KMH

vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude juhtude korral: 1) muu määruses nr 224

nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju; 2) määruses nr 224 nimetatud

tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või

ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule.

Ehitusloa taotlustega esitati Verston Eesti OÜ koostatud „Kohila liiklussõlme KMH

eelhinnang“. Taotlus ja eelhinnang käsitleb rajatistest lisaks teedele ka maaparandussüsteemide

kraavide, valgustuse ja objekti ligipääsuks vajalike teede rajamist, mis ei ole otseselt KMH

eelhinnangu kohustusega tegevused, kuid on projekti mõjude hindamiseks eelhinnangus

käsitletud. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab

ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lõike 3 alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt

sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lõike 4

alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa

andmine mitme riigiasutuse pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA

otsustaja KeHJS tähenduses.

Projekt sisaldab olemasolevate riigiteede osalist ehitamist uude asukohta, tee katendite ning

muldkehade ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused,

kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid, jmt), et

tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Projektiga nähakse ette olemasoleva maantee nr 15

Tallinn-Rapla-Türi ja kahe riigi kõrvalmaantee (tee nr 11202 Vaida-Urge ja tee nr 11220 Kernu-

Kohila) ning kahe kohaliku tee (tee nr 3170011 Urge tee ja tee nr 3170013 Salutaguse tee)

ristumiste viimine eri tasapinda. Lahendusega hakkab uus Kohila, Tallinna-poolne, sissepääs

olema läbi eritasandilise liiklussõlme mööda Urge teed. Kernu-Kohila maantee otsast nähakse

ette säilitada parempöörde võimalus Rapla poole. Urge tee muudetakse pärast liiklussõlme

valmimist riigiteeks seoses tee funktsiooni muutumisega.

Urge liiklussõlm on kavandatud peamiseks Kohila alevi juurdepääsuks, mille kaudu saab

ühenduse ka kõrvalmaantee nr 11202 Vaida-Urge. Kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-Kohila

ühendamiseks liiklussõlme tuleb rekonstrueerida Urge külas Urge tee ja Kohila alevikus

EELNÕU

Härjaoja tee, kokku 1,5 km pikkusel lõigul. Nende kahe tee ristumisele kavandatud

ringristmikult saab ühenduse ka Rail Baltica Kohila jaam ja Tööstuse tänav Kohila alevis. Urge

liiklussõlme koosseisus on projekteeritud lõik Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee nr 15 koos nelja

rambiga. Ristmiku asemele on ette nähtud eritasandiline liiklussõlm. Urge liiklussõlme

idapoolse ringristmiku projekteerimisel on arvestatud erakinnistutele ligipääsude tagamisega ja

muude asjakohaste erisustega.

Salutaguse liiklussõlm puudutab tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Salutaguse tee (OR1215) ning

kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-Kohila ristmikut. Selle asemele on kavandatud eritasandiline

riste Salutaguse teega ja parempöördega pealesõit maanteelt nr 11220. Projektiga jääb alles

olemasolev liikluslahendus. Teekatte ehitus lõpeb enne ristmikku selle parempöörde

servaraadiuse alguses. Ristmiku piirkonnas on kehtestatud kiiruspiirang 70 km/h, mis säilib ka

pärast antud etapi väljaehitamist. Kavandatava Salutaguse riste ehitamisel ristmikud ja

mahasõidud likvideeritakse ning kiiruspiirang hakkab olema 90 km/h. Koos Salutaguse

maanteeviaduktiga rajatakse parempööre maanteelt nr 11220 Rapla suunas. Projekteeritav tee

Salutaguse tee nr 3170013 algab riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,3 asuvalt ristumiselt

ning lõpeb ristmikuga Kuldranna teel nr 3170183. Ehitustegevuse jaoks T15 maantee suletakse

ajutiselt, kuid liikluse jätkumine tagatakse ajutise tee kaudu.

Kohila liiklussõlme KMH eelhinnangu kohaselt koosneb liiklussõlm kolmest mõttelises osast,

mille võib jaotada Urge liiklussõlmeks, tugimaantee nr 15 Kohila risteks ning Salutaguse

liiklussõlmeks, mille paiknemist on kujutatud eelhinnangu joonisel 2. Viaduktide rajamise

keskkonnaaspektid ei kuulu esitatud eelhinnangu käsitlusse, kuna neile on varasemalt

mõjuhinnangud juba antud. Eelhinnangus antud hinnangute põhjal on ehitusaegselt

maakasutuse muutuste mõju lühiajaline ja eesmärgipärane, kuid kasutusaegselt pikaajaline ning

kõigi Kohila alevi lähipiirkonda rajatavate viaduktide ja rajatiste kumulatiivne mõju võib olla

maakasutusele oluline. Kavandatava Rail Balticu raudtee ehitamise ja sellega seotud Kohila

liiklussõlme ehitustöödega suureneb piirkonnas ehitustranspordi tõttu märgatavalt ehitusaegne

liikluskoormus. Ehitusaegselt avaldab tegevus ebamugavust kõigile piirkonnas liiklejatele, kuid

tegemist on ajutise häiringuga. Teedevõrgu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu,

kuid muudab seda oluliselt. Tegevusest on mõjutatud ka Tallinna - Rapla - Türi tugimaantee nr

T15 ja kõrvalmaanteede igapäevased kasutajad, kes liiguvad läbi Kohila Rapla ja Kernu suunas.

Teede ümberehitamise tulemusena piirkonna maastikupilt ja vaated muutuvad. Olulisemat

visuaalset mõju avaldab kavandatav Rail Baltica raudtee koos kõigi Kohila piirkonda rajatavate

viaduktidega.

Kogu Kohila liiklussõlm kõigi planeeritud viaduktide, teede ja raudteega avaldab piirkonnale,

sealhulgas sealsele looduskeskkonnale tugevat ehitusaegset survet. Kohila liiklussõlme alale ei

jää kaitstavaid loodusobjekte, sealhulgas kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, millele

võiks tegevusega negatiivset mõju avalduda. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt

looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mis jääksid ehitusala otsesesse mõjualasse ega ka

kõrgendatud avaliku huviga alasid. Käimasolevate ehitustööde raadamise maht antud

piirkonnas vähendab kogu projektialal looduslike alade osakaalu märgatavalt.

Rail Baltica põhitrassi raames on projekteeritud ulukite ülepääsuna Kohila rohesild, kuid

olemasolevale ega planeeritavale rohevõrgustiku alale see ei jää. Kuigi üldplaneeringu järgi on

rohesilla jaoks ette nähtud strateegiline vajadus ka kaitsevööndi (500 m) rakendamise jaoks,

mis keelaks üldise põhimõtte alusel kaitsevööndis lageraie ning teede rajamise, jääb Kohila

liiklussõlmega seotud ala ka rohesilla kaitsevööndisse. Seega, kuigi olemasolevat ja

üldplaneeringuga laiendatud rohevõrgustiku alasid mõjutab kavandatav tegevus väga väikses

EELNÕU

mahus ja väheoluliselt, on tegevusel (kasutusajal) tõenäoliselt mõningane negatiivne mõju

Kohila rohesilla toimivuse osas.

Projektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi

ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujunduse tööde kohta. Võimalusel

taaskasutatakse objektil tekkinud materjale (näiteks väljakaevatav pinnas) sama objekti piires

(näiteks täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või tasandades teemaa-alal korrastatavaid

alasid, madalamaid alasid tee mulde kõrval või külgkraavide taga). Projekti elluviimisel tekib

erinevat tüüpi ehitusjäätmeid, kuid mahult suurimaks ehitustegevuse jäägiks on väljakaevatav

pinnas, mis ei sobi haljastus- või ehitustöödeks või mis ei leia ehitusobjekti suure mahu tõttu

kasutust. Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, tuleks

eelistada materjali kasutamist mõnel teisel ehitusobjektil või tagada materjali kasutamine

karjääride täitmiseks.

Ehitustegevusega seotud müra on ajutine ja päevasel ajal paratamatu. Ehitusega seotud

müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80 - 90 dBA-ni. Kinnistute kaitseks on müra

modelleerimise tulemusena planeeritud müratõkked. Selleks, et vähendada täiendavalt

mürareostust ning rikastada tehismaastikel paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele

liigirühmadele on Kohila liiklussõlme KMH eelhinnangus antud soovitus piirkonnas

(sealhulgas teistel Rail Baltica põhitrassi ehitusega seotud objektidel) tööde lõppemisel

taimestik ja kõrghaljastus kohalike liikidega taastada.

Lähialale jääb registreerimata, kuid igapäevases kasutuses olevaid puurkaeve (näiteks

Urgesauna kinnistul, katastritunnus: 31701:002:0380), mida Rail Baltica põhitrassi ehitustööde

raames lähtuvalt käimasolevate tööde iseloomule seiratakse kord kvartalis (heljum,

naftasaadused). Seoses Rail Baltica põhitrassi ehitustöödega teostatakse kord kvartalis veeseiret

ka Salutaguse kraavis (heljum, naftasaadused). Eelhinnangus on järeldatud, et põhiprojekti

käigus teostatud uuringute põhjal ning arvestades Kohila liiklussõlme teedevõrgustiku

ehitustööde iseloomu ei ole põhjust arvata, et kavandatud tegevus võiks põhjustada lähialadele

jäävate puurkaevude põhjaveetaseme ja -kvaliteedi muutusi, mistõttu ei ole Kohila liiklussõlme

ehitustööde ajale täiendavat veeseiret kavandatud. Eelhinnangus on toodud ka, et kaebuste

korral tuleb veeproovid võtta (üldraud, heljum, hägusus ja sulfaadid) ning nende põhjal hinnata

kaebuste põhjendatust ning (korduva) veeseire läbiviimise vajadust. Projektialal on põhjavesi

kaitsmata (osaliselt nõrgalt kaitstud), mistõttu tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks rakendada

ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid.

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole maardlaid, väärtuslikke maastikke,

kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada.

Ehitustegevuse mõjualale jääb kaks pärandkultuuriobjekti, mille kahjustamise vältimiseks tuleb

vajadusel rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

Kokkuvõtvalt kui Kohila liiklussõlme elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ja

Kohila liiklussõlme KMH eelhinnangus (peatükis 4.2) toodud meetmeid ja soovitusi inimeste

heaolu tagamiseks ning Töövõtja ehitusobjekti keskkonnakava raames välja töötatud meetmeid,

siis on tegevusega kaasnevat mõju võimalik vähendada selliselt, et negatiivne mõju avaldub

peamiselt ehitusetapil. Kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud on enamjaolt

seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Oluline mõju avaldub ehitusperioodil

eelkõige kumulatiivselt kõigi teiste piirkonnas tehtavate ehitustöödega. Need tegevused on juba

käimas ja vastavalt tööde edenemisele on tegevused osaliselt ka juba lõppenud või lähiajal

lõppemas. Kuigi ehitustegevus toimub Rail Balticu ehitusega samaaegselt ja intensiivselt üsna

EELNÕU

väiksel maa-alal, on väga ressursimahukas ja põhjustab ehitusaegselt tõenäoliselt sagedasi

häiringuid (näiteks pori, tolm, jms), on ehitustegevus lühiajaline. Eelpooltoodud põhjusest

tulenevalt eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub.

KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,

esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu.

Täiendavate keskkonnaalaste uuringute läbiviimise vajadus puudub. TTJA tugineb KMH

algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste

seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Selgitada välja pärandkultuuriobjekti Urge koolimaja ase täpne asukoht ning hinnata

tegevuse mõju objektile. Võimalusel objekt säilitada ja vastavalt märgistada. Kui see ei

ole võimalik, tuleb olukord dokumenteerida ja edastada info pärandkultuuri

registripidajale Riigimetsa Majandamise Keskusele.

2. Ehitustegevusega ei tohi pärandkultuuriobjekti Urgesauna rehielamu olukorda

halvendada.

3. Raietööde teostamine lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 15. aprillist kuni 15.

juulini ei ole lubatud.

4. Tiheasustusalal tuleb üksikpuude raieks taotleda Kohila Vallavalitsusest raieluba.

5. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning ehitusobjektide

valgustuse paigaldamisel leida (vajadusel koos kinnistuomanikega) optimaalsed

lahendused (asukoha, paigutuse, valgusvihu suuna jm suhtes).

6. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt rakendada

müra leevendamismeetmeid, sealhulgas pidada kinni keskkonnaministri määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra piirväärtustest ja lubatud tööde

teostamise kellaaegadest. Planeerida mürarikkad tööd tööpäevale ja lühemasse

ajaperioodi ning vajadusel teavitada mürarikastest töödest ümbruskonna elanikke.

7. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral fikseerida enne tegevuse alustamist lähimate

eluhoonete olukord (näiteks fotodega) koostöös kinnistuomanikega, et vältida olukordi,

kus hoone saab tegevuse käigus kahjustada, kuid puudub võrdlus eelneva olukorraga.

8. Tagada kõigile inimestele ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada võimalikult

varakult (näiteks liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte, vms).

9. Kogu liiklussõlme ehitusala jääb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale,

mistõttu tuleb tankimiseks ette näha alad (eelistatud kõvakattega pinnasel), kus on

EELNÕU

olemas absorbentmaterjalid lekete ja reostuse kiireks piiramiseks ja likvideerimiseks.

Tankimist kanistritest tuleb vältida, kuid kui see on vajalik, siis tohib kanistritest tankida

vaid tankimiseks ettenähtud aladel ja absorbentmatte kasutades.

10. Töömaalt ärajuhitav vesi võib vajada enne suublasse juhtimist puhastamist ning selleks

tuleb ette näha piisavad veekaitsemeetmed (näiteks eelistada vee isevoolset

ärajuhtimist, rajada veevoolu aeglustamiseks killustikvallid, rajada setteosakeste

kinnipüüdmiseks (kambrilised) settebasseinid, näha ette nõlvade erosiooni

takistamiseks sobilikud meetmed, jms). Vee pumpamine otse veekogusse on keelatud.

11. Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vaja Maa- ja Ruumiameti

kooskõlastust.

12. Ehitustegevuse läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse on mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ja viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

13. Kui ehitusalale jääb puid, mida on võimalik säilitada, tuleb seda teha ja rakendada puude

kaitseks sobilikke meetmeid (näiteks ala piiramine, juurestiku kaitseks piisava maa-ala

tagamine, tüvekaitse, jms).

14. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ja teede puhastamist. Vajadusel tuleb teede tolmutõrjel

kasutada kloriide või muid alternatiivseid lahendusi.

15. Poriga teede ohtlikuks ja libedaks muutumise vältimiseks tuleb masinaid enne avalikult

kasutatavatele teedele sõitmist porist puhastada.

16. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Pinnase ja

põhjavee reostusohu vähendamiseks veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest

kütust ega määrdeaineid ei leki.

17. Müra ja vibratsiooni tekkimise vähendamiseks tuleb tööde tegemisel kasutada

tehniliselt korras masinad. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada

kehtestatud piirnorme.

18. Ehitusmaterjale tuleb võimalusel maksimaalselt taaskasutada (näiteks muld, pinnas,

jms). Kõlblikku kasvumulda kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja

haljastamisel. Kõlbmatut kasvumulda kasutada võimalusel korrastatavate alade ja

haljasalade täiteks.

19. Ehitusel tekkivad taaskasutuseks mittesobivaid jäätmeid tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitlusettevõttele, kellel on tegevuseks vastav luba. Jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

20. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

EELNÕU

21. Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada kaasaegset tehnikat

ning vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Vastavalt planeeritud tööde

mahule ja piirkonnale ning eelkõige sügis-talvisel perioodil võib olla ehitusaegselt

vajalik täiendava valgustuse planeerimine teede ületamiseks mõeldud (ajutistesse)

kohtadesse. Seda näiteks juhul kui avalike teede kaudu veetavate materjalide maht on

suur või kui ümberkorraldused liikluses tingivad jalakäijate ja kergliikurite tee ületamise

ajutiste ülepääsude kaudu. Sellisel juhul tuleb võimalusel optimeerida ehitusaegset

valgustust, vähendada täiendavat valgustust vajavate objektide hulka ning kasutada

LED-valgusteid.

22. Kohila vallas toimuvate suuremahuliste tööde tõttu tuleb kogu piirkonda käsitleda

tervikuna ja seeläbi koostöös erinevate osapooltega töötada välja kogu piirkonna

ehitustegevuste koosmõjust tekkivate probleemide lahendamiseks vajalikud

leevendusmeetmed. Eelkõige puudutab see aspekte, mis on seotud inimeste heaolu ja

(liiklus)turvalisusega, mis ennetab ka võimalikke avariiohtlikke olukordade tekkimist.

23. Rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on välja töötatud Rail Baltica põhitrassi

KMH käigus piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks ning mida rakendatakse

Rail Baltica põhitrassi ehitustöödel läbi ehitusobjekti keskkonnakorralduskava.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2

punktid 10 ja 22, § 61 , § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22 , 23 , 4 ja 8, ehitusseadustiku § 39 lõiked 2 -

4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 ja § 16

punktid 1 ja 2 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Kohila liiklussõlme ehituslubade menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.

1

Keskkonnamõjude eelhinnang

DPS1 Kohila

Kohila liiklussõlm

Koostaja: Verston Eesti OÜ

Tartu, detsember 2025

2

SISUKORD SISSEJUHATUS 4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid 5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 7

2.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, eesmärk ja vajadus 7

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 10

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 11

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 13

2.4.1. Maakonnaplaneeringud 13

2.4.2. Üldplaneering 15

2.4.3. Detailplaneeringud Kohila liiklussõlme piirkonnas 16

2.4.4. Ehitusload 17

2.4.5. Arengudokumendid 18

2.4.6. Muud asjakohased dokumendid 18

2.5. Maapõueressursside kasutamine ja jäätmeteke 19

2.6. Energiakasutus 20

2.7. Valgustus 21

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus 21

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

piiriülesed mõjud 22

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 23

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused 23

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime 23

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime 24

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad 24

3.5. Kaitstavad loodusobjektid 24

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi 25

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad 27

3.8. Pinnavormid ja pinnas 28

3.9. Metsad ja kõrghaljastus 28

3.10. Roheline võrgustik 29

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad 30

3

3.12. Väärtuslikud maastikud 31

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa 31

3.14. Asustus 31

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon,

vee- ja õhu kvaliteet 32

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 38

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega 40

4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed 41

5. Kokkuvõte ja järeldused 45

4

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärk on keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine Kohila

liiklussõlmele, mis asub Rapla maakonnas Kohila vallas, Urge, Salutaguse ja Loone

külades ning Kohila alevis (vt joonis 2) ning käsitleb olemasolevate teede osalist

ümberehitust uude asukohta, tee katendite ja muldkehade ümberehitust (sh

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad,

vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist.

Käsitletava ala ümberprojekteerimine on seotud Rail Baltica (RB) põhitrassi ja selle

rajatiste kavandamisega piirkonda, kuid käesolevas dokumendis ei käsitleta

keskkonnaaspekte, mis on otseselt seotud põhitrassi ja seda teenindava taristu

planeerimise ja rajamisega. Raudtee põhitrassi ja sellega seotud rajatiste keskkonnamõju

on hinnatud varem läbi viidud keskkonnamõjude hindamise raames1.

Käesoleva töö aluseks on RB raudtee põhiprojekti „Projekteerimis- ja

projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames

koostatud dokumendid:

• „Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Urge tee (OR1215)” dokumendid (käsitleb ka

Härjaoja teed);

• „Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste (OR1220)“

dokumendid;

• „Põhiprojekti. DPS1 Kohila. Salutaguse tee riste (OR1225)“ dokumendid.

Raudteetrassi ehitustöödega on piirkonnas alustatud 2024. aasta kevadel ning ehitustööd

jätkuvad alal veel umbes kahe aasta jooksul samaaegselt Kohila liiklussõlme

ehitustöödega.

Käesoleva dokumendi koostas Verston Eesti OÜ keskkonnaekspert Agnes Saks. Töös

käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas.

Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise

vajalikkuse hindamisel.

1 https://ttja.ee/eraklient/rail-baltic/keskkonnamojude-hindamine-kmh

5

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ (KeHJS)2. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb

hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 23 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

- ületada mõjuala keskkonnataluvust;

- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav

tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul

otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust

hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse

või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21).

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade

täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa

andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse

19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8

kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul)

tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata

tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning

määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui

2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

6

tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16

punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis

kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist4.

4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://envir.ee/media/1365/download.

7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, eesmärk ja vajadus

Käsitletav Kohila liiklussõlme ala jääb Rapla maakonda Kohila valda Urge, Salutaguse

ja Loone külade ning Kohila alevi piiridesse (vt joonis 1). Liiklussõlme

ümberprojekteerimise eesmärk on olnud Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine", Rapla maakonnaplaneering 2030+ ning

Kohila valla üldplaneeringu täpsustamine Kohila liiklussõlme asukohas.

Projektiga nähakse ette olemasoleva maantee nr 15 Tallinn‒Rapla‒Türi ja kahe riigi

kõrvalmaantee (tee nr 11202 Vaida‒Urge ja tee nr 11220 Kernu‒Kohila) ning kahe

kohaliku tee (tee nr 3170011 Urge tee ja tee nr 3170013 Salutaguse tee) ristumiste

viimine eri tasapinda (viaduktide rajamise keskkonnaaspektid pole käesoleva dokumendi

osad). Lahendusega hakkab uus Kohila, tallinnapoolne, sissepääs olema läbi

eritasandilise liiklussõlme mööda Urge teed. Kernu‒Kohila maantee otsast nähakse ette

säilitada parempöörde võimalus Rapla poole. Urge tee muudetakse peale liiklussõlme

valmimist riigiteeks seoses tee funktsiooni muutumisega.

Projekt sisaldab olemasolevate riigiteede osalist ehitamist uude asukohta, tee katendite

ning muldkehade ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,

bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), uute sildade ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist.

Joonis 1. Planeeritava tegevuse ligikaudne asukoht. (Maa-amet, 2023)

8

f Joonisel toodud erivärvilised alad ei ole aga kajastatud sellise jaotuse järgi käesoleva

dokumendi aluseks olevas põhiprojektis. Nt käsitletakse põhiprojektis Härjaoja teed

Urge liiklussõlme osana, kuid alloleva joonise järgi võiks pidada seda Kohila riste osaks.

Kõigi kolme jaotuse keskkonnaaspektid on varasemalt eraldi käsitlemist leidnud ristete

keskkonnamõjude eelhinnangutes või teabe andmise dokumentides (vt ptk 2.4.6).

Joonis 2. Kohila liiklussõlm ning selle mõtteline jaotus (põhjapoolne punane osa Urge

liiklussõlm, sinine osa Kohila riste ala ning lõunapoolne punane ala Salutaguse liiklussõlm).

Käsitletavale alale jäävad riigi- ja kohalikud teed:

- Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (nr 15),

- Vaida-Urge kõrvalmaantee (nr 11202),

- Kernu-Kohila kõrvalmaantee (nr 11200);

- Urge tee (nr 3170011);

- Härjaoja tee (nr 3170012);

- Salutaguse tee (nr 3170013).

Arvestades, et käesoleva töö eesmärk pole hinnata mõjusid keskkonnaaspektidele, mis

on otseselt seotud RB põhitrassi ja sellega seotud rajatiste planeerimise ja rajamisega,

on mõjude hindamise aluseks võetud joonisel 1 toodud alad, v.a raudtee põhitrass,

raudtee viaduktid, raudtee hooldusteed ning liiklussõlmele jäävad viadkutid, millele on

ehitusload väljastatud. RB ehitusega otseselt seotud planeeritavad muudatused

9

teedevõrgus on kajastatud joonisel 3. Dokumendi koostamise hetkel puudub ehitusluba

detailplaneeringuga kavandatud Kohila jaama (OS1600) rajamiseks. Teiste, joonisel 3,

toodud viaduktide/ülepääsude rajamisega on alustatud ning mitmete

viaduktikonstruktsioonide rajamisega on, käesoleva dokumendi koostamise hetkeks,

juba ka lõpetatud.

Joonis 3. Väljavõte Rail Baltica avalikust kaardirakendusest RB-ga seotud rajatistest ning

teedest Kohila liiklussõlme alal.

Planeeritava tegevuse tõttu muutub oluliselt Kohila piirkonna teedevõrk, sh juurdepääs

Kohila alevikule, mis Tallinna poolt tulles, saab tulevikus toimuma Urge tee kaudu.

10

Seetõttu saab ehitustegevuse järgselt ja tee kasutusele võtmise järel Urge teest

riigimaantee.

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi on riigi tugimaantee. Kohila liiklussõlme piirkonnas

ristub riigitee nr 15 kahe riigi kõrvalmaantee (tee nr 11202 Vaida-Urge ja tee nr 11220

Kernu-Kohila) ja kahe kohaliku teega (tee nr 3170011 Urge tee ja tee nr 3170013

Salutaguse tee).

Enne RB põhitrassiga seotud ehitustöid ning nendega seotud ajutisi liikluskorralduse

muudatusi, oli riigiteede nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja 11202 Vaida-Urge ning kohaliku

tee 3170011 Urge tee ristmikule on paigaldatud kiiruskaamera piirkiiruse langetamiseks

(kiirusele 70 km/h) seoses liiklusohtliku kohaga. Lisaks oli piirkiirust langetatud

riigiteede nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja 11220 Kernu-Kohila ristmiku piirkonnas

piirkiirusele 70 km/h.

Kohalikud teed nr 3170011 Urge tee ja nr 3170012 Härjaoja tee on asulasisesed teed,

mis ühendavad omavahel riigiteid nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja nr 11220 Kernu-Kohila.

Härjaoja tee rekonstrueeriti 2020. aastal. Urge teel ja Härjaoja teel on kehtestatud

piirkiirus 50 km/h. Mõlemate teede osaline ümberehitus on Kohila liiklussõlme tööde

osa.

Käesoleva dokumendi koostamise hetkeks teostatakse piirkonnas, alates 2024. aasta

kevadest, suuremahulisi RB põhitrassi ja selle viaduktide, rajatiste jm seotud ehitustöid

Tööde teostamise jaoks on rajatud ajutine tee paralleelselt tugimaanteega nr 15, Kohila

ja Urge viaduktide ning RB põhitrassi rajamiseks (joonis 4). Tee on ettenähtud

likvideerida pärast viaduktide kasutusele võtmist. Lisaks on ehitustööde tõttu oluliselt

muutunud olemasolevate ristmike liikluskorraldus, mida vajadusel jooksvalt

muudetakse. Samal ajal realiseeritakse ka detailplaneeringut Aasa tänaval5.

5 Detailplaneering 014 08 Kohila Urge Luha II.

https://da.kohila.ee/dp/index.php?dir=DP%202008/014%2008%20Kohila%20Urge%20LUHA%20II/PL

ANEERING/

11

Joonis 4. Rajatud ajutise tee asukoht tugimaantee nr 15 sulgemise võimaldamiseks. Punase

joonega tähistatud RB raudtee.

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Põhjalikumalt on kavandatav tegevus kirjeldatud põhiprojektide raames ning

ülevaatlikumalt ristete/liiklussõlmede keskkonnamõjude eelhinnangute raames.

Urge liiklussõlm on kavandatud peamiseks Kohila alevi juurdepääsuks, mille kaudu

saab ühenduse ka kõrvalmaantee nr 11202 Vaida-Urge. Kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-

Kohila ühendamiseks liiklussõlme tuleb rekonstrueerida Urge külas Urge tee ja Kohila

alevikus Härjaoja tee, kokku 1,5 km pikkuselt. Nende kahe tee ristumisele kavandatud

ringristmikult saab ühenduse ka Rail Baltica Kohila jaam ja Tööstuse tänav Kohila

alevis.

Urge liiklussõlme koosseisus on projekteeritud lõik Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee nr

15 koos nelja rambiga. Tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Urge tee (OR1215) ristmik asub

u 750 m põhja suunas PK 262+00. Ristmiku asemele on ette nähtud eritasandiline

liiklussõlm, mille koosseisu kuuluvate peale- ja mahasõidurampide aeglustus- ja

kiirendusradade rajamiseks on projekteeritava lõigu alguses tee muldkeha ette nähtud

12

laiem. See tähendab esimeses etapis laiemate teepeenarde rajamist 200 m pikkusel lõigul

ja laiema katte ehitamist 150 m ulatuses tulevaste kiirendus- ja aeglustusradade jaoks.

Urge liiklussõlme idapoolse ringristmiku projekteerimisel on arvestatud erakinnistutele

ligipääsude tagamisega ja muud asjakohaste erisustega (nt Raua (31701:001:2271),

Kummirehvi töökoja (31701:002:0023) kinnistute ja tankla ligipääsuga seotud

erisused).

Salutaguse liiklussõlm puudutab tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Salutaguse tee

(OR1215) ning kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-Kohila ristmikut, mis asub PK 273+00

– PK 274+50. Selle asemele on kavandatud eritasandiline riste Salutaguse teega ja

parempöördega pealesõit maanteelt nr 11220. Käesoleva projektiga jääb alles

olemasolev liikluslahendus. Teekatte ehitus lõpeb enne ristmikku selle parempöörde

servaraadiuse alguses. Ristmiku piirkonnas on kehtestatud kiiruspiirang 70 km/h, mis

säilib ka pärast antud etapi väljaehitamist. Kavandatava Salutaguse riste ehitamisel

ristmikud ja mahasõidud likvideeritakse ning kiiruspiirang tuleb 90 km/h. Koos

Salutaguse maanteeviaduktiga rajatakse parempööre maanteelt 11220 Rapla suunas.

Projekteeritav tee Salutaguse tee nr 3170013 algab riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km

27,3 asuvalt ristumiselt ning lõpeb ristmikuga Kuldranna teel nr 3170183. Mahasõit

tugimaanteelt PK 273+25 paremal on Saarenurga maaüksuse juurdepääsutee, mis

käesoleva projektiga säilib, vertikaalne lahendus nõuab katte uuendamist pikemas

ulatuses.

Ehitustegevuse jaoks T15 maanteel suletakse maantee ajutiselt, kuid tagatakse liikluse

jätkumine ajutise tee kaudu (vt joonis 4).

Enne kaevetööde algust peab töövõtja kooskõlastama tegevuse kõikide tehnovõrkude

valdajatega ning hankima vajalikud load ja juhendid tööde teostamiseks tehnorajatiste

kaitsevööndis.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle

Transpordiameti ja Kohila Vallavalitsusega. Projekti koosseisu kuuluvad

juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata,

rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Töövõtjal tuleb arvestada,

et ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääs projektiala lõigul riigiteega

ristuvatele teistele kinnistutele, juurdepääsudele ja teedele.

13

Rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad)

võõrandatakse ehitusprojekti krundijaotuskava järgi, kus mh määratakse võõrandatava

maa ulatus. Enamikke vajalike maa-alasid on selle tarbeks juba võõrandatud.

Tööde teostamiseks väljaspool liiklussõlme ehituseks ettenähtud alast (nt kraavide

puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) tuleb tegevus enne ehitustööde

algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud

ehitustöid erakinnistul teostada.

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.4.1. Maakonnaplaneeringud

• Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti

riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa

standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem

liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on

leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla

maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas

maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on

Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme

kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald.

Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat

maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib

osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Planeeringu põhijoonise järgi on eritasandiline ristumine teega/rööbasteega ettenähtud

Urge teel (kohalik tee nr 3170011), Tallinn-Rapla-Türi teel (riigimaantee nr 15), ja

Salutaguse tee (kohalik tee nr 3170013) ning ristumiskohtades on märgitud ka vajadus

nende teede ümberehitamiseks. Lisaks on ette nähtud käsitletavas piirkonnas mitmete

uute ja olemasolevate teede planeerimine või ümberehitamine, kuid nende osas on

märgitud, et neid „Rail Balticu projektis ei lahendata detailselt ja ei ehitata välja“ (vt

14

joonis 5). Planeeringu alusel on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH).

Joonis 5. Väljavõte Kohila liiklussõlma alast Rapla maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“.

• Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla

maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse

18.07.2013 korraldusega nr 337.

Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise

asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas

perspektiivis kahaneb ja vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja -võimalustega.

15

Rapla maakonnaplaneering 2030+ koostamise hetkel oli, lähtuvalt planeeringu

seletuskirjast, Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ veel koostamisel, kuid RB eritasandilised ristumised on

maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisele kantud. Lisaks on joonisele märgitud

maavalitsuse ettepanek Rail Baltica kohaliku peatuse ligikaudseks asukohaks Kohila

vallas. Täiendavate teede ümber- või juurdeehitamise vajadust sellisel kujul nagu

eelnevalt kirjeldatud maakonnaplaneeringus aga ette nähtud/kavandatud pole.

Planeeringu alusel on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

2.4.2. Üldplaneering

Kohila valla üldplaneering kehtestati Kohila Vallavolikogu poolt 28.11.2024. Kohila

valla ruumilise arengu eesmärkideks on mh kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna eelduste loomine ning heade transpordiühenduste loomine naabervaldade

ning pealinnapiirkonnaga. Nende elluviimiseks on üldplaneeringus, lähtuvalt

planeeringu seletuskirjale, mh arvestatud kavandatud suuremahuliste

transpordiprojektidega – Rail Balticu raudtee, Tallinn-Rapla-Türi maantee

rekonstrueerimise ning maakonnaplaneeringuga kavandatud Kohila alevi ümbersõidu

vajadusega.

Kohila üldplaneeringu seletuskirja järgi avab Rail Balticu kavandatav raudtee ja

teedevõrgu muutus valla arenguks mitmeid võimalusi (nt Kohila liiklussõlmega

hõlmatud teedeäärsed (Urge tee, Härjaoja tee) alad on üldplaneeringu kohaselt sobilikud

arendusalad uute korterelamute ja avalike hoonete kavandamiseks), kuid ühtlasi võib

kasvada oht seoses uue, Rail Balticu projekteerimisega täpsustuva, Tallinn-Rapla-Türi

maanteelt Kohila alevisse planeeritud mahasõitude lahendusega, mis viib küll peasuuna

(Tallinn) ühenduse lähemale reisi sihtpunktile, kuid samas muutuvad

ühendusvõimalused Raplaga ja kaasneb oht Viljandi maantee lõunasuuna transiidi

kasvuks alevi piires.

Üldplaneeringus on toodud hulk tingimusi, millega tuleb taristut projekteerides

arvestada, mh on toodud tingimused sõiduteede rajamiseks ja rekonstrueerimiseks, nt:

- valda läbivate suuremate maanteede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ulukite

läbipääsu tagamise vajadusega ökoduktide, rohesilla või loomapääsude abil;

- kohtades, kus maantee ja elamualade vahel on roheala või kõrghaljastusega

roheline tsoon, tuleb võimalusel tagada selle säilimine;

vältida väärtuslikule põllumajandusmaale uute teede, sh erateede ehitamist;

16

aga ka jalg-ja jalgrattateede ning sademeveekanalisatsiooni rajamiseks ja valgusreostuse

vähendamiseks.

Kohila valla üldplaneeringu tehnilise taristu joonis ei kajasta Kohila liiklussõlme

tervikuna, vaid näitab ristumisi, perspektiivseid teid, RB viadukte jm erinevate osadena.

Joonisel on kajastatud Kohila liiklussõlme käsitluses oluliste osadena tiheasutusala piir,

planeeritavad jalg-ja jalgrattateed, planeeritav RB kohalik peatus ning risted, jalakäijate

tunnelid ja riigitee nr 15 eskiislahendus (vt joonis 6).

Joonis 6. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu tehnilise taristu joonisest Kohila liiklussõlme

alal.

2.4.3. Detailplaneeringud Kohila liiklussõlme piirkonnas

Kohila liiklussõlme rajamisega muutub osaliselt piirnevate ning liiklussõlme alale

jäävate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad)

võõrandatakse (või on juba võõrandatud) ning selles osas muudetakse maa

transpordimaaks.

17

Käsitletava ala mõjualas on mitmeid erinevas etapis olevaid detailplaneeringuid (DP).

Kehtestatud või koostamisel olevad DP-d Urge liiklussõlme vahetusläheduses on

ülevaatlikult kirjeldatud Urge liiklussõlme puudutavas keskkonnamõjude

eelhinnangus6.

Teised detailplaneeringud, mis jäävad kavandatava tegevuse mõjualasse, on:

- Toome kinnistu DP - uute elamumaade moodustamine maatulundusmaa

jagamise teel üldplaneeringuga ette nähtud väikeelamute hoonestuse alal.

Menetluses;

- Härjaoja II kinnistu DP - uute elamumaade moodustamine eluasemekohtade

maa jagamise teel üldplaneeringuga ette nähtud väikeelamute hoonestuse alal.

Menetluses;

- Ülejõe kvartali detailplaneering - Ülejõe kvartali territooriumile ühiskondlike

hoonete, korterelamute, ärihoonete, haljasalade ja transpordimaade tarbeks

kruntide moodustamine ning kruntide ehitusõiguste, juurdepääsude ja

tehnovarustuse lahendamine. Osaliselt kehtiv;

- Luha tn kvartali II järjekorra detailplaneering - uute elamumaade ja piirkonda

teenindavate maade moodustamine ja ehitusõiguse määramine üldplaneeringuga

ette nähtud tiheasustusalal. Kehtiv;

- Saviiri kinnistu DP - uute elamumaade moodustamine maatulundusmaa

jagamise teel. Kehtiv;

- Tiksi kinnistu osa DP - uute elamumaade ja piirkonda teenindavate maade

moodustamine ja ehitusõiguse määramine. Kehtiv;

- Rebase I kinnistu DP - kinnistu jagamine elamukinnistuteks. Kehtiv.

Kõige hilisem detailplaneering, mis alal on kehtestatud, on Rail Baltica Kohila

raudteejaam7. Planeeringu eesmärk on rajada RB põhitrassile peatuste võrgustik, mis

tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub

võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi.

Detailplaneeringute elluviimine käsitletavas piirkonnas ei ole välistatud, kuid võivad

vajada ülevaatamist seoses uute mahasõitude, ligipääsuteede jm rajamise tõttu. Mh võib

olla vajadus osaline maa sihtotstarbe muutmine kinnistutel, mis on võõrandatud või

võõrandamisel.

2.4.4. Ehitusload

6 Transpordiamet. 2025. RIIGITEE 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI DPS1 Kohila Urge liiklussõlme, sh

Urge viadukti (BR1217) rajamine. Keskkonnamõju eelhinnang. 7 Kohila Vallavolikogu 30.12.2024 otsus nr 16 (Urge külas, Rail Baltica Kohila raudteejaama

detailplaneeringu kehtestamine). https://kohila.ee/urge-kula-rail-baltica-kohila-raudteejaam/

18

Seoses käsitletaval alal teostatavate Rail Baltica põhitrassi ehitustöödega, on

liiklussõlme alale väljastatud allnimetatud ehitusload, mille raames teostatavad tööd

mõjutavad tervikuna ka Kohila liiklussõlme teedevõrgu ehitustöid:

- Rail Baltic põhitrass ja sellega seotud karptruubid, hooldus- ja juurdepääsuteed,

gaasitrass, Sihi tee jalakäijate tunnel jm - ehitusluba nr 2312271/05963,

- Riigiteed nr 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 27,37 ületav Harakapesa viadukt

(BR1227) - tee ehitusloa nr 1.1-3/25/35,

- Maaparandustööd (puudutatud eesvoolud Salu1, Kohila-Keskuse1, Kohila-

Keskuse2) - ehitusluba 12271/04698,

- 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukt (BR1217) - tee ehitusloa

number 1.1-3/25/152,

- Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 - 0,34 asuv

Salutaguse viadukt (BR1225) – tee ehitusloa nr 1.1-3/24/832,

- Härjaoja viadukt - ehitusluba nr 2412271/07527,

- Rail Balticut ületava riigitee 15 Tallinn‒Rapla‒Türi km 26,35-27,37 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks

Ehituslubadega käsitletavad tegevused on osaliselt käesoleva eelhinnangu koostamise

hetkeks teostatud, kuid jätkuvad veel (osaliselt) järgmise, st 2026. aasta, jooksul.

2.4.5. Arengudokumendid

• Kohila valla arengukava 2023 – 2035

Kavandatav tegevus on seotud järgmiste arenguliste eesmärkidega:

Elukeskkond: Kohila vallas hoitakse tasakaalu loodus- ja elukeskkonna arengu vahel.

Taristut rajatakse kooskõlas elanikkonna kasvuga, kuid loodushoidlikult. Avaliku ruumi

kujundamisel arvestatakse kogukonna vajadustega, ligipääsetavuse ja kestlikkusega.

• Raplamaa arengustrateegia 2035+

Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-

ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete

välisühenduste. Tegevussuund 13.1: kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega

transporditaristu väljaarendamine.

2.4.6. Muud asjakohased dokumendid

• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Keskkonnamõjude hindamine algatati projekti arendaja ja taotleja (RB Rail AS Eesti

filiaal) poolt lähtudes maakonnaplaneeringute KSH-des esitatud järeldusest, et kuigi

maakonnaplaneeringute KSH on teostatud põhjalikult, võib teatud juhtudel olla

otstarbekas läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine. KMH viiakse läbi kaheksa

19

erineva trassilõigu kohta ning Kohila liiklussõlme lähiala kirjeldab ehituslõik Harju ja

Rapla maakonna piirist kuni Hagudini. Hinnatava mõju aluseks on põhiprojektid, mille

alusel taotletakse ka ehitusload. Keskkonnamõju on hinnatud vaid trassikoridori alal

toimuva tegevuse osas ning vaid põhitrassiga ristuvate eritasandiliste ristumise osas,

seega ei kajasta mõjuhinnang Kohila liiklussõlme terviklikkust ja selle potentsiaalselt

mõju. KMH alusel on arendaja koostatud, põhitrassi ja sellega seotud rajatiste,

ehitustööde teostamiseks ehitustööde keskkonnakorralduskava (EKKK).

• Transpordiamet, 2022, DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 Kohila riste

(OR1220) ja viadukt (BR1220). Keskkonnamõju eelhinnang.8

• Transpordiamet, 2025, RIIGITEE 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI DPS1

Kohila Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217) RAJAMINE.

Keskkonnamõju eelhinnang.9

• Skepast&Puhkim, 2023, Teabe andmine KMH eelhinnangu koostamiseks.

DPS1 Kohila. Salutaguse tee riste (OR1225).10

2.5. Maapõueressursside kasutamine ja jäätmeteke

Tee, sh muldkeha ja tee-viaduktide, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab

kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektides on välja toodud arvutuslikud mahud

ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning

maastikukujunduse tööde kohta.

Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st.

Töövõtja lähtub materjali hankimisel läheduse põhimõttest, kuid lõplikud otsused,

millistest karjääridest kasutatav materjal kogutakse, sõltuvad eelkõige majanduslikest

kaalutlustest. Lisaks aga ka sobiva materjali reaalsest olemasolust piirkonnas.

Võimalusel taaskasutatakse objektil tekkinud materjale (nt väljakaevatav pinnas) sama

objekti piires (nt täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või tasandades teemaa-alal

rekultiveeritavaid alasid, madalamaid alasid tee mulde kõrval või külgkraavide taga).

Projekti elluviimisel tekib erinevat tüüpi ehitusjäätmeid, kuid mahult suurimaks

ehitustegevuse jäägiks on väljakaevatav pinnas, mis ei sobi haljastus- või ehitustöödeks

või mis ei leia ehitusobjekti suure mahu tõttu kasutust. Kui tekkivat pinnast ei ole

võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, tuleks eelistada materjali kasutamist

8 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2022-

11/Lisa%203.%20DPS1%20Kohila%20T15%20Kohila%20riste%20%28OR1220%29%20ja%20viaduk

t%20%28BR1220%29%20KMH%20eelhinnang_0.pdf 9 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/Lisa%203.%20KMH%20eelhinnang_0.pdf 10 RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1225-ZZ_0005_RP_ENV-AA_MD_00001

20

mõnel teisel ehitusobjektil või tagada materjali kasutamine karjääride täitmiseks.

Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Jäätmete ajutised kogumiskohad

peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Teist liiki jäätmed, mis tekivad torustikke ja kaableite ümbertõstmise/ehitamise käigus

(nt betoonist kanalisatsioonikaevud, plastiktorud, reoveepumplaga seotud elemendid

jms), tuleb võimalusel ja otstarbekusel koguda liigiti, et nende taaskasutusse ja

ringlusesse suunamine oleks maksimaalne. Jäätmete üleandmisel peab töövõtja

veenduma, et jäätmed antakse üle vastavalt keskkonnaluba omavale ettevõttele ning

nende käitlemine oleks vastavuses Kohila valla jäätmehoolduseeskirjaga11.

Karjääride tegevuse keskkonnamõju on hinnatud enne karjääride kasutusele võtmist

ning töövõtjal tuleb tagada, et materjali hangitakse karjääridest, millel on kehtiv

kaevandamisluba. Pinnase üleandmisel karjääride täiteks tuleb samuti veenduda, et

karjääri korrastamiseks on olemas kooskõlastatud korrastusprojekt, mis näeb ette

karjääri taastäitmise vastavat tüüpi materjaliga.

Pärast liiklussõlme valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega

tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtes kehtestatud

seisunditaseme nõuetele12.

2.6. Energiakasutus

Ehitusaegselt kasutavad energiat (kütust) peamiselt teeehitusega seotud masinad, hiljem

kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei

erine tavapärasest ehitusaegsest energiakasutusest, kuid tegevuse mahtu arvestades on

energiakasutuse hulk suur, kuid kindlasti optimeeritud, kuna tööde teostamine on

võimalik samaaegselt RB ehitustöödega. Tööks kasutatavad seadmed ja masinad peavad

olema töökorras, et energiakasutus oleks minimaalne ning seadmete töö võimalikult

efektiivne.

Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada uusimat tehnikat ning

vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Samuti tuleks vähendada täiendavat

11 Kohila valla jäätemehoolduseeskiri (Kohila Vallavolikogu määrus 31.03.2022 nr 3) -

https://www.riigiteataja.ee/akt/411042024004 12 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3).

21

valgustust vajavate objektide hulka ning vajadusel planeerida ehitusaegne valgustus

optimaalselt, kasutada mh LED-valgusteid.

Kasutusaegselt kulub energiat teede hooldamisega seotud tegevustele vastavalt riiklikele

ja kohaliku omavalitsuse hooldusjuhenditele.

2.7. Valgustus

Ehitusaegselt tuleks ehitusobjektide valgustamist planeerida võimalikult optimaalselt,

sh kasutades võimalusel ära olemasolevat tänavavalgustust (nt paigutada ajutised

liiklusmärgid ja muu oluline liiklusinfo olemasolevate valgustite lähedusse), et vältida

täiendava valgustuse paigutamist ehitusalale. See on oluline eriti juhul, kui sellest on

mõjutatud lähiala väärtuslikumad loodusalad või elamuhooned.

Ehitusaegselt võib aga olla vajalik, vastavalt planeeritud tööde mahule ja piirkonnale,

täiendava valgustuse planeerimine teede ületamiseks mõeldud (ajutistesse) kohtadesse

eelkõige sügis-talviseks perioodiks. Eriti puudutab see suurema liikluskoormusega riigi-

ja kohalike teede ületusi ning ristumisi (nt planeeritava Harakapesa viadukti lähialal).

Täiendava ajutise valgustuse planeerimine on vajalik näiteks juhul kui avalike teede

kaudu veetav materjalide maht on suur või kui ümberkorraldused liikluses tingivad

jalakäijate ja kergliikurite tee ületamise asukohtades, kus puudub olemasolev valgustus

ning kus liikluskorralduse suurem muutus võib autojuhtides tekitada segadust ja

suurendada seeläbi muude aspektide osas tähelepanematust.

Kasutusaegselt võib tehisvalgustusel olla pikaaegne negatiivne mõju peamiselt lähialal

asuvatele kinnistute elanikele, kui valgustus on suunatud kinnistutele ning kui need

töötavad kogu pimeda aja olenemata liiklustihedusest. Lähielamutes elavate elanike

kaitseks tuleks leida tänavavalgustuse jaoks optimaalne lahendus, mh kasutada

võimalusel säästlike valguslahendusi, mille valgusvihk on täpselt suunatud valgustamist

vajavale objektile, ning valgusvihu tugevus sõltuks mh sellest, kes ja kus parasjagu

liigub.

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada sujuv ja turvaline ligipääs Kohila alevile ja

teistele puudutatud asulatele, sh olemasolevatele kinnistutele ning tagada vajalikud

liiklumisteed, mis tagaksid liiklusturvalisuse ja -mugavuse rajataval Rail Baltica

põhitrassil. Teede ristumise eritasandiliseks viimine ning seetõttu suurenev

ligipääsuteede hulk peaks võimalikke ohu- ja avariiolukordade esinemist vähendama.

22

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega, sh

- korrektse töömaa tähistusega;

- töökorras masinate kasutamisega;

- läbimõeldud liikluskorraldusega, sh piisav valgustuse tagamisega;

- jalakäijatele ning kergliikuritele loogilise ja võimalikult mugava teede ja töömaa

ületuse tagamisega;

- vajadusel tolmutõrje rakendamisega;

- teede piisava ja ilmastikule vastava talvise hooldusega;

- piirkonna elanike võimalikult varajane teavitamine liikluskorraldust

mõjutavatest tegevustest erinevate kanalite kaudu (nt kohalik ajaleht,

vallavalitsuse veebileht, paberkuulutused teadetetahvlil, otseteavitus otseselt

mõjutatavate kinnistute omanikele).

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, piiriülesed mõjud

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega

piiriülest mõju ei ole.

Teedevõrgustiku arendamine, sh rajatavad eritasandilised ristumised, peaksid

vähendama sõidukite ja jalakäijate, sõidukite omavahelisi ning sõidukite ja rongide

kokkupõrkeid, samuti võimalikke suurõnnetusi, seega väheneb liiklussõlme rajamisega

risk võimalike suurõnnetuste tekkeks.

23

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Kohila liiklussõlm on planeeritud maa-aladele, kus paiknevad (omandatud maade puhul

paiknesid) majandatud metsad, rohumaad ja üksikud äri- ja elamumaad. Projekteeritava

liiklussõlmega seotud teed (nimekirjad põhiprojekti dokumentatsioonis) asuvad

transpordimaal ning külgnevad maatulundusmaade, ärimaade ja elamumaadega.

Ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on teedevõrgustik ja selle

osad projekteeritud maatulundusmaale. Liiklussõlme rajamisega muutub osaliselt

piirnevate maaüksuste maakasutus, sest liiklussõlme rajamiseks vajalik maa

(kinnistuosad) on võõrandatud ning muudetud transpordimaaks.

Muutused maakasutuses on vältimatud ning selle mõjusid hinnati üldistatult RB

maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori

asukoht. Kohila liiklussõlme ehitustööde ajal ja kasutusaegselt muutuvad ligipääsud

mitmete majapidamistele ja kinnistutele, mis aga seotakse olemasoleva teedevõrguga, et

tagada teedevõrgu sidusus.

Ehitustöödel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud

kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt.

Ehituse ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti

ja kohaliku omavalitsusega. Ehitusaegselt on maakasutuse muutuste mõju

lühiajaline ning eesmärgipärane, kuid kasutusaegselt pikaajaline ning kõigi Kohila

alevi lähipiirkonda rajatavate viaduktide ja rajatiste kumulatiivne mõju

maakasutusele, võib olla oluline.

Kõik olemasolevad torustikud kavandatava liiklussõlme alas likvideeritakse ning

rajatakse uued samaväärsed torustikud.

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus

läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,

24

põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega oluline

negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub.

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

Kohila liiklussõlme ala on juba täna mõjutatud igapäevaselt tihedast liiklusest ning

käimasolevatest Rail Baltica ehitustöödest. Samuti teostatakse ettevalmistustöid Kohila

liiklussõlmega seotud teedevõrgustiku ehitustöödeks.

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud

ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Kohalikele elanikele tekitavad

ehitustööd ebamugavust peamiselt kõrgeneva mürataseme, tihedama (raske)liikluse,

teede määrdumise ning liikluskorralduse muudatuste tõttu. Ehitusaegseid negatiivseid

mõjusid on võimalik osaliselt vältida või vähendada järgides käesolevas dokumendis

toodud soovitusi.

Ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Ehitustegevusega

seotud mõjud (eelkõige müra, teede määrdumine, liikluskorralduse muudatused) on

paratamatud, kuid ajutised. Ehitusega seotud müratase võib päevasel ajal hinnanguliselt

ulatuda 80-90 dB-ni.

Arvestades kogu Kohila liiklussõlme ala suurust, võetakse selle teedevõrgustiku

ümberehitamise jaoks kasutusele, täiendavate teemaadena, üsna suur hulk alasid.

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Kohila liiklussõlmele lähim Natura 2000 ala on Nabala-Tuhala loodusala

(KLO1000634), mis asub ehitusalast enam kui 1 km kaugusel. Seega ei avalda

liikussõlme ehitus negatiivset mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale.

3.5. Kaitstavad loodusobjektid

Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ei asu projektialal kaitstavaid alasid ega

kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti.

Lähimad registreeritud kaitsealuste liikide elupaigad piirnevad Kohila alevis Keila

jõega, mis jääb Kohila liiklussõlme alalt enam kui 100 kaugusele. Keila jõega seotud

elupaikades on leitud II kaitsekategooria liigid - suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-

13 Keskkonnaportaal, seisuga detsember 2025.

25

nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9114209), veelendlane (Myotis daubentonii)

(KLO9107130) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9107131).

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi

Kohila liiklussõlme ehitusalal on põhjavesi kaitsmata (Urge liiklussõlme alal) või

nõrgalt kaitstud (ülejäänud alal, joonis 7).

Ehitustööde lähialale jäävad mitmed registreeritud puurkaevud, kuid nende hooldusalad

projektialale ei ulatu14:

- Kinnistu 1701:002:0145 puurkaev nr PRK0020821 (hooldusala 50 m);

- Kinnistu 31701:002:0260 puurkaev nr PRK0010674 (hooldusala 10 m);

- Kinnistu 31701:002:0650 puurkaev nr PRK0072875 (hooldusala 10 m);

Lisaks on teada, et lähialale jääb ka teisigi, registreerimata, kuid igapäevases kasutuses

olevaid puurkaeve (nt Urgesauna kinnistul (31701:002:0380)), mida seiratakse (heljumi

ja naftasaaduste näitajate osas), lähtuvalt käimasolevate tööde iseloomule Rail Baltica

põhitrassi ehitustööde raames, kord kvartalis. Põhiprojektiga teostatud uuringute taustal

ei ole põhjust arvata, et tegevus võiks mõjutada lähialade põhjavee taseme muutusi

puurkaevudes.

Arvestades Kohila liiklussõlme teedevõrgustiku ehitustööde iseloomu, ei ole

täiendava veeseire kavandamine põhjendatud, kuid kaebuste korral tuleb veeproovid

võtta (analüüsitavateks näitajateks üldraud, heljum, hägusus, sulfaadid) ning nende

põhjal hinnata kaebuse põhjendatust ning (korduva) veeseire läbiviimise vajadust.

14 Keskkonnaprotaal, seisuga detsember 2025.

26

Joonis 7. Põhjavee kaitstus Urge liiklussõlme piirkonnas (Maa-ja Ruumiamet

Keskkonnaportaal, 2025).

Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida jäätmete ladustusplatside,

tehnika hoiuplatside ja tankimisalade rajamist looduslikule pinnasele. Kuna aga kogu

liiklussõlme ehitusala jääb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale, tuleb

tankimiseks ette näha alad, eelistatud kõvakattega pinnasel, kus on tagatud

absorbentmaterjal lekete ja reostuse kiireks piiramiseks ja likvideerimiseks.

Tankimist kanistritest tuleks vältida, kuid kui see on vajalik, tohib seda teha vaid

eelnimetatud aladel ja absorbentmatte kasutades.

Jäätmete kogumiseks tuleb ette näha, sõltuvalt jäätmete tüübist, sobilikud

konteinerid (nt lendleva prügi jaoks pealt kinnised konteinerid, ohtlike jäätmete jaoks

vastavalt märgistatud kinnised konteinerid).

Ehitustööde jooksul võib olla vajalik töömaa kuivana hoidmiseks juhtida töömaale

kogunevat sademe- ja põhjavett kraavi, veekogusse või pinnasesse. Tegevuse otsesesse

27

mõjualasse jääb maaparandussüsteemi eesvooluna Salutaguse kraav (VEE1096113),

mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Lisaks jääb ehitusala lähedusse ka

Keila jõgi (VEE1096100), kuid eeldatavalt ei ole jõgi ega selle veekaitsevöönd (10 m)

ehitustegevusest otseselt mõjutatud.

Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandus- ja

Toiduameti kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt. Veeseaduse § 188 järgi ei

ole veeluba vajalik ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber

maapinnalähedasest põhjaveekihist alla kuue kuu ja kõige rohkem 1000 kuupmeetrit

ööpäevas.

Töömaalt ärajuhitav vesi võib vajada enne suublasse juhtimist puhastamist ning

selleks tuleb ette näha piisavad veekaitsemeetmed (nt eelistada isevoolselt vee

ärajuhtimist, rajada veevoolu aeglustamiseks killustikvallid, rajada setteosakeste

kinnipüüdmiseks (kambrilised) settebasseinid, näha ette nõlvade erosiooni takistamiseks

sobilikud meetmed). Vee pumpamine otse veekogusse on keelatud. Seoses Rail

Baltica põhitrassi ehitustöödega teostatakse Salutaguse kraavis kord kvartalist veeseiret,

kus analüüsitavateks näitajateks on heljum ja naftasaadused.

Teede kuivendussüsteemide toimimiseks on oluline, et kuivenduskraavide kaudu ära

juhitav vesi liiguks ehitusalal ära võimalikult kiiresti, mistõttu on projektiga ette nähtud

piirkonna olemasoleva maaparandussüsteemi võrgustiku korrastamine, sh puhastamine

ning täiendavate kuivenduskraavide rajamine. Enamik sellega seotud töid on käesoleva

dokumendi koostamise hetkeks teostatud. Kraavide sügavamaks ja laiemaks kaevamine

ning kraavidest sette, loodusliku prahi ja taimestiku eemaldamise keskkonnamõju (nt

vee isepuhastusvõime tagamine) on piirkonniti erinev – Kohila liiklussõlme alal

maaparandusvõrgu korrastamisel võib mõju pidada väheseks ja lokaalseks, kui

kraavide kaudu ärajuhitav vesi on kontrollitud ja vajadusel eelnevalt puhastatud.

Truupide rajamise ja asendamise jaoks veeluba ega veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut vaja taotleda pole.

Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine.

Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee

seisundile.

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava

tegevuse mõju neile puudub.

28

3.8. Pinnavormid ja pinnas

Kohila liiklussõlme projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane

ning liiklussõlme kavandamisel on seda arvesse võetud. Põhiprojekti koostamisel on

arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Valdavalt on esinevad pinnased liivased,

läbilõikes muutliku kruusa sisaldusega. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei

mõjuta.

Objektil ülejäävat orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib

kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide

taha. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja

maapõueseaduses toodule.

Projekteerimisel on aluseks võetud ehitusgeoloogiliste uuringutega kogutud andmed,

arvestatud on projektiala geoloogilisi omadusi. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb

kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise

pinnasesse. Rakendades eelkirjeldatud meetmeid, ei ole ette näha olulise negatiivse

mõju avaldumist pinnavormidele ja pinnasele.

3.9. Metsad ja kõrghaljastus

Ehitustööde ettevalmistavas etapis on eemaldatud või eemaldatakse enamuses

projektialal kasvavatest puudest ja võsat. Raadamine on käesoleva aruande koostamise

ajaks suures osas juba tehtud, kuna see on vajalik ka teiste Rail Baltic põhitrassi

ehitustöödega seotud tegevuste jaoks. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt

looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mis jääksid ehitusala otsesesse mõjualasse

ega ka kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alasid, kuid raadamistööde maht piirkonnas,

seoses käimasolevate ehitustöödega, vähendab looduslike alade osakaalu kogu

projektialal märgatavalt.

Eeldatavalt üksikpuude raiet tiheasutusalal Kohila liiklussõlme ehitustööde raames

vajalik teostada pole. Kui see vajadus aga ilmneb (nt Härjaoja teel), tuleb taotleda Kohila

vallast üksikpuude raieluba.

Raie- ja raadamistööd, sh põõsastiku-võsa raie, tuleb teostada väljaspool raierahu,

milleks on kokkuleppeliselt määratud 15. aprill – 15. juuli. Raiejäätmed tuleks

võimalusel taaskasutada näiteks multšina (ajutiste) nõlvade erosiooni vähendamiseks

ning eemaldatavad kännud juurida ja kasutada neid varje- ja elupaikade loomisel Rail

Baltica põhitrassiäärsetel aladel.

29

Põhiprojekti dokumentatsiooni (OR1215) järgi jääb olemasolevate, kuid liiklussõlme

tõttu ümberehitatavate, gaasitrasside kaevikute lähedale puid, mida saab ja tuleb

säilitada, sh rakendada nende kaitseks sobilikke meetmeid. Nendeks on mh ala

piiramine, juurestiku kaitseks piisava maa-ala tagamine, tüvekaitse jms. Tööprojektis on

vaja olemasolevad puud märgistada ning sobilikke kaitsemeetmeid täpsustada.

Tööde lõppemisel piirkonnas, sh teistel RB põhitrassi ehitusega seotud objektidel, tuleks

hinnata võimalust taimestiku taastamiseks, sh kohalikest liikidest kõrghaljastuse

taasistutamist, et vähendada täiendavalt mürareostust ning rikastada tehismaastikel

paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele liigirühmadele.

3.10. Roheline võrgustik

Rapla maakonnaplaneeringu alusel jääb projektiala rohevõrgustikust enam kui 1 km

kaugusele. Kohila valla üldplaneeringuga on tehtud ettepanek rohevõrgustiku

laiendamiseks mh Kohila liiklussõlmega piirnevale alale Sõtka tee ja Keila jõe

vahelisele alale15 (vt joonis 8).

Rail Baltica põhitrassi raames on projekteeritud ulukiülepääsuna Kohila rohesild, kuid

olemasolevale ega planeeritavale rohevõrgustiku alale see ei jää. Kuigi üldplaneeringu

järgi on rohesilla jaoks ette nähtud strateegiline vajadus ka kaitsevööndi (500 m)

rakendamise jaoks, mis keelaks üldise põhimõtte alusel mh kaitsevööndis lageraie ning

teede rajamise, jääb Kohila liiklussõlmega seotud ala ka rohesilla kaitsevööndisse.

Seega, kuigi olemasolevat ja üldplaneeringuga laiendatud rohevõrgustiku alasid

mõjutab kavandatav tegevus väga väikses mahus ja väheoluliselt, on tegevusel

tõenäoliselt mõningane negatiivne mõju Kohila rohesilla toimivuse osas.

15 Kohila valla üldplaneeringu kaardirakendus (vaadatud 15.12.2025).

30

Joonis 8. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu kaardirakendusest.

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei ole projektialal ja selle

vahetusläheduses kultuurimälestisi ning Kohila valla üldplaneeringu kohaselt puuduvad

Kohila liiklussõlme alal ka miljööväärtuslikud alad. Samas on Kohila valla

üldplaneeringus märgitud Urge liiklussõlme läänepoolne osa arheotundlikuks alaks, kus

tuleks tegevuste kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga arheoloogilise

uuringu vajaduse väljaselgitamiseks ja arheoloogiliste väärtuste kaitseks. RB

maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud

tähelepanu vajavaid objekte Urge tee piirkonnas16.

Lähimad pärandkultuuriobjekt Kohila liiklussõlme vahetus mõjualas on Urgesauna

rehielamu (Urgesauna kinnistul

31701:002:0380) ning Urge koolimaja ase (Rauanurga kinnistul (31701:001:2272) (vt

joonis 9). Urgesauna kinnistu on eraomandis ning ehitustegevus mõjutab kinnistu

ligipääsuga seotud lahendust - mahasõit Urgesauna maaüksusele vasakul PK 7+75

asendatakse mahasõiduga PK 7+37. Nihutamine on vajalik, kuna mulde kinnistule

ulatumise piiramiseks on vajalik tugimüüri rajamine ja mürakaitseks rajatakse sellele ka

müratõke, mistõttu olemasolev mahasõit lõigatakse läbi.

16 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul.

31

Joonis 9. Pärandkultuuriobjektid Kohila liiklussõlme vahetus mõjualas (Maa-amet, 2025).

Urge koolimaja ase17 on tähistatud vaid kiviga ning seda, kas ehitustegevus seda otseselt

mõjutab või mitte, tuleb edasiste tööde käigus välja selgitada. Kui objekti ei õnnestu

säilitada, tuleb see dokumenteerida ja edastada dokumenteeritud info

pärandkultuuriregistri pidajale RMK-le.

Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada

Muinsuskaitseametit.

3.12. Väärtuslikud maastikud

Kohila üldplaneeringu alusel, ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal,

seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa on määratud Kohila valla üldplaneeringus Kohila

liiklussõlme vahetusläheduses Urge külas (vt joonis 8). Väärtuslikud

põllumajandusmaad pole planeeritud aladele, mis jäävad teemaa koosseisu.

3.14. Asustus

17https://eelis.ee/default.aspx?state=2;294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=73

8604990

32

Kohila vallas on registreeritud 7931 inimese18 elukoht ning liiklussõlmest mõjutatud alal

on rahvaarv suurim Kohila alevis. Rajatav teedevõrgustik jääb suures osas

hajaasustuspiirkonda, kuid osaliselt ka tiheasustusalale.

Teedevõrgu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu, kuid muudab seda

oluliselt. Tegevusest on mõjutatud ka tugimaantee T15 ja kõrvalmaanteede igapäevased

kasutajad, kes liiguvad läbi Kohila Rapla ja Kernu suunal.

Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning sellega seotud Kohila liiklussõlme

ehitustöödega suureneb ehitusaegne liikluskoormus piirkonnas märgatavalt, peamiselt

ehitustranspordi tõttu. Suureneb ka teede määrdumisega seotud poleemika.

Ehitusaegselt avaldab tegevus kindlasti ebamugavust kõigile piirkonnas liiklejatele,

kuid tegemist on ajutise häiringuga ning tegevus ei too kaasa selliseid mõjusid, mis

põhjustaksid negatiivseid muudatusi asustuses.

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra,

vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada eelkõige liiklussõlme ehitamisega seotud

müra, vibratsioon, teede määrdumine ja ajutine liikluskorraldus, välisõhu kvaliteet ja

joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus.

Erapuurkaevude ja sellega seotud muutusi põhjavee osas on kirjeldatud eelmistes

peatükkides.

Müra ja vibratsioon

Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat

müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56

lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

(edaspidi määrus nr 71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 1) on antud müra

normtasemed.

Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel

ajavahemikul 7.00–19.00.

18 Kohila valla veebileht (vaadatud 15.12.2025)

33

Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei

ületaks normidekohast taset.

Juhul, kui teetöödel kasutatakse mõnda olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks

normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata

vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete

seisukord enne ehitustoode algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,

kas tegevus on kahjustanud hoonet.

Tabel 1. Müra normtasemed.19

¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel;

19 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

34

² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;

³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust;

⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset;

⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–

19.00.

Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde

lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju

pidada oluliseks. Eraldi küsimus on, kas ja kuidas seda jooksvalt mõõdetakse ja tagada

suudetakse.

Müra kaasneb ka tee, st liiklussõlme, kasutamisega. Teeregistri andmete põhjal on

tugimaantee nr 15 keskmine ööpäevane liiklussagedus (km 24,045-27,431) 7253

sõidukit ööpäevas. Vaida-Urge tee ööpäevane liiklussagedus on 2024. aasta andmete

järgi lõigul km 25,237-26,971 2156 sõidukit. Muude teelõikude kohta info Teeregistris

puudub.

Prognoositav liiklussagedus T15 lõigule, aastal 2043, on 10 317 a/ööp, mis on umbes

30%-line kasv.

Kohila ala (projektide OR1215 JA OR1225) liiklusmüra hinnangu20 müra

modelleerimise tulemusena tuvastati maantee läheduses asuvad kinnistud, mille

territooriumil või müratundliku hoone teepoolsel küljel on müra piirväärtused ületatud

ning on tarvilik rakendada müra leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmena nähakse ette

müratõkkeekraanid, arvutamisel on lähtutud perspektiivsest liikluslahendusest ja

liiklussagedustest. Planeeritavad müratõkked on toodud tabelis 2.

Urgesauna ja Sõeru kinnistute kaitseks on planeeritud müratõkked LS1053 ja LS1054

(vt joonis 13). Urge tee äärde rajatakse müraseinad Rail Balticu viaduktist Mesilase teeni

tee paremal küljel (seal on täna küll ainult Sõeru kinnistul olev elamu, kuid on

kavandatud täiendavad elamud) ning Urge teest vasakule, Urgesauna kinnistu juurde.

Salutaguse liiklussõlme alale pole müratõkkeid kavandatud (vt joonis 12).

20 Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 kohila riste (OR1220). Liiklusmüra hinnang. Number:

RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1220-ZZ_0005_RP_NB-AK_MD_00001

35

Joonis 10. Elu- või ühiskondlikud hooned Salutaguse liiklussõlme piirkonnas, kuhu täiendavaid

müratõkkeid planeeritud pole.

Joonis 11. Müratõkete paiknemine Urge liiklussõlmes (Urge ja Härjaoja teedel).

36

Tabel 2. Müratõkete põhiprojektijärgsed asukohad lähtuvalt põhitrassi KMH-st21.

Ekraani

nr

Tee Asukoht

raudtee piketi

järgi

Pikkus (m);

kõrgus tee pinnast

(m)

Paiknemine

tee suhtes

LS1054 Urge tee 3+950 240; 2 vasak

LS1052 Urge tee 3+950 90; 2 sillal

LS1053 Urge tee 3+950 16; 2 parem

LS1056 Tallinn-Rapla-Türi 4+400 115; 2 sillal

LS1058 Tallinn-Rapla-Türi 4+400 258; 2 parem

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad

eeldatavalt projektiala piiridesse. Ehitustegevusega seotud müra on ajutine ja päevasel

ajal paratamatu. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni.

Joonis 12. Müratasemed22

Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest

avatud maastikul. Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele

piirnormile 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri

ja buldooseri puhul, joonis 11). Projektialal paikneb ka elamuid, nende puhul on määruse

nr 71 mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt Tabel 2).

21 2022. Rail Balticu raudteetrassi lõigu “Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi” ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine. (RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_MD_0000)

22 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend.

Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf

37

Täpsemad müraandmed on leitavad raudteeprojekti käigus läbi viidud mürauuringutest.

Käesoleva dokumendi raames ei ole tehtud täiendavat analüüsi, kas mürauuringu

andmed on asjakohased ka tänaste (piirkonna) arengute valguses ja ka korrektsed.

Põhiprojekti dokumentatsioonis on mõningate müratõkete mõõdud erinevad (nt Kohila

ala liiklusmüra hinnangu seletuskirja23 põhjal on müratõkke LS1056 pikkus 153 m ja

LS1058 pikkus 230 m ehk need erinevad tabelis 2 toodud mõõtude osas).

Välisõhu kvaliteet

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on paratamatu, kuid ajutine ja arvestades tööde iseloomu väheoluline, kui

kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning

nõuded varustusele“24. Välisõhu kvaliteet halveneb ka liikluskoormuse kasvades, kuid

eeldatavalt ei saa selle mõju pidada käsitletava objektiga seotult oluliseks.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ning teede puhastamist. Vajadusel tuleb teede

tolmutõrjel kasutada kloriide või muid alternatiivseid lahendusi. Projektiga

kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed

mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika

valikuga. Selleks on töövõtjal välja töötatud kvaliteedijuhtimiskava, mis mh kirjeldab

ka ehitusaegseid meetmeid välisõhu kvaliteedi kaitseks, sh tolmu ja pori vähendamiseks.

Visuaalsed mõjud

Teede ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated.

Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee koos kõigi Kohila piirkonda

rajatavate viaduktidega. Need visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee ja sellega

seotud rajatiste rajamise mõjusid on hinnatud RB põhiprojekti KMH raames.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

23 RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1215-ZZ_0004_RP_NB-AK_MD_00001 24 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6)

38

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud Kohila

liiklussõlme ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke

keskkonnamõjusid. Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõte nendest aspektidest ning

antud kokkuvõttev hinnang keskkonnamõju olulisusele.

Projektialal on tegemist peamiselt olemasolevate avalikus kasutuses olevate teedega.

Liiklussõlme rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest sõlme

rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse - tegevus enamuses tänaseks ellu

viidud. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse

olemasoleva teedevõrguga. Prognoositavalt kasvab tugimaante nr 15 kasutus

projektialal 2043. aastaks umbes 30% võrra. Liiklussõlme rajamine on vajalik, et

võimaldada ohutult liiklemine tugimaanteel nr 15, tagades rajatava Rail Baltica

põhitrassi nõuded (nt eritasandilised ristumised) ning säilitades ühenduse kõigi

mõjutatud teede ja asulate vahel.

Kohila liiklussõlme ehitusalal ettenähtud ehitustööd on piirkonna jaoks suuremahulised

ning nõuavad suures koguses karjääridest toodavat n-ö puhast materjali, mis hangitakse

kaevandusloa saanud karjääridest. Jäätmetest tekib ehitustööde käigus kõige enam

väljakaevest pärit ehituseks mittesobimatut pinnast, millele tuleks leida sobiv koht

töömaal või RB objektide rajamisel, kuid kui see pole võimalik, tuleks taaskasutada

materjali näiteks karjääride täiteks. Materjali optimaalsel kasutusel ning jäätmete

korrektse käitlemise korral ei ole põhjust eeldada seotud aspektidele olulist negatiivset

mõju.

Energiakasutuse ja valgustuslahendused (ehitus- ja kasutusaegselt) ei erine eeldatavalt

teistest samalaadsetest tee-ehitusprojektidest ning seega pole tegemist oluliste

negatiivsete mõjuaspektitega, kuid võivad siiski vajada tähelepanu ja võimalusel

optimeerimist, et negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale veelgi vähendada.

Projektiala mõjuala ulatub tõenäoliselt väga väikeses osas üldplaneeringuga ettenähtud

rohevõrgustiku alale, kuid mõju sellele pole oluline. Küll aga võib mõningat negatiivset

mõju avalduda teedevõrgu kasutusele võtmine Kohila rohesilla eesmärgipärasele

toimimisele.

Projektialal asuvatele tugimaante nr 15 äärsetele kinnistutele Urge külas oli varasemalt

ettenähtud perspektiivsete väärtuslike põllumajandusmaade funktsioon, kuid valla uue

39

üldplaneeringuga on neid alasid lähtuvalt teemaa piiridest täpsustatud. Seega võib öelda,

et oluline negatiivne mõju puudub.

Kaitstavaid loodusobjekte, sh kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid, millele

võiks tegevus avaldada olulist negatiivset mõju, liiklussõlme alale ei jää.

Piirkonnas leiavad ehitustööde tõttu aset ka raie- ja raadamistööd, sh võsaraie, mille

läbiviimine tuleb planeerida lindude pesitsusperioodivälisele aega. Lindude pesitsusrahu

tõttu on raietegevus keelatud perioodil 15.04-15.07. Liiklussõlme jaoks vajalik raiemaht

vähendab looduslike alade osakaalu kogu projektialal märgatavalt, kuid neid alasid ei

käsitleta tänase keskkonnamõju hindamise põhimõtete järgi väärtuslikena.

Kohila liiklussõlme alal maaparandusvõrgu korrastamisel võib mõju pidada väheseks ja

lokaalseks, kui kraavide kaudu ärajuhitav vesi on kontrollitud ja vajadusel eelnevalt

puhastatud.

Projektiala lähipiirkonnas pole kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke alasid, mida

tegevus võiks negatiivselt mõjutada. Küll aga jääb tegevuse otsesesse mõjualasse

pärandkultuuriobjekt Urgesauna rehielamu, mille olukorda ei tohi ehitustöödega

rikkuda. Lisaks võib tegevuse mõjualasse jääda ka Urge koolimaja ase (317:KOO:003),

mille säilitamise võimalus tuleb töövõtjal täiendavalt välja selgitada. Kui objekti

säilitamine on võimalik, tuleb tagada meetmed (nt nõuetekohane märgistamine), et

objekti vahetusläheduses tegevust ei toimuks.

Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt

juba olemasolevad mõjud, kuid liiklussõlme rajamine ja kasutusaegne mõju on kohalike

elanike jaoks kindlasti märgatav häiring. Kinnistute kaitseks on müra modelleerimise

tulemusel planeeritud müratõkked müratundlikele alade kaitseks, kus müra piirväärtused

olid ületatud. Ehitusperioodil on teatud häiringud vältimatud, kuid neid on võimalik

erinevate meetmetega leevendada.

Juhul, kui ehitustöödel kasutatakse mõnda olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast

taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb

fikseerida hoonete seisukord enne vastavate ehitustööde algust, et hiljem (võimalike

kaebuste korral) saaks tuvastada, kas tegevus on kahjustanud hoonet.

Kohila vallas toimuvate RB raudtee ja Kohila liiklussõlme ehitustöödega muutub sealne

maastik püsivalt ja oluliselt. Need muutused on vältimatud. Neid mõjusid hinnati

40

üldistavalt RB Rapla maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi

koridori asukoht.

Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise

vältimiseks. Lähialadel paiknevatele puurkaevudele ehitustegevus eeldatavalt mõju ei

avalda ning seega pole kaevude seire, tööde iseloomu arvestades, põhjendatud. Kui aga

ehitustegevuse käigus puurkaevus veetaseme või -kvaliteedi muutused esinevad, on

töövõtja kohustus leida sobiv lahendus negatiivse mõju leevendamiseks koostöös

kaevuomanikega.

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju.

Käesoleva töö eesmärk ei ole kogu Kohila liiklussõlme alale rajatud ja planeeritavate

viaduktide ja teede ning teiste seotud tegevuste (RB põhitrassi) mõjude hindamine, kuid

töö koostanud ekspert toob välja, et kõigi nende tegevuste tõttu avaldub piirkonnale, sh

sealsele looduskeskkonnale, väga tugev ehitusaegne surve. Tegevus võib olla

põhjendatud liiklusturvalisuse tagamiseks, kuid mitte otstarbekas looduskasutuse

vaates. Sh hinnates mõjusid üksikute objektide kaupa nii väiksel maa-alal, kus küll

väärtuslikke (looduskaitselisi)objekte on vähe, kuid kus töid viiakse läbi samaaegselt, ei

anna ülevaadet tegelikust keskkonnamõjust, mis kumulatiivselt nende tegevustega

keskkonnale avaldub.

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Käesoleva dokumendi koostamise hetkeks on piirkonnas alustatud, 2024. aasta kevadel,

suuremahuliste ehitustöödega seoses Rail Baltica põhitrassi ja selle viaduktide, rajatiste

jm seotud tegevustega. Tegevusega kaasnenud probleemide (nt teede määrdumine,

kiiruseületused alevis, ajutise liikluskorralduse arusaadavus) ja kõrge avaliku huvi tõttu

saab öelda, et kõigi objektide ehitustegevuse koosmõju piirkonnas on ja saab olema ka

edaspidi suur ja oluline. Kuigi objektide jaotamine, mh mõjuhinnangute koostamise

raames, on suurte objektide puhul otstarbekas, et tagada kõikide asjakohaste aspektide

piisav käsitlus, näitab tekkinud olukord, et koosmõjude hindamine pole olnud piisav

ning kaasnenud mõjusid, veel enam piisavaid leevendusmeetmeid, pole varasemalt

osatud prognoosida ja ette näha.

Arvestades töödeks ettenähtud ajagraafikut ning juba praegu tehtud tööde (sh

ettevalmistavate tööde) mahtu, ei ole käesoleva dokumendi koostaja hinnangul enam

otstarbekas koosmõju hindamiseks läbi viia keskkonnamõju hindamist koos kõigi teiste

41

aspektidega, mis enamikes dokumentides korduvad ja on liialt üldsõnalised. Lisaks on

negatiivse mõju aspektide üks leevendusmeetmeid alati ka tegevuse võimalikult

lühiajaline teostamine.

Küll aga on eelhinnangu koostaja hinnangul põhjendatud põhjalikum käsitlus, sh

võimalike leevendusmeetmete leidmine ja selgem sõnastamine, kogu piirkonda

mõjutavate ehitustegevuste koosmõju aspektide osas, mis puudutavad eelkõige inimeste

heaolu, turvalisust, aga arvestavad ka tegevustega kaasnevaid majanduslikke aspekte.

Näiteks:

- piisav ja õigeaegne kommunikatsioon;

- liikluskorralduse muudatuste planeerimine:

o ligipääsu tagamine erakinnistutele,

o muudatuste õigeaegne kajastamine navigeerimissüsteemides

(nutitelefonirakendustes Google Maps, Waze);

o arusaadav, piisav ja regulaarselt puhastatav märgistus ajutise

liikluskorralduse puhul,

o jalakäijate ja kergliikurite ohutus ja n-ö liiklemisloogika.

- tööde teostamise periood:

o Suure liikluskoormuse kasvuga seotud tegevuse planeerimine valgesse

aega (olenevalt aastaaegadest) ja/või väljapoole tipptunde;

o Müratekitavate tööde teadlik piiramine elamualade vahetusläheduses

nädalavahetusel ja riigipühadel ning tööpäeviti vahemikus 20.00-7.00;

- teedehooldusega (määrdumine, lumetõrje, teeaukude parandus):

o veoteede kaardistus ning kõigi vastutavate töövõtjate koostöö teehoolde

tagamisel (sh karjäärihaldajate kaasamine);

o teede määrdumise vältimisega seotud võimalike lahenduste (ja nendega

kaasnevate keskkonnamõjude) kaardistamine ning regulaarse ülevaate

andmine, kas ja mida tehakse ning milliseid lahendusi planeeritakse

kasutusele võtta, sh veoteede avalikustamine;

o kiiruspiirangud ja kiirust piiravad elemendid (kiiruskaamerad, n-ö lamav

politseinik jm);

o kaebuste käsitlus ja nendele reageerimine;

Muude keskkonnakaitseliste aspektide osas rakendab piirkonnas töid läbiviiv

peatöövõtja Rail Baltica raudtee RB põhiprojekti KMH aruande raames väljatöötatud

keskkonnameetmeid, mis on asjakohased rakendamiseks kogu Kohila liiklussõlme alal.

4.2. Ehitusaegsed ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed

42

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb Kohila liiklussõlme ehitamisel rakendada

järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid:

1. Selgitada välja pärandkultuuriobjekti Urge koolimaja ase täpne asukoht ning

hinnata tegevuse mõju objektile. Võimalusel objekt säilitada ja vastavalt

märgistada, kuid kui see siiski pole võimalik, tuleb olukord dokumenteerida ja

edastada info pärandkultuuri registripidajale RMK-le.

2. Pärandkultuuriobjekti Urgesauna rehielamu olukorda ei tohi ehitustegevusega

halvendada.

3. Kui ehitusalal peaks olema tarvis teha veel täiendavaid raietöid, tuleks need

teostada Keskkonnaameti poolt määratud, RB põhitrassiga seotud objektidele,

linnurahu perioodist. See tähendab, et raietööd tuleb ajastada väljapool lindude

pesitsusaega, mis on kokkuleppeliselt 15. aprillist kuni 15. juulini.

3. Üksikpuude raieks tiheasutusalal tuleb taotleda Kohila vallavalitsusest vastav

luba.

4. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning leida

ehitusobjektide valgustuse ülesseadmisel optimaalsemad lahendused (asukoha,

paigutuse, valgusvihu suuna jm suhtes), vajadusel koos kinnistuomanikega.

4. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt

rakendada müra leevendamismeetmeid, mh pidada kinni müra piirväärtustest ja

seadusega ettenähtud lubatud tööde teostamise kellaaegadest, planeerida

mürarikkad tööd lühemasse perioodi ning tööpäevasele ajale, vajadusel

lähielanikke tegevustest teavitada.

5. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral on soovituslik fikseerida lähimate

eluhoonete olukord (nt fotodega) koostöös kinnistuomanikega, et vältida

olukordi, kus hoone saab tegevuse käigus kahjustada, kuid puudub võrdlus

eelnenud olukorraga.

6. Tagada kõigi inimeste ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada

võimalikult varakult (nt liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte

jms).

7. Kuna kogu liiklussõlme ehitusala jääb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega

alale, tuleb tankimiseks ette näha alad, eelistatud kõvakattega pinnasel, kus on

tagatud absorbentmaterjal lekete ja reostuse kiireks piiramiseks ja

likvideerimiseks. Tankimist kanistritest tuleks vältida, kuid kui see on vajalik,

tohib seda teha vaid eelnimetatud aladel ja absorbentmatte kasutades.

8. Töömaalt ärajuhitav vesi võib vajada enne suublasse juhtimist puhastamist ning

selleks tuleb ette näha piisavad veekaitsemeetmed (nt eelistada isevoolselt vee

ärajuhtimist, rajada veevoolu aeglustamiseks killustikvallid, rajada setteosakeste

kinnipüüdmiseks (kambrilised) settebasseinid, näha ette nõlvade erosiooni

43

takistamiseks sobilikud meetmed). Vee pumpamine otse veekogusse on

keelatud.

9. Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandus- ja

Toiduameti kooskõlastus.

7. Ehitustegevuse läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel

tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht

või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised

ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata

teavitada Muinsuskaitseametit.

8. Kui ehitusalale jääb puid, mida on võimalik säilitada, tuleb seda teha ning

rakendada nende kaitseks sobilikke meetmeid. Nendeks on mh ala piiramine,

juurestiku kaitseks piisava maa-ala tagamine, tüvekaitse jms.

9. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ning teede puhastamist. Vajadusel

tuleb teede tolmutõrjel kasutada kloriide või muid alternatiivseid lahendusi.

10. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega.

Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega

määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee

reostumise oht.

12. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad

müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi

ületada normidekohast taset.

15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas

jms). Kõlblikku kasvumulda tuleks kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel

ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada

rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitlusettevõttele, kellel on tegevuseks vastva luba. Jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

17. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu

vähendamiseks.

18. Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada uusimat

tehnikat ning vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Samuti tuleks

vähendada täiendavat valgustust vajavate objektide hulka ning vajadusel

planeerida ehitusaegne valgustus optimaalselt, kasutada mh LED-valgusteid.

19. Ehitusaegselt võib aga olla vajalik, vastavalt planeeritud tööde mahule ja

piirkonnale, täiendava valgustuse planeerimine teede ületamiseks mõeldud

44

(ajutistesse) kohtadesse eelkõige sügis-talviseks perioodiks. Seda näiteks juhul

kui avalike teede kaudu veetav materjalide maht on suur või kui

ümberkorraldused liikluses tingivad jalakäijate ja kergliikurite tee ületamise

ajutite ülepääsude kaudu.

20. Kohila vallas toimuvate suuremahuliste tööde tõttu tuleks kogu piirkonda

käsitleda terviklikult ja seeläbi hinnata kogu piirkonna ehitustegevuste

koosmõjust tekkivate probleemide võimalikke ja mõistlikke leevendusmeetmeid

koostöös kõigi vastutavate osapoolte ja kasusaajatega. Eelkõige puudutab see

aspekte, mis on seotud inimeste heaolu ja (liiklus)turvalisusega. See ennetaks ka

võimalikke avariiohtlikke olukordi.

21. Asjakohane on rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi

KMH käigus piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud

ning mida rakendatakse põhitrassi ehitustöödel läbi ehitusobjekti

keskkonnakorralduskava.

45

5. Kokkuvõte ja järeldused

Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:

1. Käsitletav Kohila liiklussõlme ala jääb Rapla maakonda Kohila valda Urge,

Salutaguse ja Loone külade ning Kohila alevi piiridesse ning selle

ümberprojekteerimise eesmärk on olnud Rapla maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", Rapla maakonnaplaneering

2030+ ning Kohila valla üldplaneeringu täpsustamine Kohila liiklussõlme

asukohas.

2. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud

ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse.

3. Ehitusaegselt on maakasutuse muutuste mõju lühiajaline ning eesmärgipärane,

kuid kasutusaegselt pikaajaline ning kõigi Kohila alevi lähipiirkonda rajatavate

viaduktide ja rajatiste kumulatiivne mõju maakasutusele, võib olla oluline.

4. Teedevõrgu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu, kuid muudab seda

oluliselt. Tegevusest on mõjutatud ka tugimaantee T15 ja kõrvalmaanteede

igapäevased kasutajad, kes liiguvad läbi Kohila Rapla ja Kernu suunal.

5. Teede ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated.

Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee koos kõigi Kohila

piirkonda rajatavate viaduktidega. Need visuaalsed muutused on vältimatud.

6. Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning sellega seotud Kohila liiklussõlme

ehitustöödega suureneb ehitusaegne liikluskoormus piirkonnas märgatavalt,

peamiselt ehitustranspordi tõttu, ning ehitusaegselt avaldab tegevus kindlasti

ebamugavust kõigile piirkonnas liiklejatele. Tegemist on aga ajutise häiringuga

ning ei too eeldatavalt kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid negatiivseid

muudatusi asustuses.

7. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt looduskaitseliselt väärtuslikke

metsaalasid, mis jääksid ehitusala otsesesse mõjualasse ega ka kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) alasid, kuid raadamistööde maht piirkonnas, seoses

käimasolevate ehitustöödega, vähendab looduslike alade osakaalu kogu

projektialal märgatavalt.

8. Kohila liiklussõlm ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku alasid, kuid mõjutab

tõenäoliselt kasutusaegselt, mõningal määral, negatiivselt Kohila rohesilla

eesmärgipärast toimimist.

9. Ehitustegevuse ajal tuleb vältida loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.

See tähendab, et raietöödel, aga soovituslikult ka teiste mürarikaste tööde

teostamisel, tuleb järgida lindude pesitsusrahu ajalist piirangut ehk vältida

mürarikkaid ehitustöid, sh võsaraiet, 15. aprillist 15. juulini.

46

10. Põhiprojektiga teostatud uuringute taustal ei ole põhjust arvata, et tegevus

võiks põhjustada lähialadele jäävate puurkaevude põhjaveetaseme või –

kvaliteedi muutusi, mistõttu Kohila liiklussõlme ehitustööde ajal pole täiendava

veeseire kavandamine põhjendatud.

11. Ehitustegevuse mõjualale jääb kaks pärandkultuuriobjekti, mille

kahjustamise vältimiseks tuleb vajadusel rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

12. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole maardlaid, väärtuslikke

maastikke, kultuurimälestisi ja miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav

tegevus võiks mõjutada.

13. Ehitustegevusega seotud müra on ajutine ja päevasel ajal paratamatu.

Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni.

Kasutusajaks on planeeritud piirkonda müratõkkeseinad.

14. Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb

rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid.

15. Kogu Kohila liiklussõlm kõigi planeeritud viaduktide, teede ja raudteega

avaldab piirkonnale, sh sealsele looduskeskkonnale, tugevat ehitusaegset survet,

mis võib olla oluline autoliikluse turvalisuse tagamisel, kuid mitte otstarbekas

looduskasutuse vaates.

16. Tööde lõppemisel piirkonnas, sh teistel RB põhitrassi ehitusega seotud

objektidel, tuleks hinnata võimalust taimestiku taastamiseks, sh kohalikest

liikidest kõrghaljastuse taasistutamist, et vähendada täiendavalt mürareostust

ning rikastada tehismaastikel paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele

liigirühmadele.

Kokkuvõtteks

Kui Kohila liiklussõlme elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid, sh

käesolevas töö esitatud meetmeid ja soovitusi inimeste heaolu tagamiseks, ning

Töövõtja enda ehitusobjekti keskkonnakava raames välja töötatud meetmeid, on

võimalik tegevusega kaasnevat mõju vähendada määral, mille põhjal võib eeldada, et

kaasnev negatiivne mõju avaldub peamiselt ehitusetapil.

Kuigi RB ehitusega otseselt ja kaudselt seotud ehitustegevus toimub üheaegselt ja

intensiivselt üsna väiksel maa-alal ning on väga ressursimahukas, sh põhjustab

ehitusaegselt tõenäoliselt sagedasi häiringuid (nt pori, tolmu jm osas), on tegevus

lühiajaline.

Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et vajadust algatada KMH

menetlust pole. Oluline mõju avaldub ehitusperioodil eelkõige kumulatiivselt kõigi

teiste piirkonnas tehtavate ehitustöödega, kuid kuna need tegevused on juba käimas ning

47

vastavalt tööde edenemisele on osad tegevused juba ka lõppenud või lähikuudel

lõppemas, pole tegevuste kumulatiivne mõju hindamine, KMH-ga ettenähtud mahus,

praeguses etapis enam otstarbekas. Küll aga oleks vajalik mõningate aspektide osas

selgem osapooltevaheliste kohustuste jaotamine ning kindlate tegevuste-

leevendusmeetmete ettenägemine.

Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamisel.

Enne KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava

otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt.

Kliimaministeerium – [email protected]

Kohila Vallavalitsus – [email protected]

Transpordiamet – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Muinsuskaitseamet – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Terviseamet – [email protected]

Nimekirja alusel 04.02.2026 nr 16-12/26-02053-001

Kohila liiklussõlme keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu Kohila liiklussõlme rajatiste ehitamiseks ehitusloa taotlus nr 2511271/27260 ja ehitusloa taotlus nr 2511271/27593.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 19.02.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

TTJA on edastanud ehitisregistris menetluse Teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Ehituslubade taotlustega ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumentide numbreid 2511271/27260 ja 2511271/27593.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1.Kohila liiklussõlme KMH eelhinnang 2.Kohila liiklussõlme KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3.Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]