Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Lisa 1

Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Lisa 2

Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringualal asuvad katastriüksused

Nr Katastri-

tunnus

Lähiaadress KÜ sihtotstarve DP-s krundi

kasutamise

sihtotstarve

ÜP-s katastriüksuse

juhtotstarve

Hoonestus

1. 48301:002:0429 21101 Tõlli-

Mustjala-

Tagaranna tee

Transpordimaa

100%

määramata avalik tee

2. 48301:002:0424 21129

Orissaare-

Leisi-Mustjala

tee

Transpordimaa

100%

määramata avalik tee

3. 48301:002:0639 Aiamaa Maatulundusmaa

100%

MP K, S2 H

4. 71401:001:2131 Alajaama Tootmismaa

100%

määramata S1 H

5. 48301:002:0398 Alevi tn 10 Elamumaa 100% EP (BT) E4 H

6. 48301:002:0550 Alevi tn 11 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

BT S1 H

7. 71401:001:3830 Alevi tn 12 Elamumaa 100% EP (BT) E4, riigitee kv H

8. 71401:001:3650 Alevi tn 12a Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

AV A, riigitee kv H

9. 48301:002:0333 Alevi tn 14 Elamumaa 100% EK EK, A, riigitee kv H

10. 71401:001:2003 Alevi tn 14a Üldkasutatav

maa 100%

HK A, riigitee kv

11. 71401:001:1888 Alevi tn 14b Üldkasutatav

maa 100%

HK A, riigitee kv

12. 48301:002:0358 Alevi tn 15 Elamumaa 100% EK EK H

13. 48301:002:0357 Alevi tn 16 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

AH A, riigitee kv H

14. 48301:001:0850 Alevi tn 16a Üldkasutatav

maa 100%

H A, riigitee kv

15. 48301:002:0069 Alevi tn 18 Maatulundusmaa

65% Ärimaa

35%

BT,EP, HK S1, riigitee kv H

16. 48301:001:0857 Alevi tn 18a Maatulundusmaa

100%

MP, HK S1, riigitee kv

17. 48301:002:0174 Alevi tn 2 Elamumaa 100% BT S1 H

18. 48301:002:0034 Alevi tn 21 Maatulundusmaa

100%

MP, HK riba E4, K

19. 48301:002:0051 Alevi tn 23 Elamumaa 100% MP, HK riba E4, E1 H

20. 48301:002:0011 Alevi tn 25 Maatulundusmaa

100%

EP E4, E1, riigitee kv H

21. 48301:002:0032 Alevi tn 27 Maatulundusmaa

100%

EP E4, E1, riigitee kv H

22. 48301:002:0157 Alevi tn 2a Elamumaa 100% EP S1 H

23. 71401:001:2532 Alevi tn 2b Maatulundusmaa

100%

MP, AV, H S1, S2, riigitee kv

24. 48301:002:0078 Alevi tn 3 Elamumaa 100% EP A H

25. 48301:002:0548 Alevi tn 5 Üldkasutatav

maa 100%

PV, BT, HK,

HP, EP

P2, S1, E4, K H

26. 48301:002:0042 Alevi tn 6 Ärimaa 100% BT S1 H

27. 48301:002:0549 Alevi tn 7 Elamumaa 100% EP S1 H

28. 48301:002:0464 Alevi tn 7a Elamumaa 100% BT S1 H

29. 48301:002:0014 Alevi tn 8 Elamumaa 100% EP (BT) E4 H

30. 48301:002:0536 Alevi tn 9 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

AK S1 H

31. 71401:001:1988 Alevi tn 9a Üldkasutatav

maa 100%

määramata avalik tee

32. 71401:001:3833 Alevi tänav Transpordimaa

100%

LT perspekt.jalgrattarada

33. 71401:001:1996 Alevi tänav J1 Transpordimaa

100%

määramata avalik tee

34. 71401:001:3831 Alevi tänav L1 Transpordimaa

100%

määramata määramata

35. 71401:001:0209 Alevi tänav L4 Transpordimaa

100%

HK K, riigitee kv

36. 48301:002:0131 Allika Maatulundusmaa

100%

MP, HK,

määramata

P2, E4, E1,

määramata, riigitee

kv

H

37. 48301:002:0056 Aru Maatulundusmaa

100%

MP E4, A, väärtuslik

põllumaa

38. 71401:001:4193 Aru Maatulundusmaa

100%

H, määramata E1, määramata H

39. 48301:001:0698 Himma Maatulundusmaa

100%

MP E4, väärtuslik

põllumaa, riigitee kv

40. 48301:002:0235 Kaasiku tn 2 Elamumaa 100% EP, H E4, riigitee kv H

41. 48301:002:0485 Kaasiku tn 3 Elamumaa 100% EP, H, MP E4, väärtuslik

põllumaa

H

42. 48301:002:0607 Kaasiku tänav Transpordimaa

100%

määramata E4

43. 48301:002:0318 Kase Maatulundusmaa

100%

määramata E1 H

44. 48301:002:0552 Kiriku Maatulundusmaa

100%

LB, HK S2, riigitee kv

45. 48301:002:0556 Kiriku Maatulundusmaa

100%

H, määramata E4, määramata,

riigitee kv

46. 48301:002:0558 Kiriku Maatulundusmaa

100%

BT S1, riigitee kv

47. 48301:002:0557 Kiriku Maatulundusmaa

100%

OT, MP, H E4, K, väärtuslik

põllumaa, riigitee kv

48. 71401:001:2531 Kiriku tn 1 Elamumaa 100% EP A, riigitee kv H

49. 48301:002:0601 Kiriku tn 2 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

EK, EP E4, riigitee kv H

50. 48301:002:0551 Kiriku tn 3 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

AK, HP A, (S1) H

51. 48301:001:0854 Kiriku tn 4 Maatulundusmaa

100%

EP (BT) E4

52. 48301:002:0615 Kiriku tänav Transpordimaa

100%

määramata avalik tee

53. 48301:002:0614 Kiriku tänav Transpordimaa

100%

määramata avalik tee,

perspekt.jalgrattarada

54. 48301:002:0451 Kooli tn 1 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

AH, HP, MP,

OT

A, väärtuslik

põllumaa

H

55. 48301:002:0390 Kooli tn 3 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

AV (AK) E4 H

56. 48301:002:0068 Kooli tn 6 Maatulundusmaa

100%

EP, H,

määramata

E4, K, määramata,

väärtuslik põllumaa

H

57. 48301:002:0608 Kooli tänav Transpordimaa

100%

määramata määramata

58. 48301:001:0852 Koosa Maatulundusmaa

100%

MP, HK, BT P2, S1, riigitee kv

59. 48301:002:0319 Kopli Maatulundusmaa

100%

MP,

määramata

E1 H

60. 48301:002:0584 Kuresoo Maatulundusmaa

100%

MP E4, väärtuslik

põllumaa

61. 48301:002:0454 Kurisu Maatulundusmaa

100%

MP,

määramata

E1, E4, määramata,

väärtuslik põllumaa

H

62. 48301:002:0349 Kuusiku Maatulundusmaa

100%

määramata E1, E4, määramata H

63. 48301:002:0534 Kuusksalu Tootmismaa

100%

TL S2

64. 48301:001:0605 Lesta Maatulundusmaa

100%

MP, HK ribad E4, K

65. 48301:001:0732 Linnusoo Maatulundusmaa

100%

määramata määramata

66. 48301:002:0141 Mustjala

kirikumaa

Maatulundusmaa

100%

EP, MP E4, väärtuslik

põllumaa

67. 48301:002:0139 Mustjala

kirikumaa

Maatulundusmaa

100%

EP, H E4, väärtuslik

põllumaa

68. 48301:002:0140 Mustjala

kirikumaa

Maatulundusmaa

100%

E, MP E4, väärtuslik

põllumaa, riigitee kv

69. 71401:001:3832 Mustjala

peatus

Transpordimaa

100%

LJ, LP E4, A, riigitee kv H

70. 48301:002:0618 Mustjala-

Rahtla tee

Transpordimaa

100%

määramata avalik tee

71. 48301:002:0391 Mõisa Üldkasutatav

maa 100%

HP, PV,

(tiigid)

P2, K

72. 48301:002:0079 Mõisa tn 1 Elamumaa 100% EP, MP E4 H

73. 48301:002:0065 Mõisa tn 3 Elamumaa 100% EP, MP E4 H

74. 48301:002:0066 Mõisa tn 5 Elamumaa 100% EP, MP E4 H

75. 48301:002:0067 Mõisa tn 7 Elamumaa 100% EP, MP E4 H

76. 48301:002:0491 Mõisa tn 9 Elamumaa 100% EP, MP E4, väärtuslik

põllumaa

H

77. 48301:002:0606 Mõisa tänav Transpordimaa

100%

määramata avalik tee

78. 71401:001:2004 Nurga Üldkasutatav

maa 100%

LP, H EK

79. 48301:002:0166 Nurmenuku Maatulundusmaa

100%

MP P2, väärtuslik

põllumaa

80. 48301:002:0497 Paadegu Elamumaa 100% EP, MP E4 H

81. 48301:002:0305 Paja Maatulundusmaa

100%

HP, H,

määramata

K, E1 H

82. 71401:001:2100 Pesa Tootmismaa

100%

MP K

83. 48301:001:0540 Posti Maatulundusmaa

100%

MP E1, E4, väärtuslik

põllumaa

84. 48301:001:0621 Puhasti Tootmismaa

100%

OT E4 H

85. 48301:001:0620 Puurkaevu Tootmismaa

100%

OT E4 H

86. 48301:001:0595 Põlde Maatulundusmaa

100%

EP, MP,

määramata

E4, K, määramata H

87. 48301:002:0027 Põlde tn 1 Ärimaa 100% BT S1 H

88. 48301:002:0542 Põlde tn 10 Tootmismaa

100%

TT S2

89. 48301:002:0476 Põlde tn 11 Elamumaa 100% MP K H

90. 48301:001:0596 Põlde tn 11a //

Tuuliku

Maatulundusmaa

100%

MP K H

91. 48301:002:0477 Põlde tn 11b Tootmismaa

100%

MP K H

92. 48301:002:0543 Põlde tn 12 Tootmismaa

100%

TT S2 H

93. 48301:002:0005 Põlde tn 13 Maatulundusmaa

100%

EP, HK,

määramata

E4, K H

94. 48301:002:0499 Põlde tn 13a Elamumaa 100% HK K H

95. 48301:002:0222 Põlde tn 14 Tootmismaa

100%

TL S2 H

96. 48301:002:0535 Põlde tn 15 Tootmismaa

100%

määramata,

veidi HK

E4, K H

97. 48301:002:0492 Põlde tn 16 Tootmismaa

100%

TT S2 H

98. 71401:001:4711 Põlde tn 16a Tootmismaa

100%

TT S2 H

99. 48301:002:0126 Põlde tn 17 Tootmismaa

100%

HK riba,

määramata

E4, E1 H

100. 48301:002:0533 Põlde tn 18 Tootmismaa

100%

TT, TL S2 H

101. 48301:002:0414 Põlde tn 19 Maatulundusmaa

100%

määramata E4, E1 H

102. 48301:002:0345 Põlde tn 2 Elamumaa 100% EK EK H

103. 48301:002:0317 Põlde tn 3 Elamumaa 100% EK EK H

104. 48301:002:0372 Põlde tn 5 Elamumaa 100% EK EK H

105. 48301:002:0300 Põlde tn 6 Tootmismaa 75%

Ärimaa 25%

TT (BT) S2 H

106. 48301:001:0554 Põlde tn 7 Ühiskondlike

ehitiste maa

100%

TT S2 H

107. 48301:002:0493 Põlde tn 8 Tootmismaa

100%

TT S2 H

108. 48301:001:0792 Põlde tn 9 Elamumaa 100% OT S2 H

109. 48301:002:0616 Põlde tänav Transpordimaa

100%

LT avalik tee

110. 48301:002:0617 Põlde tänav Transpordimaa

100%

LT avalik tee

111. 48301:002:0006 Põldemaa Maatulundusmaa

100%

määramata,

HK ribad

määramata, E1, E4

112. 48301:001:0606 Põllu Maatulundusmaa

100%

MP, HK ribad E4, K H

113. 71401:001:2041 Põllu tee Transpordimaa

100%

määramata määramata

114. 48301:002:0633 Põlluääre Üldkasutatav

maa 100%

H K

115. 48301:002:0632 Põlluääre Üldkasutatav

maa 100%

H K, S2

116. 48301:002:0470 Pärna Maatulundusmaa

100%

HK, MP,

määramata

E4, K, riigitee kv H

117. 48301:002:0519 Rahtla tn 1 Elamumaa 100% EP, HK E4, EK

118. 48301:002:0438 Rahtla tn 2 Elamumaa 100% EP E4 H

119. 48301:002:0520 Rahtla tn 3 Elamumaa 100% EP, MP, HK E4, K H

120. 48301:002:0521 Rahtla tn 5 Elamumaa 100% EP, HK K H

121. 48301:002:0609 Rahtla tänav Transpordimaa

100%

määramata avalik tee

122. 48301:002:0149 Rehemaa Maatulundusmaa

100%

MP E4, K, väärtuslik

põllumaa, riigitee kv

123. 48301:002:0522 Ringe Maatulundusmaa

100%

HK,

määramata

E1, K

124. 48301:002:0538 Sepa Maatulundusmaa

100%

HP,

määramata

K

125. 48301:002:0376 Tammekaasiku Maatulundusmaa

100%

EP, MP, H E4, E1, väärtuslik

põllumaa, riigitee kv

H

126. 48301:002:0248 Toome Maatulundusmaa

100%

määramata E1 H

127. 71401:001:0208 Uuetoa Maatulundusmaa

100%

HK, BT K, S1, riigitee kv

128. 48301:002:0610 Vee tänav Transpordimaa

100%

määramata E4

129. 48301:002:0138 Vene tn 4 Maatulundusmaa

100%

H, AK

määramata

E4, A, K H

130. 48301:002:0484 Vene tn 5 Maatulundusmaa

100%

H, määramata K, E1, määramata,

väärtuslik põllumaa

H

131. 48301:002:0605 Vene tänav Transpordimaa

100%

määramata määramata

132. 48301:002:0488 Värava Maatulundusmaa

100%

H E4

133. 48301:002:0489 Värava Maatulundusmaa

100%

H E4, riigitee kv

134. 48301:002:0490 Värava Maatulundusmaa

100%

MP E4, väärtuslik

põllumaa, riigitee kv

DP-s krundi kasutamise sihtotstarve: ÜP-s katastriüksuse juhtotstarve:

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestati Mustjala külas Mustjala valla

keskuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on osaliselt kehtetuks

tunnistatud Saaremaa Vallavolikogu 27. märtsi 2025. a otsusega nr 1-3/16 Alevi tn 17

katastriüksuse osas. Detailplaneeringuala suurusega ca 94 ha asub Mustjala külas, hõlmates

peamiselt Mustjala küla keskust ja Tõlli-Mustjala-Tagaranna kõrvalmaantee (tee nr 21101) ääres

olevaid alasid. Planeeringuala on nähtav otsuse lisas toodud planeeringuala asendiskeemil, lisana

on toodud ka planeeringualal asuvate katastriüksuste tabel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

oli olemasolevatele hoonetele teenindusmaa määramine, valla keskusele vajalike uusehituste

tarbeks maade reserveerimine, maareformiga seotud probleemide lahendamine, olemasolevate

tehnovõrkude rekonstrueerimise ettepanekud jne.

Mustjala küla oli varasemalt Mustjala valla keskus. Küla paikneb Saaremaa valla loodeosas,

Kuressaare linnast ca 32 km kaugusel. Planeeringuala on erikujuline, kuid kompaktne, hõlmates

hoonestatud ja hoonestamata krunte, k.a osaliselt maanteid ja külateedevõrgustikku, kokku (k.a.

osaliselt) 134 katastriüksust, millest 30 on elamumaa, 48 maatulundusmaa, 19 transpordimaa, 15

tootmismaa, 9 ühiskondlike ehitiste maa, 9 üldkasutatava maa, 2 ärimaa ja 2 kombineeritud

katastriüksuse sihtotstarbega maad. Eraomandis olevaid katastriüksuseid on 92,

munitsipaalomandis 22, riigiomandis 7 ja avalik-õiguslikke 13. Planeeringualas asuvatest

katastriüksustest 76 on rohkemal või vähemal määral hoonestatud, kuid kõik olemasolevad hooned

ehitisregistrisse kantud ei ole. Hoonestamata on 58 katastriüksust, nende seas märkimisväärne

osakaal (üle 30%) on transpordimaadel, mida tavapäraselt ei hoonestata. Lisaks on hoonestamata

katastriüksuste seas mitmeid katastriüksuseid, mida kasutatakse põllumajanduslikul eesmärgil,

seetõttu ka nende hoonestamine on vähetõenäoline.

Pärast Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtestamist on muutunud erinevad õigusaktid

ning kehtestatud on ka planeerimist reguleeriv planeerimisseadus (edaspidi PlanS), mille § 127

lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Lähiaastaid on võimalik

sisustada PlanS § 140 lõike 1 punkti 1 alusel ehk selleks saab lugeda ligikaudu 5 aastat.

Detailplaneering on kehtestatud 1997. aastal ehk möödunud on ligi 29 aastat, mille jooksul on

kehtestatud ka Mustjala valla külade üldplaneering (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 29. aprilli

2011. a otsusega nr 14, edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu koostamisel ja juhtotstarvete

määramisel on arvestatud detailplaneeringus tooduga. Mida enam möödub aega detailplaneeringu

kehtestamisest, seda enam peab kinnistu omanik arvestama, et kui detailplaneeringut ei ole asutud

realiseerima paari aasta jooksul, võib kohaliku omavalitsuse üksus hakata planeerimisotsust üle

vaatama tulenevalt muutunud keskkonnast ja õigusaktidest. See tähendab, et detailplaneeringu

elluviimisest huvitatud isikutel on õiguspärane ootus detailplaneeringu kehtima jäämisele eelkõige

detailplaneeringu kehtestamisele vahetult järgnevatel lähiaastatel.

Kehtiv detailplaneering ei käsitle arhitektuursete ja ehituslike parameetrite osas ehitusõigust, mis

on käesoleval ajal PlanS kohaselt detailplaneeringu põhiolemus ja kohustuslik määrata. PlanS §

126 lõike 4 kohaselt moodustavad krundi ehituseõiguse krundi kasutamise sihtotstarve või

2

sihtotstarbed, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus, asjakohasel juhul hoonete või

olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Kehtiv detailplaneering ei ole ehitusõiguse

seisukohalt piisavalt informatiivne ega täpne, mida kaasajal PlanS detailplaneeringutes nõuab.

Detailplaneeringuga on antud põhijoonise kohaselt 69 krundile suunitlus krundi kasutamiseks,

täisehitusprotsendi suurus ja krundi suurus, kuid kruntimised ei ole tehtud alati vastavalt

detailplaneeringule, seega ei ole võimalik korrektselt arvestada kruntide täisehitusprotsente ja

võimalikku hoonete ehitisealuse pinna suurust.

Seega leiab vald, et kuna detailplaneering kehtestati aastakümneid tagasi, ajaga on muutunud

seadused, sh detailplaneeringule esitatavad nõuded, õigusaktid, ruumiline vajadus ning alale on

kehtestatud üldplaneering, ei ole detailplaneering enam ajakohane.

PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes PlanS-is detailplaneeringu koostamisele

ettenähtud nõuetest ja lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama

planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt

on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal. Üldplaneeringu peatükk 2.2 toob välja „Detailplaneeringu kohustusega alaks

on määratud Mustjala küla keskus.“. Kehtivale planeeringualale suurusega ca 94 ha uue

detailplaneeringu koostamine on vallavalitsuse hinnangul ebaproportsionaalne, arvestades ala

suurust ja asjaolu, et valdav osa kruntidest on aastaid juba hoonestatud olnud.

Vastavalt PlanS § 125 lõike 5 punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe

hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Kuna tegemist on

tihedamalt asustatud külakeskusega, piirkond on olnud ajalooliselt hoonestatud ning edasisi

ehitustegevusi saab kaaluda ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa/ehitusteatise alusel, siis

tulenevalt eelnevast leiab vald, et ei ole otstarbekas algatada uue detailplaneeringu koostamist,

vaid detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Tegemist on haldusmenetluse põhimõttega, millest lähtuvalt tuleb võimaluse korral

eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähem koormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam

ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks

puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Saaremaa

Vallavolikogu hinnangul on võimalik pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist võimalik

ehitusõiguse saamist kaaluda ka läbi projekteerimistingimuste, mis on lihtsam ja kiireim viis.

Terve detailplaneeringuala ühe korraga kehtetuks tunnistamine on menetluslikult mõistlikum ja

otstarbekam, kui detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine tulevikus iga krundi osas ja

vajaduse põhiselt.

PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada,

kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda. Saaremaa vald planeeringu koostamise korraldajana ja munitsipaalomandis

olevate katastriüksuste omanikuna soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda.

Kuna kehtiv detailplaneering ei ole enam aja- ega asjakohane, siis leiab planeeringu koostamise

korraldaja, et detailplaneering tuleb terves ulatuses kehtetuks tunnistada. Mustjala valla keskuse

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt tuleb lähtuda kehtiva üldplaneeringu

3

tingimustest. Kehtiv üldplaneering on kehtestatud detailplaneeringust hiljem ja üldplaneeringu

koostamisel on võetud aluseks ca 14 aastat varem kehtestatud detailplaneering. Võrreldes

detailplaneeringuga on üldplaneeringu näol tegemist uuema, täpsema ja aktuaalsema

dokumendiga.

Kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on

toimunud ratsionaalselt, arvestades kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele, keda haldusakt ehk

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab. Lisaks on teostatud 134 krundi osas

analüüs, kas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja üldplaneeringu aluseks võtmine

halvendaks kruntide omanike õigusi ning leitud, et kruntide ehitusõigust oleks suurel enamusel

katastriüksustel võimalik kaaluda läbi projekteerimistingimuste ning olukord ei halvendaks

katastriüksuste omanike õigus.

Eelnevast tulenevalt on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Mustjala valla keskuse

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna detailplaneeringu koostamise

korraldaja ei soovi detailplaneeringut ellu viia, lisaks ei ole seni tervikuna detailplaneeringut ellu

viidud vastavalt detailplaneeringus toodule, planeeritavad ehitusõigused külakeskuses sees on

võimalik kaaluda läbi projekteerimistingimuste väljastamise ehk siis eeldatavasti ei ole uue

detailplaneeringu koostamine vajalik, vaid lähtuda saab kehtivast ning detailplaneeringust oluliselt

aktuaalsemast ja informatiivsemast üldplaneeringust. Ehitusõiguse saamiseks kruntidel, mille

puhul ei ole võimalik kaaluda projekteerimistingimuste väljastamist, on igal kinnistu omanikul

võimalik esitada taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks.

Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada

haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise

menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost

isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja

menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja tagajärgi,

leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva planeeringuala

naaberkinnistute omanike ja planeeringuala kinnistute omanike õiguseid ja huve ega kahjusta

avalikke huve. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistute omaniku ega

naaberkinnistute omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,

planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks

on kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 140 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitada

kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes

2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Eelnõu saadeti Mustjala valla keskuse detailplaneeringu planeeringualal asuvate katastriüksuste

omanikele ja planeeringuala piirinaabrite katastriüksuste omanikele arvamuse andmiseks

xx.02.2026 kirjaga nr xx ja korteriühistutele kirjaga nr xx, ametiasutustele kooskõlastamiseks

xx.02.2026 kirjaga nr xx.

Kirjades määratud tähtajaks esitas seisukoha xx (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris

xx.02.2026 nr xx), milles tõi välja… Vallavalitsus oma xx.03.2026 vastuskirjas nr xx…

Otsuse eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet xx.03.2026 kirjaga nr xx, Transpordiamet

xx.03.2026 kirjaga nr xx, Muinsuskaitseamet xx.03.2026 kirjaga nr xx ja Maa- ja Ruumiamet

xx.03.2026 kirjaga nr xx.

4

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 6 ning kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestatud Mustjala

külas Mustjala valla keskuse detailplaneering kehtetuks.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristjan Moora

vallavolikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Transpordiamet

Maa- ja ruumiamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

05.02.2026 nr 5-2/660-1

Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 esitame kooskõlastamiseks Mustjala valla keskuse

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu (vt Lisad).

Kuna Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestatud Mustjala valla

keskuse detailplaneering (edaspidi üldplaneering) ei ole enam aja- ega asjakohane, siis

kaalutakse selle kehtetuks tunnistamist. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt tuleb

lähtuda kehtivast Mustjala valla külade üldplaneeringust (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 29.

aprill 2011. a otsusega nr 14, edaspidi üldplaneering). Kehtiv üldplaneering on kehtestatud

detailplaneeringust hiljem. Üldplaneeringu koostamisel on võetud aluseks ca 14 aastat varem

kehtestatud detailplaneering. Võrreldes detailplaneeringuga on üldplaneeringu näol tegemist

uuema, täpsema ja aktuaalsema dokumendiga.

Võttes arvesse, et tegu on suures osas juba ajalooliselt hoonestatud detailplaneeringualaga, mille

hoonestamata kruntidest valdav enamus asub olemasoleva hoonestuse vahel või vahetus

läheduses, on võimalik detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt kaaluda ehitusõiguse

saamiseks projekteerimistingimuste väljastamist. Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 5

punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse

korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui

ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas

piirkonna hoonestuslaadi. Kuna tegemist on tihedamalt asustatud külakeskusega, piirkond on

olnud ajalooliselt hoonestatud, siis tulenevalt eelnevast ei ole otstarbekas algatada pärast

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist uue detailplaneeringu koostamist, kuna edasisi

ehitustegevusi saab kaaluda ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa/ehitusteatise alusel.

Kehtiva Mustjala valla keskuse detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad:

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/483-10/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

2

Lisad:

1. Mustjala külas Mustjala valla keskuse DP kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

3. Lisa 2. Katastriüksused

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]