Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1032000

Taotlus T-KL_1032000.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARET SALAK PNOEE-46509054230 2026-02-04 14:31:19

Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1032000.pdf

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1032000

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber KMIN-107

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Leca Eesti Osaühing

Kontaktisik Maret Salak

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Leca Eesti Osaühing taotleb käesoleva taotlusega ajakohastada loaga seatud täiendavaid tingimusi, korrigeerida mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piire vastavalt tööle „Eksperthinnang Arumetsa II savikarjääri väljaarendamise mõjude kohta piirnevale merikotkale (elupaik KLO9129642)“ (seisuga 25.09.2025) ning täpsustada keskkonnaloas KMIN-107 vee erikasutuse eriosas määratud väljalaskme seirepunkti koordinaate lähtuvalt projekteeritud veeärastussüsteemist (täpsemalt käsitletud taotluse vee erikasutuse eriosas).

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Info esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Arumetsa II savikarjääris maavara kaevandamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes "Kavandatava Häädemeeste savikarjääri avamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne" (OÜ Inseneribrüü STEIGER, töö nr 08/0288, 2008). Keskkonnaamet on aruande heaks kiitnud oma 03.09.2008. a kirjaga nr 13-3-1/58486-10. Müra ja tolmu osas on KMH aruandes antud soovitus teostada üks seeria katsemõõtmisi kaevandamise täisvõimsuse saavutamisel. Täiendavalt on märgitud, et pideva seire vajadus puudub. Hilisemaid mõõtmisi tuleb teha vajaduse ilmnedes (tehnoloogia muutus, kaebused vms). KMH soovitusest lähtuvalt ei ole vajalik pidevseire ning seetõttu puudub ka vajadus seirekava koostamiseks. Täiendava tingimuse nr 1 palume asendada tingimusega, mis sätestab ühekordse müra ja peenosakeste kontrollmõõtmiste teostamise karjääri täisvõimsuse saavutamisel.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Arumetsa II savikarjäär

Aadress Arumetsa savikarjäär 2, Arumetsa küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Territoriaalkood 1378

Katastritunnus(ed) 21302:002:0109

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6435213, Y: 531461

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Arumetsa savikarjäär 2 (21302:002:0109). Puudutatud veekogud: Savikarjääri kraav (VEE1151604), Ärma kraav (VEE1151603).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 21.01.2039

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Häädemeeste vald, Pärnu maakond 0214

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed2/12

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

3/12

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane

3.11. Lisad Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Ala kirjeldus: Arumetsa II savikarjäär (pindala 31,87 ha) asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas kinnistul Arumetsa savikarjäär 2 (katastritunnusega 21302:002:0109). Ala on soostunud ja metsastunud, maapinna abs kõrgused jäävad 13-15 m vahemikku. Kogu Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub maaparandussüsteemiga SIHISILLA(TTP-514) (MPS kood 6115160020021001) ja mäeeraldist läbib selle idaosas maaparandussüsteemi eesvool SIHISILLA TTP-514 (Ärma harukraav) eesvoolu kaitsevööndiga. Vastavalt mäetööde liikumisele teostatakse Ärma harukraavi ümberjuhtimine vastavalt maaparandusprojektile „Arumetsa II savikarjääri REK 2023“, mille kohta on Maa- ja Ruumiamet väljastanud maaparanduse ehitusloa nr 2504689. Ärma kraavi rekonstrueerimistöödega on alustatud ning loa väljastamisel palume hinnata, kas keskkonnaloa täiendav tingimus nr 4 on ajakohane (kas ehitustööd on lõppenud või alles töös) või muuta sõnastus selliselt, et Ärma kraavi ümberjuhtimine tuleb teha madalvee perioodil, et vältida sette edasikandumist eesvoolu. Mäeeraldise teenindusmaa kattub kagunurgas III kategooria kaitsealuste liikide harilik ungrukold ja pruunikas pesajuur leiukohaga ning I kaitsekategooria liigi merikotka elupaigaga. Võrreldes kehtiva keskkonnaloaga KMIN-107 määratud mäeeraldise teenindusmaa piiriga, on käesoleva taotlusega korrigeeritud mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiri kulgemist selle kaguosas, et ei esineks kattumist merikotka elupaigaga (KKR kood KLO9129642) ja püsielupaikadega (KKR kood KLO3001287 ja KLO3003083). Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaast jääb selle kagunurgas ~8 m kaugusele vääriselupaigad VEP nr. E00938. Mäeeraldise teenindusmaast kaugemale jäävad vääreialupaigad VEP nr. L02145 ja VEP nr. L02144. Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad 770 – 780 m kaugusele põhja Aasa kinnistule (katastritunnusega 21301:004:0083) ning lõunasse Kalli kinnistul (katastritunnusega 21302:002:0078). Arumetsa II savikarjääri maa-ala geoloogiline kirjeldus on toodud järgmistes aruannetes: Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2007) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2007, EGF 7880); ‒ Arumetsa savimaardla Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2023) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, EGF 9965). Geoloogiline kirjeldus põhineb 2023. aasta uuringul, millega täpsustati Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise piires kattepinnase mahtu. Savilasundi moodustavad pruunivärvilised nn pruuni kompleksi savisetendid. Savilasund on kui ümbritsevate setenditega süngeneetiline lääts või Kesk- Devoni punasekirjusse kompleksi sisse lõigatud vana jõeoru sete. Punasekirju ja pruuni kompleksi kontakt on järsk ja visuaalse vaatluse järgi 40-45° kaldega. Arumetsa II savikarjäär jääb Arumetsa savimaardla Kesk-Devoni kirju- ja punasevärviliste terrigeensete setete levikuala lõuna ossa. Kasulik maavara lasub vana jõe sängis ja on ümbritsetud nö „punasekirju“ kompleksi saviga. Tabel 3.1 Arumetsa savimaardla koondläbilõige (Lisatud seletuskirjas) Punasekirju kompleks: Aleuroliit, peamiselt punakates ja violetsetes toonides, osaliselt kirjuvärviline, liivakivi ja savi vahekihtidega. Mäeeraldise piires on maardla ehitus üldjoontes analoogne. Vagumuse, mis on täidetud pruuni kompleksi setenditega, kogulaius mäeeraldise lõunapiiril on ~350 m, põhjapiiril enam kui ~600 m. Kasuliku savilasundi katendi paksus on 0,1 – 10,7 m (keskmiselt 3,0 m), millest kasvukihi paksus on 0,1 – 0,6 m (keskmiselt 0,2 m), mis levib kogu karjääriala piires. Katendi moodustab piiratud levikuga kollakaspruun peeneteraline liiv või aleuriidikas liiv ning sinikas-tumehalli savialeuriidi lääts.

4/12

Burtnieki lademe (D2br) pruuni kompleksi moodustavad kollakaspruunid-tumepruunid aleuriitsed savisetted aleuriidi vahekihtidega ja pesadega. Värvi muutuse kontakt on sujuv, toimub vaheldumine puhta pruuni savi, hajusa aleuriitset materjali sisaldava tumepruuni savi ja õhukeste (mõnest mm kuni 1- 2 cm) aleuriidi vahekihtidega. Keramsiidisavi uuritud kasuliku kihi paksus ulatub kuni 30 meetrini (keskmine 17,5 m). Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimene veekiht seotud katendi kvaternaari setetega – kasvukihiga ja piiratud levikuga liivakihiga paksusega 0 – 2,4 m. Pinnaseveekiht lasub vahetult kasulikul kihil. Kattekihi veega küllastuvus on suhteliselt suur, mida näitavad alal levivad gleimullad. Surveline põhjaveekiht on seotud Keskdevoni Aruküla lademe punasekirju kompleksi setenditega, mis esinevad pruuni kompleksi ümbritsevatel aladel ja kasuliku kihi lamamis. Survelist põhjavett (surve kõrgus +16...+6 ja see väheneb lõunasuunas) on geoloogilise uuringu käigus jälgitud kõikides puuraukudes karjääri kirdeosas, mis avasid punasekirju kompleksi ning pruuni ja punasekirju komplekside vahel aleuriidi kihi. Geoloogilise uuringu käigus saadud info põhjal on teada, et taotletava mäeeraldise piires kui ka vahetult selle ümbruses levib valdavalt savipinnas, mis ei sisalda vaba vett. Erandi moodustab kiht kahe erineva savipinnase vahel asuv väikese veejuhtivusega väheplastne rohke liivaga savimölli kiht (44% liiva, 49% mölli, 7% saueosakesi). Selle kihi veejuhtivus on teimi andmetel 0,03...0,1 m/ööp. Geotehniline hinnang annab vee juurdevooluks kavandatava karjääri idapoolselt küljelt 1,5 – 2,5 m3/ööp, karjääri nõlva 1 m kohta.

Lähimateks vooluveekogudeks on Ärma kraav (maaparandussüsteemi eesvool SIHISILLA TTP-514, kood 6115160020021, läbib Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaad), mis suubub Arumetsa jõkke (kood 6115160020000). Arumetsa jõgi suubub Häädemeeste jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1151500).

Vee erikasutuse kirjeldus: Arumetsa II savikarjääris pumbatakse maavara kaevandamiseks välja karjääri kogunev pinnasevesi, st sademe- ja lumesulamisvesi. Seega on vajalik tegevuseks veeluba karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks. Pinnasevete kõrvaldamine tagatakse kuivenduskraavi rajamisega ümber karjääri. Karjääri põhja koguneva vee kõrvaldamiseks rajatakse selle põhja veekoguja, millest vesi pumbatakse settetiiki ja sealt pärast puhastamist eesvoolu (olemasolev kuivenduskraav, (VELT plaanil kraav K-4).

Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse peale settebasseini läbimist metsakuivendukraavidesse ning sealt edasi Ärma harukraavi (maaparandussüsteemi eesvool SIHISILLA TTP-514, kood 6115160020021), mis suubub Arumetsa jõkke (kood 6115160020000)

Arumetsa II savikarjääri on keskmine vee juurdevool 234,2 m3/ööp, kogu mäeeraldise piires kaevandamisel võib kevadisel suureveeperioodil olla maksimaalseks juurdevooluks 9504 m3/ööp. Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Võrreldes kehtiva loaga määratud tingimustega soovib loa omanik muuta loale kantud väljalasu koordinaate, kuna tulenevalt mäetööde projekteerimisega seotud muudatustega selgus, et settebasseini jaoks kõige sobilikum koht on mäeeraldise teenindusmaa lääneosas, kus sellega on võimalik tagada kogu mäeeraldise piires kaevandamisel pumbatud vee setitamine. Survetoru, mis juhib vee pumbast settetiiki paigutatakse üle mäeeraldise piirdekraavi. Settebasseini asukoha muutusega ei kaasne suubla muutust, vesi suunatakse jätkuvalt Ärma harukraavi ning sealt Arumetsa jõkke. Tulenevalt väljalasu muutusest soovib loa omanik muuta ka väljalasu seirepunkti koordinaate, et see ühtiks taotletava väljalasuga. Seetõttu soovitakse seirepunkt tõsta settebasseini väljavoolule (vee erikasutuse plaanil kraavile K-4). Vee erikasutamise mõju: Kuigi maavaru lasub allpool veetaset, ei raskenda see oluliselt kaevandamistöid kuna savi on veepidev ning põhjavett karjääri ei satu. Kaevandamistegevusega reovett ei teki. Ärajuhitav vesi moodustub pinnaseveest, sademete ja lume sulamise veest.

Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene.

Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi

5/12

4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Vastavalt kehtivale keskkonnaloale tuleb teostada väljalaskme seiret üks kord poolaastas.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Arumetsa II savikarjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi metsakuivenduskraavide ja Ärma harukraavi Arumetsa jõkke. Arumetsa jõe koondseisund hinnati 2020. aastal heaks. Arumetsa II savikarjääri alal on savi veepidemeks ning põhjavett kaevandamisega ei mõjutata.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: 2017_08_22_Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe_Arumetsa_savikarjaar_2.bdoc

Lisa 2: Arumetsa_savikarjaari2_maarendileping.pdf

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Arumetsa II savikarjääris pumbatakse maavara kaevandamiseks välja karjääri kogunev pinnasevesi, sh sademe- ja lumesulamisvesi. Seega on vajalik veeluba karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks. Pinnasevete kõrvaldamine on võimalik kuivenduskraavi rajamisega ümber karjääri. Karjääri põhja koguneva vee kõrvaldamiseks rajatakse selle põhja veekoguja (rajatakse mäeeraldise keskosassse selle lääneserva), millest vesi pumbatakse settetiiki ja sealt pärast puhastamist liigub vesi mööda olemasolevaid kraave Ärma harukraavi ning sealt edasi Arumetsa jõkke. Täpsem veekõrvaldussüteemi toimimine on esitatud taotlusele lisatud Arumetsa II savikarjääri veekõrvalduse projektis.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimene veekiht seotud katendi kvaternaarisetetega – kasvukihiga ja piiratud levikuga liivakihiga paksusega 0 – 2,4 m. Pinnaseveekiht lasub vahetult kasulikul kihil. Kattekihi veega küllastuvus sõltub aastaajast ja sademete rohkusest. Kevad-sügis perioodil on taotletava ala pinnas liigniiske ja kohati isegi raskesti läbitav. Suvel kattekihi veega küllastuvus enamasti suur ei ole. Võib eeldada, et savikarjääri rajamine mõjub piirkonna maastikule isegi positiivselt, kuna nö augu rajamisel tekib karjääri ümber väike alanduslehter, mis kuivendab pisut ümbruskonna liigniisket maapinda. Laialdast kuivendavat mõju karjääri rajamine ei tekita, kuna juba praegu ümbritsevad taotletavat mäeeraldist pea kõigist külgedest maaparandussüsteemi kuivenduskraavid, millede põhjad ulatuvad savilasundini. See loob olukorra, kus rajatud metsakuivenduskraavid juba eemaldavad piirkonnas liigset vett ja savikarjääri rajamisel tekkiv kuivendus laialdast mõju ei avalda. Enamjaolt jääb karjääri kuivenduse mõju mäeeraldise teenindusmaa piiresse. Mäetööd tervikuna saavad pinnasevett üleüldse väga vähe mõjutada. Kuna savilasund on vettpidav, siis mäetöödel tekkiva võimaliku avarii korral ei ole ohtu, et reostus võiks levida karjäärist kaugemale. Vettkandvalt savilasundilt on tekkinud reostus lihtne kokku koguda ja viia töötlemisse jäätmekäitlusettevõttesse. Kaevandusmasinatest tingitud avariiohu riski ja mõju keskkonnale võib pidada väheoluliseks. Geoloogilise uuringu käigus ulatusid puuraugud maapinnalt maksimaalselt 30 m sügavusele, mille käigus savilasundis ühtegi veekihti ei tuvastatud. Kuna kavandatav karjäär on savilasundi tõttu ümbritsevast pinnasest suhteliselt isoleeritud ja selgelt väljendunud põhjaveekiht puudub, siis planeeritavate mäetöödega põhjavee taset ja selle kvaliteeti mõjutada ei saa. Kaevandamise ajal karjäärisüvendisse kogunev sademe- ja lumesulamisvesi pumbatakse süvendist välja karjääri teenindusmaa lääneosas olevasse settebasseini, kust see suunatakse mööda olemasolevaid kuivenduskraave mööda mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja põhjaservasid Ärma kraavi. Veeärastus plaan on lisatud taotluse vee erikasutuse eriosale

Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt

Lisa 3: Arumetsa_II_savikarjaari_veekorvaldus.asice

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 4: teenus_2125426_Arumetsa_II_Haademeeste_Lisavesi.bdoc

Lisa 5: PTA_seisukoht.pdf

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

6/12

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane.

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane

5.2. Käitise kategooria 7/12

5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 8/12

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane

5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane

5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine 9/12

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 67

Maardla nimetus Arumetsa

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara savi

Mäeeraldise nimetus Arumetsa II savikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 19.33

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 52.24

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 327

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 39

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve kergkruusatehase toore

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 260 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

13 plokk 1104 - keramsiidisavi aT - aktiivne tarbevaru 3 275 tuh m³ 31.12.2024

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1104 - keramsiidisavi 169 tuh m³ 2 025 tuh m³

Geoloogilised uuringud

10/12

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja -

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2007)

Geoloogiafondi number EGF 7880

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Käskkiri nr 1209

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.11.2007

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Arumetsa II savikarjääris tekib kaevandatava maavara ammendamisel kuni 30 m sügavune süvend, mille nõlvad ja põhi on vettpidavad. Seetõttu on kõige otstarbekam alale kujundada kaevandamise lõpetamisel veekogu (graafiline lisa 4/4). Tehnoloogilise korrastamise tööd on Arumetsa II savikarjääris võimalik suuresti teha kaevandamisega paralleelselt – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara omadustele vastavad püsivad nõlvused, mis Arumetsa savimaardla tingimustes on 1 : 2,5. Rajatavad nõlvakalded täpsustatakse hilisema korrastamisprojekti käigus, et tervikutesse jääv maavara kadu oleks minimaalne ja samas oleks tagatud nõlvade vajalik stabiilsus (ohutus). Arvestades geoloogilise uuringuga määratud kasuliku kihi lamami kõrgust, vastab tekkiva veekogu sügavus keskkonnaministri 07.04.2017. a määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ määratule. Nõlvade ülemine osa tuleb katta kruusa või killustikuga. Välispuistangud mäeeraldise teenindusmaal tasandatakse kasutades seda nõlvade stabiliseerimiseks. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kogu mahus ära karjäärisüvendi nõlvade tasandamiseks ja stabiliseerimiseks ning teenindusmaa tasandamiseks ja täitmiseks. Tekkiva veekogu äärsed alad kui ka kogu mäeeraldise teenindusmaa tuleb vähemalt 0,3 m paksusekt katta huumusekihiga, millele istutatakse või külvatakse mets. Selleks kasutatakse mäeeraldiselt eemaldatud kasvukihti. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 6: Graafiline_lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Graafiline_lisa_3_Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 8: Graafiline_lisa_4_Korrastatud_ala_plaan.pdf

Lisadokumendid

11/12

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Arumetsa II savikarjääris maavara kaevandmaisega, sh vee erikasutusega seotud keskkonnamõju on hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes "Kavandatava Häädemeeste savikarjääri avamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne" (OÜ Inseneribrüü STEIGER, töö nr 08/0288, 2008). Keskkonnaamet on aruande heaks kiitnud oma 03.09.2008. a kirjaga nr 13-3-1/58486-10.

8. Taotluse lisad

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 9: Seletuskiri__Arumetsa_II_.pdf

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 10: Aruanne__Haademeeste__1_.pdf

Lisa 11: Graafiline_lisa_2_Uuringupunktid.pdf

GIS ja CAD failid Lisa 12: Lamam_iso.dgn

Lisa 13: Maapind_iso.dgn

Lisa 14: Maeeraldise_piir.dgn

Nimetus Manus Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 15: Arumetsa_II_taotlus.asice

Geodeetilise märgi kooskõlastus Lisa 16: Geodeetilise_margi_kooskolastus.pdf

Merikotka ekpserthinnang Lisa 17: Arumetsa_II_merikotkas_eksperthinnang_2025.DOCX

PTA seisukoht Lisa 18: PTA_seisukoht.pdf

12/12

Lisa 1 - 2017_08_22_Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe_Arumetsa_savikarjaar_2.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TAMBET TIITS 35611010385 2017-08-18 06:39:00

MART ARRO 37011190269 2017-08-22 05:12:43

MA_maarendileping_mall.pdf

MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 1

7-8/17/369

Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida

esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti

peadirektor Tambet Tiits ja Leca Eesti OÜ (äriregistri kood 14253420, Saint-Gobain

Ehitustooted AS (äriregistri kood 10080431) on 04.05.2017 jagunenud eraldumise teel,

jagunemise käigus asutatud ühing on Leca Eesti OÜ), mida esindab prokurist Mart Arro (edaspidi

nimetatud Rentnik), mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja koos Lepingupooled, on

kokku leppinud Arumetsa savikarjäär 2 kinnisasja (katastritunnus 21302:002:0109) kasutamiseks

31.05.2010 sõlmitud maarendilepingu nr 26/2010 (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt:

1. Juhindudes maapõueseadusest ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161

„Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja

kord“ ja Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 19.07.2017 korraldusest nr 1-3/17/1959

„Maavara kaevandamise loa ümberregistreerimine“ alusel muudetud maavara kaevandamise

loast nr KMIN-107 ning võttes aluseks Lepingu punkti 10.1, mille kohaselt võib Lepingu

tingimusi muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, ja punkti 11.3, mille kohaselt

Rentniku kui juriidilise isiku reorganiseerimisel – ühinemisel, jagunemisel ja

ümberkujundamisel lähevad Rentniku õigusjärglasele üle kõik Lepingust tulenevad õigused ja

kohustused, lugeda edaspidi Rentnikuks Leca Eesti OÜ (äriregistri kood 14253420).

2. Muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendi suurus on 610 (kuussada

kümme) eurot aastas, mis moodustab 5% maa maksustamishinna aktiga määratud maa

maksumusest 12 200 (kaksteist tuhat kakssada) eurot.”

3. Muuta Lepingu punkti 4.2 esimest lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Rentnik kohustub

maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud Rendileandja

arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 305 (kolmsada viis)

eurot, hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.”

4. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima.

5. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest

Lepingupoolte poolt.

Rendileandja:

Maa-amet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600, faks 665 0604

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011

SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits

Rentnik:

Leca Eesti OÜ

Registrikood 14253420

Peterburi tee 75

11415 Tallinn

Tel 6209510

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Arro

Lisa 10 - Aruanne__Haademeeste__1_.pdf

Inseneribüroo STEIGER

Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 01.09.2007)

Töö nr 07/0243

Tallinn 2007

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

2

Kinnitan: Erki Niitlaan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Roman Kotenjov . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Geoloog Vello Kattai . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mäeinsener – geoloog

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

3

ANNOTATSIOON

Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2007). Aruanne ühes köites, teksti 33 lk, 14 tekstilisa, 5 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn, 2007. Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi teenindusala pindalaga 53,88 ha paikneb Pärnu maakonna Häädemeeste valla territooriumil ja asub maardla lõunasuunalisel pikendusel. Uuringu käigus rajati 33 uuringu puurauku üldmetraažiga 565,6 m. Puuraukudest võeti 415 proovi, millest tehti paisutava lisandiga puhetumiskatsed. Kattekihi moodustab kasvukiht paksusega 0,1-0,6 m, ning liiva ja saviliiva kihid ja läätsed, mille paksus kohati ulatub kuni 8,3 m. Keramsiidisavi kasuliku kihi moodustavad Kesk-Devoni Burtnieki lademe pruuni kompleksi setendid. Kasuliku kihi uuritud paksus ulatab kuni 30,2 m (keskmine -17,5 m). Keramsiidi toormeks kõlbab savi, mille puhetumisnäitaja – savist valmistatud kergkruusa mahumass on alla 750 kg/m3. Maavara – keramsiidisavi varu hinnati 5 613 tuh m3 aktiivse tarbevaruna 31,89 ha pindalal ja pindalal 2,16 ha - 233 tuh m3 aktiivse reservvaruna, mis esitatakse kinnitamiseks Keskkonnaministeeriumile. Võtmesõnad: Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Arumetsa savimaardla, keramsiidi- savi, kergkruus, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru, Devon.

Koostas: Roman Kotenjov

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

4

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS.................................................................................6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..........................7 3. VARASEM GEOLOOGILINE UURITUS......................................9

4. UURINGURUUMI GEOLOOGILISE EHITUSE ISELOOMUSTUS ..................................................................................10 5. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.............................................12

5.1 Kaevandite rajamine .......................................................................................12

5.2 Proovide võtmine ja laboratoorsed uuringud..................................................12

5.3 Topotööd.........................................................................................................12

5.4 Kameraaltööd..................................................................................................12

6. MAAVARA KVALITEET ..............................................................13

6.1. Keemiline koostis. .........................................................................................13

6.2. Puhetumisomanduste iseloomustus. ..............................................................16

6.3. Lõimis. ...........................................................................................................19

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED................................23

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED................................................25

9. KESKKONNAKAITSE ...................................................................26

10. VARU ARVUTUS.............................................................................27

11. KOKKUVÕTE..................................................................................32

12. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................33

TEKSTILISAD 1. Tellimiskiri............................................................................................................34 2. Uuringuluba KMIN-083 .......................................................................................36 3. Häädemeeste uuringuala kaevandite kataloog ......................................................38 4. Puhetunud savi (kergkruusa) mahumassi määrangute tulemused (tehase Fibo ExClay labori andmed) .........................................................................................41 5. 2004.-2006.a uuringu lõimise analüüside ja puhetumiskatsete tulemused ...........51 6. 1964.a uuringu lõimise analüüside ja puhetumiskatsete tulemused .....................55 7. Häädemeeste uuringuruumi keemilise kootsise analüüside tulemused ................56 8. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad...........................59 9. Kaevandite geoloogilised kirjeldused ...................................................................60 10. Topotööde seletuskiri...........................................................................................74 11. Kaevandite likvideerimise akt..............................................................................75 12. Metsateele kaitseterviku jätmise kooskõlastamine (Orajõe RMK kiri) ...............76 13. Metsakuivendusmaale tuleviku karjääri rajamise kooskõlastamine (Pärnu maaparandusbüroo kiri) ......................................................................................77

14. Tellija arvamus tehtud tööde kohta......................................................................78

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

5

Ekspertarvamused

Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus

Keskkonnaministri käskkiri varu kinnitamise kohta

GRAAFILISED LISAD

1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1:2000

2. Varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1:2000

3. Katendi ja kasuliku kihi paksuste plaan. Mõõtkava 1:2000

4. Geoloogilised läbilõiked I-I’...IV-IV’. Mõõtkava hor. 1:2000, vert. 1:200

5. Geoloogilised läbilõiked V-V’...VIII-VIII’. Mõõtkava hor. 1:2000, vert. 1:200

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

6

1. SISSEJUHATUS

Üleriigilise tähtsusega Arumetsa savimaardla (registrikaart nr 0067) Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER maxit Estonia AS tellimusel (lisa 1) geoloogilise uuringuloa KMIN-083 (05.01.2007) alusel (lisa 2). Uuringu eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumi piires keramsiidisavi lasundi ehitus, kasuliku kihi paksus ja maavara kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid kinnitada maavara aktiivse tarbevaruna, mille alusel saaks arendaja taotleda maavara kaevandamise luba. Alal on varem viidud läbi üldeoloogiline uurimistöö (Korbut, Peikre, 2006) Uuringu käigus tehti uuringuruumi teenindusalal topograafiline mõõdistamine, rajati uuringupuuraugud, kirjeldati puursüdamikud, võeti proovid laboratoorseteks katseteks ning tehti hüdrogeoloogilised uuringud. Vastavalt tellija soovile, laboratoorsetest uuringutest tehti ainult puhetumiskatsed – puhetunud materjali mahumassi määrangud, mis viidi läbi maxit Estonia AS tehase Fibo ExClay laboratooriumis. Uuringutöö planeerisid ja teostasid ning aruande koostasid OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloog Roman Kotenjov ja mäeinsener- geoloog Vello Kattai. Topograafilise mõõdistamise tegi ja plaani mõõtkavas 1:1000 koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo (litsents EG10194643-0001). Puurimistööd tegi firma OÜ Eridania. Hüdrogeoloogilised tööd teostas AS Geotehnika GIB Inseneribüroo. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” (RTL 2005, 60, 866). Arumetsa savimaardla on toormebaasiks maxit Estonia AS tehasele Fibo ExClay kergkruusa ja temast valmistatud toodete saamiseks. Esialgselt (aastatel 1950 - 1964) on uuritud Arumetsa maardla savi keraamikatööstuse (tellis, plokid, katusekivid, drenaažitorud jms) tarbeks. Alates 1967 a. alustati savi uurimist keramsiidi tootmiseks, mis 1990. aastast muutus valdavaks uuringusuunaks. Maardla põhjaosas kinnitas EMK 1992. a. esmakordselt keramsiidisavi varu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

7

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Häädemeeste uuringuruumi teenindusala pindalaga 53,88 ha paikneb Pärnu maakonna Häädemeeste valla territooriumil, 37 km Pärnust, 2 km kaugusel Häädemeeste asulast ja 1 km maxit Estonia AS tehasest kagus. Uuringuruum jääb Eesti 1:50 000 baaskaardi lehele nr 5314 ning ta keskosa geograafilised koordinaadid on 58°03´26´´pl ja 24°31´57´´ip. Häädemeeste uuringuruum oli välja eraldatud üldgeoloogilise uuringutööga (Korbut, Peikre, 2006), mis paikneb uuritud Arumetsa savimaardlast (joonis 1) lõunasse- kagusse. Uuringuala jääb riigile kuuluva Orajõe metskonna kinnistu (katastriüksuse nr 21302:002:0161, pindala 2264,9 ha) piiresse. Põhjas piirneb ala metsamaaga (Vanakubja kinnistu – tunnuse nr 21301:004:0141, Liiva – 21301:004:0059 ja Nõmme – 21301:004:0116). Uuringuala kujutab ennast lõuna-põhja suunas väljavenitud ala pikkusega 700-900 m ja laiusega 500 kuni 800 m. Ala on soostanud ja metsastunud, maapinna abs kõrgused jäävad 13-15 m vahemikku. Uuringuruumi teenindusala keskosas mõni aastat tagasi on tehtud metsaraiet. Seoses laialdase soostumisega on alal ja ala vahetus ümbruses tihe kuivenduskraavide ja metsateede võrk. Uuringuruum asub täies ulatuses maaparandussüsteemil TTP-514 (Sihi-Silla metsakuivendusala). Metsakuivendusalale tuleviku karjääri rajamine on võimalik peale ala läbiva kogujakraavi ümberjuhtimisega, mis on kooskõlastanud Pärnu Maaparandusbüroo’ga (lisa 13). Muinsus- ja looduskaitseobjekte ega alasid uuringuruum piires ei ole. Lähim looduskaitse objekt „Arumetsa väike rändrahn” jääb uuringruumist 900 m läände. Lähimad kultuurimälestised asuvad Häädemeeste alevikus 2 km kaugusel idas ja lähim Natura 2000 kaitseobjekt „Luitemaa loodusala” paikneb uuringuruumist 1,2 km kaugusel loodes. Lähimad talud on uuringuruumi äärmisest põhjapiirist 750 m kaugusel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

8

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

9

3. VARASEM GEOLOOGILINE UURITUS Arumetsa savimaardla avastas ja uuris esmakordselt kui keraamikatööstuse toorainet 1950.–1952. a „Geolstromtrest” (Hazanovitš, 1952). Savivaru kinnitati Loode TVK-s koguses 3420 tuh m3. 1964. a Eesti Geoloogia Valitsuse (EGV) poolt tehtud maardla järeluuringu tulemusel varu kogus suurenes kuni 6040 tuh m3 (Tallinn, 1964). Selle uuringu käigus 2 puuritud puurauku (56, 64) jäävad Häädemeeste uuringruumi. 1967. a EGV lõpetas Eesti erivanuseliste savide uurimise keramsiidi, kergkeraamika ja agloporiidi tootmiseks, mille tulemusel tuvastati Arumetsa maardla savi kõlblikuks keramsiidi tootmiseks (Tallinn, 1967). 1979. a varu ümberhinnangul maardla põhjaosas hinnati 1985 tuh m3 savi kõlblikuks keramsiidi tootmiseks (Tallinn, 1979). 1990.–1992. a Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) Rakendusgeoloogia osakond uuris AS „Leharu” tellimusel maardla põhjaosa sügavuseni kuni 20 m maapinnast. Varu kinnitati EMK-s pindalal 6,8 ha keramsiidi, keraamiliste plaatide ja teiste ehituskeraamiliste toodete valmistamiseks koguses 1347,2 tuh m3 aktiivse tarbevaruna ja 680,4 tuh m3 passiivse tarbevaruna karjääri põhja kaitsetervikus (Tallinn, 1992). 1995. a tehti Arumetsa maardla savivaru komplekshinnang (Peikre, 1995). 1998.–2002. a OPTIROC AS (käesoleval ajal maxit Estonia AS tehas Fibo ExClay) tellimusel EGK poolt tehti Arumetsa savimaardla ida-ja lõunaosa geoloogiline uuring (Peikre, Korbut, Vingisaar, 1999; 2000). 2005. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER maardla põhjasuunalisel pikendusel uuringutööd. Keramsiidisavi varu hinnati 2,72 ha pindalal aktiivse tarbevaruna 463 tuh m³ ning 0,32 ha alal aktiivse reservvaruna 36 tuh m³. 2007. a samal alal tehti ka täiendav uuring, mille käigus täpsustati maavara levik ja kinnitati täiendavad varud 0,84 ha pindalal 106 tuh m3 aktiivset tarbevaru (Kotenjov, Kattai, 2005; 2007). 2004.-2006. a maxit Estonia AS tellimisel tegi EGK maardlast lõuna-kagu suunas üldgeoloogilise uuringutöö (luba nr L.MÜ.PM-27348) mille käigus pindalal 38,8 ha oli hinnatud keramsiidisavi prognoosvaru 6,5 mln. m3 (Korbut, Peikre, 2006). Häädemeeste uuringuruumi jääb 16 selle uuringu puurauku. Seisuga 01.01.2007. a on Arumetsa maardlas arvel keramsiidisavi aktiivset tarbevaru 2551 tuh m³, passiivset tarbevaru 228 tuh m³ ja aktiivset reservvaru 815 tuh m³. Samuti on arvel keraamilise savi aktiivset tarbevaru 357,6 tuh m³ ja 680 tuh m³ passiivset tarbevaru (Roosalu, 2007).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

10

4. UURINGURUUMI GEOLOOGILISE EHITUSE ISELOOMUSTUS Geoloogiliselt asub Arumetsa savimaardla Kesk-Devoni kirju- ja punasevärviliste terrigeensete setete levikualal. Savilasundi moodustavad pruunivärvilised nn pruuni kompleksi savisetendid. Maardla ehitust on detailselt kirjeldatud paljudes varasemates uuringuaruannetes (Tallinn, 1964, 1967, 1979, 1992; Peikre 1995; Peikre, Korbut 2004, 2006 jt). Maardla pruuni kompleksi tekke ja vanuse küsimuses ei ole ühist arvamust. Savilasundit on vaadeldud kui ümbritsevate setenditega süngeneetilist läätse või Kesk-Devoni punasekirjusse kompleksi sisse lõigatud vana jõeoru setteid. Punasekirju ja pruuni kompleksi kontakt on järsk ja visuaalse vaatluse järgi – 40-45° (Hazanovitš, 1952). Maardla tüüplõige on toodud alljärgnevas tabelis 4.1.

Paksus, m Geol. indeks alates kuni kesk.

Lühikirjeldus

Q 0,2 3,2 1,0 Kasvukiht, liiv aleuriitse savi vahekihtidega, liivsavimoreen.

0

9,8

2,7

Pruun kompleks:

Ülemine osa: 1. Savi, helepruun kuni pruun, hallika ja roheka varjundiga, aleuriidikas, aleuriidi õhukeste vahekih- tidega. 2. Savi, pruun, helesiniste, vahel halli kuni rohe- kashalli aleuriidi vahekihtidega.

D2br

0 75 10,4 Alumine osa: 1. Savi, tume-(šokolaadi) pruun, vahelduva aleuriidi sisaldusega õhukestes vahekihtides. 2. Liivakas savialeuriit liiva ja savi vahekihtidega

D2ar avat. 34,8 Punasekirju kompleks: Aleuroliit, peamiselt punakates ja violetsetes toonides, osaliselt kirjuvärviline, liivakivi ja savi vahekihtidega.

Tabel 4.1. Arumetsa savimaardla koondläbilõige (Peikre, 1995). Häädemeeste uuringuruumis, mis paikneb maardla uuritud osa lõunasuunalisel pikendusel on läbitud 54 uuringupuurauku, neist Burtnieki lademe (D2br) nn pruuni kompleksi setendid ehk keramsiidi savi kasulik kiht on avatud 48 puuraugus (lisa 9). Uuringuruumis on maardla ehitus üldjoontes analoogne ta põhjapoolsele osale. Vagumuse, mis on täidetud pruuni kompleksi setenditega, kogulaius uuringuruumi lõunapiiril on 350 m, põhjapiiril enam kui 600 m. Vagumuse keskosa on uuritud 30 m sügavuseni (abs kõrguseni -15 – -16 m) ja 18 puuraugus (PA-11, 12, 17, 20, 22-04, 31, 32 40, 41, 42, 44, 45, 49, 52, 54-07, 18-98, 56-64, 86-94 ) lamami setted siin ei ole avatud. Selle osa laius on 100-150 m ja suund loode-kagusuunaline (asimuut 320o NW).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

11

Vagumuse läänenõlvas 5 puurauku (PA-19, 39, 46, 53, 56) läbisid pruuni kompleksi ja avasid lamami Aruküla lademe (D2ar) nn punasekirju kompleksi setendid (sinikas- ja helehall liivakivi, kirjuvärviline savi ja aleuriit) sügavustel 9,0-24,8 m, ning 6 puuraugus (PA- 4, 10, 18, 47, 50, 51) pruuni kompleksi setendid puudusid. Nende puuraukudega on uuringuruumis määratud maardla läänepiir. Nõlva kallakuse nurk on 15 kuni 35°. Pruuni kompleksi leviku ja maardla idapoolne piir on määramata, kuna siin kõikides äärmistes puuraukudes on veel avatud kasulik kiht. Vagumuse idanõlva kallakus on muutlik. Siin läbisid pruuni kompleksi paksusega 2-21 m 21 puurauku (PA-1, 2, 3, 4, 7, 8-04, 25..30, 33-37, 48, 55-07, 64-64) ja punasekirju kompleksiga kontaktil sügavustel 2-21 m avasid pruuni aleuriidi vahekihi avatud paksusega kuni 3,7 m. Kuni sügavuseni 16 m on nõlva kallakus lauge - nurk alla 10°, sügavamal on nõlv järsem – 20-40°. Kasuliku savilasundi katendiks on kasvukiht paksusega 0,1 – 0,6 m (keskmine 0,2 m), mis levib kogu uuritud alal. Selle all esineb piiratud levikuga kollakaspruun peeneteraline liiv või aleuriidikas liiv paksusega kuni 2,4 m. Uuringuruumi põhjapoolses osas ~1,5 ha vahetult kasvukihi all levib sinikas-tumehalli savialeuriidi lääts paksusega kuni 8,2 m. Burtnieki lademe (D2br) nn pruuni kompleksi moodustavad kollakaspruunid- tumepruunid aleuriitsed savisetted aleuriidi vahekihtidega ja pesadega. Värvi muutuse kontakt on sujuv, toimub vaheldumine puhta pruuni savi, hajusa aleuriitse materjali sisaldava tumepruuni savi ja õhukeste (mõnest mm kuni 1-2 cm) aleuriidi vahekihtidega. Kogu uuringuruumi pruuni kompleksi erinevate litoloogilise erimite levik on ebaühtlane ja nende korrelatsiooni võimalus puuraukude vahel puudub .

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

12

5. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

5.1 Kaevandite rajamine Häädemeeste uuringuruumis välitööde käigus (15.03.2007 – 02.05.2007) puuriti 33 puurauku sügavusega 2,2 – 30,0 m üldmetraažiga 565,6 m (lisa 3). Puuraugud paigutati vahekaugustega 80 - 120 m. Puurimistööd tegi OÜ Eridania. Puurimiseks kasutati südamikpuurimise meetodit ja agregaati URB-2A-2. Puuraugu ülemine osa puuriti puurkrooniga Ø 131 mm ja manteltati toruga Ø 127 mm, millele järgnevalt puuriti Ø 112 mm puurotsikuga. Puursüdamiku väljatulek – 100%. Puursüdamik kirjeldati ja anti üle tellijale. Kaevandid likvideeriti kohe pärast puursüdamiku kirjeldamist saviga ja maapind tasandati ning korrastati (lisa 11). 5.2 Proovide võtmine ja laboratoorsed uuringud Vastavalt tellija soovile laboratoorsed uuringud sisaldasid vaid puhetumiskatseid. Puhetunud materjali mahumassi määrangud tegi tellija poolt analüütik Leelo Alunurm tehase Fibo ExClay laboratooriumis. Analüüsid tehti paisutava lisandiga. Proovimise intervallid määrati makrolitoloogiliste tunnuste alusel, pikkusega 0,4 – 2,4 m. Proovid võeti puursüdamikust vaomeetodil. Kokku puhetumisanalüüsideks võeti 415 proovi. 5.3 Topotööd Uuritud ala ja selle lähiümbruses viidi läbi topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2 000. Mõõdistamise tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Lähtekoordinaadid ja - kõrgus saadi riikliku põhivõrgu punktist PHM2 (X: 6438548.702, Y: 530000.093, Z: 9.18) ja PHM3 (X: 6437598.488, Y: 530165.929, Z: 10.03). Piirpunktide ja puuraukude asukohtade koordinaadid on antud L-Est 97 süsteemis, kõrgused – Balti süsteemis. Puuraugud seoti instrumentaalselt. Täiendavad andmed on toodud topotööde seletuskirjas (lisa 10). Välitööde käigu selgus, et üldeoloogilise uuringu puuraukude asukohad uuringruumi teenindusalal on tegelikult teistes kohtades, kui esitatud aruandes. Seoses mitte korrektse andmete esitamisega nende asukohtade koordinaadid ja abs kõrgused toopmõõdistamise välitööde käigus määratud uuesti. 5.4 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi 2004.-2006. a üldgeoloogilise uuringu ja varasemate geoloogiliste uuringute andmestikud, käesoleva uuringu välitöödel saadud materjal ning maxit Estonia AS tehase Fibo ExClay laboratoorsete katsete andmed, mille alusel koostati käesolev aruanne.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

13

6. MAAVARA KVALITEET Savi omadus suurendada põletamisel oma mahtu poorse materjali moodustamisega on aluseks ta kasutamiseks keramsiidi ehk kergkruusa tootmiseks. Puhetumise soodustamiseks lisatakse savitoormesse orgaanilisi lisandeid – masuuti, turvast, saepuru jms. Puhetumiseks on oluline setendite granulomeetriline, mineraloogiline ja keemiline koostis. Arumetsa maardlas on kergkruusa toormeks pruuni kompleksi savisetted, millest valmistatud kergkruusa mahumass ei ületa 750 kg/m³. Tehases saadava kergkruusa mahumass on keskmiselt 300 – 350 kg/m³. Tarbija seisukohalt omavad toorme keemiline ja granulomeetriline koostise näitajad vaid informatiivset väärtust. Pruuni kompleksi setendite koostist, mis moodustavad kaevandatava kasuliku kihi, on piisavalt uuritud varasemate uuringute käigus, kuid otsene seos koostise ja puhetumise ning kergkruusa omaduste vahel ei ole täielikult selge. (Peikre, Korbut, 2004). Puhetumiseks on vajalik savi lõimises kõrge saviosakeste ja minimaalne liivafraktsiooni sisaldus. Mineraloogilises koostises peab olema kõrge montmo- rilloniidi ja hüdrovilkude sisaldus, kaoliniidi suur sisaldus on kahjulik. Positiivne on vähene karbonaatide ja sulfiidide sisaldus (Tallinn, 1979; Peikre, 1995). 6.1. Keemiline koostis. Keemilisest koostisest lähtudes hinnatakse (Riley-diagrammil) setete puhetusvõimet SiO2, Al2O3 ja sulandite (Fe2O3+Na2O+K2O+CaO+MgO) sisalduse järgi. Alljärgnevas tabelis 6.1.1 on toodud andmed keramsiidisavi keemilise koostise kohta ja võrreldakse seda Arumetsa maardla savi erinevate uuringute tulemuste keskmiste näitajatega.

Sisaldus, %

Arumetsa maardla uuringu aasta Keemiline komponent Läti GV

andmeil

NL-i GOST

25264-82 andmeil

Opti- maalne enne

1994 1994 1998

1998- 2002

2004- 2006

Kesk- mine

SiO2 57-66 <70 55-67 59,52 59,17 58,72 58,62 53,41 57,89

Al2O3 15-17 12-23 <20 15,96 16,25 15,98 13,55 19,14 16,18

Fe2O3 <14 5-10 6-9 8,14 6,12 6,15 5,12 7,55 6,62

TiO2 0,7-1,0 0,84 0,84 0,77 0,66 0,83 0,79

CaO 0,9-2,0 3-8 1,5-2,5 2,36 2,54 2,82 2,39 1,68 2,36

MgO 2,0-3,0 1,5-3,6 2,65 2,68 2,82 2,54 2,83 2,70

K2O+Na2O 3,4-5,0 2,5-5,0 1,5-3,5 5,0 4,87 3,96 4,54 5,45 4,76

K.k. 5,0-6,0 4,6-5,6 6,79 6,77 7,4 7,11 7,64 7,14

Orgaanika 0,3-0,8 0,9-2,5 0,6-1,8

Tabel 6.1.1. Arumetsa savimaardla savi keemiline koostis (Peikre, 1995).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

14

Häädemeeste uuringuruumi keemilise koostise analüüside tulemused on toodud lisas 7 ja pruuni kompleksi setendite (kasuliku kihi) keemiline koostis puuraukude keskmiste järgi tabelis 6.1.3.

SiO2 Al2O3 Sulandid* 59,33 21,33 19,33

* - Fe2O3+Na2O+K2O+MgO Tabel 6.1.2. Häädemeeste uuringuruumi pruuni kompleksi setendite (kasuliku kihi) keemiline koostis ümberarvutult Riley-diagrammile (100%-le).

Diagramm 6.1.1. Riley-diagramm keemilisele koostisele. Riley-diagrammi alusel on uuringuruumi setendite keskmised puhetumisomandused hinnatavad kui väga head.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

15

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

16

6.2. Puhetumisomanduste iseloomustus. Keramsiidi tootmise seisukohalt hinnatakse savi kvaliteeti laboratoorsetes tingimustes valmistatud kergkruusa mahumassi järgi, mille kohaselt võib toorme liigitada järgmiselt (lisa 1): − väga hea – mahumass < 250 kg/m³; − kasutatav – mahumass 250-500 kg/m³; − piiratult kasutatav – mahumass 500-750 kg/m³ (kasutatav segudes koos toormega

mahumassiga alla 180 kg/m³); − mittekasutatav – mahumass > 750 kg/m³. Häädemeeste puursüdamike dokumenteerimisel ja visuaalselt setendite litoloogiliste erimite väljaeraldamisel ning kergkruusa mahumassi määrangute tulemustega võrdlemisel jõuti järeldusele, et tinglikult “puhtast” savist saadakse kergkruus mahumassiga alla 250 kg/m³. Kergkruus mahumassiga 250-500 kg/m³ saadakse aleuriidikast savist ja 500-750 kg/m³ – aleuriitsest savist. Savikast aleuriidist ja aleuriidist on võimalik saada kergkruus mahumassiga üle 750 kg/m³. Alljärgnevas tabelis 6.2.1 on toodud Häädemeeste uuringuruumi proovide puhetumiskatsete tulemused ja lisas 5. Lisas 4 on toodud selle uuringu tulemused.

Kergkruusa mahumass, kg/m3

< 250 250-500 500-750 >750

Setendite erimid savi aleuriidikas

savi aleuriitne

savi

aleuriit, savikas aleuriit

Kokku

2007. a uuring Proovi, tk / % 329 / 79 65 / 16 4 / 1 17 / 4 415 / 100

Min mahumass 153 255 520 976 Max mahumass 248 497 651 1863

Keskmine 195 320 561 1370 2004.-2006. a uuring

Proovi, tk / % 100 / 78 14 / 11 2 / 2 12 / 9 128 / 100 Min mahumass 150 255 507 935 Max mahumass 245 470 649 1840

Keskmine 188 305 578 1515 Kokku

Proovi, tk / % 429 / 79 79 / 15 6 / 1 29 / 5 543 / 100 Min mahumass 150 255 507 935 Max mahumass 248 470 649 1846

Keskmine 192 313 570 1442 Tabel 6.2.1. Häädemeeste uuringuruumi kergkruusa mahumass proovide järgi. Mahumassiga üle 750 kg/m³ kergkruus oli saanud liivakast aleuriidist ja aleuriidist, mis lasuvad pruuni savisetendite katendis või lamamis. Need proovid (29 tk) kasuliku kihi iseloomustuses ei osale. Tabelis 6.2.2 on toodud Häädemeeste uuringuruumi pruuni kompleksi setendite (kasuliku kihi) puhetumisomanduse iseloomustus proovide järgi ja tabelis 6.2.3 on puuraukude keskmiste järgi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

17

Kergkruusa

mahumass, kg/m3 < 250 250-500 500-750

Setendite erimid savi aleuriidikas

savi aleuriitne

savi

Kokku

Savisetendid (kasulik kiht) Proovi, tk / % 429 / 83 79 / 15 6 / 2 514 / 100

Min mahumass 150 255 507 150 Max mahumass 248 470 649 649

Keskmine 192 313 570 223 Tabel 6.2.2. Häädemeeste uuringuruumi pruuni kompleksi setendite (kasuliku kihi) puhetumisomanduse iseloomustus proovide järgi. Tabelist 6.2.2 näeme, et 83% uuringuruum piires võetud pruuni kompleksi savisetendite proovidest võib hinnata kui väga head tooret keramsiidi tootmiseks (paisutava lisandiga valmistatud kergkruusa keskmine mahumass 192 kg/m³). 15%-st proovidest on võimalik saada kergkruusa, mille kvaliteet vastab käesoleval ajal kasutatava toorme keskmisele kvaliteedile (mahumass 313 kg/m³) ja 2% proovidest (mahumassiga 500-750 kg/m³) näitavad vajadust kasutamisel segude moodustamist väga hea kvaliteediga saviga. Seega võib tunnistada, et Häädemeeste uuringuruumi piires esinev savi puhetumisomanduste järgi on üldiselt väga hea kvaliteediga (kasuliku kihi keskmine mahumass 223 kg/m³).

83%

15%

2% <250

250-500

500-750

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

18

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

19

6.3. Lõimis. Kergkruusa tootmiseks savi kvaliteedi määravad saviosakeste >0,002 mm ja liiva- aluriidi osakeste sisaldus. Lisas 5 on toodud Häädemeeste uuringuruumi proovide lõimise analüüside tulemised. Lisas 6 on toodud 1964. a lõimise analüüside tulemused vana GOSTi järgi. Neid andmeid selles töös kasuliku kihi iseloomustes ei kasutati, kuid kasulikus kihis on kõrge <0,001 mm osakeste sisaldus (puuraukude keskmine on 50,5%), mis iseloomustab setendid kui hea kvaliteediga savi. Alljärgnevas tabelis 6.3.1, graafikutel 6.3.1 ja 6.3.2 on toodud andmed Häädemeeste uuringuruumi kergkruusa graanulite mahumassi ja purdosakeste sisalduse kohta.

Purdosakeste keskmine sisaldus, %

Setendite erimid Kergkruusa mahumass,

kg/m3 liiv

5-0,063 aleuriit

0,063-0,002 savi

>0,002

Kergkruusa mahumass,

kg/m3, keskmine

Savi < 250 1,25 30,91 68,07 188 Aleuriidikas savi 250-500 3,48 47,37 49,15 305 Aleuriitne savi 500-750 8,68 63,68 27,65 578

Aleuriit, savikas aleuriit

>750 19,80 58,77 21,43 1515

Tabel 6.3.1. Häädemeeste uuringuruumi kergkruusa mahumass ja purdosakeste sisaldus.

Graafikutelt 6.2.1, 6.2.3 on hästi näha, et kergkruusa graanulite mahumass väheneb saviosakeste sisalduse suuremisega ja liiva ja aleuriidi fraktsiooni vähenemisega. Saviosakeste keskmise sisaldusega üle 50% ja aleuriidi osakeste alla 35% puhul kergkruusa graanulite mahumass jääb alla 250 kg/m³. 30-50% saviosakeste ja 35-70% aleuriidi osakeste sisalduse puhul graanulite mahumaas jääb vahemikku 250-500 kg/m³. Tabelis 6.3.2 on antud andmed Häädemeeste uuringuruumi pruuni kompleksi setendites (kasulikus kihis) saviosakeste sisaldus proovide järgi ja tabelis 6.3.3 on lõimis puurakude keskmiste järgi.

Savi osakeste >0,002 mm sisaldus <50% >50%

Proovid, tk / % 13 / 11 104 / 89

Keskmine sisaldus, % 34,39 68,02

Tabel 6.3.2. Häädemeeste uuringuruumi pruuni kompleksi setendites (kasulikus kihis) saviosakeste sisaldus proovide järgi. Tabelist 6.3.2 on näha, et kasulikust kihist 89% võetud proovides on saviosakeste sisaldus üle 50% (keskmine 68,02%) ja ainult 11% proovides saviosakeste sisaldus on alla 50% (keskmine 34,39%). Kõrge saviosakeste sisaldus (kasuliku kihi keskmine 63,75%) ja madal liiva sisaldus on soodsad jaotused kergkruusa tootmiseks kasutavale keramsiidisavile.

11%

89%

>50%

<50%

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

20

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

21

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

22

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

23

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimene veekiht seotud katendi kvaternaarisetetega – kasvukihiga ja piiratud levikuga liivakihiga paksusega 0-2,4 m. Pinnaseveekiht lasub vahetult kasulikul kihil. Kattekihi veega küllastuvus ei ole suur ja on mõjutatud aastaajast ning atmosfääri sademete rohkusest. Surveline põhjaveekiht on seotud Keskdevoni Aruküla lademe punasekirju kompleksi setenditega, mis esinevad pruuni kompleksi ümbritsevatel aladel ja kasuliku kihi lamamis. Käesoleva uuringu käigus mõõdeti kõikides uuringupuuraukudes veetaseme sügavust maapinnast. Andmed selle kohta on toodud tabelis 7.1. Survelist põhjavett (surve kõrgus +16...+6 ja see väheneb lõunasuunas) jälgiti kõikides puuraukudes uuringuruumi kirdeosas, mis avasid punasekirju kompleksi ning pruuni ja punasekirju komplekside vahel aleuriidi kihi. Maaparanduse käsiraamatu kartogramm III abil saab arvutada uuringuruumi alale iseloomulikud aastased klimaatilise vee äravoolunormid. Antud piirkonnas on see vastavalt kartogrammile Q=8,5 l/sek x km2. Projekteeriva karjääri pindala on 31,89 ha (aktiivse tarbevaru plokk). Lähtuvalt sellest on tuleviku karjääri aasta keskmiseks vee äravoolunorm: Q=31,890 x 0,085=2,711 l/sek=9758,340 l/h=234,200 m3/ööp. Hüdrogeoloogiliste parameetrite täpsemaks hindamiseks puuriti AS Geotehnika GIB poolt geoloogilisel profiilil VII-VII’ idaosas kaks puurauku, millest määrati aleuriidi kihi filtratsiooni moodul – 0,28 ja 0,31 m/ööp. Selle hüdrogeoloogilise uuringu kohta esitakse koos geotehnilise uuringuga AS Geotehnika GIB Inseneribüroo poolt eraldi aruanne. Aruandes esitakse vattkandvatele kihtidele kaitseterviku jätmise või nende kuivaks dreenerimise võimalused.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

24

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu sügavus, m

Veetase maapinnast, m

Veetase abs kõrgus, m

1 2 3 4 5

25-07 14,64 9,20 6,8 7,84

26-07 13,78 11,70 5,8 7,98

27-07 13,84 10,80 5,3 8,54

28-07 13,90 15,30 6,3 7,60

29-07 14,65 5,80 5,0 9,65

30-07 14,62 6,00 4,9 9,72

31-07 14,09 29,80 25,3 -11,21

32-07 14,02 30,00

33-07 13,68 15,30 7,3 6,38

34-07 13,91 15,00 5,8 8,11

35-07 13,78 17,20 7,0 6,78

36-07 13,51 11,00 6,5 7,01

37-07 13,08 14,50 6,5 6,58

38-07 14,81 5,10 3,5 11,31

39-07 14,83 20,20 13,9 0,93

40-07 14,20 30,00

41-07 14,42 29,90

42-07 14,19 30,00

43-07 13,76 15,10 14,4 -0,64

44-07 13,77 29,80

45-07 14,10 29,80

46-07 14,15 9,50 3,5 10,65

47-07 14,17 2,20 1,0 13,17

48-07 13,61 16,80 9,0 4,61

49-07 14,10 30,00

50-07 14,49 3,00 2,1 12,39

1 2 3 4 5

51-07 14,00 2,50 1,0 13,00

52-07 14,30 30,00

53-07 13,89 24,80 24,2 -10,31

54-07 13,99 30,00

55-07 13,69 14,70 6,7 6,99

56-07 14,18 18,10 12,5 1,68

57-07 14,07 2,50 Tabel 7.1. Veetase sügavused puuraukudes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

25

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Arvestades kattepinnase (keskmine on 1,1 m) ja kasuliku kihi (keskmine uuritud paksus on 17,5 m) paksuse suhet, on savi kaevandamise mäenduslikud tingimused tulevases karjääris väga head. Savi kaevandamine võib olla mäetehniliselt raskendatud varuploki nr 13 idaküljel survelise veehorisondi ja kasuliku kihi väikese tüseduse tõttu. Mõnevõrra keerukam on juurdepääsu küsimus karjäärile. Otse tee tehasesse kulgeks paralleelne Ärma ojaga, ligiakaudu 800 m pikkusena, kuid läbiks kahte erakinnistut, mille kasutamiseks on vaja saada eelnevad nõusolekud. Võimalik on ka transporditee rajamine riigimaale, kuid see oleks pikem, 2,2 km. Karjääri avamine Häädemeeste uuringuruumis on võimalik kahel moel, sõltuvalt tee ja maaküsimuste lahendamisest. Esimese võimalusena on võimalik avada karjääri lõuna küljelt, puuraugu 19-04 lähedusest. Sealne katendipaksus on alla 1 m ja kasulik kiht üle 5 m. Nimetatud kohast liikudes eega põhja suunas kasuliku kihi paksus järjest suureneb. Majanduslikes ja maavara optimaalse kasutamise seisukohast lähtudes oleks aga parim lahendus avada Häädemeeste uuringruum Arumetsa savikarjäärist tuleva eega läbi aktiivse tarbevaru ploki 6 kui selle kaevandamine osutub võimalikuks. Viimasel juhul oleks ka mõeldav praegune savi kaevandamine viia üle rootorekskavaatorile ja transport konveieritele. Siis oleks võimalik liikuda ühe eega lõunasuunas. Maavara väljamine tegutsevas Arumetsa savikarjääris kasutatava tehnoloogia korral toimub astmeliselt, ligikaudu 2 m kõrguste astangutega. Astangutega karjäärinõlva kalle peab tagama karjäärinõlvade püsivuse ja antud maardla praktikast lähtudes on see ligikaudu 20-25 °. Savi kaevandamine sõltub paljuski sesoonsetest muutustest. Sademeterohkel ajal on astangud ja karjääri väljaveotee libe ja masinate liikumine nendel ohtlik. Lisaks sellele tekitab probleeme savi kaevandamine talvel, millal maavara lasund võib külmuda. Selle vältimiseks tuleb kasulikul kihil võimaluse korral säilitada lumekate ja eemaldada see vahetult enne kaevandamist. Pideva tootlikkuse tagamiseks ja ühtlase kvaliteediga toorme saamiseks on vajalik suure vahelao olemasolu, mis võimaldab savi homogeniseerida. Arumetsa savimaardlas kaevandamist raskendav asjaolu on olnud surveline põhjavesi, mille sissevoolu tõkestamiseks Arumetsa karjääri on jäetud külgedele ja põhja kaitsetervikud. Kaitsetervikute jätmise vajaduse kavandatavas Häädemeeste karjääris ja mõõtmete väljaselgitamiseks on tellitud vastav geotehniline uuring, mille teostab AS Geotehnika Inseneribüroo (GIB). Selle uuringu välitööd teostati paralleelselt hüdrogeoloogiliste uuringutega 3. - 4. septembril 2007 ja araunne peaks valmima oktoobri alguses. Pinnasevesi seevastu mäetehnilisi tingimusi oluliselt ei mõjuta. Pinnasevete kõrvaldamine on võimalik kuivenduskraavi rajamisega ümber karjääri. Karjääri põhja koguneva vee kõrvaldamiseks tuleb selle põhja rajada veekoguja, millest vesi pumbatakse settetiiki ja sealt pärast puhastamist eesvoolu, milleks on Ärma oja.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

26

9. KESKKONNAKAITSE Geoloogiliste uuringutega ei kaasnenud olulist keskkonnamõju. Kogu uuringuruumi teenindusala jääb metsastunud ja soostanud metsamaale. Geoloogilised välitööd teostati tehniliselt korras puurmasinatega, kütuse ega õli mahajooksu ei toimunud. Uuringuruumi teenindusalal olemasolev kuivenduskraavide süsteemi ja ala vahetus läheduses asuvaid vääriselupaiku (bioloogiliselt vanad puud) ei kahjustatud. Seoses ala soostumisega puurpingi transportimine puuraukude asukohtadeni toimus metallist paksu plaadi peal karjääris töötava buldooseriga, mis tekitas mitte olulisi pinnakahjustusi. Enamuste puuraukude asukohtadeni juurdepääsuks kasutati Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Orajõe metskonna poolt planeeritud harvendusraie käigus sisse raiutavaid puidu kokkuveoteid. Samuti RMK Orajõe mestkonna poolt oli rajatud ka uued metsasihid puuraukudele juurdepääsuks, mis tulevikus kasutakse kui puidu kokkuveoteid. Puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, milleks kasutati tehasest toodud savi ja mille kohta koostati vastav akt (lisa 11). Tulevane kaevandamine savikarjääris ei ohusta elanikkonda ega põhjusta põhjavee reostust. Tulevase karjääri alalt tuleb kasvukiht koorida ja ladustada mitte üle 3 m kõrgustes puistangutes, et säilitada pinnase omadused. Eelpool kirjeldatud ladustatud pinnast saab hiljem kasutada edukalt ala korrastamisel. Mehhanismide hoolduse käigus tuleb vältida võimalikku kütte- ja määrdeõlide sattumist karjääri. Kuival ajal on tarvis tolmu tekke tõkestamiseks niisutada teid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

27

10. VARU ARVUTUS

Varu arvutuse aluseks on topoplaan mõõtkavas 1:2000 (graafiline lisa 1), geoloogiliste välitööde tulemused ning laboratoorsete katsete andmed. Vastavalt tellija nõuetele savisetteid võib käsitleda keramsiidisavina, kui savitoormest laboratoorsetes tingimustes valmistatud kergkruusa mahumass on alla 750 kg/m³. Selle aluseks on kohaliku keramsiiditehase pikaajaline (alates 1992 aastast) keramsiidi tootmise kogemus. Teisi nõudeid savi koostisele ja omadustele tellija ei esita (lisa 1). Häädemeeste uuringuruumi teenindusala üldpindala on 53,88 ha. Varu arvutus tehti 2 plokkis, mis hõlmavad uuringuruumi keskosas 34,05 ha pindala. Varu ei arvutatud kokku 19,83 ha järgmistel aladel: 1. Uuringruumi läänepoolses osas 5,99 ha pindalal, kus pruuni kompleksi setendid

puuduvad. 2. Idapoolses osas 11,94 ha, kuna seda ala ei uuritud, sest puudus juurdepääs

puurimiseks, mis kooskõlastati tellijaga. 3. Uuringruumi lõunapiiril 1,73 ha, kus metsateele jäeti 30 m laiune (tee teljest)

kaitsetervik, mis kooskõlastati Orajõe RMK metskonnaga (lisa 12). 4. Uuringuruumi põhjaosas, kus uuringuloas ekslikult oli uuringuruumi sissevõetud

naabrikinnistute alad – Vanakubja 0,14 ha ja Nõmme – 0,03 ha. Pindalaliselt on plokid kontuuritud uuringuruumi piiriga, puuraukudega, abi- või ekstrapoleerimise punktidega. Piiripunktide koordinaadid ja pindala arvutus on toodud lisas 8. Vertikaalses läbilõikes varu arvutuseks võeti igas konkreetses puuraugus kasuliku kihi faktiline paksus. PLOKK 13 (pindala 31,89 ha).

Plokk on välja eraldatud uuringuruumi keskosas. Ploki lõunapiir tugineb metsatee kaitseterviku piirile, põhjapiir uuringuruumi piirile, maardla piirile ja abipunktidele, mis jälgivad Orajõe metskonna kinnistu piiri. Idapiir tugineb uuringupuuraukudele PA 1...4-04, 25, 29, 30, 38-07 ja läänepiir uuringupuurakudele PA 17,19-04, 45, 46, 53, 54, 56-07. Kasuliku kihi põhinäitajad plokis on toodud tabelis 10.1 Katendi paksus plokis varieerub 0,1-8,5m (keskmine 1,1 m, sh kasvukihi keskmine – 0,2 m). Kasuliku kihi paksus varieerub 1,5-30,2 m, keskmine 17,6 m. Ploki piires kasuliku kihi keramsiidisavi puhetumisvõime keemilise koostise (Riley- diagrammi) järgi hinnatakse kui väga hea. Savist valmistatud kergkruusa keskmine mahumaas on 224 kg/m3, mis võimaldab hinnata maavara kui väga hea kvaliteediga toore keramsiidi tootmiseks. Kasulikus kihis saviosakeste kõrge (keskmine on 66,58%) ja liiva-aleuriidi fraktsiooni madal sisaldus on soodsad jaotused kergkruusa tootmiseks kasutavale keramsiidisavile.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

28

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

29

Puuraukude vahekaugused ploki piires jäävad 80-120 m vahemikku, mis võimaldab varu uurituse taseme järgi hinnata tarbevaruna. Ploki tarbevaru ja katendi maht arvutatakse aritmeetilise keskmise meetodil ja see moodustab: keramsiidisavi varu 31,89 ha x 17,6 m = 5613 tuh m³; katendi kogumaht 31,89 ha x 1,1 m = 351 tuh m³; sh. kasvukihi maht 31,89 ha x 0,2 m = 64 tuh m³. Kuna piiranguid kaevandamiseks ei ole, soovitame keramsiidisavi varu 5613 tuh m³ kinnitada aktiivse tarbevaruna. PLOKK 14 (pindala 2,16 ha)

Plokk on välja eraldatud uuringuruumi lääneosas kagu-loode suunas väljavenitatud riba laiusega kuni 40 m. Idast ta piirneb puuraukudega 45, 46, 53, 54, 56-07 ja 17-04, ehk tarbevaru ploki 13 piiriga. Läänest piir tugineb ekstrapoleerimise abipunktidele P 5...11 ja puuraugule 57-07, kus enne punasekirju kompleksi avati 0,7 m paksune savisetendite kiht. Kuna uuringuruumis pruuni ja punasekirju komplekside läänepoolse kontakti kaldenurk on muutlik ja ei ole täpselt määratud, siis ekstrapoleerimise punktid oli määratud puuraukude vahekauguste poolitamise teel. Katendi ja kasvukihi paksus võeti kui idapiiril asuvate puuraukude keskmine – vastavalt 0,5 ja 0,2 m.

PA nr

PA suudme

abs kõrgus,

m

Katendi kogu

paksus, m

Sh. kasvu-

kihi paksus,

m

Kasuliku kihi

(uuritud) paksus, m

Kasuliku kihi lamami

(uuritud sügavuse)

abs kõrgus, m

Kerg- kruusa mahu- mass, kg/m3

Materjali kvaliteet

45-07 14,10 0,1 0,1 29,7 -15,70 205 väga hea

46-07 14,15 0,2 0,2 8,8 5,15 264 kasutatav

53-07 13,89 0,5 0,2 23,3 -9,91 200 väga hea

54-07 13,99 0,3 0,3 29,7 -16,01 296 kasutatav

55-07 13,69 0,2 0,2 13,4 0,09 247 väga hea

56-07 14,18 1,0 0,3 15,9 -2,72 178 väga hea

17-04 14,12 1,0 30,2 -17,08 170 väga hea

Keskmine 14,02 0,5 0,2 21,6 -8,03 223 väga hea

Tabel 10.2. Varu arvutuse ploki 14 põhinäitajad Kasuliku kihi keskmiseks paksuseks plokis on võetud ½ paksusest idapiiril – 10,8 m. Ploki 14 idapiir tugineb tarbevaru plokile 13, läänepiir on määratud ekstrapoleerimise punktidega, mis võimaldab hinnata ploki varu uuritud taseme järgi vaid reservvaruna. Plokis esinev savimaterjal puhetumisomaduse järgi on väga hea kvaliteediga (kergkruusa keskmine mahumass on 223 kg/m).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

30

Ploki 14 reservvaru ja katendi maht moodustab: keramsiidisavi varu 2,16 ha x 10,8 m = 233 tuh m³; katendi kogumaht 2,16 ha x 0,5 m = 11 tuh m³; sh. kasvukihi maht 2,16 ha x 0,2 m = 4 tuh m³. Ploki 14 keramsiidisavi varu soovitame kinnitada aktiivse reservvaruna.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

31

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

32

11. KOKKUVÕTE Käesoleva uuringu eesmärgiks oli maxit Estonia AS tellimusel viia läbi Häädemeeste uuringuruumis (uuringuruumi teenindusala pindala on 53,88 ha) Orajõe metskonna metsastunud ja soostanud metsamaal keramsiidi tootmiseks sobiva savilasundi detailne geoloogiline uuring. Maavaraks uuritud alal, nagu kogu Arumetsa savimaardlal, on Keskdevoni Burtnieki lademe pruuni kompleksi savisetendid, mis täidavad 400-600 m laiuse vagumuse ja millest paisutava lisandiga toodetakse kergkruusa mahumassiga alla 750 kg/m3. Uuringu käigus selgus, et kaevandamiseks sobiv savilasund levib uuringuruumi keskosas üldpindalal 34,05 ha. Kattekihiks on 0,1-0,6 m paksune kasvukiht ning piiratud alal esinev kuni 8,3 m paksused liiva ja saviliiva kihid ja läätsed. Karamsiidisavi kasuliku kihi uuritud paksus ulatub kuni 30 m (keskmine - 17,5 m). Keramsiidisavi varu arvutus tehti kahes plokis. Varu hinnatakse 31,89 ha pindalal aktiivse tarbevaruna 5613 tuh m³ ning 2,16 ha alal aktiivse reservvaruna 233 tuh m³, mis esitatakse Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks seisuga 01.09.2007.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

33

12. KASUTATUD KIRJANDUS Hazanovitš, K., 1952. Otčot o geologorazvedočnõh rabotah, provedjonnõh na mestoroždenii Arumetsa Pärnuskogo ujezda Estonskoj SSR. Geolstromtrest, Leningrad. (EGF nr 274). Tallinn, K., 1964. Aruanne täiendavate geoloogiliste luuretööde tulemuste kohta Arumetsa savimaardlal Pärnu rajoonis Eesti NSV-s. Kiiu. (EGF nr 2081). Tallinn, K., 1967. Otčot o rezultatah rekognostsirovočnõh issledovanii raznovozrastnõh glin Estonskoi SSR dlja proizvodstva keramzita, jačeistoi keramiki i agloporita v 1964–1966 gg. Tallinn. (EGF nr 2914). Tallinn, K., 1979. Otčot po pereocenke glin mestoroždenii Vana Vigala i Arumetsa dlja proizvodstva keramzita v Pärnuskom rajone. Keila. (EGF nr 3564). Tallinn, K., 1992. Aruanne Arumetsa savimaardla põhjaosa uuringu tulemustest (varu seisuga 01.01.92). Kiiu. (EGF nr 4565). Peikre, R., 1995. Arumetsa savimaardla komplekshinnangu aruanne Tallinn. (EGF nr 4948). Peikre, R., Korbut, S., Vingisaar, P., 1999. Arumetsa savimaardla ida- ja lõunaosa uuring FIBO EXCLAY Eesti AS-le.Tallinn. (EGF nr 6090). Peikre, R., Korbut, S., Vingisaar, P., 2000. Arumetsa savimaardla lõunaosa uuring FIBO EXCLAY Eesti AS-le.Tallinn. (EGF nr 6417). Peikre, R., Korbut, S., 2004. Aruanne Arumetsa savimaardla lõunaosa täiendav geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.04). Tallinn. (EGF nr 7570). Peikre, R., Korbut, S., 2006. Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi üldgeoloogiline uuring. Tallinn. (EGF nr 7771). Kotenjov, R., Kattai, V., 2006. Arumetsa savimaardla Saviaugu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne(varu seisuga 01.07.2006).Tallinn. (EGF nr 7770). Keskkonnaministri 26. mai 2005.a määrus nr 44. Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. (RTL 2005; 60; 866).

Arumetsa savimaardla registrikaart nr. 0067

Lisa 11 - Graafiline_lisa_2_Uuringupunktid.pdf

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 2/4

2007. a geoloogiline uuring (EGF 7880) 2023. a kaevandid (14.11.2023)

2024. a puuraugud (03.06 - 12.06.2024)

/Allkirjastatud digitaalselt/ 28.01.2026

26/5437 Erki Vaguri

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

Leca Eesti OÜ

Peterburi tee 75, Tallinn 13816

[email protected]

Kristel Veersalu

/Allkirjastatud digitaalselt/

Tormis Vilberg

Uuringupunktid, mille andmeid katendi lamami mudeli koostamisel ei kasutatud

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

seletuskirja (varu seisuga 30.09.2023) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5011).

1. Kasutatud on Arumetsa savimaardla Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamise

Märkused:

Uuringupunktid

Lisa 12 - Lamam_iso.dgn

Lisa 13 - Maapind_iso.dgn

Lisa 14 - Maeeraldise_piir.dgn

Lisa 15 - Arumetsa_II_taotlus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TORMIS VILBERG PNOEE-37609236031 2026-02-04 13:29:21

KRISTEL VEERSALU PNOEE-49503314228 2026-01-30 11:38:12

Arumetsa II_merikotkas eksperthinnang_2025.DOCX

Eksperthinnang Arumetsa II savikarjääri väljaarendamise mõjude kohta piirnevale merikotkale (elupaik KLO9129642)

Töö koostaja: Renno Nellis, OÜ Clanga
Koostatud 27.08.2022, täiendatud 25.09.2025
Töö tellija: OÜ Leca Eesti

Lähteülesanne
Leca Eesti OÜ omab kaevandamise luba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääris, asukohas Häädemeeste vald, Arumetsa küla, Arumetsa savikarjäär 2 kinnistu (tunnus 21302:002:0109). Kuna kaevandamisluba Arumetsa II savikarjäärile on antud üle 10 aasta tagasi, siis soovib Leca Eesti Osaühing ajakohastada loaga seatud täiendavaid tingimusi, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire ning täpsustada keskkonnaloas KMIN-107 vee erikasutuse eriosas määratud väljalaskme seirepunkti koordinaate lähtuvalt projekteeritud veeärastussüsteemist1.

Rajatavast karjäärist itta jääb merikotka püsielupaik (KLO3001287), mis kattub hetkel kehtiva loaga määratud mäeeraldise teenindusmaaga. 2022. aasta veebruaris märgiti merikotka elukohana keskkonnaregistrisse laiem liigi elupaik (KLO9129642), mis kattub osaliselt Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisega (joonis 1). 2024. aastal ehitasid merikotkad uue pesa u 200 meetrit loode poole (püsielupaik KLO3003083), pesa leiti ja kanti EELIS-sse 12.02.2025.

Joonis 1. Arumetsa II savikarjääri mäeeraldis (punane joon) ja teenindusmaa (kollane joon), koos merikotka püsielupaikadega (pruun viirutus) ja merikotka elupaigaga (sinine viirutus). Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet.
Kaevandusloa omaja ja loataotluse muutmist ettevalmistav OÜ Leca Eesti soov on välja selgitada, mis tingimustel ja milliste vajalike leevedusmeetmetega oleks võimalik merikotka elupaigaga kattuvas mäeeraldise osas võimalik savi kaevandamine. Savi kaevandamine protsessina tähendab, et karjääris töötab üks ekskavaator ja buldooser, mis laeb kaevandatava savi otse kallurile/dumperile, millega see transporditakse karjäärist põhja jääva kergkruusatehase territooriumile. Kaevandamine on planeeritud aastaringselt vastavalt ilmale – kaevandamine eeldab kuiva aega, et savi peal oleks võimalik masinatega liikuda. Kaevandamise järgselt kujuneb mäeeraldisele veekogu, teenindusmaal taastatakse eeldatavalt metsa- ja rohumaa.

Hinnangu tulemusena võiks selguda, kas ja mis tingimustel on merikotka elupaigaga kattuvalt võimalik Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisel kaevandamine. Võimalusel pakkuda välja leevendavad meetmed, mida jälgida, et kaevandmaise mõju oleks minimaalne merikotkale.

Merikotka püsielupaigad

Merikotka pesapaik Häädemeeste lähedal Arumetsas leiti 2011. aastal (püsielupaik KLO3001287). See pesa on olnud peaaegu igal aastal asustatud st kotkaste poolt kasutusel. 2024. aastal esimene pesa varises (pesapuu murdus) ja kotkad ehitasid uued pesa u 200 meetrit loode poole (püsielupaik KLO3003083). Arumetsa merikotka pesitsustulemused on Kotkaklubi tehtud seirekontrollide alusel järgmised (EELIS):

Aasta Pesitsustulemus
2011 asustatud, poegi ei ole
2012 1 poeg
2013 2 poega
2014 asustatud, poegi ei ole
2015 2 poega
2016 asustatud, poegi ei ole
2017 1 poeg
2018 asustamata
2019 1 poeg
2020 1 poeg
2021 pesa ei kontrollitud
2022 pesa ei kontrollitud2
2023 asustatud, poegi ei ole
2024 asustamata, pesapuu murdunud
2025 uus pesa, asustatud, poegi ei ole

Merikotka püsielupaik on väljaspool kaitsealasid vastavalt looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2 alusel 200 meetri raadiusega ring ümber pesapaiga. Arumetsa merikotka ringikujuline püsielupaik KLO9129642 ulatus algselt Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaale, kuid püsielupaiga osa jäeti teenindusmaast välja kaevandusloa muutmise taotluses. Vastavalt looduskaitseseaduse § 30 kehtib ringikujulises püsielupaigas sihtkaitsevööndi kaitsekord, mille alusel on seal keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seetõttu ei ole võimalik püsielupaigas lubada kaevandustegevust. Uue pesa püsielupaik KLO9129642 ulatub teenindusmaale ja vähesel määral ka mäeeraldisele.

Merikotka (pesitsus)elupaik KLO9129642

Merikotkaste jt häirimistundlike I kaitsekategooria liikide elupaigad on keskkonnaregistris piiritletud looduslike piiride alusel, sest ringikujuline püsielupaik ei välista pesitsusaegse häirimise negatiivseid mõjusid, nt merikotka pesast 200+ meetri kaugusel toimuv raie haudeperioodil häirib kotkaste pesitsemist. Seetõttu on sõltuvalt kotkaliigist piiritletud (pesitsus)elupaigad, mis merikotkal ulatub vastavalt liigi tegevuskavale pesast 200-500 meetri kaugusele, sõltuvalt ümbritsevast maastikust.

Arumetsa merikotka (pesitsus)elupaik ulatub pesast kuni 590 meetri kaugusele, elupaiga piire muudeti natuke pärast uue pesa leidmist (joonisel 1 sinise viirutusega ala). Uuest pesast 120 meetri kaugusel on elupaigast välja jäetud hiljutine lageraielanki. Üle 500 meetri kaugusel on elupaiga piiritlemise selguse huvides kaasatud sirgjoontega ühtsed metsaalad. Merikotka elupaiga sisse jääb Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise kaevandusala 12,3 ha ulatuses ja teenindusmaa 9,2 ha ulatuses. Uus pesa on teenindusmaast ainult 6 meetri kaugusel Planeeritava kaevandusala (mäeeraldise) pindala on 31,3 ha ehk merikotka elupaik katab sellest 39% (12,3 ha).

Sisuliselt saab merikotka (pesitsus)elupaika käsitleda kui häirimistundlikku ala, kus tuleb vältida merikotkaste pesitsusperioodil pesitsust häirivaid tegevusi. Merikotka kaitse tegevuskavas 2019-20233 on merikotkaid mõjutavate pesitsusaegsete häiringutena käsitletud järgmiseid tegevusi (väljavõtted tegevuskavast):
• merikotkas on väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Merikotkast häirivad pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh pesa lähedal ATV vm maastikusõidukiga sõitmine.
• Metsamajandustööde negatiivne mõju seisneb peamiselt pesa lähedal toimuvates varakevadistes raietes. 200-meetrine kaitsetsoon ei ole haudumise ajal häirimise välistamiseks piisav, sest varakevadine mets ei ole lehtinud ja hääled kostavad väga kaugele. Vahetult kaitsetsoonist väljas tehtavate kevadiste raiete tõttu on ebaõnnestunud mitmeid pesitsusi. Seetõttu ei tohiks pesitsusajal pesast kuni 500 meetri kaugusel raietöid teha.
• Samuti ei tohi pesitsusperioodil teha teisi mürarikkaid tegevusi pesadest 500 meetri raadiuses, nt tsiklivõistlusi ja laskeharjutusi. Uusi taristuobjekte, nt elamuid ja teid ei tohi ehitada merikotka pesadele lähemale kui 500 meetrit, sest nendest lähtub uus häiring, mida kotkaste pesapaigavaliku hetkel ei eksisteerinud.
• Pesitsusaegne häirimine on merikotka kaitse tegevuskavas väikese tähtsusega ohutegur ja omab vaid lokaalset tähtsust.

Maavarade kaevandamist ja selle võimalikke mõjusid (nt häiringud, elupaikade kadu) ei ole merikotka kaitse tegevuskavas otseselt käsitletud. Eestis on lähim merikotka pesa kasutusel olevast karjäärist 450 meetri kaugusel. Arumetsa kaevandusala lähim serv oli planeeritud merikotka uuest pesast 140 meetri kaugusele, aga 200 meetrises kaitsetsoonis ei saa vastavalt looduskaitseseaduse § 30 lubada kaevandustegevust.

Arumetsa II savikarjääri rajamise mõjud merikotkale ja leevendavad meetmed

Merikotkale sobiva pesitsuselupaiga kadumise mõju rajatava karjääri tõttu on uuele pesapaigale oluline, sest kaevandusala asub pesast ainult 140 meetri kaugusel ja teenindusmaa 6 meetri kaugusel. Lisaks on karjääri rajamisel tekkivast liikumis- ja mürahäiringust põhjustatud sobiva elupaiga kadu suurem, kui ainult kaevandusala ja teenindusmaa osa.

Arumetsa II savikarjääri rajamise teine oluline mõju on liikumis- ja mürahäiringu tekkimine. Planeeritava kaevandusala lähim serv on merikotka pesast 140 meetri kaugusel ja kaugeim serv ulatub pesast 800 meetri kaugusele. Karjääri kaugemas osas – merikotka elupaigast välja jäävas osas – võib eeldada, et müra- ja liikumishäiringu mõju kotkastele on väike. Kaevandusalale jäävas merikotka elupaigas, pesast 300-490 meetri kaugusel, on karjääri rajamisega kaasneval müra- ja liikumishäiringul negatiivne mõju merikotkastele. Põhilised mõjutegurid merikotkale ja leevendusmeetmed on järgmised.

1. Müra- ja liikumishäiringut tekitavad karjääri rajamisel tehtavad raadamis- ja pinnasetööd, samuti karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, kallurauto).

Uus pesa asub kaevandusalale väga lähedal ja 200 meetrine kaitsetsoon ei ole elupaiga seisundi säilitamiseks piisav, mistõttu tuleb vältida karjääri rajamist merikotka elupaiga KLO9129642 ulatuses. Elupaiga piir ulatub kaevandusalal pesast minimaalselt 300 meetri ja maksimaalselt 490 meetri kaugusele, teenindusmaal 6-490 meetri kaugusele (joonis 2). Seega oleks karjääri lähim serv pesast 300 meetri kaugusel. Pesa ja karjääri vahel asuvates metsades ei tohi teha lageraiet, sest see avab maastiku ja suurendab müra- ja liikumishäiringute mõju.

Joonis 2. Merikotka elupaiga (sinine joon) ulatuses savikarjääri ei rajata (roheline ala), sest 2025. aastal leitud uus pesa on planeeritava karjäärile väga lähedal ja põhjustab olulise häiringu. Kaevandusala on märgitud punase joonega ja merikotka püsielupaigad pruuni viirutusega. Aluskaart: Maa-amet.

Karjääri rajamisest lähtuvaid müra- ja liikumishäiringuid väljaspool merikotka elupaika saab vähendada, kui teha raie- ja pinnasetööd väljaspool merikotkaste pesitsusperioodi, vahemikus 1.08-14.02. Eelduslikult on kõige suurem mõju karjääri rajamisel ja kasutamise esimestel aastatel, kui kohalik kotkapaar ei ole uue karjääriga harjunud. Keskmise planeeritud kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Arumetsa II savikarjäär ~16 aastaga (Keskkonnaloa KMIN-107 muutmise seletuskiri). Kaevandamist tuleks seetõttu alustada mäeeraldise põhjaservast, pesast 500-800 meetri kaugusel, et kotkad jõuaksid uue häiringuga harjuda.

Töötavate kaevandamismasinate juures on müratase 80-85 dB. 2008. aastal tehti Arumetsa savikarjääris mürataseme mõõtmisi, mille tulemustest selgus, et töötavatest masinatest ligikaudu 300 m kaugusel oli mõõdetud müra keskmiseks väärtuseks 44,6 dB (Keskkonnaloa KMIN-107 muutmise seletuskiri). See mõõtmine tehti karjäärist ligikaudu merikotka vana pesa kaugusel ja 45 dB on võrreldav inimeste vestlemise või linnulaulu tugevusega. Võib eeldada, et selline mürataseme foon merikotkaste pesitsemist oluliselt ei häiri, aga uue pesa lähedale uue müra- ja liikumishäiringu tekkimisel, koos maastiku avatuse mõjuga, on kindlasti negatiivne mõju.

Karjääri kasutamisel vähendab mõnevõrra mürataset karjääri süvises/augus kaevandamine. Rajatav pinnasevall vähendab müra osaliselt, sest kotkapesa on maapinnast 20 m kõrgusel ja maastik on karjääri suunas osaliselt avatud. Karjääri väljaveotee rajatakse kaevandusala loodenurka, mis on merikotka pesast kõige kaugemas asukohas ja vähendab transpordil tekkiva mürahäiringu mõju.

2. Kaevandamisel ja materjali transportimisel tekkiv tolm. Transpordiks planeeritakse ratastransporti ja karjääri väljaveotee rajatakse kaevandusala loodenurka, mis on merikotka pesast kõige kaugemas asukohas. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arumetsa II savikarjääri töötamise KMH aruandes on hinnatud ratastranspordi materjali veol transpordil tekkiva tolmu leviku piiriks 100 m (Keskkonnaloa KMIN-107 muutmise seletuskiri). Arumetsa merikotka uus pesa on karjäärist minimaalselt 300 meetri kaugusel ja tolmuhäiring merikotkaste pesitsemist ei mõjuta ja täiendavad leevendavad meetmed ei ole vajalikud.

Seiremeetmed

Et selgitada Arumetsa II savikarjääri rajamise ja kasutamise mõju merikotka pesapaigale ja pesitsemisele, tehakse Arumetsa merikotka pesapaigas edaspidi iga-aastast seiret. Vastava seiretöö tellib arendaja. Seire tulemuste alusel pakutakse vajadusel välja täiendavaid leevendusmeetmeid.

Graafiline lisa 1_Mäeeraldise plaan.pdf

Arumetsa savikarjäär 2

21302:002:0109

0.17

19

Mänd Haab Kuusk Kask

0.17

19

Mänd Haab Kuusk Kask

0.17

19

Mänd Haab Kuusk Kask

kattepinnas

k a tte

p in n a s

kattepinnas

k a tte

p in n a s

kattepinnas

ka te

pin na s

kooritud pinnas

ka tt e p in n a s

ka tte

pi nn as

k a tte

p in n a s

kooritud pinnas

pinn

bet

kattepinnas

savi kaeve

savi kaeve plaadid

bet

paljandam ine

ja savi kaeve paljandamine

13.98

14.97

14.33

1 4 .6

8

13.99

14.46

14.28

13.68

14.27

13.98

14.47

13.39

14.83

14.91

14.54

14.22

14.25

14.20

14.07

14.17

1 4 .0

9

14.37

13.52

14.15

13.37

13.58

15.28

15.48

14.88

14.15

14.32

14.20

14.47

14.46

14.05

14.44

14.32

14.71

14.41

14.37

14.34

14.32

1 4 .5

0

14.15

14.65

14.34

13.97

14.09

13.91

15.26

14.38

14.34

14.49

1 3 .9 6

14.32

13.63

13.90

14.61

14.20

14.57

14.40

14.23

13.85

14.03

14.20

14.85

14.23

13.82

15.48

14.76

14.46

14.04

14.20

14.24

14.21

13.43

14.14

15.33

14.87

14.58

14.17

14.49

13.94

14.42

14.49

14.84

14.37

14.34

14.52

14.36

13.64

14.03

14.52

14.04

14.31

14.30

14.45

14.63

14.00

15.13

13.94

14.13

13.69

13.96

14.56

13.94

14.10

13.86

14.20

14.27

14.13

14.42

14.45

14.28

13.42

14.53

14.94

14.54

14.26

14.48

13.90

14.08

14.07

13.64

13.77

14.80

15.46

14.34

14.87

14.12

13.94

14.53

14.56

14.14

14.42

14.24

14.50

14.47

14.79

14.31

13.59

13.84

14.52

14.35

14.43

13.67

14.36

14.47

14.41

14.33

14.56

14.08

14.23

14.47

14.05

14.06

15.04

14.28

14.41

13.87

14.59

14.05

14.18

14.38

14.46

14.39

13.63

14.70

14.78

14.65

14.37

14.27

14.04

14.39

14.06

14.04

13.25

14.40

14.14

13.94

14.61

14.45

14.60

14.34

14.53

15.60

14.25 14.10

13.82

14.22

14.51

15.28

14.34

14.47

14.66

14.49

13.96

14.36

13.60

13.90

14.54

13.78

14.14

14.51

14.47

14.34

14.54

14.41

14.24

14.35

13.78

14.20

13.75

14.00

14.36

13.82

15.46

14.35

1 4 .5

7

14.21

14.03

14.35

14.48

14.40

14.55

14.33

14.20

13.59

14.52

15.10

14.63

14.41

14.30

13.66

14.23

14.26

13.72

13.29

14.44

13.14

13.53

14.35

14.44

14.52

15.00

14.17

13.98

13.92

14.39

14.70

14.24

14.50

14.64

14.08

14.16

14.60

14.41

13.85

14.13

14.60

14.13

14.54

1 4 .7 5

14.81

14.13

14.53

13.85

14.25

14.35

13.85

1 4 .6

2

14.35

14.16

14.18

14.58

13.72

14.74

14.18

1 3 .8

0

14.10

14.09

14.55

14.27

13.53

14.38

14.64

14.40

13.75

14.20

13.87

14.52

13.10

14.62

13.77

13.88

14.40

14.31

14.93

13.89

13.65

13.81

14.28

14.19

13.94

14.85

14.55

14.59

14.05

14.36

13.81

14.11

14.59

13.84

14.19

14.60

1 4 .6 6

14.90

14.15

14.44

14.72

1 4 .2

0

14.43

13.95

14.30

14.28

14.42

14.60

13.76

14.36

13.67

14.52

14.48

14.59

14.43

14.27

14.84

14.63

1 3 .8

5

13.84

14.31

13.54

14.35

14.18

13.82

14.02

14.40

14.45

14.34

14.94

13.93

14.84

14.01

13.79

14.39

14.20

14.06

14.74

14.26

14.44

14.62

14.17

14.84

13.61

14.36

13.96

13.83

14.47

14.31

14.64

1 4 .5 0

14.01

14.10

14.73

14.18

14.22

13.87

14.86

14.33

14.40

13.93

14.55

13.92

14.56

14.37

14.62

14.38

13.08

14.69

15.19

14.67

14.62

13.79

14.37

14.31

13.81

13.80

14.26

13.25

15.66

14.08

14.37

14.62

14.55

14.58

14.06

14.65

13.77

14.46

14.33

14.01

14.38

14.20

14.57

14.15

14.25

14.61

14.11

14.09

14.51

13.79

15.16

14.19

13.91

14.25

14.01

14.29

14.47

13.77

14.95

14.01

14.12

14.65 14.31

15.10

1 4 .6

5

14.41

13.95

14.14

14.03

14.50

14.44

13.33

14.34

14.23

14.65

13.90

14.32

14.03

14.83

14.14

14.09

13.50

14.15

14.14

13.53

14.39

13.46

14.50

14.74

14.93

14.42

13.99

14.06

14.43

14.47

14.39

14.19

14.07

14.63

14.15

14.31

15.51

14.33

14.20

14.04

14.40

14.56

14.30

13.88

14.03

14.56

13.99

14.73

13.81

14.67

14.07

14.08

14.72

14.19

15.51

14.31

1 4 .4

5

13.82

14.24

14.47

14.43

14.57

14.25

13.04

14.55

14.41

13.80

14.22

13.82

15.17

14.18

13.54

14.29

13.82

14.37

13.76

14.54

14.36

14.18

14.56

13.44

14.76

14.45

14.17

14.05

14.53

14.37

14.02

14.29

14.45

13.94

14.41

13.87

14.25

14.11

14.52

15.44

14.36

14.28

13.65

14.13

14.56

13.93

14.21

14.43

14.06

14.13

15.02

13.38

9.93

13.50

13.43

13.21

13.96

13.69

14.16

10.45

9.99

9.77

9.47

7.73 7.73

7.86

7.75

7.92

8.00

8.05

8.22

8.16

8.04

7.37

7.38

7.02

7.48

7.53

7.41 7.72

7.27 6.97

6.88

7.08

7.19

6.82

7.04

6.61

6.85

7.20

7.76 7.17

6.80

6.61

7.13

7.16

7.19

8.11

7.95

7.65

7.14

4.31

4.60

7.82

5.25

5.12

9.58

10.31

11.64 12.24

12.42 10.83

10.28

10.01

9.81

10.06

10.35

10.69

10.56

10.44

10.38

11.22

11.91

13.14

13.64

12.91 14.24

11.00

10.86 11.07

10.90

10.64

10.77

10.06

9.76

9.65

9.49

9.83

9.51

10.22

9.84

10.28

10.72

11.13

10.50

10.41

7.72

8.05

12.99

13.75

14.29

14.17

14.07

14.14

14.11

13.86

14.01

14.02

14.00

13.59

13.67

13.74

13.83

13.68

13.44

14.19

14.23

13.57

13.99

13.97

13.94

13.39

14.08

13.67

13.96

13.87

14.05

14.08

13.82

13.88

13.89

14.01

14.06

14.27

13.78

13.66

13.68

13.69

13.74

13.72

13.63

14.19

14.00

13.97

13.77

14.10

18.87

19.23

21.13

18.04

18.36

17.34

15.27

15.17

14.52 15.04

18.34

20.69

23.13

21.26

19.25

19.65

17.75 18.44

17.68

17.51

16.86 16.11

14.93

14.44

14.81

14.96

15.45

14.19

13.90

13.54

13.68

13.74

13.70

13.52

20.93

19.95

1 9 .9 8

14.19

14.82

14.23

14.37

14.45

14.83

14.66

13.95

14.82

14.94

14.84

15.03

14.08

14.22 14.32

16.18

16.27

15.75 13.30

13.74

13.34

14.05

13.99

13.88

1 4 .3 9

14.09

14.07

14.05

14.25

14.09

14.12

2 0 .1 0

7.95 7.42

7.38

7.42

7.44

6.59

14.52

14.68 14.78

1 4 .0

1

14.33

15.08

7.00

7.10

6.99

6.92

7.00

29.62

29.65

30.01

29.41

29.49

14.41

13.64

7.50

20.28

20.77

20.82

21.19

20.68

21.80

21.34

19.49

-0.28

0.19

0.57

4.16

4.97 2.87

7.21

7.66

6.94

7.23

6.93

7.31

10.48

7.29

8.18

-0.79

1.0

-15.0

-1 5 .0

-14.0

-1 4 .0

-1 3 .0

-13.0

-1 2 .0

-12.0

-1 2 .0

-1 1 .0

-11.0

-10.0

-1 0 .0

-9 .0

-9.0

-9 .0

-8 .0

-8.0

-8 .0

-7 .0

-7.0

-6 .0

-6.0

-5.0

-4.0

-3.0

-2.0

-1.0

0. 0

0 .0

0.0

1.0

2.0

3.0

4 .0

4.0

-1 3 .0

-1 2 .0

-1 1 .0

-1 0 .0-9 .0

-9 .0

-8 .0

-7 .0

-6 .0

-5 .0

-4 .0

-3 .0 -2 .0

-1 .0

0 .0

1 .0

2 .0

3 .0

4 .0

5 .0

1 4 .0

Plokk 13 aT

Plokk 18 aT

Plokk 8 aR

Plokk 13 aT

Plokk 14 aR

2 1 3 0 1 :0

0 4 :0

1 7 3

V a n a k u b ja

21301:004:0175

Kolmnurga

T ra s s i

2 1 3 0 1 :0

0 4 :0

1 7 4

21301:004:0059

Liiva

21301:004:0142

Vanakubja

21301:004:0116

Nõmme

21401:001:0482

Laiksaare metskond 3

21302:002:0109

Arumetsa savikarjäär 2

Orajõe metskond 2

21401:001:0176

O ra jõ e m

e ts

k o n d 2

2 1 4 0 1 :0

0 1 :0

1 7 6

I

I'

II

II'

25-07

26-07

27-07

28-07 29-07

30-07

31-07

32-07

33-07

34-07

35-07

36-07

37-07

38-07

39-07

40-07

41-07

42-07

43-07

44-07

45-07

46-07

47-07

48-07

49-07

50-07

51-07

52-07

53-07

54-07

55-07

56-07

57-07

1-04

2-04

3-04

4-04

5-04

6-06

7-06

8-06

9-04

10-06

11-06

12-06

17-04

18-04

19-04

20-04

21-04

22-04

56-64

64-64

86-94

4-98

18-98

17-98

20-98

21-98

23-98

1-24

1a-24

2-24

2a-24

3-24

4-24

5-24

5a-24

6-24

7-24

7a-24

7b-24

8-24

9-24

9a-24

9b-24

10-24

11-24

11a-24

12-24

12a-24

12b-24

1 -24

14-24

14a-24

15-24

16-24

16a-24

17-24

17a-24

7b-24

18-24 19-24

19a-24

20-2 20a-24

K-1

K-2

K-3

K-3a

K-3b K-3c

K-3d

K-4

K-4a

K-4b

K-5

K-6

SPK-7

K-9

K-11 K-13

K-14

K-15

14-24

K-3

6

7

17

18

19

20 21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

9 10

16

11

15

12

14

13

5

4 1

8

1'

3'

6'

7' 8'

9'

10' 11'

13'

14'

15'

16' 7'

18'

19'

20'

21'

2 ' 24'

25'

26' 27'

28'

29'

30'

31'

34' 37'

40'

43'

46'

9'

52'

55'

58'

61'

64'

67'

70'

73'

76'

79'

82'

85'

88'

91'

94'

95'

96'

97'

98'

99'

100'101' 102'103'

104'

105'

106'

107'108'

109'

110'

111'

112'

113'

114'

115'

116'

117'

1

1 Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 435 411,27 531 054,21

2 6 435 413,59 531 056,72

3 6 435 419,67 531 062,27

4 6 435 435,72 531 076,85

5 6 435 462,00 531 100,43

6 6 435 451,71 531 158,44

7 6 435 508,11 531 176,47

8 6 435 606,41 531 249,62

9 6 435 668,29 531 294,36

10 6 435 664,85 531 300,45

11 6 435 589,88 531 407,19

12 6 435 543,46 531 442,00

13 6 435 540,31 531 444,00

14 6 435 540,23 531 444,43

15 6 435 545,69 531 446,24

16 6 435 595,33 531 448,07

17 6 435 630,60 531 477,03

18 6 435 754,42 531 582,22

19 6 435 702,92 531 591,76

20 6 435 634,12 531 604,17

21 6 435 628,10 531 582,00

22 6 435 625,00 531 578,20

23 6 435 559,40 531 513,10

24 6 435 531,50 531 484,20

25 6 435 351,70 531 570,20

26 6 435 306,40 531 542,40

27 6 435 275,90 531 523,70

28 6 435 174,00 531 461,20

29 6 434 852,62 531 520,18

30 6 434 822,39 531 373,49

31 6 434 917,60 531 404,87

32 6 435 015,34 531 435,32

33 6 435 134,38 531 371,64

34 6 435 216,75 531 280,48

35 6 435 298,80 531 160,30

Pindala 19,33 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 435 400,86 531 043,56

2' 6 435 403,08 531 045,59

3' 6 435 403,84 531 046,16

4' 6 435 413,59 531 056,72

5' 6 435 419,67 531 062,27

6' 6 435 435,72 531 076,85

7' 6 435 462,28 531 100,68

8' 6 435 483,68 531 119,69

9' 6 435 507,45 531 141,06

10' 6 435 554,88 531 184,28

11' 6 435 562,58 531 189,92

12' 6 435 569,62 531 193,15

13' 6 435 571,87 531 193,97

14' 6 435 577,95 531 186,25

15' 6 435 723,05 531 220,32

16' 6 435 702,44 531 251,91

17' 6 435 693,97 531 264,89

18' 6 435 667,91 531 300,30

19' 6 435 626,68 531 356,61

20' 6 435 608,32 531 382,85

21' 6 435 590,21 531 410,01

22' 6 435 582,16 531 417,52

23' 6 435 540,31 531 444,00

24' 6 435 542,42 531 444,07

25' 6 435 593,80 531 445,76

26' 6 435 796,35 531 617,85

27' 6 435 799,37 531 620,42

28' 6 435 816,76 531 707,60

29' 6 435 813,77 531 708,16

30' 6 435 390,03 531 787,93

31' 6 435 389,50 531 785,20

32' 6 435 387,30 531 777,10

33' 6 435 384,80 531 769,20

34' 6 435 382,20 531 761,20

35' 6 435 379,00 531 753,40

36' 6 435 375,60 531 745,70

37' 6 435 371,90 531 738,20

38' 6 435 367,90 531 730,90

39' 6 435 363,50 531 723,60

40' 6 435 358,80 531 716,70

41' 6 435 354,00 531 709,90

42' 6 435 348,70 531 703,40

43' 6 435 343,30 531 697,00

44' 6 435 337,50 531 691,00

45' 6 435 331,50 531 685,10

46' 6 435 325,40 531 679,50

47' 6 435 319,00 531 674,20

48' 6 435 312,20 531 669,00

49' 6 435 305,40 531 664,20

50' 6 435 298,30 531 659,80

51' 6 435 291,00 531 655,60

52' 6 435 283,50 531 651,80

53' 6 435 276,10 531 648,20

54' 6 435 268,30 531 644,90

55' 6 435 260,40 531 642,00

56' 6 435 252,40 531 639,40

57' 6 435 244,50 531 637,20

58' 6 435 236,20 531 635,30

59' 6 435 228,10 531 633,60

60' 6 435 219,70 531 632,40

61' 6 435 211,40 531 631,60

62' 6 435 203,10 531 631,10

63' 6 435 194,70 531 631,00

64' 6 435 186,20 531 631,10

65' 6 435 177,90 531 631,60

66' 6 435 169,70 531 632,40

67' 6 435 161,20 531 633,60

68' 6 435 153,10 531 635,30

69' 6 435 144,80 531 637,20

70' 6 435 136,90 531 639,40

71' 6 435 129,00 531 642,00

72' 6 435 121,00 531 644,90

73' 6 435 113,20 531 648,20

74' 6 435 105,80 531 651,80

75' 6 435 098,30 531 655,60

76' 6 435 091,10 531 659,80

77' 6 435 083,90 531 664,20

78' 6 435 077,20 531 669,00

79' 6 435 070,40 531 674,20

80' 6 435 063,90 531 679,50

81' 6 435 057,80 531 685,10

82' 6 435 051,80 531 691,00

83' 6 435 046,00 531 697,00

84' 6 435 040,60 531 703,40

85' 6 435 035,30 531 709,90

86' 6 435 030,50 531 716,70

87' 6 435 025,80 531 723,60

88' 6 435 021,40 531 730,90

89' 6 435 017,40 531 738,20

90' 6 435 013,80 531 745,70

91' 6 435 010,30 531 753,40

92' 6 435 007,10 531 761,20

93' 6 435 004,50 531 769,20

94' 6 435 002,87 531 774,37

95' 6 434 986,95 531 778,26

96' 6 434 957,82 531 790,17

97' 6 434 931,18 531 806,56

98' 6 434 907,34 531 827,08

99' 6 434 894,38 531 842,13

100' 6 434 892,69 531 833,82

101' 6 434 889,33 531 819,26

102' 6 434 876,70 531 758,97

103' 6 434 873,57 531 742,62

104' 6 434 849,44 531 623,66

105' 6 434 818,23 531 478,80

106' 6 434 801,99 531 396,97

107' 6 434 761,67 531 193,70

108' 6 434 759,28 531 190,31

109' 6 434 769,24 531 187,44

110' 6 434 790,77 531 182,29

111' 6 434 849,46 531 169,63

112' 6 434 899,67 531 159,82

113' 6 434 948,90 531 149,45

114' 6 435 019,19 531 135,73

115' 6 435 127,90 531 113,90

116' 6 435 374,29 531 065,60

117' 6 435 399,22 531 044,92

Pindala 52,24 ha

0 200 m100 OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mäeeraldise plaan

Graafiline lisa 1/4

28.01.2026

26/5437 Erki Vaguri

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

Leca Eesti OÜ

Peterburi tee 75, Tallinn 13816

[email protected]

Kristel Veersalu

Kaardileht nr 531 Ikla

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Tormis Vilberg

1 : 2000

I'

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Nõlva hoideterviku alumine piir

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

I

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

Eesvoolu kaitsevöönd

Vääriselupaik

Puuraugu asukoht, nimi ja rajamise aasta

2023. a kaevandi asukoht ja nimi

Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala

Ranna või kalda veekaitsevöönd

8. Geoloogiliste uuringupunktide andmed on esitatud graafilisel lisal 2/4.

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga Sihisilla(TTP-514).

7. Taotletav Arumetsa II savikarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga.

seletuskirja (varu seisuga 30.09.2023) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5011).

- Arumetsa savimaardla Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamise

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.01.2026. a);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.01.2026. a);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

pruunikas pesajuur leiukoht

Harilik ungrukold ja N

15

4

Graafiline lisa 2_Uuringupunktid.pdf

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 2/4

2007. a geoloogiline uuring (EGF 7880) 2023. a kaevandid (14.11.2023)

2024. a puuraugud (03.06 - 12.06.2024)

/Allkirjastatud digitaalselt/ 28.01.2026

26/5437 Erki Vaguri

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

Leca Eesti OÜ

Peterburi tee 75, Tallinn 13816

[email protected]

Kristel Veersalu

/Allkirjastatud digitaalselt/

Tormis Vilberg

Uuringupunktid, mille andmeid katendi lamami mudeli koostamisel ei kasutatud

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

seletuskirja (varu seisuga 30.09.2023) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5011).

1. Kasutatud on Arumetsa savimaardla Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamise

Märkused:

Uuringupunktid

Graafiline lisa 3_Geoloogilised läbilõiked.pdf

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

-2

-4

-6

-8

-10

-12

-14

-16

-18

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

-2

-4

-6

-8

-10

-12

-14

-16

-18

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

-2

-4

-6

-8

-10

-12

-14

-16

-18

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

-2

-4

-6

-8

-10

-12

-14

-16

-18

vt. m

sept-okt 2004

12,14

vt. m

18.03.2007

9,82

vt. m

17.03.2007

7,77

vt. m

23.03.2007

6,55

vt. m

24.04.2007

-10,14

vt. m

18.03.2007

9,82

vt. m

11.04.2007

-0,47

29.09.2023

vt 7,95

Plokk 13 aT

P lo

k k 8 a

R

Plokk 13 aT

P lo

k k 1

4 a

R

Läbilõige I-I' W

m E

m

21401:001:0176

Orajõe metskond 2 Arumetsa savikarjäär 2

21302:002:0109

NW m

SE m

Läbilõige II-II'

Arumetsa savikarjäär 2

21302:002:0109

Kolmnurga

21301:004:0175

Kolmnurga

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m

Kaevandi nr

18-04

13,84

6,0

1,1

53-07

14,06

24,8

0,2

23,8

52-07

14,47

30,0

0,8

SPK-7

10,67

1,5

K-3a

10,44

3,0

32-07

14,19

30,0

5,8

33-07

13,85

15,3

14,9

28-07

14,07

15,3

0,1

13,4

29-07

14,82

5,8

0,2 0,8

4,8

11,00

5,5

K-2

1,0

4,9

2,7

3,0

1,2

3,0

7,1

1,8

7a-24

13,87

11,5

10-24

10,69

7,1

13-24

10,03

0,0

7-06

13,88

27,5

2,3

26,9

43-07

13,93

15,1

0,3

14,4

23,9

6,3

10,5

5a-24

14,05

49-07

14,27

1a-24

14,75 18-98

14,63

22,0

1,0 1,9

4,0

30,0

8,5

7,8

30,0

32-07

14,19

7,1

29-07

14,82

5,8

0,8

K-3a

10,44

3,0

2,7

1 : 2 ,5

Kasvukiht

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

Tehnogeensed setted, katendivall

Punasekirju kompleks

Liivakas aleuriit, punane, violetse tooniga

Aleuriit, pruun

Aleuriidikas savi

Savi (kollakaspruun, pruun, tumepruun)

Savialeuriit, sinakas-tumehall

Liiv, aleuriit, kollakas-pruun

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Sügavus maapinnast, m

Puuraugu sügavus, m

Sügavus maapinnast, m

Kaevandi sügavus, m

0 200 m100

Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

Leca Eesti OÜ

Peterburi tee 75, Tallinn 13816

[email protected]

Kristel Veersalu

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Tormis Vilberg

I-I' ... II-II'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 3/4

V 1 : 200

H 1 : 2000

26/5437

28.01.2026

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

seletuskiri (varu seisuga 30.09.2023) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5011).

- Arumetsa savimaardla Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamise

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Eesvoolu kaitsevöönd

Ranna või kalda veekaitsevöönd

Uuringu aegne maavara lasumi piir

1 : 2,5

kattepinnas

Graafiline lisa 4_Korrastatud ala plaan.pdf

14.60 14.58

14.42

14.18

14.59

14.49

14.59

13.79

13.86

13.89

13.82

14.29

14.14

14.08

14.14

13.97

14.11

14.17 14.04

7.46

6.53

5.50

4.34

3.31

8.70

10.26

10.16

10.03

9.12

8.35

2.52

8.71

1.45

-0.75

-1.52

-0.62

0.17

-0.59

-5.73

-5.08

-9.90

-15.70

-15.67

-15.76

-15.71

-15.49

-15.63

-11.10

-4.83

2.07

8.59

5.42

9.23

2.38

-4.22

8.43

7.27

4.32 -9.80

-7.79

8.10

9.63

-3.99

5.43

-4.31

9.24

7.36

3.30

5.94

-1.53 6.43

7.99

9.48

9.27

-11.22

-7.28

-4.98 1.22

0.64

-0.58

-0.67

1.52

0.53

2.00

3.39

9.13

11.51

14.49

1 4 .6

3

14.52

1 4 .5

1

14.40

14.72

15.02

14.65

1 4 .8

5

14.73

1 4 .6

0

1 4 .5

2

14.44

14.53

14.431 4 .4

5

1 4 .3

9

14.46

14.24

14.16

13.64

13.27

13.52

13.25

13.43

13.39

13.33

13.04

13.08

13.37

1 3 .4 7

1 3 .1 8

1 4 .4

8

14.37

14.44

1 4 .4

3

14.40

14.401 4 .3

5

1 4 .3

9

1 4 .3

4

14.45

14.47

1 4 .2

9

14.55

14.36

1 4 .3

5 1 4 .2

4

1 4 .4

8

14.56

14.521 4 .4

7

1 4 .5

0

14.55

14.66

1 4 .3

7

14.50

1 4 .4

4 1 4 .4

1

14.54

14.53

1 4 .5

2

14.25

14.14

14.1 9

15.2 8

14.39

14.9 9

14.66

14.47

14.20

15.13

14.84

14.61

15.6 9

15.4 5

14.6 0

15.1 1

14.1 4

14.4 1

15.5 1

15.2 9

15.27

15.26 14.94

14.73

14.67

14.35

14.56

15.2 7

15.13

14.98

14.47

14.52

14.36

15.10

14.58

14.41

14.93

14.94

15.00

14.87 15.60

14.76 14.40

14.41 14.33

14.46

14.27

15.13

15.6 6

1 4 .8

4

1 4 .4

7

1 4 .7

9 14.65

1 4 .5

2

15.48

14.87

14.88

14.58

15.18

14.62

15.5 1

15.2 9

15.46

14.61

14.8 0

15.26

15.08

14.84 15.19

14.80

13.94

15.33

15.3 9

15.2 8

15.51

14.91

15.10

15.3 5

14.86

1 4 .7

8

1 5 .1

0

14.94

14.6 1

14.76

14.31

14.34

14.52

14.08

14.50

14.71

14.84

14.76

14.55

14.93

13.78

13.25

14.00

13.32

13.10

13.74

14.20

13.53

13.82

14.67

14.64

14.54

14.62

14.63

1 4 .6

6

15.16

14.46

14.54

14.36

14.60

1 4 .5

6 1 5 .2

0

14.97

1 5 .0

9

1 4 .6

5

15.46

14.7 4

15.04

14.57

15.34

14.65

14.53

14.38

14.70

15.48

14.83

14.27

14.55

14.69 14.52

14.44

14.26 14.56

15.44

14.38

14.19

14.31

14.37

14.34

14.31

14.59 14.62

14.34

14.41 14.40

14.06

14.10

13.98

14.23

14.20

14.29

14.32

14.80

14.41

14.31

14.18

14.14

14.24

14.2514.20

15.14

14.32

14.22

14.21

14.29

14.14

14.18

14.38

14.28

14.51

14.49

14.56

14.36

15.38

14.30

13.85

13.78

1 4 .2

0

1 4 .0

4

1 4 .1 3

14.04

14.01 13.94

14.06

1 4 .2 5

14.17

1 4 .1 7

14.18

1 4 .1 7

14.16

14.06

13.89

13.93

13.87

13.63

13.61

1 4 .7 5

1 4 .6 6

1 4 .9 2

13 .6 7

13.82

13.87

13.68

13.77

13.82

13.31

14.45

13.14

13.76

1 3 .9

5

13.46

14.08

14.13

14 .2 5

13.64

13.71

13.85

13.63

13.99

13.71

13.83

13.86

13.84

13.88

13.82

13.66

13.72

13.60

13.91

13.77

13.77 13.73

13.76

13.98

14.10

14.36

14.38

14.33

14.25

1 4 .4

9

14.01

14.90

14.47

14.81

14.36

14.31

14.36

14.37

14.34 14.36

14.36

14.41

1 4 .4

3

14.95

1 4 .6

7

13.93

14.59

14.13

14.28

14.19

14.30

14.31

14.33

14.93

14.52

14.56

14.70

14.54

14.52

14.3614.43

14.29

14.61

14.50

14.43

14.38

14.46

14.89

14.3814.40 14.48

14.34

14.60

14.42

14.37

14.39

14.38

14.39

14.74 14.70

14.85

14.95

15.38

14.43

15.06

14.49

14.42

14.45

14.65

14.74

14.84

1 4 .3

6

14.46

14.49

14.88

14.43

15.17 14.37

14.8 3

14.78

14.60

1 4 .2

4

14.47

1 4 .2

4

13.76

1 4 .3

0

14.40

1 4 .2

7

14.48

1 4 .2

3

14.46

1 4 .3

3

14.45

14.39

14.58

14.6 2

14.98

1 4 .7

7

1 4 .8

4

14.57

1 4 .2

0

1 4 .4

5

14.40

14.39

1 3 .8

6

1 4 .8

7

14.25

14.31

13.99

13.88

1 3 .8

5

13.80

14.21

1 3 .8

0

13.87

13.98

13.87

14.27

14.22

13.62

1 4 .2 4

13.85

1 4 .2

0

13.81

13.77

13 .8 8

1 3 .9 6

1 4 .3 5

1 4 .5 0

1 4 .4 2

13.67

13.78

13.74

14 .2 5

13.94

13.92

13.83

13.80

13.89

1 3 .9

2

14.06

1 3 .8

3

1 3 .7

613.78

13.60 1 3 .8

7

1 4 .0

7

1 4 .4

1

14.40

1 4 .5

7

13.98

14.18 14.06

14.10

14.31

13.99

14.16

1 4 .3

3

1 4 .6

2

1 4 .6

8

14.41

1 4 .2

6

14.02

14.36

14.86

15.34

14.14

14.28

14.19

14.53

14.38

14.93

14.34

14.55

14.51

14.50

14.32

14.47

14.55

14.36

14.80

14.37

14.60

14.73

14.09

14.07

14.17

14.27

14.21

14.25

14.21

14.35

14.19

14.18

Arumetsa savikarjäär 2

21302:002:0109

3

3 3

3

3 3

4

5

-1

0

0 1

1

2

3

4

5

5 5

5

6

6 6

6

8

8 8

8

9

9 9

9

1 0

10

1 0

10

1 1

11

1 1

11

1 1

11

1 2

12

1 2

12

1 3

13

1 3

13

-1 3

-13

-1 2

-12

-1 1

-11

-1 0

-10

-9

-8

-7

-6

-5 -5

-5

-4

-3

-2

-1

0

2

1

1 1

1

-14

-1 4

-15

-1 5

1 4

15

7

7 7

7

1 4

14

1 4

14

1 4

14

1 4

14

1 4

14

1 4

15

5

Plokk 13 aT

Plokk 18 aT

Plokk 8 aR

Plokk 13 aT

Plokk 4 aR

2 1 3 0 1 :0

0 4 :0

1 7 3

V a n a k u b ja

21301:004:0175

Kolmnurga

T ra s s i

2 1 3 0 1 :0

0 4 :0

1 7 4

21301:004:0059

Liiva

21301:004:0142

Vanakubja

21301:004:0116

Nõmme

21401:001:0482

Laiksaare metskond 3

21302:002:0109

Arumetsa savikarjäär 2

Orajõe metskond 2

21401:001:0176

O ra jõ e m

e ts

k o n d 2

2 1 4 0 1 :0

0 1 :0

1 7 6

25-07

26-07

27-07

28-07 29-07

30-07

31-07

32-07

33-07

34-07

35-07

36-07

37-07

38-07

39-07

40-07

41-07

42-07

43-07

44-07

45-07

46-07

47-07

48-07

49-07

50-07

51-07

52-07

53-07

54-07

55-07

56-07

57-07

1-04

2-04

3-04

4-04

5-04

6-06

7-06

8-06

9-04

10-06

11-06

12-06

17-04

18-04

19-04

20-04

21-04

22-04

56-64

64-64

86-94

4-98

8-98

17-98

20-98

21-98

23-98

1-24

1a-24

2-24

2a-24

3-24

4-24

5-24

5a-24

6-24

7-24

7a-24

7b-24

8-24

9-24

9a-24

9b-24

10-24

11-24

11a-24

12-24

12a-24

12b-24

13-24

14-24

14a-24

15-24

16-24

16a-24

17-24

17a-24

17b-24

18-24

19-24

19a-24

20-24 20a-24

K-1

K-2

K-3

K-3a

K-3b K-3c

K-3d

K-4

K-4a

K-4b

K-5

K-6

SPK-7

K-9

K-11 K-13

K-14

K-15

14-24

K-3

6

7

17

18

19

20 21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

9 10

16

11

15

12

14

13

5

4 1

8

1'

3'

6'

7' 8'

9'

10' 11'

13'

14'

15'

16' 17'

18'

19'

20'

21'

23' 24'

25'

26' 27'

28'

29'

30'

31'

34' 37'

40'

43'

46'

49'

52'

55'

58'

61'

64'

67'

70'

73'

76'

79'

82'

85'

88'

91'

94'

95'

96'

97'

98'

99'

100'101' 102'103'

104'

05'

106'

107'108'

109'

110'

111'

112'

113'

114'

115'

116'

117'

1

1 Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 435 411,27 531 054,21

2 6 435 413,59 531 056,72

3 6 435 419,67 531 062,27

4 6 435 435,72 531 076,85

5 6 435 462,00 531 100,43

6 6 435 451,71 531 158,44

7 6 435 508,11 531 176,47

8 6 435 606,41 531 249,62

9 6 435 668,29 531 294,36

10 6 435 664,85 531 300,45

11 6 435 589,88 531 407,19

12 6 435 543,46 531 442,00

13 6 435 540,31 531 444,00

14 6 435 540,23 531 444,43

15 6 435 545,69 531 446,24

16 6 435 595,33 531 448,07

17 6 435 630,60 531 477,03

18 6 435 754,42 531 582,22

19 6 435 702,92 531 591,76

20 6 435 634,12 531 604,17

21 6 435 628,10 531 582,00

22 6 435 625,00 531 578,20

23 6 435 559,40 531 513,10

24 6 435 531,50 531 484,20

25 6 435 351,70 531 570,20

26 6 435 306,40 531 542,40

27 6 435 275,90 531 523,70

28 6 435 174,00 531 461,20

29 6 434 852,62 531 520,18

30 6 434 822,39 531 373,49

31 6 434 917,60 531 404,87

32 6 435 015,34 531 435,32

33 6 435 134,38 531 371,64

34 6 435 216,75 531 280,48

35 6 435 298,80 531 160,30

Pindala 19,33 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 435 400,86 531 043,56

2' 6 435 403,08 531 045,59

3' 6 435 403,84 531 046,16

4' 6 435 413,59 531 056,72

5' 6 435 419,67 531 062,27

6' 6 435 435,72 531 076,85

7' 6 435 462,28 531 100,68

8' 6 435 483,68 531 119,69

9' 6 435 507,45 531 141,06

10' 6 435 554,88 531 184,28

11' 6 435 562,58 531 189,92

12' 6 435 569,62 531 193,15

13' 6 435 571,87 531 193,97

14' 6 435 577,95 531 186,25

15' 6 435 723,05 531 220,32

16' 6 435 702,44 531 251,91

17' 6 435 693,97 531 264,89

18' 6 435 667,91 531 300,30

19' 6 435 626,68 531 356,61

20' 6 435 608,32 531 382,85

21' 6 435 590,21 531 410,01

22' 6 435 582,16 531 417,52

23' 6 435 540,31 531 444,00

24' 6 435 542,42 531 444,07

25' 6 435 593,80 531 445,76

26' 6 435 796,35 531 617,85

27' 6 435 799,37 531 620,42

28' 6 435 816,76 531 707,60

29' 6 435 813,77 531 708,16

30' 6 435 390,03 531 787,93

31' 6 435 389,50 531 785,20

32' 6 435 387,30 531 777,10

33' 6 435 384,80 531 769,20

34' 6 435 382,20 531 761,20

35' 6 435 379,00 531 753,40

36' 6 435 375,60 531 745,70

37' 6 435 371,90 531 738,20

38' 6 435 367,90 531 730,90

39' 6 435 363,50 531 723,60

40' 6 435 358,80 531 716,70

41' 6 435 354,00 531 709,90

42' 6 435 348,70 531 703,40

43' 6 435 343,30 531 697,00

44' 6 435 337,50 531 691,00

45' 6 435 331,50 531 685,10

46' 6 435 325,40 531 679,50

47' 6 435 319,00 531 674,20

48' 6 435 312,20 531 669,00

49' 6 435 305,40 531 664,20

50' 6 435 298,30 531 659,80

51' 6 435 291,00 531 655,60

52' 6 435 283,50 531 651,80

53' 6 435 276,10 531 648,20

54' 6 435 268,30 531 644,90

55' 6 435 260,40 531 642,00

56' 6 435 252,40 531 639,40

57' 6 435 244,50 531 637,20

58' 6 435 236,20 531 635,30

59' 6 435 228,10 531 633,60

60' 6 435 219,70 531 632,40

61' 6 435 211,40 531 631,60

62' 6 435 203,10 531 631,10

63' 6 435 194,70 531 631,00

64' 6 435 186,20 531 631,10

65' 6 435 177,90 531 631,60

66' 6 435 169,70 531 632,40

67' 6 435 161,20 531 633,60

68' 6 435 153,10 531 635,30

69' 6 435 144,80 531 637,20

70' 6 435 136,90 531 639,40

71' 6 435 129,00 531 642,00

72' 6 435 121,00 531 644,90

73' 6 435 113,20 531 648,20

74' 6 435 105,80 531 651,80

75' 6 435 098,30 531 655,60

76' 6 435 091,10 531 659,80

77' 6 435 083,90 531 664,20

78' 6 435 077,20 531 669,00

79' 6 435 070,40 531 674,20

80' 6 435 063,90 531 679,50

81' 6 435 057,80 531 685,10

82' 6 435 051,80 531 691,00

83' 6 435 046,00 531 697,00

84' 6 435 040,60 531 703,40

85' 6 435 035,30 531 709,90

86' 6 435 030,50 531 716,70

87' 6 435 025,80 531 723,60

88' 6 435 021,40 531 730,90

89' 6 435 017,40 531 738,20

90' 6 435 013,80 531 745,70

91' 6 435 010,30 531 753,40

92' 6 435 007,10 531 761,20

93' 6 435 004,50 531 769,20

94' 6 435 002,87 531 774,37

95' 6 434 986,95 531 778,26

96' 6 434 957,82 531 790,17

97' 6 434 931,18 531 806,56

98' 6 434 907,34 531 827,08

99' 6 434 894,38 531 842,13

100' 6 434 892,69 531 833,82

101' 6 434 889,33 531 819,26

102' 6 434 876,70 531 758,97

103' 6 434 873,57 531 742,62

104' 6 434 849,44 531 623,66

105' 6 434 818,23 531 478,80

106' 6 434 801,99 531 396,97

107' 6 434 761,67 531 193,70

108' 6 434 759,28 531 190,31

109' 6 434 769,24 531 187,44

110' 6 434 790,77 531 182,29

111' 6 434 849,46 531 169,63

112' 6 434 899,67 531 159,82

113' 6 434 948,90 531 149,45

114' 6 435 019,19 531 135,73

115' 6 435 127,90 531 113,90

116' 6 435 374,29 531 065,60

117' 6 435 399,22 531 044,92

Pindala 52,24 ha

0 200 m100

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 4/4

28.01.2026

26/5437 Erki Vaguri

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

Leca Eesti OÜ

Peterburi tee 75, Tallinn 13816

[email protected]

Kristel Veersalu

Kaardileht nr 531 Ikla

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Tormis Vilberg

1 : 2000

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

Eesvoolu kaitsevöönd

Vääriselupaik

Puuraugu asukoht, nimi ja rajamise aasta

2023. a kaevandi asukoht ja nimi

Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala

Ranna või kalda veekaitsevöönd

Korrastatud maa plaan

Metsa kõlvik (34,4 ha)

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga Sihisilla(TTP-514).

7. Taotletav Arumetsa II savikarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Geoloogilise uuringu puuaukude ja kaevandite andmed on esitatud graafilisel lisal 2/4.

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.01.2026. a).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.01.2026. a);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

pruunikas pesajuur leiukoht

Harilik ungrukold ja N

Pindala 34,4 ha

Metsamaa kõlvik

Veetase 12,0 abs m

Veekogu pindala 17,9 ha

15

4

Seletuskiri (Arumetsa II).pdf

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Leca Eesti Osaühingule on antud maavara kaevandamise keskkonnaluba KMIN-107, mis annab

õiguse kaevandada keramsiidisavi Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisel. Keskkonnaluba

KMIN-107 kehtib kuni 21.01.2039. a. Kuna kaevandamisluba Arumetsa II savikarjäärile on

antud üle 10 aasta tagasi, siis soovib Leca Eesti Osaühing käesoleva taotlusega ajakohastada

loaga seatud täiendavaid tingimusi, korrigeerida mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piire

vastavalt tööle „Eksperthinnang Arumetsa II savikarjääri väljaarendamise mõjude kohta

piirnevale merikotkale (elupaik KLO9129642)“ (seisuga 25.09.2025) ning täpsustada

keskkonnaloas KMIN-107 vee erikasutuse eriosas määratud väljalaskme seirepunkti

koordinaate lähtuvalt projekteeritud veeärastussüsteemist (täpsemalt käsitletud taotluse vee

erikasutuse eriosas).

Arumetsa II savikarjäärist kaevandatavat savi kasutatakse Leca Eesti OÜ-le kuuluvas

kergkruusatehases, mis jääb Arumetsa II savikarjäärist ~500 m kaugusele põhja kinnistutele

Kergkruusatehase (katastritunnusega 21301:004:0011) ja Save (katastritunnusega

21301:004:0154). Arumetsa II savikarjääris arvele võetud savi näol on tegemist Eestis

ainulaadse keramsiidisaviga, mis on sobilik kergkruusa toormeks.

Järgnevalt on toodud välja keskkonnaloa KMIN-107 maavara kaevandamise eriosale kantud

täiendavad tingimused, mida käesoleva taotlusega soovitakse muuta ning põhjendused

muudatuse vajalikkuse kohta.

1. loa omanik peab enne mäetööde alustamist esitama Keskkonnaministeeriumile

heakskiitmiseks põhjavee ja pinnasevee seisundi, müra ning tolmu seireprogrammi.

Programmi koostamisel tuleb lähtuda Aruande peatükis 7 „Keskkonnaseisundi jälgimine,

vajadus ja suunad, soovitused põhjavee seisundi, müra ja tolmu seireks mäetööde ajal“

toodud soovitustest.

Arumetsa II savikarjääri keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud seire soovitused on

pinna- ja põhjavee osas kantud keskkonnaloa KMIN-107 vee erikasutuse eriosale ning

seirekohustuse dubleerimine seirekavas ei ole otstarbekas. Müra ja tolmu osas on KMH

aruandes antud soovitus teostada üks seeria katsemõõtmisi kaevandamise täisvõimsuse

saavutamisel. Täiendavalt on märgitud, et pideva seire vajadus puudub. Hilisemaid mõõtmisi

tuleb teha vajaduse ilmnedes (tehnoloogia muutus, kaebused vms). KMH soovitusest lähtuvalt

ei ole vajalik pidevseire ning seetõttu puudub ka vajadus seirekava koostamiseks. Täiendava

tingimuse nr 1 palume asendada tingimusega, mis sätestab ühekordse müra ja

peenosakeste kontrollmõõtmiste teostamise karjääri täisvõimsuse saavutamisel.

2. savi transpordil tuleb võtta kasutusele kaetud lintkonveier hiljemalt 3 aasta möödumisel loa

saamisest. Lintkonveieri kasutusele võtmisel tuleb rajada metsloomade liikumise

tagamiseks trassile läbipääsu ava. Poole kilomeetri pikkuse lõigu kohta peab olema üks

läbipääs, mille kõrgus on vähemalt 3 m ja laius ca 10-20 m. Läbipääs tuleb luua juba

loomade väljakujunenud liikumisrajale. Parima asukoha valikuks tuleb kasutada,

kooskõlas Pärnumaa keskkonnateenistusega, loodusspetsialisti abi, kelle arvamus tuleb

esitada loa andjale. Kuni konveieri kasutusele võtmiseni tuleb savi transportida mööda

selleks rajatavat teed, mis peab olema viidud kõvakatte (betoon, purustatud asfalt, asfalt)

alla hiljemalt 01.07.2009. a. Transpordiks kasutatavat teed tuleb regulaarselt pesta. Kuni

kõvakattega katmiseni tuleb teed kuival ajal niisutada.

Arumetsa II savikarjääri teenindamiseks on rajatud teenindustee, mis ühendab karjääri Leca

Eesti OÜ-le kuuluva tehasega. Tee kulgeb mööda Trassi kinnistut (katastritunnusega

21301:004:0174).

Arumetsa II savikarjääri töötamise KMH aruandes on jõutud seisukohale, et müra leviku

seisukohalt ei oma tähtsust, millist transpordi viisi materjali veoks tehasesse kasutatakse.

Oluline on märkida, et lintkonveieri kasutamisel on materjali transpordil tekkiv müra igas

punktis pidev, kuid ratastranspordiga muutuv. Arvestades, et Arumetsa II savikarjääris on

planeeritud materjali vedu kuni kahe transpordivahendiga, siis on veotihedus karjääri

väljaveoteel võrdlemisi väike.

Leca Eesti OÜ omab varasemat pikaajalist kogemust savi kaevandamisel ja sellega kaasnevate

keskkonnamõjude kontrollimisel, varasemalt on ettevõte savi kaevandanud Arumetsa

savikarjääris (kinnistutel Arumetsa savikarjäär, 21301:004:0095 ning Saviaugu,

21301:004:0148). 2008. aastal tehti Arumetsa savikarjääris mürataseme mõõtmisi, mille

tulemustest selgus, et töötavatest masinatest ligikaudu 300 m kaugusel oli mõõdetud müra

keskmiseks väärtuseks 44,6 dB. Arvestades asjaolu, et lähimad elamud jäävad planeeritavast

Arumetsa II savikarjääri veoteest rohkem kui 600 m kaugusele Aasa kinnistule

(katastritunnusega 21301:004:0083), siis materjali vedamisel tekkiv transpordimüra ei mõjuta

lähimate elamute juures olevat mürataset.

Samuti on KMH aruandes leitud, et ratastranspordiga materjali veo korraldamisel on eeliseks

asjaolu, et tegevusega ei takistata piirkonnas loomade liikumist ning ei lõhuta piirkonna

rohealade ühendust. Statsionaarse konveierliini rajamisel on KMH tulemuste kohaselt

takistatud loomade liikumine ida-läänesuunaliselt ning tingimuse kohase läbipääsu rajamine

konveierliinile suurendab investeeringu maksumust olulises mahus.

Küll kasutades Arumetsa II savikarjääris ja tehase vahel materjali veoks ratastransporti, on

võimaliku tolmu leviku ulatus laiem, kui transpordiks konveierliini kasutamisel. Töötavates

karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal

maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arumetsa II savikarjääri töötamise KMH

aruandes on hinnatud ratastranspordi materjali veol transpordil tekkiva tolmu leviku piiriks

100 m. Erinevate liiva- ja kruusakarjääride keskkonnamõju hinnangutes on tehtud transpordil

tekkiva peenosakeste leviku modelleerimisi. Teostatud analüüside põhjal levib kruusateedel

maavara transportimisel ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon teest 10 – 27 m

kaugusele („Miti II kruusakarjääri eksperthinnang“, „Kibuna liivakarjääri ja Kibuna II

kruusakarjääri välisõhu eksperthinnang“). Transporditolmu leviku vähendamiseks ja

leevendamiseks on efektiivseimad meetmed kruusakattega tee niisutamine.

Arvestades elamute kaugust nii Arumetsa II savikarjäärist kui ka planeeritud transporditeest,

siis ei ole võimalik transpordil tekkiva tolmu jõudmine elamuteni.

Eelnevale tuginedes soovib loa omanik täiendava tingimuse nr 2 keskkonnaloalt

KMIN-107 eemaldada ning määrata Arumetsa II savikarjäärist kaevandatud maavara

transpordi viisiks ratastransport, mis on valdavates aspektides ka keskkonnale väiksema

mõjuga.

4. Ärma harukraavi ümbersuunamine tuleb teha võimalikult sujuvalt kevadisel suurvee ajal.

Esmalt tuleb ette valmistada uus veejuhe, millel tuleb enne Ärma harukraaviga ühendamist

lasta täituda. Enne uue veejuhtme ühendamist karjäärist allavoolu jääva Ärma

harukraaviga tuleb rajada settebassein või ülevool heljumi kandumise piiramiseks. Seejärel

tuleb järk-järgult avada uue veejuhtme ülesvoolu jääv suue ja sulgeda likvideeritava Ärma

harukraavi suue;

Kraavi rekonstrueerimine ja ümberjuhtimine tuleb teha madalvee perioodil, et vältida sette

edasikandumist eesvoolu. Ärma kraavi (maaparandussüsteemi eesvool Sihisilla(TTP-514))

ümberjuhtimine tehakse vastavalt maaparandusprojektile „Arumetsa II savikarjääri REK

2023“, mille kohta on Maa- ja Ruumiamet väljastanud maaparanduse ehitusloa nr 2504689.

Ärma kraavi rekonstrueerimistöödega on alustatud ning loa väljastamisel palume hinnata, kas

keskkonnaloa täiendav tingimus nr 4 on ajakohane (kas ehitustööd on lõppenud või alles töös)

või muuta sõnastus selliselt, et Ärma kraavi ümberjuhtimine tuleb teha madalvee perioodil, et

vältida sette edasikandumist eesvoolu.

5. karjäärist vee väljapumpamisel tuleb see juhtida läbi settetiigi Arumetsa savikarjääri. Vee

juhtimiseks kasutada Ärma harukraavi ümbersuunatavat lõiku ja karjääri põhjaosast

rajada edasi voolusäng kuni Arumetsa savikarjääri suubumiseni. Teise variandina on

lubatud kasutada vee juhtimist läbi settetiigi, mööda mäeeraldise lõuna ja läänepoolset

kuivenduskraavi Häädemeeste jõkke. Teist varianti on lubatud kasutada tingimusel, et loa

omanik on üritanud eelnevalt saavutada kokkulepet eraisikutele kuuluvate kinnistute

kasutamiseks veejuhtme rajamiseks mäeeraldise põhjaküljest kuni Arumetsa savikarjäärini

ja omanike mittenõustuvad seisukohad on dokumenteeritud ning esitatud loa andjale, kes

seejärel annab nõusoleku teise variandi rakendamiseks.

Täiendav tingimus ei ole enam asjakohane, kuna keskkonnaloa KMIN-107 vee erikasutuse

eriosaga on määratud vee karjäärist väljajuhtimise lahendus. Palume täiendava tingimuse nr 5

maavara kaevandamise eriosalt eemaldada.

6. mäetööde planeerimisel tuleb säilitada tuumalade ja rohekoridori vahel sidusus.

Palume loa andjal täpsustada täiendava tingimusega nr 6 seotud tegevusi ja millised

leevendusmeetmed on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Juhul, kui praeguses olukorras pole

tingimus enam asjakohane, palume täiendava tingimuse nr 6 keskkonnaloalt KMIN-107

eemaldada.

7. mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kasvavad III kaitsekategooria taimeliigid (lodukannike,

vööthuul, sõrmkäpp) tuleb enne katendi eemaldamist ümber istutada.

Nimetatud taimeliigid enam Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei kasva. Peale

kaevandamise loa andmist Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisele teostati nimetatud liikide

ümberistutamine 24. mail 2011. aastal botaaniku Vilma Kuuse juhendamisel. Seega ei ole

täiendav tingimus enam asjakohane ning palume täiendava tingimuse nr 7 loalt eemaldada.

9. karjääri nõlvad tuleb rajada kaldega 1:2,5-1:3.

Täiendava tingimusega nr 9 seatud nõlvus pole Arumetsa II savikarjääri tingimustes

uuringutega tõestatud ning karjääri nõlvade püsivuse tagav nõlvus määratakse kaevandamise

projekteerimise faasis vastavalt kaevandamise ee liikumisele. Samuti on täiendava tingimusega

nr 9 nõue tagatud maapõueseaduse rakendusaktiga, mis reguleerivad kaevandamise projekti

sisule esitatavaid nõudeid. Palume täiendava tingimuse nr 9 loalt eemaldada.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Arumetsa II savikarjääri mäeeraldis Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas

riigile kuuluval Arumetsa savikarjäär 2 (katastritunnusega 21302:002:0109). Leca Eesti OÜ on

sõlminud kinnistu kasutamiseks rendilepingu.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga, mille

kood maaparandussüsteemide registris on 6115160020021001, lisaks läbib mäeeraldist ja selle

teenindusmaad maaparandussüsteemi eesvool, mille kood maaparandussüsteemide registris on

61151600200210011M (valgala kuni 10 km2).

Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaa idaserva jääb geodeetiline märk nimega 506

(VID kood 101670). Taotlusele on lisatud Maa-ameti geodeesia osakonna kooskõlastus, mille

kohaselt võib geodeetilise märgi vajadusel likvideerida ilma asendamiseta.

Arumetsa II savikarjääri teenindustee, mis ühendab karjääri Leca Eesti OÜ-le kuuluva

kergkruusatehasega, kulgeb mööda Trassi kinnistut (katastritunnusega 21301:004:0174).

Mäeeraldise teenindusmaa kattub kagunurgas III kategooria kaitsealuste liikide harilik

ungrukold ja pruunikas pesajuur leiukohaga ning I kaitsekategooria liigi merikotka elupaigaga.

Võrreldes kehtiva keskkonnaloaga KMIN-107 määratud mäeeraldise teenindusmaa piiriga, on

käesoleva taotlusega korrigeeritud mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiri kulgemist

selle kaguosas, et ei esineks kattumist merikotka elupaigaga (KKR kood KLO9129642) ja

püsielupaikadega (KKR kood KLO3001287 ja KLO3003083).

Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaast jääb selle kagunurgas ~8 m kaugusele

vääriselupaigad VEP nr. E00938. Mäeeraldise teenindusmaast kaugemale jäävad

vääreialupaigad VEP nr. L02145 ja VEP nr. L02144.

Lähimad elamud jäävad Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisest 760 m põhjas Aasa kinnistul

(katastritunnusega 21301:004:0083) ning 790 m kaugusel lõunas Kalli kinnistul

(katastritunnusega 21302:002:0078).

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Arumetsa II savikarjääri maa-ala geoloogiline kirjeldus on toodud järgmistes aruannetes:

‒ Arumetsa savimaardla Häädemeeste uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu

seisuga 01.09.2007) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2007, EGF 7880);

‒ Arumetsa savimaardla Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamise

seletuskiri (varu seisuga 30.09.2023) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, EGF 9965).

Geoloogiline kirjeldus põhineb 2023. aasta uuringul, millega täpsustati Arumetsa II savikarjääri

mäeeraldise piires kattepinnase mahtu.

Savilasundi moodustavad pruunivärvilised nn pruuni kompleksi savisetendid. Savilasund on

kui ümbritsevate setenditega süngeneetiline lääts või Kesk-Devoni punasekirjusse kompleksi

sisse lõigatud vana jõeoru sete. Punasekirju ja pruuni kompleksi kontakt on järsk ja visuaalse

vaatluse järgi 40-45° kaldega.

Arumetsa II savikarjäär jääb Arumetsa savimaardla Kesk-Devoni kirju- ja punasevärviliste

terrigeensete setete levikuala lõuna ossa. Kasulik maavara lasub vana jõe sängis ja on

ümbritsetud nö „punasekirju“ kompleksi saviga.

Tabel 3.1 Arumetsa savimaardla koondläbilõige

Geol.

indeks

Paksus, m Lühikirjeldus

alates kuni kesk

Katend Q 0,2 3,2 1,0 Kasvukiht, liiv aleuriitse savi vahekihtidega,

liivsavimoreen.

K as

u li

k k

ih t

D2br

0

9,8

2,7

Pruun kompleks:

Ülemine osa:

1. Savi, helepruun kuni pruun, hallika ja roheka

varjundiga, aleuriidikas, aleuriidi õhukeste

vahekihtidega.

2. Savi, pruun, helesiniste, vahel halli kuni rohe-

kashalli aleuriidi vahekihtidega.

0 75 10,4

Alumine osa:

1. Savi, tume-(šokolaadi) pruun, vahelduva

aleuriidi sisaldusega õhukestes vahekihtides.

2. Liivakas savialeuriit liiva ja savi vahekihtidega

K ü lg

n ev

m at

er ja

l

D2ar avat. 34,8

Punasekirju kompleks:

Aleuroliit, peamiselt punakates ja violetsetes

toonides, osaliselt kirjuvärviline, liivakivi ja savi

vahekihtidega.

Mäeeraldise piires on maardla ehitus üldjoontes analoogne. Vagumuse, mis on täidetud pruuni

kompleksi setenditega, kogulaius mäeeraldise lõunapiiril on ~350 m, põhjapiiril enam kui

~600 m.

Kasuliku savilasundi katendi paksus on 0,1 – 10,7 m (keskmiselt 3,0 m), millest kasvukihi

paksus on 0,1 – 0,6 m (keskmiselt 0,2 m), mis levib kogu karjääriala piires. Katendi moodustab

piiratud levikuga kollakaspruun peeneteraline liiv või aleuriidikas liiv ning sinikas-tumehalli

savialeuriidi lääts.

Burtnieki lademe (D2br) pruuni kompleksi moodustavad kollakaspruunid-tumepruunid

aleuriitsed savisetted aleuriidi vahekihtidega ja pesadega. Värvi muutuse kontakt on sujuv,

toimub vaheldumine puhta pruuni savi, hajusa aleuriitset materjali sisaldava tumepruuni savi ja

õhukeste (mõnest mm kuni 1-2 cm) aleuriidi vahekihtidega. Keramsiidisavi uuritud kasuliku

kihi paksus ulatub kuni 30 meetrini (keskmine 17,5 m).

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimene veekiht seotud katendi kvaternaari

setetega – kasvukihiga ja piiratud levikuga liivakihiga paksusega 0 – 2,4 m. Pinnaseveekiht

lasub vahetult kasulikul kihil. Kattekihi veega küllastuvus on suhteliselt suur, mida näitavad

alal levivad gleimullad.

Surveline põhjaveekiht on seotud Keskdevoni Aruküla lademe punasekirju kompleksi

setenditega, mis esinevad pruuni kompleksi ümbritsevatel aladel ja kasuliku kihi lamamis.

Survelist põhjavett (surve kõrgus +16...+6 ja see väheneb lõunasuunas) on geoloogilise uuringu

käigus jälgitud kõikides puuraukudes karjääri kirdeosas, mis avasid punasekirju kompleksi ning

pruuni ja punasekirju komplekside vahel aleuriidi kihi.

Geoloogilise uuringu käigus saadud info põhjal on teada, et taotletava mäeeraldise piires kui ka

vahetult selle ümbruses levib valdavalt savipinnas, mis ei sisalda vaba vett. Erandi moodustab

kiht kahe erineva savipinnase vahel asuv väikese veejuhtivusega väheplastne rohke liivaga

savimölli kiht (44% liiva, 49% mölli, 7% saueosakesi). Selle kihi veejuhtivus on teimi andmetel

0,03...0,1 m/ööp. Geotehniline hinnang annab vee juurdevooluks kavandatava karjääri

idapoolselt küljelt 1,5 – 2,5 m3/ööp, karjääri nõlva 1 m kohta.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Taotletava Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,24 ha, sh

mäeeraldise pindala 19,33 ha. Arumetsa II savikarjääri mäeeraldis hõlmab osaliselt Arumetsa

savimaardla aktiivse tarbevaru plokki 13. Mäeeraldisest jääb välja 12,57 ha suurune ala, mis

peamiselt hõlmab I kaitsekategooria liigi merikotka elupaika (KKR kood KLO9129642) ning

marginaalselt Arumetsa savikarjäär 2 kinnistust välja jäävat ala, kus ei ole loa omanikul

maakasutusõigust maavara kaevandamiseks. Loaga jääb hõlmamata plokk 13 aT varu koguses

2056 tuh t. Mäeeraldise teenindusmaa kagunurgas on piiri korrigeeritud, et ei oleks kattumist

merikotka püsielupaikadega.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse

tagamiseks hoidetervik. Vastavalt Arumetsa savimaardlas teostatud uuringutele ja varasemale

kaevandamise kogemusele on Arumetsa II savikarjääris püsivaks nõlvuseks arvestatud 1 : 2,5.

Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara

MicroStation Inroads.

Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Arumetsa II savikarjääris (seisuga 31.12.2024. a)

Plokk Hõlmatud

pindala, ha

Taotletav

tarbevaru, tuh m3 Kadu, tuh m3

Kaevandatav

tarbevaru, tuh m3

Plokk 13 aT 19,33 3275 1250 2025

Arumetsa II savikarjääri keskkonnaluba KMIN-107 kehtib kuni 21.01.2039. a ning käesoleva

taotlusega ei soovita muuta keskkonnaloa kehtivusaega. Keskmiseks arvutuslikuks

kaevandamise aastamääraks on seega ~169 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu

juures ammendatakse Arumetsa II savikarjäär ~13 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse

mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Geoloogilises uuringu andmete põhjal on kattepinnase maht taotletava mäeeraldise piires

327 tuh m3, millest kasvukiht moodustab 39 tuh m3. Kogu katend eemaldatakse vastavalt

mäetööde liikumisele savilasundilt ja ladustatakse teenindusmaal.

Kooritud kasvupinnas kasutatakse kaevandamiseks vajalike rajatiste (settebasseini vallid,

mäeeraldise tõkkevallid) rajamiseks ning ladustatakse kuni 3 m kõrgustes puistangutes

mäeeraldise teenindusmaal. Hilisemaks korrastamiseks arvestuslikud mullakogused

määratakse korrastamise projekti käigus. Korrastamisest üle jääv osa katendist turustatakse.

Eemaldatav kasvupinnas ja liivalasund, sh põhjapoolses osas leviv ~4,5 ha suurune savialeuriidi

lääts, eemaldatakse buldooseri, ekskavaatori ja ratastranspordiga.

Kaevandamiseks Arumetsa II savikarjääris kasutatakse sama kaevandamise tehnoloogiat, mida

varasemalt kasutati Arumetsa savikarjääris. Keramsiidisavi väljamine toimub astmeliselt,

ligikaudu 3 – 4 m kõrguste astangutega. Kasulik kiht väljatakse ekskavaatoriga, kus maavara

laetakse astangu all seisvale ratastranspordivahendile. Transpordivahend transpordib materjali

Leca Eesti OÜ kergkruusatehasesse, kust see läheb edasisele töötlemisele. Kasutatakse mitut

kaevandamise töö ett, kuna mitme eega kaevandamine on otstarbekas nn pruuni savikompleksi

omaduste kihilise erinevuse tõttu ning nende segamisel vahelaos saadakse ühtlaste omadustega

savi.

Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Arumetsa II savikarjääri tootmisprotsessis

jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise

projektis.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Savi kaevandamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju hinnang on antud töös

„Kavandatava Häädemeeste savikarjääri avamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 08/0288, 2008), mille on

Keskkonnaamet kiitnud heaks oma 03.09.2008. a kirjaga nr 13-3-1/58486-10. Mõju

merikotkale on hinnatud töös „Eksperthinnang Arumetsa II savikarjääri väljaarendamise

mõjude kohta piirnevale merikotkale (elupaik KLO9129642)“.

Mõju veerežiimile

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimene veekiht seotud katendi

kvaternaarisetetega – kasvukihiga ja piiratud levikuga liivakihiga paksusega 0 – 2,4 m.

Pinnaseveekiht lasub vahetult kasulikul kihil. Kattekihi veega küllastuvus sõltub aastaajast ja

sademete rohkusest. Kevad-sügis perioodil on taotletava ala pinnas liigniiske ja kohati isegi

raskesti läbitav. Suvel kattekihi veega küllastuvus enamasti suur ei ole. Võib eeldada, et

savikarjääri rajamine mõjub piirkonna maastikule isegi positiivselt, kuna nö augu rajamisel

tekib karjääri ümber väike alanduslehter, mis kuivendab pisut ümbruskonna liigniisket

maapinda. Laialdast kuivendavat mõju karjääri rajamine ei tekita, kuna juba praegu

ümbritsevad taotletavat mäeeraldist pea kõigist külgedest maaparandussüsteemi

kuivenduskraavid, millede põhjad ulatuvad savilasundini. See loob olukorra, kus rajatud

metsakuivenduskraavid juba eemaldavad piirkonnas liigset vett ja savikarjääri rajamisel tekkiv

kuivendus laialdast mõju ei avalda. Enamjaolt jääb karjääri kuivenduse mõju mäeeraldise

teenindusmaa piiresse.

Mäetööd tervikuna saavad pinnasevett üleüldse väga vähe mõjutada. Kuna savilasund on

vettpidav, siis mäetöödel tekkiva võimaliku avarii korral ei ole ohtu, et reostus võiks levida

karjäärist kaugemale. Vettkandvalt savilasundilt on tekkinud reostus lihtne kokku koguda ja viia

töötlemisse jäätmekäitlusettevõttesse. Kaevandusmasinatest tingitud avariiohu riski ja mõju

keskkonnale võib pidada väheoluliseks. Geoloogilise uuringu käigus ulatusid puuraugud

maapinnalt maksimaalselt 30 m sügavusele, mille käigus savilasundis ühtegi veekihti ei

tuvastatud. Kuna kavandatav karjäär on savilasundi tõttu ümbritsevast pinnasest suhteliselt

isoleeritud ja selgelt väljendunud põhjaveekiht puudub, siis planeeritavate mäetöödega

põhjavee taset ja selle kvaliteeti mõjutada ei saa.

Kaevandamise ajal karjäärisüvendisse kogunev sademe- ja lumesulamisvesi pumbatakse

süvendist välja karjääri teenindusmaa lääneosas olevasse settebasseini, kust see suunatakse

mööda olemasolevaid kuivenduskraave mööda mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja

põhjaservasid Ärma kraavi. Veeärastus plaan on lisatud taotluse vee erikasutuse eriosale.

Kuna karjääris kasutatav veeärastussüsteem on muutunud võrreldes Arumetsa II savikarjääri

keskkonnaloale KMIN-107, siis soovitakse käesoleva taotlusega täpsustada karjääri väljalasu

seirepunkti koordinaate. Võrreldes esialgse veeärastusplaani lahendusega rajatakse settebassein

karjääri teenindusmaa lääneosale, mis võimaldab asutada settebasseini kogu mäeeraldisel

kaevandamise aja ning kust vesi suunatakse karjääri teenindusmaa lääneservas kulgevasse

kuivenduskraavi. Seetõttu soovitakse seirepunkt tõsta settebasseini väljavoolule (vee

erikasutuse plaanil kraavile K-4).

Mõju välisõhule

Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise

käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise

korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra

tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, kallurauto).

Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.

Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Masin

Masina spetsifikatsioonis antud

müratase 15 m kaugusel

müraallikast Lmax dB(A)

Mõõdetud müratase 15 m kaugusel

müraallikast, Lmax dB(A)

Buldooser 85 82

Kallurauto 84 76

Ekskavaator 85 81

Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas

(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,

mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva

olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Lähimad elamud jäävad Arumetsa II savikarjäärist minimaalselt 760 m kaugusele. Teades

kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab

arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)

töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:

Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(760) = 48 dB(A)

,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähimate elamute juures jääb

tasemele kuni 48 dB, mis seadusega lubatud piirväärtusest oluliselt madalam. Samuti ei arvesta

teoreetiline arvutus masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning

elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Lisaks planeeritakse rajada mäeeraldise servale

tõkkevall, mis takistab mh ka ülenormatiivse müra leviku mäeeraldise piiridest väljapoole.

Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama

lähimate elamute juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele.

Samuti on leitud KMH aruandes, et ei ole põhjust eeldada, et karjääri kasutuselevõtt põhjustaks

piirkonnas ülenormatiivset müra teket ning karjäärimasinatest põhjustatud müra piirkonnas

probleeme ei tekita. Samuti on hinnatud, et karjääri väljaveotee puhul jääb see elamutest

piisavale kaugusele, et probleeme müra piiratsemete ületamisega ei teki ka kaevise veol. Samuti

on jõutud KMH aruandes järeldusele, et müra leviku seisukohalt ei oma tähtsust millist

kaevandamise tehnoloogiat ja maavara transpordi viisi kasutatakse. Kõikidel juhtudel jääb

tootmisest tekkiv müratase normatiividega lubatud piiridesse.

Savi veesisalduse (13,1%) ja plastsuse tõttu materjali looduslikust seisundist eemaldamisel

tolmu keskkonda ei paisata. Kuid kleepuva materjalina kinnitub see transpordimasinate

ratastele, mis kannavad seda transporditeele. Savi kaevandamisel ongi ainukeseks tolmu tekke

võimaluseks transpordist tekkiv tolm, kus kuival perioodil veoteel kuivanud savi peenosakesed

paisatakse transpordimasinate poolt keskkonda. Töötavates liiva- ja kruusakarjäärides tehtud

vaatluste põhjal võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul

(kruuskattega teedel) keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele ja hõredal metsaalal 100 – 150 m

kaugusele.

Arumetsa II savikarjääri teenindamiseks on rajatud kruusakattega tee, mida vastavalt KMH-s

esitatud leevendusmeetmele tolmu leviku tõkestamiseks tuleb pidevalt niisutada. Kaevise

transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede

ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide (nt CaCl) kasutamine, millega on võimalik

tolmu teke viia nulli – lähedaseks.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris

töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside

õhusaastega probleeme.

Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või

õli.

Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks

kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud

mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide

likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis

Kaevandamisjäätmed

Vastavalt Arumetsa II savikarjääri alal teostatud geoloogilisele uuringule on mäeeraldiselt

eemaldatava katendi maht 327 tuh m3, millest kasvukiht moodustab 39 tuh m3. Kogu

maavaralasundilt eemaldatud materjal ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, kus seda

kasutatakse tõkkevallide, settebasseini vallide rajamiseks või ladustatakse puistangutes.

Kasvukiht ning katendis olev savialeuriit ja liiv ladustatakse eraldi puistangutesse, et

huumusekihti saaks kasutada korrastatud ala katmisel. Karjääri töötamise ajal katendi

eemaldamisel on lisaks ka võimalus katendi kohene kasutamine karjääri nõlvade tasandamiseks

ja täitmiseks mäeeraldise servades. Peale maavara ammendamist ning karjääri lõpliku

korrastamise käigus kasutatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend ära kogu mahus

korrastamistöödel.

Arumetsa II savikarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,

mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse tõkkevallide rajamiseks vastavalt koostatavale

kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist kasutatakse tõkkevallides kasutatud

katend karjääriala korrastamiseks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus

esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.

Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki.

Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,

on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.

Mõju looduskaitselistele väärtustele

Taotletav Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub 16,84 ha ulatuses selle

lõuna- ja kaguosas merikotka elupaigaga (KKR kood KLO9129642). Merikotkas on Eesti

rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind, kelle arvukus on

viimastel kümnenditel tõusnud. Merikotka kaitse tegevuskavas (kinnitatud 11.09.2019. a) on

hinnatud, et eeldatavasti piisab merikotka elupaiga kaitseks ja arvukuse jätkuvaks tõusuks

looduskaitseseaduse alusel moodustuvatest automaatsetest ringikujulistest püsielupaikadest ja

väljaspool püsielupaikasid liigi elupaikades ajaliste piirangute rakendamisest mürarohketele

tegevustele, sh raiele.

Sellest lähtuvalt on korrigeeritud Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiri selle

kagunurgas selliselt, et mäeeraldise teenindusmaa ei kattuks merikotka püsielupaikade

ringikujuliste kaitsetsoonidega (KKR kood KLO3001287 ja KLO3003083) ning mäeeraldis ei

kattuks merikotka elupaigaga (KKR kood KLO9129642).

Kaevandamisel tuleb jälgida töös „Eksperthinnang Arumetsa II savikarjääri väljaarendamise

mõju kohta piirnevale merikotkale (elupaik KLO9129642)“ (seisuga 25.09.2025) toodud

nõudeid (lisatud taotlusele).

7. Kaevandatud maa korrastamine

Arumetsa II savikarjääris tekib kaevandatava maavara ammendamisel kuni 30 m sügavune

süvend, mille nõlvad ja põhi on vettpidavad. Seetõttu on kõige otstarbekam alale kujundada

kaevandamise lõpetamisel veekogu (graafiline lisa 4/4).

Tehnoloogilise korrastamise tööd on Arumetsa II savikarjääris võimalik suuresti teha

kaevandamisega paralleelselt – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara

omadustele vastavad püsivad nõlvused, mis Arumetsa savimaardla tingimustes on 1 : 2,5.

Rajatavad nõlvakalded täpsustatakse hilisema korrastamisprojekti käigus, et tervikutesse jääv

maavara kadu oleks minimaalne ja samas oleks tagatud nõlvade vajalik stabiilsus (ohutus).

Arvestades geoloogilise uuringuga määratud kasuliku kihi lamami kõrgust, vastab tekkiva

veekogu sügavus keskkonnaministri 07.04.2017. a määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise

kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ määratule.

Nõlvade ülemine osa tuleb katta kruusa või killustikuga. Välispuistangud mäeeraldise

teenindusmaal tasandatakse kasutades seda nõlvade stabiliseerimiseks. Mäeeraldiselt

eemaldatud katend kasutatakse kogu mahus ära karjäärisüvendi nõlvade tasandamiseks ja

stabiliseerimiseks ning teenindusmaa tasandamiseks ja täitmiseks. Tekkiva veekogu äärsed alad

kui ka kogu mäeeraldise teenindusmaa tuleb vähemalt 0,3 m paksusekt katta huumusekihiga,

millele istutatakse või külvatakse mets. Selleks kasutatakse mäeeraldiselt eemaldatud

kasvukihti.

Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus

määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb

koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise

kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.

Hinnanguline kulu Arumetsa II savikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on

~3000 €/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~170 000 €.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Tormis Vilberg / allkirjastatud digitaalselt /

Leca Eesti OÜ

Tehas Fibo ExClay direktor

Taotluse koostas 30.01.2026. a

Kristel Veersalu / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Volitatud mäeinsener

Lisa 16 - Geodeetilise_margi_kooskolastus.pdf

From: Toivo Tomingas Sent: Wednesday, May 25, 2022 10:34 PM To: Reeli Silman <[email protected]> Cc: Arvi Taru <[email protected]> Subject: FW: Geodeetiline märk Tere Tegemist on reeperiga kivis 506 (GPA ID 101670), märki võib likvideerida ja asendamine ei ole vajalik. Lugupidamisega Toivo Tomingas peaspetsialist|geodeesia osakond 5106 271 | [email protected]

From: Reeli Silman Sent: Wednesday, May 25, 2022 11:21 AM To: Toivo Tomingas <[email protected]> Subject: Geodeetiline märk

Tere

Pärnumaal katastriüksusel 21302:002:0109 Arumetsa savikarjäär 2 asub geodeetiline märk

nimega 506 (VID kood 101670).

Kas see on vajalik säilitada, võib ümber tõsta teise kohta või tohib likvideerida?

Lugupidamisega

Reeli Silman

Geoloogia osakond

Lisa 17 - Arumetsa_II_merikotkas_eksperthinnang_2025.DOCX

Eksperthinnang Arumetsa II savikarjääri väljaarendamise mõjude kohta piirnevale merikotkale (elupaik KLO9129642)

Töö koostaja: Renno Nellis, OÜ Clanga
Koostatud 27.08.2022, täiendatud 25.09.2025
Töö tellija: OÜ Leca Eesti

Lähteülesanne
Leca Eesti OÜ omab kaevandamise luba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääris, asukohas Häädemeeste vald, Arumetsa küla, Arumetsa savikarjäär 2 kinnistu (tunnus 21302:002:0109). Kuna kaevandamisluba Arumetsa II savikarjäärile on antud üle 10 aasta tagasi, siis soovib Leca Eesti Osaühing ajakohastada loaga seatud täiendavaid tingimusi, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire ning täpsustada keskkonnaloas KMIN-107 vee erikasutuse eriosas määratud väljalaskme seirepunkti koordinaate lähtuvalt projekteeritud veeärastussüsteemist1.

Rajatavast karjäärist itta jääb merikotka püsielupaik (KLO3001287), mis kattub hetkel kehtiva loaga määratud mäeeraldise teenindusmaaga. 2022. aasta veebruaris märgiti merikotka elukohana keskkonnaregistrisse laiem liigi elupaik (KLO9129642), mis kattub osaliselt Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisega (joonis 1). 2024. aastal ehitasid merikotkad uue pesa u 200 meetrit loode poole (püsielupaik KLO3003083), pesa leiti ja kanti EELIS-sse 12.02.2025.

Joonis 1. Arumetsa II savikarjääri mäeeraldis (punane joon) ja teenindusmaa (kollane joon), koos merikotka püsielupaikadega (pruun viirutus) ja merikotka elupaigaga (sinine viirutus). Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet.
Kaevandusloa omaja ja loataotluse muutmist ettevalmistav OÜ Leca Eesti soov on välja selgitada, mis tingimustel ja milliste vajalike leevedusmeetmetega oleks võimalik merikotka elupaigaga kattuvas mäeeraldise osas võimalik savi kaevandamine. Savi kaevandamine protsessina tähendab, et karjääris töötab üks ekskavaator ja buldooser, mis laeb kaevandatava savi otse kallurile/dumperile, millega see transporditakse karjäärist põhja jääva kergkruusatehase territooriumile. Kaevandamine on planeeritud aastaringselt vastavalt ilmale – kaevandamine eeldab kuiva aega, et savi peal oleks võimalik masinatega liikuda. Kaevandamise järgselt kujuneb mäeeraldisele veekogu, teenindusmaal taastatakse eeldatavalt metsa- ja rohumaa.

Hinnangu tulemusena võiks selguda, kas ja mis tingimustel on merikotka elupaigaga kattuvalt võimalik Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisel kaevandamine. Võimalusel pakkuda välja leevendavad meetmed, mida jälgida, et kaevandmaise mõju oleks minimaalne merikotkale.

Merikotka püsielupaigad

Merikotka pesapaik Häädemeeste lähedal Arumetsas leiti 2011. aastal (püsielupaik KLO3001287). See pesa on olnud peaaegu igal aastal asustatud st kotkaste poolt kasutusel. 2024. aastal esimene pesa varises (pesapuu murdus) ja kotkad ehitasid uued pesa u 200 meetrit loode poole (püsielupaik KLO3003083). Arumetsa merikotka pesitsustulemused on Kotkaklubi tehtud seirekontrollide alusel järgmised (EELIS):

Aasta Pesitsustulemus
2011 asustatud, poegi ei ole
2012 1 poeg
2013 2 poega
2014 asustatud, poegi ei ole
2015 2 poega
2016 asustatud, poegi ei ole
2017 1 poeg
2018 asustamata
2019 1 poeg
2020 1 poeg
2021 pesa ei kontrollitud
2022 pesa ei kontrollitud2
2023 asustatud, poegi ei ole
2024 asustamata, pesapuu murdunud
2025 uus pesa, asustatud, poegi ei ole

Merikotka püsielupaik on väljaspool kaitsealasid vastavalt looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2 alusel 200 meetri raadiusega ring ümber pesapaiga. Arumetsa merikotka ringikujuline püsielupaik KLO9129642 ulatus algselt Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise teenindusmaale, kuid püsielupaiga osa jäeti teenindusmaast välja kaevandusloa muutmise taotluses. Vastavalt looduskaitseseaduse § 30 kehtib ringikujulises püsielupaigas sihtkaitsevööndi kaitsekord, mille alusel on seal keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seetõttu ei ole võimalik püsielupaigas lubada kaevandustegevust. Uue pesa püsielupaik KLO9129642 ulatub teenindusmaale ja vähesel määral ka mäeeraldisele.

Merikotka (pesitsus)elupaik KLO9129642

Merikotkaste jt häirimistundlike I kaitsekategooria liikide elupaigad on keskkonnaregistris piiritletud looduslike piiride alusel, sest ringikujuline püsielupaik ei välista pesitsusaegse häirimise negatiivseid mõjusid, nt merikotka pesast 200+ meetri kaugusel toimuv raie haudeperioodil häirib kotkaste pesitsemist. Seetõttu on sõltuvalt kotkaliigist piiritletud (pesitsus)elupaigad, mis merikotkal ulatub vastavalt liigi tegevuskavale pesast 200-500 meetri kaugusele, sõltuvalt ümbritsevast maastikust.

Arumetsa merikotka (pesitsus)elupaik ulatub pesast kuni 590 meetri kaugusele, elupaiga piire muudeti natuke pärast uue pesa leidmist (joonisel 1 sinise viirutusega ala). Uuest pesast 120 meetri kaugusel on elupaigast välja jäetud hiljutine lageraielanki. Üle 500 meetri kaugusel on elupaiga piiritlemise selguse huvides kaasatud sirgjoontega ühtsed metsaalad. Merikotka elupaiga sisse jääb Arumetsa II savikarjääri mäeeraldise kaevandusala 12,3 ha ulatuses ja teenindusmaa 9,2 ha ulatuses. Uus pesa on teenindusmaast ainult 6 meetri kaugusel Planeeritava kaevandusala (mäeeraldise) pindala on 31,3 ha ehk merikotka elupaik katab sellest 39% (12,3 ha).

Sisuliselt saab merikotka (pesitsus)elupaika käsitleda kui häirimistundlikku ala, kus tuleb vältida merikotkaste pesitsusperioodil pesitsust häirivaid tegevusi. Merikotka kaitse tegevuskavas 2019-20233 on merikotkaid mõjutavate pesitsusaegsete häiringutena käsitletud järgmiseid tegevusi (väljavõtted tegevuskavast):
• merikotkas on väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Merikotkast häirivad pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh pesa lähedal ATV vm maastikusõidukiga sõitmine.
• Metsamajandustööde negatiivne mõju seisneb peamiselt pesa lähedal toimuvates varakevadistes raietes. 200-meetrine kaitsetsoon ei ole haudumise ajal häirimise välistamiseks piisav, sest varakevadine mets ei ole lehtinud ja hääled kostavad väga kaugele. Vahetult kaitsetsoonist väljas tehtavate kevadiste raiete tõttu on ebaõnnestunud mitmeid pesitsusi. Seetõttu ei tohiks pesitsusajal pesast kuni 500 meetri kaugusel raietöid teha.
• Samuti ei tohi pesitsusperioodil teha teisi mürarikkaid tegevusi pesadest 500 meetri raadiuses, nt tsiklivõistlusi ja laskeharjutusi. Uusi taristuobjekte, nt elamuid ja teid ei tohi ehitada merikotka pesadele lähemale kui 500 meetrit, sest nendest lähtub uus häiring, mida kotkaste pesapaigavaliku hetkel ei eksisteerinud.
• Pesitsusaegne häirimine on merikotka kaitse tegevuskavas väikese tähtsusega ohutegur ja omab vaid lokaalset tähtsust.

Maavarade kaevandamist ja selle võimalikke mõjusid (nt häiringud, elupaikade kadu) ei ole merikotka kaitse tegevuskavas otseselt käsitletud. Eestis on lähim merikotka pesa kasutusel olevast karjäärist 450 meetri kaugusel. Arumetsa kaevandusala lähim serv oli planeeritud merikotka uuest pesast 140 meetri kaugusele, aga 200 meetrises kaitsetsoonis ei saa vastavalt looduskaitseseaduse § 30 lubada kaevandustegevust.

Arumetsa II savikarjääri rajamise mõjud merikotkale ja leevendavad meetmed

Merikotkale sobiva pesitsuselupaiga kadumise mõju rajatava karjääri tõttu on uuele pesapaigale oluline, sest kaevandusala asub pesast ainult 140 meetri kaugusel ja teenindusmaa 6 meetri kaugusel. Lisaks on karjääri rajamisel tekkivast liikumis- ja mürahäiringust põhjustatud sobiva elupaiga kadu suurem, kui ainult kaevandusala ja teenindusmaa osa.

Arumetsa II savikarjääri rajamise teine oluline mõju on liikumis- ja mürahäiringu tekkimine. Planeeritava kaevandusala lähim serv on merikotka pesast 140 meetri kaugusel ja kaugeim serv ulatub pesast 800 meetri kaugusele. Karjääri kaugemas osas – merikotka elupaigast välja jäävas osas – võib eeldada, et müra- ja liikumishäiringu mõju kotkastele on väike. Kaevandusalale jäävas merikotka elupaigas, pesast 300-490 meetri kaugusel, on karjääri rajamisega kaasneval müra- ja liikumishäiringul negatiivne mõju merikotkastele. Põhilised mõjutegurid merikotkale ja leevendusmeetmed on järgmised.

1. Müra- ja liikumishäiringut tekitavad karjääri rajamisel tehtavad raadamis- ja pinnasetööd, samuti karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, kallurauto).

Uus pesa asub kaevandusalale väga lähedal ja 200 meetrine kaitsetsoon ei ole elupaiga seisundi säilitamiseks piisav, mistõttu tuleb vältida karjääri rajamist merikotka elupaiga KLO9129642 ulatuses. Elupaiga piir ulatub kaevandusalal pesast minimaalselt 300 meetri ja maksimaalselt 490 meetri kaugusele, teenindusmaal 6-490 meetri kaugusele (joonis 2). Seega oleks karjääri lähim serv pesast 300 meetri kaugusel. Pesa ja karjääri vahel asuvates metsades ei tohi teha lageraiet, sest see avab maastiku ja suurendab müra- ja liikumishäiringute mõju.

Joonis 2. Merikotka elupaiga (sinine joon) ulatuses savikarjääri ei rajata (roheline ala), sest 2025. aastal leitud uus pesa on planeeritava karjäärile väga lähedal ja põhjustab olulise häiringu. Kaevandusala on märgitud punase joonega ja merikotka püsielupaigad pruuni viirutusega. Aluskaart: Maa-amet.

Karjääri rajamisest lähtuvaid müra- ja liikumishäiringuid väljaspool merikotka elupaika saab vähendada, kui teha raie- ja pinnasetööd väljaspool merikotkaste pesitsusperioodi, vahemikus 1.08-14.02. Eelduslikult on kõige suurem mõju karjääri rajamisel ja kasutamise esimestel aastatel, kui kohalik kotkapaar ei ole uue karjääriga harjunud. Keskmise planeeritud kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Arumetsa II savikarjäär ~16 aastaga (Keskkonnaloa KMIN-107 muutmise seletuskiri). Kaevandamist tuleks seetõttu alustada mäeeraldise põhjaservast, pesast 500-800 meetri kaugusel, et kotkad jõuaksid uue häiringuga harjuda.

Töötavate kaevandamismasinate juures on müratase 80-85 dB. 2008. aastal tehti Arumetsa savikarjääris mürataseme mõõtmisi, mille tulemustest selgus, et töötavatest masinatest ligikaudu 300 m kaugusel oli mõõdetud müra keskmiseks väärtuseks 44,6 dB (Keskkonnaloa KMIN-107 muutmise seletuskiri). See mõõtmine tehti karjäärist ligikaudu merikotka vana pesa kaugusel ja 45 dB on võrreldav inimeste vestlemise või linnulaulu tugevusega. Võib eeldada, et selline mürataseme foon merikotkaste pesitsemist oluliselt ei häiri, aga uue pesa lähedale uue müra- ja liikumishäiringu tekkimisel, koos maastiku avatuse mõjuga, on kindlasti negatiivne mõju.

Karjääri kasutamisel vähendab mõnevõrra mürataset karjääri süvises/augus kaevandamine. Rajatav pinnasevall vähendab müra osaliselt, sest kotkapesa on maapinnast 20 m kõrgusel ja maastik on karjääri suunas osaliselt avatud. Karjääri väljaveotee rajatakse kaevandusala loodenurka, mis on merikotka pesast kõige kaugemas asukohas ja vähendab transpordil tekkiva mürahäiringu mõju.

2. Kaevandamisel ja materjali transportimisel tekkiv tolm. Transpordiks planeeritakse ratastransporti ja karjääri väljaveotee rajatakse kaevandusala loodenurka, mis on merikotka pesast kõige kaugemas asukohas. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arumetsa II savikarjääri töötamise KMH aruandes on hinnatud ratastranspordi materjali veol transpordil tekkiva tolmu leviku piiriks 100 m (Keskkonnaloa KMIN-107 muutmise seletuskiri). Arumetsa merikotka uus pesa on karjäärist minimaalselt 300 meetri kaugusel ja tolmuhäiring merikotkaste pesitsemist ei mõjuta ja täiendavad leevendavad meetmed ei ole vajalikud.

Seiremeetmed

Et selgitada Arumetsa II savikarjääri rajamise ja kasutamise mõju merikotka pesapaigale ja pesitsemisele, tehakse Arumetsa merikotka pesapaigas edaspidi iga-aastast seiret. Vastava seiretöö tellib arendaja. Seire tulemuste alusel pakutakse vajadusel välja täiendavaid leevendusmeetmeid.

Lisa 18 - PTA_seisukoht.pdf

1

Epp Kuslap

From: Peeter Karpa <[email protected]>

Sent: reede, 9. september 2022 12:17

To: Epp Kuslap

Subject: Vs: Kooskõlastus Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloa vee erikasutusloa osa

muutmise taotlusele

Tere! Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud Leca Eesti OÜ savikarjääri kaevandamise ja karjäärist liigvee suunamise 01.10.2021 kirjaga 6.2-2/42309 Väljavõte kirjast: „Leca Eesti OÜ omab kaevandamisluba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisel.Arumetsa II savikarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas kinnistul Arumetsa savikarjäär 2 (katastritunnusega 21302:002:0109). Ettevõte soovib alustada Arumetsa II savikarjääri kaevandamisega ning selleks on vajalik sademevee ja külgnevast pinnasest tuleva vee ärajuhtimine karjäärist. OÜ Inseneribüroo STEIGER on esitanud järgmised andmed vee hulgale- maksimaalne arvutuslik ärajuhitava vee kogus kevadise suurveeperioodil Arumetsa II savikarjäärist on 0,15 m3/sek. Muul ajal jääb keskmine ärajuhitav veekogus 0,005 m3/sek juurde. Põllumajandus ja Toiduamet ei esita vastuväiteid lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu. Karjääri tööprojekti koostamisel näha ette lisavee juhtimiseks vajalike rajatiste ehitamine, kooskõlastada rajatiste ehitamine ja vee juhtimine seotud maaüksuste omanikega, jälgida maaparandusehitustele rakenduvaid nõudeid vee koguse ja kvaliteedi osas. Tööprojekt kooskõlastada Põllumajandus ja Toiduametiga. Maaparandusseaduse § 53. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine sätestab nõuded ja tingimused mida peab arvestama arendaja lisavee juhtimisel maaparandussüsteemi.“ Seirepunkti asukoha muutmisest ei sõltu veekoguste hulk, mis suunatakse Sihisilla (TTP-514) 6115160020021/001 maaparandusehitise eesvoolukraavi (asendiplaanil Härma harukraav). Põllumajandus ja Toiduamet jääb kirjas 6.2-2/42309 esitatud tingimuste juurde. Tervitades Peeter Karpa Peaspetsialist Maaparanduse ja maakasutuse osakond Põllumajandus- ja Toiduamet ______________________________

[email protected]

+372 59 192 122

P. Kerese 4/ Pärnu 80010/ Pärnumaa/ www.pta.agri.ee

Leca Eesti OÜ omab kaevandamise luba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääris kaevandamiseks. Kuna karjääris kasutatav veeärastussüsteem on muutunud võrreldes hetkel kehtiva Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloale KMIN-

107 katuga, siis soovitakse taotlusega täpsustada karjääri väljalasu seirepunkti koordinaate. Võrreldes esialgse

2

veeärastusplaani lahendusega rajatakse settebassein karjääri teenindusmaa lääneosale, kust vesi suunatakse

karjääri teenindusmaa lääneservas kulgevasse kuivenduskraavi. Seetõttu soovitakse seirepunkt tõsta settebasseini

väljavoolule (vee erikasutuse plaanil kraavile K-4).

Palume Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastust Arumetsa II savikarjäärist vee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavi.

Saatja: Epp Kuslap <[email protected]>

Saatmisaeg: neljapäev, 8. september 2022 09:26

Adressaat: Peeter Karpa <[email protected]>

Koopia: Riho Erismaa <[email protected]> Teema: RE: Kooskõlastus Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloa vee erikasutusloa osa muutmise taotlusele

Tere

Edastan Arumetsa II savikarjääri vee erikasutusplaani, kus toodud uue seirepunkti asukoht.

Lugupidamisega

Epp Kuslap

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Telefon: +372 5625 1171

www.steiger.ee

From: Epp Kuslap

Sent: Monday, August 29, 2022 11:19 AM

To: [email protected] Subject: Kooskõlastus Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloa vee erikasutusloa osa muutmise taotlusele

Tere

Leca Eesti OÜ omab kaevandamise luba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääris kaevandamiseks. Kuna karjääris

kasutatav veeärastussüsteem on muutunud võrreldes hetkel kehtiva Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloale KMIN-

107 katuga, siis soovitakse taotlusega täpsustada karjääri väljalasu seirepunkti koordinaate. Võrreldes esialgse

veeärastusplaani lahendusega rajatakse settebassein karjääri teenindusmaa lääneosale, kust vesi suunatakse

karjääri teenindusmaa lääneservas kulgevasse kuivenduskraavi. Seetõttu soovitakse seirepunkt tõsta settebasseini väljavoolule (vee erikasutuse plaanil kraavile K-4).

Palume Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastust Arumetsa II savikarjäärist vee juhtimiseks

maaparandussüsteemi kraavi.

3

Lugupidamisega

Epp Kuslap

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Telefon: +372 5625 1171

www.steiger.ee

TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning

võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt

väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja

eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.

ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please

notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a

person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.

Lisa 2 - Arumetsa_savikarjaari2_maarendileping.pdf

Lisa 3 - Arumetsa_II_savikarjaari_veekorvaldus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTEL VEERSALU 49503314228 2022-04-18 10:45:38

ERKI VAGURI 38811135238 2022-04-18 10:45:55

Graafiline lisa 1 - Asendiplaan.pdf

6115150020060001

SIHISILLA(TTP-514)

6115160020021001

SIHISILLA(TTP-514)

6115150020060001

SIHISILLA(TTP-514)

1 5

1 4

14.5

1 4

14

1 4

1 4 .5

13

15

1 5

14.5

14 .5

1 4 .5

13

1 3

13

1 3 .5

13 .5

1 3 .5

13.5 14

14

1 4

14

1 4

14

1 4

14

1 4

14

1 4

1 41

4

14

1 4 .5

14.5

1 4 .5

14.5

1 4 .5

21401:001:0176

Orajõe metskond 2

21301:004:0142

Vanakubja

21301:004:0059

Liiva

21301:004:0173

Vanakubja

21301:004:0175

Kolmnurga

21301:004:0174

Trassi

21301:004:0116

Nõmme

21302:002:0109

Arumetsa savikarjäär 2

21302:002:0109

Arumetsa savikarjäär 2

0+00

0+24

0+41

1+00

2+00

2+08

2+33

1 + 0 0

1 + 1 2

0 + 0 0

2+00

2+19

0+ 00

0 + 9 4

1 + 0 0

2 + 0 0

2 + 4 1

3 + 0 0

3 + 5 4

4 + 0 0

5 + 0 0

5 + 3 0

6+00

6+14

7+ 00

8+ 008+

05

8+ 75

9+ 00

9+ 38

1 0 + 0 0

1 0 + 7 6

12+79

1 3 + 0 0

1 3 + 2 7

12+40

12+00

11+43 11+52

11+69

11+00 11+01

2 + 7 3

0 + 1 5

0+26

0+47

1+86

2+04

SIHISILLA TTP-514

K - 1

K - 2

K - 3

K - 4

K - 2

K - 1

K - 3

S - 1

K - 2

K - 1

6435000

6435200

6435400

5 3 1 0 0 0

5 3 1 4 0 0

5 3 1 6 0 0

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

Graafiline lisa 1

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

0 80 m40 Asendiplaan

Erki Vaguri

Kristel Veersalu /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

13.04.2022

22/3927

1 : 2000

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(seisuga 01.04.2022).

3. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid

2. Settebassein projekteeritud vooluhulgale 187 m³/h.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Vee- ja kanal. kaitsevöönd Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Maapinna samakõrgusjoon, m

Raadamisala piir

Projekteeritud settebassein

Maaparandushoiuala nime ja tunnusega

Olemasolev veejuhe voolusuuna ja nimega

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

voolusuuna ja nimetusega

Projekteeritava veejuhtme piketaaži1 + 0 0

K-3

Projekteeritud settesüvend tähisegaS - 1

N

14

Graafiline lisa 2 - Piki- ja ristprofiiid.pdf

Kraavi tüüpristlõige

10

12

14

16

10

12

14

16

12

14

16

18

12

14

16

18

Piketi nr

0 + 0 0

0 + 9 4

2 + 4 1

3 + 5 4

5 + 3 0

6 + 1 4

8 + 0 5

8 + 7 5

9 + 3 8

1 0 + 7 6

1 1 + 0 1

1 1 + 4 3

1 1 + 5 2

1 1 + 6 9

1 2 + 4 0

1 2 + 7 9

1 3 + 2 7

Maapinna abs kõrgus, m

1 3 .6

8

1 4 .1

4

1 4 .2

6

1 4 .3

8

1 4 .0

7

1 3 .9

1

1 4 .0

8

1 4 .1

5

1 3 .9

8

1 4 .2

9

1 4 .1

3

1 4 .0

6

1 4 .0

7

1 4 .2

4

1 4 .3

5

1 4 .6

1

1 3 .8

6

Kraavi põhja abs kõrgus, m

1 2 .9

9

1 3 .1

1

1 3 .2

8

1 3 .2

9

1 3 .2

4

1 3 .2

2

1 3 .1

6

1 3 .1

4

1 3 .1

2

1 3 .0

8

1 3 .0

7

1 3 .0

6

1 3 .0

6

1 3 .0

5

1 3 .0

3

1 3 .0

2

1 3 .0

0

Kraavi sügavus, m

0 .6

9

1 .0

3

0 .9

8

1 .0

9

0 .8

3

0 .6

9

0 .9

2

1 .0

1

0 .8

6

1 .2

1

1 .0

6

1 .0

0

1 .0

1

1 .1

9

1 .3

2

1 .5

9

0 .8

6

Kraavi lang/lõigu pikkus, m 273.0

1.2‰

Vahekaugused, m 94 70 42 9 17 396 100 41 59 54 46 100 30 70 14 86 100 5 25 38 62 76 24 1 31 40 21 27

12

14

16

18

20

12

14

16

18

20

Piketi nr

0 + 0 0

1 + 1 2

2 + 1 9

2 + 3 3

Maapinna abs kõrgus, m

1 4 .4

0

1 4 .9

4

1 4 .4

7

1 4 .3

8

Kraavi põhja abs kõrgus, m

1 3 .2

8

1 3 .3

1

1 3 .3

5

1 3 .3

5

Kraavi sügavus, m

1 .1

2

1 .6

3

1 .1

2

1 .0

3

Kraavi lang/lõigu pikkus, m 232.6

0.3‰

Vahekaugused, m 14100 12 88 19

Piketi nr

0 + 0 0

0 + 2 4

0 + 4 1

2 + 0 8

Maapinna abs kõrgus, m

1 4 .5

7

1 4 .6

6

1 4 .8

3

1 4 .3

7

1 3 .2

8

1 3 .2

9

Kraavi sügavus, m

1 .2

9

1 .3

7

Kraavi lang/lõigu pikkus, m 25.8

0.3‰ 139.0

0.3‰

Vahekaugused, m 24 17 59 100 8

1 + 0 0

1 4 .7

4 1 3 .6

0 1 .1

4

1053.8

-0.3‰

Kraavi K-2 pikiprofiil

1 + 0 0

2 + 0 0

3 + 0 0

4 + 0 0

5 + 0 0

6 + 0 0

7 + 0 0

8 + 0 0

9 + 0 0

1 0 + 0 0

1 1 + 0 0

1 2 + 0 0

1 3 + 0 0

2 + 7 3

1 4 .2

8 1 3 .1

1 1 .1

7

1 4 .2

8 1 3 .2

3 1 .0

5

1 4 .3

7 1 3 .3

1 1 .0

6

1 4 .3

6 1 3 .2

8 1 .0

8

1 4 .0

7 1 3 .2

5 0 .8

2

1 3 .9

1 1 3 .2

2 0 .6

9

1 3 .8

9 1 3 .1

9 0 .7

0

1 4 .0

6 1 3 .1

6 0 .9

0

1 4 .1

5 1 3 .1

3 1 .0

2

1 4 .0

6 1 3 .1

0 0 .9

6

1 4 .1

3 1 3 .0

7 1 .0

6

1 4 .5

5 1 3 .0

4 1 .5

1

1 4 .4

9 1 3 .0

1 1 .4

8

1 4 .4

2 1 3 .3

2 1 .1

0

Kraavi K-3 pikiprofiil

Kraavi K-4 ja settebasseini pikiprofiil

1 + 0 0

1 5 .0

6 1 3 .3

1 1 .7

5

2 + 0 0

1 4 .9

7 1 3 .3

4 1 .6

3

1 + 1 5

1 4 .5

7 1 3 .2

8 1 .2

9

0 + 4 7

1 4 .8

7 1 3 .6

0

0 + 2 6

1 4 .6

8 1 3 .2

9

2 + 0 4

1 4 .3

7 2 + 0 0

1 4 .4

2

1 + 8 6

1 4 .6

1 1 3 .6

0

1 .3

9

1 .2

7

1 .0

1 21.2

*

18.7

*

Põhja abs kõrgus, m

vt 16,21 abs m

13,60 abs m

12

14

16

18

20

12

14

16

18

20

PK 1+00

Settebasseini ristlõige

17,67 abs m 17,67 abs m

* Settebasseini paisu nõlvused esitatud graafilistel lisadel 3 - 5

13,60 abs m

vt 16,21 abs m

K -5

K -4

K -1 K -1

1 : 2

1 m

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Maapind

K -5

paremkaldalt

Projekteeritud sisenev kraav

K -4

K -1

vasakkaldalt

Projekteeritud sisenev kraav

vasakkaldalt

Olemasolev sisenev kraav

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

0 80 m40

V 1 : 100

H 1 : 2000

13.04.2022

Graafiline lisa 2

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Armetsa II savikarjäär

Veetase

Projekteeritud rajatised

Piki- ja ristprofiilid

Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

Kristel Veersalu /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ 22/3927

544 * 841

Settebasseini pikkus 139 m 16 m Laius

Graafiline lisa 3 - Paisu tüüpristlõige.pdf

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

tüüpristlõige

Settebasseini paisu

Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

Kristel Veersalu /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

12.04.2022

22/3927

1 : 100

Graafiline lisa 3

0 4 m2

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Mõõdud antud meetrites.

Märkused:

Paisu tüüpristlõige

1 : 2 1 : 2

4,0

Veetase abs kõrgusel 16,21 m

Settebasseini põhi abs kõrgusel 13,60 m

Olemasolev pinnas kooritud kasvupinnase all

Paisu hari abs kõrgusel 17,67 m

17,2

Olemasolev kohapealne materjal

Graafiline lisa 4 - Settebasseini sissevool.pdf

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

Graafiline lisa 4

12.04.2022 Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

Kristel Veersalu /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ 22/3927

1 : 100skeem

Settebasseini sissevoolu

0 4 m2

Veetase

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Mõõdud antud meetrites.

Märkused:

Settebasseini sissevoolu skeem

Survetoru

Olemasolev pinnas kooritud kasvupinnase all

Geotekstiil NGS3

1 : 2

4,0

Veetase abs kõrgusel 16,21 m

2,0

4,0

abs kõrgusel 13,60 m

Settebasseini põhi

Lõige A - A'

4,0

A '

A

Kivikindlustus, kivid ¨20-40 cm

Geotekstiil NGS3

17,67 abs m

1 : 2

Olemasolev kohapealne materjal

Graafiline lisa 5 - Settebasseini väljavool.pdf

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

1:100

0 4 m2

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Arumetsa II savikarjäär

13.04.2022 Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

Kristel Veersalu /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ 22/3927

Graafiline lisa 5

skeem

Settebasseini väljavoolu

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Mõõdud antud meetrites.

Märkused:

1 : 2

4,0

Veetase abs kõrgusel 16,21 m

Settebasseini põhi abs kõrgusel 13,60 m

17,67 abs m

16,09 abs m

Maapind

6,0

Kivid ¨60 cm

Geotekstiil NGS3 A '

A

Kraavi lang 0,3‰

17,5%

Settebasseini väljavoolu pikilõige

2,0

Truup ¨500 mm

1 : 21 : 2

Geotekstiil NGS3

Lõige A - A'

Kivikindlustus, kivid ¨20-40 cm kivid ¨20-40 cm

Kivikindlustus,

Settebasseini väljavoolu pealtvaade

1 ,0

2 ,0

13,29 abs m

14,14 abs m

5,0

6,0

16,2

Olemasolev kohapealne materjal

Olemasolev pinnas kooritud kasvupinnase all

Olemasolev kohapealne materjal

Truub ¨500 mm

Seletuskiri_Arumetsa II.pdf

ARUMETSA II SAVIKARJÄÄRI VEEKÕRVALDUS

1 SISSEJUHATUS

1.1 Lähteülesanne

Leca Eesti OÜ (Peterburi tee 75, 13816 Tallinn, registrikood 14253420) omab kaevandamise

luba nr KMIN-107 Arumetsa savimaardlas Arumetsa II savikarjääris kaevandamiseks.

Leca Eesti OÜ (edaspidi arendaja) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee

104 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Arumetsa II savikarjääri veekõrvalduse

eskiislahendi, mis hõlmab piirdekraavide, settesüvendi ja settebasseini rajamist Arumetsa II

savikarjääri mäeeraldise teenindusmaale. Eskiislahendi eesmärk on anda arendajale piisavalt

infot eelpool nimetatud rajatiste väljaehitamiseks.

Projekteeritud lahendit täpsustatakse tööde käigus vastavalt vajadusele ning lõplik situatsioon

fikseeritakse Arumetsa II savikarjääri kaevandamise projektis, mille koostab OÜ Inseneribüroo

STEIGER. Lõplik situatsioon fikseeritakse teostusmõõdistusega.

2 EESVOOLUD, VALGALA JA ÄRAVOOLUMOODULID

Joonis 2.1 Valgala skeem (Maa-ameti põhikaart)

Vee prognoositava juurdevoolu hindamiseks on määratud valgala Arumetsa II savikarjääri

mäeeraldise läänepoolse ala kohta. Valgalalt juhitakse vesi SIHISILLA(TTP-514) (mps kood

6115160020021) maaparandussüsteemi kraavi, mis omakorda suubub maaparandusehitise

eesvoolu SIHISILLA TTP-514 (mps kood 6115160020021) ehk Ärma kraavi.

Äravoolumoodulid on arvutatud empiiriliste valemitega. Valgala kõlvikuline koosseis ja suurus

on määratud Maa-ameti põhi- ja mullakaardi alusel. Valgala pindala on 0,36 km².

Arvutatud äravoolumoodulid:

Kevadine maksimaalne 5% 616 l/s*km²

Kevadine maksimaalne 10% 475 l/s*km²

Vegetatsiooniperioodi maksimaalne 10% 136 l/s*km²

Sügisene keskmine 1% 31 l/s*km²

Arumetsa II savikarjääri valgala on väike, mis tuleneb asjaolust, et mäeeraldis ja mäeeraldise

teenindusmaa on täielikult ümbritsetud maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu kraavidega.

3 SETTESÜVENDI RAJAMINE

Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti tingimustele rajatakse kraavile K-1 settesüvend S-1

(vt graafiline lisa 1). Settesüvend rajatakse olemasoleva kraavi põhjast 1 m sügavamale põhja

laiusega 2,5 m, põhja pikkusega 40 ning nõlvusega 1 : 2. Settesüvend rajatakse

asümmeetriliselt, kraavi paremkaldale.

Settesüvendi rajamisel tuleb lähtuda kogumikus „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ skeemil

5.4 toodud nõuetest (vt tekstilisa 1).

Settesüvend tuleb rajada enne piirdekraavide ja settebasseini rajamist.

4 PIIRDEKRAAVIDE RAJAMINE

Arumetsa II savikarjääris I etapis kaevandatava ala ümber rajatakse piirdekraav (vt graafiline

lisa 1 ja 2). Piirdekraav rajatakse, et vähendada vee sissevoolu karjäärisüvendisse ja seega ka

karjäärisüvendist välja pumbatava vee mahtu.

Peale settesüvendi rajamist saab alustada piirdekraavide K-2 ja K-3 rajamist. Piirdekraavid

rajatakse põhja laiusega 1 m ja nõlvusega 1 : 2. Kraav K-2 rajatakse piketis 0+00 kuni 2+73

languga 1,2‰ ja piketis 2+73 kuni 13+27 languga -0,3‰. Kraav K-3 rajatakse languga 0,3‰.

Piirdekraavid on graafilisel lisal 1 piketeeritud ja tähistatud nimega. Piketeeritud kraavide kohta

on koostatud pikiprofiil (vt graafiline lisa 2).

5 SETTEBASSEINI RAJAMINE

Arumetsa II savikarjääri settebassein koosneb settebasseinist ja väljavoolukraavist. Vesi

juhitakse karjäärisüvendist settebasseini pumpamise teel läbi survetorude. Settebasseinis

toimub voolu rahunemine ning heljumi settimine kuni piirväärtuseni 15 mg/l. Settebasseinist

voolab vesi läbi truubi väljavoolukraavi, kus see omakorda suubub piirdekraavi K-3 ja sealt

maaparandussüsteemi kuivendusvõrku.

Settebassein rajatakse osaliselt süvistatult ning paisu ehitamiseks kasutatakse olemasolevat

kohapealset materjali. Paisu konstruktsiooni kõrgusele on juurde arvestatud varutegur (~0,5 m)

paisu vajumise kompenseerimiseks. Paisu harja kõrgus veepinnast peab vajumise järgselt olema

minimaalselt 1 m.

5.1.1 Suublasse juhitava vee kvaliteet

Suublasse juhitava vee kvaliteet peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise koha, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused¹“ (RT I, 22.09.2021, 2) esitatud piirnormidele.

Määruse kohaselt peab settebassein tagama vee heljumi settimise väärtuseni 15 mg/l

väljavoolul.

5.1.2 Settebasseini parameetrite määramine

Settetiigi parameetrite määramisel on aluseks võetud Eesti Põlevkivi

Ehitusprojekteerimisbüroo juhend “Mетодические положения по проектирoванию

прудоотстойников для очистки шахтных и карьерных вод от взвешенных веществ”.

Settebasseini parameetrite määramisel on arvestatud, et karjääris on heljumi kontsentratsioon

välja pumbatavas vees 500 mg/l.

Settetiigi parameetrid on esitatud tabelis 4.1.

Tabel 5.1 Settebasseini parameetrid

Parameeter Tähis Ühik Väärtus

Maksimaalne vee juurdevool

(kevadine max. 10%) Qkev.max10% m³/h 187

Hõljuvainete sisaldus C mg/l 500

Lubatav heljumi sisaldus Club mg/l 15

Maksimaalne vee kiirus

settebasseinis v m/s 0,001

Settetiigi elavristlõike sügavus H m 2,61

Settetiigi keskmine laius B m 20,80

Settetiigi keskmine pikkus L m 144,00

Settetiigi nõlva kalle m 2

5.1.3 Settebasseini süvendi rajamine

Settebassein tuleb rajada süvistatult. Settebasseini süvend tuleb teha abs kõrgusele 13,60 abs m.

Süvendi rajamisel väljatud pinnast tuleb kasutada settebasseini paisu ehitamisel.

Süvendi rajamine tuleb teha paralleelselt settebasseini paisu ehitamisega.

5.1.4 Settebasseini paisu rajamine

Settebasseini pais tuleb rajada vastavalt graafilisel lisale 3. Paisu muldkeha rajatakse

väljakaevatud pinnasest ja mäeeraldiselt kooritatud kattepinnasest.

Paisu hari rajatakse abs kõrgusele 17,67 m pealt laiusega 4 m ja nõlvusega 1 : 2. Pais tuleb

rajada umbes 0,5 m paksuste kihtidena ja enne uue kihi paigaldamist tuleb eelmine kihti

tihendada.

Ehitusjärgse vajumise kompenseerimiseks on paisu kõrgusele lisatud ~0,5 vajumisvaru.

Paisu rajamisel tuleb arvestada tööaegsete ilmastikuoludega. Soovitatav on pais rajada kuival

perioodil.

5.1.5 Settebasseini sissevoolu rajamine

Karjäärisüvendist pumbatakse vesi settebasseini läbi survetorude. Arvestades, et vesi voolab

settebasseini suure kiiruse ja surve all, tuleb paisu survenõlv survetoru lähiümbruses

kindlustada. Settebasseini sissevoolupoolne nõlv tuleb kindlustada vastavalt graafilisele lisale

4. Pais rajada analoogselt graafilisele lisale 3 ning peatükis 4.1.4 kirjeldatule.

Settebasseini nõlv, kus survetoru settebasseini suubub, tuleb kindlustada kuni 4 m laiuselt,

survetorust 2 m kummalegi poole (vt graafiline lisa 4). Samuti tuleb kindlustada settebasseini

põhi nõlva alumisest piirist kuni 4 m kaugusele. Kindlustus rajatakse geotekstiilile NGS3

kividega, mille läbimõõt on 20-40 cm.

5.1.6 Settebasseini väljavool ja väljavoolukraav

Settebasseinist väljavool toimub läbi truubi, mis paigutatakse paisu muldkeha sisse.

Settebasseini väljavool tuleb rajada vastavalt graafilisele lisale 5. Pais rajada analoogselt

graafilisele lisale 3 ning peatükis 4.1.4 kirjeldatule.

Settebasseini väljavoolu osas paigaldatakse paisule plasttruup läbimõõduga 500 mm. Truubi

sissevool tuleb rajada abs kõrgusega 16,09 m ja truup tuleb paigaldada languga 17,5%. Truubi

väljavool on abs kõrgusel 13,29 m ning väljavoolupoolne ots tuleb kindlustada kividega, mille

läbimõõt on 20-40 cm. Kivikindlustus rajatakse geotekstiilile NGS3. Kindlustus ulatub kuni

truubi ülemise servani (abs kõrgus 14,14 m) ning 2,7 m kummalegi poole truubi servast.

Väljavoolukraav rajatakse pikettide vahemikus 0+21 kuni 0+26 (5 m pikkune lõik) põhja

laiusega 2 m, seejärel toimub 1 m pikkuselt kraavi põhja ahenemine laiusele 1 m (vt graafiline

lisa 5). Väljavoolukraav rajatakse languga 0,3‰.

Väljavoolukraav tuleb kindlustada pikettide vahemikus 0+20 kuni 0+26 (6 m) kividega, mille

läbimõõt on 20-40 cm. Kivikindlustus rajatakse geotekstiilile NGS3. Kivikindlustus rajatakse

kraavi nõlvale kuni abs kõrguseni 14,14 m.

Väljavoolukraavi kindlustatud osale tuleb paigaldada kivid voolu rahustamiseks. Kivid peavad

olema läbimõõduga ~60 cm ning need tuleb paigaldada malekorras vastavalt graafilisele lisale

5.

Väljavoolukraavi kaevamisel väljatud pinnas tasandatakse mõlemale poole kraavi perve.

GRAAFILISED LISAD

Graafiline lisa 1. Asendiplaan, M 1 : 2000

Graafiline lisa 2. Pikiprofiilid, M(H) 1 : 2000, M (V) 1 : 100

Graafiline lisa 3. Settebasseini paisu tüüpristlõige, M 1 : 100

Graafiline lisa 4. Settebasseini sissevool, M 1 : 100

Graafiline lisa 5. Settebasseini väljavool, M 1 : 100

TEKSTILISAD

Tekstilisa 1. Settesüvend

Tekstilisa 1 - Settesüvend.pdf

94

Lisa 4 - teenus_2125426_Arumetsa_II_Haademeeste_Lisavesi.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIHO ERISMAA 36206024227 2021-10-01 10:54:11

teenus-2125426.pdf

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee

OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 17.09.2021 nr [email protected] Meie: 01.10.2021 nr 6.2-2/42309

Arumetsa II savikarjääri lisavee juhtimine.

Leca Eesti OÜ omab kaevandamisluba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisel.Arumetsa II savikarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas kinnistul Arumetsa savikarjäär 2 (katastritunnusega 21302:002:0109). Ettevõte soovib alustada Arumetsa II savikarjääri kaevandamisega ning selleks on vajalik sademevee ja külgnevast pinnasest tuleva vee ärajuhtimine karjäärist. OÜ Inseneribüroo STEIGER on esitanud järgmised andmed vee hulgale- maksimaalne arvutuslik ärajuhitava vee kogus kevadise suurveeperioodil Arumetsa II savikarjäärist on 0,15 m3/sek. Muul ajal jääb keskmine ärajuhitav veekogus 0,005 m3/sek juurde. Põllumajandus ja Toiduamet ei esita vastuväiteid lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu. Karjääri tööprojekti koostamisel näha ette lisavee juhtimiseks vajalike rajatiste ehitamine, kooskõlastada rajatiste ehitamine ja vee juhtimine seotud maaüksuste omanikega, jälgida maaparandusehitustele rakenduvaid nõudeid vee koguse ja kvaliteedi osas. Tööprojekt kooskõlastada Põllumajandus ja Toiduametiga. Maaparandusseaduse § 53. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine sätestab nõuded ja tingimused mida peab arvestama arendaja lisavee juhtimisel maaparandussüsteemi.

(allkirjastatud digitaalselt) RIHO ERISMAA Peaspetsialist-koordinaator

Riho Erismaa [email protected]

Lisa 5 - PTA_seisukoht.pdf

1

Epp Kuslap

From: Peeter Karpa <[email protected]>

Sent: reede, 9. september 2022 12:17

To: Epp Kuslap

Subject: Vs: Kooskõlastus Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloa vee erikasutusloa osa

muutmise taotlusele

Tere! Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud Leca Eesti OÜ savikarjääri kaevandamise ja karjäärist liigvee suunamise 01.10.2021 kirjaga 6.2-2/42309 Väljavõte kirjast: „Leca Eesti OÜ omab kaevandamisluba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääri mäeeraldisel.Arumetsa II savikarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas kinnistul Arumetsa savikarjäär 2 (katastritunnusega 21302:002:0109). Ettevõte soovib alustada Arumetsa II savikarjääri kaevandamisega ning selleks on vajalik sademevee ja külgnevast pinnasest tuleva vee ärajuhtimine karjäärist. OÜ Inseneribüroo STEIGER on esitanud järgmised andmed vee hulgale- maksimaalne arvutuslik ärajuhitava vee kogus kevadise suurveeperioodil Arumetsa II savikarjäärist on 0,15 m3/sek. Muul ajal jääb keskmine ärajuhitav veekogus 0,005 m3/sek juurde. Põllumajandus ja Toiduamet ei esita vastuväiteid lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu. Karjääri tööprojekti koostamisel näha ette lisavee juhtimiseks vajalike rajatiste ehitamine, kooskõlastada rajatiste ehitamine ja vee juhtimine seotud maaüksuste omanikega, jälgida maaparandusehitustele rakenduvaid nõudeid vee koguse ja kvaliteedi osas. Tööprojekt kooskõlastada Põllumajandus ja Toiduametiga. Maaparandusseaduse § 53. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine sätestab nõuded ja tingimused mida peab arvestama arendaja lisavee juhtimisel maaparandussüsteemi.“ Seirepunkti asukoha muutmisest ei sõltu veekoguste hulk, mis suunatakse Sihisilla (TTP-514) 6115160020021/001 maaparandusehitise eesvoolukraavi (asendiplaanil Härma harukraav). Põllumajandus ja Toiduamet jääb kirjas 6.2-2/42309 esitatud tingimuste juurde. Tervitades Peeter Karpa Peaspetsialist Maaparanduse ja maakasutuse osakond Põllumajandus- ja Toiduamet ______________________________

[email protected]

+372 59 192 122

P. Kerese 4/ Pärnu 80010/ Pärnumaa/ www.pta.agri.ee

Leca Eesti OÜ omab kaevandamise luba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääris kaevandamiseks. Kuna karjääris kasutatav veeärastussüsteem on muutunud võrreldes hetkel kehtiva Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloale KMIN-

107 katuga, siis soovitakse taotlusega täpsustada karjääri väljalasu seirepunkti koordinaate. Võrreldes esialgse

2

veeärastusplaani lahendusega rajatakse settebassein karjääri teenindusmaa lääneosale, kust vesi suunatakse

karjääri teenindusmaa lääneservas kulgevasse kuivenduskraavi. Seetõttu soovitakse seirepunkt tõsta settebasseini

väljavoolule (vee erikasutuse plaanil kraavile K-4).

Palume Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastust Arumetsa II savikarjäärist vee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavi.

Saatja: Epp Kuslap <[email protected]>

Saatmisaeg: neljapäev, 8. september 2022 09:26

Adressaat: Peeter Karpa <[email protected]>

Koopia: Riho Erismaa <[email protected]> Teema: RE: Kooskõlastus Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloa vee erikasutusloa osa muutmise taotlusele

Tere

Edastan Arumetsa II savikarjääri vee erikasutusplaani, kus toodud uue seirepunkti asukoht.

Lugupidamisega

Epp Kuslap

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Telefon: +372 5625 1171

www.steiger.ee

From: Epp Kuslap

Sent: Monday, August 29, 2022 11:19 AM

To: [email protected] Subject: Kooskõlastus Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloa vee erikasutusloa osa muutmise taotlusele

Tere

Leca Eesti OÜ omab kaevandamise luba KMIN-107 Arumetsa II savikarjääris kaevandamiseks. Kuna karjääris

kasutatav veeärastussüsteem on muutunud võrreldes hetkel kehtiva Arumetsa II savikarjääri keskkonnaloale KMIN-

107 katuga, siis soovitakse taotlusega täpsustada karjääri väljalasu seirepunkti koordinaate. Võrreldes esialgse

veeärastusplaani lahendusega rajatakse settebassein karjääri teenindusmaa lääneosale, kust vesi suunatakse

karjääri teenindusmaa lääneservas kulgevasse kuivenduskraavi. Seetõttu soovitakse seirepunkt tõsta settebasseini väljavoolule (vee erikasutuse plaanil kraavile K-4).

Palume Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastust Arumetsa II savikarjäärist vee juhtimiseks

maaparandussüsteemi kraavi.

3

Lugupidamisega

Epp Kuslap

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Telefon: +372 5625 1171

www.steiger.ee

TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning

võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt

väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja

eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.

ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please

notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a

person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.

Lisa 6 - Graafiline_lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf