Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 5-26/289938

Otsuse kuupäev 05.02.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus DEFREM OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

piiratud hankemenetluses „Ratassõidukite remont ja hooldus“

(viitenumber 289938)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, DEFREM OÜ, esindaja vandeadvokaat Ringo

Heidmets

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Evelin

Adamson

Kolmas isik Steltmex OÜ

Kolmas isik, Aktsiaselts Baltflex, esindaja advokaat Priit Kala

Kolmas isik ACM Service

Kolmas isik, Osaühing EGESTEN, esindaja Hilma Siirak

Kolmas isik, HR-Service OÜ, esindaja Henno Kivirand

Kolmas isik, ART ML OÜ, esindaja Anne Sammel Kolmas isik, OÜ Vaiest, esindaja Janek Tiisler

Kolmas isik, Renowa Projektid OÜ, esindaja Janar Helilaid

Kolmas isik, Auto Lüliti OÜ, esindaja Meelis Järv

Kolmas isik, Truck Trading Estonia OÜ, esindaja Priit Vene

Kolmas isik, OÜ GoCraft, esindaja Tormis Saar

Kolmas isik, Milworks OÜ, esindaja Jevgenia Pahhutši

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada DEFREM OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 31.12.2025 käskkiri nr 2-1/25/520 osas, millega tunnistati

vastavaks ja edukaks järgmiste pakkujate pakkumused:

1) Hanke osas 2 - Steltmex OÜ, Aktsiaselts Baltflex, ACM Service OÜ, Osaühing

EGESTEN, HR-Service OÜ, ART ML OÜ, OÜ Vaiest, Renowa Projektid OÜ ja

Auto Lüliti OÜ;

2) Hanke osas 3 - OÜ Vaiest , Truck Trading Estonia OÜ , OÜ GoCraft, ART ML

OÜ, Osaühing EGESTEN, Renowa Projektid OÜ, HR-Service OÜ, Aktsiaselts

Baltflex, ACM Service OÜ, Steltmex OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

3) Hanke osas 4 - OÜ GoCraft, ART ML OÜ, Milworks OÜ, Osaühing EGESTEN,

HR-Service OÜ, Aktsiaselts Baltflex ja Auto Lüliti OÜ;

4) Hanke osas 5 - ART ML OÜ, ACM Service OÜ, Steltmex OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

5) Hanke osas 6 - Renowa Projektid OÜ ja Auto Lüliti OÜ.

1 riigihangete seadus

2 (33)

2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt DEFREM OÜ kasuks välja tasutud

riigilõiv 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3600 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31.01.2025 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete

registris kaitse- ja julgeolekuvaldkonna piiratud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke

„Ratassõidukite remont ja hooldus“ (viitenumber 289938) (edaspidi Hange) hanketeate.

Hange on jagatud kuueks (6) osaks:

Osa 1 - L- kategooria sõidukid ja nende haagised

Osa 2 - M1- ja N1-kategooria sõidukid ning nende O1- ja O2-kategooria haagised

Osa 3 - M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid ning nende riiklikele normidele

vastavad O3- ja O4-kategooria haagised

Osa 4 - Eritehnika

Osa 5 - Traktorid ja liikurmasinad

Osa 6 - Ratassõidukite osandamine

2. 12.01.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

DEFREM OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, kus on esitatud taotlused:

- tunnistada kehtetuks Hankija 31.12.2025 otsus nr 2-1/25/520 osas, millega tunnistati

vastavaks järgnevate pakkujate pakkumused:

a) Hanke osas 2 - Steltmex OÜ, Aktsiaselts Baltflex, ACM Service OÜ,

Osaühing EGESTEN, HR-Service OÜ, ART ML OÜ, OÜ Vaiest, Renowa

Projektid OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

b) Hanke osas 3 - OÜ Vaiest , Truck Trading Estonia OÜ , OÜ GoCraft, ART

ML OÜ, Osaühing EGESTEN, Renowa Projektid OÜ, HR-Service OÜ,

Aktsiaselts Baltflex, ACM Service OÜ, Steltmex OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

c) Hanke osas 4 - OÜ GoCraft, ART ML OÜ, Milworks OÜ, Osaühing

EGESTEN, HR-Service OÜ, Aktsiaselts Baltflex ja Auto Lüliti OÜ;

d) Hanke osas 5 - ART ML OÜ, ACM Service OÜ, Steltmex OÜ ja Auto

Lüliti OÜ;

e) Hanke osas 6 - Renowa Projektid OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

- tunnistada kehtetuks eelpoolnimetatud pakkujate (edaspidi kolmandad isikud) pakkumuste

edukaks tunnistamise otsused tulenevalt hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest: kui

nimetatud pakkujate pakkumuste vastavaks tunnistamise otsused tunnistatakse kehtetuks, ei

saa olla õiged nende pakkumuste edukaks tunnistamise otsused (edukaks tunnistamise

otsusele ei eelne õiguspärast pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust).

3 (33)

3. Vaidlustuskomisjon teatas 20.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/5 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 23.01.2026 ja neile vastamiseks 28.01.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotlus Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad

seisukohad Hankija, OÜ Vaiest, ART ML OÜ ning täiendavad seisukohad ja täiendava

menetluskulude välja mõistmise taotluse Aktsiaselts Baltflex.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, DEFREM OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 12.11.2025 kell 10.00. Peale pakkumuste avamise

protokolliga tutvumist pöördus Vaidlustaja 03.12.2025 (sõnumi ID 1035099) Hankija poole

ning juhtis tähelepanu tõsiasjale, et osad pakkujad on tõenäoliselt rikkunud sisest ja välist

ristsubsideerimise keeldu.

09.12.2025 tänas Hankija Vaidlustajat pöördumise eest ning 31.12.2025 edastas Hankija

Vaidlustajale otsused (vaidlustuse Lisa 1), millega tunnistati muuhulgas vastavaks ka kõigi

nende pakkujate pakkumused, kellede pakkumuste mittevastavusele oli Vaidlustaja juba

03.12.2025 tähelepanu juhtinud.

Vaidlustatud otsusest ei tulene, et Hankija oleks pöördumises toodud positsioonide osas läbi

viinud kontrolli hoolimata kohati kahekümne kordsetest hinnavahedest (vaidlustuse Lisa 2 –

Ülevaatlik pakkumuste koondtabel).

4.2 „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ sätestab, et igas Hanke osas on

hindamiskriteeriumite nr 1 „Transpordi maksumus“, nr 3 „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja

tagamise tasu“ ja nr 5 „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“ puhul „Lepingu

väline ja sisene ristsubsideerimine on keelatud!“.

Pakkumuse hinnakujunduse nõuete kohta selgitavale küsimusele (sõnumi ID 931404) on

Hankija vastanud: „Samuti on hankija keelanud hindamiskriteeriumites ära lepingu välise ja

sisese ristsubsideerimise, mis tähendab, et pakkujatel on keelatud mistahes kompensatsiooni

mehhanism teenuse maksumuse vähendamiseks.“ Seega ühe hinnapakkumuse rea kulusid ei

ole lubatud katta mõne teise hinnapakkumuse rea arvelt, samuti pole lubatud nende kulude

katmine välistest tuludest. See tähendab seda, et Hankijale pakutava hinna eest peab olema

võimalik nende teenuste osutamisega seonduvaid kulusid katta.

4.3. Vaidlustuse Lisast 2 tuleneb, et:

1) Hankija ei ole vaidlusaluste pakkumuste osas veendunud ristsubsideerimise keelu

järgimises, või

2) Hankija on ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimisel jõudnud ebaõige

tulemuseni ning teinud seeläbi õigusvastased otsused.

4.4. Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

Hankijale tuli esitada sõidukilomeetri hind, mis kohaldub Hankijale autojuhi kasutamisel.

4 (33)

Selle maksumuse esitamisel peab arvestama ka kõigi kaasnevate kulutustega. On paratamatu,

et autojuhi teenuse osutamiseks peab autojuht jõudma ka kuidagi Hankija sõiduki juurde

(tööaeg, palk, transpordikulud) ning kui see autojuht (kes ei pea olema seotud töökodadega)

ei stardi just töökojast kuhu sõiduk remonti viiakse, kaasnevad pakkujale kulud (tööaeg, palk,

transpordikulud) ka autojuhi saamisega tagasi oma lähtekohta.

Ei ole eluliselt usutav, et autojuht tuleks Hankija sõidukini jala või kuidagi teistmoodi viisil,

millega ei kaasne ühtegi kulu. Kõige tõenäolisemalt toob autojuhi Hankija sõidukini teine

autojuht kasutades selleks autot, millega samamoodi kaasnevad kulud. See tähendab seda, et

nimetatud kulud peavad olema arvestatud „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumuse“ sisse, sest nende kulude ristsubsideerimine on keelatud, samamoodi nagu mis

tahes kompensatsiooni mehhanismide kasutamine pakutava maksumuse vähendamiseks.

Pakkujad pidid arvestama ka raamlepingu p-ist 6.7 tuleneva nõudega, mille kohaselt tuleb

tellijale sõidukid tagastada alati täispaagiga. Pakkumuse esitamine arvestamata selle

tingimusega viiks olukorrani, kus pakkuja hakkab täispaagini täitmise kulusid (peale autojuhi

sõidukilomeetri kasutamist) ristsubsideerima mõne muu kuluartikli alt, mis on keelatud.

Autojuhi sõidukilomeetri pakkumisel pidid pakkujad arvestama kõigi kuludega selle teenuse

osutamisel.

Osad pakkujad ei ole arvestanud autojuhi sõidukilomeetri pakkumisel kõigi kuluartiklitega

või on neil plaan need mainitud kulud esitatud siiski planeeritava ristsubsideerimise

arvestusega:

1) Aktsiaselts Baltflex, ART ML OÜ ja OÜ Vaiest pakkumused Hanke osas 2.

2) Steltmex OÜ, Aktsiaselts Baltflex, Osaühing EGESTEN, ACM Service OÜ ja OÜ

Vaiest pakkumused Hanke osas 3.

3) Aktsiaselts Baltflex, Osaühing EGESTEN ja HR-Service OÜ, ART ML OÜ ja

Milworks OÜ pakkumused Hanke osas 4.

4) Steltmex OÜ, ACM Service OÜ ja ART ML OÜ pakkumused Hanke osas 5.

Need pakkumused on esitanud hindamiskriteeriumi „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumus“ kohta märkimisväärselt madalamad hinnad, kui teised pakkujad samades Hanke

osades. Väljatoodud pakkujate maksumused erinevad kohati kümne ja rohkema kordselt teiste

pakkujate hindadest. Need pakkujad ei ole arvestanud pakkumuse esitamisel

ristsubsideerimise keeluga ning on seetõttu esitanud ristsubsideerimise keelule mittevastava

pakkumuse.

4.5. Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

HR-Service OÜ Hanke osades 2 - 4, OÜ Vaiest Hanke osades 2 ja 3, Renowa Projektid OÜ

Hanke osades 2, 3 ja 6 ja OÜ GoCraft Hanke osades 3 ja 4 esitanud hindamiskriteeriumi

„Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“ maksumuseks 0,0001 – 0,01 eurot. Võttes

arvesse toodud ristsubsideerimise keeldu ning tõsiasja, et sellise maksumuse eest sellise

teenuse osutamine on võimatu, on kasutanud õigusvastaselt oma pakkumuse maksumuse

esitamisel keelatud ristsubsideerimist.

Isegi kui need pakkujad mõtlesid selle hindamiskriteeriumi juures „0,0001 – 0,01“ märkides

pakkumust esitades väljendada „Ei, me ei paku seda“ (sarnaselt näiteks ISO nõuetele), siis

on tegemist mittevastavate pakkumustega kuna töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamine on

5 (33)

kohustuslik tingimus. Nende pakkujate pakkumused on igas Hanke osas, kus need esitati igal

juhul mittevastavad, sest:

a. kui nad ristsubsideerisid, on nad mittevastavad tingimusele, mis keelas

ristsubsideerida ning

b. kui nad väljendasid neid väärtusi sisestades seisukohta, et nad seda teenust ei

paku, on nad mittevastavad tingimusele, mis sätestab selle teenuse osutamise

kohustuslikkuse.

Vaidlust ei saa olla tõsiasjas, et töötaja palgal hoidmine Hankija tarvis töövälisel ajal pakkuja

esindaja tagamiseks ei ole reaalselt võimalik maksumuse 0,0001 – 0,01 euro eest. Isegi juhul,

kui nendel pakkujatel on ka Hanke väliselt nagunii juba inimene sellise teenuse pakkumiseks

palgal, siis rikuks selliste nullhindade pakkumine hankevälist ristsubsideerimise keeldu.

Lisaks, seda kriteeriumi täpsustava pakkumuse maksumuse vormi vahelehe „Tabeli täitmise

kirjeldus“ p ÜI12 kohaselt: „Maksumused tuleb sisestada 1 sendi täpsusega (kaks kohta

pärast koma)“ ning seega on igal juhul mittevastavad pakkujate pakkumused, kes sisestasid

oma pakkumuste maksumused suuremas täpsusastmes kui kaks kohta peale koma.

Seetõttu leiab Vaidlustaja, et nende pakkujate pakkumused on mittevastavad.

4.6. Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

Igas Hanke osas tuli transpordi maksumuse esitamisel arvestada 12m pikkuse ja 3,5m kõrguse

sõidukiga, mis kaalub 18tonni.

Arvestades üleüldist ristsubsideerimise keeldu leiab Vaidlustaja, et osad pakkujad ei ole

transpordi maksumuse pakkumisel arvestanud välja toodud nõuetega, sest nende Transpordi

maksumused on 5-20 korda soodsamad kui teiste pakkujate omad.

Keelatu ristsubsideerimise kasutamisele või transpordi maksumuse tingimustele (veatava

sõiduki pikkus, kõrgus, kaal) mittevastava pakkumuse esitamisele pakkujate Steltmex OÜ

osades 2, 3 ja 5, Aktsiaselts Baltflex; osades 2 - 4, ACM Service OÜ; osades 2, 3 ja 5,

Osaühing EGESTEN; osades 2 - 4, HR-Service OÜ; osades 2 - 4, ART ML OÜ; osades 2 - 5,

Truck Trading Estonia OÜ; osas 3, OÜ GoCraft; osades 3 ja 4 ning Auto Lüliti OÜ

pakkumused hanke osades 2 - 5.

Nende pakkujate esitatud transpordi maksumustega ei ole reaalselt võimalik transporti

teostada sellistes dimensioonides sõidukitele. Sellest järeldub tõsiasi, et väljatoodud

pakkujate pakkumused on väljatoodud Hanke osades igal juhul mittevastavad, sest:

a. kui nad ristsubsideerisid transpordi maksumuse esitamisel, on nad

mittevastavad tingimusele mis keelas ristsubsideerida ning

b. kui nad ei arvestanud nõudega pakkuda transpordi maksumust igas Hankes

osas arvestusega, et veetavaks sõidukiks on 12 m pikkune ja 3,5 m kõrgune 18

tonni kaaluv sõiduk, on nad mittevastavad pakkumuse maksumuse vormi

esimesel vahelehel toodud p-ile ÜI8.

Selle hindamiskriteeriumi täitmist reguleeriv p ÜI8 kui ka Hankija teabevahetuses Sõnumi

ID 971661 antud kinnitus on ühemõttelised ning nendest ei ole võimalik teist moodi aru saada.

6 (33)

Nende pakkujate pakkumused on välja toodud Hanke osades mittevastavad, kuna need

rikuvad ristsubsideerimise keeldu või siis kohustusliku nõuet, mille kohaselt pidi igas Hankes

osas arvestama transpordi maksumuse pakkumusel 12m pikkuse, 3,5m kõrguse 18tonni

kaaluva sõiduki transportimisega.

4.7. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.7.1. On ilmne, et kolmandate isikute esitatud maksumustega ei ole võimalik nõutud

teenuseid osutada ilma, et kolmandad isikud oleksid planeeritud nende teenuste osutamist

muude tulude arvelt.

See viib olukorrani, kus kolmandad isikud on saanud hindamisel õigusvastaselt palju punkte

hindamiskriteeriumite eest, osutuvad raamlepingus kirjeldatud pingeridades õigusvastaselt

parematele positsioonidele ning jõuavad ristsubsideerimise keeldu eirates üleüldse

õigusvastaselt raamlepingusse. See kahjustab Vaidlustaja huvisid jõuda raamlepingu alusel

võimalikult paljude hankelepingute sõlmimiseni / tellimuste saamiseni ning niisammuti tema

positsiooni minikonkursitel olukorras, kus minikonkursitel osalevad pakkujad või on

pingereas pakkujad, kes said raamlepingusse õigusvastaselt (Vaidlustaja subjektiivsete õiguste

rikkumine, kaebeõiguse alus).

4.7.2. Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

Hankija oma vastuses vaidlustusele (p 2.7) toonud välja, et: „Täispaak peab olema tagatud

pärast remondi teostamist sõiduki üleandmisel, millest tulenevalt kuulub see komponent

kõikide tegevuste maksumuse sisse ning seda ainult autojuhi kasutamisega seostada ei saa.“

Seeläbi on Hankija kinnitanud tõsiasja, et ka autojuhi kasutamise hinna sisse peab kuuluma

muuhulgas kütusekulu, mis kaasneb täispaagiga tagastamise nõudega.

Kolmandad isikud pole välja toonud eluliselt usutavaid kalkulatsioone selle kohta, kuidas on

võimalik selliste hindadega teenust ristsubsideerimist kasutamata osutada. Teenuse osutamise

võimalikkust ristsubsideerimist kasutamata selliste hindade peavad tõendama kolmandad

isikud ning seda ei ole võimalik teha Vaidlustajal.

Käesoleva seisukoha lisana (Lisa 1 - Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus

kalkulatsioon) esitab Vaidlustaja kalkulatsioonid absoluutse miinimumkulu kohta sellise

teenuse osutamiseks. Kalkulatsioonidega tutvudes on ilmne, et kõik selle hindamiskriteeriumi

alusel vaidlustatud (pakkumus vastavus, ristsubsideerimine) pakkumused on esitatud

absoluutset (hankelepingu sisene ja väline) ristsubsideerimise keeldu rikkudes. Järelikult on

Hankija tunnistanud need pakkumused kas a) õigusvastaselt vastavaks või b) ebaõigesti

hinnanud pakkujate antud selgitusi ning seeläbi teinud õigusvastased otsused.

Kolmandate isikute väited selle kohta, kuidas neil on inimene juba nagunii palgal, mistõttu

kulusid Hankes lepingu sõlmimisel ei teki, kinnitavad ristsubsideerimise keelu rikkumist.

Kolmandad isikud ristsubsideerivad selle isiku kulu hankelepingu välistest vahenditest.

4.7.3. Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

On ilmne, et töövälisel ajal ettevõtja esindaja tagamine ei ole võimalik vaidlustatud 0,0001 –

0,01 eurode eest.

7 (33)

Kolmandate isikute väited selle kohta, kuidas neil on inimene juba nagunii palgal, mistõttu

kulusid käesoleva Hanke lepingu sõlmimisel ei teki, kinnitavad ristsubsideerimise keelu

rikkumist. Kolmandad isikud ristsubsideerivad selle isiku kulu hankelepingu välistest

vahenditest.

Hankija väide selle kohta, kuidas näiteks mehitatud valvega parkla tingimuse tagamiseks olev

isik saab täita ka töövälisel ajal ettevõtja esindaja rolli on põhimõtteliselt eluliselt usutav, kuid

asjakohatu vaidlusaluses Hankes kehtestatud tingimuste vaates. Kasutades mehitatud valvet

tegevat isikut teise hindamiskriteeriumi, so töövälisel ajal ettevõtte esindajana ja näidates

töövälisel ajal esindaja kuluks 0-hinda, on tegu hankelepingu sisese ristsubsideerimisega, mis

on keelatud. Selliste hinnapakkumistega manipuleerimiste vastu ongi Hankija kehtestanud

absoluutse ristsubsideerimise keelu.

Ka OÜ GoCraft toodud loogika seoses plaaniga määrata töövälisel ajal ettevõtte esindajatena

juhatuse liikmed kinnitab, et ettevõttel on plaanis ristsubsideerida töövälisel ajal ettevõtja

esindaja kulu juhatuse liikme tasu arvelt.

Võttes arvesse absoluutset ristsubsideerimise keeldu on ilmne, et teenuse hinna pakkumisel

Hankijale peab selle hinna eest olema võimalik teenust osutada. Ristsubsideerimise keeld ei

võimalda selle teenuse hinna pakkumist selliselt, et sellega seotud kulud kaetakse mõne teise

lepingu alusel, mis kolmandatel isikutel juba nagunii on olemas.

Vastupidine seisukoht viiks pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni. Pakkujad, kes on arvestanud

Hanke raames palgata omale spetsiaalselt selle teenuse tarvis inimese ja pakkunud seeläbi

ausat hinda, on ebavõrdses seisus pakkujatega, kes ristsubsideerivad selle inimese kulud mõne

teise lepingu alt.

4.7.4. Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

Hankija on vaidlustuse vastuses leidnud juhul, kui sõiduki asukoht ja seda teenindava töökoja

asukoht on piisavalt lähestikku, on nimetatud fikseeritud transpordi maksumused korrektsed.

Vaidlustaja on päri sellega, et transpordi maksumus saab olla madal, kui asukohad on piisavalt

lähestikku ning sellel tuginedes esitab käesoleva seisukoha lisana (Lisa 2 – Transpordi

maksumus) arvutuskäigu tabeli tõendamaks, et vaidlustatud pakkumused on esitatud

ristsubsideerimise keeldu rikkudes.

Kuivõrd transpordi maksumus tuli esitada kaheksasse asukohta, saab Vaidlustaja välja tuua

asukoha keskmise transpordi maksumuse jagades pakutud transpordi maksumuse kaheksaga.

Kolmandad isikud on kõik saanud valvega parkla eest maksimaalsed 8 punkti, ehk kõik on

pakkunud valvega parklat igas asukohas. See tähendab seda, et kolmandad isikud on pidanud

koos pakkumusega Hankijale esitama töökodade aadressid.

Transpordi maksumuse esitamisel pidi Hankija antud selgituse Sõnumi ID 1026050 kohaselt

arvestama kolme sõiduga, Lisas 2 on arvestatud kahe sõiduga pareerimaks väidet, et igal

kolmandal isikul on alati igas kaheksas asukohas olevas töökojas treiler ja vaja läheb vaid

kahte sõitu.

Igas Hanke osas pidi transpordi maksumuse esitamisel arvestama sellega, et treileriga veetav

sõiduk on 12m pikk, 3,5m kõrge ja kaalub 18 tonni.

8 (33)

Vaidlustajale teadaolevalt ei ole võimalik sellistes mõõtmetes ja kaaluga sõidukit treileri peal

vedada väiksema kütusekuluga kui 35-45l/100km. Päriselus kaasnevad treileri kasutamisega

selle juurde käiv auto koha peal käimine (suurendavad keskmist kulu veelgi) sõiduki peale ja

mahalaadimisel, aktide vormistamisel, Hankija esindaja ootamisel jms. Lisa 2 tabelis toodud

arvutused on tehtud lähtudes kütusekulust 40l/100km. Sellest säästlikuma treileri (nimetatud

mõõtmetes ja kaalus sõidukit vedava) kütusekulu kohta peaksid kolmandad isikut esitama

tõendid.

Transpordi maksumuse esitamisel pidi arvestama ka sellega, et selle sisse on arvestatud nii

sõiduki peale- ja mahalaadimine kui ka 1h pikkune ooteaeg sõiduki peale- või mahalaadimisel

tellija asukohas. Tabelis ei ole arvestatud sõiduki peale- ja mahalaadimise ajakuluga – on

arvestatud vaid 1h pikkuse ooteajaga, mis on otsene ja teadaolev kulu. Seega on tabel sellest

vinklist vaadatuna koostatud kolmandaid isikuid soosivas võtmes ning seda enam on tabelis

välja toodud tulemused otseselt ristsubsideerimise keelu rikkumisele viitavad.

Arusaadavalt, sõltuvalt kolmanda isiku töökoja kaugusest Hankija sõidukini, kulub töökojast

Hankija sõidukini ning tagasi sõiduki juurest töökotta lisaks 1-tunnisele ooteajale (millega

pidi arvestama transpordi maksumuse pakkumusel) ka aega.

Tabelis toodud arvutused on lähtunud miinimumpalgast, kuigi võib tõsiselt kahelda

kolmandate isikute kavatsuses maksta sellise vastutuse (militaartehnika transport) ja

erioskustega inimestele miinimumpalka.

Selle tabeli koostamisel on arvestatud kütuse hinnaks 1,15 eurot/L. Juhul, kui kolmandatel

isikutel on võimalik sellest soodsamalt kütust saada ning selle tõttu muutuksid arvutuse

tulemused selliseks, et ristsubsideerimine on välistatud, peavad nad esitama sellekohased

tõendid.

5. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija on keelanud hindamiskriteeriumites ära lepingu välise ja sisese

ristsubsideerimise, mis tähendab, et pakkujatel on keelatud mistahes kompensatsiooni

mehhanism teenuse maksumuse vähendamiseks.

Hankija on Milworks OÜ poolt teabevahetuses (Sõnumi ID 1043060) esitatud küsimusele mh

vastanud, et Hankijale esitatud detailsetest maksumustest ei nähtu ristsubsideerimist ja

vastavat keeldu ei ole rikutud“, millest nähtub, et Hankija on hinnanud, et ristsubsideerimise

keeldu ei oleks rikutud.

5.2. Hankija on üldise ristsubsideerimise keelu kehtestanud selgelt ja üheselt mõistetavalt

ning selgitanud ka teabevahetuses, et üldine ristsubsideerimise keeld tähendab seda, et

pakkujatel on keelatud mistahes kompensatsiooni mehhanism teenuse maksumuse

vähendamiseks. Vastava keelu on Hankija Hankes ette näinud põhjusel, et tagada aus

konkurents, läbipaistvus ja rahaliste vahendite säästlik kasutamine. Hankijale on oluline, et ei

pakutaks kunstlikult madalat hinda, mis seaks pakkujad ebavõrdsesse olukorda ja moonutaks

konkurentsi, et Hankijal oleks võimalik hinnata pakkumuste tegelikke maksumusi. Hankija

on kohustatud lähtuma mh RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ning

seda on Hankija Hanke läbiviimisel ka järginud.

9 (33)

5.3. Hankija on ette näinud, et raamlepingud igas Hanke osas sõlmitakse kõigi pakkujatega,

kelle pakkumused on vastavaks ja edukaks tunnistatud (Hanke osas 1 – 3 pakkujat, Hanke

osas 2 – 14 (ühis)pakkujat, Hanke osas 3 – 17 (ühis)pakkujat, Hanke osas 4 – 11

(ühis)pakkujat, Hanke osas 5 – 7 pakkujat ja Hanke osas 6 – 7 (ühis)pakkujat) ning teenuse

tellimiseks viiakse läbi minikonkursid (erandlikel juhtudel on võimalik Hankijal kasutada ka

kaskaadi).

Sellega soovib Hankija tagada lepingu täitmisel konkurentsi ja rahaliste vahendite säästliku

kasutamise. Hankijale on oluline, et kõigil raamlepingu partneritel oleksid võrdsed

võimalused teenuse osutamiseks. Hetkel kehtivates raamlepingutes ratastehnika remont- ja

hooldustööde tellimiseks, mille osapooleks on mh ka Vaidlustaja (hange „Ratastehnika

remont- ja hooldus“, viitenumber 241921), nägi Hankija ette peamisena kaskaadmeetodi

kasutamise ning ristsubsideerimine ei olnud keelatud, mis on viinud olukorrani, kus lepingu

täitmisel ei ole tagatud piisav konkurents ega rahaliste vahendite säästlik kasutamine.

Eeltoodut arvesse võttes viis Hankija läbi Hanke, eesmärgiga tagada piisav konkurents ja

rahaliste vahendite kasutamise säästlikkus.

5.4. Võttes arvesse, et Hankija on keelanud lepingu välise ja sisese ristsubsideerimise, järgis

Hankija pakkumuste ülevaatamisel esitatud maksumuste osas, et pakkujad ei oleks nimetatud

keeldu rikkunud. Hankija analüüsis ja hindas mh esitatud maksumusi, arvestades oma

varasemaid kogemusi ja hetke paremaid teadmisi ning leidis, et pakkujad/ühispakkujad ei ole

rikkunud ristsubsideerimise keeldu. Hankijal ei tekkinud ühegi esitatud pakkumuse osas

kahtlust võimaliku ristsubsideerimise keelu rikkumise osas, millest tulenevalt ei olnud

Hankijal selles osas vajadust ka nõuda pakkuja(te)lt täiendavaid selgitusi, dokumente,

tõendeid vms. Hankija omab pikaajalist kogemust (ratas)sõidukitele remont- ja hooldustööde

tellimisel (omades mh ratassõidukitele remont- ja hooldustööde tellimiseks lepinguid (hange

„Ratastehnika remont- ja hooldus“, viitenumber 241921) Vaidlustaja ja enamuse kolmandate

isikutega), on kursis turuhindadega ja on varasema kogemuse pinnalt teadlik, milliseid

maksumusi tuleb hinnata ning et lepingu väline ja sisene ristsubsideerimine on vajalik keelata,

tagamaks ausat konkurentsi, läbipaistvust ja rahaliste vahendite säästlikku kasutamist.

5.5. Vaidlustaja on vaidlustuses tähelepanu juhtinud hindamiskriteeriumile „Autojuhi

kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“.

Autojuhi kasutamisel arvestatakse maksumuses ainult tellija sõidukiga läbitud

sõidukilomeetreid. Hankija on kontrollinud pakkujate pakutud sõidukilomeetri maksumusi,

mille kontrollimisel arvestas Hankija, et teenus sisaldab ainult autojuhi tööaega ja muid

kulusid sellega ei kaasne. Autojuhi kasutamisel lähtus Hankija valemist, et sõiduki 100 km

kaugusele viimiseks kulub 1,5 h, mille eest makstakse täitjale kõige madalama pakkumuse

korral 0,15 eurot/km, kokku 15 eurot, mis annab tulemuseks 10 eurot tunnis. Hankija toob

välja, et kui võrrelda antud väärtust alampalgaga, milleks oli 5,31 eurot tunnis 2025. aastal,

on tegemist igati vastava sõidukilomeetri maksumusega, milles sisaldub ka autojuhi

kohalesõit sõiduki juurde.

Vaidlustaja on viidanud vaidlustuses täispaagi nõudele, mille osas märgib Hankija, et

täispaagi nõue ei ole otseselt seotud transpordi meetodiga, ehk et kas kasutatakse autojuhti

või sõiduk transporditakse pakkuja asukohta treileril. Täispaak peab olema tagatud pärast

remondi teostamist sõiduki üleandmisel, millest tulenevalt kuulub see komponent kõikide

tegevuste maksumuse sisse ning seda ainult autojuhi kasutamisega seostada ei saa.

10 (33)

Samamoodi kulub kütust sõiduki treilerile laadimisel ja proovisõidul, lisaks ka sõiduki

toitesüsteemi remontimisel ja muudel remondi tegevustel. Täispaagiga sõiduki tagastamise

nõue kehtib kõikide transpordiliikidega teisaldatud tellija sõidukite kohta ning see ei ole

kuidagi seotud sellega, kui palju on sõiduki kütusekulu, vaid faktiga, et täitja ei saaks tellija

kütust sõidukitest välja pumbata ja kasutada seda oma tarbeks või müügiks. Kütus, mis peab

üleandmise hetkel olema sõiduki paagis, on igal juhul kaetud muude ridade arvelt ja selle

seostamine ainult transpordiliigiga ei ole põhjendatud.

Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes Hankijapoolsest analüüsist maksumuste osas pakkumuste

vastavuse hindamisel, on Hankija seisukohal, et vastava hindamiskriteeriumi osas esitatud

maksumuste puhul ei ole pakkujad rikkunud ristsubsideerimise keeldu ja Hankija on

maksumuste hindamisel jõudnud õige tulemini.

5.6. Vaidlustaja on vaidlustuses tähelepanu juhtinud hindamiskriteeriumile „Töövälisel ajal

ettevõtte esindaja tagamise tasu“.

Ettevõtja esindaja tagamine töövälisel ajal on lepingu täitmise huvides vajalik. Hankija oli

nimetatud hindamiskriteeriumi väärtusi hinnates seisukohal, et ettevõttes, kus on

töölepinguliselt määratud isikule või isikutele kohustus teatud olukordades ettevõtte

territooriumil toimuvatele intsidentidele reageerida, ei ole väärtuste 0,01 ja 0,0001 esitamise

puhul tegemist ristsubsideerimisega, kuna tegemist on ettevõtte poolt tagatud esindaja(te)ga.

Samuti juhul, kui pakkuja deklareeris, et tal on mehitatud valvega parkla, ei näinud Hankija

ristsubsideerimise keelu rikkumist, kui nimetatud valvur on ettevõtte poolt tagatud esindaja

või kui ettevõte töötab vahetustega. Mõlemal juhul on ettevõtte territooriumil isikud, kes

saavad ettevõtjat esindada ning kelle kohale tulemise eest ei ole vajalik lisatasu maksta.

Hankija on seisukohal, et isikule, kellel on juba olemasolevas töölepingus kohustus reageerida

tööandja territooriumile teatud tingimustel või on juba territooriumil kohal, ei kaasne antud

lepingu kontekstis lisatasu maksmise kohustust. Lisaks ei ole Hankija nõudnud ega andnud

mõista, et pakkuja peab palkama eraldi isiku tellija sõidukite vastuvõtmiseks või

üleandmiseks.

Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes Hankijapoolsest analüüsist maksumuste osas pakkumuste

vastavuse hindamisel, on Hankija seisukohal, et vastava hindamiskriteeriumi osas esitatud

maksumuste puhul ei ole pakkujad rikkunud ristsubsideerimise keeldu ning Hankija on

maksumuste hindamisel jõudnud õige tulemini.

5.7. Vaidlustaja on vaidlustuses tähelepanu juhtinud hindamiskriteeriumile „Transpordi

maksumus“.

Hankija on dokumendi "Vorm 3. Hinnastamine" vahelehel „Tabeli täitmise kirjeldus“

märkinud, et transpordi maksumuse arvutusel peab arvestama 12m pikkuse ja 3,5m kõrguse

sõidukiga, kaaluga 18tonni. Transpordi maksumus sõltub täiel määral sõiduki alalisest

asukohast ja transpordi teepikkusest. Juhul, kui nt autorong pargib täitja asukohas, mis on

tellija asukoha lähedal, on ka transpordi maksumus sellest tulenevalt soodsam. Hankija

rõhutab, et hindamiskriteeriumi „Transpordi maksumus“ puhul on tegemist dokumendis

"Vorm 3. Hinnastamine" summeeritud transpordi maksumusega. Vastav summa kujuneb

erinevates piirkondades asuvate sõidukite töökotta toimetamise tasudest. Arvestades, et

pakkujatel on võimalus erinevaid sõidukeid remontida erinevates töökodades, asus Hankija

seisukohale, et juhul, kui sõiduki asukoht ja seda teenindava töökoja asukoht on piisavalt

11 (33)

lähestikku, on nimetatud fikseeritud transpordi maksumused korrektsed. Hankija on Hanke

ülesehituses selgelt viidanud soovile teostada sõidukite remont- ja hooldustöid võimalikult

lähedal sõidukite asukohale ning sellest tulenevalt leidis Hankija, et tegemist ei ole

ristsubsideerimise keelu rikkumisega.

Hankija on selgelt ja põhjalikult vastanud teabevahetuses pakkujate pöördumistele, mis

puudutavad mh vastavat hindamiskriteeriumit ning pakkujad on mh tuginedes selgitustele,

esitanud tingimustele vastavad pakkumused.

5.8. Hankija ei nõustu Vaidlustaja vaidlustuses toodud väidetega, nagu Hankija ei oleks

vaidlustatud pakkumuste osas veendunud ristsubsideerimise keelu järgimises või Hankija on

ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimisel jõudnud ebaõige tulemuseni ning teinud

seeläbi õigusvastased otsused. Hankija analüüsis ja hindas esitatud pakkumuste vastavust

esitatud tingimustele ning leidis mh, et pakkumused ei ole esitatud lepingu sisest või välist

ristsubsideerimise keeldu rikkudes ning on seega õiguspäraselt vastavaks ja edukaks

tunnistatud.

5.9. Hankija täiendavad seisukohad.

5.9.1. Hankes sõlmitavate raamlepingute kohaselt sõlmib Hankija teenuse tellimiseks või

kauba ostmiseks hankelepingud raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena. Kui

ühekordse soetuse eeldatav maksumus on väiksem kui 30 000 eurot ilma käibemaksuta, on

Hankijal õigus minikonkursi korraldamise asemel kasutada kaskaadmeetodit.

Teenuse tellimiseks või kauba ostmiseks hakkab Hankija läbi viima minikonkursse, mille

puhul ei ole Hankijal võimalik lähtuda pingeridadest ega kellegi positsioonidest.

Kaskaadmeetodi kasutamise õigus on raamlepingu kohaselt ette nähtud vaid erandlikel

juhtudel (ühekordse soetuse eeldatav maksumus on väiksem kui 30 000 eurot ilma

käibemaksuta või teenust on vaja tellida viivitamatult) ning see on Hankija õigus, mitte

kohustus. Hankija on ette näinud, et peamiseks teenuse tellimise või kauba ostmise viisiks on

minikonkursside läbiviimine. Sellega tagab Hankija kõigile raamlepingu partneritele võrdsed

võimalused ning kellegi õiguseid sellega ei rikuta ega piirata.

Raamlepingud sõlmitakse igas Hanke osas kõigi vastavaks ja edukaks tunnistatud

pakkumused esitanud pakkujatega.

5.9.2. Vaidlustaja on taaskord juhtinud tähelepanu hindamiskriteeriumile „Autojuhi

kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“. Raamlepingu p-i 6.7 kohaselt antakse sõiduk üle

tellijalt täitjale ja vastupidi täispaagiga ning raamlepingu p-i 6.7.1 kohaselt käsitletakse

täispaagina kütusepaaki, millesse on võimalik tankida täieliku täitmise saavutamiseks veel

kuni 20 liitrit kütust ehk siis kütust saab tankida lisaks vähem kui 20 liitrit.

Raamlepingu p 6.8 sätestab, et üldjuhul kasutatakse sõidukite remonti/hooldusesse viimiseks

ja remondist/hooldusest toomiseks treilerit. Erandkorras võib kasutada autojuhti, kui sõiduki

konditsioon seda võimaldab või treileri kasutamine on raskendatud või sõiduk tuleb

transportida lähemale kui 50 km. Autojuhi kasutamine on lubatud ainult eelnevalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel tellijaga.

Vaidlustaja kütusekulu kalkulatsiooni aluseks võttes (32,25 l/100 km) ja kõrvutades seda

12 (33)

maksimaalse autojuhi kasutamisel võimaldatava 50 km-iga, saab kütusekulu olla kuni 16,125

l, mis võibki sõidukit üle andes paagist puududa ja ei kuulu selle tõttu arveldamisele.

5.9.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja poolt välja toodud väitega, et pakkujad, kes on arvestanud

selle Hanke raames palgata omale spetsiaalselt selle teenuse tarvis inimese ja pakkunud

seeläbi ausat hinda, on ebavõrdses seisus pakkujatega, kes ristsubsideerivad selle inimese

kulud mõne teise lepingu alt. Hankija ei ole kuskil Hanke alusdokumentides nõudnud pakkuja

poolt eraldi isiku palkamist, mistõttu ei saa tekkida ka ebavõrdsust ega ristsubsideerimise

keelu rikkumise kahtlust. Hankija peab pakkumuste hindamisel lähtuma pakkumustes

esitatud informatsioonist ja Hankes kehtestatud nõuetest.

5.9.4. Vaidlustaja on taaskord juhtinud tähelepanu hindamiskriteeriumile „Transpordi

maksumus“. Hankes oleva vastavustingimusena nr 7 – Nõuetele vastava taristu kasutamise

võimalus – on Hankija sätestanud, et „Pakkuja peab hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks

omama tööde teostamiseks taristut vastavalt tehnilise kirjelduse (Lisa 1) punktile 4. 1) Täitja

esitab hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks kõikide töökodade aadressid, kus tellija jaoks

töid teostatakse. 2) Kui töökoda ei ole täitja omanduses, peab ta tõendama töökoja kasutamise

võimaluse olemasolu (mõlemapoolselt allkirjastatud siduvate tingimustega kokkulepe). 3)

Kui eelnimetatud dokumente ei ole pakkumuse esitamise hetkel võimalik esitada, esitab

pakkuja kinnituse töökoja kasutuselevõtuks hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks.“.

Hankija ei ole nõudnud, et töökojad peavad olemas olema pakkumuste esitamise hetkel –

Hankija on andnud mh võimaluse kinnituse esitamiseks töökoja kasutuselevõtuks hiljemalt

hankelepingu täitmise hetkeks.

5.9.5. Seoses kütuse maksumusega jääb Hankijale selgusetuks, millisest allikast on

Vaidlustaja võtnud referentsiks kütuse maksumuse 1,15 eurot + km. Kütuse ajalooliste tankla

hindade võrdluses on välja toodud sama perioodi kütuse maksumuseks 1,129 eurot +

käibemaks. Hankija ei pea vajalikuks kütuse maksumuse selgitamist, kui Hankija poolt sisse

ostetava kütuse maksumus on võrreldav või madalam pakkumuses esitatud kütuse

maksumuse kalkulatsiooni summadega. Sellest tulenevalt, on kütuse maksumus x 3 vastavalt

Hankijale teadaolevatele treilervedudele arvestatavatele kütusekuludele ja transpordiettevõtte

kütuse eeldatavale maksumusele (kütusekulust tulenev kütuse liitrihind vastavalt Olerexi

hulgihindadele) 24 x 3 x 0,98 = 0,7256 eurot/km. Hankija juhib tähelepanu, et sõidukite

transportimisel on üks ots koormata vedu ning käsitleda tuleb vedude keskmist kütusekulu,

mitte Vaidlustaja poolt välja toodud veosega sõidu kütusekulu. Koormata veo osakaal

transpordi maksumuses on enamasti tunduvalt suurem kui koormaga veo osakaal. Hankija

lähtus pakkumuste hindamisel transpordiettevõtte kasutamisest, mis tähendab, et läbisõit

kujuneb järgmistest komponentidest: vedaja asukohast kauba asukohta sõit (koormata) +

kaubaga sõit tellija asukohast täitja asukohta (koormaga sõit) + sõit täitja asukohast

transpordiettevõtte asukohta (koormata sõit).

6. Kolmas isik, Steltmex OÜ, oma seisukohti ei esitanud.

7. Kolmas isik, Aktsiaselts Baltflex, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Kõik kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnakomponendid on üksikuna reaalse

hinnaga ja katavad vastava teenuse pakkumisega seotud kulud (teenuse omahinna) ning

samuti on kogu kolmanda isiku pakkumuse maksumus tervikuna reaalne ja katab ära kogu

13 (33)

hankelepingu täitmisega seotud kulud (hankelepingu omahinna). Kolmas isik ei ole oma

pakkumust tehes kasutanud mistahes ristsubsideerimist.

7.2. Vaidlustaja käsitlused on üldsõnalised ja oletuslikud ning objektiivselt ei ole Vaidlustaja

konkreetselt avanud, et kuidas oleks just kolmanda isiku pakkumus üldse ristsubsideeritud.

Vaidlustaja on esitanud pigem oma subjektiivse arvamuse asjadest, kui faktidel rajaneva

argumentatsiooni.

Nii ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi täpsemat analüüsi, arvutust vms., mis ristsubsideerimise

väite kontekstis võimaldaks jälgitavalt hinnata Vaidlustaja etteheiteid kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse hinnakomponentidele ja vajadusel neid etteheiteid ümber lükata.

Seetõttu ei ole ka teada Vaidlustaja detailsem ja sisuline nägemus sellest millises ulatuses on

vaidlustaja arvates kolmanda isiku pakkumuse ristsubsideerimine toimunud, kas

hankelepingu siseselt või väliselt, mille arvelt jne. Vaidlustaja ei ole isegi tõendanud, et

kolmanda isiku pakkumuse maksumus tervikuna või mõni selle hinnakomponent üleüldse

jääks allapoole asjaomase teenuse omahinda ning võimalaks üldse kõneleda teoreetilisestki

ristsubsideerimise vajadusest, veelvähem selle kasutamisest.

Pelgalt pakkumuse maksumuse hinnakomponentide madala maksumuse ja selle teiste

pakkujate hinnakomponentide maksumusega võrdlemise pinnalt ei saa aga teha tõsikindlaid

järeldusi ristsubsideerimisest. Vabal turul konkureerivad ettevõtjad otsivad pidevalt lahendusi

oma kaupade ja teenustega seotud kulude vähendamiseks ning oma tegevuse efektiivsuse

suurendamiseks. Konkurentsitingimustes tegutsevate ettevõtete kaupade ja teenuste

omahinnad ja hinnastamise viisid ongi väga erinevad mitmetel põhjustel, mistõttu ettevõtted

suudavad pakkuda oma kaupu ja teenuseid ka oluliselt erinevate hindadega.

7.3. Kolmas isik ei tea ühtegi tõsikindlat alust Vaidlustaja veendumuseks justkui autojuhi

kasutamise teenuse korral ei võiks vastav autojuht startida just töökojast, kuhu sõiduk remonti

viiakse või et kõige tõenäolisem Hankija sõidukini jõudmise viis on selleks auto kasutamine

koos teise autojuhiga.2

Vaidlustaja osundab raamlepingu projekti p-ist 6.7. tulenevale nõudele, mille kohaselt tuleb

tellijale sõidukid tagastada alati täispaagiga,3 kuid jätab seejuures ilmselt tähelepanuta sama

raamlepingu alap-i 6.7.1., mille kohaselt käsitletakse täispaagina kütusepaaki, millesse on

võimalik tankida täieliku täitmise saavutamiseks veel kuni 20 liitrit kütust.

Ükski raamlepingu sättest tulenev nõue ei saa olla pakkumuse esitamise hetkel pakkumusele

kehtiv vastavustingimus, vaid maksimaalselt tulevikutingimus, mida tuleb täita raamlepingu

täitmisel. Sellist kontrolli kas pakkumus vastab lepingutingimustele aga RHS § 114 ette ei

näe ning see ei ole ka sisuliselt võimalik, kuna ühegi pakkuja puhul ei ole Hanke faasis

võimalik kindlaks teha seda, kas ta tulevikus hankelepingut täidab ja osutab ikkagi nõuetele

vastavat teenust või mitte. Tulevikku (hankelepingu sõlmimise järgsesse perioodi) suunatud

tingimus ei pea olema täidetud pakkumuse esitamise hetke seisuga ning hankelepingu

2 vt vaidlustus p-id 8 ja 9; 3 vt vaidlustus p 11;

14 (33)

täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel.4 Hankelepingu

täitmine ei allu ka VAKO kontrollile.5

Vaidlustaja toob küll omaltpoolt välja Hankes nimetatud sõidukite (seejuures neid sõidukeid

täpsustamata) kütusekulud liitrites saja kilomeetri kohta, kuid kolmandale isikule jääb

arusaamtuks, kuidas on pelgalt selle numbri pinnalt ja ilma ühegi arvutuseta Vaidlustaja

teinud enda jaoks ilmselge järelduse, et ainuüksi kütusekulu ületab kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse.

Vaidlustaja osundab „Vorm 3. Hinnastamine“ leheküljel „Tabeli täitmise kirjeldus“ p-is Ül8

esitatud Hankija selgitusele, mille kohaselt „pidi transpordi maksumuse arvutusel arvestama

12m pikkuse ja 3,5m kõrguse sõidukiga, kaaluga 18 tonni“,6 kuid jätab seejuures ilmselt

tähelepanuta samas p-is Ül13 esitatud Hankija selgituse, mille kohaselt on „hankija hinnangul

turutingimustele vastav sõidukilomeetri maksumus treilervedudel leitav valemiga kütusekulu

kilomeetri kohta * kütuse maksumus * 3 ± 20 %. Selle sisse on arvestatud nii sõiduki peale-

ja mahalaadimine kui ka 1 h pikkune ooteaeg sõiduki peale- või mahalaadimisel tellija

asukohas.“

7.4. Kolmanda isiku Aktsiaseltsi Baltflex täiendavad seisukohad.

7.4.1. Kuivõrd Vaidlustaja ise on otsustanud vaidlustada sellise hulga pakkujate pakkumuste

vastavuse, siis ei vabasta see Vaidlustajat kohustusest põhjendada ja näidata iga pakkuja kohta

eraldi, millele konkreetselt ja täpselt just selle pakkuja pakkumus vaidlustaja arvates ei vasta.

Ei ole eriti tõenäoline, et kõikide pakkujate pakkumused on identsed ja neile kohaldub täpselt

sama argumentatsioon. Samas ei pea ei kolmandad isikud ega VAKO hakkama täitma

Vaidlustaja asemel viimase põhjendamiskohustust ning otsima Vaidlustaja väidetest osiseid ja

arvama millise kolmanda isiku pakkumuse suhtes mingi kriitika võiks olla suunatud. Hetkel

aga käib kogu Vaidlustaja argumentatsioon samaaegselt kõigi ja mitte kellegi kohta ning

selliselt ülesehitatud vaidlustuse põhjendus ei võimalda tuvastada selle valiidsust ning

muudab ka selle suhtes ammendavate seisukohtade esitamise komplitseerituks.

7.4.2. Kolmas isik lükkab endaga seoses ümber Vaidlustaja etteheite justkui oleks kolmas isik

väitnud midagi sellist, et tal on mingi inimene juba nagunii palgal, mistõttu kulusid riigihanke

sõlmimisel ei teki.

7.4.3. Mis puudutab autojuhi kasutamise teenust puudutavaid Vaidlustaja poolt oma

23.01.2026 seisukohas esitatud kalkulatsioone, siis nähtub nendest üksnes see, millise

ärimudeliga ja sisendandmetega on Vaidlustaja enda pakkumust hinnastanud. Kuid see ei

välista, et teised pakkujad ei oleks saanud teha detailsemaid ja täpsemaid kalkulatsioone

erinevate sisendandmetega või et sellisel juhul oleks a priori tegemist ristsubsideerimise

kasutamisega.

7.4.4. Transpordi maksumust puudutavad vaidlustaja 23.01.2026 seisukohas esitatud

kalkulatsioonid jäävad kolmandale isikule ebaselgeks, kuna selle kalkulatsiooniga seoses

4 TlnHKo 25.01.2024 nr 3-23-2824, p 32; 5 VAKO 28.05.2024 otsus 80-24/275897, p

9.1.3; 6 6 vt vaidlustus p 25.

15 (33)

Vaidlustaja poolt esitatud selgitused7 on suures ulatuses asjakohatud ning ei aita seetõttu kaasa

nende Vaidlustaja kalkulatsioonide mõistmisele. Kolmandale isikule jäävad arusaamatuks,

kust võtab Vaidlustaja enda kalkulatsioonides kasutatavad valemid või mis alustel ta selliseid

valemeid kasutab.

Isegi kui proovida hinnata neid Vaidlustaja kalkulatsioone sisuliselt, siis ka antud juhul ei

pretendeeri Vaidlustaja poolt sisendina kasutatud kütuse jaehinnad ja sõidukite kütusekulud

ainuvõimalikule tõele. Nii on turureaalsus see, et treilervedudega tegelevad

transpordiettevõtted saava püsiklientidena kütust soodsamalt. Samuti kasutavad vastavad

ettevõtted juba Vaidlustaja referentssõidukitest kaasaegseid ja väiksema kütusekuluga

treilerveokeid. Lisaks ei paista Vaidlustaja olevat oma kalkulatsioonides arvestanud, et

treilerveokite kütusekulu on üsna tuntavalt erinev, kui treilerveok sõidab tühi-, osa- või

täiskoormaga. Ning on igati loogiline, et transpordi maksumuse kalkuleerimisel ei tule

arvestada kütusekulu täies ulatuses treilerveoki täiskoormaga kütusekulu baasil, kuna iga

sõiduki treileriga transportimine sisaldab muuhulgas ka tühikoormaga sõitu sõiduki juurde.

7.4.5. Mis puudutab Vaidlustaja esitatud väidet, et nende pakkumus on mittevastav, kui mõni

pakkuja ei lisanud pakkumusele kõikide töökodade aadresse, siis kolmanda isiku hinnangul

on selle väite ja käsitluse näol on tegemist täiesti uue asjaoluga, mida vaidlustus ei sisaldanud.

Kolmas isik on seisukohal, et uusi asjaolusid sisaldava vaidlustaja 23.01.2026 seisukoha näol

on tegemist vaidlustuse täiendamisega RHS § 191 tähenduses, mille vaidlustaja on esitanud

vastuolus RHS § 191 lg-ga 1 mittetähtaegselt ning sellest johtuvalt tuleb jätta need

tähelepanuta ja nende asjaoludega vaidlustuse lahendamisel mitte arvestada.

8. Kolmas isik, ACM Service, oma seisukohti ei esitanud.

9. Kolmas isik, Osaühing EGESTEN, vaidleb vaidlustusele vastu.

9.1. Üksnes hinnataseme võrdlus teiste pakkujatega ei tõenda pakkumuse mittevastavust ega

keelatud ristsubsideerimist.

Hanke hinnakomponendid on hinnavormis esitatud eraldi hinnaridadena ning neil on erinev

kululoogika. Seetõttu on metoodiliselt ekslik käsitlus, mille kohaselt peaks ühe hinnarea

väärtus sisaldama teise hinnarea kulukomponente.

Kolmas isik on hinnad kujundanud hinnavormi ja hinnaridade eesmärgi kohaselt: (i) töökoja

tööjõukulu on kaetud eeskätt töötunni maksumuse real; (ii) autojuhi kasutamisel

sõidukilomeetri maksumus (0,35 eurot/km) on autojuhi teenuse ühikuhind ning sisaldab selle

teenuse osutamisega seotud kulukomponente (sh autojuhi kulu); (iii) sõiduki transpordi

sõidukilomeetri maksumus (0,89 eurot/km) on eraldi rida ning seotud Hanke tingimustes

kirjeldatud veonõuetega (12 m/3,5 m/18 t).

9.2. Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

Vaidlustaja väidab, et 0,35 euro/km peab katma autojuhi teenuse osutamisega kaasnevad kulud

(mh tööaeg ja kohalejõudmine) ning järeldab, et selle hinnatasemega ei ole teenuse osutamine

usutav ilma ristsubsideerimiseta.

7 vt vaidlustaja 23.01.2026 seisukoht p 13

16 (33)

0,35 eurot/km on autojuhi teenuse ühikuhind, mis sisaldab autojuhi teenuse osutamisega

seotud kulukomponente selle teenuse raames (sh autojuhi kulu). Vaidlustaja järeldus eeldab

lisaks, et rasketranspordi (12 m/ 3,5 m/ 18 t) kululoogika laieneb samal kujul autojuhi km

hinnale. Need eeldused ei tulene hinnavormi ülesehitusest ega ole Kolmanda isiku suhtes

vaidlustuses faktiliselt tõendatud.

Kolmas isik on esitanud eraldi hinnarea „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

0,35 eurot/km ning eraldi hinnarea „Sõiduki transpordi sõidukilomeetri maksumus“ 0,89

eurot/km. Seega eristab hinnavorm sisult erinevad teenused ning nende hinnakomponendid;

12m/3,5 m 18 t veonõude kululoogika seostub eeskätt sõiduki transpordi/vedamise teenusega,

mitte autojuhi teenuse hinnareaga.

Vaidlustuses ei ole Kolmanda isiku kohta esitatud konkreetseid asjaolusid, mis näitaksid, et

tegemist on keelatud ristsubsideerimisega. Seetõttu puudub alus tunnistada Kolmanda isiku

pakkumus mittevastavaks (RHS § 114). Vajadusel on asjakohane selgituste küsimine RHS §

115 mõttes.

9.3. Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

Vaidlustaja vaidlustab eeskätt nullilähedased väärtused (0,0001–0,01 eurot) ja seob need

mittevastavuse või ristsubsideerimisega.

Kolmanda isiku vastav hinnarea väärtus on 10 eurot, seega vaidlustusloogika Kolmanda isiku

suhtes ei kohaldu.

9.4. Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

Vaidlustaja väidab, et transpordi maksumus peab arvestama tingimust (12m/3,5 m/18 t) ning

järeldab, et Kolmanda isiku hinnatase viitab nõuete eiramisele või ristsubsideerimisele.

Kolmas isik on esitanud „Transpordi maksumuse“ väärtuseks 132 ning lisaks eraldi hinnarea

„Sõiduki transpordi sõidukilomeetri maksumus“ 0,89 eurot/km. Kolmas isik kinnitab, et

pakkumus on esitatud Hanke alusdokumentide kohaselt ning teenuse osutamine on

kavandatud nii, et hanketingimused (sh 12 m/3,5 m/18 t veonõuded) on täidetavad.

Vaidlustuses ei ole Kolmanda isiku suhtes välja toodud konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis

näitaksid, et Kolmas isik on jätnud (12m/3,5 m/18 t) nõude arvesse võtmata või kavandab

teenuse osutamist hankedokumentidega vastuolus. Transpordihinna kujunemise detailne

arvutusloogika (sh lähteandmed ja korralduslikud eeldused) on ärisaladus ning esitatakse

põhjendatud nõudmisel piiratud juurdepääsuga.

Seetõttu puudub alus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus mittevastavaks (RHS § 114).

Vajadusel saab Hankija küsida täpsustusi RHS § 115 alusel.

10. Kolmas isik, HR-Service OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

10.1. Hankija on õigesti pakkumuse edukaks tunnistanud. Pakkumus on esitatud lähtuvalt

Hanke alusdokumentidest ja arvestab kõigi selles toodud nõuetega. Pakkumus pole ei

sisulistele tingimustele mittevastav ega ka põhjendamatult madal.

10.2. Jääb arusaamatuks vaidlustuse eesmärk ja Vaidlustaja õiguste rikkumine. Vaidlustaja

17 (33)

enda pakkumus on tunnistatud edukaks ehk meie pakkumise edukaks tunnistamine seda ei

muuda. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas Vaidlustaja on üldse esitanud mitu konkureerivat

pakkumust ja millise pakkumuse esindajana Vaidlustaja üldse vaidlustuse esitanud on.

11. Kolmas isik, ART ML OÜ, kinnitab, et Hankes esitatud andmed ja hinnad vastavad

Hankes esitatud dokumentidele ja nõuetele ning kasutatud ei ole ristsubsideerimist., Hankija

on õiguspäraselt pakkumuse sobivaks tunnistanud ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata.

12. Kolmas isik, OÜ Vaiest, kinnitab, et esitatud andmed ja hinnad vastavad dokumentidele

ja nõuetele ning kasutatud ei ole ristsubsideerimist.

13. Kolmas isik, Renowa Projektid OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

13.1. „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“ hind 0,01 eurot ei tähenda teenuse

mittepakkumist ega lepingu sisest või välist ristsubsideerimist.

Kolmas isik pakkus Hankes eraldi hindamiskriteeriumi alusel mehitatud valvega ala lepingu

täitmise ajal, mille tulemusena on lepingu täitmise asukohas ööpäevaringselt kohal isik, kelle

tööülesannete hulka kuulub ligipääsu tagamine territooriumile, sõidukitele ja hankelepinguga

seotud dokumentatsioon.

Tulenevalt pakkuja töökorraldusest täidab sama isik töövälisel ajal ka ettevõtja esindaja

funktsiooni, sh:

• tagab tellija või tellija esindaja ligipääsu remonditööde asukohale;

• osaleb sõidukite üleandmisel ja vastuvõtmisel;

• esindab täitjat hankelepingu tähenduses.

Seega ei eelda töövälisel ajal ettevõtja esindaja tagamine pakkuja puhul:

• eraldi väljasõitu,

• täiendava tööjõu rakendamist,

• eraldi tööaja arvestust,

• ega muid lisakulusid võrreldes juba pakutud ja hinnastatud mehitatud valvega ala

teenusega.

13.2. Hankija selgituste kohaselt on kõnealune tasu ühekordne tasu ühe väljasõidu kohta.

Kolmanda isiku töökorralduses selline tasustatav sündmus ei realiseeru, kuna ettevõtja

esindaja viibib lepingu täitmise asukohas pidevalt. Sellest tulenevalt puudub objektiivne alus

täiendava tasu tekkimiseks.

Kolmas isik on esitanud väärtuse 0,01 eurot ja tegemist on formaalse väärtusega olukorras,

kus teenuse osutamine on tagatud, kuid selle osutamisega ei kaasne eraldiseisvat lisakulu.

Kolmas isik rõhutab, et:

• töövälisel ajal ettevõtja esindaja tagamine on reaalselt ja pidevalt tagatud;

• teenust ei ristsubsideerita teiste hinnakomponentide arvelt;

• ei esine lepingu sisest ega lepinguvälist ristsubsideerimist;

14. Kolmas isik, Auto Lüliti OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

14.1. Auto Lüliti OÜ on tegutsenud rasketehnika hoolduse ja remondi ning sellega seotud

18 (33)

logistika valdkonnas kokku üle 12 aasta ning omab ulatuslikku praktilist kogemust

rasketehnika transpordil nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt, sh üle Euroopa.

14.2. Vaidlustaja tõlgendus on ekslik. Tegemist ei ole ristsubsideerimisega, vaid efektiivse

logistika, läbimõeldud töökorralduse ning pikaajaliste koostöösuhetega erinevate logistika- ja

transpordiettevõtetega. Selline koostöö võimaldab teenuseid osutada kuluefektiivselt,

rikkumata Hanke alusdokumentides sätestatud ristsubsideerimise keeldu.

Auto Lüliti OÜ hinnakujundus põhineb tegelikel kuludel, turutingimustel ning pikaajalisel

praktilisel kogemusel ning vastab täielikult Hanke dokumentides sätestatud nõuetele.

15. Kolmas isik, Truck Trading Estonia OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

15.1. Transpordi maksumuse arvestamisel on Truck Trading Estonia OÜ arvestanud 12m

pikkuse ja 3,5m kõrguse sõidukiga, kaaluga 18tonni.

Samuti võeti transpordi maksumuse arvestamisel arvesse hankedokumendi Vorm 3

Hinnastamine lehel „Tabeli täitmise kirjeldus“ punktis ÜI7 antud sisendit, mille kohaselt

transpordi maksumuse arvestamisel tuleb lähtuda järgnevast:

a) sõidukite asukoht (näiteks JÕHVI - Keskväljak, Jõhvi linn) tähistab konkreetse

geograafilise piirkonna keskpunkti;

b) sõidukid asuvad sellest keskpunktist kuni 10km raadiuses ning võivad asuda

erinevates punktides selle raadiuse sees.

15.2. Kolmas isik koostöös oma alltöövõtjatega omab väga laialdast teenindustaristut üle

Eesti. Mitmed meie töökojad asuvad punktis ÜI7 kirjeldatud sisendite vahetus läheduses.

Transpordi maksumuse arvestamisel oleme alati võtnud arvesse vastava piirkonna punktis ÜI7

toodud sisendi kaugust lähimast töökojast.

Truck Trading Estonia OÜ kinnitab, et pakkumuse tegemisel on arvestatud lepingu välise ja

sisese ristsubsideerimise keeluga.

16. Kolmas isik, OÜ GoCraft, vaidleb vaidlustusele vastu.

16.1. Vaidlustaja on vaidlustuses hindamiskriteeriumi „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja

tagamise tasu“ osas märkinud, et OÜ GoCraft Hanke osades 3 ja 4 esitanud maksumuse eest

vastava teenuse osutamine on võimatu ning kasutanud on õigusvastaselt oma pakkumuse

maksumuse esitamisel keelatud ristsubsideerimist.

OÜ GoCraft kinnitab käesolevaga, et vastava teenuse pakkumisel esindavad OÜ-t GoCraft

selle seaduslikud esindajad ehk juhatuse liikmed ( kokku 3 juhatuse liiget). Võttes arvesse OÜ

GoCraft tegutsemist militaarvaldkonnas, siis esindavad OÜ-t GoCraft Hankes nimetatud

sõiduki üleandmisel ja vastuvõtmisel töövälisel ajal (st tööpäevadel ajavahemikus 17.00–9.00

ning nädalavahetustel) ainult ja ainult OÜ GoCraft seaduslikud esindajad. Juhatuse liikmed

esindavad OÜ-t GoCraft seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingu alusel. Viimased neist

sätestavad juhatuse liikmete õigused ja kohustused OÜ GoCraft esindamisel, kohustuste

täitmise aja (s.h. juhatuse liikme ametiülesannete täitmise kohustuse ajalise piirangute

töötundidele vms) ja osaniku otsusega fikseeritud juhatuse liikme tasu. Võttes arvesse, et

juhatuse liikme lepingutele kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, siis ei kuulu juhatuse

19 (33)

liikmele eraldi hüvitamisele ametiülesannete täitmine puhkepäevadel, riigipühadel jne.

Pakkumuses toodud esindaja tasu on väljendatud õigesti ning nimetatud teenuse maksumuse

määramisel ei kasutata ristsubsideerimist.

16.2. Vaidlustaja on vaidlustuses hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“ märkinud, OÜ

GoCraft osades 3 ja 4 pakkumuses esitatud maksumusega on vastava teenuse osutamine

võimatu, kasutanud õigusvastaselt oma pakkumuse maksumuse keelatud ristsubsideerimist.

OÜ GoCraft lähtus pakkumuse koostamisel ja vastava teenuse hinna arvutamisel enda

erialastest teadmisest, Hankija poolt hankemenetluse käigus kõikidele Hankes osalevatele

isikutele (pakkujatele) antud selgitustest (riigihangete e-keskkonna kaudu) ning võimalikest

kütusehindade prognoosist kütuseturul. GoCrafti poolt esitatud kilomeetrihinna maksumus on

arvutatud Hankija poolt avaldatud valemi alusel. Kilomeetrihinna maksumuse komponendiks

oleva kilometraaži arvutamisel on OÜ GoCraft aluseks võtnud hankes nimetatud vastava

piirkonna keskuse ja lähima OÜ GoCraft kasutuses ja/või valduses oleva töökoja vahemaa

(kilomeetrites).

OÜ GoCraft transporditeenuse maksumus on väljendatud õigesti, OÜ GoCraft ei kasutata

ristsubsideerimist.

16.3. Vaidlustuse Lisas nr 2 „Ülevaatlik pakkumuste koondtabel“ koostamisel ning andmete

esitamisel ei ole Vaidlustaja arvesse võtnud pakkumuse koostamisel ja hankelepingu täitmisel

olulist tähtsust omavaid asjaolusid, sh kuid mitte ainult võimaliku pakkuja (s.h. OÜ GoCraft

tegutsemise geograafiline ulatus, erinevate remondibaaside kasutamise võimalus,

töökorralduse alused). Selles koondtabelis toodud fikseeritud transpordimaksumuse summad

ei ole võrreldavad, kuna iga pakkuja lähteandmed on erinevad. Antud andmed ja suurused

oleksid võrreldavad juhul, kui kõik pakkujad kasutaksid piirkondlikult sama

töökoda/remondibaasi. Hankes aga ei ole pakkujatele teada, milliseid

töökodasid/remondibaase vastav pakkuja kavatseb kasutada ning sellest tulenevalt ei ole ju

teada ka vastavad vahemaad transportimiseks (kilometraaži arvestus).

17. Kolmas isik, Milworks OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

17.1. Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

Vaidlustaja leiab, et pakkuja on eiranud ristsubsideerimise keeldu kuna pakutud hinnas ei ole

väidetavalt arvestatud raamlepingu p-is 6.7 toodud tingimust, mille kohaselt:

6.7.Tellija annab sõiduki täitjale üle täispaagiga ning täitja tagastab sõiduki tellijale samuti

täispaagiga.

6.7.1. Täispaagina käsitletakse kütusepaaki, millesse on võimalik tankida täieliku

täitmise saavutamiseks veel kuni 20 liitrit kütust.

17.1.1. Lähtuvalt Kolmanda isiku pakkumusest on tema pakkunud real „Autojuhi kasutamisel

sõidukilomeetri maksumus“ 0,4 eurot. Kolmas isik ei ole ristsubsideerimist kasutanud ning

pakutud hinnas on kõik kulud arvestatud.

Vaidlustuses toob Vaidlustaja välja, et „hanke osades 3, 4, ja 5 nimetatud sõidukite kütusekulu

on suurem kui 30 liitrit/100km kohta ...“. Vaidlustaja seisukohalt vaidlustuses nimetatud

pakkujate maksumused ei ole esitatud täispaagiga sõiduki tagastamise nõudega, sest ainuüksi

kütusekulu ületab pakkumuste maksumused, jättes kõrvale veel kulud, mis kaasnevad

20 (33)

paratamatute nn. tühisõitude ja tööjõuga.

Kuigi vaidlustuses ei ole täpsem arvutuskäik toodud, saab eeldada, et Vaidlustaja on jaganud

30 liitri maksumust 100 kilomeetri peale ning on saanud kilomeetri maksumust, mis

Vaidlustaja mõte järgi on suurem kui pakkuja poolt pakutud sõidukilomeetri maksumus.

Kolmandal isikul ei ole teada millistest hindadest on Vaidlustaja lähtunud.

17.1.2. Raamlepingu p 6.7.1. sätestab, et täispaagina käsitletakse kütusepaaki, millesse on

võimalik tankida täieliku täitmise saavutamiseks veel kuni 20 liitrit kütust. Raamlepingu p-i

6.8 järgi üldjuhul kasutatakse sõidukite remonti/hooldusesse viimiseks ja

remondist/hooldusest toomiseks treilerit. Autojuhti kasutatakse ainult erandkorras, kui sõiduki

konditsioon seda võimaldab või treileri kasutamine on raskendatud või sõiduk tuleb

transportida lähemale kui 50 km. Autojuhi kasutamine on lubatud ainult eelnevalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel tellijaga.

[ärisaladus]

17.1.3. Hinnakujundamise analüüsimisel on Vaidlustaja jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et

teenuste osutamine toimub piirkonniti, milleks on Hanke osas 4 märgitud Jõhvi, Paldiski,

Pärnu, Tallinn, Tapa, Tartu, Võru, Ämari. Pakkujal on võimalik kasutada erinevaid

töökodasid, mis asuvad võimalikult lähedal sõiduki asukohale, mis vähendab kütusekulusid

ja autojuhi tööaega veelgi. Seda lähenemise õigsust kinnitab ka Hankija teabevahetuses

(Sõnumi ID 946542) väljendatud seisukoht: „Hankija näeb ette, et sõidukite remont toimub

rikke asukohast lähtudes, arvestades piirkonna remondivõimekust, remondi kiirust, keerukust

ja kuluefektiivsust lähimas remondi kohas“.

Tööjõukulu osas on Vaidlustaja toonud välja, et autojuhi kaasamisega kaasnevad paratamatult

kulud (tööaeg, palk, transpordikulud). Kolmas isik on nende kuludega arvestanud. Kolmanda

isiku töötajad, kes täidavad autojuhi rolli, töötavad pakkuja juures töölepingute alusel ning

saavad töö eest põhipalka (mitte tunnitasu), mis võimaldab pakkujal pakkuda

konkurentsivõimelist teenuse hinda. Reeglina stardib autojuht enda töökohast, so töökojast

kuhu sõiduk remonti viiakse, ja jõuab hiljem tagasi enda töökohta. Autojuht jõuab ise Hankija

juurde. Neid kulusid on pakkuja samuti hinnas arvestanud. [ ärisaladus] .

17.1.4. Kolmanda isiku poolt pakutud hinna puhul ei ole tegemist märkimisväärselt madala

hinnaga. Pakkuja lähtub teenuse osutamisel säästlikkuse põhimõttest, mis võimaldab tal

hinnastada teenused selle hinnaga, mis on Hankel pakutud. Kolmas isik on kinnitanud kõigi

Hanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist ning Hankija on neid kinnitusi

õiguspäraselt usaldanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

18. Kolmas isik HR-Service OÜ on seadnud kahtluse alla Vaidlustaja õiguse esitada

vaidlustust. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajal on selle vaidlustuse esitamise

õigus.

Pakkujatel, sh Vaidlustajal, polnud keelatud esitada mitut pakkumust ja vaidlustusmenetluses

pole vaja kindlaks teha seda, millise pakkumuse esitajana Vaidlustaja on vaidlustuse esitanud.

21 (33)

Õige on see, et raamlepingud sõlmitakse kõigi vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujatega, kuid see ei võta Vaidlustajalt ära õigust vaidlustada Hankija otsuseid,

mis tema õigusi rikuvad või huve kahjustavad.

Hankes esitatud maksumused omavad tähtsust nii minikonkursside läbiviimisel kui

kaskaadmeetodi kasutamisel. Raamlepingu p-i 7.2. kohaselt lepinguga fikseeritakse

maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt üheks aastaks ning igale konkreetsele tellimusele

pakutav hind ei või ületada tellijaga sõlmitud Lisas 2 sätestatud või punkti 7.3 alusel muudetud

hindu (Hankija on raamlepingu projektis eksinud lisa numbriga, õige on Lisa 4).

Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustusega taotletav eesmärk on see, et pakkumustes esitatud

teenuste hinnad oleksid vastavuses Hanke alusdokumentides kehtestatud ristsubsideerimise

keeluga, et nii minikonkursside läbiviimisel kui kaskaadmeetodi kasutamisel saaksid

konkureerida Hanke alusdokumentides toodud tingimustele vastavad pakkumused.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et ristsubsideerimise keeldu eiravad maksumused

kahjustavad Vaidlustaja huvisid jõuda raamlepingu alusel võimalikult paljude hankelepingute

sõlmimiseni /tellimuste saamiseni ning positsiooni minikonkursitel olukorras, kus

minikonkursitel osalevad pakkujad või on pingereas pakkujad, kes said raamlepingusse

õigusvastaselt

19. Vaidlustaja leiab, et vaidlustusmenetlusse kolmandate isikutena kaasatud pakkujate

pakkumused on Hanke vastavates osades tunnistatud õigusvastaselt vastavaks, sest osade

esitatud maksumuste puhul on rikutud ristsubsideerimise keeldu. Vaidlus on Hanke osades 2

kuni 6 kolmes „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ette nähtud maksumuses:

1) Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

2) Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

3) Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

Dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on kõigi kolme maksumuse

puhul Hankija ette näinud järgneva: „Lepingu väline ja sisene ristsubsideerimine on

keelatud!“(edaspidi Keeld).

Eeltoodust nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et Hankija on keelanud vaidlusalustes

maksumustes nii lepingu sisese kui lepingu välise ristsubsideerimise. Keeld on kehtestanud

selgelt ja üheselt mõistetavalt. Ükski menetlusosaline ei vaidle selle üle, et Keeld Hankes on

kehtestatud. Hankija on selgitanud, et Keeld on talle oluline.

19.1. Keeld on kehtestatud Hanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS-i kohaselt ei pea kõik pakkumuste

vastavustingimused olema esitatud „Vastavustingimustes“, vaid vastavustingimuseks on kõik

riigihanke alusdokumentide tingimused, mis sisaldavad nõudeid pakkumusele. Kui asuda

seisukohale, et Keeld ei ole vastavustingimus, tekiks küsimus, millise tingimusega oleks siis

tegemist.

Keelu järgimise kontroll võib olla seotud põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisega

RHS §-i 115 alusel, kuid Keelu rikkumine ei tähenda ilmtingimata põhjendamatult madala

maksumusega pakkumust ja Keeldu rikkuv pakkumus ei pruugi üldse olla põhjendamatult

madala maksumusega ja võib olla isegi kõrgema maksumusega kui pakkumus, milles Keeldu

ei rikuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Keeldu rikkuva pakkumuse osas esineb RHS

22 (33)

§ 114 lg-s 2 sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alus isegi siis, kui pakkumuse maksumus

ei ole põhjendamatult madal.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Hankija on mingil põhjustel otsustanud Keelu

kehtestada, oli ta kohustatud ka kontrollima iga maksumuse vastavust Keelule. Hankija peab

rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d 36–37, 39–40,

vaidlustuskomisjoni 19.12.2025 otsus vaidlustusasjas 265-25/282071, p-id 11 kuni 17).

19.2. Sisene ristsubsideerimine tähendab, et maksumuses tasaarveldatakse kulusid ja tulusid,

mis on seotud ainult konkreetse riigihankemenetluse tulemusena sõlmitava hankelepingu

täitmisega. Väline ristsubsideerimine riigihankes tähendab, et maksumuses arvestatakse selle

riigihanke väliste rahastusallikatega.

Keeld tähendab seda, et teenus peab olema hinnastatud oma tegelike ja põhjendatud kulude

alusel – pakkumuses esitatud teenuse maksumus peab kajastama kõiki selle teenuse

osutamiseks vajalikke kulusid.

Keelu puhul ei ole lubatud see, kui:

1) teenus A on odav, sest selle kulud kaetakse teenuse B tuludest;

2) teenuse maksumus esitatakse madalamana tänu muule toetusele või pakkuja teisele

majandustegevusele.

Keeld ei luba seda, kui töötajad tegelikult panustavad selle teenuse osutamisse, kuid nende

töötasu kaetakse mõnest muust allikast (nt teine teenus, toetus, eelarve). On võimalik, et

töötasu võib jätta ka maksumuses arvestamata, näiteks siis, kui tegemist on vabatahtliku tööga

(reaalset töötasukulu ei teki).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Keeld tähendab seda, et mitte ühtegi kulu ei saa katta ei

teiste esitatavate maksumusetega ega ka muude pakkuja vahenditega.

19.3. Oma väidete tõendamiseks on Vaidlustaja esitanud:

1) Vaidlustuse Lisa 2 „Ülevaatlik pakkumuste koondtabel“;

2) Täiendavate seisukohtade Lisa 1 „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus

kalkulatsioon“;

3) Täiendavate seisukohtade Lisa 2 „Transpordi maksumus“.

Vaidlustuse Lisas 2 on toodud kõik esitatud maksumused ja seal on näha maksumuste

erinevused. Täiendavate seisukohtade Lisades 1 ja 2 on Vaidlustaja esitanud tema hinnangul

minimaalased maksumused. Vaidlustuskomisjon ei saa asuda seisukohale, et Vaidlustaja pole

oma seisukohti põhjendanud.

Vaidlustuskomisjon nõustub kolmanda isiku Osaühinguga EGESTEN selles, et üksnes

hinnataseme võrdlus teiste pakkujatega ei tõenda pakkumuse mittevastavust ega keelatud

ristsubsideerimist ja sellega, et maksumustel on erinev kululoogika.

Vaidlustuskomisjoni pädevuses on kontrollida seda, kas lähtuvalt Vaidlustaja esitatud

põhjendustest on vaidlusalused Hankija otsused tunnistada kolmandate isikute pakkumused

vastavates Hanke osades vastavaks kooskõlas RHS-iga. Vaidlus on selles, kas Hankija on

23 (33)

õigesti järeldanud, et nende kolmandate isikute pakkumustes esitatud vastavad maksumused

on kooskõlas Keeluga.

Kui Hankija otsustas kehtestada Keelu, siis pidi ta ka teadma seda, kuidas ta Keelu järgimist

kontrollib.

Hankija on kinnitanud, et ta analüüsis ja hindas mh esitatud maksumusi, arvestades oma

varasemaid kogemusi ja hetke paremaid teadmisi, ning leidis, et pakkujad/ühispakkujad ei

ole rikkunud Keeldu. Hankijal ei tekkinud ühegi esitatud pakkumuse osas kahtlust Keelu

rikkumise osas, millest tulenevalt ei olnud Hankijal selles osas vajadust ka nõuda

pakkuja(te)lt täiendavaid selgitusi, dokumente, tõendeid vms. Hankija kinnitas, et omab

pikaajalist kogemust (ratas)sõidukitele remont- ja hooldustööde tellimisel (omades mh

ratassõidukitele remont- ja hooldustööde tellimiseks lepinguid (hange „Ratastehnika remont-

ja hooldus“, viitenumber 241921) Vaidlustaja ja enamuse kolmandate isikutega), on kursis

turuhindadega ja on varasema kogemuse pinnalt teadlik, milliseid maksumusi tuleb hinnata

[---].

Seega pole Hankija üheltki kolmandalt isikult küsinud selgitusi vaidlusaluste maksumuste

kohta. Hankija kinnitus eeldab, et tal on olemas analüüs, mille alusel tehti mh järeldus, et

Vaidlustaja poolt vaidlustatud maksumuste puhul pole Keeldu rikutud.

Kontrollides pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasust ei saa hankija

põhjendada oma otsust üksnes varasemate kogemuste ja teadmistega. Vaidlustuskomisjon

saab lähtuda eelkõige Hankija analüüsist (miks ta iga vaidlusaluse maksumuse puhul järeldas,

et tegemist pole Keelu rikkumisega) ja ka kolmandate isikute selgitustest.

19.4. Täiendavates seisukohades on Vaidlustaja vaidlustanud ka selle, et pakkujad ei ole oma

töökodade aadresse pakkumuses esitanud.

„Vastavustingimused“ osas NÕUETELE VASTAVA TARISTU KASUTAMISE VÕIMALUS

on ette nähtud, et pakkuja peab hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks omama tööde

teostamiseks taristut vastavalt tehnilise kirjelduse (Lisa 1) punktile 4. 1) Täitja esitab hiljemalt

hankelepingu täitmise hetkeks kõikide töökodade aadressid, kus tellija jaoks töid teostatakse.

2) Kui töökoda ei ole täitja omanduses, peab ta tõendama töökoja kasutamise võimaluse

olemasolu (mõlemapoolselt allkirjastatud siduvate tingimustega kokkulepe). 3) Kui

eelnimetatud dokumente ei ole pakkumuse esitamise hetkel võimalik esitada, esitab pakkuja

kinnituse töökoja kasutuselevõtuks hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks.

Vormi 3 „Hinnastamine V4“ „Tabeli täitmise kirjeldus“ p-id ÜI15, 16 ja 17 näevad ette, et:

ÜI15- Pakkumisele tuleb lisada remondihalli(de) joonised või fotod ning uste ja

remondipindade mõõtmed, kui märgitakse „JAH“ reale läbisõiduga remondihall

ÜI16 - Pakkumisele tuleb lisada kõikide töökodade aadressid, kus Hankija jaoks töid

teostatakse, kui märgitakse "JAH" reale „parkla“ või „mehitatud valvega parkla“.

ÜI17 - Pakkumisele tuleb lisada tõstukite spetsifikatsioonid, kui märgitakse "JAH" reale

"sõidukite tõstuk

Tegemist on vastuoluga „Vastavustingimuste“ ja Vormi 3 „Hinnastamine V4“ „Tabeli täitmise

kirjeldus“ vahel. Selle vastuolu kohta on Hankijalt küsitud 06.11.2025 selgitusi (Sõnumi ID 1

025 127) ja Hankija on 07.11.2025 vastanud järgmiselt: „ÜI-des 15, 16 ja 17 märgitud

24 (33)

nõuetele tohib hinnastamistabelisse märkida sõna „Jah“ vaid juhul, kui vastavad nõuded on

pakkujal täidetud – sellisel juhul tuleb pakkujal esitada ka vastavad tõendid. Juhul, kui

nimetatud võimeid pakkujal ei ole, ei saa pakkuja nende kvaliteedikriteeriumite eest

lisapunkte.“

Vaidlustusmenetluses on Hankija kinnitanud, et Hankija ei ole nõudnud, et töökojad peavad

olemas olema pakkumuste esitamise hetkel – Hankija selgituste kohaselt on antud mh

võimalus kinnituse esitamiseks töökoja kasutuselevõtuks hiljemalt hankelepingu täitmise

hetkeks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on vaieldava vastuolu lahendamisega, kuid

nõustub kolmanda isiku Aktsiaseltsiga Baltflex selles, et isegi siis, kui need töökojad oleks

tulnud pakkumuses nimetada ja vastavad tõendid pakkumuses esitada, on Vaidlustaja selle

asjaolu välja toomisega hilinenud (RHS § 191) ja see tuleb jätta tähelepanuta.

19.5. Hankija on ette valmistanud Vormi 3 „Hinnastamine V4“, kus on toodud Hanke osades

1 kuni 6 maksumuste esitamise tabelid ja „Tabeli täitmise kirjeldus“. Pakkujad esitasid

maksumused Vormis 3. „Tabeli täitmise kirjelduses“ on toodud teatud nõuded maksumuste

esitamisele.

19.6. Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

Raamlepingu p 6.8 kohaselt üldjuhul kasutatakse sõidukite remonti/hooldusesse viimiseks ja

remondist/hooldusest toomiseks treilerit. Erandkorras võib kasutada autojuhti, kui sõiduki

konditsioon seda võimaldab või treileri kasutamine on raskendatud või sõiduk tuleb

transportida lähemale kui 50 km. Autojuhi kasutamine on lubatud ainult eelnevalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel tellijaga.

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI14 kohaselt autojuhi kasutamisel hinnastatakse sõidukilomeetri

hind ainult tellija sõidukiga läbitud teepikkuse järgi.

Seega – tuli esitada sõidukilomeetri maksumus autojuhi kasutamisel tellija sõiduki

toimetamiseks täitja töökotta – täitja autojuht viib sõiduki täitja töökotta.

05.11.2025 on küsitud maksumuste kohta Hankijalt selgitusi (Sõnumi ID 1 024 696) ja

Hankija on 07.11.2025 vastanud mh, et võimalikud on kolm olukorda:

1)seadmega saab sõita täitja töökotta (rakendub Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumus);

2)seade pole liikumisvõimeline (rakendub Sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumus);

3)töid on vaja teostada tellija asukohas (rakendub Meeskonna väljasõidu sõidukilomeetri -

rakenduvad nii meeskonna väljasõidutasu kui ka meeskonna väljasõidu sõidukilomeetri

maksumus.

Vaidlustaja on seisukohal, et järgmiste pakkujate esitatud autojuhi kasutamisel

sõidukilomeetri maksumused (eurodes) ei ole kooskõlas Keeluga:

1) Hanke osas 2

Aktsiaselts Baltflex – 0,12, ART ML OÜ – 0,15 ja OÜ Vaiest – 0,10

2) Hanke osas 3

Steltmex OÜ – 0,19, Aktsiaselts Baltflex -0,12, Osaühing EGESTEN- 0,35, ACM

Service OÜ – 0,15 ja OÜ Vaiest – 0,10

25 (33)

3) Hanke osas 4

Aktsiaselts Baltflex -0,12, Osaühing EGESTEN -0,35ja HR-Service OÜ- 0,40, ART

ML OÜ -0,15 ja Milworks OÜ -0,40

4) Hanke osas 5

Steltmex OÜ- 0,19, ACM Service OÜ - 0,15 ja ART ML OÜ - 0,15

19.6.1. Hankija on lähtunud sellest, et sõiduki 100 km kaugusele viimiseks kulub 1,5h, mille

eest makstakse täitjale kõige madalama pakkumuse korral 0,15 eurot/km, kokku 15 eurot, st

10 eurot tunnis, 2025 oli alampalk 5,31 eurot tunnis. Hankija teeb järelduse, et 0,15 eurot/km

on igati vastav sõidukilomeetri maksumus ja selles sisaldub ka autojuhi kohalesõit sõiduki

juurde.

Hankija on lähtunud 0,15 eurost/km kohta, kuid üks esitatud vaidlusalustest maksumustest on

ka 0,10 eurot/km kohta.

Hankija on Vaidlustaja esitatud kütusekulu kalkulatsioonist järeldanud, et kui aluseks võtta

32,25 liitrit /100 km kohta ja kõrvutades seda maksimaalse autojuhi kasutamisel võimaldatava

50 km-iga, saab kütusekulu olla kuni 16,125 liitrit, mis võibki sõidukit üle andes paagist

puududa (raamlepingu p 6.7.1. sätestab, et täispaagina käsitletakse kütusepaaki, millesse on

võimalik tankida täieliku täitmise saavutamiseks veel kuni 20 liitrit kütust).

Seega on Hankija leidnud, et autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus peab sisaldama

tööjõukulusid, kütusekulu polnud vaja arvestada. Kuid Hankija ei ole arvestanud sellega, et

Raamlepingu p 6.8. ei näe ette ainult seda, et sõiduk tuleb transportida lähemale kui 50 km -

autojuhti võib kasutada ka siis, kui sõiduki konditsioon seda võimaldab või treileri kasutamine

on raskendatud ja seda mistahes kaugusele sõitmisel.

19.6.2. Vaidlustuskomisjon nõustub kolmanda isikuga Aktsiaseltsiga Baltflex selles, et ükski

raamlepingu sättest tulenev nõue (raamlepingu p 6.7.1) ei saa olla pakkumuse esitamise hetkel

pakkumusele kehtiv vastavustingimus. Kuid käesoleval juhul on vaidlus selles, kas autojuhi

kasutamisel sõidukilomeetri maksumus on vastavuses Keeluga või mitte. Keeld ei ole

tulevikku (hankelepingu sõlmimise järgsesse perioodi) suunatud tingimus.

Kolmas isik Osaühing EGESTEN selgitab, et 0,35 eurot/km on autojuhi teenuse ühikuhind,

mis sisaldab autojuhi teenuse osutamisega seotud kulukomponente selle teenuse raames (sh

autojuhi kulu), kuid ei täpsusta, millised on konkreetsed autojuhi kulud, mis selles esitatud

maksumuses on arvesse võetud.

Kolmanda isiku Milworks OÜ, kes on pakkunud selleks maksumuseks 0,4 eurot/km,

seisukohtadest tuleneb, et ta on arvestanud selles maksumuses kütusekuluga ja

tööjõukuludega (tööaeg, palk, transport). Kolmanda isiku selgituste kohaselt töötajad, kes

täidavad autojuhi rolli, töötavad töölepingute alusel ning saavad töö eest põhipalka (mitte

tunnitasu).

Vaidlustuskomisjon nõustub kolmanda isiku Milworks OÜ-ga selles, et maksumus sõltub

töökoja asukohast ja sellest, millise hinnaga pakkuja kütust osta saab, kuid viide sellele, et

töötajad, kes täidavad autojuhi rolli, saavad töötasu, näitab, et seda pole selles maksumuses

arvesse võetud, st tegemist võib olla kulude ristsubsideerimisega välistest vahenditest.

26 (33)

19.6.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ja kolmandate isikute selgitustest pole

võimalik üheselt järeldada, et Vaidlustaja poolt nimetatud pakkujate esitatud autojuhi

kasutamisel sõidukilomeetri maksumused ei riku Keeldu. Hankija ja kolmandad isikud pole

isegi ühel arvamusel selle, millised kulud selles maksumuses peavad olema arvesse võetud.

Hankija pole esitanud tehtud analüüsi, millest saaks järeldada seda, millised kulud selles

maksumuses peavad olema arvestatud ja millised on miinimummaksumused lähtuvalt

töökodade võimalikest asukohtadest.

19.7. Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

Raamlepingu p-id 5.9., 6.3. ja 6.4. on sõnastatud järgmiselt:

5.9. Täitja kohustub tagama tellija või tellija poolt määratud isiku ligipääsu remondi

teostamise asukohta ja/või hankelepingut puudutavale dokumentatsioonile ja taristule tööajal

ilma etteteatamiseta ning töövälisel ajal vähemalt 2-tunnise etteteatamisega.

6.3. Sõidukite valdus antakse teenuse osutamiseks tellija poolt täitjale üle üldjuhul tööpäeviti

ajavahemikus 9.00–17.00. Sõidukite valduse üleandmine fikseeritakse üleandmise-

vastuvõtmise akti vormil.

6.4. Kui sõidukid antakse täitjale teenuse osutamiseks väljaspool punktis 6.3 sätestatud aega

(st tööpäevadel ajavahemikus 17.00–9.00 ning nädalavahetustel), loetakse sõidukite valdus

täitjale üleläinuks alates sõidukite tellija poolt täitjale teenuse osutamiseks üleandmisest.

Sõidukite valduse üleandmine fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise akti vormil.

Raamlepingu p-id 5.9. ja 6.4. ongi otseselt seotud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

tasuga.

03.11.2025 on Hankijale esitatud selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 023 385): 7. „Töövälisel ajal

ettevõtte esindaja tagamise tasu“ Mis asi see on ja mille jaoks?

Hankija on 07.11.2025 vastanud järgmiselt: 7) Raamlepingu projekti punkt 6.4 sätestab, et

sõidukeid võib täitjale teenuse osutamiseks üle anda ka väljaspool tööaega, st väljaspool

ajavahemikku kl 9.00–17.00, mis puhul rakendub töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

ühekordne fikseeritud tasu.

17.04.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 955 768): Millist

perioodi peab antud lahtris arvestama: päev/kuu/aasta....?

Hankija on 17.04.2025 vastanud järgmiselt: Lahtri "Töövälisel ajal ettevõtte esindaja

tagamise tasu" näol on tegemist ettevõtte esindaja tagamise ühekordse tasuga töövälisel ajal,

mida on võimalik rakendada, kui tellija nõuab täitja esindaja kohalolu.

25.03.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 946 544): Paluks

hankedokumentdes lahti kirjutada, mis asjad need on? [---].5. Töövälisel ajal ettevõtte

esindaja tagamise tasu.

Hankija on 27.03.2025 vastanud järgmiselt: Hankija ei ole küsimuses väljatoodud punkte

nõudena kehtestanud. Antud punktide eest on võimalik hindamisel saada lisapunkte, näiteks

pakkujal on võimalik saada hindamisel lisapunkt valvega ja mehitatud valvega parkla

olemasolu eest.

27 (33)

21.02.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 934 243): Mida peaks

sisaldama Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu? Kas tasu on tunni, päeva, kuu või

aasta põhine? Millist reageerimise kiirust eeldatakse?

Hankija on 26.02.2025 vastanud järgmiselt: Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu

all peab hankija silmas isikut, kes esindab täitjat sõiduki üleandmisel ja vastuvõtmisel

töövälisel ajal (st tööpäevadel ajavahemikus 17.00–9.00 ning nädalavahetustel). Tasu on

väljasõidu ehk ühiku põhine, st ühekordne tasu ühe väljasõidu kohta. Täitja kohustub tagama

tellija või tellija poolt määratud isiku ligipääsu remondi teostamise asukohta ja/või

hankelepingut puudutavale dokumentatsioonile ja taristule tööajal ilma etteteatamiseta ning

töövälisel ajal vähemalt 2-tunnise etteteatamisega (raamlepingu projekti punkt 5.9).“

Pakkujatele pidi Hankija vastustest olema mh teada see, et tegemist on ühekordse tasuga ühe

väljasõidu kohta.

Vaidlustaja on seisukohal, et järgmiste pakkujate töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

tasud ei ole kooskõlas Keeluga:

1) HR-Service OÜ osades 2, 3 ja 4, vastavalt 0,0001; 0,0001; 0,0001 eurot;

2) OÜ Vaiest osades 2 ja 3, vastavalt 0,01; 0,01 eurot;

3) Renowa Projektid OÜ osades 2, 3 ja 6, vastavalt 0,01; 0,01; 0,01 eurot;

4) OÜ GoCraft osades 3 ja 4, vastavalt 0,001; 0,001 eurot.

19.7.1. Hankija selgitustest tuleneb, et kui pakkujal on töölepinguliselt määratud isikule või

isikutele kohustus teatud olukordades ettevõtte territooriumil toimuvatele intsidentidele

reageerida, ei ole väärtuste 0,01 ja 0,0001 esitamise puhul tegemist ristsubsideerimisega.

Hankija leiab, et kui pakkuja deklareeris, et tal on mehitatud valvega parkla, ei näinud Hankija

Keelu rikkumist, kui nimetatud valvur on ettevõtja poolt tagatud esindaja või kui töötatakse

vahetustega. Hankija on seisukohal, et isikule, kellel on juba olemasolevas töölepingus

kohustus reageerida tööandja territooriumile teatud asjaoludele või on isik juba territooriumil

kohal, ei kaasne antud lepingu kontekstis lisatasu maksmise kohustust.

Hankija ei täpsustanud seda, millistel pakkujatel on juba töölepingu alusel kellelegi määratud

vastav kohustus ja millest lähtuvalt on Hankija seisukohal, et mehitatud valvega parkla

töötajale saab ilma lisatasuta panna kohustuse töövälisel ajal ettevõtjat esindada Hankijaga

tulevikus sõlmitava hankelepingu täitmiseks.

19.7.2. Kolmas isik Renowa Projektid OÜ on selgitanud, et tal on Hankes lepingu täitmise

ajal mehitatud valvega ala ja sellest tulenevalt on lepingu täitmise asukohas ööpäevaringselt

kohal isik, kelle tööülesannete hulka kuulub ligipääsu tagamine territooriumile, sõidukitele ja

hankelepinguga seotud dokumentatsioonile. Töökorraldusest tulevalt täidab sama isik

töövälisel ajal ka ettevõtja esindaja funktsiooni.

Kolmas isik OÜ GoGraft on kinnitanud, et vastava teenuse osutamisel esindavad teda

seaduslikud esindajad ehk juhatuse liikmed (kokku 3 juhatuse liiget) ja võttes arvesse, et

juhatuse liikme lepingutele kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, siis ei kuulu juhatuse

liikmele eraldi hüvitamisele ametiülesannete täitmine puhkepäevadel, riigipühadel jne.

Mõlema kolmanda isiku selgitusest nähtub, et töövälisel ajal ettevõtja esindajaks on töötaja,

kes saab selle eest töötasu või juhatuse liige, kes saab juhatuse liikme tasu. Tegemist ei ole

28 (33)

tasuta Raamlepingu p-ide 5.9. ja 6.4. täitmisega, selgituste kohaselt tehakse seda kas töötasu

või juhatuse liikme tasu eest.

Isegi siis, kui olemasolevas töölepingus on kirjas teatud kohustuse täitmine, siis makstakse

selle kohustuse täitmise eest töötasu ja see osa töötasust oleks pidanud kajastuma töövälisel

ajal ettevõtte esindaja tagamise tasus. Juhatuse liige esindab äriühingut ja saab selle eest

juhatuse liikme tasu. Kui ta selle tasu eest täitab ka Raamlepingu p-e 5.9. ja 6.4, siis mingi

osa tema juhatuse liikme tasust oleks pidanud kajastuma töövälisel ajal ettevõtte esindaja

tagamise tasus.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et kui mehitatud valvet tegevat isikut

kasutatakse ka töövälisel ajal ettevõtja esindajana, siis või olla tegemist Hanke sisese

ristsubsideerimise keelu eiramisega.

19.7.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ja kolmandate isikute selgitustest pole

võimalik üheselt järeldada, et Vaidlustaja poolt nimetatud pakkujate esitatud töövälisel ajal

ettevõtte esindaja tagamise tasud ei riku Keeldu.

19.8. Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

Lisaks transpordi maksumusele tuli pakkujatel esitada ka sõiduki transpordil sõidukilomeetri

maksumus („Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI13 kohaselt Hankija hinnangul on turutingimustele

vastav sõidukilomeetri maksumus treilervedudel leitav valemiga kütusekulu kilomeetri kohta

* kütuse maksumus * 3 ± 20 %. Selle sisse on arvestatud nii sõiduki peale- ja mahalaadimine

kui ka 1 h pikkune ooteaeg sõiduki peale- või mahalaadimisel tellija asukohas.).

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI6 kohaselt pakkuja esitab iga piirkonna kohta fikseeritud

transpordi maksumuse.

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI7 kohaselt transpordi maksumuse arvestamisel tuleb lähtuda

järgnevast:

a) sõidukite asukoht (näiteks JÕHVI - Keskväljak, Jõhvi linn) tähistab konkreetse

geograafilise piirkonna keskpunkti;

b) sõidukid asuvad sellest keskpunktist kuni 10 km raadiuses ning võivad asuda erinevates

punktides selle raadiuse sees.

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI8 kohaselt transpordi maksumuse arvutusel peab arvestama 12

m pikkuse ja 3,5 m kõrguse sõidukiga, kaaluga 18 tonni..

Hankijale on 09.11.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 026 050): Sõiduki

transpordi fikseeritud maksumus" Kas maksumus peab sisaldama 4 otsa sõitu? Puksiirauto

sõidab kohale, toob auto töökotta, viib auto tagasi ja sõidab ise tagasi.

Hankija on 10.11.2025 vastanud järgmiselt: Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus sisaldab

endas ühte ringi ehk treileri asukohast tellija sõiduki(te)ni, sealt töökotta ja töökojast treileri

asukohani tagasi.

Hankijale on 03.11.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 023 385):

1. Kui sõidukid asuvad 10 km raadiuses geograafilise piirkonna keskpunktist, siis mis loogika

alusel peaks Pakkuja suutma välja mõelda „Sõiduki transpordi fikseeritud maksumuse“?

29 (33)

Ühel juhul võivad asuda 0,5 km kaugusel ja teisel juhul 20 km kaugusel. Kas „Sõiduki

transpordi fikseeritud maksumus“ kehtib vaid nendele sõidukitele, mis asuvad 10 km

raadiuses geograafilise piirkonna keskpunktist?

2. Kuhu suunatakse sõidukid remonti, mis asuvad näiteks: Alutagusel, Laiusel, Muhus, Türil,

Põlvas?

3. Palume Hankijal selgitada, kuidas on võimalik esitada "Sõiduki transpordi fikseeritud

maksumus" nii, et tegemist ei oleks lepingu välise või sisese ristsubsideerimisega olukorras

kus osa autosid tuleb transportida Tapalt Peetrisse ja osa Rakverre ja osa võimalik Tapal

remontida? [---]

Hankija on 07.11.2025 vastanud järgmiselt: 1) Fikseeritud maksumus kehtib ainult nendele

sõidukitele, mis asuvad nimetatud 10km raadiuse sees.

2) Sõidukite remonti suunamisel valib koha tellija vastavalt oma vajadustele.

3) Fikseeritud maksumuses ootab hankija osade kaupa lähima sobiliku töökoja kasutamist ja

selleni transpordi tagamist. [---]

Hankijale on 03.11.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 023 384): Palume

tekkinud küsimustele vastata üheselt mõistetavad ja sisuliselt. 1. Teabevahetus 948278. Mida

tähendab „Selle sisse on arvestatud“? Kas Hankija on valemisse selle juba sisse arvestanud?

Palun hankijal esitada näidistehe 1: kütusekulu on 45 l/100km, kütuse maksumus 1,14 eur/l,

töökoda asub 3 km kaugusel väeosa pääslast.

Palun hankijal esitada näidistehe 2: Pakkuja töökoda asub Sauel ja Osa 3 auto

Miinisadamas.

2. Palume üheselt mõistetavalt lahti kirjutada, mis asi on „Sõiduki transpordi fikseeritud

maksumus“. Kas transport autojuhi kasutamisel või pukseerimine? Mõlemad see samal ajal

olla ei saa. Kas teine on sellisel juhul kilomeetripõhiselt? [---]

Hankija vastas 07.11.2025 järgmiselt:

1) Esimene tund on hankijale tasuta, st kilomeetri hinna sisse PEAB PAKKUJA arvestama

sõiduki pealelaadimise aja. Nii on kirjas ka hinnastamise tabeli vahelehel „Tabeli täitmise

kirjeldus“ real 15 viitega ÜI13 „Hankija hinnangul on turutingimustele vastav

sõidukilomeetri maksumus treilervedudel leitav valemiga kütusekulu kilomeetri kohta *

kütuse maksumus * 3 ± 20 %. Selle sisse on arvestatud nii sõiduki peale- ja mahalaadimine

kui ka 1 h pikkune ooteaeg sõiduki peale- või mahalaadimisel tellija asukohas.“ Tegemist on

fikseeritud maksumusega piirkonna põhiselt, mis tähendab, et pakkuja peab selle kirjeldama

vastavalt oma piirkonda teenindava töökoja asukohale. Võrdluseks, kui sõiduk on näiteks

Jõhvis ja pakkuja töökoda Tallinnas, aga kuna pakkujal ei ole lähemal ühtegi sobilikku

töökoda, peab ta igakordselt sõiduki vedama Tallinna. Sõidukilomeetri maksumus = 45 * 1,14

/ 100 = 1,54 EUR ± 20% = 1,23…1,85 EUR

2) Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus on tasu piirkonna põhiselt hankija sõiduki

transportimise eest pakkuja lähimasse sobilikku töökotta. Kuna sõiduki transpordil on

eelistatud transpordiliik treilervedu (raamlepingu projekti punkt 6.8), siis tuleb pakkujal

sõiduki transpordi fikseeritud maksumuses arvestada sõiduki transpordivahendiks treilerit.

[---]

03.06.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 971 661): Vorm 3

Transpordi maksumuse arvutusel peab arvestama 12 m pikkuse ja 3,5 m kõrguse sõidukiga,

kaaluga 18 tonni.

30 (33)

1. Hankes olevad sõidukid on enamus madalamad kui 3,0m. Eestis on lubatud maksimaalseks

kõrguseks 4,0m. Kas sellest võib järeldada, et pakkuma peab igaljuhul madala põhjaga

(Lowbed, veolava kõrgus kuni 0,500m) treileriga vedu? Kuidas selline nõue toetab Riigihanke

§ 2 lg 1-te?

2. Miks selline nõue on kehtestatud kõikidele hanke osadele? Näiteks Osas 1 enamus

sõidukeid saab transportida kerghaagiseda aga transpordi fikseeritud maksumuse

pakkumisel peab arvestama 12 m pikkuse ja 3,5 m kõrguse sõidukiga, kaaluga 18 tonni, sest

vastasel juhul on tegemist ristsubsideerimisega ja pakkuja pakkumus kõrvaldatakse.

Hankija on 09.06.2025 vastanud järgmiselt: 1) Eestis on lubatud veose kõrgus tee pinnast

4,50 m. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42

"Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" Lisa 1 Grupp 11

Kood 1121 punkt 1: "Veose (sealhulgas vahetatava kere ja standardiseeritud konteineri) laius

ei tohi ületada 3,00 m, veose kõrgus ei tohi ületada 4,5 m maapinnast ning veos ei tohi ulatuda

sõidukist või autorongist ette- ega tahapoole üle 2,00 m, välja arvatud punktis 2 ja 3 toodud

juhul. Sõiduki või autorongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse koodis

1102 kehtestatud nõudeid."

2) Hankija leiab, et sellisel kujul transpordi hinnastamine ei ole pakkujatele piirav ning tagab

ühetaolisuse, kuna kõikides hanke osades kirjeldatud sõidukite puhul on võimalik nõutud

parameetreid saavutada

Hankijale on 05.03.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 937 931):

Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus tähendab remonti või hooldust vajava masina

transpordi hinda remondi või hoolduse teostamise kohta.,, Siis kuidas pakkuja teab kui kaugel

on hooldust vajav masin et saaks hinna ära fikseerida ?

Hankija on 07.03.2025 vastanud järgmiselt: Alusdokumendis "Vorm 3" on hankija toonud

välja erinevad piirkonnad, mille kohta hankija soovib sõiduki transpordi fikseeritud

maksumust: Jõhvi, Paldiski, Pärnu, Tallinn, Tapa, Tartu, Võru, Ämari. Kui remonti/hooldust

vajavad sõidukid jäävad nimetatud piirkondadest välja, rakendatakse sõidukilomeetri

maksumust.

Hankijale on 27.02.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 935 671): Pakkuja

täidab ja esitab töölehe "Vorm 3. Hinnastamine" nende hanke osade vahelehed, milles ta

esitab pakkumuse. Osa 5 puhul nõutakse Sõiduki transpordi fikseeritud maksumust. Kas siin

mõeldakse tehniku kohalesõidu hinda objektile või remondi/hooldust vajava masina

transpordi hinda remondi teostamise kohta? Sisestatav väärtus tekitab Y29-Y36 välja

väärtused, millel nimetuseks Veo maksumus, mis ajabki segadusse.

Hankija on 28.02.2025 vastanud järgmiselt: Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus

tähendab remonti või hooldust vajava masina transpordi hinda remondi või hoolduse

teostamise kohta.

14.02.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 931 404): Transpordi

maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised

pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" -

madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kuidas ja millest kujuneb hankes mõistlik

ja reaalne sõidukilomeetri hind (treiler, juht ja muud seotud punktid)? Et osalejatel oleks

võrdne ja üheselt mõistetav lähtepunkt ja ei tekiks genereerimisi erinevate omasõitude,

31 (33)

teenussõitude, üheotsasõitude või muu sellise suhtes. Näiteks, meie ettevõte on võimeline

korraldama kõik veod ühe otsa maksumusega kuna suudame oma masinate vedudega katta

teise otsa ja seda ka olenemata asukohast tuleb hind poole soodsam. Sama kehtib

autojuhtidele kes on vajadusel olemas lähtekohas. 1.(Hankija hinnangul on turutingimustele

vastav sõidukilomeetri maksumus treilervedudel leitav valemiga kütusekulu kilomeetri kohta

* kütuse maksumus * 3 ± 20 %.) 2.(Autojuhi kasutamisel hinnastatakse sõidukilomeetri hind

ainult tellija sõidukiga läbitud teepikkuse järgi.) Eelnevad punktid 1 ja 2 annavad hinna

manipuleerimiseks piisavalt suured piirid, et skeemitades saada vastav edu.

Hankija on 17.02.2025 vastanud järgmiselt: Kuna käesoleva riigihanke puhul on tegemist

remondi ja hoolduse hankega, mitte transpordihankega, siis hankija hinnangul ei oma

transpordimaksumus märkimisväärset mõju remondi ja hoolduse hinnale. Samuti on hankija

keelanud hindamiskriteeriumites ära lepingu välise ja sisese ristsubsideerimise, mis

tähendab, et pakkujatel on keelatud mistahes kompensatsiooni mehhanism teenuse

maksumuse vähendamiseks.

Vaidlustaja on seisukohal, et järgmiste pakkujate esitatud transpordi maksumused ei ole

kooskõlas Keeluga:

1) Steltmex OÜ osades 2, 3 ja 5, vastavalt 240,00; 240,00; 240,00 eurot;

2) Aktsiaselts Baltflex; osades 2 - 4, vastavalt 340,00; 340,00; 340,00 eurot;

3) ACM Service OÜ; osades 2, 3 ja 5, vastavalt 480,00; 480,00; 480,00 eurot;

4) Osaühing EGESTEN; osades 2, 3 ja 4, vastavalt 132,00; 132,00; 132,00 eurot;

5) HR-Service OÜ; osades 2, 3 ja 4, vastavalt 580,00; 896,00; 896,00 eurot;

6) ART ML OÜ; osades 2, 3, 4 ja 5, vastavalt 275,00; 275,00; 275,00; 275,00 eurot;

7) Truck Trading Estonia OÜ; osas 3 - 460,00 eurot;

8) OÜ GoCraft; osades 3 ja 4, vastavalt 613,00; 613,00 eurot;

9) Auto Lüliti OÜ osades 2, 3, 4 ja 5, vastavalt 600,00; 600,00; 600,00;600,00 eurot.

Vaidlustaja leiab, et nende pakkujate esitatud transpordi maksumustega ei ole reaalselt

võimalik transporti teostada arvestada nõudega - 12m pikkune ja 3,5m kõrgune sõiduk, mis

kaalub 18tonni.

19.8.1. Hankija on juhtinud tähelepanu sellele, et transpordi maksumus sõltub täiel määral

sõiduki alalisest asukohast ja transpordi teepikkusest. Hankija leiab, et juhul, kui sõiduki

asukoht ja seda teenindava töökoja asukoht on piisavalt lähestikku, on nimetatud fikseeritud

transpordi maksumused korrektsed. Samuti leiab Hankija, et ta on viidanud soovile teostada

sõidukite remont- ja hooldustöid võimalikult lähedal sõidukite asukohale ning seetõttu ei ole

tegemist Keelu rikkumisega. Hankija ei nõustu Vaidlustaja välja toodud kütuse maksumusega

ja kinnitab, et lähtus pakkumuste hindamisel transpordiettevõtte kasutamisest, mis tähendab,

et läbisõit kujuneb järgmistest komponentidest: vedaja asukohast kauba asukohta sõit

(koormata) + kaubaga sõit tellija asukohast täitja asukohta (koormaga sõit) + sõit täitja

asukohast transpordiettevõtte asukohta (koormata sõit).

19.8.2. Kolmanda isiku Osaühingu EGESTEN selgitusest tuleneb, transpordihinna

kujunemise detailne arvutusloogika (sh lähteandmed ja korralduslikud eeldused) on tema

ärisaladus ning esitatakse põhjendatud nõudmisel piiratud juurdepääsuga.

Kolmas isik Truck Trading Estonia OÜ lähtus maksumuse arvestamisel „Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI7 ja on võtnud arvesse kaugust lähimast töökojast.

32 (33)

Kolmas isik OÜ GoCraft kinnitab, et on aluseks võtnud Hankes nimetatud vastava piirkonna

keskuse ja lähima OÜ GoCraft kasutuses ja/või valduses oleva töökoja vahemaa

(kilomeetrites). Kolmas isik leiab, et Vaidlustaja ei ole olulist tähtsust omavaid asjaolusid, sh

kuid mitte ainult tegutsemise geograafiline ulatus, erinevate remondibaaside kasutamise

võimalus, töökorralduse alused. Hankes ei ole pakkujatele teada, milliseid

töökodasid/remondibaase vastav pakkuja kavatseb kasutada ning sellest tulenevalt ei ole ju

teada ka vastavad vahemaad transportimiseks (kilometraaži arvestus).

19.8.3. Vaidlust ei saa olla selles, et transpordi maksumus saab olla madal, kui asukohad on

piisavalt lähestikku (maksumus sõltub mh transpordi teepikkusest). Kui ainuüksi Hankija ja

kolmandate isikute üldiste selgituste alusel ei saa asuda seisukohale, et vaidlusalused

transpordi maksumused sisaldavad kõiki kulusid.

19.9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole sisuliselt kontrollinud, kas

kolmandate isikute pakkumustes ei ole rikutud Keeldu. Mingit analüüsi vaidlusaluste

maksumuste kohta Hankija ei esitanud. Hankija ja ka kolmandate isikute

vaidlustusmenetluses esitatud selgitused ei võimaldanud vaidlustuskomisjonil veenduda

selles, et Keeldu pole rikutud. Vaidlustuskomisjon ei saa hakata seda vaidlustusmenetluses

Hankija asemel kontrollima – pakkumuste vastavust kõigile Hanke alusdokumentides

kehtestatud tingimustele pidi kontrollima Hankija.

Eelpooltoodu alusel leiab vaidlustuskomisjon, et kuna Hankija ei ole kontrollinud kas

kolmandate isikute pakkumustes ei ole rikutud Keeldu, ei ole vaidlustatud Hankija otsused

kolmandate isikute pakkumuste vastavaks tunnistamiseks kontrollitavad ja läbipaistvad

(vastuolu RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega) ja tuleb

tunnistada kehtetuks.

Jätkates Hanget peab Hankija uuesti kolmandate isikute pakkumuse vastavust kontrollima.

20. Vaidlustaja ole ei esitanud eraldi põhjendusi kolmandate isikute pakkumuste edukaks

tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks, vaid lähtub eeldusest, et õigusvastased on

Hankija otsused kolmandate isikute pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta ning

hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks

Hankija otsused kolmandate isikute pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta, tunnistab

vaidlustuskomisjon hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes kehtetuks ka

Hankija otsused, millega kolmandate isikute pakkumused tunnistati edukaks.

21. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Hankijalt kuulub Vaidlustajale välja mõistmisele tasutud riigilõiv 2560 eurot.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

kogusummas 4820  eurot (käibemaksuta), 24 tunni ja 6 minuti õigusteenuse osutamise eest,

tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta).

Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab vaidlustuskomisjon

arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust,

33 (33)

samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindaja kulud ei tohiks tervikuna olla

vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mistahes vajadust keeruliste õiguslike küsimustega

tegelemiseks ja mahukate dokumentide läbi töötamiseks polnud, sest vaidlus taandus sellele,

kas Hankija on kolmandate isikute pakkumusi ühe tingimuse (Keelu) osas sisuliselt

kontrollinud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja

põhjendatud summas 3600 eurot (käibemaksuta), 18 tunni õigusabi osutamise eest.

Hankija ja kolmandate isikute kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)