Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ümberkorraldamine

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Pärnumaa

Kutsehariduskeskus ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ümberkorraldamise

ettepanek

Austatud haridus- ja teadusminister

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste

hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punktiga 10 ja 33 esitan ettepaneku liita Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse uueks nimeks saab Pärnu Hariduskeskus, mis hakkab pakkuma nii akadeemilist kui rakenduslikku keskharidust, mittestatsionaarset põhiharidust, kutseõpet, ettevalmistavat õpet ja täienduskoolitusi.

1. Pärnumaa Kutseharidusekeskuse ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi

ümberkorraldamise kirjeldus ja põhjendus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus (edaspidi PKHK) on riigikutsekool, mis pakub kutseõpet, rakenduslikku keskharidust (kutsekeskharidust), kutsevaliku õpet ning täienduskoolitusi.

Koolil on õppe läbiviimise õigused järgmistes õppekavarühmades: ehitus ja tsiviilrajatised ; andmebaaside ja võrgu disain ning haldus; majutamine ja toitlustamine; sekretäri- ja kontoritöö;

materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit); elektrienergia ja energeetika; elektroonika ja automaatika; sotsiaaltöö ja nõustamine; juuksuritöö ja iluteenindus; juhtimine ja haldus; hulgi- ja jaekaubandus; mehaanika ja metallitöö; tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning

naha töötlemine; isikuareng ja transporditeenused.

PKHK tegutseb aadressil Niidupargi tn 12, Pärnu linn. Koolil on olemas oma õppehooned, õpilaskodu ja võimla.

PKHKs õpib 1. jaanuari 2026 a. seisuga 1360 õpilast, kellest 974 õpivad kutsekeskhariduse või

rakendusliku keskhariduse õppekavadel. 82% õppijatest on pärit Pärnust või Pärnu maakonnast.

PKHKs töötab 1. jaanuari 2026 a. seisuga 117 töötajat, neist 28 osakoormusega. Koolis töötab 74 (kutse)õpetajat ja 3 tugispetsialisti (õppenõustaja, psühholoog).

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi PTG) on alates 01.09.2022 riigikool. Koolis

pakutakse mittestatsionaarset põhiharidust II ja III kooliastmes ja üldkeskharidust.

Õpe toimub päevases ja õhtuses õppes, e-õppes, samuti on koolis võimalik õppida üksikaineid või eksternõppes.

PTG kasutuses on Pärnu linnale kuuluv koolihoone Pärnu linnas aadressil Noorte väljak 2.

Rendileping kehtib kuni 31.08.2028. Koolil puuduvad aula (nt riigieksamite läbiviimiseks) ning liikumispuudega õppijatele invalift.

PTGs õpib 1. jaanuari 2026 a. seisuga 470 õpilast, kellest 422 õpivad mittestatsionaarses keskhariduses. 88% õppijatest on pärit Pärnust või Pärnu maakonnast.

PTGs töötab 1. jaanuari 2026 a. seisuga 34 töötajat, neist 7 osakoormusega. Koolis töötab 26

õpetajat ja 1 tugispetsialisti (eripedagoog).

Koolid on alates 2022. aastast ühise juhtimise all.

Kool Õpilaste arv Sh (kutse)keskhariduse tasemel

Töötajad Sh (kutse) õpetajad

PKHK 1360 974 117 74

PTG 470 422 34 26

KOKKU 1830 1396 151 100

Tabel 1. Õpilaste ja töötajate arv (seisuga 1. jaanuar 2026)

Koolide liitmine on kavandatud kahes etapis:

1) Esimeses etapis toimub PTG juriidiline liitmine PKHK-ga 1. septembrist 2026. a. Selle

tulemusel ühtlustub koolide juhtimine, asjaajamine ning mitmekesistub õppe pakkumine.

2) Teises etapis toimub tänase PTG tegevuse ümberpaiknemine PKHK territooriumile peale PTG hoone rendilepingu lõppemist 31. augustil 2028. a ja PKHK hoonete kohandamist hariduskeskusele vastavaks Euroopa Sotsiaalfondi hariduskeskuste

meetmest. Selle tulemusena paranevad tänase PTG õpilaste õppetingimused, vaba aja veetmise võimalused ning kujuneb kaasaegne sotsiaalne keskkond.

2. Liitmise peamised eesmärgid ja tulemus

Koolide liitmisel eesmärk on pakkuda õppijatele kvaliteetset ja valikurohket õpet. Liitmise

järgselt on võimalik tänastele PTG õpilastele pakkuda erinevaid valikkursusi kutseõppe õppekavadest. Samuti on võimalik katkestamisohus või lõpetavad mittestatsionaarses õppes õppivad täiskasvanud õppijad suunata paremini kutseõppesse. PTG õppijad saavad kasutada

õppetöös kaasaegset PKHK keemiaklassi.

Kutsehariduse reformiga on kutseõppeasustuse kohustus pakkuda laiapõhjalist rakenduslikku keskhariduse õppekava ning sellega seoses suurendada oluliselt üldhariduslike ainete

pakkumist ka kutseõppes. Liitmine annab võimaluse tugevdada ka üldharidusainete õpetamist PKHK rakendusliku keskhariduse õppekavadel.

Liitmise eesmärk on luua PTG õppijatele parem õppekeskkond ning sportimise ja vaba aja veetmise võimalused. Samuti on võimalik PTG õppijatel kasutada PKHK õpilaskodu ja

koolisööklat. Täna PTG õpilastel nimetatud võimalused puuduvad.

Koolide liitmise järgselt on parem võimalus tagada õpetajatele, tugispetsialistidele ning teistele töötajatele täistööajaga töötamine, palgata kvalifitseeritud tööjõudu ning majandada seeläbi

efektiivsemalt. Koolide liitmisel väheneb eraldiseisvate koolide bürokraatia ja asjaajamise

maht. PTG ja PKHK asuvad Pärnu linnas ja vahemaa on 3,4 km. Seega on võimalik töötajatega kokkuleppel ühe töölepingu raames töökoormuste jagamine peale koolide juriidilist liitmist.

Selle asjaoluga saab arvestada ka uute töötajate värbamisprotsessis. Hetkel töötab juba 2 töötajat mõlemas koolis: direktor ja üks õpetaja. Paralleelselt mõlemas koolis töötamine

tähendab käesoleval ajahetkel topelt asjaajamist, mis ei ole mõistlik.

Samuti on üheks eesmärgiks kinnisvara kulude vähendamine, mis saavutatakse ühe koolikompleksi kasutamisest loobumisega 2028. aastal.

Liitmise tulemusena tekib Pärnu Hariduskeskus, kus pakutakse nii akadeemilist (sh

mittestatsionaarses õppevormis) kui rakenduslikku keskharidust, mittestatsionaarset põhiharidust, kutseõpet, ettevalmistavat õpet ja täienduskoolitusi ning muud mitteformaalõpet. Õpe Pärnu hariduskeskuses on paindlik ja õppijat toetav, mis võimaldab õppijal lihtsalt liikuda

ka ühelt õpirajalt teisele, ning kõigile õppijatele on tagatud nõustamis- ja tugitegevused.

3. Koolide eelarved ja ümberkorraldamise rahaline mõju

2026. aasta koolide eelarved tegevuskulud ilma RKSA kinnisvarakuluta on järgmised:

Kool 2026. a eelarve

PKHK 5 091 168

PTG 1 537 021

KOKKU 6 628 189

Koolide juriidiline liitmine 2026. aastal ei mõjuta kooli eelarvet ja ümberkorraldamise tulemusena tänasega võrreldes kulud ei kasva. 2028. aastal PTG planeeritud ümberpaiknemine PKHK ruumidesse aitab vähendada kinnisvaraga seotud kulutusi ja optimeerida juhtimist ning

tekkiva säästu arvelt on võimalik parandada õpilaste õppetingimusi ja õpetajate, tugispetsialistide ja teiste töötajate töötingimusi.

2025. aastal olid PTG üürikulud 46 900,80 eurot ja kinnisvara korrashoiukulud 41 447 eurot.

Tänaste PTG hoonete kasutamisest loobumine võimaldab alates 2029. aastast säästa igal aastal ligikaudu 88 347,80 eurot.

4. Ümberkorralduse mõju koolide töötajatele ja õpilastele

Koolide juriidilise liitmise otsus ei mõjuta töötajate töölepingutes fikseeritud töötingimusi ning

ei too kaasa koondamisi. Kõik töötajad jätkavad senist tööd kokkulepitud tingimustel. Töölepingu võimalikud muudatused lepitakse vajaduse tekkimisel töötajatega individuaalselt kokku. Mõlemat kooli juhib tänasel päeval üks direktor, kes jätab liitmise järgselt ka Pärnu

Hariduskeskuse direktorina. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid samade õpetajatega, samades klassikomplektides ning samades hoonetes. PTG õpilased kantakse PKHK õpilaste

nimekirja. Pärast PKHK hoonetekompleksi kohandamist ja nüüdisajastamist koondatakse õppe- ja arendustegevus PKHK hoonetesse. Selle tulemusena paranevad PTG õpilaste õppetingimused, vaba aja veetmise võimalused ning kujuneb kaasaegne õpi- ja sotsiaalne

keskkond.

5. Kaasamisprotsess

Ümberkorraldamisega seoses on toimunud mitmed kohtumised ja arutelud ümberkorraldatavate koolide direktoriga alates 2024. aasta detsembrist. Direktor on pidanud

koolide meeskonnaga erinevaid arutelusid ning esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile arutelude tulemusena ettepanekuid, mida on arvestatud käesoleva ümberkorralduse ettevalmistamisel.

Riigikoolide direktor on tutvustanud koolide liitmise plaani ja teinud ettevalmistavaid tegevusi:

• PKHK juhtkonna nõupidamisel 08.09.2025, seoses ruumide vajaduse läbitöötamise ülesandega;

• PTG juhtkonna koosolekul 27.10.2025;

• PKHK juhtkonna arutelukoosolekul 09.12.2025 (kus tegeleti koolide liitumise teemaga grupitöö vormis, koosolekul koguti ja arutati ettepanekuid edasiseks otsustusprotsessiks);

• PKHK nõunike kogu koosolekul 10.12.2025;

• PTG töötajate koolitusseminaril 11.12.2025 (grupitöö, arutati ootusi);

• PKHK juhtkonna nõupidamisel 05.01.2026;

• PTG juhtkonna nõupidamisel 06.01.2026;

• PTG töötajate koosolekul 09.01.2026 ja

• PKHK töötajate üldkoosolekul 12.01.2026.

Selleks, et ümberkorraldamise muudatusi veelgi paremini ellu viia, kohtutakse PTG

hoolekoguga, PKHK nõunike kogu ja õpilasesindustega, et kuulata ära nende arvamus, vahetada informatsiooni ja arutada läbi ümberkorraldamisega kaasnevad muudatused.

Koolide töötajatele on liitumist puudutav info kättesaadav ka ühises siseveebis, samas on

võimalus esitada küsimusi. Koolide liitmisest informeeritakse koolide koostööpartnereid.

6. Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides

PKHK ja PTG liitmine ei too kaasa muudatusi seadustes. PKHK põhimäärus ja PTG põhimäärus tunnistatakse kehtetuks (lisa 1). Kehtestatakse Pärnu Hariduskeskuse põhimäärus

(lisa 2)

7. Ümberkorraldamise kuupäev

PTG liidetakse PKHK-ga ning ümberkorraldatud kool Pärnu Hariduskeskus alustab tegevust 1. september 2026 a. PTG lõpetab tegevuse 31. august 2026 a.

8. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine

Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

arvamuse avaldamiseks Pärnu Linnavalitsusele, PTG hoolekogule ja õpilasesindusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige

kantsler

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi

ümberkorraldamine

Kutseõppeasutuse seaduse § 49 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244

„Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 28 alapunkti 2 alusel:

1. Korraldan 1. septembrist 2026. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad

riigiasutused – Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium.

Ümberkorralduse tulemusel liidetakse Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Pärnumaa Kutsehariduskeskusega, liidetav kool lõpetab tegevuse ning Pärnumaa

Kutsehariduskeskus jätkab tegevust uue nimega Pärnu Hariduskeskus.

2. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva käskkirja lisas 1

„Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ümberkorraldamise

ettepanek“.

3. Moodustan punktis 1 toodud koolide ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises

koosseisus:

Karin Ruul - komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja

oskuste poliitika nõunik;

Indrek Riisaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht;

Pille Tarto - Haridus- ja Teadusministeeriumi finantsvaldkonna eelarve peaekspert;

Anneli Entson – Pärnumaa Kutsehariduskesksuse ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor;

Elve Lääts – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja finants- ja haldusalal;

Eve Zekker – Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppejuht.

4. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada ümber Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a

määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“.

5. Sulgen ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava kooli eelarve seisuga 31. august 2026. a. Nimetatud kooli kasutamata rahalised vahendid antakse üle tegevust jätkava

kooli eelarvesse.

6. Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonnal teavitada ümberkorraldamise otsusest ümberkorraldatavaid koole, õpilasi ning Pärnu linna

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,

esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisa 1 EELNÕU

Haridus- ja teadusministri määruste kehtetuks tunnistamine

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel. 

§ 1. Haridus- ja teadusministri 15. septembri 2022. a määruse nr 25 „Pärnu

Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus“ kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 15. septembri 2022. a määruse nr 25 „Pärnu Täiskasvanute

Gümnaasiumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrus nr 37 „Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse põhimäärus” kehtetuks tunnistamine.

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrus nr 37 „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine 

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. septembril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Pärnu Hariduskeskuse põhimäärus

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kooli nimi

Kooli nimi on Pärnu Hariduskeskus (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Pärnu Education Centre.

§ 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

(1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses kutseõppeasutuse seadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

(2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena

kutseõppeasutuse seaduse § 51 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 alusel. (3) Koolis võib olla põhikooli klasse, kus toimub mittestatsionaarne õpe.

§ 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

(1) Kooli on kaks tegutsemiskohta Pärnu linnas.

(2) Kooli postiaadress on Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn 80047, Niidupargi tn 12.

§ 4. Kooli asjaajamise- ja õppekeel

(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiosa õppekeel ning kutseõppe tasemeõppe õppekeel on eesti keel.

§ 5. Pitsat ja sümboolika

Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika.

§ 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded

2

(1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja valikurohket põhikoolijärgset õpet piirkonna eripära arvestades.

(2) Koolis omandatakse põhiharidust, üldkeskharidust, kutsekeskharidust ja kutseharidust.

(3) Kool täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 4 ja 5 ning kutseõppeasutuse seaduse §-s 3 loetletud ülesannetele lisaks järgmisi ülesandeid:

1) korraldab tasemeõpet tehnika, tootmise ja ehituse; teeninduse; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia; ärinduse, halduse ja õiguse, tervise ja heaolu, ja isikuarengu õppevaldkondades;

2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad;

3) pakub kutseõpet põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. (4) Õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks on koolil

õigus: 1) osutada majutus-, toitlustus- ja bürooteenust, ürituste, sealhulgas konverentsid ja seminarid,

korraldamise teenust, ehitus-, metallitööde ja puidutöötlemise teenust, iluteenust, sealhulgas spaahooldusteenust, hooldusteenust, rõivaõmblemise ja rätsepatöö teenust, IKT-alast teenust, transporditeenust, transpordivahendite hooldus- ja remonditeenust ning huvitegevuse

korraldamise ja haridusteenust; 2) müüa praktilise töö käigus või muul moel kooli ülesannete täitmisel toodetud tooteid.

(5) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates:

1) valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; 2) suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas; 3) valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks;

4) soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast.

2. peatükk

Kooli juhtimine

§ 7. Direktor

(1) Kooli juhib direktor, kes tegutseb kutseõppeasutuse seaduse § 15 ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 71 alusel ning täidab talle töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, vastutab oma pädevuse piires kooli

üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(3) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.

(4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 8. Nõukogu

(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

3

(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduse § 17 ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

(3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

§ 9. Nõukogu moodustamise kord

(1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult.

(2) Nõukogusse kuuluvad: 1) direktor;

2) direktori asetäitjad; 3) kooli struktuuriüksuste juhid; 4) õppevaldkondade eest vastutavad töötajad;

5) õpilaskonna esindaja; 6) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

§ 10. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulis. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord

teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

(5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.

(6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha digitaalselt allkirjastatult

e-postiga või paroolipõhiselt või tunnustatud autentimissüsteemi vahendusel autenditult koolisiseses andmesidevõrgus.

(7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava vähemalt kuueks kuuks.

§ 11. Õppenõukogu

Õppenõukogu ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Õppenõukogu tegutseb põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 72 ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

§ 12. Kooli nõunike kogu

4

(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat kooli arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse

korraldamisel. (2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks.

(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduse § 18 ja teistes õigusaktides

sätestatu alusel. (4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.

(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

§ 13. Kooli hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide

ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

3. peatükk

Kooli õppekasvatustöö korraldus ja õppekavaväline tegevus

§ 14. Õppekasvatustöö korralduse alused

(1) Koolis põhi- ja üldkeskhariduse omandamisel on õpingute alusdokumendiks põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava.

(2) Koolis kutsehariduse ja kutsekeskhariduse omandamisel ning erialaainete läbimisel tasemeõppes, samuti nendega seotud jätkuõppes on õpingute alusdokumendiks lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatule kutsekeskhariduse riiklikud õppekavad ja kutseharidusstandardi alusel koostatud kooli õppekavad.

(3) Valikkursuste pakkumisel arvestatakse kooli suunitlust, õpilaste, vanemate ja õpetajate ettepanekuid ning kooli võimalusi.

§ 15. Kooli õppekavaväline tegevus ja kooli osutatavad teenused

(1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad: 1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud

ja suunatud kooli õpilastele; 2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt pakutavad

teenused kolmandatele isikutele. (2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud

nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses: 1) kooli korraldatud tasemeõppevälist huvitegevust ja haridusteenust;

2) õppematerjalide ja trükiste koostamist, levitamist ja paljundamist; 3) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste korraldamist; 4) majutus-, toitlustus-, büroo-, ruumide kasutus-, kommunaal- ja transporditeenuse osutamist;

5

5) praktilise töö käigus või muul moel kooli ülesannete täitmisel toodetud aiandus- ja ehitustoodete müümist ja ehitus- ja autoremondi teenuste osutamist.

(3) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta.

(4) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, siis selle eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja

kehtestab direktor.

4. peatükk

Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused

§ 16. Õpilaste õigused

Õpilasel on õigus:

1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis võimaldatud erialal; 2) võtta osa õppetööst kooli õppekavas sätestatud korras;

3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;

4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;

6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli kehtestatud tingimustel ja korras;

7) osaleda kooli õpilasesinduse valimistel ning kandideerida õpilasesindusse; 8) teha õpilasesinduse kaudu ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse korraldamiseks;

9) saada õpilaspilet; 10) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;

11) saada toetusi ja sõidukulu hüvitamist vastavate seadustega sätestatud tingimustel ja korras; 12) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli

juhtkonna, nõunike kogu või hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 13) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.

§ 17. Õpilaste kohustused

Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;

2) täitma õppeülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;

5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet;

7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning

kanda vastutust nende rikkumise korral.

§ 18. Vanemate õigused ja kohustused

(1) Statsionaarses õppes õppiva üldkeskharidust omandava õpilase vanemal on õigus:

1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;

6

2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete

rakendamise üle; 4) osaleda vanemate koosolekul; 5) kandideerida kooli hoolekogusse;

6) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool;

6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.

§ 19. Töötajate õigused ja kohustused

(1) Koolitöötajal on õigus:

1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada töölepingu seaduses, täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;

3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume,

raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras; 5) esitada direktorile ja nõukogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik

teenindamine.

(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.

(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja

kehtestatud töökorralduse reeglite, töölepingu ja ametijuhendiga.

5. peatükk

Õpilaskond ja õpilasesindus

§ 20. Õpilaskond

(1) Kooli õpilaskonna moodustavad põhiharidust ja üldkeskharidust omandavad ning kutseõppe

tasemeõppes osalevad õpilased.

(2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 60 ning kutseõppeasutuse seaduse §-st 42.

7

(3) Õpilasesindus valmistab ette põhikirja eelnõu, esitab selle õpilastele tutvumiseks ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu

esitamise algusest arvates. Igal õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul õpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Õpilasesindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute

ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(4) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond koosseisu häälteenamusega. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

(5) Õpilasesindus esitab vastuvõetud õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks.

Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see on kooskõlas õigusaktidega.

§ 21. Õpilasesindus

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

(2) Õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel.

(3) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, teavitades kandidaatide esitamise tähtaegadest ning valimise toimumise ajast ning korrast vähemalt kaks nädalat ette

kooli infotahvlil või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadaval viisil.

6. peatükk

Kooli majandamise ja asjaajamise alused

§ 22. Kooli rahastamine

(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud. (2) Kooli rahastatakse riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas

tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

(3) Tasulise õppe koolituskoha tasu suuruse kehtestab kooli nõukogu. Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist õpilaselt või täiendusõppes õppijalt, kes ei õpi riigieelarvest

finantseeritaval koolituskohal.

§ 23. Kooli vara

(1) Kooli vara moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa,

hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused.

(2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt.

§ 24. Asjaajamine ja aruandlus

(1) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ ning teistele õigusaktidele.

8

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse

alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 25. Üleminek

Kool viib oma struktuuri vastavusse käesoleva määruse nõuetega hiljemalt 2026. aasta 1. detsembriks.

§ 26. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. septembril.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Triin Laasi-Õige kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

5.02.2026 nr 8-2/26/796

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja

„Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja ümberkorraldusettepanekuga on võimalik tutvuda

eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Eelnõu lisa_Ümberkorraldamise ettepanek 3. Ettepaneku lisa 1_PM kehtetuks tunnistamise eelnõu 4. Ettepaneku lisa 2_PM eelnõu

5. Ettepaneku lisa 3_Eelarve

Arvamuse avaldamiseks:

Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Pärnu linnavalitsus, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi hoolekogu, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilasesindus

Karin Ruul 735 4099

[email protected]