Vastus

Tere,

Teie 21.01.2026 nr 8-1/482-1, „Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eelnõu kooskõlastamine“

Meie 1.4-2/219, palun registreerida esimese vastuskirjana

Käesolevaga esitame esialgse tagasiside määruse eelnõule. Ministri poolt allkirjastatud ametliku versiooni esitame esimesel võimalusel peale tema puhkuselt naasmist.

Mõjuanalüüs ja halduskoormus

Seletuskirja tekst kirjeldab määrust kui IKT arendamise korrastamist ja strateegilise juhtimise vahendit, kuid väljapakutud regulatsioon ei pruugi lahendada strateegilisi ülesandeid arhitektuuriraamistiku kehtestamiseks, andmestike ja teenuste koondplaani loomiseks ning IKT portfellijuhtimiseks, millele seletuskirja järgi tegelik vajadus on. Tuginedes varasemale kogemusele JDM poolt juhitud tegevuses (nt digipöörde protsess) näeme pigem bürokraatlikku asjaajamist ning tähtaegadest mitte-kinnipidamist, samuti ei ole digipöörde protsessis kogutud info pealt suudetud keskset ärivõimekuste- ja olemasolevate IT komponentide portfelli tekitada. Toetame algatust üleriigilise tervikvaate loomiseks, kuid tunnetame ohtu, et väljapakutud juhtimislahendus võib tekitada juurde halduskulu ning pikendada oluliselt vajalike IT arenduste valmimise tähtaegasid.

• Soovime eelnõu juures näha väljatöötamiskavatsust koos mõjuanalüüsidega, mis kinnitaks või lükkaks ümber seletuskirjas toodud argumente.

Seletuskirja sissejuhatuses on väide, et puudub terviklik ülevaade riigi IKT lahendustest, nende seosest teenustega ning kuludest. Samas, RIHA on olemas ning selle alusel on registreeritud suur hulk infosüsteeme ja andmekogusid ning seotud osalisi.

• Palume seletuskirjas selgitada, mida täpselt olemasolev RIHA ülevaade ei kata ja milline uus ülevaade tekib?

Riigikontroll on koondanud IT kulude ja investeeringute andmed (vt https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/riigiasutuste-infotehnoloogia-investeeringud-ja-kulud audit 22.09.2025). Palume seletuskirjas kirjeldada, milline on eelnõu lisandväärtus võrreldes olemasolevate finantsandmete (sh SAP BO) kasutamisega.

Lisaks palume vältida dubleerimise käsitlemist tõendatud faktina olukorras, kus seletuskiri ise viitab, et dubleerimise ulatus ei ole selge. Palume seletuskirjas kas esitada faktibaas/analüüs või sõnastada probleem hüpoteesina.

Seletuskirjas on välja toodud, et kuluefektiivsus kasvab ja dubleerimine väheneb, kuid ei ole hinnatud:

1. asutuste halduskoormuse kasvu (taotlused, kooskõlastused, iteratsioonid, nõukojad),

2. üleminekuperioodi kulusid ja ajakulu,

3. Arendusprojektide elluviimisel pakkujate lisakulu ja turumõju (hangete nihkumine, halduskoormus kasv hangete ettevalmistamisel, pakkujapoolne kõrgem hinnastatus projektide keerukuste kasvu tõttu

Nimelt määruse § 13 lõiked, sh täiendavalt lg 6 alusel suunamine nõukodadesse ning sama § 13 lg 5 alusel suunamine tagasi puuduste kõrvaldamiseks võib kaasa tuua arendusprojektide kogu ettevalmistustsükli olulise pikenemise. Arendusprojekte teostatakse suures osas väliste lepingupartnerite toel, kes kaasatakse projekti elluviimisesse läbi riigihanke menetluse. Määruse mõju võib ulatuda palju kaugemale seoses riigihangete ettevalmistuse faasiga, mis võib oluliselt pikeneda. Sealhulgas näeme ohtu, et väliste kooskõlastajate poolt lisatud ettepanekud ja nõuded täiendamiseks võivad suurendada projektide finantsilist mahtu läbi arendusmahu suurenemise. Riigihangete seaduse üldpõhimõtted § 3-s näevad ette, et riigihange peab olema kulutõhus, hankija peab avalikke vahendeid kasutama säästlikult. Mis tahes täiendavate kolmandate osapoolte jaoks oluliste nõuete lisamine riigihankesse suurendab haldusmenetluslikku riigihanke korraldamise ja ettevalmistamise kulu, kui ka lisab pakkujate vaatest ebamäärasust. Mis tahes keerukus ja ebamäärasus kirjutatakse teenuspakkujate poole pealt ümber pakkumuse hinda, et maandada enda riske. Sealhulgas kirjutatakse pakkumuse hinda ka riskide realiseerumine, et vajadusel täita hankija ees lepingust tulenevaid nõudeid.

Palume lisada seletuskirja hinnang riigihangete halduskulule ning analüüsida, kas täiendavate kooskõlastuste läbiviimine tagab, et riigihankeid on võimalik läbi viia seni kehtinud keskmiste ajaraamistike piires. Asjakohane oleks teostada näidisanalüüs mahukama arendusprojekti najal, näiteks IT juhtimis-teenustarkvara soetamine ja juurutamine, mis võiks hõlmata IKT kasutajatoe, IKT teenuste kataloogi loomist, teenuste finantshaldust, juhtpaneelide, konfiguratsiooni halduse andmebaasi loomist. Aluseks võib võtta ka ITIL-4 2019 protsesse.

Hinnapiir, lävend

Pole selgelt määratud määruses kirjeldatud uute funktsionaalsuste hinnapiiri. Kas JDM tahab hinnata iga muudatust või alates mingist hinnapiirist, näiteks 500 000€?

Kohaliku omavalitsuse asutused

Esitatud määruse eelnõu § 3 kohaselt näib, et määrus reguleerib vaid riigiasutuste IKT arendusprojekte puudutavalt, kuid seletuskirja kohaselt on sihtrühmaks ka kohaliku omavalitsuse asutused, kes teevad IKT-arendusi. Kui määrus ise kohaliku omavalitsuse asutustele ei laiene, siis palume selgitust seletuskirjas toodule. Kui määrus puudutab ka kohaliku omavalitsuse asutusi, siis palume läbi mõelda, kes esindab omavalitsusi riikliku IKT juhtkogus ning mil viisil omavalitsused või üleriigiline omavalitsusliit eelnõus toodud protsessis osaleb. Rõhutame, et omavalitsused ja omavalitsuste kasutusele suunatud arendusprojektid on sageli riigi infosüsteemi osa.

Juhul kui eelnõu puudutab oluliselt kohalikke omavalitsusi siis peab see olema saadetud kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL). Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 järgi kooskõlastatakse eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga.

Rollid, vastutus ja järelevalve (praktilised rakendusküsimused)

Asutuste spetsiifikast lähtuvate nüansside puhul palume täpsustada (määruses või seletuskirjas), sh rollide ja vastutuse jaotus:

1. kes on turbeomanik riigiüleselt ja kes asutuse tasandil;

2. kuidas tagatakse järelevalve, kui infosüsteemi elutsükkel muutub tsentraliseeritumaks ning kas vastutusahel jaguneb valdkondliku funktsiooni omaniku ja tehnilise funktsiooni omaniku vahel;

3. mis juhtub kriisiolukorras (CERT-EE roll, sektori CERT-id, intsidentide haldus, kommunikatsioon).

Eelnõus kirjeldatud volitusnormi õiguspärasus:

Eelnõus kirjas olev võib väljuda volitusnormide piiridest, mille alusel tahetakse seda kehtestada.

1. AvTS § 43.2 lõike 2 volitusnorm lubab ministril kehtestada riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektide algatamisele, läbiviimisele ja aruandlusele nõuded.
   1. Riigi Infosüsteem AvTS tähenduses on andmekogud + kindlustavad süsteemid AvTS § 43.9 tähenduses (X-tee, RIHA jt).

   2. Eelnõuga soovitakse piirata aga laiemalt „riigi infosüsteemiga, ühiskonna toimimiseks kriitilise teenusega või üleriigilist koostööd nõudvate digiühiskonna arenguvajadustega seotud“. Sellist laia volitust AvTS piirangu kehtestamiseks ei anna ja ilma volitusnormita ei saa ühe ministeeriumi minister üleriigiliselt reguleerida selliseid asju.

2. VVS § 46 lg 6 volitusnorm võimaldab moodustada üksnes nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid.